Maris Lauri Meie: 05.07.2021 nr 1.3-1/524
Justiitsministeerium
Haldusmenetluse kohaldamisest riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute osas
Lugupeetud minister
Pöördume Teie poole ettepanekuga vaadata koostöös teiste ministeeriumidega üle, kas riigi
osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse õiguslikud alused on täna piisavalt selged
või vajaksid need täpsustamist. Avalike ülesannete täitmine eraõiguslikus vormis ei ole Eestis
midagi ennekuulmatut, paljudel juhtudel on peetud otstarbekaks korraldada avalike ülesannete
täitmine mitte otsese riigihalduse kaudu, vaid läbi eraõiguslike juriidiliste isikute.
Maaeluministeeriumi valitsemisalas toetatakse ja elavdatakse Eesti maapiirkonna ettevõtlust
lisaks muudele riiklikele abinõudele Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi MES) kaudu,
kelle ülesandeks on muuhulgas anda laene ja tagatisi ning arendada ja osutada muid
finantsteenuseid.
MES-i tegevusele on seoses COVID-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude andmisega
tehtud etteheiteid. Õiguskantsler oma 20.10.2020 kirjas1 ning riigikontroll oma 14.06.2021
avaldatud kontrolliaruandes „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“2 on
välja toonud märkused, et MES täidab riigi sihtasutuse vara arvel laenude väljastamisel
avalikku ülesannet ning peab oma tegevuses juhinduma haldusmenetluse seadusest, mida aga
igakordselt ei ole tehtud.
MES on loodud tähtajatult ja tema juhtorganite hoolsuskohustuse hulka kuulub sihtasutuse
jätkusuutlikkuse tagamine isetasuvuse põhimõttel. See tähendab, et omavahendite arvelt
finantstehingu tegemine on äriline otsus, kus hinnatakse mh raha kaotamise riski, aga luuakse
ka võime kanda igapäevaseid kulusid (sh tööjõukulusid, ülalpidamiskulusid jm). 28
tegutsemisaasta jooksul, mil säärast aluspõhimõtet on järgitud, ei ole MES kapitali kaotanud.
Kui aga asuda eitama sihtasutuse tehinguvabadust omavahendite osas, võib see avaldada
laiemat mõju, näiteks krediidiasutustele, kelle poolt maaettevõtjatele väljastatud laenudele
MES tagatisi annab. Samuti eeldab sihtasutuse majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamise sel
juhul riigi valmisolekut kapitali taastamiseks.
1
https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Majandusmeetmed%20Covid-
19%20levikuga%20seotud%20kriisi%20leevendamiseks.pdf
2
https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2530&FileId=14865
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Maaeluministeerium on oma valitsemisalas oleva riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isiku
poolt pakutavate finantsteenuse osutamises lähtunud tingimusest, et laenude osas, millega
antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, on tegemist ülesandega, millega kaasneb täidesaatva
riigivõimu volituste üleandmine. Sellisel juhul otsustatakse, kas isikul on õigus saada riigi
rahaliste vahendite arvelt tagastamatu soodustus või ei täielikult haldusmenetluse seaduse
nõuete kohaselt ning selline otsustus on haldusakt.
Selles, kas COVID-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude andmisel on tegemist
avaliku ülesandega või mitte, küsimust ei ole. Viidatud laene annab MES
Maaeluministeeriumiga 11.05.2020. a sõlmitud halduslepingu „Rahastamisleping nr 121
COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks3“ alusel, mille punktist 1.1 nähtub ühemõtteliselt, et
lepinguga anti MESile täitmiseks haldusülesanne (so avalik ülesanne). Seega COVID-19
mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude puhul, kus anti riigi rahaliste vahendite arvelt
tagastamatu soodustus oli tegemist riigiabiga, mille andmist menetleti haldusmenetluse seaduse
nõuete kohaselt.
Tõdemus, et nii riigiabi andmisel kui ka turutingimustel finantsteenuste osutamise puhul riigi
sihtasutuse vara arvel on tegemist on avaliku ülesande täitmisega, ei vii meie hinnangul siiski
vältimatult järelduseni, et kõigi laenutaotluste lahendamine peab igal juhul toimuma
haldusmenetluse seaduses sätestatud reeglite järgi. Näiteks eristatakse ka erialakirjanduses
avalike ülesannete delegeerimist ja avalike ülesannete erastamist ning erastamise puhul
üldjuhul haldustegevusest ei räägita.
Finantsteenuse osutamisel, mida antakse turutingimustel, on Maaeluministeeriumi hinnangul
tegemist tavapärase finantsteenuse osutamisega, mitte riigiabi andmisega. Kui laenuga ei anta
riigiabi ega vähese tähtsusega abi, vaid laen antakse turutingimustel, tuleks seda menetleda
tsiviilõiguslike reeglite kohaselt, nagu seda teevad ka teised eraõiguslikud finantsteenuse
osutajad, kellega samal turul konkureeritakse. Tegemist on samasuguse lihthaldusülesandega
nagu näiteks ühistransporditeenus või kommunaalteenus. Selliste teenuste osutamine
kodanikele ja ettevõtjatele toimub täna reeglina tsiviilõiguslike lepingute, mitte haldusaktide
alusel4.
Seega ei ole haldusmenetluse reeglite kohaldamine riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste
isikute tegevuse kogu spektrile üldiselt tunnustatud ja vaidlustamata seisukoht ning selle
kindlaksmääramatus toob kaasa mitmeid probleeme ja küsitavusi, nagu ka käesoleval juhul.
Peame vajalikuks rõhutada, et eespool kirjeldatud MESi rakendatav praktika finantsteenuste
osutamisel ei erine mingil viisil teiste riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute
rakendatavast praktikast.
Oleme seisukohal, et antud olukorras ei tohiks järeldusi ning tegevusele ettekirjutusi teha
üksnes ühele riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule (MES).
Õiguskantsleri ja Riigikontrolli tehtud järeldused tuleb süsteemselt olemasolevat praktikat
arvestades läbi töötada ning juhul kui leitakse, et tehtud ettepanekud on põhjendatud ja neid
tuleb rakendada, siis tuleb riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse ühtlustamine
ja senise praktika muutmine lahendada riigiüleselt kõikide riigi osalusega eraõiguslike
juriidiliste isikute suhtes, tagamaks nii nende kui ka nende teenindatavate isikute võrdne ja
õiglane kohtlemine.
3
Rahastamisleping nr 121 COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks – Riigi Teataja
4
RKHKm 13.02.2013, nr 3-3-1-49-12, p 24.
2 (3)
Nimetatud probleemi lahendamine väljub Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste
hulgast vajab arutamist ja lahenduste otsimist laiemas ringis, sh vähemalt Justiitsministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, õiguskantsleri ja riigi
osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajate kaasamisel. Eelpoolt toodust lähtuvalt
teeme ettepaneku Justiitsministeeriumil, kelle pädevuses on riigiõiguse küsimused ja
haldusõiguse üldküsimused ning riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine, samuti õiguse
süsteemne arendamine, kutsuda nende küsimuste arutamiseks kokku ministeeriumite ja teiste
seotud osapoolte esindajad ning asuda käsitletud küsimusi lahendama. Maaeluministeerium
omalt poolt on valmis igakülgselt nende küsimuste lahendamisele kaasa aitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Sama: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Taavi Kurvits
625 6526
[email protected]
Jaana Lepik
625 6202
[email protected]
3 (3)