dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu "Olmejäätmete liigiti kogumise ja ..." kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. juuli 2021
Viit
2-8/21-0031/2903
Registreeritud
5. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-8 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud ministri määruste eelnõud
Toimik
2-8/21-0031
Vastutaja
Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)
Lahendamise tähtaeg
15. juuli 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎Eelnõu seletuskiri.pdf580 KB
  • 📎image001.jpg
  • 📎Määruse Olmejäätmete liigiti kogumise ... eelnõu.pdf386 KB
  • 📎Sortimismääruse eelnõu ettepanekutega arvestamise tabel.pdf562 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Made Saadve <[email protected]> Saadetud: 02.07.2021 15:44 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Helje Mets <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; Jaanus Arukaevu <[email protected]> Koopia: Sigrid Soomlais <[email protected]>; <[email protected]>; Kristel Kibin <[email protected]> Teema: Eelnõu "Olmejäätmete liigiti kogumise ja ..." kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Tähtsus: Kõrgeim Tere head koostööpartnerid ja organisatsioonid Saadame Teile teistkordseks ülevaatamiseks keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused eelnõu, mis on koos seletuskirja ja ettepanekutega arvestamise tabeliga manuses. Eesti Linnade ja Valdade liidul palume määruse eelnõule kooskõlastust, teistelt arvamust. Ootame Teie tagasisidet 15. juulini 2021 vastates minu kirjale või saates see aadressile Head Made SaadveNõunik | Keskkonnakorralduse osakond Adviser | Environmental Management Department 6262851 I 5690 9252 I Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused1“ eelnõu seletuskiri 02.07.2021 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel. Eelnõukohane määrus kehtestatakse keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ (edaspidi ka määrus nr 4) asemele. Uue määruse kehtestamise tingis asjaolu, et muudeti jäätmeseadust (JäätS; RT I, 05.05.2021, 4) ja pakendiseadust (PakS; RT I, 05.05.2021, 2), millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140; edaspidi ka jäätmete raamdirektiiv), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 141–154; edaspidi ka pakendidirektiiv), (edaspidi kõik koos ka direktiivid), ja täidetakse neist tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt korrastatakse ja muudetakse konkreetsemaks jäätmete liigiti kogumisega seotud nõudeid, et täita jäätmete raamdirektiivi muudatustega seatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. Alates 2025. aastast tuleb olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni. Eelnevast tulenevalt muudeti JäätSis eelnõukohase määruse andmise aluseks oleva volitusnormi sisu ja lisati volitus liigiti kogumise korra kehtestamiseks. Jäätmeseaduse § 31 lõike 1 järgi on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne korraldada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Võrreldes kehtiva määrusega nr 4, on määruse pealkiri ja teksti sõnastus viidud kooskõlla uue volitusnormi tekstiga. Täpsustatud on olmejäätmete liigiti kogumise nõudeid ja korda, välja on jäetud kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus korraldada jäätmete sortimist. Eemaldatud on leevendus sortimata segaolmejäätmete ladestamise keelust ning sõnastatud on töötlemata segaolmejäätmete põletamise piirang. Eelnõu seletuskirjas on käsitletud kõiki sisuliselt uusi või muudetud sätteid. Seni kehtinud jäätmeseaduse (RT I, 02.07.2019, 4) § 36 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ tunnistatakse kehtetuks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunikud Made Saadve (626 2851, [email protected]), Kerli Rebane (626 2859, [email protected], teenistussuhe peatatud) ja Kristel Kibin (626 0700, [email protected]). 1 Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (626 0798, [email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus asendab senist jäätmeseaduse (RT I, 02.07.2019, 4) § 36 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määrust nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Eelnõu on seotud jäätmeseaduse (RT I, 05.05.2021, 4) ja pakendiseadusega (RT I, 05.05.2021, 2). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb seitsmest paragrahvist. Määruse esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisala osana olmejäätmete liigiti kogumise korraldamise alused, et suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, saavutamaks jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust. Paragrahvi 1 lõike 2 sõnastust muudetakse võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga. Eelnõukohane määrus reguleerib olmejäätmete liigiti kogumist, tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamist, tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kogumist jäätmejaamas ning olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete sortimist. Sortimise termin (sh ladestamiseelne töötlemine) on üle viidud ja täpsustatud jäätmeseaduse § 16 lõikes 21. Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmete sortimine määratletud kui järeltegevus, mille käigus eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed. Seetõttu ei ole enam korrektne nimetada tekkekohal, näiteks kodumajapidamises, toimuvat jäätmete eraldamist sortimiseks, vaid nimetatakse liigiti kogumiseks. Uus on § 1 lõige 3, millega antakse määruse kontekstis segaolmejäätmetele tähendus. Segaolmejäätmed on käesoleva määruse tähenduses olmejäätmed, mis on jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodiga 20 03 01 ja ei ole liigiti kogutud või mis ei sobi liigiti kogumiseks. Segaolmejäätmed on näiteks küpsetuspaber, foolium, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, peeglikillud, keraamika, katkised nõud (kastrulid, pannid, taldrikud, klaasid jne) jms. Paragrahvis 2 käsitletakse olmejäätmete liigiti kogumist. Olmejäätmeid peab liigiti koguma nende tekitaja. Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 31. Sama säte sisaldus määruses nr 4 § 4 lõikes 1. 2 Paragrahvi 2 lõike 2 sõnastust on võrreldes määrusega nr 4 muudetud õigusselguse huvides. Uue sõnastuse järgi peab jäätmetekitaja jäätmematerjali parema kvaliteedi tagamiseks, selle taaskasutusvõimaluste suurendamiseks ning ülearuse energia- ja tööjõukulu vältimiseks olmejäätmete sortimisel kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Kvaliteetse ringlussevõtu tagamiseks ja hõlpsamaks korduskasutamiseks ettevalmistamiseks tuleb jäätmeid koguda liigiti. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada, et nende haldusterritooriumil asuvad jäätmetekitajad jäätmeid liigiti koguvad ning neil on võimalus jäätmeid liigiti ära anda. Olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumine ei ole jäätmetekitajatele uus kohustus. Kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid, milleks on muu hulgas järelevalve ja teavitamine. Jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks tuleb luua jäätmete liigiti kokkukorjamise võimalused asjakohase taristuga ja kehtestada isikutele kohustus jäätmeid liigiti koguda nende tekkekohas. Asjakohaseks taristuks loetakse ka kogukondlikke lahendusi, näiteks jäätmemaju või muid jäätmete kogumispunkte, mida kasutavad kindla piirkonna elanikud ning millega soodustatakse jäätmete liigiti kogumist, et need seejärel tekkekoha lähedal üle anda. Erinevate uuringutulemuste põhjal moodustavad paberi-, plasti-, metalli- ja klaaspakendi-jäätmed segaolmejäätmetes ca 30% ja biolagunevad jäätmed üle 50%. Selleks, et saavutada vajalik liigiti kogumise tase, on kõige otstarbekam liita nii pakendijäätmete kui ka biojäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga. Selliselt luuakse kõige mugavam võimalus neid jäätmeid üle anda ja seeläbi väheneb ka nende sisalduse protsent segaolmejäätmetes. Kohalikul omavalitsusel on hoovad läbi korraldatud jäätmeveo hangete lisada jäätmevedajale teatud järelevalvelisi tegevusi. Näiteks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise tehnilisse kirjeldusse lisada tingimuse, kus jäätmevedajale antakse õigus rakendada kõrgemat hinda või jätta konteiner tühjendamata, kui jäätmekonteineris sisalduvad sinna konteinerisse mittekuuluvad jäätmed. Sellist lähenemist on kirjeldatud juhendis, mis käsitleb jäätmete liigiti kogumise ühtlustamist kogu Euroopas1. Valede jäätmetena mõistetakse näiteks biojäätmeid pakendijäätmete konteineris, segaolmejäätmeid klaasikonteineris jne, ehk teisisõnu, kui on ette nähtud jäätmete liigiti kogumiseks erinevad konteinerid, siis tuleb neid sihipäraselt kasutada. Samas tuuakse nimetatud juhendis välja, et tekkekohal kogumisega kaasneb jäätmetekitajale suurem vastutus ära visatavate jäätmete osas ja seetõttu paraneb jäätmematerjali kvaliteet. Paragrahvi 2 lõike 3 loetellu, milles on nimetatud jäätmeliigid, mida tuleb tekkekohas liigiti koguda, on selguse huvides võrreldes määrusega nr 4 juurde lisatud ravimijäätmed (JäätS § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodidega: 20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*). Ka määruses nr 4 oli nimetatud, et jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmed tuleb koguda tekkekohas liigiti, milles sisaldusid ka ravimijäätmed. Ravimijäätmete liigiti kogumine on oluline, et ravimid ei satuks läbi kanalisatsiooni või muul viisil ära viskamise kaudu keskkonda, kus need kujutavad ohtu põhjaveele ja mereelustikule. Määruses ravimijäätmete eraldi väljatoomine ja tekkekohas liigiti kogumise kohustus aitab kaasa nende tõhusamale kokkukogumisele ja seejärel näiteks apteekidele tagastamisele. Paragrahvi 2 lõike 4 teksti on lisatud, et lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse lisaks kaubanduses, tööstuses ja ametiasutustes tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta ka õppeasutustes tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele jäätmetele, sest on õppeasutusi (sh ülikoole), kes seni kehtinud jäätmete tekkekohal liigiti kogumise nõudeid ei ole järginud. Ühese mõistetavuse eesmärgil on õppeasutused 1 Harmonisation of waste separate collection across 2020_07_14_zwe_eeb_position-paper_harmonisation-of-waste-separate-collection_en.pdf (zerowasteeurope.eu) 3 eelnõukohases määruses eraldi välja toodud. Muus osas on lõike 4 tekst võrreldes määruses nr 4 sisaldunuga sama. Uus on § 2 lõige 5, milles sätestatakse, et lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas ning see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 6. Sarnasteks omadusteks loetakse sarnaste inertsete omadustega jäätmeid, mida on hõlbus hiljem lahku sorteerida, näiteks metall ja plast nii materjali kui ka pakendijäätmetena, paber ja kartong nii materjali kui ka pakendijäätmetena. Koos võib koguda ka biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid. Kuid biolagunevaid jäätmeid metalli ja plasti või paberi ja kartongiga koos koguda ei tohi, sest see rikub materjali kvaliteeti ja nende eraldamine hilisemas etapis nõuab lisaenergiat. Soovitav on teistest jäätmetest eraldi koguda ka klaasi, sest klaasi eraldamine teiste jäätmete hulgast on purunemise tõttu raskendatud. Siiski tuleb esmalt lähtuda sellest, et jäätmete liigiti kogumise nõuded kehtivad igale isikule ja jäätmeid kogutakse liigiti kogu kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Erisused on lubatud vaid siis, kui on arvesse võetud jäätmeseaduse § 31 lõikes 6 toodud tingimusi. Kuigi jäätmete liigiti kogumise kohustuse kohaselt on nõutav, et jäätmeid hoitakse liigist ja laadist lähtudes eraldi, võib teatavat liiki jäätmeid koos koguda, tingimusel, et see ei takista jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu ega muud taaskasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga. Üldisest jäätmete liigiti kogumise kohustusest võib kõrvale kalduda jäätmeseaduse § 31 lg 6 kohaselt ka muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida kohaliku omavalitsuse üksus analüüsib kohalikke olusid arvestades. Näiteks juhul, kui teatavate jäätmevoogude liigiti kogumine põhjustaks kõrvalistes ja hõredalt asustatud piirkondades negatiivset keskkonnamõju, mis kaalub üles selle üldise keskkonnakasu, või toob kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud. Halvasti ligipääsetavates piirkondades või asukohtades, kus teekoormus ei võimalda raskete jäätmeautode ligipääsu, tuleb alternatiivina kaaluda väiksemate autode (mikrobusside) kasutamist ja küla või mitme majapidamise tarbeks ühise jäätmemaja rajamist, kus liigiti kogumine on võimalik. Samuti võib teatud liiki jäätmeid jäätmeseaduse § 31 lg 6 kohaselt koos koguda, kui on tagatud, et jäätmekäitluskohas, kuhu jäätmed suunatakse, toimub jäätmete sortimine, mille järel on võimalik jäätmed korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. Näiteks võivad kohaliku omavalitsuse üksused, taaskasutusorganisatsioonid ja jäätmevedajad leppida omavahel kokku, et teatud jäätmete liigiti kogumine ühildatakse materjalipõhiselt pakendijäätmete kogumisega (eeldusel, et mittepakendijäätmete kogumise eest kehtestatava tasu kannab jäätmevaldaja). Sellist lahendust saab kasutada ainult jäätmete tekkekohalt kogumisel, mitte pakendijäätmete avalikust võrgust kogumise korral. Majanduslikel põhjustel jäätmete liigiti kogumise korraldamisest erandite rakendamisel tuleb võtta arvesse liigiti kogumise üldist majanduslikku kasu, sealhulgas välditud otseseid kulusid ning kulusid, mis on tingitud segaolmejäätmete kogumise ja töötlemise negatiivsest mõjust keskkonnale ja tervisele, teiseste toorainete müügist saadavat tulu ja selliste materjalide jaoks turgude loomise võimalust, samuti jäätmetekitajate ja toodete tootjate makseid, mis võivad jäätmekäitlussüsteemide kulutõhusust veelgi parandada. Liigiti kogumisest majanduslikel põhjustel tehtav erand peab sisaldama arvutuslikku analüüsi, mis tõendab, et teatud jäätmete liigiti kogumisega kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ebaproportsionaalselt suured majanduslikud kulud, arvestades muu hulgas saastaja maksab põhimõtet. Arvestada tuleb, et jäätmeid liigiti kogudes saadakse ringlussevõtuks parema kvaliteediga materjal, mis vähendab keskkonna- ja tervisekahju kulusid. 4 Paragrahvis 3 täpsustatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamist. Õigusselguse huvides on määruses edaspidi eristatud olmejäätmete liigiti kogumine jäätmetekitaja tegevuseks ja liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine tegevuseks, mida teevad sättes nimetatud osapooled juba eelnevalt liigiti kogutud jäätmetega. Määruse nr 4 sõnastuse järgi olid mõlemad nimetatud tegevused toodud kogumisena. Paragrahvi 3 lõike 1 sõnastust on muudetud võrreldes määrus nr 4 terviktekstiga. Uue sõnastuse kohaselt korraldab jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatuga ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse § 101 mõistes, tootjate ühendustega jäätmeseaduse § 23 lõike 3 mõistes, tervishoiu- või ravimite müügiga tegelevate asutustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad eelnõukohase määruse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmeid. Pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud koostöö taaskasutusorganisatsioonidega ei ole uus säte ja see sisaldus juba määruses nr 4. Kohaliku omavalitsuse üksus võib pakendijäätmete kogumist korraldada lisaks avalike kogumispunktide veel tekkekohalt kogumisena kokkuleppel pakendijäätmetega tegeleva taaskasutusorganisatsiooniga. Sellisel juhul tagatakse taaskasutusorganisatsioonile osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Kohaliku omavalitsuse üksus võib koguda pakendijäätmeid pakendimaterjali liikide kaupa või pakendimaterjali liikide koos kogumisena. Kogumise viisi otsustab sellisel juhul kohaliku omavalitsuse üksus. Lisatud on, et jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete üleandmist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus ise või koostöös tervishoiu- või ravimite müügiga tegelevate asutustega. Hetkel reguleerib kasutuselt kõrvaldatud ravimite kogumist ja üleandmist ravimiseaduse § 37 ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 25 „Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord“. Ravimijäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine apteekidele on oluline sellepärast, et ravimid ei satuks keskkonda. Teema olulisust näitab ka see, et Vabariigi Valitsuse 20.06.2019 istungi päevakorras olnud Eesti seisukohtade Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ kohta seletuskirja punkti 4 järgi peab Eesti riik äärmiselt oluliseks tegevusi teadlikkuse parandamiseks ravimite keskkonda sattumise viisidest, keskkonnamõjudest ja nende mõjude laadist, ravimijääkide erikäitlemise vajadusest ja võimalustest ning ravimite mõistliku tarbimise edendamist. Ravimite kasutamisest keskkonnale tekitatava kahju vähendamisel on oluline roll kasutajate teavitusel. Oluline on suuremat tähelepanu pöörata ennetustegevusele, milleks on nii ravimite tavatarbijate, jäätmekäitlejate, haiglapersonali, perearstide, apteekrite kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike teadlikkuse suurendamine. Sättest on välja jäetud sõna „sortimine“, sest jäätmete sortimine on jäätmeseaduse kohaselt taaskasutustoiming, mida teeb jäätmekäitleja keskkonnakaitseloa alusel ning mille täpsem kirjeldus on kajastatud jäätmekäitleja keskkonnakaitseloas. Jäätmete ladestamiseelne töötlemine (sealhulgas sortimine) on jäätmeseaduse §-st 35 tulenev kohustus jäätmekäitlejale, kui jäätmeid soovitakse ladestada. Samuti sordib jäätmekäitleja jäätmeid enne taaskasutamist, kui see on vajalik näiteks ringlussevõtuks sobivate materjalide eraldamiseks. Kohaliku omavalitsuse esmane kohustus on korraldada jäätmetekitaja poolt liigiti kogutud olmejäätmete tekkekohal kokkukorjamine, mitte juba segunenud jäätmete sortimist jäätmekäitlusettevõttes. Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamisega tagatakse jäätmematerjali parem kvaliteet ning suuremad taaskasutusvõimalused ja seega ka jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Säte aitab saavutada jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmise. 5 Paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav jäätmete liigiti kokkukorjamine hõlmata jäätmete üleandmise viise kas ühekaupa või kompleksselt. Komisjoni teatis2 Euroopa Parlamendile punkt 20 toob välja, et liikmesriikidel tuleb suunata oma jõupingutused jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu arendamisse – tuleks edendada liigiti kogumist jäätmete tekkekohas, sest see on väga oluline kõrge väärtusega kvaliteetsete jäätmete ringlussevõtu tagamiseks – ning laiendada jäätmetest energia tootmist üksnes hoolika kavandamise korral, võttes arvesse asjaolu, et see on peamiselt ajutine ja üleminekulahendus, kui toimub liikumine ladestamisel rajanevalt jäätmekäitlussüsteemilt süsteemile, mille põhieesmärk on ringlussevõtt. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine tagab taaskasutatava materjali parema kvaliteedi ja seetõttu rohkem ringlussevõtu mooduseid. Segunenud jäätmete sortimisel jäätmekäitlusettevõttes eraldatavate taaskasutatavate materjalide kvaliteet on tavaliselt halvem, sest biolagunevad jäätmed (näiteks toidujäätmed) määrivad ja rikuvad kõik muud materjalid ning materjalide taaskasutamine on raskendatud kui mitte võimatu (näiteks kartongi ja paberi kvaliteet kokkupuutel biolagunevate jäätmetega halveneb oluliselt). Ka on segunenud jäätmete hilisem sortimine tegevusena kulukam kui liigiti kogutud jäätmete otse taaskasutusse suunamine, sest see nõuab sortimiseks vajaliku inventari soetamist ja inimtööjõudu. Kuna jäätmekäitluses kehtiva saastaja maksab põhimõtte kohaselt katab jäätmekäitlusega seotud kulud jäätmetekitaja, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik, siis võib eeldada, et vajadus jäätmeid hiljem sortida mõjutab hinna kujunemist, mida tasub jäätmetekitaja jäätmekäitluse eest. Jäätmeseaduse § 31 mõtte kohaselt on kohaliku omavalitsuse esmane kohustus korraldada jäätmete ja taaskasutatava materjali tekkekohal liigiti kogumine. Sellega tagatakse materjali parem kvaliteet ning jäätmete taaskasutamine võimalikult suures ulatuses. Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib jäätmete kokkukorjamine toimuda ühildatuna korraldatud jäätmeveoga. Selleks, et tagada jäätmehierarhia tõhusam rakendumine, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel korraldada jäätmete liigiti kokkukorjamist, et võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Liigiti kokkukorjamise korraldamine on peamiseks hoovaks, millega kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik toetada ringlussevõtu sihtarvude saavutamist. Hiljemalt 2023. aasta lõpuks tuleb jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt korraldada kõikjal biojäätmete tekkekohalt liigiti kogumine. Mida rohkem jäätmeliike on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, seda mugavam on jäätmetekitajal jäätmeid tekkekohal liigiti koguda ja üle anda ning seda tõenäolisem on, et segaolmejäätmete hulka ei visata neid jäätmeid, mida tuleb tekkekohal jäätmetekitaja poolt liigiti koguda. Liigiti kogumisest kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil on võimalik teha erandeid vaid teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid näeb ette kohaliku omavalitsuse üksus jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab jäätmete liigiti kogumisest teha erandeid, esitatakse jäätmekavas sellekohane analüüs koos erandite tegemise põhjendustega. Erandite tegemist käsitleb jäätmeseaduse § 31 lõige 6, ning selle selgitus on lisatud ka käesoleva seletuskirja § 2 lõike 5 selgituse juurde. Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 2 on lisatud, et tekkekohas liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine võib toimuda kogukondlike jäätmemajade, erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud kogumispunktide või konteinerite kaudu, mis asuvad tekkekohast kaugemal. Jäätmemajad on määruse tähenduses kogukondlikud jäätmemajad, kuhu kindla piirkonna (nt tänav, küla) elanikud saavad liigiti kogutud jäätmeid viia ja millest korjatakse jäätmed kokku korraldatud jäätmeveo käigus või muul viisil. Jäätmemaju võib rajada näiteks halvasti 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses” C_2018164ET.01007301.xml (europa.eu) 6 ligipääsetavatesse või hõredalt asustatud piirkondadesse, kus teekoormus ei võimalda raskete jäätmeautode ligipääsu iga majapidamise juurde. Sellisel juhul saab alternatiivina kaaluda küla või mitme majapidamise tarbeks ühise jäätmemaja rajamist ja võimaldada jäätmete liigiti üleandmine tekkekohast kaugemal. Jäätmemajad ei vaja keskkonnakaitseluba ning neis kogutavaid korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid võib jäätmejaama või jäätmete ümbertöötlemiseks ettenähtud kohta transportida kohaliku omavalitsuse üksusega kokkuleppel teine isik. Jäätmemajade rajamist ja soetamist toetati 2021. aastal SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Toetust anti kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid eesmärgiga, et jäätmemajad antakse kasutamiseks elanikele või kogukonnagruppidele. Jäätmemajade kompleksusele nähti ette, et neis tuleb koguda vähemalt biolagunevaid jäätmeid (20 01 08) − kohustuslik ainult tiheasustusaladel; pakendeid (15 01), sh paber- ja kartongpakendeid (15 01 01), plastpakendeid (15 01 02), puitpakendeid (15 01 03), metallpakendeid (15 01 04), komposiitpakendeid (15 01 05), segapakendeid (15 01 06), klaaspakendeid (15 01 07), tekstiilpakendeid (15 01 09); paberit ja kartongi (20 01 01); patareisid (20 01 33*, 20 01 34); väikeelektroonikat (20 01 35*, 20 01 36) ning tekstiili (20 01 10, 20 01 11). Erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud kogumispunktid (nt väikeelektroonika, ohtlikud jäätmed) või konteinerid (nt pakendikonteinerid) on üldjuhul avalikkusele kättesaadavad määratud aegadel või ööpäev ringi. Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata jäätmejaamade kaudu. Sama säte sisaldus määruse nr 4 § 4 lõike 11 punkti 2 loetelus, nüüd on õigusselguse huvides selleks loodud eraldi punkt. See tähendab, et kui määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide kokkukorjamine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga või samas lõikes nimetatud viisil, saab selle korraldada ka jäätmejaama kaudu. Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 4 kohaselt saab tekkekohas liigiti kogutud jäätmeid kokku korjata regulaarselt kogumisringide kaudu, mida korraldatakse tekkekohtade läheduses erinevate jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks ettenähtud sõidukiga. Näiteks on levinud ohtlike jäätmete kogumise ringid, kus elanikud saavad mugavalt kord või paar aastas ohtlikke jäätmeid kodu lähedal ära anda. Samuti saab korraldada kogumisringe suurjäätmete äraandmiseks kindlaks määratud graafiku alusel. Sellega välditakse suurjäätmete kuhjumist korteriühistute prügikastide juurde. Uus on § 3 lõike 2 punkt 5, mille kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata muul seaduses sätestatud viisil. Muul viisil jäätmete kokkukorjamiseks loetakse seda, kui asjakohast luba omav teenusepakkuja kogub olmejäätmeid, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, jäätmetekitaja juurest ja veab jäätmejaama või lõppkäitluskohta. Näiteks saab kodutehnikat või mööblit kullerteenusena vedav ettevõte võtta samalt aadressobjektilt vana kodutehnika, mööbli või pakendijäätmed ning viia need jäätmejaama või lõppkäitluskohta. Selline võimalus sisaldub ka PakS § 20 lõikes 3, mille kohaselt postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale. Pakendiettevõtja võib kulleri kaudu täita pakendi tagasivõtmise kohustust. Pakendijäätmetena mõeldakse konkreetse kodutehnika pakendit, mille kuller toob, mitte kõiki majapidamises tekkivaid jäätmeid. Uus on § 3 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama oma haldusterritooriumil käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise. See võimaldab ja ühtlasi kohustab kohalikku omavalitsust arvesse võtma ühest küljest keskkonnakaitse eesmärke (nt JäätS § 29-32), teisalt aga ka kohalike elanike vajadusi ning huve, korraldamaks jäätmete kokkukorjamist viisil, mis parimal moel saavutab nimetatute vahel tasakaalu. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 lasub 7 kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehooldust. Jäätmehoolduse alla kuulub ka jäätmete liigiti kogumise korraldamine. Paragrahvi 3 lõiget 4 on võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga muudetud ning sätestatud, et määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide üleandmise viisid jäätmeliikide kaupa määrab kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava järgi kooskõlas jäätmeseaduse § 31, § 42 lõike 3 punktis 3 ja § 71 lõike 2 punktis 11 sätestatuga. Muutmise vajadus on tingitud jäätmeseaduses (RT I, 05.05.2021, 4) tehtud muudatustest. Uus on § 3 lõige 5, mis sätestab, et käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide vastuvõtmiseks omab kohaliku omavalitsuse üksus võimalusel jäätmejaama või on sõlminud kokkuleppe teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, kus määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliike vastu võetakse. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse enda haldusterritooriumil asjakohase tehnilise varustatusega jäätejaam puudub, võib kokkuleppel teise kohaliku omavalitsuse üksusega suunata elanikud teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil paiknevasse jäätmejaama, kus määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmeid vastu võetakse. Jäätmejaamade võrgustikul on oluline roll teiste kogumisvõimaluste kõrval, milleks võivad olla kogukondlikud jäätmemajad kogumispunktid või tekkekohalt kogumine. Jäätmejaamades on jäätmetekitajatel võimalus liigiti kogutud olmejäätmeid liigiti ära anda korraga suurem kogus või vabaneda neist jäätmetest, mille üle andmist muul viisil ei ole korraldatud. Samuti on jäätmejaamade kasutamine küllaltki intensiivne ja jäätmetekitajal on mugavam, kui ta saab erinevaid jäätmeid ühte kindlasse kohta viia. Seetõttu on kõige mõistlikum, kui jäätmete vastu võtmine on tagatud jäätmejaama kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb arvestada asjaoluga, et kui jäätmetekitaja jaoks on vahemaad jäätmejaamani või muu kogumiskohani liiga pikad, siis muudab see samuti liigiti kogutud olmejäätmetest vabanemise ebamugavaks ja jäätmetekitaja võib valida liigiti kogumisest loobumise või halvimal juhul jäätmetest illegaalsel teel vabanemise kasuks. Pakendijäätmete vastu võtmine jäätmejaamades on juba väga levinud, kuigi sellist kohustust ei ole seni olnud. Jäätmejaamades on võimalik pakendijäätmeid koguda koostöös taaskasutusorganisatsioonidega ning vastavad tingimused määratakse kohalike omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonide vahel sõlmitavates koostöölepingutes. Pakendijäätmete kogumine jäätmejaamades ei tähenda seda, et taaskasutusorganisatsioonidel ei ole enam kohustust täita PakS § 171 nõudeid, kuid pakendijäätmete kogumine jäätmejaamades saab olla taaskasutusorganisatsioonide kogumisvõrgustiku üks osa. Elektroonikaromude ning patareide ja akude jäätmete kogumisvõrgustiku tõhusus sõltub suuresti omavalitsuste panusest. Kohaliku omavalituse jäätmejaamad on lõpptarbijatele arusaadavad, lihtsasti leitavad, ligipääsetavad ja arvestavad elanikkonna vajadusi. Kohaliku omavalitsuse jäätmejaam vastab probleemtoodete jäätmete kogumiskoha nõuetele ning on ligipääsetav ja lõppkasutajale lähedal. Eestis toimub elektroonikaromu kogumine üldjuhul omavalitsuste jäätmejaamade/kogumispunktide kaudu. Tootjate ühendused on käesoleval hetkel korraldanud elektri- ja elektroonikajäätmete ja kantavate patareide ja akude jäätmete kogumise peaaegu kõikides kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades. Tootjate ühendused on sõlminud lepingud KOVi jäätmejaama haldajaga (jäätmekäitlejaga) elektroonikaromude ning patareide ja akude jäätmete vastuvõtuks. Tootja on kohustatud kohaliku omavalitsuse jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt tasuta tagasi võtma elektroonikaromude ning patareide ja akude jäätmed. 8 Eestis kohaldatakse kodumajapidamises kasutatavatele elektri- ja elektroonikaseadmetele (sh lampidele) ning kantavatele patareidele ja akudele laiendatud tootjavastutust. Tootja vastutab turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluse eest, ehk on kohustatud tagama tema turule lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise. Kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (edaspidi elektroonikaromude) kogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks on probleemtoote tootjad kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Tootja on kohustatud rajama kodumajapidamises kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumispunktid igasse Eesti maakonda. Hetkel toimub patarei- ja akujäätmete kogumine valdavas osas müügikohtades, kuid lõpptarbijal peaks olema võimalus kodumajapidamises tekkinud jäätmed ühte kohta viia. 2022. aastal jõustub patarei ja akude määrus, mille kohaselt on kantavate patareide ja akude tootjad kohustatud alates 01.07.2023. aastast looma kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, võtab arvesse elanikkonna suurust, kantavate patareide ja akude jäätmete eeldatavat kogust, ligipääsetavust ja lõppkasutajate lähedust. Kasutuselt kõrvaldatud probleemtooteid tuleb koguda lahus muudest jäätmetest. Elektroonikaromude kogumisel tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist, et seadmed oleksid korduskasutatavad võimalikult suures ulatuses ning seadmetest ei lekiks ohtlikke aineid. Elektroonikaromude kogumiskoht peab olema: kaetud ilmastikukindla kattega; vedelikukindla pinnakattega ning varustatud vedelike kogumisseadmega ning vajadusel dekanterite ja õlipüüduritega. Näiteks Rootsi ja Taanis toimub probleemtoodete kogumine läbi omavalitsuste kogumisvõrgustiku. Rootsi ja Taani on taganud kõrge probleemtoodete tagastusmäära. Ravimijäätmete tekkekohas liigiti kogumise kohustus sisaldus määruses nr 4, olles nimetatud jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmetena, mis tähistab ohtlikke jäätmeid. Kuivõrd on ravimijäätmed käesolevas määruses eraldi välja toodud, siis kohaldub nende vastu võtmise tagamine ka jäätmejamadele sarnaselt varem kehtinud määrusega, sest ohtlikke jäätmeid on pidanud juba varem jäätmejaamades vastu võtma. Paragrahvi 3 lõike 6 alusel ei pea jäätmejaamades tagama käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 6 nimetatud köögi- ja sööklajäätmete vastu võtmist, kuna nende kogumine korraldatakse jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt tekkekohalt. On ebatõenäoline, et elanikud tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid jäätmejaama viivad. Seetõttu tuleb korraldada köögi- ja sööklajäätmete liigiti kogumine ja tekkekohalt kokkukorjamine või tekkekohal ringlusevõtt. Kohaliku omavalitsuse korraldada on see, et iga jäätmetekitaja saaks tekkivad köögi- ja sööklajäätmed nõuetekohaselt segaolmejäätmetest eraldi koguda. Paragrahvi 3 lõikes 7 sätestatakse, et liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. Näiteks on keelatud liigiti kogutud biojäätmeid nende kokkukorjamisel segada segaolmejäätmete või pakendijäätmetega. Kuid kohaliku omavalitsuse üksused, taaskasutusorganisatsioonid ja jäätmevedajad võivad omavahel kokku leppida, et teatud jäätmete liigiti kogumine ühildatakse materjalipõhiselt pakendijäätmete kogumisega (eeldusel, et mittepakendijäätmete kogumise eest kehtestatava tasu kannab jäätmevaldaja). Sellist lahendust saab kasutada ainult jäätmete tekkekohalt kogumisel, mitte pakendijäätmete avalikust võrgust kogumise korral. Ka siin kehtib erandite tegemise reegel, mida käsitleb jäätmeseaduse § 31 lõige 6. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab jäätmete liigiti kogumisest teha erandeid, esitatakse jäätmekavas ka analüüs koos erandite tegemise põhjendustega. Selgitus erandite tegemise kohta on lisatud ka käesoleva seletuskirja § 2 lõike 9 5 selgituse juurde. Jäätmete kokkukorjamisel või transpordikulude kokkuhoiu eesmärgil võib kasutada mitmekambrilisi sõidukeid, kus erinevate jäätmete omavahel segunemine on välistatud. Soovitavalt tuleb sellised sõidukid varustada vastavate siltidega, et kõigile oleks üheselt arusaadav, et sõidukis ei toimu jäätmete omavahel segunemist. Olmejäätmete kogumisel on vaja vältida nende segunemist muude jäätmetega, mis ei ole olmejäätmed. Näiteks ei tohi jäätmevedaja koguda koos ühes jäätmeveoki kambris tööstusjäätmeid ja olmejäätmeid. Samuti ei tohi olmejäätmeid anda jäätmekäitlejale üle segunenult muude jäätmetega. Tootmisjäätmete viskamine olmejäätmete hulka on keelatud. Tootmisjäätmed on näiteks kondiitritööstuses ülejääv või riknenud jahu, rõiva- või mööblitööstuses tekkivad tekstiilijäätmed jms. Uus on § 3 lõige 8, mis sätestab, et olmejäätmete liigiti kogumisel tuleb kogumisvahenditel või nende märgistamisel eelistada võimaluse korral järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja segapakendijäätmed; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall või must – segaolmejäätmed, punane – ohtlikud jäätmed. Juba praegu on need värvilahendused soovituslikuna lisatud mitme kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja. Nimetatud värvilahendused on juba omavahelise kokkuleppe tulemusena kasutusele võtnud taaskasutusorganisatsioonid Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ. Samuti on olmejäätmete liigiti kogumise juhendites sellised värvilahendused kasutusele võtnud SA Things hallatav veebiplatvorm kuhuviia.ee, kellega Keskkonnaministeerium on sõlminud vaba tahte lepingu ja kes soovitab kujundatud juhendeid kasutada ka eri osalistel (kohalikud omavalitsused, ürituste korraldajad). Jäätmekäitlejatest kasutab Ragn Sells AS samu värvilahendusi olmejäätmete liigiti kogumise juhendites ja kogumisvahenditel. Nimetatud värvilahendustele terviklik üleminek võib toimuda järk-järgult. Näiteks kui jäätmekogumise konteiner läheb katki ja tekib vajadus selle väljavahetamiseks, soetatakse uus konteiner värviga, mis on juhendites määratud kogutavale jäätmeliigile. Samuti kujundatakse neid värve järgides uued trükitavad juhendid, kleebised jms. Ühistele värvilahendustele üleminek terves riigis annab elanikele selguse, millised jäätmeliigid millistesse konteinerisse tuleb panna. Sellega saavutatakse eeldatavalt suurem jäätmete liigiti kogumise aktiivsus. Värvilahenduste väljatöötamiseks ja nende kasutuselevõtmiseks sõlmiti kokkuleppeid 2019. aastal avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projekti „Jäätmete liigiti kogumine“ käigus. Selles osalesid ka Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Harku Vallavalitsuse, Paikre OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon OÜ esindajad. Projekti käigus küsitleti elanikke, et selgitada kitsaskohti, miks elanikud ei kogu jäätmeid liigiti. Intervjuude põhjal selgus, et üheks enim küsimusi tekitavaks probleemiks on see, millisesse konteinerisse teatud jäätmeliike tohib visata. Kui seda üheselt ei mõisteta, valitakse jäätmete äraviskamiseks pigem segaolmejäätmete konteiner. Toodi ka välja, et riigis ringi liikudes kohatakse konteineritel erinevaid värve ja märgistusi ning see tekitab segadust. Jäätmekonteinerite soetamist on toetatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu ja seda plaanitakse teha ka edaspidi. Näiteks oli toetuse maksimaalne summa kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 2020. aastal 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 90%. Konteineri ühikumaksumus sõltub soetatava konteineri suurusest ja tüübist. Näiteks on 240-liitrise konteineri hind ca 65 eurot. Lisaks on valminud erinevate jäätmeliikide piktogrammid, mis on leitavad veebilehelt www.liigitikogumine.ee. Loodud piktogrammid on kõigile vabaks kasutamiseks. Uus on § 3 lõige 9, millega nähakse ette, et lõikes 7 nimetamata jäätmeliikide korral võib kasutada vabalt valitud teisi värve, eristades kogumisvahendid selgete märgistustega, mis tagab, et oleks selgesti eristatavad lõikes 7 nimetatud ja nimetamata jäätmete kogumine. Näiteks on 10 kasutusel punased ja rohelised konteinerid tekstiili kogumiseks. Sellisel juhul piisab, kui konteinerile on lisatud selge märgistus kleebisena ja konteinerit välja vahetada ei ole vaja. Uus on § 3 lõige 10, mille kohaselt peab kogumisvahenditel või nende vahetus läheduses olema selge ning kulumis- ja ilmastikukindel märgistus. Selliselt tagatakse kogumisvahendite sihipärane kasutamine ja välditakse jäätmete sattumist muud liiki jäätmetele mõeldud kogumisvahenditesse. Näiteks ei ole otstarbekas paigaldada kleebiseid kogumisvahenditele, mida kasutatakse lühiajaliselt ürituste tarbeks. Sellisel juhul saab juhendid paigaldada näiteks kogumisvahendite kohale või ette, et säiliks võimalus sama kogumisvahendit teisel üritusel teise jäätmeliigi kogumiseks kasutada. Püsivalt samas asukohas olevate kogumisvahendite ja sama liiki jäätmete kogumise puhul on otstarbekam juhendid kleepida kogumisvahendite peale. Uus on § 3 lõige 11, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus teavitab jäätmete liigiti kogumise korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning otsepostitustega või meediakanalites (näiteks sotsiaalmeedias või kohalikus ajalehes). Sellisel viisil tehakse kohalikule elanikule jäätmevaldkonda puudutav info kättesaadavaks. Hinnakirjade info jagamine on vajalik, kuna hinnad erinevad Eesti piires suures ulatuses. Näiteks võib olla osades piirkondades võimalik mõned jäätmeliigid tasuta ära anda ja elanikel tekib ekslik arvamus, et sama jäätmeliigi äraandmine on tasuta ka teistes piirkondades. Selleks, et elanikele kehtivad hinnakirjad piisavalt kättesaadavaks teha, tuleb neid kuvada kohaliku omavalitsuse veebilehel ja levitada eri meediakanalites, milleks võib ka sotsiaalmeedia olla. Lisaks võib ette näha hinnakirjade levitamise korraldatud jäätmeveo teenusepakkujale. Hindade kuvamine omavalitsuse veebilehel on ka sellepärast oluline, et elanik vaatab esmalt selle omavalitsuse veebilehte, kus on tema elukoht, et saada infot oma piirkonna jäätmekorralduse kohta. Elanik ei pruugi teada, mis on selle ettevõtte nimi, kes tema piirkonnas jäätmeid veab ja kelle veebilehel temale kohalduv hinnakiri leitav on ning seetõttu võib info kättesaamatuks jääda. Kohalik omavalitsus võib lisada ka viiteid jäätmevedaja veebilehele, kus vajalik info leitav on. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudega seotud kohustus, mis sisaldus määruse nr 4 § 4 lõikes 4, mille kohaselt pidi sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olmejäätmete liigiti kogumise korraldus kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagama 2020. a 1. jaanuariks jäätmeseaduse § 1363 lõikes 1 nimetatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise, on määrusest välja jäetud. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on korraldada jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (JäätS § 31 lg 1). Vastavalt korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas JäätS § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmine (JäätS § 31 lg 11). Ühtlasi toob JäätS § 70 lg 2 välja, et kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud taaskasutamise eesmärk korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul on muu hulgas täita JäätS § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve. Paragrahvis 4 antakse jäätmejaamale tähendus. Paragrahvi 4 lõiget 1 on muudetud, võrreldes määrusega nr 4. Jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmete üleandmiseks ning kus võib toimuda nende esmane töötlemine, kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil ja millele on antud asjaomane keskkonnakaitseluba. Viide keskkonnakaitseloale on lisatud selguse huvides, sest kohalikud omavalitsused võivad rajada ka jäätmemaju jäätmete liigiti kogumiseks, kuid jäätmemajad on mahult väiksemad, neis kogutakse vähem jäätmeliike ja neile ei ole vaja keskkonnakaitseluba. Jäätmejaamas võivad toimuda jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistavad tegevused, nagu kompostimine, okste purustamine, jäätmete ümberlaadimine prügiautodelt, konteineritest ja muudest 11 prügikogumisvahenditest suurematesse konteineritesse, jäätmete kokkupressimine mahu vähendamise ning edasise transportimise eesmärgil sorteerimisjaamadesse või lõppkäitluskeskustesse. Jäätmejaama tehniline varustatus peab tagama määruse § 2 lõike 3 punktides 8, 12 ja 13 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise. Toodud jäätmeliikideks on pakendid (15 01), sealhulgas paberi- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07), tekstiilpakendid (15 01 09), probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36) ning ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*). Paragrahv 4 lõikes 2 on toodud, et avalikuks kasutamiseks mõeldud jäätmejaama lahtiolekuajad peavad tagama elanikkonnale võimaluse liigiti kogutud jäätmeid üle anda vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas, kui juurdepääs jäätmejaama ei ole tagatud muul viisil. Kohaliku omavalitsuse üksus või jäätmejaama haldaja saab määrata jäätmejaama lahtiolekuajad, mis on elanikele sobivamad. Näiteks on jäätmejaama kasutajatelt saadud tagasisidest selgunud, et vajatakse rohkem õhtuseid (sh nädalavahetuse pealelõunaseid) lahtiolekuaegu, mis võimaldaksid jäätmejaama külastada pärast tööpäeva või pärast hommikust koristustööd. Sõltuvalt kohalikust eripärast võib jäätmejaama lahtioleku organiseerida muul viisil, näiteks saab paigaldada ID-kaardi või telefoniga avatavaid väravaid. Sellisel juhul ei ole jäätmejaamas operaatori kohalolek vajalik. Jäätmejaamades, kus lahtioleku tagab operaator, tuleb eelistada elanike teenindamiseks õhtuseid aegu. Niinimetatud nutilahendustel töötavate väravaavamis- ja valvesüsteemide soetamiseks on võimalik kohaliku omavalitsuste üksustel toetust taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Paragrahvis 5 pealkirja on muudetud tulenevalt sätte sisust. Seni kehtinud leevendus töötlemise ja sortimise kohustusest on tulenevalt määruse volitusnormi ulatusest eemaldatud. Samuti ei ole sortimata segaolmejäätmete ladestamise keelust leevenduste tegemine asjakohane, arvestades vajadust oluliselt vähendada olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete ladestamist. Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on jäätmeseaduse § 36 lõige 2 kohaselt keelatud sortimata segaolmejäätmete, mida tähistab jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmekood 20 03 01, ladestamine prügilasse. Säte kordab õigusselguse huvides JäätS kehtestatud sortimata segaolmejäätmete ladestamise keeldu. Paragrahvi 5 lõike 2 kohaselt tuleb jäätmeseaduse § 221 kohaselt töötlemata segaolmejäätmete käitlemisel seada prioriteediks võimalikult suures ulatuses nende põletamise vältimine. Jäätmehierarhias on jäätmete kõrvaldamine (nii ladestamine kui põletamine ilma energiakasutuseta) alles viimasel kohal ning energiakasutus koos muu taaskasutamisega eelviimasel, seega prioriteetne on süsteem, mis võimaldab eelkõige jäätmete ringlussevõttu või alternatiivina muud taaskasutamist. Selline süsteem on eelkõige jäätmete liigiti kogumine, kuid materjalide kasutamist jäätmehierarhia kõrgematel tasanditel võib aidata ka segaolmejäätmete sortimine või muu töötlemine enne põletamist või ladestamist. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile punkt 1 toob välja, et jäätmehierarhia on ringmajanduse oluline põhimõte, ning leiab, et jäätmetest energia tootmise protsessid võivad ringmajandusele 12 üleminekut soodustada tingimusel, et valitud lahendustega ei takistata jäätmete tekkimise vältimise, toodete korduskasutamise ja jäätmete ringlussevõtu elluviimist kõrgel tasemel. Sama teatise punktis 4 on toodud, et jäätmetest energia tootmise kavandamine peab põhinema ka ELi kehtestatud jäätmehierarhial, jäätmete hulga maksimaalsel vähendamisel ja olelusringipõhisel mõtteviisil ning et seoses ringmajandusega on hädavajalik mitte kõrvale kalduda kõrgel ringlussevõtu tasemel põhinevalt mudelilt energiatootmise kasuks ja vältida nii jäätmepõletustehaste liigset põletusvõimsust.3 Eestis ei toimu segaolmejäätmete kõrvaldamist põletamise näol, vaid taaskasutamine ehk energiakasutus. Seetõttu ei sea antud säte jäätmete energeetilist taaskasutamist hierarhiliselt jäätmete ladestamisega samale tasemele. Jäätmehierarhias on viimasel tasemel jäätmete kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine. Jäätmete energiakasutus on kõrvaldamisest eelistatum, küll aga vähem eelistatud kui jäätmete ringlussevõtt. Töötlemata jäätmete ladestamisele on kehtestatud keeld jäätmeseaduse tasandil ning eelnõukohase määruse § 5 lg 1 kordab seda, kuid töötlemata segaolmejäätmete energiakasutuse keeldu ei ole kehtestatud seaduse ega määruse tasandil. Eesmärk on võimalikult suures ulatuses edendada jäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete taaskasutust jäätmehierarhia kõrgematel tasemetel. Võimalikult suures ulatuses tuleb eelistada ja rakendada jäätmete liigiti kogumist ning vajadusel töötlemist, et tagada jäätmete ringlussevõttu. Kohalike omavalitsuste roll jäätmete liigiti kogumise korraldamise kaudu on tagada ühtlasi, et segaolmejäätmetes oleks võimalikult vähe jäätmeid, mida oleks saanud koguda eraldi ja võtta ringlusesse. Kui segaolmejäätmed tekivad, tuleks eelistada nende energiakasutust, küll aga tuleks olla veendunud, et põletamisele suunatakse jäätmed, mis tõepoolest selleks sobivad ning võimalikult suures ulatuses püüelda selle suunas, et vältida ringlussevõetavaid jäätmeid sisaldavate töötlemata segaolmejäätmete põletamist, sealhulgas energiakasutust. Säte on ühtlasi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta artikli 3 lõikes 3 sätestatud põhimõtetega. Paragrahvis 6 sätestatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimise nõuded. Paragrahvi 6 lõigete 1 ja 2 sisu ei ole muudetud võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga. Jäätmete sortimine on tegevus, mida teeb keskkonnakaitseloa alusel jäätmekäitleja enne jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, et eraldada jäätmetest ohtlikud jäätmed ja sellised jäätmeliigid, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks. Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mida teeb jäätmetekitaja kodumajapidamises või asutuses iga päev oma jäätmeid käideldes. Lõige 1 sätestab, millisel juhul tekkekohas liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed sortimisele suunatakse. Lõige 2 selgitab, kuidas toimub olmejäätmete sortimise tulemusena tekkinud jäätmete liigitamine. See hõlmab nii liigiti kogutud olmejäätmete sortimisel tekkinud jäätmeid kui ka segaolmejäätmete sortimisel tekkinud jäätmeid. Selleks, et segaolmejäätmete jäätmekood 20 03 01 muutuks näiteks 19 12 10 (prügikütus) peab jäätmekäitleja tõendama, et jäätmete kütteväärtus on kasvanud protsessi käigus. Kui sorditakse pakendijäätmeid ehk jäätmeid koodiga 15, siis tuleb arvestada, et sortimisel tekkinud jäätmed jäävad ka pärast sortimist koodiga 15, mitte ei liigitu koodi 19 alla. Kui sorditakse segaolmejäätmeid või teisi liigiti kogutud jäätmeid koodiga 20, kajastatakse neist välja nopitud pakendijäätmed samuti koodiga 15, mitte koodiga 19. Seda on vaja selleks, et säiliks jälgitavus sihtmäärade arvutamiseks. 3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses” C_2018164ET.01007301.xml (europa.eu) 13 Paragrahviga 7 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ (RT I, 19.12.2015, 5). Määrusele on lisatud normitehniline märkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega samas ulatuses, milles Euroopa Liidu õigust rakendas seni kehtinud määrus nr 4. Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei teki riigile tulu ega kulu. 5. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused on peamiselt tehnilised ja ei muuda olemasolevaid põhimõtteid. Muudatused avaldavad positiivset mõju keskkonnale, sest eeldatavalt tõuseb jäätmete liigiti kogumise intensiivsus ja seejärel suunatakse varasema ladestamise asemel suurem hulk jäätmeid ringlusse. Kavandatud muudatused võivad avalda sotsiaalset mõju, sest võivad muuta jäätmetekitajate harjumusi. Kaasnevad administratiivsed mõjud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Määruse rakendamisega võib kaasneda mõju majandusele, mis on eeldatavalt positiivne, sest sortimisvõimekuse juurde loomise vajadus tingib uute töökohtade loomise. Samuti võivad kohaliku omavalitsuse üksused otsustada täiendava tööjõu kaasamise kasuks. Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Keskkonnaministeeriumi haldusalas ei muutu määruse eelnõu jõustamisel ülesannete ja pädevuste jaotus. Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad (era ja juriidilised isikud), jäätmekäitlejad. Kaasnev mõju: mõju majandusele (halduskoormusele). Selleks, et jäätmete liigiti kogumine toimuks määruse nõuete kohaselt, on jäätmetekitajal kulutusi vaja teha ainult juhul, kui ta soovib kogumisvahendeid juurde soetada. Kogumisvahendite juurde soetamine ei ole otseselt vajalik, vaid jäätmete liigiti kogumise saab lahendada olemasoleva kogumisvahendi baasil, seda sektoritesse jagades. Halduskoormus kohalikele omavalitsustele ja eraisikutele jääb tervikuna samaks ning ei toimu olulist muutust. Jätkuvalt peavad eraisikud jäätmeid koguma liigiti lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse eeskirjadest, mis on kehtestatud jäätmeseaduse alusel. Jäätmete liigiti kogumine ei ole uus nõue. Halduskoormusele kaasneb mõningane mõju, sest uuendamist võivad vajada senised juhendmaterjalid, kus on jäätmete liigiti kogumist tekkekohas käsitletud sortimisena, mis on määruse kontekstis viidud järeltegevuseks. Kaasneda võib mõningane mõju, kui soovitakse jäätmekonteinereid vastavalt värvilahendusele välja vahetada või juurde soetada. Konteinerite välja vahetamine ei ole otseselt vajalik, vaid kasutusele saab võtta konteinerite kleebistega märgistamise vastavalt toodud värvilahendustele, mis on soodsam variant. Jäätmekonteinerite soetamist on toetatud ja plaanitakse toetada edaspidi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Näiteks oli toetuse maksimaalne summa 14 kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 2020. aastal 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 90%. Määruse rakendamisega võivad kaasneda kulud kohaliku omavalitsuse üksustele seoses jäätmete liigiti kogumise tõhustamisega. Kulud võivad kaasneda näiteks juhul, kui otsustatakse rajada uus jäätmejaam või laiendada olemasolevat jäätmejaama, et luua vastuvõtuvõimekus pakendijäätmetele ja probleemtoodetele. Jäätmejaamade rajamist ja laiendamist toetatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Kaasneda võib ka mõningane rahaline mõju, kui osutub vajalikuks jäätmejaama lahtioleku aegu muuta selliselt, et need on vastavuses määruse nõuetega. Jäätmejaama lahtioleku saab tagada tehniliste vahenditega, mille soetamiseks on võimalik SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu toetust taotleda. Kui jäätmejaama lahtioleku tagamiseks otsustatakse pikendada operaatori tööaega, kaasnevad tööjõukulud lisandunud tundide arvel. Mõju keskkonnale on positiivne, sest jäätmetekitajatele avaneb seejärel mugavam võimalus jäätmetest vabanemiseks. Ei kaasne mõju prügilatele, kuna tegemiste ei ole uute nõuete rakendamisega. Jäätmeseaduse § 36 toodud kohustused kehtivad aastast 2007. Kuna jäätmekäitluses kehtiva saastaja maksab põhimõtte kohaselt katab jäätmekäitlusega seotud kulud jäätmetekitaja, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik, siis võib eeldada, et vajadus jäätmeid sortida, mõjutab hinna kujunemist, mida tasub jäätmetekitaja jäätmekäitluse eest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest see tagab määruse kõige kiirema jõustumise. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine Eelnõu esitatakse kõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, MTÜ Pakendiringlus, MTÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend, Eesti Korteriühistute Liit, MTÜ Ida- Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Jäätmehalduskeskus, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Eesti Omanike Keskliit. Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna määruse sisu ei ole võrreldes varasemaga oluliselt muutunud. 15 EELNÕU 02.07.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused, et suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, saavutamaks jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust. (2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid: 1) olmejäätmete liigiti kogumist; 2) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamist; 3) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kogumist jäätmejaamas; 4) olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete sortimist. (3) Segaolmejäätmed on käesoleva määruse tähenduses olmejäätmed, mis on jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodiga 20 03 01 ja ei ole liigiti kogutud või mis ei sobi liigiti kogumiseks. § 2. Olmejäätmete liigiti kogumine (1) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 31. (2) Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. (3) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidega: 1) paber ja kartong (20 01 01); 2) plastid (20 01 39); 3) metallid (20 01 40); 4) klaas (20 01 02); 5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01); 6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); 7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03); 1 8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09); 9) puit (20 01 38); 10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11); 11) suurjäätmed (20 03 07); 12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36); 13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*); 14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*. (4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele. (5) Lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas ja see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 6. § 3. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamine (1) Jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatuga ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse § 101 mõistes, tootjate ühendustega jäätmeseaduse § 23 lõike 3 mõistes, tervishoiu- või ravimite müügiga tegelevate asutustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad käesoleva määruse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmeid. (2) Lõikes 1 nimetatud korraldus võib hõlmata järgmisi jäätmete kokkukorjamise viise, kas ühekaupa või kompleksselt: 1) tekkekohalt kokkukorjamist, ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt; 2) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamist tekkekohast kaugemal asuvate kogukondlike jäätmemajade, erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud kogumispunktide või konteinerite kaudu; 3) jäätmete kogumist jäätmejaamades; 4) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete regulaarset kokkukorjamist kogumisringide kaudu; 5) seaduses sätestatud muul viisil. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama oma haldusterritooriumil käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise. (4) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide üleandmise viisid jäätmeliikide kaupa määrab kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava järgi kooskõlas jäätmeseaduse § 31, § 42 lõike 3 punktis 3 ja § 71 lõike 2 punktis 11 sätestatuga. (5) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide vastuvõtmiseks omab kohaliku omavalitsuse üksus võimalusel jäätmejaama või on sõlminud kokkuleppe teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, kus määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliike vastu võetakse. 2 (6) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikest 5 korraldatakse käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis 6 nimetatud jäätmete kogumine jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt tekkekohalt. (7) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest erinevad omadused. (8) Olmejäätmete üleandmiseks ette nähtud kogumisvahendite või nende märgistuste värvivalikul tuleb eelistada järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall või must – segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed. (9) Lõikes 7 nimetamata jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada vabalt valitud teisi värve ja selget märgistust kogumisvahenditel. (10) Kogumisvahenditel peab olema selge ning kulumis- ja ilmastikukindel märgistus. (11) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab jäätmete liigiti kogumise ja kokkukorjamise korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning otsepostitustega või meediakanalites. § 4. Jäätmejaam (1) Jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmete üleandmiseks ning kus võib toimuda nende esmane töötlemine, kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil ja millele on antud asjaomane keskkonnakaitseluba. (2) Jäätmejaama avalikuks kasutamiseks peavad lahtiolekuajad tagama jäätmetekitajale võimaluse liigiti kogutud jäätmeid üle anda vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas, kui juurdepääs jäätmejaama ei ole tagatud muul viisil. § 5. Sortimata segaolmejäätmete prügilasse ladestamise keeld ja töötlemata segaolmejäätmete põletamise vältimine (1) Jäätmeseaduse § 36 lõike 2 järgi on keelatud sortimata segaolmejäätmete, mis on jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodiga 20 03 01, ladestamine prügilasse. (2) Jäätmeseaduse § 221 kohaselt tuleb töötlemata segaolmejäätmete käitlemisel seada prioriteediks võimalikult suures ulatuses nende põletamise vältimine. § 6. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine (1) Tekkekohal liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed suunatakse sortimisele, kui: 1) olmejäätmete koostis ja omadused ei vasta konkreetsete taaskasutustegevuste kohta esitatavatele nõudetele (näiteks segapakendijäätmed on vaja lahutada liigiti, et eraldada ringlussevõttu suunatavad materjalid); 2) liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel segunenud muude jäätmete, ainete ja materjalidega. 3 (2) Olmejäätmete sortimise tulemusena tekkinud jäätmed liigitatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel määrusega kehtestatud jäätmenimistu kohaselt, eelkõige kooskõlas selle jaotisega 20 „Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed“ ning alajaotisega 19 12 „Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed“. § 7. Rakendussäte Keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ (RT I, 19.12.2015, 5) tunnistatakse kehtetuks. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140). Tõnis Mölder Minister Meelis Münt Kantsler 4 Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu 02. juuli 2021 Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus arvamuse esitaja Majandus- ja 1. Eelnõu § 1 lg 1 sõnastus ei ole keeleliselt õige. Arvestatud Kommunikatsiooni- (1) Määrus kehtestab olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise ministeerium nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused, et (MKM) suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, saavutada (saavutamaks?) jäätmeseaduse § 136’3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust. MKM 2. Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus ei ole samuti keeleliselt õige. Küsimus on Arvestatud mida reguleeritakse, sellisel juhul ei saa olla loetelus toodu nimetavas käändes. Või kui soovitakse loetelu jätta nimetavasse käändesse, tuleb saatelause sõnastada järgmiselt „Määrusega reguleeritakse järgmised toimingud:…“ (2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid: 1) olmejäätmete liigiti koguminest; 2) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldaminest; 3) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete koguminest jäätmejaamas; 4) olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamiseelnest töötleminest. MKM 3. Eelnõu § 2 lg-s 7 on koma 2x. Parandatud MKM 4. Eelnõu § 3 lg 2 punktid 1-4 ei ole keeleliselt kooskõlastatud Parandatud punktiga 5. MKM 5. Eelnõu § 6 lg 3: ’’Olmejäätmed loetakse töödelduks, kui on Parandatud (’’läbitud’’ asemel) läbi viidud jäätmeseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud tegevus.’’ MKM SELETUSKIRI Mittearvestatud 1. Palume selgitada seletuskirja punkt § 1 lg-s 3, miks ei ole segaolmejäätmete mõistet sisustatud jäätmeseaduse tasandil. Seda JäätS tasandil pole seni enam, et jäätmeseaduse ja pakendiseaduse eelnõuga nr 190 SE I segaolmejäätmete nähakse eraldi ette väärteokoosseis - segaolmejäätmete sortimise mõiste sisustamist nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste rikkumine ning selliste peetud vajalikuks, kuid jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud. pole välistatud selle lisamine tulevikus. Määruses esitatud mõiste käsitleb segaolmejäätmeid määruse kontekstis. Selgitame, et nimetatud väärteokoosseis sisaldus varasemas jäätmeseaduses ning uue 1 redaktsiooniga on seda vaid täiendatud, kuid mitte lisatud viidet segaolmejäätmete sortimisele. MKM 2. Seletuskirja § 3 lg 2 p-s 5 on kirjaviga. Uus on § 3 lõike 2 punkt 5, Arvestatud mille kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata muul seaduses sätestatud viisil. Muul viisil jäätmete kokkukorjamine onseks (kokku korjamiseks?) loetakse see, ….. MKM 3. Seletuskirja paragrahv 3 ei ole keeleliselt õige. Paragrahvis 3 Arvestatud täpsustatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamine. Õigusselguse huvides on eristatud Seletuskirja teksti olmejäätmete liigiti kogumine jäätmetekitaja tegevuseks ja muudetud: kokkukorjamine tegevuseks, mis järgneb liigiti kogumisele. „Õigusselguse huvides on eristatud olmejäätmete liigiti kogumine jäätmetekitaja tegevuseks ja liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine tegevuseks, mida teevad sättes nimetatud osapooled juba eelnevalt liigiti kogutud jäätmetega“. MKM 4. Palume seletuskirja paragrahvides 7-9 viiteid konkreetsetele Arvestatud sätetele (nt § 2 lg 3 p-d 5 ja 6 - biolagunevad aia- ja haljastujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) täiendada selgitava Seletuskirja täiendatud infoga. Seletuskirja eesmärk on selgitada. MKM 5. Seletuskirja mõjude osa on vastuoluline. Seletuskirja mõjude Arvestatud esimeses lõigus tuuakse välja, et määruse eelnõu ei avalda olulist mõju keskkonnale, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste Seletuskirja täiendatud töökorraldusele, majandusele, riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Kavandatud muudatused ei avalda ka sotsiaalset mõju. Samas mõjude kirjelduse osas öeldakse, et mõju on oluline kohaliku omavalitsuse üksustele ja eraisikutele, kui seni ei ole määruses ettenähtud mahus jäätmete liigiti kogumist korraldatud, kuna see eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist (võimalikud muudatused korraldatud jäätmeveos, jäätmejaamade töös, konteinerite juurde soetamine jm). Mõju osas on veel kirjeldatud, et kohaliku omavalitsuse üksustel on vaja ka korraldatud olmejäätmeveo või jäätmekäitluskoha määramise hangetega tagada, et jäätmed lähevad võimalikult suures ulatuses ringlusse, mitte ladestamisele või põletamisele. Kaasnev mõju on oluline, kuna avaldub pidevalt ja nõuab sihtrühmadelt sihiteadlikku ümberkohanemist – kohaliku omavalitsuse üksused, ettevõtjad, riik jt osalised peavad oma tegevuses arvestama seatud sihtarve ja nende saavutamiseks tegema pingutusi – nii ümberkorraldusi senistes tegevustes kui ka panustama rahaliselt. MKM Leiame, et tegemist on olulise mõjuga nii KOVidele, eraisikutele kui Arvestatud. ka jäätmekäitlejatele. Teiste sõnadega kogu riigile. a) Enamik KOVe peab jäätmemajanduse ümber korraldama, kes Seletuskirja täiendatud suuremal ja kes vähemal määral. 2 b) Seletuskirjas tuuakse välja, et jäätmete liigiti kogumine toimuks määruse nõuete kohaselt, on jäätmetekitajal kulutusi vaja teha ainult juhul, kui ta on seni liigiti kogumise nõudeid eiranud. Eraisikutele on samuti oluline mõju, sest täna neid isikuid, kes juba sorteerivad nii nagu jäätmeseadus ja kõnesolev määrus ette näeb, on siiski vähemuses. c) Jäätmekäitleja mõju on välja toodud läbi jäätmetekitaja, mis osaliselt on õige, kuid see ei muuda fakti, et kõik jäätmekäitlejad peavad oma jäätmekäitluse protseduurid suuremal või vähemal määral ümber korraldama. Mõju jäätmekäitlejatele on positiivne, kuid Tulenevalt eeltoodust, palume mõjude osa täiendada. Rahandus- Kooskõlastame Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti Arvestatud ministeerium (RaM) kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu alljärgnevate märkustega: Eelnõud ja seletuskirja 1. Eelnõuga pannakse uus kohustus jäätmejaamas vastu võtta muudetud. biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, pakendeid ja probleemtoodete jäätmeid. Palume seletuskirjas täpsustada, Eelnõuga ei panda missugusel JääTS sättel ülesande ulatuse laiendamine põhineb. kohustust jäätmejaamas Põhiseaduse § 154 kohaselt võib KOVile ülesandeid panna üksnes biojäätmeid vastu võtta, seadusega ja määrusega ülesannete laiendamine ei ole lubatav. pakendi ja Lisaks palume täpsustada kuivõrd jäätmejaamad on valmis uute probleemtoodete jäätmeliikide vastuvõtmiseks ja missuguses mahus on vaja teha jäätmete vastuvõtt tuleb investeeringuid koos võimalike katteallikatega. tagada võimalusel. RaM Kuna jäätmejäämad hakkavad vastu võtma pakendeid, tuleb Arvestatud. seletuskirjas täpsustada TKO-de rolli, kelle kohustus on hallata Eelnõud ja seletuskirja avalikku pakendite kokkukogumise võrgustikku. Kas võib juhtuda, et muudetud. TKO-d saavad oma kohustuse sujuvalt lükata KOVide jäätmejaamadele? Pakendijäätmete vastu võtmine jäätmejaamades juba toimub, kuigi sellist kohustust ei ole seni olnud. Jäätmejaamades on võimalik pakendijäätmeid koguda koostöös taaskasutusorganisatsioo nidega ning vastavad tingimused määratakse kohalike omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioo nide vahel sõlmitavates koostöölepingutes. RaM Palume täpsustada § 5 lõike 1 sisu. Kas on mõeldud jäätmevaldajate Arvestatud liigiti kogutud olmejäätmete energiakasutuse keeldu? Juhime tähelepanu, et selline piirang saab tuleneda üksnes seadusest. JääTS- Määruse § 5 on is sellist piirangut aga ei ole ja määrusega seda panna ei saa. muudetud. Energiakasutuse keeld on eemaldatud. 3 Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, arvestades liikmetelt laekunud Valdade Liit (ELVL) tagasisidet, ei pea võimalikuks kooskõlastada keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu esitatud kujul alljärgnevate puuduste ja ebaselguste tõttu. ELVL § 1. Reguleerimisala Arvestatud Segaolmejäätmete mõistest ja pakenditest: Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt on segaolmejäätmed määruse tähenduses olmejäätmed, mida ei ole „Määrdunud pakend“ liigiti kogutud või mis ei sobi liigiti kogumiseks. Eelnõu seletuskirja eemaldatud kohaselt loetakse segaolmejäätmeteks muu hulgas määrdunud pakendid. Selline tõlgendus on vastuolus pakendiseaduses § 4 Tekstiili tuleb hiljemalt toodud pakendijäätmete mõistega ning jäätmenimistus toodud 2025. aastast liigiti jäätmete jaotusega. Jäätmed saa olla samaaegselt pakendijäätmed koguda, nii pakendiseaduse mõistes ja segaolmejäätmed keskkonnaministri kasutuskõlblikku kui määruse mõistes. Kui muudatus on vajalik, tuleks see sisse tuua läbi mittekasutuskõlblikku. pakendiseaduse. Määrdunud pakendi defineerimine segaolmejäätmetena teeb pakendijäätmete kogumise süsteemis erinevate osapoolte rollid segasemaks ja ühtlasi ähmastab tootjate vastutust avaliku kogumisvõrgu kaudu pakendite kogumisel. Olukorras, kus omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonide (TKO) vahel puudub hästi toimiv koostöö, ei ole mõistlik segadust veelgi suurendada. Avaliku kogumisvõrgu kaudu kogutavad pakendijäätmed on sageli määrdunud. Eelnõu kohane segaolmejäätmete defineerimine võib viia olukorrani, kus TKOd ei pea enam enda kohustuseks avalike kogumipunkti kaudu kogutud pakendijäätmete käitlemiskulude katmist. Üldiselt soovivad TKO-d pakendite kogumist avaliku võrgu kaudu, kuna see on (näiliselt) odavam ja keelduvad kohtkogumise lahendustest kui kulukamatest. Samas ei soovi TKOd võtta vastutust avaliku võrguga paratamatult kaasnevate probleemide (pakendijäätmete kehvem kvaliteet, prügistamine vm) eest. Üldine põhimõte peaks olema, et kui TKO keeldub kohtkogumise lahendustest, siis peaks nende kanda olema kõikide avaliku kogumisvõrguga kaasnevate kulude kandmine. Eelnõus toodud segaolmejäätmete määratlus toob asjas segadust juurde ja hajutab TKOde vastutust veelgi. Kui teatud tüüpi pakendjäätmete kogumine pole vajalik, mõistlik, asjakohane vms, siis tuleks seda käsitleda pakendiseaduses. JäätS § 36 ei anna keskkonnaministrile volitusi pakendijäätmete mõiste kitsendamiseks. § 2. Olmejäätmete liigiti kogumine Eelnõu § 2 lg 3 toob loetelu jäätmeliikidest, mida tuleb liigiti koguda. See loetelu koos § 1 lg 3 toodud segaolmejäätmete definitsiooniga tekitab rohkem küsimusi, kui eelnõu seletuskiri avab. Määrdunud pakend on segaolmejääde, aga määrdunud tekstiil, plast, paber ja kartong? Kas tekstiilijääde, millele pole käitlusvõimalusi, on segaolmejääde? Kes otsustab, mis jäätmed ei sobi liigiti kogumiseks? ELVL Eelnõu seletuskirjas lk 2 on toodud segaolmejäätmete mõiste: Arvestatud „Segaolmejäätmed on ka küpsetuspaber, foolium, mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, Kuivõrd teatud juhtudel hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud võivad ühekordselt 4 pabernõud, peegli- ja klaasikillud, keraamika, katkised nõud kasutatavad nõud olla (kastrulid, pannid, taldrikud jne) jms, mida ei koguta liigiti.“ Kas pakendid, on „kasutatud kasutatud pabernõud on alati ja igal juhul segaolmejäätmed? pabernõud“ näidete hulgast eemaldatud. ELVL Kas kodumajapidamises tekkinud klaasikillud ei ole liigiti kogutav Arvestatud klaas (20 01 02)? Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on varasemalt selgitanud, et kodumajapidamises tekkinud lehtklaas on Seletuskirja täiendatud pigem ehitus- ja lammutusprahi alla käiv klaas jäätmekoodiga 17 02 Lehtklaas = aknaklaas 02 ja just klaasikillud sobivad jäätmekoodi 20 01 02 alla. Palume seletuskirja täpsustada ja/või selgitust, millistel asjaoludel on Klaasikillud = purunenud varasemaid seisukohti muudetud. toidunõu killud (pokaal, joogiklaas, lambikuppel) Kui KOV korraldab liigiti kogumist klaasi kogumiseks, siis tuleks eraldi koguda ELVL Sihtarvudest eelnõu seletuskirjas. Arvestatud Määruse mõju all (seletuskirja eelnõu lk 11) on sihtrühmana välja toodud kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad, jäätmekäitlejad. Seletuskirja täiendatud. Seletuskirja eelnõu lk 12 teine lõik räägib ringlussevõtu sihtarvudest. Kas kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad on Ringlussevõtu sihtarvude ainsad, kes vastutavad ringlussevõtu sihtarvude eest ja seavad need saavutamine on eesmärgiks? eesmärgiks riigile Keskkonnaameti ülesanne on kontrollida jäätmekäitlejaid ning tervikuna ning seeläbi nii teostada järelevalvet jäätmekäitluskohtade üle – seda nii KOVile kui ka keskkonnakaitselubasid välja andes kui ka nende täitmist jäätmekäitlejatele. KOVid kontrollides. Seega on ka Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium saavad tähelepanu vastutavad ringlussevõtu sihtarvude täitmise eest. pöörata KOJV hanketingimustele, Kohalikud omavalitsused ei ole nõus võtma vastutust ringlussevõtu millega luuakse sihtarvude täitmise eest. Palume täpsustada kes, kuidas ja milliste jäätmetekitajatele meetoditega ringlussevõtu sihtarvude täimise eest vastutab. jäätmete liigiti üle andmise võimalused, sest üleriigiliste sihtarvude saavutamise tagamiseks on vaja korraldada jäätmete korrektne liigiti kogumine ja seda just kohaliku omavalitsuse tasandil. ELVL Seletuskirja eelnõus lk 12 on välja toodud: „Kohaliku omavalitsuse Arvestatud üksustel on vaja ka korraldatud olmejäätmeveo või jäätmekäitluskoha määramise hangetega tagada, et jäätmed lähevad Seletuskirja täiendatud. võimalikult suures ulatuses ringlusse, mitte ladestamisele või põletamisele.“ Kohalik omavalitsus võib oma haldusterritooriumil Ringlussevõtu sihtarvud korraldada jäätmete liigiti kogumise, kuid ei saa alati kontrollida, mis ei ole seatud KOVide tehakse jäätmetega jäätmekäitluskohtades, isegi kui hangetega reguleerida, vaid on tagatakse ringlussevõtu sihtarv. kehtestatud JäätSiga ja see on üldine riigi Tänane olukord jäätmemajanduses näitab, et isegi siis, kui hangetega kohustus, mille täitmisele ja seadusega määrata ringlusse minevate jäätmete hulk, ei ole kindel, saavad kõik KOVid läbi mis tegelikult nende jäätmetega tehakse ning ainult kohalikke liigiti kogumise kaasa omavalitsusi selle eest vastutavaks panna ei ole õige. aidata. KOVid saavad määrata Arusaamatuks jääb, et kui jäätmevedaja valib täna läheduse jäätmekäitluskoha, kus põhimõtte kohaselt jäätmekäitluskoha, siis ei pea seadusest on tagatud jäätmete ringlussevõtt. Läbi 5 tulenevaid sihtarve täitma aga kui kohalik omavalitsus määrab hangete on võimalik hankega jäätmekäitluskoha, mis on juhtumisi sama, siis peab? määrata ka erinevatele jäätmeliikidele erinevad Esimesel juhul võib kõik minna ladestusele või põletusse ja teisel käitluskohad, kus on juhul, kui kohalik omavalitsus nii kirjutab, siis suunatakse ringlusesse. tagatud ringlussevõtt. Pigem on viga seaduses, kui jäätmekäitluskoht ei pea panustama Üleriigiliste sihtarvude ringlussevõttu juhul, kui kohalik omavalitsus sihtarvu ja kohustust saavutamise tagamiseks ette ei anna. Jäätmekäitleja kohustus jäätmeid maksimaalses on vaja korraldada protsendis ringlusse võtta ei saa tulla kohaliku omavalitsuse hankest jäätmete korrektne liigiti ja korraldusest – selline kohustus peab tulema seadusest. kogumine kohaliku Ringlussevõtu kohustus ja sihtarvud ei saa olla kohaliku omavalitsuse omavalitsuse tasandil. reguleerida. Leiame, et ringlussevõtu sihtarvud kehtivad kõigile ning neid peavad täitma kõik jäätmekäitlejad. ELVL Seletuskirja eelnõus lk 12 on välja toodud: „Kuivõrd kohaliku Mittearvestatud omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmete liigiti kogumise üks eesmärke on täita ringlussevõtu sihtarve, võib kaasneda rahaline Antud lõik räägib mõju töökoormuse kasvu tõttu, et tagada vajalik järelevalve, mis on jäätmete liigiti seotud liigiti kogumise edendamisega.“ kogumisest, mis on Vajaliku järelevalve tagamine ei too kaasa olulist mõju vaid kohaliku jäätmetekitaja kohustus. omavalitsusele – järelevalve suurendamine toob halduskulu kaasa ka Järelevalvet jäätmete Keskkonnaametile. Kohalik omavalitsus saab korralda oma liigiti kogumise ja JHE-jas territooriumil jäätmete liigiti kokku kogumist ja rakendada parimaid toodud nõuete täitmise praktikaid, kuid järelevalve jäätmekäitleja tegevuse üle on üle teeb KOV. Keskkonnaameti pädevuses. Siinkohal oleks õigem täpsustada, KOV saab delegeerida millist järelevalvet on silmas peetud. teatud osa järelevalves jäätmevedajale KOJV hanke raames. ELVL Jäätmejaamadest: Eelnõu § 2 lg 7 kohaselt peab omavalitsus tagama Arvestatud osaliselt oma haldusterritooriumil asuvas jäätmejaamas paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise või olema selles kokku Seletuskirja täiendatud leppinud teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, kus lõikes 3 nimetatud olmejäätmeid vastu Oluline on säilitada KOVi võetakse. otsustusõigus küsimuses, kas ta soovib rajada Seletuskirja kohaselt, kui jäätmejaam asub teise omavalitsuse jäätmejaama oma territooriumil, siis muudab see liigiti kogutud olmejäätmetest haldusterritooriumile või vabanemise ebamugavaks ning jäätmetekitaja võib valida liigiti sõlmib kokkuleppe kogumisest loobumise kasuks. Seega on siinkohal eelnõu ja naaberomavalitsusega seletuskiri mõnevõrra vastuolulised - eelnõu tekst lubab ilma nende jäätmejaama igasuguste piiranguta sõlmida omavalitsustel kokkuleppeid kasutamiseks. jäätmejaamade kasutamiseks, seletuskirja kohaselt see aga heaks lahenduseks pole. Jäätmejaamade rajamise Ettepanek on sätestada teatud üleminekuaeg, näha igas toetamist jätkatakse ka omavalitsuses ette jäätmejaama olemasolu ning jätkata edaspidi. jäätmejaamade rajamise toetamist. Pärast haldusreformi on omavalitsuste territooriumid suured ning naaberomavalitsuste Ka kehtiv määrus nr 4 jäätmejaamade kasutamine on sageli vaid formaalne säte lepingus, nimetas olmejäätmed, mis ei aita kaasa liigiti kogumisele. mida tuleb jäätmejaamas vastu võtta, millele on Ühtlasi võiks sõnastada eelnõu teksti selliselt, et oleks arusaadav - lisandunud pakendi- ja kõikides jäätmejaamades ei pea vastu võtma kõiki jäätmeliike. probleemtoodete Näiteks omavalitsustel, kellel on köögi- ja sööklajäätmete jäätmed, mille vastuvõtt käitluskohad, on ehk parem korraldada vastuvõtt selles käitluskohas. tuleb võimalusel tagada, siis ülemineku aega ette ei nähta. 6 ELVL Märgime, et määruse eelnõu toob kaasa uue kohustuse võtta Arvestatud jäätmejaamas vastu köögi-ja sööklajäätmeid. Eelnõu seletuskirjas ei ole uuele kohustusele pühendatud ühtegi rida. Eelnõud ja seletuskirja Palun täpsustada eelnõu seletuskirja, kuidas lahendatakse liigiti muudetud. kogutud köögijäätmete käitlemine olukorras, kus pole piisavalt Eelnõuga ei panda käitlusrajatisi. Näiteks Lõuna-Eestis ei ole praegu piisavalt köögi- ja kohustust jäätmejaamas sööklajäätmete käitluskohti. biojäätmeid vastu võtta, Ühtlasi võiks sellele sättele näha ette pikema ülemineku aja kui on pakendi ja määruse eelnõu § 9 toodud tähtaeg 01.01.2022. Omavalitsused probleemtoodete võiksid jäätmejaamas köögijäätmete vastuvõtuga alustada siis, kui jäätmete vastuvõtt tuleb nad alustavad tekkekohal biojäätmete liigiti kogumisega (hiljemalt tagada võimalusel. 31.12.2023 eelnõu § 7 kohaselt). Kui jäätmejaamas jõustub köögijäätmete vastuvõtmise kohustus enne üldist biojäätmete liigiti kogumist, siis on tekkinud jäätmevoog nii väike, et keeruline on seda mõistlikul viisil ringlusse suunata. ELVL Vastavalt eelnõu § 2 lõikele 4 kohaldatakse sama § lõigetes 2 ja 3 Selgitame sätestatut ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete Ka juriidilised isikud jäätmete kohta. peavad olema hõlmatud Kas seega on korrektne eelnõu tõlgendus järgmine: Tööstuses, ameti- korraldatud ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmeid, mis jäätmeveoga. vastavad jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele, ei ole kohalikud omavalitsused edaspidi kohustatud jäätmejaamades Jäätmejaamades vastu võtma? võetakse ka praegu Oleme seisukohal, et omavalitsuste majandatavatel olmejäätmeid vastu ja jäätmejaamadel puudub võimekus vastu võtta juriidiliste isikute seni kehtinud poolt tekitatavaid jäätmekoguseid, mistõttu peaksid juriidilised põhimõtteid ei ole isikud ka edaspidi eelnimetatud liiki jäätmed ise otse käitlejatele muudetud. Kõik nende tekkekohas üle andma. nimetatud jäätmeliigid ei pea olema hõlmatud KOJVga, kuid siiski peab olema kõigil võimalus neid üle anda. Ka KOJVga hõlmatud jäätmeid võib jäätmejaama viia, kus nende vastuvõtmine on tagatud, kui need nt ei mahu konteinerisse. ELVL § 3. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise Arvestatud korraldamine Seletuskirja on Eelnõu § 3 lg 1 kohaselt korraldab omavalitsus liigiti kogutud täiendatud. olmejäätmete kokkukorjamist ise või koostöös TKOga, tootjate ühendusega, ravimite müügiga tegelevate asutustega ning teiste Määrusega ei muutu jäätmekäitlejatega. Kuna nn koostöö sätted on uued sätted, tuleks jäätme- ja seletuskirjas täpsustada, mida koostöö all silmas peetakse. pakendiseaduses toodud Eelnõu § 3 lõike 1 alusel korraldab jäätmetekitaja poolt tekkekohal põhimõtted. liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 Seletuskirja täiendatud lõikes 1 sätestatuga ise või koostöös ravimijäätmete kogumise taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse § 101 mõistes. osas. Meie hinnangul ei tule eelnõust ja seletuskirjast praegu üheselt välja, kas uue määrusega muutub selles osas täna kehtiv korraldus. Ka ei selgu, kellele jääb edaspidi pakendite kogumise kohustus ja vastutus. Palume täpsustada, kuidas jaotuvad tulevikus kohalike 7 omavalitsuste ja teiste organisatsioonide rollid jäätmete liigiti kogumisel. ELVL Värvilahendustest. Eelnõu § 3 lõikes 5 on välja toodud liigiti kogutud Mittearvestatud olmejäätmete kogumisvahendite või nende märgistamisel kasutatavad värvilahendused. Teeme ettepaneku värvilahenduse Kuivõrd kohustuslik värv järgimine teha kohustuslikuks. Hetkel on eelnõus värvilahendused kohustab isikut soovitusliku iseloomuga. teatavateks kindlateks tegevusteks seoses tema Oleme seisukohal, et värvilahenduste kiire ühtlustamine võimaldab omandiga, millega paremini saavutada eelnõuga seatud eesmärke, sh suurendada kaasnevad ka kulud (kui taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja olemasolev või tulevikus ringlusse võetavate olmejäätmete osa. omandatav mahuti on teise värvusega), siis Samuti on jäätmeliikide kogumismahutite värvilahendused välja riivab vaidlustatud norm toodud eelnõu seletuskirja lk 6. Läbi määruse on välja toodud paber- omandipõhiõigust (Eesti ja kartongpakend (15 01 01) aga ei ole mainitud paberit ja kartongi Vabariigi põhiseaduse § (20 01 01). Kodumajapidamises tekkinud paberi ja kartongi 32). Omandipõhiõiguse (vanapaberi) värvilahendus on samuti sinine ja selle peaks riiveks on vajalik seaduslik sortimismääruses (määruse eelnõu § 3 lõige 5) eraldi kirjas olema. alus. Teeme ettepaneku määrust selles osas täiendada. ELVL Hinnakirjadest teavitamine. Eelnõu § 3 lg 8 kohaselt teavitab Mittearvestatud kohaliku omavalitsuse üksus jäätmete liigiti kogumise ja kokkukorjamise korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning Keskkonnaministeerium otsepostitustega või meediakanalites. Hinnakirjadest ei nõustu, et KOVi oma otsepostitusega või meediakanalites liiga koormav. Hinnakirjade meediakanalite avaldamine meedias on kulukas ning selle efektiivsus võrreldus kasutamine on liigselt kuluga on küsitav. Ühtlasi märgime, et omavalitsus saab teavitada kulukas. Lisaks võib KOV korraldatud jäätmeveo ning jäätmejaamade hinnakirjadest. Kuna ette näha hinnakirjade liigiti kogumise korraldus hõlmab ka jäätmete üle andmist levitamise väljaspool korraldatud jäätmevedu teenusepakkujale, siis ei ole teenusepakkujale (KOJV asjakohane nõuda omavalitsuselt nende hinnakirjadest teavitamist. hankes). Selline kohustus tuleks ette näha teenusepakkujatele. Elanik vaatab esmalt omavalitsuse veebilehte, et saada infot oma piirkonna jäätmekorralduse, sh hindade kohta. Elanik ei pruugi teadagi, milline ettevõte jäätmeid veab ja kelle veebilehte vaadata, seetõttu võib info puudulikuks jääda. ELVL Ravimijäätmetest. Kas oleme õigesti aru saanud, et eelnõuga ei Selgitame lisandu kohustust ravimijäätmeid ära anda tekkekohas ja neid ei pea Ravimijäätmete kogumist lisama ka korraldatud jäätmeveole? Meie hinnangul peaks ka ei pea liitma KOJV-ga tulevikus jääma nii, et ravimijäätmeid saab ära anda jäätmejaamas ja – koostöös ravimifirmadega – ka apteekides. Tegemist on ohtlike jäätmetega, mille kogumiseks on vaja rakendada erimeetmeid. ELVL § 4. Olmejäätmete kogumine jäätmejaamas Arvestatud Eelnõu § 4 lõike 2 ja § 9 kohaselt lasub alates 1. jaanuarist 2022 Eelnõud ja seletuskirja jäätmejaamadel kohustus vastu võtta mh ka biolagunevaid köögi- ja muudetud. sööklajäätmeid (20 01 08). Oleme seisukohal, et seda ei ole kohalikes jäätmejaamades võimalik korraldada. Köögi- ja sööklajäätmete vastuvõtmine ja hoidmine nõuab eritingimusi ja täiendavaid 8 investeeringuid, mis ei ole meie hinnangul proportsionaalsed saavutava eesmärgiga. Teeme ettepaneku biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08) jäätmejaamas kogutavate kohustuslike jäätmeliikide nimekirjast välja jätta ning nende kogumine ja üleandmine korraldada üksnes nende tekkekohas. ELVL § 5. Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse suunamise ja Arvestatud prügilasse ladestamise piirangu rakendamine tekkekohal liigiti kogumata olmejäätmete puhul Eelnõu § 5 on muudetud. Määruse eelnõu § 5 esitab regulatsiooni töötlemata Volitusnormi ületav osa segaolmejäätmete energiakasutusse ja ladestamisse suunamiseks. on eemaldatud. Jäätmeseaduse § 35 ja § 36 toodud sortimata ja töötlemata olmejäätmete ladestamise keeldu on eelnõus laiendatud ka energiakasutusele. Sellised volitusi ei ole keskkonnaministrile jäätmeseadusega antud. Kui segaolmejäätmete ladestamise piirangud tulenevad jäätmeseadusest, siis peaksid ka piirangud energiakasutusele tulenema jäätmeseadusest, mitte selle rakendusaktist. Jäätmehierarhiast ei saa tuletada sätteid segaolmejäätmete energiakasutuse piiramiseks eelnõus toodud kujul. Eelnõu kohaselt piirangud ladestamisele ja energiakasutusele ei kohaldu töötlemata segaolmejäätmetele, mis on kokku korjatud KOVi territooriumilt kus on korraldatud vähemalt: 1) paberi-, klaasi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmete tekkekohal kogumine korraldatud jäätmeveo raames; 2) köögijäätmete eraldi kokkukorjamine või tekkekohal ringlussevõtt. See reeglistik on arusaamatu ning seletuskiri ei ava tegelikke mõjusid. ELVL Mis saab nende omavalitsuste territooriumitele kogutud Arvestatud segaolmejäätmetest, kus plast, klaas ja metall ei ole kogutud korraldatud jäätmeveo raames tekkekohal? Teadaolevalt ei ole riigis Eelnõud on muudetud ja piisavalt segaolmejäätmete sortimisvõimekust ning kui viidatud säte eemaldatud energiakasutus ega ladestamine pole lubatud, sortimisvõimekus puudub ning korraldatud jäätmeveo ümberkorraldamine võtab aega aastaid - mis peaks saama segaolmejäätmetest? Seletuskirjas puudub sellekohane analüüs ning sätte rakendamiseks ei ole ette nähtud ka üleminekuaega. ELVL Arusaamatuks jääb, miks on paberi-, plasti-, metalli- ja Arvestatud klaasijäätmete kohtkogumise nõue selles eelnõu paragrahvis seotud Jääts § 66 lg 2-ga ehk ainult läbi korraldatud jäätmeveo? Sama Eelnõu § 5 on muudetud määruse § 3 lubab jäätmete liigiti kogumise korraldust viiel erineval moel, aga energiakasutuse või ladestamise lubamiseks on aktsepteeritud vaid kogumine läbi korraldatud jäätmeveo. Seletuskirjast peaks selguma, miks selline kitsendus, kuna selline säte omab olulist mõju jäätmemaastikul. Määruse eelnõu § 5 lõige 2 punkt 1: „paberi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmete segaolmejäätmetest eraldi kokku korjamine tekkekohalt jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt;“. Kas siin on mõeldud pakendeid? Kui jah, siis tuleb seda arusaadavalt määruses selgitada, sest kodumajapidamises tekkiv paber ja kartong, plast, metall ja klaas on midagi muud, kui samast materjalist pakendid. Sama kommentaar käib määruse eelnõu § 5 lõike 3 kohta. Määruse tekstist võib välja lugeda, et nüüd võib plasti ja plastpakendit koos koguda, samas on pakend seotud tootjavastutuse põhimõttega. Määruse eelnõu teksti kohaselt võivad edaspidi plastist pesukauss ja plastpakend ning metallist aiapost ja konservikarp olla ühes 9 kogumismahutis. Kui see nii mõeldud ei ole, siis tuleb määruse teksti vastavalt täiendada. Seletuskirjas märgitakse, et "paberi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmete tekkekohal kokku kogumisega võib liita samast materjalist pakendijäätmete kogumise. Erinevate uuringutulemuste põhjal moodustavad paberi-, plasti-, metalli- ja klaaspakendi-jäätmed segaolmejäätmetes ca 30% ja biolagunevad jäätmed üle 50%. " Seega nenditakse seletuskirjas, kui suur on pakendijäätmete osakaal, kuid hoidutakse pakendijäätmete kohtkogumise nõude sisseseadmisest. Nõutav on vaid paberi-, klaasi-, plasti-ja metalli- ja klaasijäätmete tekkekohal kogumine, millega võib liita samast materjalist pakendijäätmete kogumise. Sortimisuuringu kohaselt sisaldavad segaolmejäätmed keskmiselt plasti 17,83%, millest suur osa pakendid. Segaolmejäätmed sisaldavad plasti, mis pole pakend, vaid 2,13%. Klaasi osakaal segaolmejäätmetes on 6,43% ja see on 99,99% klaaspakend. Uuringu kohaselt sisaldavad segaolmejäätmed mittepakendilist klaasi vaid 0,01%. (https://www.envir.ee/sites /default/files/sortimisuuringu_lopparuanne.pdf) Ei ole asjakohane sätestada metalli-, klaasijäätmete ja plastijäätmete kohtkogumise nõuet läbi korraldatud jäätmeveo, kui hoopis suurem osakaal ja tähtsus on sama materjaliliigi pakendijäätmetel. Ehk teisisõnu tuleks sätestada ühene arusaadav pakendite kohtkogumise kohustus läbi pakendiseaduse ja anda mõistlik üleminekuaeg. Juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu rakendamisel suurenevad Arvestatud oluliselt kohalike omavalitsuste kulud olmejäätmete liigiti kogumise korraldamisel. Ka on vajalik eelnõust tulenevate kohustuste Eelnõud ja seletuskirja täitmiseks teha täiendavaid investeeringuid kohalikesse muudetud jäätmejaamadesse. Nende kulude katmiseks ei piisa üksnes Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt välja töötatud Antud määrusega ei rahastusmeetmetest. Täiendavate ülesannete täitmiseks on vajalik reguleerita taas- ja riigi poolt lisavahendite eraldamine kohalikesse eelarvetesse. korduskasutusse või ringlusse suunamisega Eeltoodule lisaks juhime tähelepanu sellele, et olmejäätmete liigiti tegelevate ettevõtete kogumise kõrval on väga oluline kogutud jäätmete edasine juurde loomist, see tarneahel. Jäätmejaamades on täna saavutatud võimekus jäätmete sünnib vaba ettevõtlus- ja liigiti vastuvõtmiseks, kuid on probleeme nende taas- ja konkurentsitingimustes. korduskasutusse ning ringlusse andmisega tegelevatele ettevõtetega. Jäätmete liigiti kogumise Selliste ettevõtete arv on piiratud ja nende võimekus kokku kogutud nõuetest ei saa kõrvale jäätmeid vajalikus mahus vastu võtta on juba tänagi ebapiisav. kalduda põhjusel, et praegu puuduvad vastavad ümbertöötlusettevõtted. 10 Eesti Ringmajandus- 1. Eelnõu ületab Eelnõu andmise aluseks oleva seaduse volitusnormi Arvestatud ettevõtete Liit piire. Põhiseaduse § 3 lg 1 ls 1 ja § 94 lg 2 annab minister seaduse (ERMEL) aluseks ja täitmiseks määrusi. Sellest tuleneb, et minister võib anda vaid intra legem määrusi ehk seadust täpsustavaid määrusi seaduses Eelnõu § 5 on muudetud sätestatud volitusnormi ulatuses (vt Riigikohtu 20.12.1996 otsus asjas nr 3-4-1-3-96, osad I-III; Riigikohtu 05.11.2002 otsus asjas nr 3- 4-1-8-02, p 13; Riigikohtu 02.05.2007 otsus asjas nr 3-4-1-2-07, p 20). Eelnõu andmise aluseks on JäätS § 36 lg 5. See norm (alates 15.05.2021 kehtivas sõnastuses) sätestab, et olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. JäätS § 36 lg 5 ei anna valdkonna eest vastutavale ministrile pädevust kehtestada nõudeid, millal olmejäätmed loetakse töödelduks ja millal mitte. Eelnõu §1 lõige 2 punkt 4 laiendab määruse reguleerimisala: olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamiseelne töötlemine; Eelnõu § 5 Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse suunamise ja prügilasse ladestamise piirangu rakendamine tekkekohal liigiti kogumata olmejäätmete puhul on seadusega vastuolus kolmel põhjusel: a) Laiendab määruse mõjuala ka jäätmete liigiti kogumise ja sortimise järgsete tegevuste reguleerimisele; b) laiendab jäätmeseaduses § 35 ja 36 kehtestatud töötlemata ja segunenud jäätmete ladestamise keelu ka jäätmete põletamisele, mis on jäätmehierarhia järgmine tasand ning mille suhtes seadus sellist piirangut ette ei näe; c)Puudub sisuline vajadust dubleerida seaduse § 35 ja 36 sama täpsusega defineeritud ladestamiseelse töötlemise regulatsiooni ka määruses. Eelnõu § 6 Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine laiendab muuhulgas ka määruse mõjuala jäätmete liigiti kogumise ja sortimise järgsetele tegevustele (sh. reguleerib jäätmete vedu ja vedamisele järgnevat käitlemist). ETTEPANEK: Jätta eelnõust välja jäätmeseaduses oleva volitusnormiga vastuolus olevad sätted, mis reguleerivad olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise järgset töötlemist. ERMEL Liigiti kogutud jäätmete parema kvaliteedi tagamine. Mittearvestatud Eelnõu § 2 ei sätesta, et lõikes 3 loetletud jäätmete liigiti kogumisega paralleelselt tuleb tagada ka liigiti kogumise nõuetele mittevastavate Segaolmejäätmete segaolmejäätmete kogumine. Sellist tõlgendust toetab eelnõu §1 kogumine tuleb lõige 3, millest võib tuletada, et segaolmejäätmete kogumine toimub korraldada JäätS § 66 lg 2 väljaspool jäätmete liigiti kogumist. Eelnõu §1 ja 2 sõnastusest võib kohaselt tekkida ekslik mulje nagu jäätmete liigiti kogumine ja segaolmejäätmete kogumine välistaksid teineteist. Samas on eelnõu § 3 lõige 5 nimetatud segaolmejäätmete kogumiskaste jäätmete liigiti kogumise kontekstis. Liigiti kogutud jäätmete kõrge kvaliteedi tagamiseks on äärmiselt oluline, et kvaliteedinõuetele mittevastavad jäätmed kogutakse eraldi ja neid ei 11 segata kvaliteedile vastavate jäätmetega. Segaolmejäätmete konteinerite olemasolu võimalikult paljudes jäätmete liigiti kogumise kohtades tagaks selle, et mittesobivaid asju ei panda liigiti kogumise konteineritesse. Seega oleks eelnõu § 2 vaja täpsustada, et segaolmejäätmete kogumine peab toimuma paralleelselt jäätmete liigiti kogumisega. ERMEL’i ETTEPANEK: Täiendada eelnõu §2 lõikega 8 järgnevas sõnastuses: „Tagamaks liigiti kogutavate jäätmete piisav kvaliteet tuleb koos olmejäätmete liigiti kogumisega tagada liigiti kogumiseks sobimatute jäätmete samaaegne kogumine segaolmejäätmetena.“ ERMEL Täpsustada jäätmeliikide koos kogumise reeglit. Arvestatud Eelnõu § 2 lõige 6 ütleb, et tuleb vältida segunemist muude jäätmetega, mis ei ole koodiga 20. Eelnõu § 2 lõige 3 punkt 1 Vastuolud eemaldatud ja sätestab, et paberi ja kartongi jäätmekood on 20 01 01. Eelnõu § 2 seletuskirja vastavalt lõige 3 punkt 8 sätestab, et paber- ja kartongpakendi jäätmekood on täiendatud. 15 01 01. Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et sarnaste omadustega jäätmeliike võib koos koguda. Erisusi liigiti kogumises On ilmne, et ülaltoodud sätted on omavahel vastuolus. võib teha ainult juhul, kui Samalaadne vastuolu on ka teiste materjali liiki iseloomustavate see on sätestatud pakendite ja olmejäätmete liikide vahel – plastid (20 01 39 ja kohaliku omavalitsuse plastpakendid 15 01 02); metallid (20 01 40 ja metallpakendid 15 01 üksuse jäätmekavas ja 04); klaas (20 01 02 ja klaaspakendid 15 01 07); puit (20 01 38 ja jäätmehoolduseeskirjas puitpakendid 15 01 03); tekstiil (20 01 10, 20 01 11 ja tekstiilpakendid ning on kooskõlas 15 01 09). jäätmeseaduse § 31 lõikega 6 ERMEL’i ETTEPANEK: Kõrvaldada sarnaste omadustega jäätmeliikide koos kogumise reeglites olevad vastuolud. Jätta välja eelnõu § 2 lõige 6. ERMEL Avalikustada informatsioon kohalike omavalitsuste kohta, kus on Mittearvestatud, kuna nõuetekohaselt korraldatud jäätmete liigiti kogumine. eelnõu sisu on Eelnõu eesmärkide täitmisele aitaks kaasa, kui avalikkusel oleks muudetud. informatsioon, kuidas on kohalikud omavalitsused täitnud jäätmete liigiti kogumise korraldamise kohustust. Ettepanek võetakse arvesse edaspidise ERMEL’i ETTEPANEK: Sätestada eelnõu rakendussätetes, millise õigusloome protsessis. organisatsiooni kodulehel ja millise regulaarsusega avaldatakse informatsioon jäätmete liigiti kogumise korraldamise kohustuse täitmise kohta kohalike omavalitsute lõikes. ERMEL Eelnõu seletuskirja viide on arusaamatu. Eelnõu seletuskirjas Arvestatud viidatakse Iirimaa Keskkonnakaitse Agentuuri juhistele, kus käsitletakse jäätmekäitlus-kohtadest väljuvate segaolmejäätmete Viited on korrigeeritud ja klassifikatsiooni. See viide jääb arusaamatuks nii selles osas, miks seletuskirja näidetega võetakse aluseks just Iirimaa pädeva keskkonnaasutuse juhised, kui täiendatud ka selles osas, kas Iirimaa juhistest lähtumine on põhjendatud. ERMEL täiendus § 4 lg 1 “Jäätmejaam on keskkonnakaitseluba omav, üldjuhul Arvestatud detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid liigiti Eelnõu sõnastust on kogutud jäätmete üleandmiseks ning kus toimub nende kokku muudetud pressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil.” Kuidas saab jäätmejaam omada keskkonnakaitseluba? Tegu ei ole Säilib kohaliku eraldi juriidilise isikuga või üldse isikuga, seega ükski jäätmejaam ei omavalitsuse saa omada keskkonnakaitseluba. Luba omab seda haldav isik. otsustusõigus nimetada jäätmejaama muu 12 See säte ei ole üldiste taaskasutuse- ja ringlussevõtu eesmärkidega nimetusega, kuid kooskõlas. Antud sätte kohaselt saaks jäätmejaamas ainult jäätmeid eelistatult võiks kasutada vastu võtta, tihendada ning siis edasi saata. Paraku ei ole see kõikides Eestis tervikuna sarnast jäätmejaamades nii ja nii ei ole ka mõistlik. Näiteks mööbli vms nimetust „jäätmejaam“, korduskasutamine (tehniliselt peaks olemas olema võimalus selle mis on ka õigusloomes toimingu tegemiseks), multši tootmise soov (Keila), kompostimine kasutusel. (Tallinna jäätmejaamades), sortimine jne. See, et paljudes jäätmejaamades neid toiminguid ei ole seni tehtud, ei tähenda, et need peaks üldse välja jätma, sest idee poolest on tegu kõige keskkonnasõbralikuma lahendusega - jäätmeid kasutatakse või võetakse tekkekohal või juba jäätmejaamas kasutusele või ringlusesse. Kui need jäätmekäitluskohad, kus tehakse lisaks jäätmejaamade funktsioonile ka muid tegevusi, siis kuidas neid nimetatakse? Käitluskeskused? Ehk, et mitte Keila jäätmejaam vaid Keila jäätmekäitluskeskus? Näiteks jäätmejaam Viljandis on linna oma ja seal tehakse mitmeid käitlustoiminguid lisaks jäätmete vastuvõtmisele. Samas see jäätmejaam on KOVi poolt nii loodud ning kui öelda, et seal tohib ainult koguda, siis polegi piirkonnas piisavalt võimekust jäätmeid käidelda. Juhul kui selle sätte mõte on, et jäätmejaamale tuleb taotleda kaks luba, üks jäätmejaamas kogumiseks ning teine käitluskeskuse jaoks, siis on tegu sisutu bürokraatiaga ja tekitab lisaks jäätmejaama haldajale ka Keskkonnaametile lisakoormust. Eesti Energia AS 1. Kas nõuded on sõnastatud täpselt? Arvestatud Enefit Green AS Eelnõu §5 (2) ja (3) sätestab väga ebamäärased reeglid, mille täitmise korral võib konkreetseid olmejäätmeid prügilatesse ladestada. Eelnõu § 5 sõnastus on Kahjuks Eelnõust ei selgu, kas tingimus, et „piirangud ei kohaldu muudetud. Prügilasse töötlemata segaolmejäätmetele, mis on kokku korjatud kohaliku ladestamise piiranguid omavalitsuse üksuse haldusterritooriumilt, kus on korraldatud käsitlevad JäätS § 36 lg 1 vähemalt /…/“ tähendab, et vaid KOV territooriumi mingis osas peab ja 2 toimuma nõuetele vastav tegevus, ning see muudab kogu omavalitsusest kogutud olmejäätmed nõuetekohaselt Vaidlustamise kogutuks? Või kas see nõue kehtib iga jäätmetekitaja suhtes eraldi protseduurid ei kuulu ning nõuetele mittevastava jäätmetekitaja juurest kogutud määruse jäätmetele rakenduvad jäätmeseaduses sätestatud piirangud? reguleerimisalasse, neid Samuti ei tulene Eelnõust, kes peab otsustama, kas §5 toodud saab kehtestada seaduse nõuded on konkreetse jäätmetekitaja (või KOV territooriumi kui tasandil. terviku) suhtes täidetud või mitte. Samuti ei ole selge, kuidas tuleb jäätmetekitajal, jäätmekäitlejal või KOV-l käituda vastandlike KOV peab tegema hinnangute korral. järelevalvet Ettepanek: Täpsustada määrusega kehtestavate nõuete tingimused jäätmetekitajate üle ja üheselt mõistetavateks. Lisada määrusega ette nähtud otsuste KOV vastutab JHE nõuete vaidlustamise protseduur(id). täitmise eest. Probleem: Menetluses oleva „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" (lühidalt: Sortimismäärus) eelnõu §5 käsitleb igasugust jäätmete energiakasutust kui ladestamisega võrdsustatavat tegevust. Kuid jäätmeseaduse § 17 (1) eristab ilma energiakasutuseta ja energiakasutusega jäätmete põletamise. Vaid ilma energiakasutuseta jäätmete põletamine on võrdne jäätmete ladestamisega. Selliste tegevuste ühiseks nimetuseks on „jäätmete kõrvaldamine“. 13 Jäätmete energiakasutuse kriteeriumit täpsustab edasi Keskkonnaministri määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud“ (Vastu võetud 08.12.2011) https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016036, mille §3 sätestab, et kõrge energiatõhususega olmejäätmete põletamine on taaskasutustoiming. Määrus kehtestab jäätmete energiatõhususe arvutamise detailse metoodika. Jäätmeseaduse §221 järgi: „Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast /…/ Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades“. Sisulised järeldused: 1) Jäätmeseadus eristab ühemõtteliselt jäätmete kõrvaldamise ja taaskasutamise jäätmehierarhia erinevateks tasemeteks ning kohustab jäätmete käitlemist korraldama jäätmehierarhia alusel. 2) Jäätmete ladestamine ja madala energiatõhususega energiakasutus kuuluvad jäätmehierarhia ühele tasemele. Neid võib sarnaselt reguleerida. 3) Kõrge energiatõhususega energiakasutus kuulub jäätmete ladestamisest erinevale jäätmehierarhia tasemetele ja seda tuleb erinevalt reguleerida. 4) Ladestamist ja energiakasutust saab ühesuguse meetmena käsitleda mittepõlevate jäätmete korral. Samuti võib üksikute jäätmeliikide erilisi omadusi arvesse võttes langetatud eraldi otsuseid ning võrdsustada nende ladestamist ja põletamist. Kuid igal juhul ei saa kõiki põlevaid segaolmejäätmeid võrdsustada ladestatavate jäätmetega, sest nad sisaldada väga erinevate omadustega jäätmeid ning kõigi segaolmejäätmete energiakasutuse ja ladestamise võrdsustamine ei taga kindlasti parimat keskkonnaalast üldtulemust. Lahendus: Vastuolu saab vältida, kui uue sortimismääruse §5 ei nimeta keelatud tegevusena jäätmete ladestamist ja põletamist, vaid Jäätmeseaduse §17 (1) defineeritud jäätmete kõrvaldamist („Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.“). Eesti Energia AS 2. Kas vastutajaks on määratud tehingu õige pool? Arvestatud Enefit Green AS Eelnõu §5 (1) sätestab, et jäätmete ladestaja ei tohi nõuetekohaselt kogumata segaolmejäätmeid prügilasse ladestada. Eelnõu ei keela Eelnõu § 5 on muudetud 14 aga samade jäätmete prügilasse ladestamiseks viimist. Seega luuakse Eelnõuga õigusruum, kus pakkujal on õigus pakkuda ning ei ole kohustust avaldada, et pakutakse jäätmeid, mille ladestamine on keelatud. Jäätmete vastuvõtjal ei ole aga sisuliselt võimalik kontrollida, kas ladestamiseks toodud olmejäätmeid võib ladestada, või on nende jäätmete ladestamine keelatud. Tundub, et Eelnõu §5 (1) on toimingu piirang rakendatud valele isikule. Eelnõu §5 kehtestatud tingimuste täitmiseks vajalik informatsioon on täpselt olemas ettevõtjal, kes on jäätmed jäätmetekitaja juurest kokku kogunud ning tema on pädev hindama, kas neid võib ladestada või ei või. Lisaks on jäätmete ladestamiseks andjal oluliselt odavam kontrollida jäätmete päritolule kehtestatud nõuete täitmist, võrreldes kuludega, mida sarnase täpsusega kontrolli teostamiseks peab tegema jäätmete vastuvõtja. Ettepanek: Kõik piirangud jäätmete edasisele käitlemisele tuleb kehtestada jäätmete üleandjale, mitte vastuvõtjale. Jäätmete üleandja omab oluliselt rohkem informatsiooni jäätmete kohta kui jäätmete vastuvõtja ja saab seetõttu langetada informeeritumaid otsuseid. 15 Ragn Sells AS Jäätmete liigiti kogumisel ja ringlusse võtmisel on oluline, et Arvestatud kaasatud oleksid kõik vastutavad osapooled. Määruse paragrahvi 3 lõiget 1 tuleb täiendada, et juhul kui kohalik omavalitsus korraldab Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kogumise pakendijäätmete liigiti jäätmevaldaja tekkekohalt, siis KOV peab kaasama kogumise tekkekohalt pakendiorganisatsioonid. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine JäätS § 31 lõikes 5 ja PakS peab võimaldama pakendiorganisatsioonidel pakendiseaduses § 15 lõikes 1 sätestatuga toodud kohustuste täitmise. Kuna pakendijäätmete kogumise ja ise või koostöös ringlussevõtu eest vastutavad pakendiettevõtjad- ja taaskasutusorganisatsioo organisatsioonid, siis korraldatud jäätmeveo raames kogutud nidega pakendiseaduse § 101 mõistes. pakendijäätmete valdajaks peab jääma pakendiorganisatsioon. Ragn Sells AS Paragrahvi 3 lg 2 tuleks täiendada eraldiseisva punktiga, et Mittearvestatud „ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt tuleks tekkekohalt koguda Müügi- ja rühmapakendi eristamine määruse pakendijäätmetest vaid PakS §3 lg 1 p 1 mõistes müügipakendit. PakS tasandil ei ole võimalik, § 3 lg 1 p 2 ja 3 mõistes veo- ja rühmapakendit koguvad kuna sellega ületataks pakendiettevõtjad ise ning selle kokku kogumise ja ringlusse seadusega antud suunamisega ei ole täna probleeme. Oluline on korraldada volitusnorme. kodumajapidamistes just müügipakendi eraldi kogumine, sest olmejääde suuresti just müügipakendist koosnebki. Vastasel korral JäätS § 31 lg 5: Kohaliku tekib risk, et omavalitsusele kuuluv jäätmekäitlusorganisatsioon omavalitsuse üksus võib korraldada keskendub tulu saamiseks ettevõtetest veo- ja rühmapakendi pakendijäätmete liigiti kogumisele. See ei aita kaasa olmejäätmete ringlusmäärade kogumise tekkekohalt suurendamisele, vaid raskendab pakendiorganisatsioonidel kokkuleppel kohustuste täitmist pakendiettevõtete ees, mis omakorda tekitab pakendiseaduse pakendiettevõtetele aktsiisiriske. § 101 lõikes 1 nimetatud taaskasutusorganisatsioo niga, kellele tagatakse sellisel juhul osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine võib toimuda eri liiki pakendimaterjali koos kogumisena. Ragn Sells AS Määruse eelnõuga antakse võimalus koguda sarnaste omaduste kuid Arvestatud erinevate jäätmekoodidega materjale koos, mis võimaldaks vähendada veoga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Paragrahvi 3 lg 4 Seletuskirja täiendatud puhul tuleks lisada, et pakendijäätmeid siiski tuleb eraldi koguda Jäätmete liigiti kogumisel teistest jäätmekoodidest, et tagada korrektne pakendijäätmete saab erandeid teha vaid tekkekoguste arvestus. Näiteks plastide (200139) ja plastpakendite JäätS § 31 lõikes 6 toodud (150102) koos kogumisel ei ole võimalik hiljem kogumismahutis või tingimustel, muul juhul sorteerimisel määratleda õigesti jäätmekoode või nende mahte. mitte. Pakendijäätmete kogumine koos teiste jäätmeliikidega võib negatiivselt mõjutada pakendijäätmete kogumise arvestust. Ragn Sells AS Seletuskirjas on segaolmejäätmete mõistes toodud välja, et see Arvestatud hõlmab ka „määrdunud pakendit“. Juhime tähelepanu, et liigiti 16 kogutud määrdunud pakend on jätkuvalt pakend ja selle üle tuleb „määrdunud pakend“ pidada eraldi arvestust. PakS § 9 on lubatud pakendijäätmete eemaldatud energiakasutus ja seda peab saama pakendi jäätmekoodi järgi tõendada. Viies segaolmejäätmete mõiste alla määrdunud pakendi, näeme, et tõuseb segaolmejäätmete ning väheneb liigiti kogutud pakendijäätmete mass. Palume määrdunud pakendi segaolmejäätmete mõiste alt eemaldada. Ragn Sells AS Paragrahv 5 sätestab, millistel juhtudel loetakse segaolmejäätmed Mittearvestatud töödelduks, kuid puudub määr, mis näitaks, et liigiti kogumine toimib ka efektiivselt ning tõepoolest segaolmejäätmed on köögi- ja Eelnõu § 5 on muudetud sööklajäätmetest ning taaskasutatavatest materjalidest eraldi kogutud. Paragrahvi 5 lõikesse 2 soovitame lisada, et kohaliku Antud ettepanekut omavalitsuse territooriumil kogutud segaolmejäätmed loetakse käsitletaakse edaspidise töödelduks juhul, kui punktis 1 ja 2 toodud jäätmeliigid on vähemalt õigusloome protsessis 55% liigiti kogutud segaolmejäätmete ja punktis 1 ja 2 toodud jäätmete kogumassist omavalitsuse territooriumil. Kui ringlusse minevate voogude täpse arvestuse pidamine võib täna veel tehnilistel põhjustel olla keeruline, siis liigiti kogutud jäätmete massi üle arvestuse pidamise võimekus on olemas ja kõigile turuosalistele jõukohane. Liigiti kogumise määr võiks ajas suureneda sarnaselt JäätS §1363 lõikes 2 toodule. Ragn Sells AS Teeme ettepaneku, et määruses võiks kohalikule omavalitsusele luua Mittearvestatud võimaluse eraldi regulatsiooniga (näiteks jäätmehoolduseeskirjas või hankedokumendis) kehtestada töötlemata segaolmejäätmete Kohaliku omavalitsuse üksus saab juba praegu kogumisel kõrgem tasu jäätmetekitajale. Selle kaudu oleks võimalik ettepanekus toodud suunata jäätmetekitajate käitumist, suurendada liigiti kogumise regulatsioone sihtarvude täitmist ning kompenseerida töötlemata jäätmete jäätmehoolduseeskirja järelsortimise kulusid. või korraldatud jäätmeveo hankedokumentidesse lisada. Ragn Sells AS Määruse seletuskirjas (§ 2 lg 6) on eristatud seaolmejäätmeid ning Mittearvestatud tööstusjäätmeid. Teeme ettepaneku luua tööstusjäätmetele eraldi jäätmekood. Segunenud tööstusjäätmed koosnevad väga erinevatest Toodud ettepanekut ei saa reguleerida käesoleva materjalidest ning peamiselt on tegemist jäätmete seguga, mida ei määrusega, sest sellega ole võimalik suunata kordus- või ringlussevõttu. Segunenud ületataks seadusega tööstusjäätmetele on hetkel väga keeruline määrata tekkepõhiselt antud volitusnorme, kuid jäätmenimistu alusel koodi. Eraldi kood võimaldaks jälgida nende ettepanekut kaalutakse teket ja vähendada oluliselt segaolmejäätmete tekkekogust. Lisaks edaspidise õigusloome võimaldaks eraldi kaardistamine tulevikus suunata ka protsessis. tööstusjäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu. 17 Eesti Määruse § 2 lg 5 kohaselt võib lõikes 3 nimetatud sarnaste Arvestatud Taaskasutusorganis omadustega jäätmeliike koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku atsioon MTÜ (ETO) omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas ja see on kooskõlas Jäätmete liigiti kogumisel jäätmeseaduse § 31 lõikega 6. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt saab erandeid teha vaid loetakse “sarnasteks omadusteks sarnaste inertsete omadustega JäätS § 31 lõikes 6 toodud jäätmeid, mida on hõlbus hiljem lahku sorteerida, näiteks metall ja tingimustel, muul juhul plast nii materjali kui ka pakendijäätmetena, paber ja kartong nii mitte. Erandid materjali kui ka pakendijäätmetena.” määratletakse Selgitus “sarnaste inertsete omadustega jäätmeid, mida on hõlbus jäätmekavas ja hiljem lahku sorteerida “ võib olla jäätmevaldajale (tarbijale) mitmeti jäätmehoolduseeskirjas. mõistetav ning seetõttu keeruline järgida. Näiteks tekib küsimus, kas eeltoodud selgituse kohaselt võib klaasi kogumisvahendis koos koguda klaaspakendi ja akna – ja tarbeklaasi. Näiteks aknaklaasist tahvlid ja klaaspudelid võivad esmapilgul tunduda jäätmetena, mida on hiljem võimalik lahku sorteerida, kuid pärast transportimist käitluskohta ei pruugi olla võimalik erinevaid klaasmaterjali liike klaasipurust eraldada. Tuginedes kogemusele ja tarbijaküsitluste tagasisidele, sõltub liigiti kogumise edukus otseselt liigiti kogumise reeglite ja juhiste arusaadavusest ja lihtsusest jäätmevaldaja jaoks. Ettepanek: Eeltoodud sätet võiks täpsustada või kohaliku omavalitsuse üksusel jäätmehoolduseeskirjas üheselt mõistetavalt määrata need jäätmed, mida ei ole lubatud koos koguda. ETO Küsimus: Kui tootjavastutusega hõlmatud jäätmed kogutakse koos Selgitame, et jäätmete muude (mittepakendi) jäätmetega vastavalt määruse § 2 lg 5, siis kes liigiti kogumisel saab ja millise metoodika alusel eristab kogutud voost näiteks erandeid teha vaid JäätS § pakendijäätmete osa juhul, kui nende suhtes kehtib 31 lõikes 6 toodud taaskasutusorganisatsioonil pakendi tagasivõtu - või käitluskulude tingimustel, muul juhul kandmise kohustus? mitte. Juhul kui otsustatakse pakendijäätmete muu materjaliga koos kogumise kasuks, siis saab seda teha vaid tekkekohal kogumisega ja rakendub saastaja maksab printsiip. Täpsed tingimused ja kulude proportsioon on võimalik kokku leppida KOVi ja TKO vahelises koostöölepingus. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. ETO Käesolev määrus muudab jäätmete liigiti kogumise reegleid Selgitame kardinaalselt (varasemalt kehtis põhimõte, et pakendijäätmed tuleb Teavitustegevusi tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda), ning hõlmab kõiki teha järjepidevalt kõikide jäätmevaldajaid, mistõttu on vajalik tagada inimeste põhjalik, asjaomaste osapoolte mastaapne ja järjepidev informeerimine uutest liigiti kogumise poolt, kelleks on reeglitest. Teatavasti pelgalt pakendi taaskasutusorganisatsioonide Keskkonnaministeerium (ega ka kohalike omavalitsuste) võimalustest ja vahenditest ei jätku koos haldusala vajaliku teavitustöö teostamiseks. asutustega, kohalikud Küsimus: Kes teostab elanike teavituse ja millistest vahenditest see omavalitsused, rahastatakse? jäätmekäitlejad jne. PakS § 144 lg 1 p 11 kohaselt kuulub 18 taaskasutusorganisatsioo ni kohustuste hulka avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest ning jäätmetekke ja prügistamise vältimisest. teavitusele tehtavad kulutused peavad moodustama vähemalt ühe protsendi taaskasutusorganisatsioo ni kalendriaasta käibest. Kampaaniate läbiviimiseks ja teavituste levitamisega seotud tegevuste katteks saavad KOVid taotleda toetust SA Keskkonnainvesteeringut e Keskuse kaudu. ETO Seletuskirjas väidetakse korduvalt, et jäätmematerjali parema Selgitame kvaliteedi tagamiseks, selle taaskasutusvõimaluste suurendamiseks Jäätmete liigiti kogumise ning ülearuse energia- ja tööjõukulu vältimiseks olmejäätmete olulisust toetavad sortimisel kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks mitmed uuringud ja nende tekkemomendil ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. hinnangud, sealhulgas ka Kvaliteetse ringlussevõtu tagamiseks ja hõlpsamaks jäätmete raamdirektiiv, korduskasutamiseks ettevalmistamiseks tuleb jäätmeid koguda mille kohaselt selleks, et liigiti. vältida jäätmetöötlust, “Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamisega millega ressursid satuvad tagatakse jäätmematerjali parem kvaliteet ning suuremad jäätmehierarhia taaskasutusvõimalused ja seega ka jäätmete taaskasutamine madalamatele astmetele, võimalikult suures ulatuses. Säte aitab saavutada jäätmeseaduse § tõsta 136*3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu korduskasutamiseks sihtarvude täitmise. “ ettevalmistamise ja Küsimus: Millistele mõjuanalüüsidele, uuringutele või hinnangutele ringlussevõtu määra, eeltoodud väited tuginevad ning missuguseid alternatiive on kaalutud võimaldada kvaliteetset käesoleva määruse eelnõu (või jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ringlussevõttu ning muutmise seaduse eelnõu (SE 190)) väljatöötamisel, leidmaks nii ergutada kvaliteetsete majanduslikust kui keskkonnaaspektist vaadatuna optimaalseim teiseste toorainete lahendus olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks? kasutuselevõttu, peaksid liikmesriigid tõhusamalt täitma raamdirektiivis sätestatud jäätmete liigiti kogumise kohustust, mis hõlmab kohustust võtta kasutusele vähemalt paberi, metalli, plasti ja klaasi liigiti kogumine, mida liikmesriigid pidid tegema 2015. aastaks, ning nad peaksid kehtestama biojäätmete, kodumajapidamistest 19 pärit ohtlike jäätmete ja tekstiiljäätmete liigiti kogumise. Jäätmete raamdirektiivist on lähtutud nii jäätmeseaduses kui ka eelnõukohases määruses. Juhul kui liigiti kogumine pole optimaalseim lahendus, on võimalik liigiti kogumisest teha erandeid JäätS § 31 lg 6 kohaselt. ETO Määruse eelnõu § 3 lg 2 p 5 kohaselt võib tekkekohal liigiti kogutud Ebatäpsus likvideeritud olmejäätmete kokkukorjamist korraldada seaduses sätestatud muul viisil. Mittearvestatud Eelnõu seletuskiri: “Uus on § 3 lõike 2 punkt 5, mille kohaselt võib Seletuskirja täiendatud olmejäätmeid kokku korjata muul seaduses sätestatud viisil. Muul viisil jäätmete kokkukorjamine onseks (??) loetakse see, kui PakS § 20 lg 3: asjakohast luba omav teenusepakkuja kogub olmejäätmeid, mis ei Postimüügiga tegelev ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, suures ulatuses. “…Näiteks pakendiettevõtja peab saab kodutehnikat või mööblit kullerteenusena vedav ettevõte võtta teavitama lõppkasutajat samalt aadressobjektilt vana kodutehnika, mööbli või ja tarbijat tema õigusest pakendijäätmed ning viia need jäätmejaama või lõppkäitluskohta. tagastada pakend ja Seletuskirja selgitusest võib järeldada, et asjakohast luba omav pakendijäätmed kauba teenusepakkuja (kes ei pruugi olla taaskasutusorganisatsiooni ega üleandjale. kohaliku omavalitsuse üksuse lepinguline teenusepakkuja) võib Pakendiettevõtja võib asuda kodudest pakendijäätmeid kokku koguma suurtes kogustes. kulleri kaudu täita Olukorras, kus pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad kasvad pakendi tagasivõtmise ning jäätmete ringlussevõtu tehnoloogia areng on ebapiisav, võib kohustust. tekkida mõnede materjalide osas defitsiit. Tõenäoliselt ei jõua eelnimetatud teenusepakkujate valdusesse sattuvad Seletuskirja lisatud pakendijäätmed taaskasutusorganisatsioonideni või ettevõtjateni, täpsustus, et kellel lasub vastutus ringlussevõtu sihtmäärade täitmise eest ning pakendijäätmetena see võib piirata nende võimalusi oma kohutuse täitmisel. mõeldakse konkreetse Ettepanek: jätta pakendijäätmed antud punktist välja. kodutehnika pakendit, Pakendijäätmete kogumine jäägu ikka kas taaskasutusorganisatsiooni mitte kõiki või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada. majapidamises tekkivaid pakendijäätmeid. 20 Eesti Omanike EOKL ei nõustu määruse eelnõu § 2 lg-ga 2, mis paneb Nõustume, et oluline on Keskliit (EOKL) jäätmetekitajale (omanikule) umbmäärase kohustuse kasutada kõiki edendada teadlikkust võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks, ilma infota, kuhu tema sellest, mis liigiti kogutud poolt liigiti kogutud jäätmed suunatakse ning mis toiminguid jäätmetega edasi nendega tehakse. tehakse. Selgitame, et JäätS § 70 lg Samal põhjusel ei ole EOKL nõus KOV-i vabastamisega kohustusest 1 kohaselt korraldab korraldada jäätmete sortimist. Kehtivate regulatsioonide (sh JäätS § kohalik omavalitsus 28¹ lg 2 ja § 34) ning jäätmetekitajate jäätmekogumise harjumusi korraldatud jäätmeveoga arvestades tuleb valdav osa kogutud jäätmetest üle sortida. hõlmatud jäätmete Eeltoodust tulenevalt moodustab sortimisega seotud kulu olulise osa taaskasutamise või jäätmetekitajate jäätmekäitlusega seotud kuludest. Arvestades, et kõrvaldamise. Kohaliku jäätmeseaduse kohaselt sõlmib jäätmetekitaja eest jäätmete omavalitsuse üksus võib kokkukogumislepingu KOV, on jäätmetekitajal õigustatud ootus olla korraldada ka muude teadlik jäätmete sortimisega seotud kulude suurusest. Samuti on jäätmete taaskasutamist mõeldamatu, et KOV saaks ilma jäätmete sortimist korraldamata, või kõrvaldamist. omada ülevaadet jäätmete liigiti kogumisest, mis on JäätS § 31 lg 1 Taaskasutamise või kohaselt KOV-i vastutusel. Kokkuvõttes halvendab KOV-i sortimise kõrvaldamise viivad läbi korraldamisest vabastamine jäätmeturu läbipaistvust, halvendades jäätmekäitlejad, kes seeläbi nii KOV-i, kui jäätmetekitaja võimalusi ja motivatsiooni peavad taaskasutamisel ringmajandusse panustada. või kõrvaldamisel järgima kõiki jäätmeseaduse ja selle alamaktidega kehtestatud asjakohaseid kohustusi, sealhulgas ladestamiseelse sortimise ja töötlemise kohustust. Jäätmete sortimine on taaskasutustoiming, mida teeb jäätmekäitleja keskkonnakaitseloa alusel ning mille täpsem kirjeldus on kajastatud jäätmekäitleja keskkonnakaitseloas. Lisaks on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalus korraldatud jäätmeveo hankedokumentide tehnilises kirjelduses ette näha nende territooriumilt kogutud jäätmete käitluskoht või - kohad. EOKL EOKL on arvamusel, et määruse eelnõusse lisatud jäätmemaja Arvestatud mõiste ei taga seadusest tulenevate sihtarvude täitmist, kuna eelnõus kirjeldatud kogukondlik liigiti kogutud jäätmete Nõustume, et liigiti kokkukorjamine ei erine täna kasutusel olevatest kogutud jäätmete üle tootjavastutusorganisatsioonide poolt paigaldatud erinevate andmine tekkekohal jäätmemahutite kogumissüsteemist. tagab kõige parema kvaliteedi ja EOKL leiab, et liigiti kogutud jäätmete üle andmine tekkekohal tagab jäätmetekitaja poolse parema kvaliteedi ja jäätmetekitaja poolse vastutuse. vastutuse. Küll aga on võimalik võtta kasutusele meetmeid, et ka jäätmemajades ja 21 avalikus konteinerpargis tõsta kogutavate jäätmete kvaliteeti. Üheks võimaluseks jäätmemajade puhul on näiteks piiratud ligipääs jäätmemajale jms. Seletuskirja täiendatud ja lisatud jäätmemaja tehnilise varustatuse soovituslik loend. EOKL Samas juhib EOKL tähelepanu asjaolule, et eraisikule kaasneb oluline Arvestatud finantsiline mõju vajalike lisa jäätmemahutite muretsemisel. Seega on lisa jäätmemahutite soetamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Mõjude osa täiendatud. Keskuse poolne toetus igati vajalik. SA Keskkonnainvesteeringut e Keskuse kaudu jätkatakse jäätmete liigiti kogumise taristu toetamist Jäätmehalduskeskus Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle Mittearvestatud MTÜ taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi Jäätmetekitaja on iga isik, olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende kes tekitab jäätmeid. üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Märkus 1: lõikes 2 on kasutatud mõiste „jäätmetekitaja“. JäätS § 10 järgi on Ettepanek: õigem on kasutada mõistet „jäätmevaldaja“, mis on läbiv jäätmetekitaja isik või riigi mõiste ka Jäätmeseaduses isikute õiguste ja kohustuste või kohaliku omavalitsuse määratlemisel. üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid. Jäätmehalduskeskus biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); Mittearvestatud MTÜ Märkus 2: lõikes 3 punktis 6 kasutatakse mõistet „biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed“. Jäätmeseaduses kasutatakse alates Määruses kasutatakse 15.05.2021 mõistet „toidu- ja köögijäätmed“. Arusaadavuse huvides Keskkonnaministri on ettepanek kasutada läbivalt ühte mõistet kõikides õigusaktides 14.12.2015 a määrus nr lähtudes seaduse terminitest. 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisas olevaid jäätmekoode ja nende nimetusi. Jäätmeseaduses on esitatud definitsioon tulenevalt direktiivi mõistetest, mitte jäätmenimistu kaudu. JäätS § 51 p 2 hõlmab jäätmekoodi 20 01 08 ehk 22 biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Jäätmehalduskeskus (6) Olmejäätmete kogumisel tuleb vältida: Mittearvestatud MTÜ 1) segunemist muude jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu jaotis 20, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmed; Erisuste tegemine on lubatud JäätS § 31 lg 6 Märkus 3: lõikega 6 sätestatakse, et tuleb vältida olmejäätmete alusel segunemist muude jäätmetega kui 20 jaotises nimetatuga. Sama paragrahvi lõikes 5 määratletud kohaliku omavalitsuse õigus koos koguda kõiki neid jäätmeliike, mis on sarnaste omadustega. Kui 15 koodiga jäätmed on sarnase omadusega ja osaliselt need seda ka kindlasti on, siis lõike 6 alusel neid siiski koos koguda ei tohi. Ettepanek on viia lõigete 5 ja 6 tingimused üheselt arusaadavaks. Jäätmehalduskeskus (7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama oma Arvestatud MTÜ haldusterritooriumil asuvas jäätmejaamas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise või olema selles kokku leppinud teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil Eelnõuga ei panda asuva jäätmejaamaga, kus lõikes 3 nimetatud olmejäätmeid vastu kohustust jäätmejaamas võetakse. biojäätmeid vastu võtta, pakendi ja Märkus 4: lõikes 7 on toodud imperatiivne kohustus, mille probleemtoodete rakendamise mõju kohalike omavalitsuste jäätmehooldusele ei ole jäätmete vastuvõtt tuleb määruse koostaja poolt hinnatud. Jäätmete kogumise ja käitlemise tagada võimalusel. tingimuste kehtestamisel on kohalikul omavalitsusel Jäätmeseaduse alusel lai diskretsiooniõigus. Nõue tagada jäätmejaamades ka korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vastuvõtmist ei saa olla imperatiivne, vaid kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja jäätmehoolduseekirja reguleerimise objekt, millega on esitatud analüüsitud seisukohad iga tegevuse vajalikkuse osas, s.h ka jäätmejaamades osutatavate teenuste osas. Ettepanek on lõike 7 sõnastus muuta mitteimperatiivseks. Jäätmehalduskeskus § 3 (5) Liigiti kogutud olmejäätmete üleandmisel tuleb Arvestatud MTÜ kogumisvahendite või nende märgistamisel võimaluse korral eelistada järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja Eemaldatud sõnapaar segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – „liigiti kogutud“ klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed. Lisaks märgime, et Märkus 5: määruse paragrahv 1 lg 3 kohaselt ei ole segaolmejääde regulatsioon on liigiti kogutav jääde. Samas paragrahv 3 lõike 5 sõnastus mõte soovituslik määratleb seda liigiti kogutavana. Ettepanek on viia liigiti ja mitte liigiti kogutavate kogumisvahendit puudutav regulatsioon üheselt mõistetavaks nt lõike 6 koosseisu. Jäätmehalduskeskus § 4. Olmejäätmete kogumine jäätmejaamas Arvestatud MTÜ (1) Jäätmejaam on keskkonnakaitseluba omav, üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud Eelnõu sõnastust jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid liigiti muudetud: „…võib kogutud jäätmete üleandmiseks ning kus toimub nende toimuda nende kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil. kokkupressimine mahu Märkus 6: lõikes 1 on välja toodud loetelu tegevustest, mida vähendamise ja jäätmejaamas tehakse. Antud sõnastus ei ole korrektne ning on transportimise ebapiisav, sest jäätmejaama tegevuste loetelu tuleb jäätmejaama eesmärgil“ tegevuste aluseks olevatest konkreetsetest aktidest, s.h keskkonnaloast, mis võib sätestada lisaks muid tegevusi lõikes 1 toodule. Ettepanek on lõike 1 sõnastus viia üldisemale tasemele ja välistada käitlustegevuste loetlemine. 23 Jäätmehalduskeskus § 4 (2) Jäätmejaama tehniline varustatus peab tagama vähemalt Mittearvestatud MTÜ käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmeliikide vastuvõtmise jäätmetekitajalt. Jäätmejaamade haldamine võib juba Märkus 7: Jäätmejaama rajamine ja opereerimine on seotud oluliste praegu toimuda „saastaja kulutustega, mida suures osas kannab kohalik omavalitsus. maksab“ põhimõttel. Käesoleva määrusega täiendatakse jäätmeliike, mida jäätmejaamas Teadaolevalt on paljud tuleb edaspidi vastu võtta, mis toob kaasa ka suuremad kohalikud omavalitsused jäätmemahud ning seeläbi vajaduse teostada kohaliku omavalitsuse jäätmejaamade poolt jäätmejaama arendust, et teenuse osutamine oleks haldamise andnud hanke nõuetekohane. Jäätmeseaduse paragrahv 11 lõige 2 sätestab ka korras teisele osapoolele, jäätmejaama kulude kandmise osas „saastaja maksab“ põhimõtte, milleks võivad olla mis reaalsuses ei ole aga nõuetekohaselt rakendunud. Arvestades korraldatud jäätmeveo Eesti jäätmehoolduse tänast praktikat, on võimalik väita, et saastaja teenuse osutajad või ei kanna kulusid, mida ta tegelikult kandma peab. Mitterakendumise eraldiseisvad üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste poolt selge arusaama jäätmekäitlusettevõtted. puudumine selles, kas üldse ja kuidas „saastaja maksab“ põhimõtet Selline korraldus on saab jäätmejaamade osas rakendada. Vajadus „saastaja maksab“ taganud jäätmejaamade põhimõtte rakendamise täpsustamiseks käesoleva määruse haldamiseks tehtavate koosseisus on olemas, sest selle edaspidine rakendamine aitab kulude liikumise selgelt kaasa jäätmehoolduse korraldamisele ja jäätmetekitajate operaatorettevõttele ja teadlikkuse suurenemisele (läbi rahalise motivatsiooni) jäätmete kohalikele liigiti kogumise vajaduse osas. omavalitsustele ei kaasne Ettepanek on täiendada paragrahv 4 sõnastust ja lisada järgmine kulutusi. Samuti võib regulatsioon: „Jäätmejaama tegevuse rahastamine peab toimuma jäätmejaamades Jäätmeseaduse paragrahvis 11 kirjeldatud saastaja maksab kehtestada vastu põhimõttel“. võetavatele jäätmetele hinnakirja (va tootjavastutusega kaetud jäätmetele), et katta haldamisega seotud kulusid. Seni on kohalikud omavalitsused kasutanud praktikat, kus jäätmejaamades võetakse valdavalt jäätmeid vastu tasuta, kuid sellist kohustust ei tulene ühegi seaduse alusel vaid sellise lähenemise kasuks on kohalikud omavalitsused ise otsustanud. Märgime, et jäätmejaamades ei ole keelatud rakendada „saastaja maksab“ põhimõtet ja ära antavatele jäätmetele võib rakendada tasu. Jäätmehalduskeskus § 5. Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse suunamise ja Mittearvestatud MTÜ prügilasse ladestamise piirangu rakendamine tekkekohal liigiti kogumata olmejäätmete puhul Antud ettepaneku arvestamisega kaasneks (1) Jäätmeseaduse § 22 , § 35 lõike 1 ja § 36 lõigetele 1 ja 2 kohaselt seadusega antud tuleb vältida töötlemata segaolmejäätmete energiakasutust ja volitusnormi ületamine. ladestamist prügilasse. Eelnõu § 5 on muudetud 24 Märkus 8: Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse ja ladestusse suunamist peab kindlasti vältima. Ilma sellise piiranguta ei ole võimalik saavutada jäätmete ringlusse suunamise eesmärki. Tegemist on nõudega, mis avaldab olulist struktuurset mõju kogu jäätmehoolduse süsteemile, eriti aga liigiti kogumise tegevuste kiirele rakendumisele ja edasisele arengule. Kuna jäätmete ladestamine ja masspõletusse suunamine on Eestis peamised lõppkäitlustoimingud, mis on suunatud samade jäätmeliikide ja - voogude teenindamisele ja seeläbi konkureerivad turul, siis on ilmtingimata vajalik, et eelneva töötlemise nõue kehtiks mõlemale toimingule. Kui tuua selle sätte juurde lisaks nn EL plastimaksu instrument, mis tekitab Eesti riigile sellel ja järgnevatel aastatel kümnetes miljonites eurodes maksukohustust, on kõikide jäätmete osas, mis läheksid nii põletusse kui ladestusse, vältimatult vajalik rakendada eelnevalt täiendava töötlemise/sorteerimise toimingut saamaks kätte kõiki materjale, millel on olemas kõrgem taaskasutamise väärtus. Seega on lõikes 1 sätestatud tingimus väga asjakohane ja möödapääsmatu ning toetab otseselt määruse paragrahvis 5 lõikes 2, samuti Jäätmeseaduse ühte olulisemat läbivat eesmärki edendada liigiti tekkepõhist kogumist ringlussevõtu sihteesmärkide saavutamisel. Samuti ei tohiks omada AS Enefit Green kui Eestis ainukesena masspõletuse teenust osutav isik sisulisi argumente selles, miks ta on vastu jäätmete eelneva töötlemise nõudele. Vastupidi, jäätmete eelneva töötlemise nõue aitab Enefit Green’l koostöös kohalike omavalitsustega ja jäätmekäitlejatega liikuda edasi nn disainkütuste poole ja vältida ebasobilike jäätmematerjalide sattumist põletusse. Lõikes 1 on kasutatud määratlust „tuleb vältida“, mille sisustamine on hetkel umbmäärane. Vältimine tähendab eesti keeles olukorda, kus tuleb leida võimalus millegi tegemiseks või tegemata jätmiseks. Seega toimub sellise võimaluse sisustamine subjektiivsetel alustel ning sellise sisustuse õigsuse tagantjärele kontrollimine ei ole reaalne ega halduslikult otstarbekas tegevus. Ettepanek on sõnastada muuta lõige 1 sõnastust ja kehtestada see järgmiselt: „Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutus ja ladestamine prügilasse on keelatud“. Jäätmehalduskeskus § 6. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine Arvestatud MTÜ (1) Tekkekohal liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed suunatakse sortimisele, kui: Sõna „risustatud“ on 2) liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel eelnõust eemaldatud segunenud või segatud ja risustatud muude jäätmete, ainete ja materjalidega. Märkus 9: Lõikes 2 on kasutatud määratlust „risustatud“, mis on kõnekeelne väljend. Ettepanek on muuta lõige 2 sõnastust ja kehtestada see järgmiselt: „Liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel segunenud või segatud või sisaldavad võõriseid.“ 25
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel