Saatja: Made Saadve <
[email protected]>
Saadetud: 02.07.2021 15:44
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; Helje Mets <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; RAM Info <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>;
Jaanus Arukaevu <
[email protected]>
Koopia: Sigrid Soomlais <
[email protected]>;
<
[email protected]>; Kristel Kibin <
[email protected]>
Teema: Eelnõu "Olmejäätmete liigiti kogumise ja ..." kooskõlastamiseks ja
arvamuse andmiseks
Tähtsus: Kõrgeim
Tere head koostööpartnerid ja organisatsioonid
Saadame Teile teistkordseks ülevaatamiseks keskkonnaministri määruse
„Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused eelnõu, mis on koos seletuskirja ja
ettepanekutega arvestamise tabeliga manuses.
Eesti Linnade ja Valdade liidul palume määruse eelnõule kooskõlastust,
teistelt arvamust.
Ootame Teie tagasisidet 15. juulini 2021 vastates minu kirjale või saates
see aadressile
Head
Made SaadveNõunik | Keskkonnakorralduse osakond
Adviser | Environmental Management Department
6262851 I 5690 9252 I
Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia | Narva
mnt 7a, 15172 Tallinn, Eesti
See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja
adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud
teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata
ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete
saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe
saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord
ning sorditud jäätmete liigitamise alused1“ eelnõu seletuskiri
02.07.2021
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel. Eelnõukohane määrus kehtestatakse
keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“ (edaspidi ka määrus nr 4) asemele.
Uue määruse kehtestamise tingis asjaolu, et muudeti jäätmeseadust (JäätS; RT I, 05.05.2021,
4) ja pakendiseadust (PakS; RT I, 05.05.2021, 2), millega võeti üle Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb
jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140; edaspidi ka jäätmete raamdirektiiv), ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/852, millega muudetakse direktiivi
94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (ELT L 150, 14.6.2018, lk 141–154; edaspidi ka
pakendidirektiiv), (edaspidi kõik koos ka direktiivid), ja täidetakse neist tulenevad kohustused.
Sellest tulenevalt korrastatakse ja muudetakse konkreetsemaks jäätmete liigiti kogumisega
seotud nõudeid, et täita jäätmete raamdirektiivi muudatustega seatud olmejäätmete
korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. Alates 2025. aastast tuleb
olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta
pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65%-ni.
Eelnevast tulenevalt muudeti JäätSis eelnõukohase määruse andmise aluseks oleva
volitusnormi sisu ja lisati volitus liigiti kogumise korra kehtestamiseks. Jäätmeseaduse § 31
lõike 1 järgi on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne korraldada jäätmete liigiti kogumist, et
võimaldada nende korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud
taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Võrreldes kehtiva määrusega nr 4, on määruse
pealkiri ja teksti sõnastus viidud kooskõlla uue volitusnormi tekstiga. Täpsustatud on
olmejäätmete liigiti kogumise nõudeid ja korda, välja on jäetud kohaliku omavalitsuse üksuse
kohustus korraldada jäätmete sortimist. Eemaldatud on leevendus sortimata segaolmejäätmete
ladestamise keelust ning sõnastatud on töötlemata segaolmejäätmete põletamise piirang.
Eelnõu seletuskirjas on käsitletud kõiki sisuliselt uusi või muudetud sätteid.
Seni kehtinud jäätmeseaduse (RT I, 02.07.2019, 4) § 36 lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“ tunnistatakse kehtetuks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse
osakonna nõunikud Made Saadve (626 2851,
[email protected]), Kerli Rebane (626 2859,
[email protected], teenistussuhe peatatud) ja Kristel Kibin (626 0700,
[email protected]).
1
Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Käthlin Raudla
(626 0798,
[email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili
Sandre (626 2953,
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus asendab senist jäätmeseaduse (RT I, 02.07.2019, 4) § 36 lõike 5 alusel kehtestatud
keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määrust nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“.
Eelnõu on seotud jäätmeseaduse (RT I, 05.05.2021, 4) ja pakendiseadusega (RT I, 05.05.2021,
2).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb seitsmest paragrahvist.
Määruse esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala.
Paragrahvi 1 lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisala osana olmejäätmete liigiti
kogumise korraldamise alused, et suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks
ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, saavutamaks jäätmeseaduse §
1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse
ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust.
Paragrahvi 1 lõike 2 sõnastust muudetakse võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga.
Eelnõukohane määrus reguleerib olmejäätmete liigiti kogumist, tekkekohal liigiti kogutud
olmejäätmete kokkukorjamise korraldamist, tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kogumist
jäätmejaamas ning olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete sortimist. Sortimise termin (sh
ladestamiseelne töötlemine) on üle viidud ja täpsustatud jäätmeseaduse § 16 lõikes 21.
Jäätmeseaduse kohaselt on jäätmete sortimine määratletud kui järeltegevus, mille käigus
eraldatakse kogutud jäätmetest need jäätmed, mis sobivad korduskasutuseks
ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks taaskasutamiseks, ning ohtlikud jäätmed.
Seetõttu ei ole enam korrektne nimetada tekkekohal, näiteks kodumajapidamises, toimuvat
jäätmete eraldamist sortimiseks, vaid nimetatakse liigiti kogumiseks.
Uus on § 1 lõige 3, millega antakse määruse kontekstis segaolmejäätmetele tähendus.
Segaolmejäätmed on käesoleva määruse tähenduses olmejäätmed, mis on jäätmeseaduse § 2
lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodiga 20 03 01 ja ei ole liigiti kogutud
või mis ei sobi liigiti kogumiseks. Segaolmejäätmed on näiteks küpsetuspaber, foolium,
mähkmed, kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, hõõgniidiga
lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, peeglikillud, keraamika, katkised nõud (kastrulid,
pannid, taldrikud, klaasid jne) jms.
Paragrahvis 2 käsitletakse olmejäätmete liigiti kogumist. Olmejäätmeid peab liigiti koguma
nende tekitaja.
Paragrahvi 2 lõikes 1 sätestatakse, et olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku
omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-ga 31. Sama säte sisaldus määruses nr 4 § 4
lõikes 1.
2
Paragrahvi 2 lõike 2 sõnastust on võrreldes määrusega nr 4 muudetud õigusselguse huvides.
Uue sõnastuse järgi peab jäätmetekitaja jäätmematerjali parema kvaliteedi tagamiseks, selle
taaskasutusvõimaluste suurendamiseks ning ülearuse energia- ja tööjõukulu vältimiseks
olmejäätmete sortimisel kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende
tekkemomendil ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. Kvaliteetse ringlussevõtu
tagamiseks ja hõlpsamaks korduskasutamiseks ettevalmistamiseks tuleb jäätmeid koguda
liigiti. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on tagada, et nende haldusterritooriumil asuvad
jäätmetekitajad jäätmeid liigiti koguvad ning neil on võimalus jäätmeid liigiti ära anda.
Olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumine ei ole jäätmetekitajatele uus kohustus.
Kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid, milleks on muu hulgas
järelevalve ja teavitamine. Jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks tuleb luua jäätmete liigiti
kokkukorjamise võimalused asjakohase taristuga ja kehtestada isikutele kohustus jäätmeid
liigiti koguda nende tekkekohas. Asjakohaseks taristuks loetakse ka kogukondlikke lahendusi,
näiteks jäätmemaju või muid jäätmete kogumispunkte, mida kasutavad kindla piirkonna
elanikud ning millega soodustatakse jäätmete liigiti kogumist, et need seejärel tekkekoha
lähedal üle anda. Erinevate uuringutulemuste põhjal moodustavad paberi-, plasti-, metalli- ja
klaaspakendi-jäätmed segaolmejäätmetes ca 30% ja biolagunevad jäätmed üle 50%. Selleks, et
saavutada vajalik liigiti kogumise tase, on kõige otstarbekam liita nii pakendijäätmete kui ka
biojäätmete kogumine korraldatud jäätmeveoga. Selliselt luuakse kõige mugavam võimalus
neid jäätmeid üle anda ja seeläbi väheneb ka nende sisalduse protsent segaolmejäätmetes.
Kohalikul omavalitsusel on hoovad läbi korraldatud jäätmeveo hangete lisada jäätmevedajale
teatud järelevalvelisi tegevusi. Näiteks korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni andmise
tehnilisse kirjeldusse lisada tingimuse, kus jäätmevedajale antakse õigus rakendada kõrgemat
hinda või jätta konteiner tühjendamata, kui jäätmekonteineris sisalduvad sinna konteinerisse
mittekuuluvad jäätmed. Sellist lähenemist on kirjeldatud juhendis, mis käsitleb jäätmete liigiti
kogumise ühtlustamist kogu Euroopas1. Valede jäätmetena mõistetakse näiteks biojäätmeid
pakendijäätmete konteineris, segaolmejäätmeid klaasikonteineris jne, ehk teisisõnu, kui on ette
nähtud jäätmete liigiti kogumiseks erinevad konteinerid, siis tuleb neid sihipäraselt kasutada.
Samas tuuakse nimetatud juhendis välja, et tekkekohal kogumisega kaasneb jäätmetekitajale
suurem vastutus ära visatavate jäätmete osas ja seetõttu paraneb jäätmematerjali kvaliteet.
Paragrahvi 2 lõike 3 loetellu, milles on nimetatud jäätmeliigid, mida tuleb tekkekohas liigiti
koguda, on selguse huvides võrreldes määrusega nr 4 juurde lisatud ravimijäätmed (JäätS § 2
lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodidega: 20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*,
20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*). Ka määruses nr 4 oli nimetatud, et jäätmenimistu alajaotises
20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmed tuleb koguda tekkekohas liigiti, milles sisaldusid ka
ravimijäätmed. Ravimijäätmete liigiti kogumine on oluline, et ravimid ei satuks läbi
kanalisatsiooni või muul viisil ära viskamise kaudu keskkonda, kus need kujutavad ohtu
põhjaveele ja mereelustikule. Määruses ravimijäätmete eraldi väljatoomine ja tekkekohas liigiti
kogumise kohustus aitab kaasa nende tõhusamale kokkukogumisele ja seejärel näiteks
apteekidele tagastamisele.
Paragrahvi 2 lõike 4 teksti on lisatud, et lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse lisaks
kaubanduses, tööstuses ja ametiasutustes tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete
jäätmete kohta ka õppeasutustes tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsetele
jäätmetele, sest on õppeasutusi (sh ülikoole), kes seni kehtinud jäätmete tekkekohal liigiti
kogumise nõudeid ei ole järginud. Ühese mõistetavuse eesmärgil on õppeasutused
1
Harmonisation of waste separate collection across
2020_07_14_zwe_eeb_position-paper_harmonisation-of-waste-separate-collection_en.pdf
(zerowasteeurope.eu)
3
eelnõukohases määruses eraldi välja toodud. Muus osas on lõike 4 tekst võrreldes määruses nr
4 sisaldunuga sama.
Uus on § 2 lõige 5, milles sätestatakse, et lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike
võib koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas ja
jäätmehoolduseeskirjas ning see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 6. Sarnasteks
omadusteks loetakse sarnaste inertsete omadustega jäätmeid, mida on hõlbus hiljem lahku
sorteerida, näiteks metall ja plast nii materjali kui ka pakendijäätmetena, paber ja kartong nii
materjali kui ka pakendijäätmetena. Koos võib koguda ka biolagunevaid aia- ja
haljastujäätmeid ning köögi- ja sööklajäätmeid. Kuid biolagunevaid jäätmeid metalli ja plasti
või paberi ja kartongiga koos koguda ei tohi, sest see rikub materjali kvaliteeti ja nende
eraldamine hilisemas etapis nõuab lisaenergiat. Soovitav on teistest jäätmetest eraldi koguda ka
klaasi, sest klaasi eraldamine teiste jäätmete hulgast on purunemise tõttu raskendatud.
Siiski tuleb esmalt lähtuda sellest, et jäätmete liigiti kogumise nõuded kehtivad igale isikule ja
jäätmeid kogutakse liigiti kogu kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Erisused on lubatud
vaid siis, kui on arvesse võetud jäätmeseaduse § 31 lõikes 6 toodud tingimusi. Kuigi jäätmete
liigiti kogumise kohustuse kohaselt on nõutav, et jäätmeid hoitakse liigist ja laadist lähtudes
eraldi, võib teatavat liiki jäätmeid koos koguda, tingimusel, et see ei takista jäätmete kvaliteetset
ringlussevõttu ega muud taaskasutamist kooskõlas jäätmehierarhiaga.
Üldisest jäätmete liigiti kogumise kohustusest võib kõrvale kalduda jäätmeseaduse § 31 lg 6
kohaselt ka muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mida kohaliku omavalitsuse üksus
analüüsib kohalikke olusid arvestades. Näiteks juhul, kui teatavate jäätmevoogude liigiti
kogumine põhjustaks kõrvalistes ja hõredalt asustatud piirkondades negatiivset
keskkonnamõju, mis kaalub üles selle üldise keskkonnakasu, või toob kaasa
ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud. Halvasti ligipääsetavates piirkondades või
asukohtades, kus teekoormus ei võimalda raskete jäätmeautode ligipääsu, tuleb alternatiivina
kaaluda väiksemate autode (mikrobusside) kasutamist ja küla või mitme majapidamise tarbeks
ühise jäätmemaja rajamist, kus liigiti kogumine on võimalik.
Samuti võib teatud liiki jäätmeid jäätmeseaduse § 31 lg 6 kohaselt koos koguda, kui on tagatud,
et jäätmekäitluskohas, kuhu jäätmed suunatakse, toimub jäätmete sortimine, mille järel on
võimalik jäätmed korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid
taaskasutamistoiminguid, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on
võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. Näiteks võivad kohaliku omavalitsuse üksused,
taaskasutusorganisatsioonid ja jäätmevedajad leppida omavahel kokku, et teatud jäätmete liigiti
kogumine ühildatakse materjalipõhiselt pakendijäätmete kogumisega (eeldusel, et
mittepakendijäätmete kogumise eest kehtestatava tasu kannab jäätmevaldaja). Sellist lahendust
saab kasutada ainult jäätmete tekkekohalt kogumisel, mitte pakendijäätmete avalikust võrgust
kogumise korral.
Majanduslikel põhjustel jäätmete liigiti kogumise korraldamisest erandite rakendamisel tuleb
võtta arvesse liigiti kogumise üldist majanduslikku kasu, sealhulgas välditud otseseid kulusid
ning kulusid, mis on tingitud segaolmejäätmete kogumise ja töötlemise negatiivsest mõjust
keskkonnale ja tervisele, teiseste toorainete müügist saadavat tulu ja selliste materjalide jaoks
turgude loomise võimalust, samuti jäätmetekitajate ja toodete tootjate makseid, mis võivad
jäätmekäitlussüsteemide kulutõhusust veelgi parandada. Liigiti kogumisest majanduslikel
põhjustel tehtav erand peab sisaldama arvutuslikku analüüsi, mis tõendab, et teatud jäätmete
liigiti kogumisega kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil
ebaproportsionaalselt suured majanduslikud kulud, arvestades muu hulgas saastaja maksab
põhimõtet. Arvestada tuleb, et jäätmeid liigiti kogudes saadakse ringlussevõtuks parema
kvaliteediga materjal, mis vähendab keskkonna- ja tervisekahju kulusid.
4
Paragrahvis 3 täpsustatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise
korraldamist. Õigusselguse huvides on määruses edaspidi eristatud olmejäätmete liigiti
kogumine jäätmetekitaja tegevuseks ja liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamine tegevuseks,
mida teevad sättes nimetatud osapooled juba eelnevalt liigiti kogutud jäätmetega. Määruse nr 4
sõnastuse järgi olid mõlemad nimetatud tegevused toodud kogumisena.
Paragrahvi 3 lõike 1 sõnastust on muudetud võrreldes määrus nr 4 terviktekstiga. Uue
sõnastuse kohaselt korraldab jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete
kokkukorjamist kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja
pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatuga ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega
pakendiseaduse § 101 mõistes, tootjate ühendustega jäätmeseaduse § 23 lõike 3 mõistes,
tervishoiu- või ravimite müügiga tegelevate asutustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes
koguvad või taaskasutavad eelnõukohase määruse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmeid.
Pakendiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud koostöö taaskasutusorganisatsioonidega ei ole uus säte
ja see sisaldus juba määruses nr 4. Kohaliku omavalitsuse üksus võib pakendijäätmete kogumist
korraldada lisaks avalike kogumispunktide veel tekkekohalt kogumisena kokkuleppel
pakendijäätmetega tegeleva taaskasutusorganisatsiooniga. Sellisel juhul tagatakse
taaskasutusorganisatsioonile osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel
proportsionaalselt tema turuosaga. Kohaliku omavalitsuse üksus võib koguda pakendijäätmeid
pakendimaterjali liikide kaupa või pakendimaterjali liikide koos kogumisena. Kogumise viisi
otsustab sellisel juhul kohaliku omavalitsuse üksus.
Lisatud on, et jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete üleandmist
korraldab kohaliku omavalitsuse üksus ise või koostöös tervishoiu- või ravimite müügiga
tegelevate asutustega. Hetkel reguleerib kasutuselt kõrvaldatud ravimite kogumist ja
üleandmist ravimiseaduse § 37 ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määrus nr 25
„Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele
suunamise kord“. Ravimijäätmete liigiti kogumine ja nende üleandmine apteekidele on oluline
sellepärast, et ravimid ei satuks keskkonda. Teema olulisust näitab ka see, et Vabariigi Valitsuse
20.06.2019 istungi päevakorras olnud Eesti seisukohtade Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa
Liidu strateegiline lähenemisviis ravimitele keskkonnas“ kohta seletuskirja punkti 4 järgi peab
Eesti riik äärmiselt oluliseks tegevusi teadlikkuse parandamiseks ravimite keskkonda sattumise
viisidest, keskkonnamõjudest ja nende mõjude laadist, ravimijääkide erikäitlemise vajadusest
ja võimalustest ning ravimite mõistliku tarbimise edendamist. Ravimite kasutamisest
keskkonnale tekitatava kahju vähendamisel on oluline roll kasutajate teavitusel. Oluline on
suuremat tähelepanu pöörata ennetustegevusele, milleks on nii ravimite tavatarbijate,
jäätmekäitlejate, haiglapersonali, perearstide, apteekrite kui ka kohaliku omavalitsuse ametnike
teadlikkuse suurendamine.
Sättest on välja jäetud sõna „sortimine“, sest jäätmete sortimine on jäätmeseaduse kohaselt
taaskasutustoiming, mida teeb jäätmekäitleja keskkonnakaitseloa alusel ning mille täpsem
kirjeldus on kajastatud jäätmekäitleja keskkonnakaitseloas. Jäätmete ladestamiseelne
töötlemine (sealhulgas sortimine) on jäätmeseaduse §-st 35 tulenev kohustus jäätmekäitlejale,
kui jäätmeid soovitakse ladestada. Samuti sordib jäätmekäitleja jäätmeid enne taaskasutamist,
kui see on vajalik näiteks ringlussevõtuks sobivate materjalide eraldamiseks. Kohaliku
omavalitsuse esmane kohustus on korraldada jäätmetekitaja poolt liigiti kogutud olmejäätmete
tekkekohal kokkukorjamine, mitte juba segunenud jäätmete sortimist jäätmekäitlusettevõttes.
Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamisega tagatakse jäätmematerjali parem
kvaliteet ning suuremad taaskasutusvõimalused ja seega ka jäätmete taaskasutamine
võimalikult suures ulatuses. Säte aitab saavutada jäätmeseaduse § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmise.
5
Paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav jäätmete liigiti
kokkukorjamine hõlmata jäätmete üleandmise viise kas ühekaupa või kompleksselt.
Komisjoni teatis2 Euroopa Parlamendile punkt 20 toob välja, et liikmesriikidel tuleb suunata
oma jõupingutused jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu arendamisse – tuleks edendada
liigiti kogumist jäätmete tekkekohas, sest see on väga oluline kõrge väärtusega kvaliteetsete
jäätmete ringlussevõtu tagamiseks – ning laiendada jäätmetest energia tootmist üksnes hoolika
kavandamise korral, võttes arvesse asjaolu, et see on peamiselt ajutine ja üleminekulahendus,
kui toimub liikumine ladestamisel rajanevalt jäätmekäitlussüsteemilt süsteemile, mille
põhieesmärk on ringlussevõtt. Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine tagab taaskasutatava
materjali parema kvaliteedi ja seetõttu rohkem ringlussevõtu mooduseid. Segunenud jäätmete
sortimisel jäätmekäitlusettevõttes eraldatavate taaskasutatavate materjalide kvaliteet on
tavaliselt halvem, sest biolagunevad jäätmed (näiteks toidujäätmed) määrivad ja rikuvad kõik
muud materjalid ning materjalide taaskasutamine on raskendatud kui mitte võimatu (näiteks
kartongi ja paberi kvaliteet kokkupuutel biolagunevate jäätmetega halveneb oluliselt). Ka on
segunenud jäätmete hilisem sortimine tegevusena kulukam kui liigiti kogutud jäätmete otse
taaskasutusse suunamine, sest see nõuab sortimiseks vajaliku inventari soetamist ja
inimtööjõudu. Kuna jäätmekäitluses kehtiva saastaja maksab põhimõtte kohaselt katab
jäätmekäitlusega seotud kulud jäätmetekitaja, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik, siis
võib eeldada, et vajadus jäätmeid hiljem sortida mõjutab hinna kujunemist, mida tasub
jäätmetekitaja jäätmekäitluse eest. Jäätmeseaduse § 31 mõtte kohaselt on kohaliku omavalitsuse
esmane kohustus korraldada jäätmete ja taaskasutatava materjali tekkekohal liigiti kogumine.
Sellega tagatakse materjali parem kvaliteet ning jäätmete taaskasutamine võimalikult suures
ulatuses.
Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib jäätmete kokkukorjamine toimuda ühildatuna
korraldatud jäätmeveoga. Selleks, et tagada jäätmehierarhia tõhusam rakendumine, tuleb
kohaliku omavalitsuse üksusel korraldada jäätmete liigiti kokkukorjamist, et võimaldada nende
korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult
suures ulatuses. Liigiti kokkukorjamise korraldamine on peamiseks hoovaks, millega kohaliku
omavalitsuse üksusel on võimalik toetada ringlussevõtu sihtarvude saavutamist. Hiljemalt
2023. aasta lõpuks tuleb jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt korraldada kõikjal biojäätmete
tekkekohalt liigiti kogumine. Mida rohkem jäätmeliike on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga,
seda mugavam on jäätmetekitajal jäätmeid tekkekohal liigiti koguda ja üle anda ning seda
tõenäolisem on, et segaolmejäätmete hulka ei visata neid jäätmeid, mida tuleb tekkekohal
jäätmetekitaja poolt liigiti koguda.
Liigiti kogumisest kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil on võimalik teha erandeid vaid
teatud tingimustele vastavuse korral ning need erandid näeb ette kohaliku omavalitsuse üksus
jäätmekavas ja jäätmehoolduseeskirjas. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab jäätmete
liigiti kogumisest teha erandeid, esitatakse jäätmekavas sellekohane analüüs koos erandite
tegemise põhjendustega. Erandite tegemist käsitleb jäätmeseaduse § 31 lõige 6, ning selle
selgitus on lisatud ka käesoleva seletuskirja § 2 lõike 5 selgituse juurde.
Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 2 on lisatud, et tekkekohas liigiti kogutud jäätmete
kokkukorjamine võib toimuda kogukondlike jäätmemajade, erinevate jäätmeliikide jaoks
ettenähtud kogumispunktide või konteinerite kaudu, mis asuvad tekkekohast kaugemal.
Jäätmemajad on määruse tähenduses kogukondlikud jäätmemajad, kuhu kindla piirkonna (nt
tänav, küla) elanikud saavad liigiti kogutud jäätmeid viia ja millest korjatakse jäätmed kokku
korraldatud jäätmeveo käigus või muul viisil. Jäätmemaju võib rajada näiteks halvasti
2
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses” C_2018164ET.01007301.xml (europa.eu)
6
ligipääsetavatesse või hõredalt asustatud piirkondadesse, kus teekoormus ei võimalda raskete
jäätmeautode ligipääsu iga majapidamise juurde. Sellisel juhul saab alternatiivina kaaluda küla
või mitme majapidamise tarbeks ühise jäätmemaja rajamist ja võimaldada jäätmete liigiti
üleandmine tekkekohast kaugemal. Jäätmemajad ei vaja keskkonnakaitseluba ning neis
kogutavaid korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmeid võib jäätmejaama või jäätmete
ümbertöötlemiseks ettenähtud kohta transportida kohaliku omavalitsuse üksusega kokkuleppel
teine isik. Jäätmemajade rajamist ja soetamist toetati 2021. aastal SA Keskkonnainvesteeringute
Keskuse kaudu. Toetust anti kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid eesmärgiga, et jäätmemajad
antakse kasutamiseks elanikele või kogukonnagruppidele. Jäätmemajade kompleksusele nähti
ette, et neis tuleb koguda vähemalt biolagunevaid jäätmeid (20 01 08) − kohustuslik ainult
tiheasustusaladel; pakendeid (15 01), sh paber- ja kartongpakendeid (15 01 01), plastpakendeid
(15 01 02), puitpakendeid (15 01 03), metallpakendeid (15 01 04), komposiitpakendeid
(15 01 05), segapakendeid (15 01 06), klaaspakendeid (15 01 07), tekstiilpakendeid (15 01 09);
paberit ja kartongi (20 01 01); patareisid (20 01 33*, 20 01 34); väikeelektroonikat (20 01 35*,
20 01 36) ning tekstiili (20 01 10, 20 01 11).
Erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud kogumispunktid (nt väikeelektroonika, ohtlikud
jäätmed) või konteinerid (nt pakendikonteinerid) on üldjuhul avalikkusele kättesaadavad
määratud aegadel või ööpäev ringi.
Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata jäätmejaamade
kaudu. Sama säte sisaldus määruse nr 4 § 4 lõike 11 punkti 2 loetelus, nüüd on õigusselguse
huvides selleks loodud eraldi punkt. See tähendab, et kui määruse § 2 lõikes 3 nimetatud
jäätmeliikide kokkukorjamine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga või samas lõikes
nimetatud viisil, saab selle korraldada ka jäätmejaama kaudu.
Paragrahvi 3 lõike 2 punkti 4 kohaselt saab tekkekohas liigiti kogutud jäätmeid kokku korjata
regulaarselt kogumisringide kaudu, mida korraldatakse tekkekohtade läheduses erinevate
jäätmeliikide kogumiseks ja vedamiseks ettenähtud sõidukiga. Näiteks on levinud ohtlike
jäätmete kogumise ringid, kus elanikud saavad mugavalt kord või paar aastas ohtlikke jäätmeid
kodu lähedal ära anda. Samuti saab korraldada kogumisringe suurjäätmete äraandmiseks
kindlaks määratud graafiku alusel. Sellega välditakse suurjäätmete kuhjumist korteriühistute
prügikastide juurde.
Uus on § 3 lõike 2 punkt 5, mille kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata muul seaduses
sätestatud viisil. Muul viisil jäätmete kokkukorjamiseks loetakse seda, kui asjakohast luba
omav teenusepakkuja kogub olmejäätmeid, mis ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga,
jäätmetekitaja juurest ja veab jäätmejaama või lõppkäitluskohta. Näiteks saab kodutehnikat või
mööblit kullerteenusena vedav ettevõte võtta samalt aadressobjektilt vana kodutehnika, mööbli
või pakendijäätmed ning viia need jäätmejaama või lõppkäitluskohta. Selline võimalus sisaldub
ka PakS § 20 lõikes 3, mille kohaselt postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama
lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
Pakendiettevõtja võib kulleri kaudu täita pakendi tagasivõtmise kohustust. Pakendijäätmetena
mõeldakse konkreetse kodutehnika pakendit, mille kuller toob, mitte kõiki majapidamises
tekkivaid jäätmeid.
Uus on § 3 lõige 3, mille kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus tagama oma
haldusterritooriumil käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise. See
võimaldab ja ühtlasi kohustab kohalikku omavalitsust arvesse võtma ühest küljest
keskkonnakaitse eesmärke (nt JäätS § 29-32), teisalt aga ka kohalike elanike vajadusi ning
huve, korraldamaks jäätmete kokkukorjamist viisil, mis parimal moel saavutab nimetatute
vahel tasakaalu. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 lasub
7
kohaliku omavalitsuse üksusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil jäätmehooldust.
Jäätmehoolduse alla kuulub ka jäätmete liigiti kogumise korraldamine.
Paragrahvi 3 lõiget 4 on võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga muudetud ning sätestatud, et
määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide üleandmise viisid jäätmeliikide kaupa määrab
kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmekava järgi kooskõlas jäätmeseaduse § 31, § 42 lõike 3 punktis 3 ja § 71 lõike 2 punktis
11 sätestatuga. Muutmise vajadus on tingitud jäätmeseaduses (RT I, 05.05.2021, 4) tehtud
muudatustest.
Uus on § 3 lõige 5, mis sätestab, et käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide
vastuvõtmiseks omab kohaliku omavalitsuse üksus võimalusel jäätmejaama või on sõlminud
kokkuleppe teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, kus
määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliike vastu võetakse. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse
enda haldusterritooriumil asjakohase tehnilise varustatusega jäätejaam puudub, võib
kokkuleppel teise kohaliku omavalitsuse üksusega suunata elanikud teise kohaliku
omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil paiknevasse jäätmejaama, kus määruse § 2 lõikes 3
nimetatud olmejäätmeid vastu võetakse.
Jäätmejaamade võrgustikul on oluline roll teiste kogumisvõimaluste kõrval, milleks võivad olla
kogukondlikud jäätmemajad kogumispunktid või tekkekohalt kogumine. Jäätmejaamades on
jäätmetekitajatel võimalus liigiti kogutud olmejäätmeid liigiti ära anda korraga suurem kogus
või vabaneda neist jäätmetest, mille üle andmist muul viisil ei ole korraldatud. Samuti on
jäätmejaamade kasutamine küllaltki intensiivne ja jäätmetekitajal on mugavam, kui ta saab
erinevaid jäätmeid ühte kindlasse kohta viia. Seetõttu on kõige mõistlikum, kui jäätmete vastu
võtmine on tagatud jäätmejaama kaudu. Kohaliku omavalitsuse üksusel tuleb arvestada
asjaoluga, et kui jäätmetekitaja jaoks on vahemaad jäätmejaamani või muu kogumiskohani liiga
pikad, siis muudab see samuti liigiti kogutud olmejäätmetest vabanemise ebamugavaks ja
jäätmetekitaja võib valida liigiti kogumisest loobumise või halvimal juhul jäätmetest illegaalsel
teel vabanemise kasuks.
Pakendijäätmete vastu võtmine jäätmejaamades on juba väga levinud, kuigi sellist kohustust ei
ole seni olnud. Jäätmejaamades on võimalik pakendijäätmeid koguda koostöös
taaskasutusorganisatsioonidega ning vastavad tingimused määratakse kohalike omavalitsuste
ja taaskasutusorganisatsioonide vahel sõlmitavates koostöölepingutes. Pakendijäätmete
kogumine jäätmejaamades ei tähenda seda, et taaskasutusorganisatsioonidel ei ole enam
kohustust täita PakS § 171 nõudeid, kuid pakendijäätmete kogumine jäätmejaamades saab olla
taaskasutusorganisatsioonide kogumisvõrgustiku üks osa.
Elektroonikaromude ning patareide ja akude jäätmete kogumisvõrgustiku tõhusus sõltub
suuresti omavalitsuste panusest. Kohaliku omavalituse jäätmejaamad on lõpptarbijatele
arusaadavad, lihtsasti leitavad, ligipääsetavad ja arvestavad elanikkonna vajadusi. Kohaliku
omavalitsuse jäätmejaam vastab probleemtoodete jäätmete kogumiskoha nõuetele ning on
ligipääsetav ja lõppkasutajale lähedal. Eestis toimub elektroonikaromu kogumine üldjuhul
omavalitsuste jäätmejaamade/kogumispunktide kaudu. Tootjate ühendused on käesoleval
hetkel korraldanud elektri- ja elektroonikajäätmete ja kantavate patareide ja akude jäätmete
kogumise peaaegu kõikides kohaliku omavalitsuse jäätmejaamades. Tootjate ühendused on
sõlminud lepingud KOVi jäätmejaama haldajaga (jäätmekäitlejaga) elektroonikaromude ning
patareide ja akude jäätmete vastuvõtuks. Tootja on kohustatud kohaliku omavalitsuse
jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt tasuta tagasi võtma
elektroonikaromude ning patareide ja akude jäätmed.
8
Eestis kohaldatakse kodumajapidamises kasutatavatele elektri- ja elektroonikaseadmetele (sh
lampidele) ning kantavatele patareidele ja akudele laiendatud tootjavastutust. Tootja vastutab
turule suunatud probleemtoodete jäätmekäitluse eest, ehk on kohustatud tagama tema turule
lastud probleemtootest tekkivate jäätmete kogumise ja nende taaskasutamise või nende
kõrvaldamise. Kantavatest patareidest ja akudest ning kodumajapidamistes kasutatavatest
elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete (edaspidi elektroonikaromude) kogumise
ja taaskasutamise või kõrvaldamise korraldamiseks on probleemtoote tootjad kohustatud
sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega. Tootja on kohustatud rajama
kodumajapidamises kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete
kogumispunktid igasse Eesti maakonda. Hetkel toimub patarei- ja akujäätmete kogumine
valdavas osas müügikohtades, kuid lõpptarbijal peaks olema võimalus kodumajapidamises
tekkinud jäätmed ühte kohta viia. 2022. aastal jõustub patarei ja akude määrus, mille kohaselt
on kantavate patareide ja akude tootjad kohustatud alates 01.07.2023. aastast looma
kogumisvõrgustiku, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, võtab arvesse elanikkonna suurust,
kantavate patareide ja akude jäätmete eeldatavat kogust, ligipääsetavust ja lõppkasutajate
lähedust.
Kasutuselt kõrvaldatud probleemtooteid tuleb koguda lahus muudest jäätmetest.
Elektroonikaromude kogumisel tuleb vältida nende purunemist ja omavahelist segunemist, et
seadmed oleksid korduskasutatavad võimalikult suures ulatuses ning seadmetest ei lekiks
ohtlikke aineid. Elektroonikaromude kogumiskoht peab olema: kaetud ilmastikukindla
kattega; vedelikukindla pinnakattega ning varustatud vedelike kogumisseadmega ning
vajadusel dekanterite ja õlipüüduritega. Näiteks Rootsi ja Taanis toimub probleemtoodete
kogumine läbi omavalitsuste kogumisvõrgustiku. Rootsi ja Taani on taganud kõrge
probleemtoodete tagastusmäära.
Ravimijäätmete tekkekohas liigiti kogumise kohustus sisaldus määruses nr 4, olles nimetatud
jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga „*“ tähistatud jäätmetena, mis tähistab ohtlikke
jäätmeid. Kuivõrd on ravimijäätmed käesolevas määruses eraldi välja toodud, siis kohaldub
nende vastu võtmise tagamine ka jäätmejamadele sarnaselt varem kehtinud määrusega, sest
ohtlikke jäätmeid on pidanud juba varem jäätmejaamades vastu võtma.
Paragrahvi 3 lõike 6 alusel ei pea jäätmejaamades tagama käesoleva määruse § 2 lõike 3
punktis 6 nimetatud köögi- ja sööklajäätmete vastu võtmist, kuna nende kogumine
korraldatakse jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt tekkekohalt. On ebatõenäoline, et elanikud
tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid jäätmejaama viivad. Seetõttu tuleb korraldada köögi- ja
sööklajäätmete liigiti kogumine ja tekkekohalt kokkukorjamine või tekkekohal ringlusevõtt.
Kohaliku omavalitsuse korraldada on see, et iga jäätmetekitaja saaks tekkivad köögi- ja
sööklajäätmed nõuetekohaselt segaolmejäätmetest eraldi koguda.
Paragrahvi 3 lõikes 7 sätestatakse, et liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada kogumisel,
kokkukorjamisel ega vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti
kogutud jäätmetest erinevad omadused. Näiteks on keelatud liigiti kogutud biojäätmeid nende
kokkukorjamisel segada segaolmejäätmete või pakendijäätmetega. Kuid kohaliku omavalitsuse
üksused, taaskasutusorganisatsioonid ja jäätmevedajad võivad omavahel kokku leppida, et
teatud jäätmete liigiti kogumine ühildatakse materjalipõhiselt pakendijäätmete kogumisega
(eeldusel, et mittepakendijäätmete kogumise eest kehtestatava tasu kannab jäätmevaldaja).
Sellist lahendust saab kasutada ainult jäätmete tekkekohalt kogumisel, mitte pakendijäätmete
avalikust võrgust kogumise korral. Ka siin kehtib erandite tegemise reegel, mida käsitleb
jäätmeseaduse § 31 lõige 6. Kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab jäätmete liigiti
kogumisest teha erandeid, esitatakse jäätmekavas ka analüüs koos erandite tegemise
põhjendustega. Selgitus erandite tegemise kohta on lisatud ka käesoleva seletuskirja § 2 lõike
9
5 selgituse juurde. Jäätmete kokkukorjamisel või transpordikulude kokkuhoiu eesmärgil võib
kasutada mitmekambrilisi sõidukeid, kus erinevate jäätmete omavahel segunemine on
välistatud. Soovitavalt tuleb sellised sõidukid varustada vastavate siltidega, et kõigile oleks
üheselt arusaadav, et sõidukis ei toimu jäätmete omavahel segunemist.
Olmejäätmete kogumisel on vaja vältida nende segunemist muude jäätmetega, mis ei ole
olmejäätmed. Näiteks ei tohi jäätmevedaja koguda koos ühes jäätmeveoki kambris
tööstusjäätmeid ja olmejäätmeid. Samuti ei tohi olmejäätmeid anda jäätmekäitlejale üle
segunenult muude jäätmetega. Tootmisjäätmete viskamine olmejäätmete hulka on keelatud.
Tootmisjäätmed on näiteks kondiitritööstuses ülejääv või riknenud jahu, rõiva- või
mööblitööstuses tekkivad tekstiilijäätmed jms.
Uus on § 3 lõige 8, mis sätestab, et olmejäätmete liigiti kogumisel tuleb kogumisvahenditel või
nende märgistamisel eelistada võimaluse korral järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-,
metall- ja segapakendijäätmed; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun
– biojäätmed; hall või must – segaolmejäätmed, punane – ohtlikud jäätmed. Juba praegu on
need värvilahendused soovituslikuna lisatud mitme kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmehoolduseeskirja. Nimetatud värvilahendused on juba omavahelise kokkuleppe
tulemusena kasutusele võtnud taaskasutusorganisatsioonid Eesti Pakendiringlus OÜ,
Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ. Samuti on
olmejäätmete liigiti kogumise juhendites sellised värvilahendused kasutusele võtnud SA Things
hallatav veebiplatvorm kuhuviia.ee, kellega Keskkonnaministeerium on sõlminud vaba tahte
lepingu ja kes soovitab kujundatud juhendeid kasutada ka eri osalistel (kohalikud
omavalitsused, ürituste korraldajad). Jäätmekäitlejatest kasutab Ragn Sells AS samu
värvilahendusi olmejäätmete liigiti kogumise juhendites ja kogumisvahenditel. Nimetatud
värvilahendustele terviklik üleminek võib toimuda järk-järgult. Näiteks kui jäätmekogumise
konteiner läheb katki ja tekib vajadus selle väljavahetamiseks, soetatakse uus konteiner värviga,
mis on juhendites määratud kogutavale jäätmeliigile. Samuti kujundatakse neid värve järgides
uued trükitavad juhendid, kleebised jms.
Ühistele värvilahendustele üleminek terves riigis annab elanikele selguse, millised jäätmeliigid
millistesse konteinerisse tuleb panna. Sellega saavutatakse eeldatavalt suurem jäätmete liigiti
kogumise aktiivsus. Värvilahenduste väljatöötamiseks ja nende kasutuselevõtmiseks sõlmiti
kokkuleppeid 2019. aastal avaliku sektori innovatsiooniprogrammi projekti „Jäätmete liigiti
kogumine“ käigus. Selles osalesid ka Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Eesti
Linnade ja Valdade Liidu, Harku Vallavalitsuse, Paikre OÜ ja Eesti Taaskasutusorganisatsioon
OÜ esindajad. Projekti käigus küsitleti elanikke, et selgitada kitsaskohti, miks elanikud ei kogu
jäätmeid liigiti. Intervjuude põhjal selgus, et üheks enim küsimusi tekitavaks probleemiks on
see, millisesse konteinerisse teatud jäätmeliike tohib visata. Kui seda üheselt ei mõisteta,
valitakse jäätmete äraviskamiseks pigem segaolmejäätmete konteiner. Toodi ka välja, et riigis
ringi liikudes kohatakse konteineritel erinevaid värve ja märgistusi ning see tekitab segadust.
Jäätmekonteinerite soetamist on toetatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu ja seda
plaanitakse teha ka edaspidi. Näiteks oli toetuse maksimaalne summa kohaliku omavalitsuse
üksuse kohta 2020. aastal 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr 90%. Konteineri
ühikumaksumus sõltub soetatava konteineri suurusest ja tüübist. Näiteks on 240-liitrise
konteineri hind ca 65 eurot.
Lisaks on valminud erinevate jäätmeliikide piktogrammid, mis on leitavad veebilehelt
www.liigitikogumine.ee. Loodud piktogrammid on kõigile vabaks kasutamiseks.
Uus on § 3 lõige 9, millega nähakse ette, et lõikes 7 nimetamata jäätmeliikide korral võib
kasutada vabalt valitud teisi värve, eristades kogumisvahendid selgete märgistustega, mis tagab,
et oleks selgesti eristatavad lõikes 7 nimetatud ja nimetamata jäätmete kogumine. Näiteks on
10
kasutusel punased ja rohelised konteinerid tekstiili kogumiseks. Sellisel juhul piisab, kui
konteinerile on lisatud selge märgistus kleebisena ja konteinerit välja vahetada ei ole vaja.
Uus on § 3 lõige 10, mille kohaselt peab kogumisvahenditel või nende vahetus läheduses olema
selge ning kulumis- ja ilmastikukindel märgistus. Selliselt tagatakse kogumisvahendite
sihipärane kasutamine ja välditakse jäätmete sattumist muud liiki jäätmetele mõeldud
kogumisvahenditesse. Näiteks ei ole otstarbekas paigaldada kleebiseid kogumisvahenditele,
mida kasutatakse lühiajaliselt ürituste tarbeks. Sellisel juhul saab juhendid paigaldada näiteks
kogumisvahendite kohale või ette, et säiliks võimalus sama kogumisvahendit teisel üritusel
teise jäätmeliigi kogumiseks kasutada. Püsivalt samas asukohas olevate kogumisvahendite ja
sama liiki jäätmete kogumise puhul on otstarbekam juhendid kleepida kogumisvahendite peale.
Uus on § 3 lõige 11, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus teavitab jäätmete liigiti
kogumise korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning otsepostitustega või
meediakanalites (näiteks sotsiaalmeedias või kohalikus ajalehes). Sellisel viisil tehakse
kohalikule elanikule jäätmevaldkonda puudutav info kättesaadavaks. Hinnakirjade info
jagamine on vajalik, kuna hinnad erinevad Eesti piires suures ulatuses. Näiteks võib olla osades
piirkondades võimalik mõned jäätmeliigid tasuta ära anda ja elanikel tekib ekslik arvamus, et
sama jäätmeliigi äraandmine on tasuta ka teistes piirkondades. Selleks, et elanikele kehtivad
hinnakirjad piisavalt kättesaadavaks teha, tuleb neid kuvada kohaliku omavalitsuse veebilehel
ja levitada eri meediakanalites, milleks võib ka sotsiaalmeedia olla. Lisaks võib ette näha
hinnakirjade levitamise korraldatud jäätmeveo teenusepakkujale. Hindade kuvamine
omavalitsuse veebilehel on ka sellepärast oluline, et elanik vaatab esmalt selle omavalitsuse
veebilehte, kus on tema elukoht, et saada infot oma piirkonna jäätmekorralduse kohta. Elanik
ei pruugi teada, mis on selle ettevõtte nimi, kes tema piirkonnas jäätmeid veab ja kelle
veebilehel temale kohalduv hinnakiri leitav on ning seetõttu võib info kättesaamatuks jääda.
Kohalik omavalitsus võib lisada ka viiteid jäätmevedaja veebilehele, kus vajalik info leitav on.
Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvudega seotud kohustus, mis sisaldus määruse nr 4 § 4 lõikes
4, mille kohaselt pidi sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud olmejäätmete liigiti kogumise
korraldus kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tagama 2020. a 1. jaanuariks
jäätmeseaduse § 1363 lõikes 1 nimetatud jäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmise, on
määrusest välja jäetud. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on korraldada jäätmete liigiti
kogumist, et võimaldada nende korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud
taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (JäätS § 31 lg 1). Vastavalt korraldatud jäätmete
liigiti kogumise eesmärk on muu hulgas JäätS § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete
ringlussevõtu sihtarvude täitmine (JäätS § 31 lg 11). Ühtlasi toob JäätS § 70 lg 2 välja, et
kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud taaskasutamise eesmärk korraldatud jäätmeveoga
hõlmatud jäätmeliikide puhul on muu hulgas täita JäätS § 1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud
olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve.
Paragrahvis 4 antakse jäätmejaamale tähendus.
Paragrahvi 4 lõiget 1 on muudetud, võrreldes määrusega nr 4. Jäätmejaam on üldjuhul
detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu
on paigutatud kogumisvahendid käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmete
üleandmiseks ning kus võib toimuda nende esmane töötlemine, kokkupressimine mahu
vähendamise ja transportimise eesmärgil ja millele on antud asjaomane keskkonnakaitseluba.
Viide keskkonnakaitseloale on lisatud selguse huvides, sest kohalikud omavalitsused võivad
rajada ka jäätmemaju jäätmete liigiti kogumiseks, kuid jäätmemajad on mahult väiksemad, neis
kogutakse vähem jäätmeliike ja neile ei ole vaja keskkonnakaitseluba. Jäätmejaamas võivad
toimuda jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistavad tegevused, nagu kompostimine, okste
purustamine, jäätmete ümberlaadimine prügiautodelt, konteineritest ja muudest
11
prügikogumisvahenditest suurematesse konteineritesse, jäätmete kokkupressimine mahu
vähendamise ning edasise transportimise eesmärgil sorteerimisjaamadesse või
lõppkäitluskeskustesse.
Jäätmejaama tehniline varustatus peab tagama määruse § 2 lõike 3 punktides 8, 12 ja 13
nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise. Toodud jäätmeliikideks on pakendid (15 01), sealhulgas
paberi- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01 02), puitpakendid (15 01 03),
metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05), klaaspakendid (15 01 07),
tekstiilpakendid (15 01 09), probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01
35*, 20 01 36) ning ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20
01 98*).
Paragrahv 4 lõikes 2 on toodud, et avalikuks kasutamiseks mõeldud jäätmejaama
lahtiolekuajad peavad tagama elanikkonnale võimaluse liigiti kogutud jäätmeid üle anda
vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel,
kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas, kui juurdepääs jäätmejaama ei ole tagatud muul viisil.
Kohaliku omavalitsuse üksus või jäätmejaama haldaja saab määrata jäätmejaama
lahtiolekuajad, mis on elanikele sobivamad. Näiteks on jäätmejaama kasutajatelt saadud
tagasisidest selgunud, et vajatakse rohkem õhtuseid (sh nädalavahetuse pealelõunaseid)
lahtiolekuaegu, mis võimaldaksid jäätmejaama külastada pärast tööpäeva või pärast hommikust
koristustööd. Sõltuvalt kohalikust eripärast võib jäätmejaama lahtioleku organiseerida muul
viisil, näiteks saab paigaldada ID-kaardi või telefoniga avatavaid väravaid. Sellisel juhul ei ole
jäätmejaamas operaatori kohalolek vajalik. Jäätmejaamades, kus lahtioleku tagab operaator,
tuleb eelistada elanike teenindamiseks õhtuseid aegu. Niinimetatud nutilahendustel töötavate
väravaavamis- ja valvesüsteemide soetamiseks on võimalik kohaliku omavalitsuste üksustel
toetust taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.
Paragrahvis 5 pealkirja on muudetud tulenevalt sätte sisust.
Seni kehtinud leevendus töötlemise ja sortimise kohustusest on tulenevalt määruse volitusnormi
ulatusest eemaldatud. Samuti ei ole sortimata segaolmejäätmete ladestamise keelust
leevenduste tegemine asjakohane, arvestades vajadust oluliselt vähendada olmejäätmete,
sealhulgas biolagunevate jäätmete ladestamist.
Paragrahvi 5 lõike 1 kohaselt on jäätmeseaduse § 36 lõige 2 kohaselt keelatud sortimata
segaolmejäätmete, mida tähistab jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmekood 20
03 01, ladestamine prügilasse. Säte kordab õigusselguse huvides JäätS kehtestatud sortimata
segaolmejäätmete ladestamise keeldu.
Paragrahvi 5 lõike 2 kohaselt tuleb jäätmeseaduse § 221 kohaselt töötlemata segaolmejäätmete
käitlemisel seada prioriteediks võimalikult suures ulatuses nende põletamise vältimine.
Jäätmehierarhias on jäätmete kõrvaldamine (nii ladestamine kui põletamine ilma
energiakasutuseta) alles viimasel kohal ning energiakasutus koos muu taaskasutamisega
eelviimasel, seega prioriteetne on süsteem, mis võimaldab eelkõige jäätmete ringlussevõttu või
alternatiivina muud taaskasutamist. Selline süsteem on eelkõige jäätmete liigiti kogumine, kuid
materjalide kasutamist jäätmehierarhia kõrgematel tasanditel võib aidata ka segaolmejäätmete
sortimine või muu töötlemine enne põletamist või ladestamist.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile punkt 1 toob välja, et jäätmehierarhia on ringmajanduse
oluline põhimõte, ning leiab, et jäätmetest energia tootmise protsessid võivad ringmajandusele
12
üleminekut soodustada tingimusel, et valitud lahendustega ei takistata jäätmete tekkimise
vältimise, toodete korduskasutamise ja jäätmete ringlussevõtu elluviimist kõrgel tasemel. Sama
teatise punktis 4 on toodud, et jäätmetest energia tootmise kavandamine peab põhinema ka ELi
kehtestatud jäätmehierarhial, jäätmete hulga maksimaalsel vähendamisel ja olelusringipõhisel
mõtteviisil ning et seoses ringmajandusega on hädavajalik mitte kõrvale kalduda kõrgel
ringlussevõtu tasemel põhinevalt mudelilt energiatootmise kasuks ja vältida nii
jäätmepõletustehaste liigset põletusvõimsust.3
Eestis ei toimu segaolmejäätmete kõrvaldamist põletamise näol, vaid taaskasutamine ehk
energiakasutus. Seetõttu ei sea antud säte jäätmete energeetilist taaskasutamist hierarhiliselt
jäätmete ladestamisega samale tasemele. Jäätmehierarhias on viimasel tasemel jäätmete
kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine. Jäätmete energiakasutus on kõrvaldamisest eelistatum,
küll aga vähem eelistatud kui jäätmete ringlussevõtt. Töötlemata jäätmete ladestamisele on
kehtestatud keeld jäätmeseaduse tasandil ning eelnõukohase määruse § 5 lg 1 kordab seda, kuid
töötlemata segaolmejäätmete energiakasutuse keeldu ei ole kehtestatud seaduse ega määruse
tasandil. Eesmärk on võimalikult suures ulatuses edendada jäätmete, sealhulgas
segaolmejäätmete taaskasutust jäätmehierarhia kõrgematel tasemetel. Võimalikult suures
ulatuses tuleb eelistada ja rakendada jäätmete liigiti kogumist ning vajadusel töötlemist, et
tagada jäätmete ringlussevõttu. Kohalike omavalitsuste roll jäätmete liigiti kogumise
korraldamise kaudu on tagada ühtlasi, et segaolmejäätmetes oleks võimalikult vähe jäätmeid,
mida oleks saanud koguda eraldi ja võtta ringlusesse. Kui segaolmejäätmed tekivad, tuleks
eelistada nende energiakasutust, küll aga tuleks olla veendunud, et põletamisele suunatakse
jäätmed, mis tõepoolest selleks sobivad ning võimalikult suures ulatuses püüelda selle suunas,
et vältida ringlussevõetavaid jäätmeid sisaldavate töötlemata segaolmejäätmete põletamist,
sealhulgas energiakasutust.
Säte on ühtlasi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest
energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta artikli 3 lõikes 3 sätestatud
põhimõtetega.
Paragrahvis 6 sätestatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimise nõuded.
Paragrahvi 6 lõigete 1 ja 2 sisu ei ole muudetud võrreldes määruse nr 4 terviktekstiga.
Jäätmete sortimine on tegevus, mida teeb keskkonnakaitseloa alusel jäätmekäitleja enne
jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist, et eraldada jäätmetest ohtlikud jäätmed ja sellised
jäätmeliigid, mis sobivad korduskasutuseks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks või muuks
taaskasutamiseks. Jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mida teeb jäätmetekitaja
kodumajapidamises või asutuses iga päev oma jäätmeid käideldes. Lõige 1 sätestab, millisel
juhul tekkekohas liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed sortimisele suunatakse. Lõige 2
selgitab, kuidas toimub olmejäätmete sortimise tulemusena tekkinud jäätmete liigitamine. See
hõlmab nii liigiti kogutud olmejäätmete sortimisel tekkinud jäätmeid kui ka segaolmejäätmete
sortimisel tekkinud jäätmeid. Selleks, et segaolmejäätmete jäätmekood 20 03 01 muutuks
näiteks 19 12 10 (prügikütus) peab jäätmekäitleja tõendama, et jäätmete kütteväärtus on
kasvanud protsessi käigus. Kui sorditakse pakendijäätmeid ehk jäätmeid koodiga 15, siis tuleb
arvestada, et sortimisel tekkinud jäätmed jäävad ka pärast sortimist koodiga 15, mitte ei liigitu
koodi 19 alla. Kui sorditakse segaolmejäätmeid või teisi liigiti kogutud jäätmeid koodiga 20,
kajastatakse neist välja nopitud pakendijäätmed samuti koodiga 15, mitte koodiga 19. Seda on
vaja selleks, et säiliks jälgitavus sihtmäärade arvutamiseks.
3
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide
Komiteele „Jäätmetest energia tootmise roll ringmajanduses” C_2018164ET.01007301.xml (europa.eu)
13
Paragrahviga 7 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4
„Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ (RT I, 19.12.2015, 5).
Määrusele on lisatud normitehniline märkus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L
312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega samas ulatuses, milles Euroopa Liidu õigust rakendas
seni kehtinud määrus nr 4. Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei teki riigile tulu ega kulu.
5. Määruse mõju
Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused on peamiselt tehnilised ja ei muuda
olemasolevaid põhimõtteid. Muudatused avaldavad positiivset mõju keskkonnale, sest
eeldatavalt tõuseb jäätmete liigiti kogumise intensiivsus ja seejärel suunatakse varasema
ladestamise asemel suurem hulk jäätmeid ringlusse. Kavandatud muudatused võivad avalda
sotsiaalset mõju, sest võivad muuta jäätmetekitajate harjumusi. Kaasnevad administratiivsed
mõjud riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele. Määruse rakendamisega
võib kaasneda mõju majandusele, mis on eeldatavalt positiivne, sest sortimisvõimekuse juurde
loomise vajadus tingib uute töökohtade loomise. Samuti võivad kohaliku omavalitsuse üksused
otsustada täiendava tööjõu kaasamise kasuks. Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule,
välissuhetele ega regionaalarengule. Keskkonnaministeeriumi haldusalas ei muutu määruse
eelnõu jõustamisel ülesannete ja pädevuste jaotus.
Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad (era ja juriidilised isikud), jäätmekäitlejad.
Kaasnev mõju: mõju majandusele (halduskoormusele).
Selleks, et jäätmete liigiti kogumine toimuks määruse nõuete kohaselt, on jäätmetekitajal
kulutusi vaja teha ainult juhul, kui ta soovib kogumisvahendeid juurde soetada.
Kogumisvahendite juurde soetamine ei ole otseselt vajalik, vaid jäätmete liigiti kogumise saab
lahendada olemasoleva kogumisvahendi baasil, seda sektoritesse jagades.
Halduskoormus kohalikele omavalitsustele ja eraisikutele jääb tervikuna samaks ning ei toimu
olulist muutust. Jätkuvalt peavad eraisikud jäätmeid koguma liigiti lähtudes kohaliku
omavalitsuse üksuse eeskirjadest, mis on kehtestatud jäätmeseaduse alusel. Jäätmete liigiti
kogumine ei ole uus nõue. Halduskoormusele kaasneb mõningane mõju, sest uuendamist
võivad vajada senised juhendmaterjalid, kus on jäätmete liigiti kogumist tekkekohas käsitletud
sortimisena, mis on määruse kontekstis viidud järeltegevuseks.
Kaasneda võib mõningane mõju, kui soovitakse jäätmekonteinereid vastavalt värvilahendusele
välja vahetada või juurde soetada. Konteinerite välja vahetamine ei ole otseselt vajalik, vaid
kasutusele saab võtta konteinerite kleebistega märgistamise vastavalt toodud värvilahendustele,
mis on soodsam variant. Jäätmekonteinerite soetamist on toetatud ja plaanitakse toetada
edaspidi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Näiteks oli toetuse maksimaalne summa
14
kohaliku omavalitsuse üksuse kohta 2020. aastal 200 000 eurot ja toetuse maksimaalne määr
90%.
Määruse rakendamisega võivad kaasneda kulud kohaliku omavalitsuse üksustele seoses
jäätmete liigiti kogumise tõhustamisega. Kulud võivad kaasneda näiteks juhul, kui otsustatakse
rajada uus jäätmejaam või laiendada olemasolevat jäätmejaama, et luua vastuvõtuvõimekus
pakendijäätmetele ja probleemtoodetele. Jäätmejaamade rajamist ja laiendamist toetatakse SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu. Kaasneda võib ka mõningane rahaline mõju, kui
osutub vajalikuks jäätmejaama lahtioleku aegu muuta selliselt, et need on vastavuses määruse
nõuetega. Jäätmejaama lahtioleku saab tagada tehniliste vahenditega, mille soetamiseks on
võimalik SA Keskkonnainvesteeringute Keskus kaudu toetust taotleda. Kui jäätmejaama
lahtioleku tagamiseks otsustatakse pikendada operaatori tööaega, kaasnevad tööjõukulud
lisandunud tundide arvel. Mõju keskkonnale on positiivne, sest jäätmetekitajatele avaneb
seejärel mugavam võimalus jäätmetest vabanemiseks.
Ei kaasne mõju prügilatele, kuna tegemiste ei ole uute nõuete rakendamisega. Jäätmeseaduse §
36 toodud kohustused kehtivad aastast 2007.
Kuna jäätmekäitluses kehtiva saastaja maksab põhimõtte kohaselt katab jäätmekäitlusega
seotud kulud jäätmetekitaja, olgu selleks siis füüsiline või juriidiline isik, siis võib eeldada, et
vajadus jäätmeid sortida, mõjutab hinna kujunemist, mida tasub jäätmetekitaja jäätmekäitluse
eest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, sest see tagab määruse kõige kiirema jõustumise.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine
Eelnõu esitatakse kõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele isikutele: SA Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti
Ringmajandusettevõtete Liit, MTÜ Pakendiringlus, MTÜ Tootjavastutusorganisatsioon, MTÜ
Eesti Taaskasutusorganisatsioon, OÜ Eesti Pandipakend, Eesti Korteriühistute Liit, MTÜ Ida-
Eesti Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Jäätmehalduskeskus, MTÜ Kesk-Eesti
Jäätmehoolduskeskus, MTÜ Pärnumaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Harjumaa Omavalitsuste Liit,
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, MTÜ Põlvamaa
Omavalitsuste Liit, MTÜ Raplamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit,
MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit, MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Eesti Omanike
Keskliit.
Eelnõu koostamisel ei korraldatud avalikku konsultatsiooni, kuna määruse sisu ei ole võrreldes
varasemaga oluliselt muutunud.
15
EELNÕU
02.07.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn
Olmejäätmete liigiti kogumise ja
sortimise nõuded ja kord ning
sorditud jäätmete liigitamise alused
Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 36 lõike 5 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus kehtestab olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud
jäätmete liigitamise alused, et suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks
ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust, saavutamaks jäätmeseaduse §
1363 lõigetes 1 ja 2 nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse
ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate jäätmete kogust.
(2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid:
1) olmejäätmete liigiti kogumist;
2) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamist;
3) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kogumist jäätmejaamas;
4) olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete sortimist.
(3) Segaolmejäätmed on käesoleva määruse tähenduses olmejäätmed, mis on jäätmeseaduse §
2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodiga 20 03 01 ja ei ole liigiti kogutud
või mis ei sobi liigiti kogumiseks.
§ 2. Olmejäätmete liigiti kogumine
(1) Olmejäätmete liigiti kogumist korraldab kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas
jäätmeseaduse §-ga 31.
(2) Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle taaskasutusvõimalusi
ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja
kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende
üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.
(3) Jäätmetekitaja on kohustatud liigiti koguma vähemalt järgmisi jäätmeliike jäätmeseaduse
§ 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidega:
1) paber ja kartong (20 01 01);
2) plastid (20 01 39);
3) metallid (20 01 40);
4) klaas (20 01 02);
5) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
6) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
7) bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 02, 20 02 03);
1
8) pakendid (15 01), sealhulgas paber- ja kartongpakendid (15 01 01), plastpakendid (15 01
02), puitpakendid (15 01 03), metallpakendid (15 01 04), komposiitpakendid (15 01 05),
klaaspakendid (15 01 07) ja tekstiilpakendid (15 01 09);
9) puit (20 01 38);
10) tekstiil (20 01 10, 20 01 11);
11) suurjäätmed (20 03 07);
12) probleemtoodete jäätmed (20 01 21*, 20 01 23*, 20 01 34, 20 01 35*, 20 01 36);
13) ravimijäätmed (20 01 32, 20 01 31*, 20 01 95*, 20 01 96*, 20 01 97*, 20 01 98*);
14) käesolevas lõikes nimetamata ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01
tärniga „*“ tähistatud jäätmed) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega
saastunud pakendid jäätmekoodiga 15 01 10*.
(4) Lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes
ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad
jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele.
(5) Lõikes 3 nimetatud sarnaste omadustega jäätmeliike võib koos koguda, kui see on sätestatud
kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas ja see on kooskõlas jäätmeseaduse § 31
lõikega 6.
§ 3. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamine
(1) Jäätmetekitaja poolt tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist korraldab
kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 lõikes 1
sätestatuga ise või koostöös taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse § 101 mõistes,
tootjate ühendustega jäätmeseaduse § 23 lõike 3 mõistes, tervishoiu- või ravimite müügiga
tegelevate asutustega ning teiste jäätmekäitlejatega, kes koguvad või taaskasutavad käesoleva
määruse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmeid.
(2) Lõikes 1 nimetatud korraldus võib hõlmata järgmisi jäätmete kokkukorjamise viise, kas
ühekaupa või kompleksselt:
1) tekkekohalt kokkukorjamist, ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud
jäätmeveoga jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt;
2) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete kokkukorjamist tekkekohast kaugemal asuvate
kogukondlike jäätmemajade, erinevate jäätmeliikide jaoks ettenähtud kogumispunktide või
konteinerite kaudu;
3) jäätmete kogumist jäätmejaamades;
4) tekkekohal liigiti kogutud jäätmete regulaarset kokkukorjamist kogumisringide kaudu;
5) seaduses sätestatud muul viisil.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama oma haldusterritooriumil käesoleva määruse § 2
lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise.
(4) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide üleandmise viisid jäätmeliikide
kaupa määrab kohaliku omavalitsuse üksus oma jäätmehoolduseeskirjaga kohaliku
omavalitsuse üksuse jäätmekava järgi kooskõlas jäätmeseaduse § 31, § 42 lõike 3 punktis 3 ja
§ 71 lõike 2 punktis 11 sätestatuga.
(5) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud jäätmeliikide vastuvõtmiseks omab kohaliku
omavalitsuse üksus võimalusel jäätmejaama või on sõlminud kokkuleppe teise kohaliku
omavalitsuse haldusterritooriumil asuva jäätmejaamaga, kus määruse § 2 lõikes 3 nimetatud
jäätmeliike vastu võetakse.
2
(6) Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikest 5 korraldatakse käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktis
6 nimetatud jäätmete kogumine jäätmeseaduse § 31 lõike 4 kohaselt tekkekohalt.
(7) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi segada nende kogumisel, kokkukorjamisel ega
vastuvõtmisel teiste jäätmete ega muude materjalidega, millel on liigiti kogutud jäätmetest
erinevad omadused.
(8) Olmejäätmete üleandmiseks ette nähtud kogumisvahendite või nende märgistuste
värvivalikul tuleb eelistada järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja segapakend;
sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall või must –
segaolmejäätmed; punane – ohtlikud jäätmed.
(9) Lõikes 7 nimetamata jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada vabalt valitud teisi värve ja
selget märgistust kogumisvahenditel.
(10) Kogumisvahenditel peab olema selge ning kulumis- ja ilmastikukindel märgistus.
(11) Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab jäätmete liigiti kogumise ja kokkukorjamise
korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning otsepostitustega või meediakanalites.
§ 4. Jäätmejaam
(1) Jäätmejaam on üldjuhul detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt
varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid käesoleva määruse § 2
lõikes 3 nimetatud jäätmete üleandmiseks ning kus võib toimuda nende esmane töötlemine,
kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil ja millele on antud asjaomane
keskkonnakaitseluba.
(2) Jäätmejaama avalikuks kasutamiseks peavad lahtiolekuajad tagama jäätmetekitajale
võimaluse liigiti kogutud jäätmeid üle anda vähemalt kolmel päeval nädalas, sealhulgas ühel
puhkepäeval minimaalselt 6 tunni vältel, kokku vähemalt 24 tunni jooksul nädalas, kui
juurdepääs jäätmejaama ei ole tagatud muul viisil.
§ 5. Sortimata segaolmejäätmete prügilasse ladestamise keeld ja töötlemata
segaolmejäätmete põletamise vältimine
(1) Jäätmeseaduse § 36 lõike 2 järgi on keelatud sortimata segaolmejäätmete, mis on
jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud jäätmenimistus määratud koodiga 20 03 01,
ladestamine prügilasse.
(2) Jäätmeseaduse § 221 kohaselt tuleb töötlemata segaolmejäätmete käitlemisel seada
prioriteediks võimalikult suures ulatuses nende põletamise vältimine.
§ 6. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine
(1) Tekkekohal liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed suunatakse sortimisele, kui:
1) olmejäätmete koostis ja omadused ei vasta konkreetsete taaskasutustegevuste kohta
esitatavatele nõudetele (näiteks segapakendijäätmed on vaja lahutada liigiti, et eraldada
ringlussevõttu suunatavad materjalid);
2) liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel segunenud muude
jäätmete, ainete ja materjalidega.
3
(2) Olmejäätmete sortimise tulemusena tekkinud jäätmed liigitatakse jäätmeseaduse § 2 lõike 5
alusel määrusega kehtestatud jäätmenimistu kohaselt, eelkõige kooskõlas selle jaotisega 20
„Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja
ametiasutusjäätmed), sealhulgas liigiti kogutud jäätmed“ ning alajaotisega 19 12 „Jäätmete
mehaanilise töötlemise jäätmed, näiteks nimistus mujal nimetamata sortimis-, purustamis-,
kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed“.
§ 7. Rakendussäte
Keskkonnaministri 16.01.2007 määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“ (RT I, 19.12.2015, 5) tunnistatakse kehtetuks.
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks
teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140).
Tõnis Mölder
Minister Meelis Münt
Kantsler
4
Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord
ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu
02. juuli 2021
Kooskõlastamise käigus tehtud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitus
arvamuse esitaja
Majandus- ja 1. Eelnõu § 1 lg 1 sõnastus ei ole keeleliselt õige. Arvestatud
Kommunikatsiooni- (1) Määrus kehtestab olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise
ministeerium nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused, et
(MKM) suurendada taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks
ettevalmistatavate ja ringlusse võetavate olmejäätmete kogust,
saavutada (saavutamaks?) jäätmeseaduse § 136’3 lõigetes 1 ja 2
nimetatud sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja
prügilasse ladestatavate olmejäätmete, sealhulgas biolagunevate
jäätmete kogust.
MKM 2. Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus ei ole samuti keeleliselt õige. Küsimus on Arvestatud
mida reguleeritakse, sellisel juhul ei saa olla loetelus toodu
nimetavas käändes. Või kui soovitakse loetelu jätta nimetavasse
käändesse, tuleb saatelause sõnastada järgmiselt „Määrusega
reguleeritakse järgmised toimingud:…“
(2) Määrus reguleerib järgmisi toiminguid:
1) olmejäätmete liigiti koguminest;
2) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise
korraldaminest;
3) tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete koguminest
jäätmejaamas;
4) olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete taaskasutamis- ja
kõrvaldamiseelnest töötleminest.
MKM 3. Eelnõu § 2 lg-s 7 on koma 2x. Parandatud
MKM 4. Eelnõu § 3 lg 2 punktid 1-4 ei ole keeleliselt kooskõlastatud Parandatud
punktiga 5.
MKM 5. Eelnõu § 6 lg 3: ’’Olmejäätmed loetakse töödelduks, kui on Parandatud
(’’läbitud’’ asemel) läbi viidud jäätmeseaduse § 16 lõikes 2 nimetatud
tegevus.’’
MKM SELETUSKIRI Mittearvestatud
1. Palume selgitada seletuskirja punkt § 1 lg-s 3, miks ei ole
segaolmejäätmete mõistet sisustatud jäätmeseaduse tasandil. Seda JäätS tasandil pole seni
enam, et jäätmeseaduse ja pakendiseaduse eelnõuga nr 190 SE I segaolmejäätmete
nähakse eraldi ette väärteokoosseis - segaolmejäätmete sortimise mõiste sisustamist
nõuete ja jäätmete ladestamise tingimuste rikkumine ning selliste peetud vajalikuks, kuid
jäätmete ladestamine, mille ladestamine on keelatud. pole välistatud selle
lisamine tulevikus.
Määruses esitatud
mõiste käsitleb
segaolmejäätmeid
määruse kontekstis.
Selgitame, et nimetatud
väärteokoosseis sisaldus
varasemas
jäätmeseaduses ning uue
1
redaktsiooniga on seda
vaid täiendatud, kuid
mitte lisatud viidet
segaolmejäätmete
sortimisele.
MKM 2. Seletuskirja § 3 lg 2 p-s 5 on kirjaviga. Uus on § 3 lõike 2 punkt 5, Arvestatud
mille kohaselt võib olmejäätmeid kokku korjata muul seaduses
sätestatud viisil. Muul viisil jäätmete kokkukorjamine onseks (kokku
korjamiseks?) loetakse see, …..
MKM 3. Seletuskirja paragrahv 3 ei ole keeleliselt õige. Paragrahvis 3 Arvestatud
täpsustatakse tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete
kokkukorjamise korraldamine. Õigusselguse huvides on eristatud Seletuskirja teksti
olmejäätmete liigiti kogumine jäätmetekitaja tegevuseks ja muudetud:
kokkukorjamine tegevuseks, mis järgneb liigiti kogumisele. „Õigusselguse huvides on
eristatud olmejäätmete
liigiti kogumine
jäätmetekitaja
tegevuseks ja liigiti
kogutud jäätmete
kokkukorjamine
tegevuseks, mida teevad
sättes nimetatud
osapooled juba eelnevalt
liigiti kogutud
jäätmetega“.
MKM 4. Palume seletuskirja paragrahvides 7-9 viiteid konkreetsetele Arvestatud
sätetele (nt § 2 lg 3 p-d 5 ja 6 - biolagunevad aia- ja haljastujäätmed
ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) täiendada selgitava Seletuskirja täiendatud
infoga. Seletuskirja eesmärk on selgitada.
MKM 5. Seletuskirja mõjude osa on vastuoluline. Seletuskirja mõjude Arvestatud
esimeses lõigus tuuakse välja, et määruse eelnõu ei avalda olulist
mõju keskkonnale, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste Seletuskirja täiendatud
töökorraldusele, majandusele, riigi julgeolekule, välissuhetele ega
regionaalarengule. Kavandatud muudatused ei avalda ka sotsiaalset
mõju.
Samas mõjude kirjelduse osas öeldakse, et mõju on oluline kohaliku
omavalitsuse üksustele ja eraisikutele, kui seni ei ole määruses
ettenähtud mahus jäätmete liigiti kogumist korraldatud, kuna see
eeldab sihiteadlikku ümberkohanemist (võimalikud muudatused
korraldatud jäätmeveos, jäätmejaamade töös, konteinerite juurde
soetamine jm).
Mõju osas on veel kirjeldatud, et kohaliku omavalitsuse üksustel on
vaja ka korraldatud olmejäätmeveo või jäätmekäitluskoha
määramise hangetega tagada, et jäätmed lähevad võimalikult suures
ulatuses ringlusse, mitte ladestamisele või põletamisele. Kaasnev
mõju on oluline, kuna avaldub pidevalt ja nõuab sihtrühmadelt
sihiteadlikku ümberkohanemist – kohaliku omavalitsuse üksused,
ettevõtjad, riik jt osalised peavad oma tegevuses arvestama seatud
sihtarve ja nende saavutamiseks tegema pingutusi – nii
ümberkorraldusi senistes tegevustes kui ka panustama rahaliselt.
MKM Leiame, et tegemist on olulise mõjuga nii KOVidele, eraisikutele kui Arvestatud.
ka jäätmekäitlejatele. Teiste sõnadega kogu riigile.
a) Enamik KOVe peab jäätmemajanduse ümber korraldama, kes Seletuskirja täiendatud
suuremal ja kes vähemal määral.
2
b) Seletuskirjas tuuakse välja, et jäätmete liigiti kogumine toimuks
määruse nõuete kohaselt, on jäätmetekitajal kulutusi vaja teha ainult
juhul, kui ta on seni liigiti kogumise nõudeid eiranud. Eraisikutele on
samuti oluline mõju, sest täna neid isikuid, kes juba sorteerivad nii
nagu jäätmeseadus ja kõnesolev määrus ette näeb, on siiski
vähemuses.
c) Jäätmekäitleja mõju on välja toodud läbi jäätmetekitaja, mis
osaliselt on õige, kuid see ei muuda fakti, et kõik jäätmekäitlejad
peavad oma jäätmekäitluse protseduurid suuremal või vähemal
määral ümber korraldama. Mõju jäätmekäitlejatele on positiivne,
kuid
Tulenevalt eeltoodust, palume mõjude osa täiendada.
Rahandus- Kooskõlastame Keskkonnaministri määruse „Olmejäätmete liigiti Arvestatud
ministeerium (RaM) kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete
liigitamise alused“ eelnõu alljärgnevate märkustega: Eelnõud ja seletuskirja
1. Eelnõuga pannakse uus kohustus jäätmejaamas vastu võtta muudetud.
biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid, pakendeid ja
probleemtoodete jäätmeid. Palume seletuskirjas täpsustada, Eelnõuga ei panda
missugusel JääTS sättel ülesande ulatuse laiendamine põhineb. kohustust jäätmejaamas
Põhiseaduse § 154 kohaselt võib KOVile ülesandeid panna üksnes biojäätmeid vastu võtta,
seadusega ja määrusega ülesannete laiendamine ei ole lubatav. pakendi ja
Lisaks palume täpsustada kuivõrd jäätmejaamad on valmis uute probleemtoodete
jäätmeliikide vastuvõtmiseks ja missuguses mahus on vaja teha jäätmete vastuvõtt tuleb
investeeringuid koos võimalike katteallikatega. tagada võimalusel.
RaM Kuna jäätmejäämad hakkavad vastu võtma pakendeid, tuleb Arvestatud.
seletuskirjas täpsustada TKO-de rolli, kelle kohustus on hallata Eelnõud ja seletuskirja
avalikku pakendite kokkukogumise võrgustikku. Kas võib juhtuda, et muudetud.
TKO-d saavad oma kohustuse sujuvalt lükata KOVide
jäätmejaamadele? Pakendijäätmete vastu
võtmine jäätmejaamades
juba toimub, kuigi sellist
kohustust ei ole seni
olnud. Jäätmejaamades
on võimalik
pakendijäätmeid koguda
koostöös
taaskasutusorganisatsioo
nidega ning vastavad
tingimused määratakse
kohalike omavalitsuste ja
taaskasutusorganisatsioo
nide vahel sõlmitavates
koostöölepingutes.
RaM Palume täpsustada § 5 lõike 1 sisu. Kas on mõeldud jäätmevaldajate Arvestatud
liigiti kogutud olmejäätmete energiakasutuse keeldu? Juhime
tähelepanu, et selline piirang saab tuleneda üksnes seadusest. JääTS- Määruse § 5 on
is sellist piirangut aga ei ole ja määrusega seda panna ei saa. muudetud.
Energiakasutuse keeld on
eemaldatud.
3
Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit, arvestades liikmetelt laekunud
Valdade Liit (ELVL) tagasisidet, ei pea võimalikuks kooskõlastada keskkonnaministri
määruse „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord
ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ eelnõu esitatud kujul
alljärgnevate puuduste ja ebaselguste tõttu.
ELVL § 1. Reguleerimisala Arvestatud
Segaolmejäätmete mõistest ja pakenditest: Eelnõu § 1 lg 3 kohaselt
on segaolmejäätmed määruse tähenduses olmejäätmed, mida ei ole „Määrdunud pakend“
liigiti kogutud või mis ei sobi liigiti kogumiseks. Eelnõu seletuskirja eemaldatud
kohaselt loetakse segaolmejäätmeteks muu hulgas määrdunud
pakendid. Selline tõlgendus on vastuolus pakendiseaduses § 4 Tekstiili tuleb hiljemalt
toodud pakendijäätmete mõistega ning jäätmenimistus toodud 2025. aastast liigiti
jäätmete jaotusega. Jäätmed saa olla samaaegselt pakendijäätmed koguda, nii
pakendiseaduse mõistes ja segaolmejäätmed keskkonnaministri kasutuskõlblikku kui
määruse mõistes. Kui muudatus on vajalik, tuleks see sisse tuua läbi mittekasutuskõlblikku.
pakendiseaduse.
Määrdunud pakendi defineerimine segaolmejäätmetena teeb
pakendijäätmete kogumise süsteemis erinevate osapoolte rollid
segasemaks ja ühtlasi ähmastab tootjate vastutust avaliku
kogumisvõrgu kaudu pakendite kogumisel. Olukorras, kus
omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsioonide (TKO) vahel puudub
hästi toimiv koostöö, ei ole mõistlik segadust veelgi suurendada.
Avaliku kogumisvõrgu kaudu kogutavad pakendijäätmed on sageli
määrdunud. Eelnõu kohane segaolmejäätmete defineerimine võib
viia olukorrani, kus TKOd ei pea enam enda kohustuseks avalike
kogumipunkti kaudu kogutud pakendijäätmete käitlemiskulude
katmist.
Üldiselt soovivad TKO-d pakendite kogumist avaliku võrgu kaudu,
kuna see on (näiliselt) odavam ja keelduvad kohtkogumise
lahendustest kui kulukamatest. Samas ei soovi TKOd võtta vastutust
avaliku võrguga paratamatult kaasnevate probleemide
(pakendijäätmete kehvem kvaliteet, prügistamine vm) eest. Üldine
põhimõte peaks olema, et kui TKO keeldub kohtkogumise
lahendustest, siis peaks nende kanda olema kõikide avaliku
kogumisvõrguga kaasnevate kulude kandmine.
Eelnõus toodud segaolmejäätmete määratlus toob asjas segadust
juurde ja hajutab TKOde vastutust veelgi. Kui teatud tüüpi
pakendjäätmete kogumine pole vajalik, mõistlik, asjakohane vms, siis
tuleks seda käsitleda pakendiseaduses. JäätS § 36 ei anna
keskkonnaministrile volitusi pakendijäätmete mõiste
kitsendamiseks.
§ 2. Olmejäätmete liigiti kogumine
Eelnõu § 2 lg 3 toob loetelu jäätmeliikidest, mida tuleb liigiti koguda.
See loetelu koos § 1 lg 3 toodud segaolmejäätmete definitsiooniga
tekitab rohkem küsimusi, kui eelnõu seletuskiri avab. Määrdunud
pakend on segaolmejääde, aga määrdunud tekstiil, plast, paber ja
kartong? Kas tekstiilijääde, millele pole käitlusvõimalusi, on
segaolmejääde? Kes otsustab, mis jäätmed ei sobi liigiti kogumiseks?
ELVL Eelnõu seletuskirjas lk 2 on toodud segaolmejäätmete mõiste: Arvestatud
„Segaolmejäätmed on ka küpsetuspaber, foolium, mähkmed,
kassiliiv, CD-plaadid, tühjad/katkised pastapliiatsid, kirjaklambrid, Kuivõrd teatud juhtudel
hõõgniidiga lambipirnid, jahtunud tuhk, suitsukonid, kasutatud võivad ühekordselt
4
pabernõud, peegli- ja klaasikillud, keraamika, katkised nõud kasutatavad nõud olla
(kastrulid, pannid, taldrikud jne) jms, mida ei koguta liigiti.“ Kas pakendid, on „kasutatud
kasutatud pabernõud on alati ja igal juhul segaolmejäätmed? pabernõud“ näidete
hulgast eemaldatud.
ELVL Kas kodumajapidamises tekkinud klaasikillud ei ole liigiti kogutav Arvestatud
klaas (20 01 02)? Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on
varasemalt selgitanud, et kodumajapidamises tekkinud lehtklaas on Seletuskirja täiendatud
pigem ehitus- ja lammutusprahi alla käiv klaas jäätmekoodiga 17 02 Lehtklaas = aknaklaas
02 ja just klaasikillud sobivad jäätmekoodi 20 01 02 alla.
Palume seletuskirja täpsustada ja/või selgitust, millistel asjaoludel on Klaasikillud = purunenud
varasemaid seisukohti muudetud. toidunõu killud (pokaal,
joogiklaas, lambikuppel)
Kui KOV korraldab liigiti
kogumist klaasi
kogumiseks, siis tuleks
eraldi koguda
ELVL Sihtarvudest eelnõu seletuskirjas. Arvestatud
Määruse mõju all (seletuskirja eelnõu lk 11) on sihtrühmana välja
toodud kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad, jäätmekäitlejad. Seletuskirja täiendatud.
Seletuskirja eelnõu lk 12 teine lõik räägib ringlussevõtu sihtarvudest.
Kas kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad ja jäätmekäitlejad on Ringlussevõtu sihtarvude
ainsad, kes vastutavad ringlussevõtu sihtarvude eest ja seavad need saavutamine on
eesmärgiks? eesmärgiks riigile
Keskkonnaameti ülesanne on kontrollida jäätmekäitlejaid ning tervikuna ning seeläbi nii
teostada järelevalvet jäätmekäitluskohtade üle – seda nii KOVile kui ka
keskkonnakaitselubasid välja andes kui ka nende täitmist jäätmekäitlejatele. KOVid
kontrollides. Seega on ka Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium saavad tähelepanu
vastutavad ringlussevõtu sihtarvude täitmise eest. pöörata KOJV
hanketingimustele,
Kohalikud omavalitsused ei ole nõus võtma vastutust ringlussevõtu millega luuakse
sihtarvude täitmise eest. Palume täpsustada kes, kuidas ja milliste jäätmetekitajatele
meetoditega ringlussevõtu sihtarvude täimise eest vastutab. jäätmete liigiti üle
andmise võimalused, sest
üleriigiliste sihtarvude
saavutamise tagamiseks
on vaja korraldada
jäätmete korrektne liigiti
kogumine ja seda just
kohaliku omavalitsuse
tasandil.
ELVL Seletuskirja eelnõus lk 12 on välja toodud: „Kohaliku omavalitsuse Arvestatud
üksustel on vaja ka korraldatud olmejäätmeveo või
jäätmekäitluskoha määramise hangetega tagada, et jäätmed lähevad Seletuskirja täiendatud.
võimalikult suures ulatuses ringlusse, mitte ladestamisele või
põletamisele.“ Kohalik omavalitsus võib oma haldusterritooriumil Ringlussevõtu sihtarvud
korraldada jäätmete liigiti kogumise, kuid ei saa alati kontrollida, mis ei ole seatud KOVide
tehakse jäätmetega jäätmekäitluskohtades, isegi kui hangetega reguleerida, vaid on
tagatakse ringlussevõtu sihtarv. kehtestatud JäätSiga ja
see on üldine riigi
Tänane olukord jäätmemajanduses näitab, et isegi siis, kui hangetega kohustus, mille täitmisele
ja seadusega määrata ringlusse minevate jäätmete hulk, ei ole kindel, saavad kõik KOVid läbi
mis tegelikult nende jäätmetega tehakse ning ainult kohalikke liigiti kogumise kaasa
omavalitsusi selle eest vastutavaks panna ei ole õige. aidata. KOVid saavad
määrata
Arusaamatuks jääb, et kui jäätmevedaja valib täna läheduse jäätmekäitluskoha, kus
põhimõtte kohaselt jäätmekäitluskoha, siis ei pea seadusest on tagatud jäätmete
ringlussevõtt. Läbi
5
tulenevaid sihtarve täitma aga kui kohalik omavalitsus määrab hangete on võimalik
hankega jäätmekäitluskoha, mis on juhtumisi sama, siis peab? määrata ka erinevatele
jäätmeliikidele erinevad
Esimesel juhul võib kõik minna ladestusele või põletusse ja teisel käitluskohad, kus on
juhul, kui kohalik omavalitsus nii kirjutab, siis suunatakse ringlusesse. tagatud ringlussevõtt.
Pigem on viga seaduses, kui jäätmekäitluskoht ei pea panustama Üleriigiliste sihtarvude
ringlussevõttu juhul, kui kohalik omavalitsus sihtarvu ja kohustust saavutamise tagamiseks
ette ei anna. Jäätmekäitleja kohustus jäätmeid maksimaalses on vaja korraldada
protsendis ringlusse võtta ei saa tulla kohaliku omavalitsuse hankest jäätmete korrektne liigiti
ja korraldusest – selline kohustus peab tulema seadusest. kogumine kohaliku
Ringlussevõtu kohustus ja sihtarvud ei saa olla kohaliku omavalitsuse omavalitsuse tasandil.
reguleerida. Leiame, et ringlussevõtu sihtarvud kehtivad kõigile ning
neid peavad täitma kõik jäätmekäitlejad.
ELVL Seletuskirja eelnõus lk 12 on välja toodud: „Kuivõrd kohaliku Mittearvestatud
omavalitsuse üksuse korraldatava jäätmete liigiti kogumise üks
eesmärke on täita ringlussevõtu sihtarve, võib kaasneda rahaline Antud lõik räägib
mõju töökoormuse kasvu tõttu, et tagada vajalik järelevalve, mis on jäätmete liigiti
seotud liigiti kogumise edendamisega.“ kogumisest, mis on
Vajaliku järelevalve tagamine ei too kaasa olulist mõju vaid kohaliku jäätmetekitaja kohustus.
omavalitsusele – järelevalve suurendamine toob halduskulu kaasa ka Järelevalvet jäätmete
Keskkonnaametile. Kohalik omavalitsus saab korralda oma liigiti kogumise ja JHE-jas
territooriumil jäätmete liigiti kokku kogumist ja rakendada parimaid toodud nõuete täitmise
praktikaid, kuid järelevalve jäätmekäitleja tegevuse üle on üle teeb KOV.
Keskkonnaameti pädevuses. Siinkohal oleks õigem täpsustada, KOV saab delegeerida
millist järelevalvet on silmas peetud. teatud osa järelevalves
jäätmevedajale KOJV
hanke raames.
ELVL Jäätmejaamadest: Eelnõu § 2 lg 7 kohaselt peab omavalitsus tagama Arvestatud osaliselt
oma haldusterritooriumil asuvas jäätmejaamas paragrahvi 2 lõikes 3
nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise või olema selles kokku Seletuskirja täiendatud
leppinud teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuva
jäätmejaamaga, kus lõikes 3 nimetatud olmejäätmeid vastu Oluline on säilitada KOVi
võetakse. otsustusõigus küsimuses,
kas ta soovib rajada
Seletuskirja kohaselt, kui jäätmejaam asub teise omavalitsuse jäätmejaama oma
territooriumil, siis muudab see liigiti kogutud olmejäätmetest haldusterritooriumile või
vabanemise ebamugavaks ning jäätmetekitaja võib valida liigiti sõlmib kokkuleppe
kogumisest loobumise kasuks. Seega on siinkohal eelnõu ja naaberomavalitsusega
seletuskiri mõnevõrra vastuolulised - eelnõu tekst lubab ilma nende jäätmejaama
igasuguste piiranguta sõlmida omavalitsustel kokkuleppeid kasutamiseks.
jäätmejaamade kasutamiseks, seletuskirja kohaselt see aga heaks
lahenduseks pole. Jäätmejaamade rajamise
Ettepanek on sätestada teatud üleminekuaeg, näha igas toetamist jätkatakse ka
omavalitsuses ette jäätmejaama olemasolu ning jätkata edaspidi.
jäätmejaamade rajamise toetamist. Pärast haldusreformi on
omavalitsuste territooriumid suured ning naaberomavalitsuste Ka kehtiv määrus nr 4
jäätmejaamade kasutamine on sageli vaid formaalne säte lepingus, nimetas olmejäätmed,
mis ei aita kaasa liigiti kogumisele. mida tuleb jäätmejaamas
vastu võtta, millele on
Ühtlasi võiks sõnastada eelnõu teksti selliselt, et oleks arusaadav - lisandunud pakendi- ja
kõikides jäätmejaamades ei pea vastu võtma kõiki jäätmeliike. probleemtoodete
Näiteks omavalitsustel, kellel on köögi- ja sööklajäätmete jäätmed, mille vastuvõtt
käitluskohad, on ehk parem korraldada vastuvõtt selles käitluskohas. tuleb võimalusel tagada,
siis ülemineku aega ette
ei nähta.
6
ELVL Märgime, et määruse eelnõu toob kaasa uue kohustuse võtta Arvestatud
jäätmejaamas vastu köögi-ja sööklajäätmeid. Eelnõu seletuskirjas ei
ole uuele kohustusele pühendatud ühtegi rida. Eelnõud ja seletuskirja
Palun täpsustada eelnõu seletuskirja, kuidas lahendatakse liigiti muudetud.
kogutud köögijäätmete käitlemine olukorras, kus pole piisavalt Eelnõuga ei panda
käitlusrajatisi. Näiteks Lõuna-Eestis ei ole praegu piisavalt köögi- ja kohustust jäätmejaamas
sööklajäätmete käitluskohti. biojäätmeid vastu võtta,
Ühtlasi võiks sellele sättele näha ette pikema ülemineku aja kui on pakendi ja
määruse eelnõu § 9 toodud tähtaeg 01.01.2022. Omavalitsused probleemtoodete
võiksid jäätmejaamas köögijäätmete vastuvõtuga alustada siis, kui jäätmete vastuvõtt tuleb
nad alustavad tekkekohal biojäätmete liigiti kogumisega (hiljemalt tagada võimalusel.
31.12.2023 eelnõu § 7 kohaselt). Kui jäätmejaamas jõustub
köögijäätmete vastuvõtmise kohustus enne üldist biojäätmete liigiti
kogumist, siis on tekkinud jäätmevoog nii väike, et keeruline on seda
mõistlikul viisil ringlusse suunata.
ELVL Vastavalt eelnõu § 2 lõikele 4 kohaldatakse sama § lõigetes 2 ja 3 Selgitame
sätestatut ka kaubanduses, tööstuses, ameti- ja õppeasutustes ning
mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete Ka juriidilised isikud
jäätmete kohta. peavad olema hõlmatud
Kas seega on korrektne eelnõu tõlgendus järgmine: Tööstuses, ameti- korraldatud
ja õppeasutustes ning mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmeid, mis jäätmeveoga.
vastavad jäätmeseaduse §-s 7 sätestatud olmejäätmete mõistele, ei
ole kohalikud omavalitsused edaspidi kohustatud jäätmejaamades Jäätmejaamades
vastu võtma? võetakse ka praegu
Oleme seisukohal, et omavalitsuste majandatavatel olmejäätmeid vastu ja
jäätmejaamadel puudub võimekus vastu võtta juriidiliste isikute seni kehtinud
poolt tekitatavaid jäätmekoguseid, mistõttu peaksid juriidilised põhimõtteid ei ole
isikud ka edaspidi eelnimetatud liiki jäätmed ise otse käitlejatele muudetud. Kõik
nende tekkekohas üle andma. nimetatud jäätmeliigid ei
pea olema hõlmatud
KOJVga, kuid siiski peab
olema kõigil võimalus
neid üle anda. Ka KOJVga
hõlmatud jäätmeid võib
jäätmejaama viia, kus
nende vastuvõtmine on
tagatud, kui need nt ei
mahu konteinerisse.
ELVL § 3. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise Arvestatud
korraldamine
Seletuskirja on
Eelnõu § 3 lg 1 kohaselt korraldab omavalitsus liigiti kogutud täiendatud.
olmejäätmete kokkukorjamist ise või koostöös TKOga, tootjate
ühendusega, ravimite müügiga tegelevate asutustega ning teiste Määrusega ei muutu
jäätmekäitlejatega. Kuna nn koostöö sätted on uued sätted, tuleks jäätme- ja
seletuskirjas täpsustada, mida koostöö all silmas peetakse. pakendiseaduses toodud
Eelnõu § 3 lõike 1 alusel korraldab jäätmetekitaja poolt tekkekohal põhimõtted.
liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamist kohaliku omavalitsuse
üksus kooskõlas jäätmeseaduse §-s 31 ja pakendiseaduse § 15 Seletuskirja täiendatud
lõikes 1 sätestatuga ise või koostöös ravimijäätmete kogumise
taaskasutusorganisatsioonidega pakendiseaduse § 101 mõistes. osas.
Meie hinnangul ei tule eelnõust ja seletuskirjast praegu üheselt välja,
kas uue määrusega muutub selles osas täna kehtiv korraldus.
Ka ei selgu, kellele jääb edaspidi pakendite kogumise kohustus ja
vastutus. Palume täpsustada, kuidas jaotuvad tulevikus kohalike
7
omavalitsuste ja teiste organisatsioonide rollid jäätmete liigiti
kogumisel.
ELVL Värvilahendustest. Eelnõu § 3 lõikes 5 on välja toodud liigiti kogutud Mittearvestatud
olmejäätmete kogumisvahendite või nende märgistamisel
kasutatavad värvilahendused. Teeme ettepaneku värvilahenduse Kuivõrd kohustuslik värv
järgimine teha kohustuslikuks. Hetkel on eelnõus värvilahendused kohustab isikut
soovitusliku iseloomuga. teatavateks kindlateks
tegevusteks seoses tema
Oleme seisukohal, et värvilahenduste kiire ühtlustamine võimaldab omandiga, millega
paremini saavutada eelnõuga seatud eesmärke, sh suurendada kaasnevad ka kulud (kui
taaskasutatavate, eelkõige korduskasutuseks ettevalmistatavate ja olemasolev või tulevikus
ringlusse võetavate olmejäätmete osa. omandatav mahuti on
teise värvusega), siis
Samuti on jäätmeliikide kogumismahutite värvilahendused välja riivab vaidlustatud norm
toodud eelnõu seletuskirja lk 6. Läbi määruse on välja toodud paber- omandipõhiõigust (Eesti
ja kartongpakend (15 01 01) aga ei ole mainitud paberit ja kartongi Vabariigi põhiseaduse §
(20 01 01). Kodumajapidamises tekkinud paberi ja kartongi 32). Omandipõhiõiguse
(vanapaberi) värvilahendus on samuti sinine ja selle peaks riiveks on vajalik seaduslik
sortimismääruses (määruse eelnõu § 3 lõige 5) eraldi kirjas olema. alus.
Teeme ettepaneku määrust selles osas täiendada.
ELVL Hinnakirjadest teavitamine. Eelnõu § 3 lg 8 kohaselt teavitab Mittearvestatud
kohaliku omavalitsuse üksus jäätmete liigiti kogumise ja
kokkukorjamise korraldusest ja hinnakirjadest oma veebilehel ning Keskkonnaministeerium
otsepostitustega või meediakanalites. Hinnakirjadest ei nõustu, et KOVi oma
otsepostitusega või meediakanalites liiga koormav. Hinnakirjade meediakanalite
avaldamine meedias on kulukas ning selle efektiivsus võrreldus kasutamine on liigselt
kuluga on küsitav. Ühtlasi märgime, et omavalitsus saab teavitada kulukas. Lisaks võib KOV
korraldatud jäätmeveo ning jäätmejaamade hinnakirjadest. Kuna ette näha hinnakirjade
liigiti kogumise korraldus hõlmab ka jäätmete üle andmist levitamise
väljaspool korraldatud jäätmevedu teenusepakkujale, siis ei ole teenusepakkujale (KOJV
asjakohane nõuda omavalitsuselt nende hinnakirjadest teavitamist. hankes).
Selline kohustus tuleks ette näha teenusepakkujatele. Elanik vaatab esmalt
omavalitsuse veebilehte,
et saada infot oma
piirkonna
jäätmekorralduse, sh
hindade kohta. Elanik ei
pruugi teadagi, milline
ettevõte jäätmeid veab ja
kelle veebilehte vaadata,
seetõttu võib info
puudulikuks jääda.
ELVL Ravimijäätmetest. Kas oleme õigesti aru saanud, et eelnõuga ei Selgitame
lisandu kohustust ravimijäätmeid ära anda tekkekohas ja neid ei pea Ravimijäätmete kogumist
lisama ka korraldatud jäätmeveole? Meie hinnangul peaks ka ei pea liitma KOJV-ga
tulevikus jääma nii, et ravimijäätmeid saab ära anda jäätmejaamas
ja – koostöös ravimifirmadega – ka apteekides. Tegemist on ohtlike
jäätmetega, mille
kogumiseks on vaja
rakendada erimeetmeid.
ELVL § 4. Olmejäätmete kogumine jäätmejaamas Arvestatud
Eelnõu § 4 lõike 2 ja § 9 kohaselt lasub alates 1. jaanuarist 2022 Eelnõud ja seletuskirja
jäätmejaamadel kohustus vastu võtta mh ka biolagunevaid köögi- ja muudetud.
sööklajäätmeid (20 01 08). Oleme seisukohal, et seda ei ole kohalikes
jäätmejaamades võimalik korraldada. Köögi- ja sööklajäätmete
vastuvõtmine ja hoidmine nõuab eritingimusi ja täiendavaid
8
investeeringuid, mis ei ole meie hinnangul proportsionaalsed
saavutava eesmärgiga. Teeme ettepaneku biolagunevad köögi- ja
sööklajäätmed (20 01 08) jäätmejaamas kogutavate kohustuslike
jäätmeliikide nimekirjast välja jätta ning nende kogumine ja
üleandmine korraldada üksnes nende tekkekohas.
ELVL § 5. Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse suunamise ja Arvestatud
prügilasse ladestamise piirangu rakendamine tekkekohal liigiti
kogumata olmejäätmete puhul Eelnõu § 5 on muudetud.
Määruse eelnõu § 5 esitab regulatsiooni töötlemata Volitusnormi ületav osa
segaolmejäätmete energiakasutusse ja ladestamisse suunamiseks. on eemaldatud.
Jäätmeseaduse § 35 ja § 36 toodud sortimata ja töötlemata
olmejäätmete ladestamise keeldu on eelnõus laiendatud ka
energiakasutusele. Sellised volitusi ei ole keskkonnaministrile
jäätmeseadusega antud. Kui segaolmejäätmete ladestamise
piirangud tulenevad jäätmeseadusest, siis peaksid ka piirangud
energiakasutusele tulenema jäätmeseadusest, mitte selle
rakendusaktist. Jäätmehierarhiast ei saa tuletada sätteid
segaolmejäätmete energiakasutuse piiramiseks eelnõus toodud
kujul. Eelnõu kohaselt piirangud ladestamisele ja energiakasutusele
ei kohaldu töötlemata segaolmejäätmetele, mis on kokku korjatud
KOVi territooriumilt kus on korraldatud vähemalt:
1) paberi-, klaasi-, plasti-, metalli- ja klaasijäätmete tekkekohal
kogumine korraldatud jäätmeveo raames;
2) köögijäätmete eraldi kokkukorjamine või tekkekohal
ringlussevõtt.
See reeglistik on arusaamatu ning seletuskiri ei ava tegelikke
mõjusid.
ELVL Mis saab nende omavalitsuste territooriumitele kogutud Arvestatud
segaolmejäätmetest, kus plast, klaas ja metall ei ole kogutud
korraldatud jäätmeveo raames tekkekohal? Teadaolevalt ei ole riigis Eelnõud on muudetud ja
piisavalt segaolmejäätmete sortimisvõimekust ning kui viidatud säte eemaldatud
energiakasutus ega ladestamine pole lubatud, sortimisvõimekus
puudub ning korraldatud jäätmeveo ümberkorraldamine võtab aega
aastaid - mis peaks saama segaolmejäätmetest? Seletuskirjas puudub
sellekohane analüüs ning sätte rakendamiseks ei ole ette nähtud ka
üleminekuaega.
ELVL Arusaamatuks jääb, miks on paberi-, plasti-, metalli- ja Arvestatud
klaasijäätmete kohtkogumise nõue selles eelnõu paragrahvis seotud
Jääts § 66 lg 2-ga ehk ainult läbi korraldatud jäätmeveo? Sama Eelnõu § 5 on muudetud
määruse § 3 lubab jäätmete liigiti kogumise korraldust viiel erineval
moel, aga energiakasutuse või ladestamise lubamiseks on
aktsepteeritud vaid kogumine läbi korraldatud jäätmeveo.
Seletuskirjast peaks selguma, miks selline kitsendus, kuna selline
säte omab olulist mõju jäätmemaastikul.
Määruse eelnõu § 5 lõige 2 punkt 1: „paberi-, plasti-, metalli- ja
klaasijäätmete segaolmejäätmetest eraldi kokku korjamine
tekkekohalt jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt;“. Kas siin on
mõeldud pakendeid? Kui jah, siis tuleb seda arusaadavalt määruses
selgitada, sest kodumajapidamises tekkiv paber ja kartong, plast,
metall ja klaas on midagi muud, kui samast materjalist pakendid.
Sama kommentaar käib määruse eelnõu § 5 lõike 3 kohta. Määruse
tekstist võib välja lugeda, et nüüd võib plasti ja plastpakendit koos
koguda, samas on pakend seotud tootjavastutuse põhimõttega.
Määruse eelnõu teksti kohaselt võivad edaspidi plastist pesukauss
ja plastpakend ning metallist aiapost ja konservikarp olla ühes
9
kogumismahutis. Kui see nii mõeldud ei ole, siis tuleb määruse teksti
vastavalt täiendada.
Seletuskirjas märgitakse, et "paberi-, plasti-, metalli- ja
klaasijäätmete tekkekohal kokku kogumisega võib liita samast
materjalist pakendijäätmete kogumise. Erinevate
uuringutulemuste põhjal moodustavad paberi-, plasti-, metalli- ja
klaaspakendi-jäätmed segaolmejäätmetes ca 30% ja biolagunevad
jäätmed üle 50%. "
Seega nenditakse seletuskirjas, kui suur on pakendijäätmete
osakaal, kuid hoidutakse pakendijäätmete kohtkogumise nõude
sisseseadmisest. Nõutav on vaid paberi-, klaasi-, plasti-ja metalli- ja
klaasijäätmete tekkekohal kogumine, millega võib liita samast
materjalist pakendijäätmete kogumise. Sortimisuuringu kohaselt
sisaldavad segaolmejäätmed keskmiselt plasti 17,83%, millest suur
osa pakendid. Segaolmejäätmed sisaldavad plasti, mis pole
pakend, vaid 2,13%. Klaasi osakaal segaolmejäätmetes on 6,43% ja
see on 99,99% klaaspakend. Uuringu kohaselt sisaldavad
segaolmejäätmed mittepakendilist klaasi vaid 0,01%.
(https://www.envir.ee/sites
/default/files/sortimisuuringu_lopparuanne.pdf)
Ei ole asjakohane sätestada metalli-, klaasijäätmete ja plastijäätmete
kohtkogumise nõuet läbi korraldatud jäätmeveo, kui hoopis suurem
osakaal ja tähtsus on sama materjaliliigi pakendijäätmetel. Ehk
teisisõnu tuleks sätestada ühene arusaadav pakendite kohtkogumise
kohustus läbi pakendiseaduse ja anda mõistlik üleminekuaeg.
Juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõu rakendamisel suurenevad Arvestatud
oluliselt kohalike omavalitsuste kulud olmejäätmete liigiti kogumise
korraldamisel. Ka on vajalik eelnõust tulenevate kohustuste Eelnõud ja seletuskirja
täitmiseks teha täiendavaid investeeringuid kohalikesse muudetud
jäätmejaamadesse. Nende kulude katmiseks ei piisa üksnes
Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt välja töötatud Antud määrusega ei
rahastusmeetmetest. Täiendavate ülesannete täitmiseks on vajalik reguleerita taas- ja
riigi poolt lisavahendite eraldamine kohalikesse eelarvetesse. korduskasutusse või
ringlusse suunamisega
Eeltoodule lisaks juhime tähelepanu sellele, et olmejäätmete liigiti tegelevate ettevõtete
kogumise kõrval on väga oluline kogutud jäätmete edasine juurde loomist, see
tarneahel. Jäätmejaamades on täna saavutatud võimekus jäätmete sünnib vaba ettevõtlus- ja
liigiti vastuvõtmiseks, kuid on probleeme nende taas- ja konkurentsitingimustes.
korduskasutusse ning ringlusse andmisega tegelevatele ettevõtetega. Jäätmete liigiti kogumise
Selliste ettevõtete arv on piiratud ja nende võimekus kokku kogutud nõuetest ei saa kõrvale
jäätmeid vajalikus mahus vastu võtta on juba tänagi ebapiisav. kalduda põhjusel, et
praegu puuduvad
vastavad
ümbertöötlusettevõtted.
10
Eesti Ringmajandus- 1. Eelnõu ületab Eelnõu andmise aluseks oleva seaduse volitusnormi Arvestatud
ettevõtete Liit piire. Põhiseaduse § 3 lg 1 ls 1 ja § 94 lg 2 annab minister seaduse
(ERMEL) aluseks ja täitmiseks määrusi. Sellest tuleneb, et minister võib anda
vaid intra legem määrusi ehk seadust täpsustavaid määrusi seaduses Eelnõu § 5 on muudetud
sätestatud volitusnormi ulatuses (vt Riigikohtu 20.12.1996 otsus
asjas nr 3-4-1-3-96, osad I-III; Riigikohtu 05.11.2002 otsus asjas nr 3-
4-1-8-02, p 13; Riigikohtu 02.05.2007 otsus asjas nr 3-4-1-2-07, p 20).
Eelnõu andmise aluseks on JäätS § 36 lg 5. See norm (alates
15.05.2021 kehtivas sõnastuses) sätestab, et olmejäätmete liigiti
kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete
liigitamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
JäätS § 36 lg 5 ei anna valdkonna eest vastutavale ministrile pädevust
kehtestada nõudeid, millal olmejäätmed loetakse töödelduks ja
millal mitte.
Eelnõu §1 lõige 2 punkt 4 laiendab määruse reguleerimisala:
olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete taaskasutamis- ja
kõrvaldamiseelne töötlemine;
Eelnõu § 5 Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse
suunamise ja prügilasse ladestamise piirangu rakendamine
tekkekohal liigiti kogumata olmejäätmete puhul on seadusega
vastuolus kolmel põhjusel:
a) Laiendab määruse mõjuala ka jäätmete liigiti kogumise ja
sortimise järgsete tegevuste reguleerimisele;
b) laiendab jäätmeseaduses § 35 ja 36 kehtestatud töötlemata ja
segunenud jäätmete ladestamise keelu ka jäätmete põletamisele,
mis on jäätmehierarhia järgmine tasand ning mille suhtes seadus
sellist piirangut ette ei näe;
c)Puudub sisuline vajadust dubleerida seaduse § 35 ja 36 sama
täpsusega defineeritud ladestamiseelse töötlemise regulatsiooni ka
määruses.
Eelnõu § 6 Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine
laiendab muuhulgas ka määruse mõjuala jäätmete liigiti kogumise ja
sortimise järgsetele tegevustele (sh. reguleerib jäätmete vedu ja
vedamisele järgnevat käitlemist).
ETTEPANEK: Jätta eelnõust välja jäätmeseaduses oleva
volitusnormiga vastuolus olevad sätted, mis reguleerivad
olmejäätmete, sealhulgas segaolmejäätmete liigiti kogumise ja
sortimise järgset töötlemist.
ERMEL Liigiti kogutud jäätmete parema kvaliteedi tagamine. Mittearvestatud
Eelnõu § 2 ei sätesta, et lõikes 3 loetletud jäätmete liigiti kogumisega
paralleelselt tuleb tagada ka liigiti kogumise nõuetele mittevastavate Segaolmejäätmete
segaolmejäätmete kogumine. Sellist tõlgendust toetab eelnõu §1 kogumine tuleb
lõige 3, millest võib tuletada, et segaolmejäätmete kogumine toimub korraldada JäätS § 66 lg 2
väljaspool jäätmete liigiti kogumist. Eelnõu §1 ja 2 sõnastusest võib kohaselt
tekkida ekslik mulje nagu jäätmete liigiti kogumine ja
segaolmejäätmete kogumine välistaksid teineteist.
Samas on eelnõu § 3 lõige 5 nimetatud segaolmejäätmete
kogumiskaste jäätmete liigiti kogumise kontekstis. Liigiti kogutud
jäätmete kõrge kvaliteedi tagamiseks on äärmiselt oluline, et
kvaliteedinõuetele mittevastavad jäätmed kogutakse eraldi ja neid ei
11
segata kvaliteedile vastavate jäätmetega. Segaolmejäätmete
konteinerite olemasolu võimalikult paljudes jäätmete liigiti kogumise
kohtades tagaks selle, et mittesobivaid asju ei panda liigiti kogumise
konteineritesse. Seega oleks eelnõu § 2 vaja täpsustada, et
segaolmejäätmete kogumine peab toimuma paralleelselt jäätmete
liigiti kogumisega.
ERMEL’i ETTEPANEK: Täiendada eelnõu §2 lõikega 8 järgnevas
sõnastuses: „Tagamaks liigiti kogutavate jäätmete piisav kvaliteet
tuleb koos olmejäätmete liigiti kogumisega tagada liigiti kogumiseks
sobimatute jäätmete samaaegne kogumine segaolmejäätmetena.“
ERMEL Täpsustada jäätmeliikide koos kogumise reeglit. Arvestatud
Eelnõu § 2 lõige 6 ütleb, et tuleb vältida segunemist muude
jäätmetega, mis ei ole koodiga 20. Eelnõu § 2 lõige 3 punkt 1 Vastuolud eemaldatud ja
sätestab, et paberi ja kartongi jäätmekood on 20 01 01. Eelnõu § 2 seletuskirja vastavalt
lõige 3 punkt 8 sätestab, et paber- ja kartongpakendi jäätmekood on täiendatud.
15 01 01. Eelnõu § 3 lõige 5 sätestab, et sarnaste omadustega
jäätmeliike võib koos koguda.
Erisusi liigiti kogumises
On ilmne, et ülaltoodud sätted on omavahel vastuolus. võib teha ainult juhul, kui
Samalaadne vastuolu on ka teiste materjali liiki iseloomustavate see on sätestatud
pakendite ja olmejäätmete liikide vahel – plastid (20 01 39 ja kohaliku omavalitsuse
plastpakendid 15 01 02); metallid (20 01 40 ja metallpakendid 15 01 üksuse jäätmekavas ja
04); klaas (20 01 02 ja klaaspakendid 15 01 07); puit (20 01 38 ja jäätmehoolduseeskirjas
puitpakendid 15 01 03); tekstiil (20 01 10, 20 01 11 ja tekstiilpakendid ning on kooskõlas
15 01 09). jäätmeseaduse § 31
lõikega 6
ERMEL’i ETTEPANEK: Kõrvaldada sarnaste omadustega jäätmeliikide
koos kogumise reeglites olevad vastuolud. Jätta välja eelnõu § 2 lõige
6.
ERMEL Avalikustada informatsioon kohalike omavalitsuste kohta, kus on Mittearvestatud, kuna
nõuetekohaselt korraldatud jäätmete liigiti kogumine. eelnõu sisu on
Eelnõu eesmärkide täitmisele aitaks kaasa, kui avalikkusel oleks muudetud.
informatsioon, kuidas on kohalikud omavalitsused täitnud jäätmete
liigiti kogumise korraldamise kohustust. Ettepanek võetakse
arvesse edaspidise
ERMEL’i ETTEPANEK: Sätestada eelnõu rakendussätetes, millise õigusloome protsessis.
organisatsiooni kodulehel ja millise regulaarsusega avaldatakse
informatsioon jäätmete liigiti kogumise korraldamise kohustuse
täitmise kohta kohalike omavalitsute lõikes.
ERMEL Eelnõu seletuskirja viide on arusaamatu. Eelnõu seletuskirjas Arvestatud
viidatakse Iirimaa Keskkonnakaitse Agentuuri juhistele, kus
käsitletakse jäätmekäitlus-kohtadest väljuvate segaolmejäätmete Viited on korrigeeritud ja
klassifikatsiooni. See viide jääb arusaamatuks nii selles osas, miks seletuskirja näidetega
võetakse aluseks just Iirimaa pädeva keskkonnaasutuse juhised, kui täiendatud
ka selles osas, kas Iirimaa juhistest lähtumine on põhjendatud.
ERMEL täiendus § 4 lg 1 “Jäätmejaam on keskkonnakaitseluba omav, üldjuhul Arvestatud
detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud
jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid liigiti Eelnõu sõnastust on
kogutud jäätmete üleandmiseks ning kus toimub nende kokku muudetud
pressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil.”
Kuidas saab jäätmejaam omada keskkonnakaitseluba? Tegu ei ole Säilib kohaliku
eraldi juriidilise isikuga või üldse isikuga, seega ükski jäätmejaam ei omavalitsuse
saa omada keskkonnakaitseluba. Luba omab seda haldav isik. otsustusõigus nimetada
jäätmejaama muu
12
See säte ei ole üldiste taaskasutuse- ja ringlussevõtu eesmärkidega nimetusega, kuid
kooskõlas. Antud sätte kohaselt saaks jäätmejaamas ainult jäätmeid eelistatult võiks kasutada
vastu võtta, tihendada ning siis edasi saata. Paraku ei ole see kõikides Eestis tervikuna sarnast
jäätmejaamades nii ja nii ei ole ka mõistlik. Näiteks mööbli vms nimetust „jäätmejaam“,
korduskasutamine (tehniliselt peaks olemas olema võimalus selle mis on ka õigusloomes
toimingu tegemiseks), multši tootmise soov (Keila), kompostimine kasutusel.
(Tallinna jäätmejaamades), sortimine jne. See, et paljudes
jäätmejaamades neid toiminguid ei ole seni tehtud, ei tähenda, et
need peaks üldse välja jätma, sest idee poolest on tegu kõige
keskkonnasõbralikuma lahendusega - jäätmeid kasutatakse või
võetakse tekkekohal või juba jäätmejaamas kasutusele või
ringlusesse.
Kui need jäätmekäitluskohad, kus tehakse lisaks jäätmejaamade
funktsioonile ka muid tegevusi, siis kuidas neid nimetatakse?
Käitluskeskused? Ehk, et mitte Keila jäätmejaam vaid Keila
jäätmekäitluskeskus? Näiteks jäätmejaam Viljandis on linna oma ja
seal tehakse mitmeid käitlustoiminguid lisaks jäätmete
vastuvõtmisele. Samas see jäätmejaam on KOVi poolt nii loodud ning
kui öelda, et seal tohib ainult koguda, siis polegi piirkonnas piisavalt
võimekust jäätmeid käidelda. Juhul kui selle sätte mõte on, et
jäätmejaamale tuleb taotleda kaks luba, üks jäätmejaamas
kogumiseks ning teine käitluskeskuse jaoks, siis on tegu sisutu
bürokraatiaga ja tekitab lisaks jäätmejaama haldajale ka
Keskkonnaametile lisakoormust.
Eesti Energia AS 1. Kas nõuded on sõnastatud täpselt? Arvestatud
Enefit Green AS Eelnõu §5 (2) ja (3) sätestab väga ebamäärased reeglid, mille täitmise
korral võib konkreetseid olmejäätmeid prügilatesse ladestada. Eelnõu § 5 sõnastus on
Kahjuks Eelnõust ei selgu, kas tingimus, et „piirangud ei kohaldu muudetud. Prügilasse
töötlemata segaolmejäätmetele, mis on kokku korjatud kohaliku ladestamise piiranguid
omavalitsuse üksuse haldusterritooriumilt, kus on korraldatud käsitlevad JäätS § 36 lg 1
vähemalt /…/“ tähendab, et vaid KOV territooriumi mingis osas peab ja 2
toimuma nõuetele vastav tegevus, ning see muudab kogu
omavalitsusest kogutud olmejäätmed nõuetekohaselt Vaidlustamise
kogutuks? Või kas see nõue kehtib iga jäätmetekitaja suhtes eraldi protseduurid ei kuulu
ning nõuetele mittevastava jäätmetekitaja juurest kogutud määruse
jäätmetele rakenduvad jäätmeseaduses sätestatud piirangud? reguleerimisalasse, neid
Samuti ei tulene Eelnõust, kes peab otsustama, kas §5 toodud saab kehtestada seaduse
nõuded on konkreetse jäätmetekitaja (või KOV territooriumi kui tasandil.
terviku) suhtes täidetud või mitte. Samuti ei ole selge, kuidas tuleb
jäätmetekitajal, jäätmekäitlejal või KOV-l käituda vastandlike KOV peab tegema
hinnangute korral. järelevalvet
Ettepanek: Täpsustada määrusega kehtestavate nõuete tingimused jäätmetekitajate üle ja
üheselt mõistetavateks. Lisada määrusega ette nähtud otsuste KOV vastutab JHE nõuete
vaidlustamise protseduur(id). täitmise eest.
Probleem: Menetluses oleva „Olmejäätmete liigiti kogumise ja
sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused"
(lühidalt: Sortimismäärus) eelnõu §5 käsitleb igasugust jäätmete
energiakasutust kui ladestamisega võrdsustatavat tegevust.
Kuid jäätmeseaduse § 17 (1) eristab ilma energiakasutuseta ja
energiakasutusega jäätmete põletamise. Vaid ilma
energiakasutuseta jäätmete põletamine on võrdne jäätmete
ladestamisega. Selliste tegevuste ühiseks nimetuseks on „jäätmete
kõrvaldamine“.
13
Jäätmete energiakasutuse kriteeriumit täpsustab edasi
Keskkonnaministri määrus nr 148 „Jäätmete taaskasutamis- ja
kõrvaldamistoimingute nimistud“ (Vastu võetud 08.12.2011)
https://www.riigiteataja.ee/akt/121062016036, mille §3 sätestab,
et kõrge energiatõhususega olmejäätmete põletamine on
taaskasutustoiming. Määrus kehtestab jäätmete
energiatõhususe arvutamise detailse metoodika.
Jäätmeseaduse §221 järgi: „Jäätmetekke vältimise ja
jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning rakendamisel
juhindutakse prioriteetide järjestuses järgmisest jäätmehierarhiast
/…/ Jäätmehierarhiast võib kõrvale kalduda, kui see tagab parima
keskkonnaalase üldtulemuse asja kogu olelusringi arvestades“.
Sisulised järeldused:
1) Jäätmeseadus eristab ühemõtteliselt jäätmete kõrvaldamise ja
taaskasutamise jäätmehierarhia erinevateks tasemeteks ning
kohustab jäätmete käitlemist korraldama jäätmehierarhia alusel.
2) Jäätmete ladestamine ja madala energiatõhususega
energiakasutus kuuluvad jäätmehierarhia ühele tasemele. Neid võib
sarnaselt reguleerida.
3) Kõrge energiatõhususega energiakasutus kuulub jäätmete
ladestamisest erinevale jäätmehierarhia tasemetele ja seda tuleb
erinevalt reguleerida.
4) Ladestamist ja energiakasutust saab ühesuguse meetmena
käsitleda mittepõlevate jäätmete korral. Samuti võib üksikute
jäätmeliikide erilisi omadusi arvesse võttes langetatud eraldi
otsuseid ning võrdsustada nende ladestamist ja põletamist. Kuid igal
juhul ei saa kõiki põlevaid segaolmejäätmeid võrdsustada
ladestatavate jäätmetega, sest nad sisaldada väga erinevate
omadustega jäätmeid ning kõigi segaolmejäätmete energiakasutuse
ja ladestamise võrdsustamine ei taga kindlasti parimat
keskkonnaalast üldtulemust.
Lahendus: Vastuolu saab vältida, kui uue sortimismääruse §5 ei
nimeta keelatud tegevusena jäätmete ladestamist ja põletamist, vaid
Jäätmeseaduse §17 (1) defineeritud jäätmete kõrvaldamist
(„Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse,
põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming,
mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine
kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg
ainete või energia taasväärtustamise näol.“).
Eesti Energia AS 2. Kas vastutajaks on määratud tehingu õige pool? Arvestatud
Enefit Green AS Eelnõu §5 (1) sätestab, et jäätmete ladestaja ei tohi nõuetekohaselt
kogumata segaolmejäätmeid prügilasse ladestada. Eelnõu ei keela Eelnõu § 5 on muudetud
14
aga samade jäätmete prügilasse ladestamiseks viimist. Seega luuakse
Eelnõuga õigusruum, kus pakkujal on õigus pakkuda ning ei ole
kohustust avaldada, et pakutakse jäätmeid, mille ladestamine on
keelatud. Jäätmete vastuvõtjal ei ole aga sisuliselt võimalik
kontrollida, kas ladestamiseks toodud olmejäätmeid võib ladestada,
või on nende jäätmete ladestamine keelatud.
Tundub, et Eelnõu §5 (1) on toimingu piirang rakendatud valele
isikule. Eelnõu §5 kehtestatud tingimuste täitmiseks vajalik
informatsioon on täpselt olemas ettevõtjal, kes on jäätmed
jäätmetekitaja juurest kokku kogunud ning tema on pädev hindama,
kas neid võib ladestada või ei või. Lisaks on jäätmete ladestamiseks
andjal oluliselt odavam kontrollida jäätmete päritolule kehtestatud
nõuete täitmist, võrreldes kuludega, mida sarnase täpsusega
kontrolli teostamiseks peab tegema jäätmete vastuvõtja.
Ettepanek: Kõik piirangud jäätmete edasisele käitlemisele tuleb
kehtestada jäätmete üleandjale, mitte vastuvõtjale. Jäätmete
üleandja omab oluliselt rohkem informatsiooni jäätmete kohta kui
jäätmete vastuvõtja ja saab seetõttu langetada informeeritumaid
otsuseid.
15
Ragn Sells AS Jäätmete liigiti kogumisel ja ringlusse võtmisel on oluline, et Arvestatud
kaasatud oleksid kõik vastutavad osapooled. Määruse paragrahvi 3
lõiget 1 tuleb täiendada, et juhul kui kohalik omavalitsus korraldab Kohaliku omavalitsuse
üksus võib korraldada
korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete kogumise
pakendijäätmete liigiti
jäätmevaldaja tekkekohalt, siis KOV peab kaasama kogumise tekkekohalt
pakendiorganisatsioonid. Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine JäätS § 31 lõikes 5 ja PakS
peab võimaldama pakendiorganisatsioonidel pakendiseaduses § 15 lõikes 1 sätestatuga
toodud kohustuste täitmise. Kuna pakendijäätmete kogumise ja ise või koostöös
ringlussevõtu eest vastutavad pakendiettevõtjad- ja taaskasutusorganisatsioo
organisatsioonid, siis korraldatud jäätmeveo raames kogutud nidega pakendiseaduse §
101 mõistes.
pakendijäätmete valdajaks peab jääma pakendiorganisatsioon.
Ragn Sells AS Paragrahvi 3 lg 2 tuleks täiendada eraldiseisva punktiga, et Mittearvestatud
„ühildatuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga
jäätmeseaduse § 66 lõike 2 kohaselt tuleks tekkekohalt koguda Müügi- ja rühmapakendi
eristamine määruse
pakendijäätmetest vaid PakS §3 lg 1 p 1 mõistes müügipakendit. PakS
tasandil ei ole võimalik,
§ 3 lg 1 p 2 ja 3 mõistes veo- ja rühmapakendit koguvad kuna sellega ületataks
pakendiettevõtjad ise ning selle kokku kogumise ja ringlusse seadusega antud
suunamisega ei ole täna probleeme. Oluline on korraldada volitusnorme.
kodumajapidamistes just müügipakendi eraldi kogumine, sest
olmejääde suuresti just müügipakendist koosnebki. Vastasel korral JäätS § 31 lg 5: Kohaliku
tekib risk, et omavalitsusele kuuluv jäätmekäitlusorganisatsioon omavalitsuse üksus võib
korraldada
keskendub tulu saamiseks ettevõtetest veo- ja rühmapakendi
pakendijäätmete liigiti
kogumisele. See ei aita kaasa olmejäätmete ringlusmäärade kogumise tekkekohalt
suurendamisele, vaid raskendab pakendiorganisatsioonidel kokkuleppel
kohustuste täitmist pakendiettevõtete ees, mis omakorda tekitab pakendiseaduse
pakendiettevõtetele aktsiisiriske. § 101 lõikes 1 nimetatud
taaskasutusorganisatsioo
niga, kellele tagatakse
sellisel juhul osalemine
pakendijäätmete
taaskasutamise
korraldamisel
proportsionaalselt tema
turuosaga.
Pakendijäätmete
tekkekohalt kogumine
võib toimuda eri liiki
pakendimaterjali koos
kogumisena.
Ragn Sells AS Määruse eelnõuga antakse võimalus koguda sarnaste omaduste kuid Arvestatud
erinevate jäätmekoodidega materjale koos, mis võimaldaks
vähendada veoga kaasnevaid keskkonnamõjusid. Paragrahvi 3 lg 4 Seletuskirja täiendatud
puhul tuleks lisada, et pakendijäätmeid siiski tuleb eraldi koguda
Jäätmete liigiti kogumisel
teistest jäätmekoodidest, et tagada korrektne pakendijäätmete saab erandeid teha vaid
tekkekoguste arvestus. Näiteks plastide (200139) ja plastpakendite JäätS § 31 lõikes 6 toodud
(150102) koos kogumisel ei ole võimalik hiljem kogumismahutis või tingimustel, muul juhul
sorteerimisel määratleda õigesti jäätmekoode või nende mahte. mitte.
Pakendijäätmete kogumine koos teiste jäätmeliikidega võib
negatiivselt mõjutada pakendijäätmete kogumise arvestust.
Ragn Sells AS Seletuskirjas on segaolmejäätmete mõistes toodud välja, et see Arvestatud
hõlmab ka „määrdunud pakendit“. Juhime tähelepanu, et liigiti
16
kogutud määrdunud pakend on jätkuvalt pakend ja selle üle tuleb „määrdunud pakend“
pidada eraldi arvestust. PakS § 9 on lubatud pakendijäätmete eemaldatud
energiakasutus ja seda peab saama pakendi jäätmekoodi järgi
tõendada. Viies segaolmejäätmete mõiste alla määrdunud pakendi,
näeme, et tõuseb segaolmejäätmete ning väheneb liigiti kogutud
pakendijäätmete mass. Palume määrdunud pakendi
segaolmejäätmete mõiste alt eemaldada.
Ragn Sells AS Paragrahv 5 sätestab, millistel juhtudel loetakse segaolmejäätmed Mittearvestatud
töödelduks, kuid puudub määr, mis näitaks, et liigiti kogumine toimib
ka efektiivselt ning tõepoolest segaolmejäätmed on köögi- ja Eelnõu § 5 on muudetud
sööklajäätmetest ning taaskasutatavatest materjalidest eraldi
kogutud. Paragrahvi 5 lõikesse 2 soovitame lisada, et kohaliku Antud ettepanekut
omavalitsuse territooriumil kogutud segaolmejäätmed loetakse käsitletaakse edaspidise
töödelduks juhul, kui punktis 1 ja 2 toodud jäätmeliigid on vähemalt õigusloome protsessis
55% liigiti kogutud segaolmejäätmete ja punktis 1 ja 2 toodud
jäätmete kogumassist omavalitsuse territooriumil. Kui ringlusse
minevate voogude täpse arvestuse pidamine võib täna veel
tehnilistel põhjustel olla keeruline, siis liigiti kogutud jäätmete massi
üle arvestuse pidamise võimekus on olemas ja kõigile turuosalistele
jõukohane. Liigiti kogumise määr võiks ajas suureneda sarnaselt
JäätS §1363 lõikes 2 toodule.
Ragn Sells AS Teeme ettepaneku, et määruses võiks kohalikule omavalitsusele luua Mittearvestatud
võimaluse eraldi regulatsiooniga (näiteks jäätmehoolduseeskirjas või
hankedokumendis) kehtestada töötlemata segaolmejäätmete Kohaliku omavalitsuse
üksus saab juba praegu
kogumisel kõrgem tasu jäätmetekitajale. Selle kaudu oleks võimalik
ettepanekus toodud
suunata jäätmetekitajate käitumist, suurendada liigiti kogumise regulatsioone
sihtarvude täitmist ning kompenseerida töötlemata jäätmete jäätmehoolduseeskirja
järelsortimise kulusid. või korraldatud
jäätmeveo
hankedokumentidesse
lisada.
Ragn Sells AS Määruse seletuskirjas (§ 2 lg 6) on eristatud seaolmejäätmeid ning Mittearvestatud
tööstusjäätmeid. Teeme ettepaneku luua tööstusjäätmetele eraldi
jäätmekood. Segunenud tööstusjäätmed koosnevad väga erinevatest Toodud ettepanekut ei
saa reguleerida käesoleva
materjalidest ning peamiselt on tegemist jäätmete seguga, mida ei
määrusega, sest sellega
ole võimalik suunata kordus- või ringlussevõttu. Segunenud ületataks seadusega
tööstusjäätmetele on hetkel väga keeruline määrata tekkepõhiselt antud volitusnorme, kuid
jäätmenimistu alusel koodi. Eraldi kood võimaldaks jälgida nende ettepanekut kaalutakse
teket ja vähendada oluliselt segaolmejäätmete tekkekogust. Lisaks edaspidise õigusloome
võimaldaks eraldi kaardistamine tulevikus suunata ka protsessis.
tööstusjäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõttu.
17
Eesti Määruse § 2 lg 5 kohaselt võib lõikes 3 nimetatud sarnaste Arvestatud
Taaskasutusorganis omadustega jäätmeliike koos koguda, kui see on sätestatud kohaliku
atsioon MTÜ (ETO) omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjas ja see on kooskõlas Jäätmete liigiti kogumisel
jäätmeseaduse § 31 lõikega 6. Määruse eelnõu seletuskirja kohaselt saab erandeid teha vaid
loetakse “sarnasteks omadusteks sarnaste inertsete omadustega JäätS § 31 lõikes 6 toodud
jäätmeid, mida on hõlbus hiljem lahku sorteerida, näiteks metall ja tingimustel, muul juhul
plast nii materjali kui ka pakendijäätmetena, paber ja kartong nii mitte. Erandid
materjali kui ka pakendijäätmetena.” määratletakse
Selgitus “sarnaste inertsete omadustega jäätmeid, mida on hõlbus jäätmekavas ja
hiljem lahku sorteerida “ võib olla jäätmevaldajale (tarbijale) mitmeti jäätmehoolduseeskirjas.
mõistetav ning seetõttu keeruline järgida.
Näiteks tekib küsimus, kas eeltoodud selgituse kohaselt võib klaasi
kogumisvahendis koos koguda klaaspakendi ja akna – ja tarbeklaasi.
Näiteks aknaklaasist tahvlid ja klaaspudelid võivad esmapilgul
tunduda jäätmetena, mida on hiljem võimalik lahku sorteerida, kuid
pärast transportimist käitluskohta ei pruugi olla võimalik erinevaid
klaasmaterjali liike klaasipurust eraldada.
Tuginedes kogemusele ja tarbijaküsitluste tagasisidele, sõltub liigiti
kogumise edukus otseselt liigiti kogumise reeglite ja juhiste
arusaadavusest ja lihtsusest jäätmevaldaja jaoks.
Ettepanek: Eeltoodud sätet võiks täpsustada või kohaliku
omavalitsuse üksusel jäätmehoolduseeskirjas üheselt mõistetavalt
määrata need jäätmed, mida ei ole lubatud koos koguda.
ETO Küsimus: Kui tootjavastutusega hõlmatud jäätmed kogutakse koos Selgitame, et jäätmete
muude (mittepakendi) jäätmetega vastavalt määruse § 2 lg 5, siis kes liigiti kogumisel saab
ja millise metoodika alusel eristab kogutud voost näiteks erandeid teha vaid JäätS §
pakendijäätmete osa juhul, kui nende suhtes kehtib 31 lõikes 6 toodud
taaskasutusorganisatsioonil pakendi tagasivõtu - või käitluskulude tingimustel, muul juhul
kandmise kohustus? mitte. Juhul kui
otsustatakse
pakendijäätmete muu
materjaliga koos
kogumise kasuks, siis
saab seda teha vaid
tekkekohal kogumisega ja
rakendub saastaja
maksab printsiip. Täpsed
tingimused ja kulude
proportsioon on võimalik
kokku leppida KOVi ja
TKO vahelises
koostöölepingus.
Seletuskirja on vastavalt
täiendatud.
ETO Käesolev määrus muudab jäätmete liigiti kogumise reegleid Selgitame
kardinaalselt (varasemalt kehtis põhimõte, et pakendijäätmed tuleb Teavitustegevusi tuleb
muudest jäätmetest eraldi koguda), ning hõlmab kõiki teha järjepidevalt kõikide
jäätmevaldajaid, mistõttu on vajalik tagada inimeste põhjalik, asjaomaste osapoolte
mastaapne ja järjepidev informeerimine uutest liigiti kogumise poolt, kelleks on
reeglitest. Teatavasti pelgalt pakendi taaskasutusorganisatsioonide Keskkonnaministeerium
(ega ka kohalike omavalitsuste) võimalustest ja vahenditest ei jätku koos haldusala
vajaliku teavitustöö teostamiseks. asutustega, kohalikud
Küsimus: Kes teostab elanike teavituse ja millistest vahenditest see omavalitsused,
rahastatakse? jäätmekäitlejad jne.
PakS § 144 lg 1 p 11
kohaselt kuulub
18
taaskasutusorganisatsioo
ni kohustuste hulka
avalikkuse ja tarbijate
teavitamine pakendi ja
pakendijäätmete
tagastamise korrast ja
nõuetest ning
jäätmetekke ja
prügistamise vältimisest.
teavitusele tehtavad
kulutused peavad
moodustama vähemalt
ühe protsendi
taaskasutusorganisatsioo
ni kalendriaasta käibest.
Kampaaniate
läbiviimiseks ja teavituste
levitamisega seotud
tegevuste katteks saavad
KOVid taotleda toetust
SA
Keskkonnainvesteeringut
e Keskuse kaudu.
ETO Seletuskirjas väidetakse korduvalt, et jäätmematerjali parema Selgitame
kvaliteedi tagamiseks, selle taaskasutusvõimaluste suurendamiseks Jäätmete liigiti kogumise
ning ülearuse energia- ja tööjõukulu vältimiseks olmejäätmete olulisust toetavad
sortimisel kasutama kõiki võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks mitmed uuringud ja
nende tekkemomendil ja üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa. hinnangud, sealhulgas ka
Kvaliteetse ringlussevõtu tagamiseks ja hõlpsamaks jäätmete raamdirektiiv,
korduskasutamiseks ettevalmistamiseks tuleb jäätmeid koguda mille kohaselt selleks, et
liigiti. vältida jäätmetöötlust,
“Liigiti kogutud olmejäätmete kokkukorjamise korraldamisega millega ressursid satuvad
tagatakse jäätmematerjali parem kvaliteet ning suuremad jäätmehierarhia
taaskasutusvõimalused ja seega ka jäätmete taaskasutamine madalamatele astmetele,
võimalikult suures ulatuses. Säte aitab saavutada jäätmeseaduse § tõsta
136*3 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu korduskasutamiseks
sihtarvude täitmise. “ ettevalmistamise ja
Küsimus: Millistele mõjuanalüüsidele, uuringutele või hinnangutele ringlussevõtu määra,
eeltoodud väited tuginevad ning missuguseid alternatiive on kaalutud võimaldada kvaliteetset
käesoleva määruse eelnõu (või jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ringlussevõttu ning
muutmise seaduse eelnõu (SE 190)) väljatöötamisel, leidmaks nii ergutada kvaliteetsete
majanduslikust kui keskkonnaaspektist vaadatuna optimaalseim teiseste toorainete
lahendus olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmiseks? kasutuselevõttu, peaksid
liikmesriigid tõhusamalt
täitma raamdirektiivis
sätestatud jäätmete liigiti
kogumise kohustust, mis
hõlmab kohustust võtta
kasutusele vähemalt
paberi, metalli, plasti ja
klaasi liigiti kogumine,
mida liikmesriigid pidid
tegema 2015. aastaks,
ning nad peaksid
kehtestama biojäätmete,
kodumajapidamistest
19
pärit ohtlike jäätmete ja
tekstiiljäätmete liigiti
kogumise.
Jäätmete raamdirektiivist
on lähtutud nii
jäätmeseaduses kui ka
eelnõukohases
määruses.
Juhul kui liigiti kogumine
pole optimaalseim
lahendus, on võimalik
liigiti kogumisest teha
erandeid JäätS § 31 lg 6
kohaselt.
ETO Määruse eelnõu § 3 lg 2 p 5 kohaselt võib tekkekohal liigiti kogutud Ebatäpsus likvideeritud
olmejäätmete kokkukorjamist korraldada seaduses sätestatud muul
viisil. Mittearvestatud
Eelnõu seletuskiri: “Uus on § 3 lõike 2 punkt 5, mille kohaselt võib Seletuskirja täiendatud
olmejäätmeid kokku korjata muul seaduses sätestatud viisil. Muul
viisil jäätmete kokkukorjamine onseks (??) loetakse see, kui PakS § 20 lg 3:
asjakohast luba omav teenusepakkuja kogub olmejäätmeid, mis ei Postimüügiga tegelev
ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, suures ulatuses. “…Näiteks pakendiettevõtja peab
saab kodutehnikat või mööblit kullerteenusena vedav ettevõte võtta teavitama lõppkasutajat
samalt aadressobjektilt vana kodutehnika, mööbli või ja tarbijat tema õigusest
pakendijäätmed ning viia need jäätmejaama või lõppkäitluskohta. tagastada pakend ja
Seletuskirja selgitusest võib järeldada, et asjakohast luba omav pakendijäätmed kauba
teenusepakkuja (kes ei pruugi olla taaskasutusorganisatsiooni ega üleandjale.
kohaliku omavalitsuse üksuse lepinguline teenusepakkuja) võib Pakendiettevõtja võib
asuda kodudest pakendijäätmeid kokku koguma suurtes kogustes. kulleri kaudu täita
Olukorras, kus pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärad kasvad pakendi tagasivõtmise
ning jäätmete ringlussevõtu tehnoloogia areng on ebapiisav, võib kohustust.
tekkida mõnede materjalide osas defitsiit. Tõenäoliselt ei jõua
eelnimetatud teenusepakkujate valdusesse sattuvad Seletuskirja lisatud
pakendijäätmed taaskasutusorganisatsioonideni või ettevõtjateni, täpsustus, et
kellel lasub vastutus ringlussevõtu sihtmäärade täitmise eest ning pakendijäätmetena
see võib piirata nende võimalusi oma kohutuse täitmisel. mõeldakse konkreetse
Ettepanek: jätta pakendijäätmed antud punktist välja. kodutehnika pakendit,
Pakendijäätmete kogumine jäägu ikka kas taaskasutusorganisatsiooni mitte kõiki
või kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada. majapidamises tekkivaid
pakendijäätmeid.
20
Eesti Omanike EOKL ei nõustu määruse eelnõu § 2 lg-ga 2, mis paneb Nõustume, et oluline on
Keskliit (EOKL) jäätmetekitajale (omanikule) umbmäärase kohustuse kasutada kõiki edendada teadlikkust
võimalusi olmejäätmete liigiti kogumiseks, ilma infota, kuhu tema sellest, mis liigiti kogutud
poolt liigiti kogutud jäätmed suunatakse ning mis toiminguid jäätmetega edasi
nendega tehakse. tehakse.
Selgitame, et JäätS § 70 lg
Samal põhjusel ei ole EOKL nõus KOV-i vabastamisega kohustusest 1 kohaselt korraldab
korraldada jäätmete sortimist. Kehtivate regulatsioonide (sh JäätS § kohalik omavalitsus
28¹ lg 2 ja § 34) ning jäätmetekitajate jäätmekogumise harjumusi korraldatud jäätmeveoga
arvestades tuleb valdav osa kogutud jäätmetest üle sortida. hõlmatud jäätmete
Eeltoodust tulenevalt moodustab sortimisega seotud kulu olulise osa taaskasutamise või
jäätmetekitajate jäätmekäitlusega seotud kuludest. Arvestades, et kõrvaldamise. Kohaliku
jäätmeseaduse kohaselt sõlmib jäätmetekitaja eest jäätmete omavalitsuse üksus võib
kokkukogumislepingu KOV, on jäätmetekitajal õigustatud ootus olla korraldada ka muude
teadlik jäätmete sortimisega seotud kulude suurusest. Samuti on jäätmete taaskasutamist
mõeldamatu, et KOV saaks ilma jäätmete sortimist korraldamata, või kõrvaldamist.
omada ülevaadet jäätmete liigiti kogumisest, mis on JäätS § 31 lg 1 Taaskasutamise või
kohaselt KOV-i vastutusel. Kokkuvõttes halvendab KOV-i sortimise kõrvaldamise viivad läbi
korraldamisest vabastamine jäätmeturu läbipaistvust, halvendades jäätmekäitlejad, kes
seeläbi nii KOV-i, kui jäätmetekitaja võimalusi ja motivatsiooni peavad taaskasutamisel
ringmajandusse panustada. või kõrvaldamisel järgima
kõiki jäätmeseaduse ja
selle alamaktidega
kehtestatud asjakohaseid
kohustusi, sealhulgas
ladestamiseelse sortimise
ja töötlemise kohustust.
Jäätmete sortimine on
taaskasutustoiming, mida
teeb jäätmekäitleja
keskkonnakaitseloa
alusel ning mille täpsem
kirjeldus on kajastatud
jäätmekäitleja
keskkonnakaitseloas.
Lisaks on kohaliku
omavalitsuse üksusel
võimalus korraldatud
jäätmeveo
hankedokumentide
tehnilises kirjelduses ette
näha nende
territooriumilt kogutud
jäätmete käitluskoht või -
kohad.
EOKL EOKL on arvamusel, et määruse eelnõusse lisatud jäätmemaja Arvestatud
mõiste ei taga seadusest tulenevate sihtarvude täitmist, kuna
eelnõus kirjeldatud kogukondlik liigiti kogutud jäätmete Nõustume, et liigiti
kokkukorjamine ei erine täna kasutusel olevatest kogutud jäätmete üle
tootjavastutusorganisatsioonide poolt paigaldatud erinevate andmine tekkekohal
jäätmemahutite kogumissüsteemist. tagab kõige parema
kvaliteedi ja
EOKL leiab, et liigiti kogutud jäätmete üle andmine tekkekohal tagab jäätmetekitaja poolse
parema kvaliteedi ja jäätmetekitaja poolse vastutuse. vastutuse. Küll aga on
võimalik võtta kasutusele
meetmeid, et ka
jäätmemajades ja
21
avalikus konteinerpargis
tõsta kogutavate
jäätmete kvaliteeti.
Üheks võimaluseks
jäätmemajade puhul on
näiteks piiratud ligipääs
jäätmemajale jms.
Seletuskirja täiendatud ja
lisatud jäätmemaja
tehnilise varustatuse
soovituslik loend.
EOKL Samas juhib EOKL tähelepanu asjaolule, et eraisikule kaasneb oluline Arvestatud
finantsiline mõju vajalike lisa jäätmemahutite muretsemisel. Seega
on lisa jäätmemahutite soetamiseks SA Keskkonnainvesteeringute Mõjude osa täiendatud.
Keskuse poolne toetus igati vajalik. SA
Keskkonnainvesteeringut
e Keskuse kaudu
jätkatakse jäätmete liigiti
kogumise taristu
toetamist
Jäätmehalduskeskus Selleks, et tagada jäätmematerjali parem kvaliteet, suurendada selle Mittearvestatud
MTÜ taaskasutusvõimalusi ning vältida olmejäätmete sortimisel ülearust
energia- ja tööjõukulu, peab jäätmetekitaja kasutama kõiki võimalusi Jäätmetekitaja on iga isik,
olmejäätmete liigiti kogumiseks nende tekkemomendil ja nende kes tekitab jäätmeid.
üleandmiseks jäätmekäitlejale liikide kaupa.
Märkus 1: lõikes 2 on kasutatud mõiste „jäätmetekitaja“. JäätS § 10 järgi on
Ettepanek: õigem on kasutada mõistet „jäätmevaldaja“, mis on läbiv jäätmetekitaja isik või riigi
mõiste ka Jäätmeseaduses isikute õiguste ja kohustuste või kohaliku omavalitsuse
määratlemisel. üksuse asutus, kelle
tegevuse käigus tekivad
jäätmed, või isik, kes
sooritab jäätmetega
toiminguid, mille
tagajärjel jäätmete
olemus või koostis
muutub, näiteks tegeleb
jäätmete eeltöötlusega
või segab jäätmeid.
Jäätmehalduskeskus biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08); Mittearvestatud
MTÜ Märkus 2: lõikes 3 punktis 6 kasutatakse mõistet „biolagunevad
köögi- ja sööklajäätmed“. Jäätmeseaduses kasutatakse alates Määruses kasutatakse
15.05.2021 mõistet „toidu- ja köögijäätmed“. Arusaadavuse huvides Keskkonnaministri
on ettepanek kasutada läbivalt ühte mõistet kõikides õigusaktides 14.12.2015 a määrus nr
lähtudes seaduse terminitest. 70 „Jäätmete liigitamise
kord ja jäätmenimistu“
lisas olevaid jäätmekoode
ja nende nimetusi.
Jäätmeseaduses on
esitatud definitsioon
tulenevalt direktiivi
mõistetest, mitte
jäätmenimistu kaudu.
JäätS § 51 p 2 hõlmab
jäätmekoodi 20 01 08 ehk
22
biolagunevaid köögi- ja
sööklajäätmeid.
Jäätmehalduskeskus (6) Olmejäätmete kogumisel tuleb vältida: Mittearvestatud
MTÜ 1) segunemist muude jäätmetega, mida ei hõlma jäätmenimistu
jaotis 20, näiteks tootmistegevuses tekkinud jäätmed; Erisuste tegemine on
lubatud JäätS § 31 lg 6
Märkus 3: lõikega 6 sätestatakse, et tuleb vältida olmejäätmete alusel
segunemist muude jäätmetega kui 20 jaotises nimetatuga. Sama
paragrahvi lõikes 5 määratletud kohaliku omavalitsuse õigus koos
koguda kõiki neid jäätmeliike, mis on sarnaste omadustega. Kui 15
koodiga jäätmed on sarnase omadusega ja osaliselt need seda ka
kindlasti on, siis lõike 6 alusel neid siiski koos koguda ei tohi.
Ettepanek on viia lõigete 5 ja 6 tingimused üheselt arusaadavaks.
Jäätmehalduskeskus (7) Kohaliku omavalitsuse üksus peab tagama oma Arvestatud
MTÜ haldusterritooriumil asuvas jäätmejaamas käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud olmejäätmete vastuvõtmise või olema selles
kokku leppinud teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil Eelnõuga ei panda
asuva jäätmejaamaga, kus lõikes 3 nimetatud olmejäätmeid vastu kohustust jäätmejaamas
võetakse. biojäätmeid vastu võtta,
pakendi ja
Märkus 4: lõikes 7 on toodud imperatiivne kohustus, mille probleemtoodete
rakendamise mõju kohalike omavalitsuste jäätmehooldusele ei ole jäätmete vastuvõtt tuleb
määruse koostaja poolt hinnatud. Jäätmete kogumise ja käitlemise tagada võimalusel.
tingimuste kehtestamisel on kohalikul omavalitsusel Jäätmeseaduse
alusel lai diskretsiooniõigus. Nõue tagada jäätmejaamades ka
korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide vastuvõtmist ei saa
olla imperatiivne, vaid kohaliku omavalitsuse jäätmekava ja
jäätmehoolduseekirja reguleerimise objekt, millega on esitatud
analüüsitud seisukohad iga tegevuse vajalikkuse osas, s.h ka
jäätmejaamades osutatavate teenuste osas.
Ettepanek on lõike 7 sõnastus muuta mitteimperatiivseks.
Jäätmehalduskeskus § 3 (5) Liigiti kogutud olmejäätmete üleandmisel tuleb Arvestatud
MTÜ kogumisvahendite või nende märgistamisel võimaluse korral
eelistada järgmisi värvilahendusi: kollane – plast-, metall- ja Eemaldatud sõnapaar
segapakend; sinine – paber- ja kartongpakend; roheline – „liigiti kogutud“
klaaspakend; pruun – biojäätmed; hall ja must – segaolmejäätmed;
punane – ohtlikud jäätmed. Lisaks märgime, et
Märkus 5: määruse paragrahv 1 lg 3 kohaselt ei ole segaolmejääde regulatsioon on
liigiti kogutav jääde. Samas paragrahv 3 lõike 5 sõnastus mõte soovituslik
määratleb seda liigiti kogutavana.
Ettepanek on viia liigiti ja mitte liigiti kogutavate kogumisvahendit
puudutav regulatsioon üheselt mõistetavaks nt lõike 6 koosseisu.
Jäätmehalduskeskus § 4. Olmejäätmete kogumine jäätmejaamas Arvestatud
MTÜ (1) Jäätmejaam on keskkonnakaitseluba omav, üldjuhul
detailplaneeringu ja projekti alusel rajatud ning tehniliselt varustatud Eelnõu sõnastust
jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumisvahendid liigiti muudetud: „…võib
kogutud jäätmete üleandmiseks ning kus toimub nende toimuda nende
kokkupressimine mahu vähendamise ja transportimise eesmärgil. kokkupressimine mahu
Märkus 6: lõikes 1 on välja toodud loetelu tegevustest, mida vähendamise ja
jäätmejaamas tehakse. Antud sõnastus ei ole korrektne ning on transportimise
ebapiisav, sest jäätmejaama tegevuste loetelu tuleb jäätmejaama eesmärgil“
tegevuste aluseks olevatest konkreetsetest aktidest, s.h
keskkonnaloast, mis võib sätestada lisaks muid tegevusi lõikes 1
toodule.
Ettepanek on lõike 1 sõnastus viia üldisemale tasemele ja välistada
käitlustegevuste loetlemine.
23
Jäätmehalduskeskus § 4 (2) Jäätmejaama tehniline varustatus peab tagama vähemalt Mittearvestatud
MTÜ käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud olmejäätmeliikide
vastuvõtmise jäätmetekitajalt. Jäätmejaamade
haldamine võib juba
Märkus 7: Jäätmejaama rajamine ja opereerimine on seotud oluliste praegu toimuda „saastaja
kulutustega, mida suures osas kannab kohalik omavalitsus. maksab“ põhimõttel.
Käesoleva määrusega täiendatakse jäätmeliike, mida jäätmejaamas Teadaolevalt on paljud
tuleb edaspidi vastu võtta, mis toob kaasa ka suuremad kohalikud omavalitsused
jäätmemahud ning seeläbi vajaduse teostada kohaliku omavalitsuse jäätmejaamade
poolt jäätmejaama arendust, et teenuse osutamine oleks haldamise andnud hanke
nõuetekohane. Jäätmeseaduse paragrahv 11 lõige 2 sätestab ka korras teisele osapoolele,
jäätmejaama kulude kandmise osas „saastaja maksab“ põhimõtte, milleks võivad olla
mis reaalsuses ei ole aga nõuetekohaselt rakendunud. Arvestades korraldatud jäätmeveo
Eesti jäätmehoolduse tänast praktikat, on võimalik väita, et saastaja teenuse osutajad või
ei kanna kulusid, mida ta tegelikult kandma peab. Mitterakendumise eraldiseisvad
üheks põhjuseks on kohalike omavalitsuste poolt selge arusaama jäätmekäitlusettevõtted.
puudumine selles, kas üldse ja kuidas „saastaja maksab“ põhimõtet Selline korraldus on
saab jäätmejaamade osas rakendada. Vajadus „saastaja maksab“ taganud jäätmejaamade
põhimõtte rakendamise täpsustamiseks käesoleva määruse haldamiseks tehtavate
koosseisus on olemas, sest selle edaspidine rakendamine aitab kulude liikumise
selgelt kaasa jäätmehoolduse korraldamisele ja jäätmetekitajate operaatorettevõttele ja
teadlikkuse suurenemisele (läbi rahalise motivatsiooni) jäätmete kohalikele
liigiti kogumise vajaduse osas. omavalitsustele ei kaasne
Ettepanek on täiendada paragrahv 4 sõnastust ja lisada järgmine kulutusi. Samuti võib
regulatsioon: „Jäätmejaama tegevuse rahastamine peab toimuma jäätmejaamades
Jäätmeseaduse paragrahvis 11 kirjeldatud saastaja maksab kehtestada vastu
põhimõttel“. võetavatele jäätmetele
hinnakirja (va
tootjavastutusega kaetud
jäätmetele), et katta
haldamisega seotud
kulusid. Seni on kohalikud
omavalitsused kasutanud
praktikat, kus
jäätmejaamades
võetakse valdavalt
jäätmeid vastu tasuta,
kuid sellist kohustust ei
tulene ühegi seaduse
alusel vaid sellise
lähenemise kasuks on
kohalikud omavalitsused
ise otsustanud. Märgime,
et jäätmejaamades ei ole
keelatud rakendada
„saastaja maksab“
põhimõtet ja ära
antavatele jäätmetele
võib rakendada tasu.
Jäätmehalduskeskus § 5. Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse suunamise ja Mittearvestatud
MTÜ prügilasse ladestamise piirangu rakendamine tekkekohal liigiti
kogumata olmejäätmete puhul Antud ettepaneku
arvestamisega kaasneks
(1) Jäätmeseaduse § 22 , § 35 lõike 1 ja § 36 lõigetele 1 ja 2 kohaselt seadusega antud
tuleb vältida töötlemata segaolmejäätmete energiakasutust ja volitusnormi ületamine.
ladestamist prügilasse.
Eelnõu § 5 on muudetud
24
Märkus 8: Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutusse ja
ladestusse suunamist peab kindlasti vältima. Ilma sellise piiranguta
ei ole võimalik saavutada jäätmete ringlusse suunamise eesmärki.
Tegemist on nõudega, mis avaldab olulist struktuurset mõju kogu
jäätmehoolduse süsteemile, eriti aga liigiti kogumise tegevuste
kiirele rakendumisele ja edasisele arengule. Kuna jäätmete
ladestamine ja masspõletusse suunamine on Eestis peamised
lõppkäitlustoimingud, mis on suunatud samade jäätmeliikide ja -
voogude teenindamisele ja seeläbi konkureerivad turul, siis on
ilmtingimata vajalik, et eelneva töötlemise nõue kehtiks mõlemale
toimingule. Kui tuua selle sätte juurde lisaks nn EL plastimaksu
instrument, mis tekitab Eesti riigile sellel ja järgnevatel aastatel
kümnetes miljonites eurodes maksukohustust, on kõikide jäätmete
osas, mis läheksid nii põletusse kui ladestusse, vältimatult vajalik
rakendada eelnevalt täiendava töötlemise/sorteerimise toimingut
saamaks kätte kõiki materjale, millel on olemas kõrgem
taaskasutamise väärtus. Seega on lõikes 1 sätestatud tingimus väga
asjakohane ja möödapääsmatu ning toetab otseselt määruse
paragrahvis 5 lõikes 2, samuti Jäätmeseaduse ühte olulisemat läbivat
eesmärki edendada liigiti tekkepõhist kogumist ringlussevõtu
sihteesmärkide saavutamisel. Samuti ei tohiks omada AS Enefit
Green kui Eestis ainukesena masspõletuse teenust osutav isik sisulisi
argumente selles, miks ta on vastu jäätmete eelneva töötlemise
nõudele. Vastupidi, jäätmete eelneva töötlemise nõue aitab Enefit
Green’l koostöös kohalike omavalitsustega ja jäätmekäitlejatega
liikuda edasi nn disainkütuste poole ja vältida ebasobilike
jäätmematerjalide sattumist põletusse.
Lõikes 1 on kasutatud määratlust „tuleb vältida“, mille sisustamine
on hetkel umbmäärane. Vältimine tähendab eesti keeles olukorda,
kus tuleb leida võimalus millegi tegemiseks või tegemata jätmiseks.
Seega toimub sellise võimaluse sisustamine subjektiivsetel alustel
ning sellise sisustuse õigsuse tagantjärele kontrollimine ei ole
reaalne ega halduslikult otstarbekas tegevus.
Ettepanek on sõnastada muuta lõige 1 sõnastust ja kehtestada see
järgmiselt: „Töötlemata segaolmejäätmete energiakasutus ja
ladestamine prügilasse on keelatud“.
Jäätmehalduskeskus § 6. Tekkekohal liigiti kogutud olmejäätmete sortimine Arvestatud
MTÜ (1) Tekkekohal liigiti kogutud ja üle antud olmejäätmed suunatakse
sortimisele, kui: Sõna „risustatud“ on
2) liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel eelnõust eemaldatud
segunenud või segatud ja risustatud muude jäätmete, ainete ja
materjalidega.
Märkus 9: Lõikes 2 on kasutatud määratlust „risustatud“, mis on
kõnekeelne väljend.
Ettepanek on muuta lõige 2 sõnastust ja kehtestada see järgmiselt:
„Liigiti kogutud olmejäätmed on kogumise või veo käigus omavahel
segunenud või segatud või sisaldavad võõriseid.“
25