dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti mereala planeeringu kooskõlastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. juuli 2021
Viit
1.10-17/21-0054/3178-3
Registreeritud
5. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/21-0054
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎1.10-1721-00543178-3 05.07.2021 Väljaminev kiri.asice432 KB

Sisu (failidest)

Kaia Sarnet Teie 17.05.2021 nr 15-1/3856-1 Rahandusministeerium [email protected] Meie 05.07.2021 nr 1.10-17/21-0054/3178- Suur-Ameerika 1 3 10122, Tallinn Eesti mereala planeeringu kooskõlastus Austatud Kaia Sarnet Majandus-ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi: MKM) tänab Rahandusministeeriumit Eesti merealaplaneeringu seletuskirja põhjalikkuse ning sisukuse eest. Järgnevalt mõned tähelepanekud. I Üldine 1) Lehekülje 5 esimese lõigu neljandas reas on kirjaviga direktiivi numbris: 2014/89/EL. 2) Tabelis nr 4.2.1 (lk 13) on ettepaneku nr 6 kolmandas reas (ettepanekuga arvestamise lahter) kirjaviga: Natura 2000. 3) Peatüki 5.4.3 (lk 36) teise lõigu viimases lauses kirjutada Maanteeameti asemel Transpordiamet. II Taastuvenergeetika Taastuvenergeetikaga seonduvad teemad (sh meretuulepargid) on meie hinnangul kajastatud piisava põhjalikkusega. Meiepoolsed ettepanekud ja tagasiside oleme selle kirja saatmisele eelnevalt läbi arutanud, toome siinkohal välja põhilise: 1) Peatüki „Tingimused“ p 11 (lk 54) Palume lauset „Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitseliste õhu- ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme.“ muuta ja sõnastada: „Tuulikud ei tohi põhjustada riigikaitselise õhuseiresüsteemi ja mereseiresüsteemide töövõime vähenemist, vajadusel tuleb välja töötada ja rakendada kompensatsioonimehhanisme“ ning antud punktile lisada lause: „Ennetamaks olukorda, kus oleks võimalik püstitada ehitisi, mis võivad olla julgeolekuohuks, tuleb pädeval asutusel ja arendajal järgida ehitusseadustikust tulenevaid kooskõlastamise nõudeid.“. Soovitud muudatus on ehitusseadustiku muutmise tööprotsessi käigus selginenud ning oluline on, et antud täpsustus ka merealaplaneeringus kajastuks. Esimese lause muudatusettepanek tuleneb asjaolust, et riigikaitselist õhuseiresüsteemi on üks ning see on Kaitseväel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Mereseiresüsteem on praegu Politsei- ja Piirivalveametil. Tulevikus võib tulla mereseiresüsteem ka Kaitseväele, kas ja millal, on lahtine. 2) Peatükk 5.6. „Taastuvenergia tootmine“ (lk 40) Täiendada taastuvenergeetika tootmise peatükki sissejuhatava osaga, kust oleks leida taastuvenergeetika teemade mõjude hindamisega seotud dokumendid. Lisaks vajab uuendamist tuuleenergia potentsiaal 2050 vaates. Näiteks Energiamajanduse arengukava 2030-t täpsustava ja täiendava teatise „Riiklik energia- ja kliimakava 2030“ kohaselt on mereala potentsiaal 7000 MW1. 3) Peatükk 5.6.4 „Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad“ (lk 49) Palume vaatekoridore käsitlevat osa täiendada ning vaatekoridoridega seonduv täpsemalt lahti kirjutada. Vaatekoridoride osas on merealaplaneeringu koostamise käigus palju uut teadmist loodud. Kuivõrd vaatekoridorid ning nende realiseerumine praktikas on uus valdkond, on seetõttu kasulik olemasolev teadmine põhjalikumalt kirja panna. 4) Peatükk 5.6.5 „Tuuleenergeetika suunised ja tingimused“ p 3 (lk 50) Palume täiendada kolmandat punkti põhimõttega, et enne tuuleenergeetika arendamiseks sobilikele aladele uute kaitsealade moodustamist tuleb nende looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks kaaluda ka alternatiivseid asukohti väljaspool tuuleenergia tootmiseks sobilikke merealasid. Saame igati aru looduskaitse vajadusest ning kasulikkusest. Tuuleenergeetika on võtmetähtsusega meie varustamiseks kliimaneutraalse elektriga ning tuuleparkide rajamisega täidame seeläbi nii energeetika kui ka keskkonnavaldkonna eesmärke. Arvestades, et tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad on vaid ~7% Eesti merealadest (merealaplaneeringuga hõlmatud alad ~5%) ning nende tuvastamisel on juba erinevate looduskaitseliste piirangutega arvestatud, on kasulik enne nendele vähestele aladele kaitsealade moodustamist veenduda, et mujal Eesti merealadel sama looduskaitselist eesmärki täita ei saa. 5) Peatükk 5.6.6 „Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt maismaalt“ (lk 58) Kavandatud toodetava elektrienergia ülekandmise energiavõrgustiku loomise puhul viia läbivalt sisse ka põhimõte, et tuuleenergeetika aladelt oleks lisaks maismaa ülekandevõrgule võimalik energiat transportida ka taastuvgaasidena (nt vesinik). III Meremajandus 1) Osa 3, pikaajalised suundumused (lk 8) Suundumuse nr 4 teise lause alguses palume kustutada lauseosa „Meresõidualused on muutumas, /…/“. Selle lauseosa puhul on ebaselge, mida mõeldakse ning kuidas see seostub alapunkti sissejuhatava lausega, et traditsiooniline merekasutus mitmekesistub. Meresõidualustena käsitletakse laevanduses veesõidukeid ja ujuvaid objekte. Kui lauseosas mõeldakse meresõidu aluseid, millel meresõit põhineb, rajaneb või tugineb, siis jääb endiselt ebaselgeks, mis on meresõidus muutumas. 2) Peatükk 5.4.2 (lk 34) Esimeses sissejuhatavas lõigus palume muuta lausete järjekorda järgmiselt: „Vastandina Läänemere ja Soome lahe keskosa sügavale veele on Eesti rannikumeri enamasti madal ja ohtuderohke. See nõuab ohutute laevateede piisavat tähistamist ja seab ühtlasi piiranguid sadamate rajamisele. Ranniku sobivaimad sadamakohad on enamasti selleks otstarbeks juba kasutusel. Looduslikult ebasoodne sadamakoht tähendab eelkõige suuri kulusid (nt korduvsüvenduse vajadus soovitud sügavuse säilitamiseks, vajadus ohtrama navigatsioonimärgistuse järele vms). Kuigi kauba- ja reisisadamate võrgustik on valdavalt välja arenenud, toimub nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Areneb väikesadamate võrgustik: korrastatakse vanu sadamaid ja ehitatakse ka päris uusi.“. 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/teatis_eesti_riiklik_energia-_ja_kliimakava_aastani_2030.pdf 2 (4) 3) Peatükk 5.4.2 (lk 34) Teine sissejuhatav lõik täiendada kirjeldusega, mida on mõeldud või milliseid sadamaid on silmas peetud lauseosa „vanad sadamad, mille rajatiste eluiga hakkab lõppema.“ all. Soovitame sõna „vanad“ asendada sõnaga „olemasolevad“. 4) Peatükk 5.4.2 (lk 35) Kogu ettepaneku osa koos allmärkusega kustutada. Oleme korduvalt samasisulise märkuse teinud ka varem, mille tulemusel korrigeeriti vastavalt mereala planeeringu tegevuskava. Mingil põhjusel on ettepaneku osa jäänud endiselt ka mereala planeeringu seletuskirja, kust oleme seda soovinud eemaldada. Lisame veelkord ka põhjenduse: planeeringu lähtekohtade selgitamisel (lk 5) on planeeringu tööriistadena välja toodud suunised ja tingimused. Ettepanekuid selles süsteemis ei kirjeldata, mistõttu jääb arusaamatuks, millise tähendusega on lk-l 35 esitatud ettepanek ja kellele see suunatud on. Samuti ei ole selge, milline seos on taolisel soovituslikul liigitusel Eesti mereala planeeringu kui riigi tasandi strateegilise ruumilise arengu alusdokumendi kontekstis. Esitatud ülesehitus sobib kasutamiseks peatükis 4.2 mõjude hindamise tulemustega arvestamise kajastamiseks, aga mitte peatükis 5 käsitletud mereala kasutuse põhimõtete juures. Peame vajalikuks ka planeeringu koostajate täiendavat analüüsi sadamate funktsionaalse liigituse vajalikkusest või kasulikkusest ning kui seda tehtaks riiklikul tasandil, siis milliseid tegevusi selline liigitamine kaasa tooks, nt analüüs, hindamine, õigusloome. Sama käsitlus „Planeering teeb ettepaneku…“ on sisse jäänud ka mõjuhindamise aruandesse (lk-l 156). Toome veelkord välja, et planeering ei tee ettepanekuid, vaid annab suuniseid ja seab tingimusi. Teemakäsitlus on ebaõige ja tuleb parandada, et kooskõlastamisele esitatud dokumendid ei kordaks vigu, vaid täiendaksid teineteist. 5) Peatükk 5.4.4 (lk 36) Palume sissejuhatavas lõigus lisada väljendile „väikelaevateede võrgustik“ selgitav viide lehekülje jalusesse, kust selline määratlus tuleb või mõeldakse siin all ametlikult organiseeritud või õiguslikult defineeritud kogumit, nagu osas 6 „Mõisted“ märgitud on („võrgustik“, lk 84). Nimetatud mõiste definitsioonis ei ole viidet väikelaevateedele. 6) Peatükk 5.4.4 (lk 36) Alajaotise „Suunised“ punkti 3 alapunktis b) kasutada väljendi „purjejahtidele“ asemel väljendit „väikelaevadele“. Samuti on sulgudes puudu teekonna pikkusühik merel – ca 30 meremiili. 7) Peatükk 5.4.4 (lk 37) Kustutada alajaotise „Tingimused“ punktides 7 ja 9 viimane lause, mis hakkab sõnadega „Eesmärk on mereala kasutada /…/“. Selle lause näol on tegemist selgitusega, mis võib sobida seletuskirja selgitavasse ossa, aga mitte tingimustesse, mis on täitmiseks. IV Lennundus Materjalist nähtub, et õhusõidukite kasutatavate õhuteede ja nendega kaasnevate piirangutega on arvestatud. Palume küsida lennutranspordi teema kajastuse sobivuse ja vastavuse kohta kooskõlastus ka Transpordiametilt. MKM kooskõlastab Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse dokumendi eelnevalt loetletud ettepanekutega arvestamise korral. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler 3 (4) Kristel Marksalu 5100902 [email protected] Regina Rass [email protected] Reet Laos [email protected] Kadi Saks [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel