Kaia Sarnet Teie 17.05.2021 nr 15-1/3856-1
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 05.07.2021 nr 1.10-17/21-0054/3178-
Suur-Ameerika 1 3
10122, Tallinn
Eesti mereala planeeringu kooskõlastus
Austatud Kaia Sarnet
Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: MKM) tänab Rahandusministeeriumit
Eesti merealaplaneeringu seletuskirja põhjalikkuse ning sisukuse eest.
Järgnevalt mõned tähelepanekud.
I Üldine
1) Lehekülje 5 esimese lõigu neljandas reas on kirjaviga direktiivi numbris: 2014/89/EL.
2) Tabelis nr 4.2.1 (lk 13) on ettepaneku nr 6 kolmandas reas (ettepanekuga arvestamise lahter)
kirjaviga: Natura 2000.
3) Peatüki 5.4.3 (lk 36) teise lõigu viimases lauses kirjutada Maanteeameti asemel
Transpordiamet.
II Taastuvenergeetika
Taastuvenergeetikaga seonduvad teemad (sh meretuulepargid) on meie hinnangul kajastatud
piisava põhjalikkusega. Meiepoolsed ettepanekud ja tagasiside oleme selle kirja saatmisele
eelnevalt läbi arutanud, toome siinkohal välja põhilise:
1) Peatüki „Tingimused“ p 11 (lk 54)
Palume lauset „Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide
töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada
kompensatsioonimehhanisme.“ muuta ja sõnastada: „Tuulikud ei tohi põhjustada
riigikaitselise õhuseiresüsteemi ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb
välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme“ ning antud punktile lisada lause:
„Ennetamaks olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks,
tuleb pädeval asutusel ja arendajal järgida ehitusseadustikust tulenevaid kooskõlastamise
nõudeid.“.
Soovitud muudatus on ehitusseadustiku muutmise tööprotsessi käigus selginenud ning oluline
on, et antud täpsustus ka merealaplaneeringus kajastuks. Esimese lause muudatusettepanek
tuleneb asjaolust, et riigikaitselist õhuseiresüsteemi on üks ning see on Kaitseväel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Mereseiresüsteem on praegu Politsei- ja Piirivalveametil. Tulevikus võib tulla
mereseiresüsteem ka Kaitseväele, kas ja millal, on lahtine.
2) Peatükk 5.6. „Taastuvenergia tootmine“ (lk 40)
Täiendada taastuvenergeetika tootmise peatükki sissejuhatava osaga, kust oleks leida
taastuvenergeetika teemade mõjude hindamisega seotud dokumendid. Lisaks vajab
uuendamist tuuleenergia potentsiaal 2050 vaates. Näiteks Energiamajanduse arengukava
2030-t täpsustava ja täiendava teatise „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“ kohaselt on
mereala potentsiaal 7000 MW1.
3) Peatükk 5.6.4 „Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad“ (lk 49)
Palume vaatekoridore käsitlevat osa täiendada ning vaatekoridoridega seonduv täpsemalt lahti
kirjutada. Vaatekoridoride osas on merealaplaneeringu koostamise käigus palju uut teadmist
loodud. Kuivõrd vaatekoridorid ning nende realiseerumine praktikas on uus valdkond, on
seetõttu kasulik olemasolev teadmine põhjalikumalt kirja panna.
4) Peatükk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ p 3 (lk 50)
Palume täiendada kolmandat punkti põhimõttega, et enne tuuleenergeetika arendamiseks
sobilikele aladele uute kaitsealade moodustamist tuleb nende looduskaitseliste eesmärkide
täitmiseks kaaluda ka alternatiivseid asukohti väljaspool tuuleenergia tootmiseks sobilikke
merealasid. Saame igati aru looduskaitse vajadusest ning kasulikkusest. Tuuleenergeetika on
võtmetähtsusega meie varustamiseks kliimaneutraalse elektriga ning tuuleparkide rajamisega
täidame seeläbi nii energeetika kui ka keskkonnavaldkonna eesmärke. Arvestades, et
tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad on vaid ~7% Eesti merealadest
(merealaplaneeringuga hõlmatud alad ~5%) ning nende tuvastamisel on juba erinevate
looduskaitseliste piirangutega arvestatud, on kasulik enne nendele vähestele aladele
kaitsealade moodustamist veenduda, et mujal Eesti merealadel sama looduskaitselist eesmärki
täita ei saa.
5) Peatükk 5.6.6 „Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt maismaalt“ (lk 58)
Kavandatud toodetava elektrienergia ülekandmise energiavõrgustiku loomise puhul viia
läbivalt sisse ka põhimõte, et tuuleenergeetika aladelt oleks lisaks maismaa ülekandevõrgule
võimalik energiat transportida ka taastuvgaasidena (nt vesinik).
III Meremajandus
1) Osa 3, pikaajalised suundumused (lk 8)
Suundumuse nr 4 teise lause alguses palume kustutada lauseosa „Meresõidualused on
muutumas, /…/“. Selle lauseosa puhul on ebaselge, mida mõeldakse ning kuidas see seostub
alapunkti sissejuhatava lausega, et traditsiooniline merekasutus mitmekesistub.
Meresõidualustena käsitletakse laevanduses veesõidukeid ja ujuvaid objekte. Kui lauseosas
mõeldakse meresõidu aluseid, millel meresõit põhineb, rajaneb või tugineb, siis jääb endiselt
ebaselgeks, mis on meresõidus muutumas.
2) Peatükk 5.4.2 (lk 34)
Esimeses sissejuhatavas lõigus palume muuta lausete järjekorda järgmiselt: „Vastandina
Läänemere ja Soome lahe keskosa sügavale veele on Eesti rannikumeri enamasti madal ja
ohtuderohke. See nõuab ohutute laevateede piisavat tähistamist ja seab ühtlasi piiranguid
sadamate rajamisele. Ranniku sobivaimad sadamakohad on enamasti selleks otstarbeks juba
kasutusel. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt
korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama
navigatsioonimärgistuse järele vms). Kuigi kauba- ja reisisadamate võrgustik on valdavalt
välja arenenud, toimub nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Areneb
väikesadamate võrgustik: korrastatakse vanu sadamaid ja ehitatakse ka päris uusi.“.
1
https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf
2 (4)
3) Peatükk 5.4.2 (lk 34)
Teine sissejuhatav lõik täiendada kirjeldusega, mida on mõeldud või milliseid sadamaid on
silmas peetud lauseosa „vanad sadamad, mille rajatiste eluiga hakkab lõppema.“ all.
Soovitame sõna „vanad“ asendada sõnaga „olemasolevad“.
4) Peatükk 5.4.2 (lk 35)
Kogu ettepaneku osa koos allmärkusega kustutada.
Oleme korduvalt samasisulise märkuse teinud ka varem, mille tulemusel korrigeeriti vastavalt
mereala planeeringu tegevuskava. Mingil põhjusel on ettepaneku osa jäänud endiselt ka
mereala planeeringu seletuskirja, kust oleme seda soovinud eemaldada. Lisame veelkord ka
põhjenduse: planeeringu lähtekohtade selgitamisel (lk 5) on planeeringu tööriistadena välja
toodud suunised ja tingimused. Ettepanekuid selles süsteemis ei kirjeldata, mistõttu jääb
arusaamatuks, millise tähendusega on lk-l 35 esitatud ettepanek ja kellele see suunatud on.
Samuti ei ole selge, milline seos on taolisel soovituslikul liigitusel Eesti mereala planeeringu
kui riigi tasandi strateegilise ruumilise arengu alusdokumendi kontekstis. Esitatud ülesehitus
sobib kasutamiseks peatükis 4.2 mõjude hindamise tulemustega arvestamise kajastamiseks,
aga mitte peatükis 5 käsitletud mereala kasutuse põhimõtete juures. Peame vajalikuks ka
planeeringu koostajate täiendavat analüüsi sadamate funktsionaalse liigituse vajalikkusest või
kasulikkusest ning kui seda tehtaks riiklikul tasandil, siis milliseid tegevusi selline liigitamine
kaasa tooks, nt analüüs, hindamine, õigusloome. Sama käsitlus „Planeering teeb
ettepaneku…“ on sisse jäänud ka mõjuhindamise aruandesse (lk-l 156). Toome veelkord välja,
et planeering ei tee ettepanekuid, vaid annab suuniseid ja seab tingimusi. Teemakäsitlus on
ebaõige ja tuleb parandada, et kooskõlastamisele esitatud dokumendid ei kordaks vigu, vaid
täiendaksid teineteist.
5) Peatükk 5.4.4 (lk 36)
Palume sissejuhatavas lõigus lisada väljendile „väikelaevateede võrgustik“ selgitav viide
lehekülje jalusesse, kust selline määratlus tuleb või mõeldakse siin all ametlikult
organiseeritud või õiguslikult defineeritud kogumit, nagu osas 6 „Mõisted“ märgitud on
(„võrgustik“, lk 84). Nimetatud mõiste definitsioonis ei ole viidet väikelaevateedele.
6) Peatükk 5.4.4 (lk 36)
Alajaotise „Suunised“ punkti 3 alapunktis b) kasutada väljendi „purjejahtidele“ asemel
väljendit „väikelaevadele“. Samuti on sulgudes puudu teekonna pikkusühik merel – ca 30
meremiili.
7) Peatükk 5.4.4 (lk 37)
Kustutada alajaotise „Tingimused“ punktides 7 ja 9 viimane lause, mis hakkab sõnadega
„Eesmärk on mereala kasutada /…/“. Selle lause näol on tegemist selgitusega, mis võib sobida
seletuskirja selgitavasse ossa, aga mitte tingimustesse, mis on täitmiseks.
IV Lennundus
Materjalist nähtub, et õhusõidukite kasutatavate õhuteede ja nendega kaasnevate piirangutega on
arvestatud. Palume küsida lennutranspordi teema kajastuse sobivuse ja vastavuse kohta
kooskõlastus ka Transpordiametilt.
MKM kooskõlastab Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse dokumendi eelnevalt loetletud
ettepanekutega arvestamise korral.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
3 (4)
Kristel Marksalu
5100902
[email protected]
Regina Rass
[email protected]
Reet Laos
[email protected]
Kadi Saks
[email protected]
4 (4)