dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haldusmenetluse kohaldamisest riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute osas

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 6. juuli 2021
Viit
1.1-16/21-0020/4181-1
Registreeritud
6. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0020
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
5. august 2021

Failid

  • 📎Poordumine_haldusmenetluse_kohaldamise_osas_1_.asice236 KB

Sisu (failidest)

Maris Lauri Meie: 05.07.2021 nr 1.3-1/524 Justiitsministeerium Haldusmenetluse kohaldamisest riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute osas Lugupeetud minister Pöördume Teie poole ettepanekuga vaadata koostöös teiste ministeeriumidega üle, kas riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse õiguslikud alused on täna piisavalt selged või vajaksid need täpsustamist. Avalike ülesannete täitmine eraõiguslikus vormis ei ole Eestis midagi ennekuulmatut, paljudel juhtudel on peetud otstarbekaks korraldada avalike ülesannete täitmine mitte otsese riigihalduse kaudu, vaid läbi eraõiguslike juriidiliste isikute. Maaeluministeeriumi valitsemisalas toetatakse ja elavdatakse Eesti maapiirkonna ettevõtlust lisaks muudele riiklikele abinõudele Maaelu Edendamise Sihtasutuse (edaspidi MES) kaudu, kelle ülesandeks on muuhulgas anda laene ja tagatisi ning arendada ja osutada muid finantsteenuseid. MES-i tegevusele on seoses COVID-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude andmisega tehtud etteheiteid. Õiguskantsler oma 20.10.2020 kirjas1 ning riigikontroll oma 14.06.2021 avaldatud kontrolliaruandes „Kriisilaenude menetlus Maaelu Edendamise Sihtasutuses“2 on välja toonud märkused, et MES täidab riigi sihtasutuse vara arvel laenude väljastamisel avalikku ülesannet ning peab oma tegevuses juhinduma haldusmenetluse seadusest, mida aga igakordselt ei ole tehtud. MES on loodud tähtajatult ja tema juhtorganite hoolsuskohustuse hulka kuulub sihtasutuse jätkusuutlikkuse tagamine isetasuvuse põhimõttel. See tähendab, et omavahendite arvelt finantstehingu tegemine on äriline otsus, kus hinnatakse mh raha kaotamise riski, aga luuakse ka võime kanda igapäevaseid kulusid (sh tööjõukulusid, ülalpidamiskulusid jm). 28 tegutsemisaasta jooksul, mil säärast aluspõhimõtet on järgitud, ei ole MES kapitali kaotanud. Kui aga asuda eitama sihtasutuse tehinguvabadust omavahendite osas, võib see avaldada laiemat mõju, näiteks krediidiasutustele, kelle poolt maaettevõtjatele väljastatud laenudele MES tagatisi annab. Samuti eeldab sihtasutuse majandustegevuse jätkusuutlikkuse tagamise sel juhul riigi valmisolekut kapitali taastamiseks. 1 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Majandusmeetmed%20Covid- 19%20levikuga%20seotud%20kriisi%20leevendamiseks.pdf 2 https://www.riigikontroll.ee/DesktopModules/DigiDetail/FileDownloader.aspx?AuditId=2530&FileId=14865 Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Maaeluministeerium on oma valitsemisalas oleva riigi osalusega eraõigusliku juriidilise isiku poolt pakutavate finantsteenuse osutamises lähtunud tingimusest, et laenude osas, millega antakse riigiabi või vähese tähtsusega abi, on tegemist ülesandega, millega kaasneb täidesaatva riigivõimu volituste üleandmine. Sellisel juhul otsustatakse, kas isikul on õigus saada riigi rahaliste vahendite arvelt tagastamatu soodustus või ei täielikult haldusmenetluse seaduse nõuete kohaselt ning selline otsustus on haldusakt. Selles, kas COVID-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude andmisel on tegemist avaliku ülesandega või mitte, küsimust ei ole. Viidatud laene annab MES Maaeluministeeriumiga 11.05.2020. a sõlmitud halduslepingu „Rahastamisleping nr 121 COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks3“ alusel, mille punktist 1.1 nähtub ühemõtteliselt, et lepinguga anti MESile täitmiseks haldusülesanne (so avalik ülesanne). Seega COVID-19 mõjude leevendamiseks ette nähtud laenude puhul, kus anti riigi rahaliste vahendite arvelt tagastamatu soodustus oli tegemist riigiabiga, mille andmist menetleti haldusmenetluse seaduse nõuete kohaselt. Tõdemus, et nii riigiabi andmisel kui ka turutingimustel finantsteenuste osutamise puhul riigi sihtasutuse vara arvel on tegemist on avaliku ülesande täitmisega, ei vii meie hinnangul siiski vältimatult järelduseni, et kõigi laenutaotluste lahendamine peab igal juhul toimuma haldusmenetluse seaduses sätestatud reeglite järgi. Näiteks eristatakse ka erialakirjanduses avalike ülesannete delegeerimist ja avalike ülesannete erastamist ning erastamise puhul üldjuhul haldustegevusest ei räägita. Finantsteenuse osutamisel, mida antakse turutingimustel, on Maaeluministeeriumi hinnangul tegemist tavapärase finantsteenuse osutamisega, mitte riigiabi andmisega. Kui laenuga ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, vaid laen antakse turutingimustel, tuleks seda menetleda tsiviilõiguslike reeglite kohaselt, nagu seda teevad ka teised eraõiguslikud finantsteenuse osutajad, kellega samal turul konkureeritakse. Tegemist on samasuguse lihthaldusülesandega nagu näiteks ühistransporditeenus või kommunaalteenus. Selliste teenuste osutamine kodanikele ja ettevõtjatele toimub täna reeglina tsiviilõiguslike lepingute, mitte haldusaktide alusel4. Seega ei ole haldusmenetluse reeglite kohaldamine riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse kogu spektrile üldiselt tunnustatud ja vaidlustamata seisukoht ning selle kindlaksmääramatus toob kaasa mitmeid probleeme ja küsitavusi, nagu ka käesoleval juhul. Peame vajalikuks rõhutada, et eespool kirjeldatud MESi rakendatav praktika finantsteenuste osutamisel ei erine mingil viisil teiste riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute rakendatavast praktikast. Oleme seisukohal, et antud olukorras ei tohiks järeldusi ning tegevusele ettekirjutusi teha üksnes ühele riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule (MES). Õiguskantsleri ja Riigikontrolli tehtud järeldused tuleb süsteemselt olemasolevat praktikat arvestades läbi töötada ning juhul kui leitakse, et tehtud ettepanekud on põhjendatud ja neid tuleb rakendada, siis tuleb riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse ühtlustamine ja senise praktika muutmine lahendada riigiüleselt kõikide riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes, tagamaks nii nende kui ka nende teenindatavate isikute võrdne ja õiglane kohtlemine. 3 Rahastamisleping nr 121 COVID-19 kriisi meetmete rakendamiseks – Riigi Teataja 4 RKHKm 13.02.2013, nr 3-3-1-49-12, p 24. 2 (3) Nimetatud probleemi lahendamine väljub Maaeluministeeriumi valitsemisala küsimuste hulgast vajab arutamist ja lahenduste otsimist laiemas ringis, sh vähemalt Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, õiguskantsleri ja riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajate kaasamisel. Eelpoolt toodust lähtuvalt teeme ettepaneku Justiitsministeeriumil, kelle pädevuses on riigiõiguse küsimused ja haldusõiguse üldküsimused ning riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine, samuti õiguse süsteemne arendamine, kutsuda nende küsimuste arutamiseks kokku ministeeriumite ja teiste seotud osapoolte esindajad ning asuda käsitletud küsimusi lahendama. Maaeluministeerium omalt poolt on valmis igakülgselt nende küsimuste lahendamisele kaasa aitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Sama: Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Taavi Kurvits 625 6526 [email protected] Jaana Lepik 625 6202 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel