KÄSKKIRI
05.07.2021 nr 162
Struktuurivahendite rakendamise tööprotseduuride
kirjeldus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis perioodiks 2014-2020
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel:
1. Kinnitan korra „Struktuurivahendite rakendamise tööprotseduuride kirjeldus Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumis perioodiks 2014–2020“ (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri 2. veebruari 2020. a käskkirja nr 15 „Struktuurivahendite rakendamise
tööprotseduuride kirjeldus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis perioodiks 2014–
2020“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
KINNITANUD
ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister ning
majandus- ja taristuministri
käskkirjaga nr
STRUKTUURIVAHENDITE RAKENDAMISE TÖÖPROTSEDUURIDE KIRJELDUS
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMIS PERIOODIKS 2014–2020
Kontaktisik:
Ruth Karolin
[email protected]
Telefon: 625 6393
Tallinn 2021
Sisukord
1. Üldosa ......................................................................................................................................... 4
1.1 Lühendite loetelu .................................................................................................................. 4
1.2 MKMi ülesanded struktuurivahendite rakendamisel ............................................................ 5
1.3 MKMi kui RA struktuur struktuurivahendite rakendamisel ................................................. 6
2. MKMi poolt elluviidavad rakendusskeemid ............................................................................... 8
2.1 Avatud taotlemine ................................................................................................................. 9
2.2 Investeeringute kava ........................................................................................................... 10
2.3 Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks .................................................................. 10
2.4 Rahastamisvahendi toetamine ning rakendusviisi ja toetuse saajate valik ......................... 11
3. Taotluste menetlemine .............................................................................................................. 12
3.1 Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“
eeltaotluste menetlemise protseduur ......................................................................................... 12
3.2 Investeeringu ettepanekute menetlemine investeeringu kava koostamiseks ...................... 13
3.2.1. Transpordi valdkonna investeeringute kavad.............................................................. 14
3.2.2. Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu
arendamine“ ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“
investeeringu kavad ............................................................................................................... 17
4. Rahastamisvahendi rakendamisega seonduvad lepingulised kohustused ................................. 18
4.1 Riigiabi andmisega kaasnevad ülesanded ........................................................................... 19
4.1.1.Riigiabi abikava koostamine ja kinnitamine EIFiga sõlmitud lepingu puhul .............. 19
4.1.2.Riigiabi analüüs KredExiga sõlmitud lepingu puhul ................................................... 19
4.2 Rahastamisvahendi rakendamise seire ................................................................................ 20
4.3 Eelhindamise uuendamine .................................................................................................. 21
4.4 Täiendavad KredExiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega seonduvad
kohustused................................................................................................................................. 22
4.4.1.Täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamine ........................................................... 22
4.4.2.Jooksva hindamise läbiviimine .................................................................................... 22
4.4.3. Kordaja muutmise kooskõlastamine ........................................................................... 23
2
4.5 Täiendavad EIFiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega seonduvad kohustused ... 23
4.5.1.KredExilt laekunud arve menetlus ............................................................................... 23
4.5.2.Tekkinud lisakulude maksetaotluse menetlus .............................................................. 24
5. Kontrollitoimingud .................................................................................................................... 24
5.1 Riigihangete kontroll .......................................................................................................... 24
5.2 Rahastamisvahendi rakendamise kontroll ........................................................................... 25
5.2.1. Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontroll KredExiga sõlmitud
rahastamislepingu raames ..................................................................................................... 25
5.2.2.Halduskulude abikõlblikkuse tagamine KredExiga sõlmitud rahastamislepingu
raames ................................................................................................................................... 26
5.2.3.Auditite läbiviimine EIFiga sõlmitud rahastamislepingu raames ................................ 26
6. Aruannete menetlemine toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks .................................. 27
7. Dokumentide säilitamine .......................................................................................................... 27
8. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine ....................................................................................... 27
9. Toetuse vabatahtlik tagastamine ............................................................................................... 29
10. Vaidemenetlus ......................................................................................................................... 30
11. Auditi järeltoimingute tegevused ............................................................................................ 30
11.1 JKS auditi lõpparuande kommenteerimise protseduur ..................................................... 31
11.2 JKS auditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise protseduur .................... 31
11.3 Projektiauditi järeltegevused RA JKS kohta tehtud tähelepaneku osas ............................ 31
11.4 Mitteabikõlblike kuludega seotud eriarvamuste menetlemise protseduur ........................ 32
11.5 Välisauditi aruande eelnõu kommenteerimise protseduur ................................................ 32
11.6 Välisauditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise protseduur ................... 33
12. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning pettuse riskide hindamine ........................................... 33
13. Valdkondlike hindamiste läbiviimine ..................................................................................... 34
14. SFOS kontode loomine ja haldus ............................................................................................ 34
15. TPK muutmine ........................................................................................................................ 34
3
1. Üldosa
Tööprotseduuride kirjelduse (edaspidi TPK) eesmärgiks on anda ülevaade asutuse
struktuurivahendite rakendamisega seotud protseduuridest ja kindlus Euroopa Komisjonile
(edaspidi EK), et liikmesriigis struktuurivahendite rakendamiseks välja töötatud süsteemid
vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 ja selle alamaktide alusel
kehtestatud nõuetele ning garanteerivad kulude abikõlblikkuse. TPK on aluseks audititele, mida
auditeeriv asutus (edaspidi AA) viib läbi hindamaks süsteemide vastavust eelmainitud nõuetele.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on nimetatud rakendusasutuseks
(edaspidi RA) Vabariigi Valitsuse korraldusega Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava
meetmete nimekiri. MKMile anti RA ülesannete täitmiseks luba rahandusministri 10.09.2014.a.
käskkirjaga nr 143 "Loa andmine rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesannete täitmiseks".
Eelnevalt nimetatud meetmete nimekiri sisaldab kõiki neid meetme tegevusi, mille rakendamise
eest MKM vastutab ning mille raames MKM RA kohustusi täidab ning määratleb ka nende
meetme tegevuste rakendusüksused (edaspidi RÜ). Lisaks täidab MKM finantskorrektsiooni
otsuste tegemise RÜ funktsiooni nende meetmete nimekirjas märgitud meetme tegevuste puhul,
kus RÜ ja toetuse saaja (edaspidi TS) on samas asutuses.
Meetme tegevuste rakendamine MKMis toimub kooskõlas EL struktuurivahendite määrustega,
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) ja selle alusel antud õigusaktidega.
MKMi TPK asjakohasuse, TPK korraldusasutusele (edaspidi KA) esitamise ning TPKs kirjeldatu
elluviimise eest vastutab strateegilise planeerimise osakond (edaspidi SPO). TPK kinnitab RA
juht.
1.1 Lühendite loetelu
Käesolevas dokumendis kasutatakse järgmisi lühendeid:
AA – auditeeriv asutus
DHS – dokumendihaldussüsteem
EAS – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
EIF – Euroopa Investeerimisfond
EIS – Eelnõude infosüsteem
EK – Euroopa Komisjon
EO – eelarveosakond
FKO – finantskorrektsiooni otsus
HMS – haldusmenetluse seadus
IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
JKS – juhtimis- ja kontrollisüsteemid
KA – korraldusasutus
KAMIN – korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse väljamaksmise ja
elluviimise kontrollimisele
KIK – Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
KredEx – Sihtasutus KredEx
Lg – lõige
MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
4
RA – rakendusasutus
RHS – Riigihangete seadus
RM – Rahandusministeerium
RT – Riigi Teataja
RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus
RÜ – rakendusüksus
SFOS – struktuurifondide operatiivsüsteem
SPO – strateegilise planeerimise osakond
STS – perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus
TAT – toetuse andmise tingimused
TTJA – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
TPK – tööprotseduuride kirjeldus
TS – toetuse saaja; toetuse andmisel rahastamisvahendile on toetuse saajaks rahastamisvahendi
rakendaja
VV – Vabariigi Valitsus
ÜSM – ühissätete määrus
1.2 MKMi ülesanded struktuurivahendite rakendamisel
MKMi ülesanded RA funktsiooni täites vastavalt STSle on:
- töötada välja ja kehtestada TATid, sh sõlmida rahastamisvahendi rakendajaga
rahastamisvahendi rakendamise leping (edaspidi rahastamisleping) toetuse andmisel
rahastamisvahendile;
- seirata TATi ja rahastamislepingu täitmist;
- nõustada RÜd TAT õigusakti rakendamisel ja rahastamislepingu raames ülesannete
täitmisel;
- teostada haldusjärelevalvet rahastamislepingu täitmise üle, sh kinnitada tagasilaekuvate
vahendite, intresside ja muu tulu ning halduskulude õigsust;
- teha põhjendatud vajadusel meetme tegevuste eelarvete, väljundnäitajate või toetatavate
tegevuste muutmise ettepanekuid, sh vajadusel RMile rakenduskava või meetmete
nimekirja muutmise ettepanekuid;
- viia läbi valdkondlikke hindamisi ja riskide hindamisi;
- kutsuda kokku ja viia läbi valdkondlike komisjonide kohtumisi;
- osaleda rakenduskava seirekomisjoni koosolekutel;
- viia läbi oma valdkondades teavitamise ja avalikustamisega seotud ülesandeid.
MKMil on õigus nõuda RÜlt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja anda RÜle juhiseid
TAT õigusaktide ja rahastamislepingu rakendamise kohta.
MKMi ülesanded RÜ funktsiooni täites vastavalt STSle, meetmete nimekirjale ja TAT õigusaktile
on FKO tegemine ja tagasinõuete tegemine aluseta välja makstud toetuse osas juhul, kui RÜ on
TS ja/või RÜ ja programmi elluviija asuvad samas asutuses.
Lisaks eelpool kirjeldatud ülesannetele makstakse toetusi alatest 01.01.2019 a. välja MKMi
kontolt. Samuti kajastuvad tagasilaekumised MKMi kontol.
5
1.3 MKMi kui RA struktuur struktuurivahendite rakendamisel
Struktuurivahenditest rahastatavate toetusmeetmete väljatöötamise korraldamise, nende
rakendamise korraldamise ja järelevalve korraldamise kohustust MKMi valitsemisalas täidab
kantslerile alluv SPO.
Teistest osakondadest on struktuurivahenditest rahastatava poliitika kujundamisega seotud
järgmised üksused:
• energeetika ja maavarade asekantslerile alluv energeetikaosakond ja maavarade osakond;
• ehituse asekantslerile alluv ehitus- ja elamuosakond (edaspidi EEO);
• majandusarengu asekantslerile alluv majandusarengu osakond (edaspidi MAO);
• digiarengu asekantslerile alluv digiriigi arengu osakond (edaspidi DAO) ja sideosakond
(edaspidi SO);
• ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantslerile alluv ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond;
• transpordi asekantslerile alluv transpordi arengu ja investeeringute osakond (edaspidi TAIO),
lisaks teede- ja raudteeosakond ning lennundusosakond vastavalt nende pädevusele;
• kantslerile alluvad avalike suhete, eelarve- ja õigusosakond;
• ministritele alluv siseauditi osakond.
MKMis struktuurivahendite rakendamisega seotud üksuste struktuuri illustreerib Joonis 1, kus iga
asjakohase üksuse taha on märgitud struktuurivahenditega seotud ülesannete täitmisega tegelevate
ametnike arv. Täiskohaga töötab struktuurivahendite teemadega SPOst 7 inimest, MAOst 4,
DAOst 7, TAIOst 4 ja EEOst 1 inimene. Muuhulgas täidavad DAOst 3 ja SOst 1 inimene elluviija
rolli toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks.
Osakondade ülesanded on määratletud osakondade põhimäärustes ning ametnike ülesanded
ametijuhendites. Ametijuhendi olemasolu ja selle tööülesannetele vastavuse eest vastutab
osakonnajuhataja. Struktuurivahendite rakendamiseks vajalike oskustega töötajate olemasolu
tagatakse MKMi personali värbamise ja valiku põhimõtteid järgides. Koostöös otsese ülemusega
kaardistatakse igal aastal toimuval arenguvestlusel töötaja enesetäiendusvajadus ning valitakse
välja vastavad administratsioonis või koolitusfirmade poolt pakutavad koolitused. Juhul kui töötaja
vajab SV valdkonna spetsiifilist koolitust, teavitab ta ise või tema vahetu juht sellest SPO
struktuurivahendite valdkonna juhti, kes korraldab koolitamise maja siseselt või teavitab KAd
tekkinud koolitusvajadusest.
6
Joonis 1 MKMi struktuur struktuurivahendite rakendamisel
2. MKMi poolt elluviidavad rakendusskeemid
MKMi meetmete rakendamisel kasutatakse järgmisi rakendusskeeme:
a) avatud taotlemine;
b) investeeringute kava;
c) toetuse andmine rakendusasutuse tegevuseks;
d) toetuse andmine rahastamisvahendile.
TAT kehtestatakse avatud taotlemise ja investeeringute kava puhul ministri määrusega. Toetuse
andmisel rakendusasutuse tegevuseks kinnitatakse TAT ministri käskkirjaga. Toetuse andmisel
rahastamisvahendile sõlmitakse rahastamisvahendi rakendajaga rahastamisleping. TATi omanik,
kelleks on TATi väljatöötaja sisuosakonnast, vastutab TATi sisulise, sõnalise ja vormilise
korrektsuse eest.
Rakendusskeemide väljatöötamine ja muutmine toimub järgnevalt:
1. sisuosakond valmistab ette visiooni või muudatusettepaneku ning kaasab asjakohased
MKMi osakonnad, välispartnerid, ministeeriumid ja Riigikantselei, tagades seejuures, et
läbivate teemadega (sh riigiabi võimalustega) on arvestatud;
2. visioon või muudatusettepanek esitatakse valdkondlikule komisjonile teadmiseks;
3. järgmise sammuna koostab sisuosakond TATi ja selle seletuskirja või rahastamislepingu
eelnõu ja esitab need SPOle ning seejärel mitteametlikuks kooskõlastuseks ja vajadusel
aruteludeks;
4. sisuosakond selgitab koostöös SPOga välja riigiabiliigi olemasolu rakendusskeemis ja
taotleb vajadusel EKlt riigiabiloa või esitab EKle teatise, riigiabiliigi määramise tulemused
(ka juhul kui tegu ei ole riigiabi andmisega) kajastatakse kokkuvõtvalt TAT seletuskirjas;
5. kooskõlastused ja muudatused:
a. mitteametlik kooskõlastus toimub e-maili teel, kuhu kaasatakse RÜ, MKMi seotud
osakonnad, sh SPO, KA ning ka seotud RAd. Enne MKMist väljasaatmist (sh
RÜle) peab määruse eelnõu olema kooskõlastatud SPOga ja valdkondliku
komisjoniga;
b. ametlik kooskõlastus MKMis (dokumendihaldussüsteemis, EISi saatmise
kooskõlastus) toimub vastavalt MKMi sisekorra eeskirjale; minister allkirjastab
kaaskirjaga.
c. ministeeriumite kooskõlastusel (EIS) tuleb kaasata RM, KA, valdkondlikku
komisjoni kuuluv RA ning läbivate teemade juhtivministeeriumid. Kõikide
kommentaaride kohta koostatakse (mitte)arvestamise tabel. TATi tutvustatakse
valdkondlikus komisjonis.
d. järgneb muudatuste sisseviimine ja uus ametlik kooskõlastus. Pärast EISi
kooskõlastust esitatakse TAT allkirjastamiseks vastavalt MKMi sisekorra
eeskirjale.
6. enne ministrile allkirjastamiseks saatmist veendub TATi või rahastamislepingu omanik,
kelleks on TATi või rahastamislepingu väljatöötaja sisuosakonnast, et muudatused on sisse
viidud ja eelnõud on korrektsed;
7. TATid (sh rahastamisleping) jõustuvad järgmiselt:
a. avatud taotlemise määrus – TAT koos seletuskirjaga saadetakse Riigi Teatajasse
(RT). Akt avaldatakse RTs hiljemalt 7 tööpäeva jooksul avaldamiseks esitamisest.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast RTs avaldamist, kui määruses ei ole
sätestatud hilisemat tähtpäeva.
b. investeeringute kava alusel antav toetus:
• investeeringute kava kinnitab VV RA ettepanekul või;
• investeeringute kava kinnitab RA juht.
c. TAT rakendusasutuse tegevusteks – käskkiri koos seletuskirjaga kinnitatakse
ministri allkirjaga.
d. Rahastamisleping – rahastamislepingu osapoolte poolt allkirjastamise järgselt.
8. Jõustunud TATid koos seletuskirjadega ja allkirjastatud rahastamislepingud edastatakse
läbi SPO KAle. KA avaldab TATid ja rahastamislepingud kodulehel
vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020.
9. SFOSis meetme tegevuse avamiseks esitab SPO KA juhile ametliku taotluse. TATi omanik
koostab meetme tegevuse põhiselt näitajate metoodika lehe (näitajad, tasemed,
kogumisallikad ja –viisid).
10. Grupierandi puhul teavitab riigiabi andja 20 p jooksul õigusakti jõustumisest EKd.
2.1 Avatud taotlemine
Avatud taotlemise alusel toimub projektide rahastamine järgmiste meetme tegevuste elluviimisel:
1. Riigi rahastatavad koostööstruktuurid (näiteks klastritele ja
tehnoloogiaarenduskeskustele);
2. Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste tellijana);
3. Arenguvajaduste välja selgitamine ja ettevõtete arendustegevused;
4. Teadusarendus tegevuse osak;
5. Starditoetus;
6. Turisminõudluse suurendamine;
7. Turismiettevõtete ärimudelite arendamine;
8. Rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismiatraktsioonide ja toetava taristu
väljaarendamine;
9. Korterelamute rekonstrueerimise toetamine;
10. Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus;
11. Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine;
12. Soojusmajanduse arengukava koostamine;
13. Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel;
14. Tänavavalgustuse taristu renoveerimine;
15. Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise toetamine;
16. Ühendusvõimaluste parandamine ühistranspordipeatustes;
17. Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs);
18. Turismisektori elavdamise programm;
19. Ettevõtjate tootearenduse toetus, ettevõtja arenguprogramm ja rakendusuuringute
programm.
Avatud taotlemise alusel toetuse andmiseks kehtestab RA juht TAT määruse vastavalt STS §-le
14. TAT määruse eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras ning jõustunud määrus
avaldatakse Riigi Teatajas ja struktuurivahendite kodulehel
vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020.
9
2.2 Investeeringute kava
Toetuse andmist investeeringute kava alusel kasutatakse juhul, kui rahastatakse strateegilise
tähtsusega infrastruktuuriinvesteeringuid, mille aluseks on riigi või kohalike omavalitsuste
prioriteedid.
Investeeringute kava alusel toimub projektide rahastamine järgmiste meetme tegevuste
elluviimisel:
1. Maantee rekonstrueerimine või uuendamine:
2. Uute maanteede ehitamine;
3. Lennujaamadesse tehtud investeeringud;
4. Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate renoveerimine;
5. Raudtee rekonstrueerimine või uuendamine;
6. Läbivalgustusseadmete paigaldamine raudteepiirile;
7. Keskkonnasõbralike ja vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja
meretranspordi, sadamate ning eri transpordiliikide ühendamine ja parandamine;
8. Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine;
9. E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine.
Investeeringute kava alusel toetuse andmiseks kehtestab RA juht TAT määruse vastavalt STS § 15
lg-le 2. Vastavalt TAT määrusele koostatud investeeringute kava esitab RA juht kinnitamiseks
Vabariigi Valitsusele või STS § 15 lg-le 8 kinnitab RA juht investeeringute kava.
Kui projekti ei arvata investeeringute kavasse, teeb RA juht kavasse arvamata jätmise otsuse, välja
arvatud juhul, kui toetuse taotleja on riigiasutus. Kui investeeringute kavasse ei arvata riigiasutuse
projekti, teavitab RA sellest riigiasutust, esitades teates kavasse mittearvamise põhjenduse.
TAT määrus ja investeeringute kava eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras ning jõustunud
õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas ja struktuurivahendite kodulehel
vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020.
2.3 Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks
Toetuse andmist rakendusasutuse tegevusteks kasutatakse eelkõige juhtudel, kus rahastatakse
tegevusi, mille eesmärgiks on riigi prioriteetide elluviimine ning mis ei eelda investeeringute
tegemist infrastruktuuri.
RA tegevuste elluviimise toetuse alusel toimub projektide rahastamine järgmiste meetme tegevuste
elluviimisel:
1. Digitaalse kirjaoskuse suurendamine;
2. Nõudluspoole poliitikad (riik innovaatilistele lahenduste tellijana);
3. Start-up ettevõtluse hoogustamine. Soodustame struktuurseid muutusi ettevõtluses,
toetades uute innovaatiliste ettevõtete asutamist ja kasvamist kasvuvaldkondades;
4. Nõustamine Maakondlikes arenduskeskustes;
5. Ekspordi arendamise tegevused;
6. Ettevõtlusteadlikkus;
10
7. Turisminõudluse suurendamine;
8. Turismitoodete arenduse juhtimine;
9. Liginullenergiahoone ehitusprojektide koostamise toetamine;
10. Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine;
11. Avalike teenuste koosvõime loomine.
Toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks taotlemist ei toimu ning RA juht kehtestab TAT
käskkirja vastavalt STS § 16 lg-le 1. Toetatavate tegevuste elluviija valimisel lähtutakse võimaliku
tegevuste elluviija kompetentsidest ja võimekusest ning valikut põhjendatakse TAT käskkirja
seletuskirjas. Juhul kui toetatavate tegevuste elluviijaks on RA volitatud juriidiline isik, sõlmib
RA vajadusel temaga halduslepingu, kui selles tahetakse reguleerida küsimusi, mida STS § 16 lg
1 alusel antav käskkiri, STS või selle alusel kehtestatud määrused ei reguleeri.
TAT käskkirja eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras ning jõustunud käskkiri
avaldatakse struktuurivahendite kodulehel
vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020.
2.4 Rahastamisvahendi toetamine ning rakendusviisi ja toetuse saajate valik
Rahastamisvahendile toetuse andmist kasutatakse meetme tegevuste „Laenude, tagatiste ja
eksporditehingute kindlustuse väljastamine“ ning „Varajase faasi fondifondi loomine riskikapitali
pakkumiseks“ elluviimisel.
KA ja/või RA (MAO vajadusel koostöös SPOga) analüüsib valdkonnas, milles kavandatakse anda
toetust rahastamisvahendile, võimalikke turutõrkeid või investeerimisvajadusi. Nende
tuvastamisel analüüsitakse võimalusi turutõrgete või investeerimisvajaduste lahendamiseks läbi
rahastamisvahendi toetamise, töötatakse välja investeerimisstrateegia rahastamisvahendi
toetamiseks, sealhulgas finantsinstrumendist pakutavad finantstooted. Analüüsi järelduste põhjal
valminud eelhinnangu tulemustest lähtudes otsustab RA rakenduskavast toetuse andmise
rahastamisvahendile.
Valminud eelhinnangu esitab KA ja/või RA arvamuse avaldamiseks valdkondlikule komisjonile.
Rahastamisvahendile toetuse andmisel valib KA ja/või RA (MAO vajadusel koostöös SPOga)
rahastamisvahendi rakendamiseks võimaliku viisi vastavalt ÜSM artikli 38 lõike 1 punktidele a)
ja b). Kui RA otsustab toetada punktis b) nimetatud rahastamisvahendit, valib KA ja/või RA (MAO
vajadusel koostöös SPOga) rahastamisvahendi tüübi vastavalt ÜSM artikli 38 lõikele 3. Sama
artikli lõike 1 punktis b) nimetatud rahastamisvahendeid rakendades võib KA ja/või RA toimida
vastavalt ÜSM artikli 38 lõikes 4 mainitud viisidele. Kõik ÜSM artikli 38 lõike 4 punktides a), b)
ja c) osutatud asutused peavad järgima kohalduvat seadusandlust, sealhulgas Euroopa struktuuri-
ja investeerimisfondide, riigiabi ja riigihangete suhtes kohaldatavaid eeskirju ning rahapesu
tõkestamist, terrorismivastast võitlust ja maksupettuse vastast võitlust käsitlevaid standardeid.
Punktide a) või b) alapunktide ii või iii kohaselt valitud rahastamisvahend peab vastama Komisjoni
delegeeritud määruse (EL) nr 480/2014 artiklis 7 sätestatud nõuetele.
RA koostöös KA ja rahastamisvahendi rakendajaga töötavad välja rahastamislepingu tingimused,
leppides kokku Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 lisa IV punktis 1
nimetatud lõigetes. Rahastamislepingu sõlmib RA juht rahastamisvahendi rakendajaga.
11
Rahastamislepingu eelnõu kooskõlastatakse STSis sätestatud korras.
Rahastamisvahendite eelhindamine ning jõustunud rahastamisleping avaldatakse
struktuurivahendite kodulehel vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020
mahus, mis ei kahjusta osapoolte majanduslikke huve.
3. Taotluste menetlemine
Taotluste menetlemise minimaalsed nõuded on sätestatud STSis (sh nõuded hindajatele), taotluse
menetlemise määruses ning KAMIN juhendis.
Taotluste menetlemine erinevate rakendusskeemide puhul:
Jrk
Rakendusskeem Taotluste menetleja
nr
Taotluste menetlemine on RÜde ülesanne ning MKM on
1. Avatud taotlemine kaasatud avatud taotlemiste menetlemisse vaid juhul kui nii
on ette nähtud TAT õigusaktis.
Juhul kui toetuse andmisel rakendusasutuse tegevusteks
elluviija toetust lõppsaajatele edasi ei anna, siis taotluse
menetlemise etapp ei kohaldu.
Toetuse andmine
2. rakendusasutuse Juhul kui elluviija ei ole ministeerium ning elluviija annab
tegevusteks toetust edasi lõppsaajatele siis fikseeritakse toetuse
andmise tingimused lõppsaajatele TAT käskkirjas või
määruses.
Investeeringu ettepanekute menetlemine investeeringute
3. Investeeringute kava kava koostamiseks on RA ülesanne (vt Tabel 3 ja Joonis
3).
Allfondide valik ja/või lõppsaajate taotluste menetlemine
4. Rahastamisvahend on rahastamisvahendi rakendaja või tema volitatud
vahendaja ülesanne.
Tabel 1 Taotluste menetlemise rollijaotus
3.1 Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas
arendamine (sh analüüs)“ eeltaotluste menetlemise protseduur
Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ puhul
toimub avatud taotlusvooru taotluste menetlemine RÜs (RTKs). Seejuures on toetuse taotlemine
kahe etapiline, mis tähendab, et toetuse saaja esitab RÜle esmalt eeltaotluse ja hiljem (positiivse
otsuse korral) täistaotluse. RA ülesandeks on koostada ja kinnitada eeltaotluste valikukord ning
taotlusvooru põhitingimused ja eeltaotluste valikukomisjon. RÜ omakorda avab vooru ja korraldab
taotluste vastuvõttu vastavalt RA poolt kinnitatud ministri käskkirjadele, mis on eelduseks RÜle
voorude väljakuulutamiseks ja taotluste vastuvõtmiseks.
12
Jrk
nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Kaasnev dokument
1. Eeltaotluste valikukorra ja hindamiskomisjoni loomine
1.1 DAO ametnik Koostab valikukorra käskkirja Enne esimese Eelnõu esitamise
eelnõu ja esitab selle ministrile taotlusvooru digitaalne jälg DHSis
kinnitamiseks. väljakuulutamist
1.2 Ettevõtlus- Kinnitab eeltaotluste - Ministri käskkiri
ja valikukorra.
infotehnoloogiaminister
1.3 DAO ametnik Koostab valikukomisjoni Enne iga vooru Eelnõu esitamise
moodustamise ja taotlusvooru avamist digitaalne jälg DHSis
põhitingimuste käskkirja eelnõu
ja
esitab selle ministrile
kinnitamiseks.
1.4 Ettevõtlus- Kinnitab eeltaotluste - Ministri käskkiri
ja valikukomisjoni ja taotlusvooru
infotehnoloogiaminister põhitingimused.
Tabel 2 Eeltaotluste valikukorra ja hindamiskomisjoni loomine meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute
infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ puhul
Eeltaotluste menetlemise vooskeem meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide
nutikas arendamine (sh analüüs)“ avatud taotlemise puhul:
Joonis 2 Meetme tegevuse „Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs)“ eeltaotluste
menetlemise protseduur avatud taotlemise puhul(kajastab ainult RA ülesandeid)
3.2 Investeeringu ettepanekute menetlemine investeeringu kava koostamiseks
Investeeringute kavade koostamisega tegeleb MKMis 3 sisuosakonda: TAIO, DAO ja SO. TAIO
tegeleb investeeringute kavadega järgmiste meetme tegevuste puhul: „Maantee rekonstrueerimine
või uuendamine“; „Uute maanteede ehitamine“; „Lennujaamadesse tehtud investeeringud“;
„Jäämurde teenuse osutamiseks sadamate renoveerimine“; „Raudtee rekonstrueerimine või
uuendamine“; „Läbivalgustusseadmete paigaldamine raudteepiirile“; „Keskkonnasõbralike ja
vähese CO2-heitega transpordisüsteemide, sh siseveeteede ja meretranspordi, sadamate ning eri
transpordiliikide ühendamine ja parandamine“ (antud meetme tegevused edaspidi nimetatud
prioriteetse suuna järgi transpordi valdkonnaks). DAO tegeleb meetme tegevuse „E-teenuste
13
loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ investeeringute kava
koostamisega ja SO meetme tegevuse „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue
rajamine“ investeeringute kavaga.
3.2.1. Transpordi valdkonna investeeringute kavad
Transpordi valdkonna investeeringute kava koostamiseks menetleb RA esmalt investeeringu
ettepanekuid. Alles investeeringute kavasse pääsemine annab investeeringu ettepaneku tegijatele
õiguse esitada taotlus. Taotluse menetlemine on RÜ ülesanne.
Jrk
nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg Kaasnev dokument
1. Potentsiaalsete toetuse taotlejate teavitamine investeeringute kava koostamisest
1.1 Sisu-osakonna Koostab nimelise investeeringute kava kutse, milles - Kirja/kutse eelnõu,
ametnik teavitatakse potentsiaalset toetuse taotlejat digitaalne jälg
investeeringute kava koostamisest ja investeeringu DHSis
ettepaneku esitamise tähtajast lisades teavitusele
ettepaneku vormi.
Kiri/kutse kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt
sisekorraeeskirjale.
1.2 Majandus- ja Allkirjastab kutse digitaalselt. - Digiallkirjastatud
taristuminister kiri/kutse
1.3 RM Registreerib väljuva kirja ning saadab selle edasi Koheselt Logi DHSis
ühisosakond adressaatidele.
2. Investeeringu ettepanekute registreerimine
2.1 RM Registreerib saabuva kirja/investeeringu ettepaneku Koheselt Logi DHSis
ühisosakond ning edastab selle edasi algkirja koostajale
tööülesandeks.
3. Investeeringu ettepanekute hindamine
3.1 Sisu-osakonna Koostab meetme määruse alusel hindamiskomisjoni Koheselt pärast Logi DHSis
ametnik liikmete nimekirja ja hindamiskorra käskkirja eelnõu. meetme
määruse
Nimekiri ja eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt kinnitamist
vastavalt sisekorraeeskirjale.
3.2 Majandus- ja Kinnitab hindamiskomisjoni liikmete nimekirja ja Enne hindamise Ministri/kantsleri
taristuminister/ hindamiskorra. protseduuri käskkiri
Kantsler algust
3.3 Sisu-osakonna Vaatab läbi laekunud investeeringute ettepanekud 10 tp jooksul vajadusel
ametnik ning vajadusel täpsustab potentsiaalsete taotlejatega alates salvestatud e-kirjad
e-kirja teel ettepanekus esitatud andmete sisu. ettepanekute L-kettal (inv. kava
Tähtajaks mittelaekunud ettepanekud võib jätta esitamise kaustas)
menetlusse võtmata perioodi 2014-2020 tähtpäevast
struktuuritoetuste seaduse § 21 lõike 3 alusel, mh kui
näiteks projektide hindamiskomisjon on ettepanekute
hindamise koosoleku materjalid kätte saanud või
ettepanekute hindamise koosolek on ettepaneku
laekumise ajaks juba toimunud.
3.4 Sisu-osakonna Koondab kokku investeeringute ettepanekud ning 3 tp enne Elektroonilise
ametnik koostab hindamiskomisjoni koosoleku kutse. Edastab koosoleku koosoleku kutse,
kutse koos koosoleku päevakorra ja käsitletava toimumist kirjaliku
materjaliga komisjoni liikmetele e-kirja teel. protseduuri e-
kirjavahetus L-
kettal
14
3.5 Hindamiskomisjon Vaatab läbi ja hindab laekunud investeeringute - Moodustub
ettepanekud vastavalt kinnitatud koondtabel
hindamiskriteeriumidele. Hindamine on
konsensuslik.
3.6 Sisu-osakonna Koostab koosoleku tulemusena protokolli eelnõu ja 5 tp jooksul Protokolli eelnõu
ametnik edastab selle DHSis hindamiskomisjonile pärast koosoleku
kooskõlastamiseks. toimumist
3.7 Hindamiskomisjoni Allkirjastavad digitaalselt protokolli pärast Kohe pärast Protokoll DHSis
esimees ja hindamiskomisjoni liikmete esitatud ettepanekute kooskõlastusringi
protokollija ja/või eriarvamuste sisseviimist läbimist
4. Investeeringute kava eelnõu koostamine ja Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitamine
4.1 Sisu-osakonna Koostab hindamiskomisjoni protokollilise otsuse - Logi DHSis
ametnik alusel VV korralduse eelnõu ja seletuskirja
investeeringute kava koostamiseks.
Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt
sisekorraeeskirjale.
4.2 Majandus- ja Allkirjastab investeeringute kava eelnõu. - Digiallkirjastatud
taristuminister investeeringute
kava eelnõu, logi
DHSis
4.3 RM Registreerib väljuva eelnõu ning sisestab selle EISi Koheselt Logi DHSis
ühisosakond kooskõlastamiseks.
Üldises korras kooskõlastatakse VV eelnõud 15
tööpäeva jooksul, erandkorras kiiremini.
4.4 RM Registreerib EISi kaudu eelnõule esitatud Koheselt Logi DHSis
ühisosakond kooskõlastuskirjad ning edastab need edasi
algdokumendi koostajale tööülesandeks.
4.5 Sisu-osakonna Vaatab üle esitatud märkused ja täiendab vajadusel 14 tp jooksul Logi DHSis
ametnik VV korralduse eelnõu ja seletuskirja. Edastab eelnõu
uuele MKM-sisesele kooskõlastusringile.
4.6 Majandus- ja Allkirjastab investeeringute kava eelnõu. - Digiallkirjastatud
taristuminister investeeringute
kava eelnõu, logi
DHSis
4.7 RM Registreerib eelnõu ning edastab VVle kinnitamiseks Koheselt Logi DHSis
ühisosakond vastava dokumendiedastussüsteemi kaudu.
4.8 Sisu-osakonna Saadab pärast VV poolt investeeringute kava Koheselt pärast Logi Outlookis
ametnik kinnitamist taotlejatele e-kirja teel vastava teavituse kava kinnitamist
(kava lingi).
5. Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus
5.1 Sisu-osakonna Koostab investeeringute kavasse arvamata jätmise 14 tp jooksul Investeeringute
ametnik otsuse eelnõu. alates kava kavasse arvamata
Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt vastavalt kinnitamisest jätmise otsuse
sisekorraeeskirjale. eelnõu, digitaalne
jälg DHSis
5.2 Majandus- ja Allkirjastab otsuse. - Digiallkirjastatud
taristuminister otsus DHSis
5.3 RM Registreerib otsused ning saadab need edasi Koheselt Logi DHSis
ühisosakond adressaatidele.
6. Investeeringute kava muutmine
15
6.1 Sisu-osakonna Kutsub kokku hindamiskomisjoni koosoleku Jooksvalt, Logi Outlookis,
ametnik investeeringute kava muutmiseks järgmistel edastades tulemus kajastub
juhtudel: materjalid protokollis
1) projekti investeeringute kavast välja hiljemalt 3 tp
arvamisel; enne koosoleku
2) projekti rakendamata jätmisel; toimumist
3) projekti katkestamisel;
4) vabade vahendite tekkimisel;
5) uute projektide rahastamise vajadusel;
6) RÜ teavitamisel investeeringute kava
muutmise vajadusest1.
Koondab kokku kõik muudatused ja edastab
asjakohased materjalid hindamiskomisjonile.
6.2 Hindamiskomisjon Vaatab läbi muudatused, vajadusel valib välja uued - Moodustub uus
investeeringu ettepanekud investeeringute kava koondtabel
lisanimekirjast (selle olemasolul) või järgmised
sobivad projektid laekunud ja hinnatud ettepanekute
hulgast; või teeb ettepaneku RA juhile teavitada
kirjalikult potentsiaalseid toetuse taotlejaid
investeeringute kava muutmisest ja täiendava
ettepaneku esitamise tähtajast (vt protseduuri
punktis 1.1-1.3, 2.1 ja 3.13.6); või kiidab heaks
esitatud muudatused vabade vahendite olemasolul.
Investeeringute kava muutmise koosolek on
konsensuslik.
6.3 Kava muutmise eelnõu esitamine VVle kinnitamiseks jätkub sarnaselt protseduuri punktides 3.6-3.7 ja 4.1-4.8 toodule.
Investeeringute kava koostamise vooskeem:
Joonis 3 Transpordi valdkonna investeeringute kava koostamine
1 Prioriteetsesuuna „Jätkusuutlik transport“ puhul. RÜ teavitab RAd muutmise vajadusest: kui muutub projekti rakendamise
lõpptähtaeg, projekti tulemusindikaatorid või suureneb projekti maksumus üle 20%. Juhul kui summa suurenemine on kuni 20%
projekti maksumusest, kinnitab muudatuse majandus- ja taristuminister KKga. Juhul kui kallinemine on rohkem kui 20% projekti
maksumusest, kinnitab muudatuse VV. TS esitab koostöös RÜga toetuse taotluse muudatusettepaneku MKMile.
16
3.2.2. Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu
arendamine“ ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringu
kavad
Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“
ning „Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringute kavasse võib
taotluse esitada potentsiaalne taotleja, kellele on RA saatnud kutse projektide esitamiseks
investeeringute kavasse.
Jrk Kaasnev
nr Vastutaja Tegevuse kirjeldus Tähtaeg dokument
1. Investeeringute kava valikukorra ja valikukomisjoni töökorra kinnitamine
1.1 DAO/SO ametnik Investeeringute kava valikukorra, Koheselt pärast Logi DHSis
valikukomisjoni töökorra ja valikukomisjoni meetme määruse
koosseisu ettevalmistamine. kinnitamist
Nimekiri ja eelnõu kooskõlastatakse
MKMsiseselt vastavalt sisekorraeeskirjale.
1.2 Ettevõtlus- ja Kinnitab valikukorra, valikukomisjoni Enne Ministri käskkiri
infotehnoloogiaminister töökorra ja valikukomisjoni koosseisu. investeeringute
(RA juht) kava kutse saatmist
2. Potentsiaalsete toetuse taotlejate teavitamine investeeringute kava koostamisest
2.1 DAO/SO ametnik Koostab nimelise investeeringute kava Pärast määruse Kirja/kutse eelnõu,
kutse, milles teavitatakse potentsiaalset jõustumisest digitaalne jälg
toetuse taotlejat investeeringute kava DHSis
koostamisest ja investeeringu ettepaneku
esitamise tähtajast lisades teavitusele
ettepaneku vormi.
Kiri/kutse kooskõlastatakse MKM-siseselt
vastavalt sisekorraeeskirjale.
2.2 Kantsler Allkirjastab kutse digitaalselt. Koheselt Digiallkirjastatud
kiri/kutse
2.3 RM Registreerib väljuva kirja ning saadab selle Koheselt Logi DHSis
ühisosakond edasi adressaatidele.
3. Taotluste hindamine
3.1. Valikukomisjon Korraldab taotluste hindamise vastavalt Koheselt Logi DHS-is
valikukomisjoni töökorrale ja taotluste
valikukorrale.
3.2. Valikukomisjon Vaatab läbi ja hindab vormilise ja sisulise Koheselt Logi DHS-is
vastavuse kontrolli läbinud taotlused
vastavalt valikukomisjoni töökorrale ja
valikukriteeriumitele. Valikukomisjoni
esimees allkirjastab iga hinnatud taotluse
kohta koondhinnangulehe.
4. Investeeringute kava eelnõu koostamine ja kinnitamine
4.1. DAO/SO ametnik Koostab valikukomisjoni - Logi DHSis
koondhinnangulehe alusel investeeringute
kava koostamise eelnõu.
Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt
vastavalt sisekorraeeskirjale.
4.2. Ettevõtlus- ja Allkirjastab investeeringute kava eelnõu - Digiallkirjastatud
infotehnoloogiaminister käskkirja, mis on RÜ-le siduv taotluste investeeringute
rahuldamise otsuste vormistamiseks. kava, logi DHSis
17
5. Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus
5.1 DAO/SO ametnik Koostab investeeringute kavasse arvamata viivitamatult pärast Investeeringute
jätmise otsuse eelnõu. investeeringute kavasse arvamata
Eelnõu kooskõlastatakse MKM-siseselt kava kinnitamist jätmise otsuse
vastavalt sisekorraeeskirjale. eelnõu, digitaalne
jälg DHSis
5.2 Ettevõtlus-ja Allkirjastab otsuse. - Digiallkirjastatud
infotehnoloogiaminister otsus DHSis
5.3 RM Registreerib otsused ning saadab need edasi Koheselt Logi DHSis
ühisosakond adressaatidele.
6.Investeeringute kava muutmine
6.1 DAO/SO ametnik Kooskõlastusring - Logi DHSis
dokumendihaldussüsteemis
6.2 Ettevõtlus-ja Kinnitab investeeringute kava muutmise - Käskkiri
infotehnoloogiaminister käskkirja.
Tabel 3 Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ ning
„Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringu ettepanekute menetlemine
Investeeringute kava koostamise vooskeem:
Joonis 4 Meetme tegevuste „E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine“ ning
„Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine“ investeeringute kava koostamine (kajastab ainult RA
ülesandeid)
4. Rahastamisvahendi rakendamisega seonduvad lepingulised
kohustused
MKM on perioodiks 2014–2020 sõlminud kokku 2 rahastamislepingut:
- EIFiga sõlmitud leping (lepingu osapooled on EIF ja liikmesriik), kus EIF on TS
(rahastamisvahendi rakendaja), MKM on RA ülesannetes ja esindab liikmesriiki ning RTK
toetuste rakendamise osakond on RÜ ülesannetes. Tulenevalt lepingulistest kohustustest,
esindab RAd suhtluses EIFiga KredEx, kellega on sõlmitud 21.02.2017 a. koostööleping
18
nr 24.2-14/17-0748/17-1365 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, sihtasutuse
KredEx ja Euroopa Investeerimisfondi vahel 1. märtsil 2016. a sõlmitud rahastamisvahendi
rakendamise lepingust tulenevate ülesannete täitmiseks“.
- Rahastamisleping laenude-käenduste andmiseks, kus KredEx on TS (rahastamisvahendi
rakendaja), MKM on RA ülesannetes ja RTK toetuste rakendamise osakond RÜ
ülesannetes.
Mõlema sõlmitud rahastamislepingu puhul on RA protseduur riigiabi analüüsimiseks,
seirearuannete menetlemiseks ja eelhindamise uuendamiseks samane.
4.1 Riigiabi andmisega kaasnevad ülesanded
MKMi kui valdkonnapoliitika kujundaja ülesandeks on analüüsida riigiabi andmist KredExiga
sõlmitud rahastamislepingu puhul ning anda hinnang toetusskeemi erinevate tasandite kooskõlale
riigiabi reeglitega. Juhul kui toetust on kavandatud anda riigiabina, on MKMi ülesandeks koostada
riigiabi abikava EIFiga sõlmitud lepingu puhul.
4.1.1.Riigiabi abikava koostamine ja kinnitamine EIFiga sõlmitud lepingu puhul
Kui tegemist on grupierandiga hõlmatud riigiabi andmisega EIFiga sõlmitud rahastamislepingu
raames, koostab MAO ekspert koostöös SPO struktuurivahendite õiguse eksperdi või
peaspetsialistiga 8 kuu jooksul pärast rahastamislepingu allkirjastamist riigiabi abikava. Riigiabi
abikava koostamise protsessi kaasatakse vajadusel ka rahastamisvahendi rakendaja ning RMi
riigihangete ja riigiabi osakond. Riigiabi abikava kinnitatakse ministri käskkirjaga, misjärel SPO
struktuurivahendite õiguse ekspert või peaspetsialist esitab hiljemalt 10 tööpäeva jooksul
grupierandi teatise koos kinnitatud riigiabi abikavaga rahandusministrile. Riigiabi abikava saadab
SPO struktuurivahendite õiguse ekspert või peaspetsialist teadmiseks ka RÜle ja KAle.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kinnitatud riigiabi abikava ja ametlik kirjavahetus DHSis.
4.1.2.Riigiabi analüüs KredExiga sõlmitud lepingu puhul
Rahastamisvahendi rakendamiseks viiakse läbi riigiabi analüüs, mille võib läbi viia enne või pärast
KredExi poolset vähese tähtsusega abi (VTA) abikava kehtestamist. Juhul kui analüüs viiakse läbi
pärast VTA abikava kehtestamist, antakse analüüsi käigus ühtlasi hinnang VTA abikava
vastavusele. Juhul kui VTA abikava vastavuse hinnang toob välja VTA abikava muutmisvajaduse,
alustatakse sõltuvalt tuvastatud ebakõladest kas rahastamislepingu muutmisega või teavitatakse
KredExit VTA abikava muutmisvajadusest.
Riigiabi analüüsi läbiviimise tagab MAO ekspert, kes kaasab analüüsi läbiviimisesse ja
lõpphinnangu kujundamisse ka SPO struktuurivahendite õiguse peaspetsialisti.
Riigiabi analüüsi käigus analüüsitakse riigiabi elemendi olemasolu kolmel rakendustasandil:
I tasand – rahastamisvahendi rakendaja
19
II tasand – rahastamisvahendi vahendaja
III tasand – lõppkasusaaja
Riigiabi olemasolu hindamisel lähtutakse kehtivast riigiabi valdkonna regulatsioonist, analüüsides
seejuures TATi eelkõige neljast aspektist:
a) kas tegemist on riigi vahenditega;
b) kas abisaaja saab majandusliku eelise;
c) kas abi on valikulise iseloomuga;
d) kas abil on reaalne või potentsiaalne mõju liikmesriikide vahelisele konkurentsile ja
kaubandusele.
Hindamine viiakse läbi iga rahastamisvahendi toote osas, arvestades siseriiklike ning EK poolt
koostatud õigusakte ja juhendmaterjale. SPO struktuurivahendite õiguse peaspetsialist edastab
hindamise tulemused infoks ka RÜle ja KAle.
Juhul kui hindamise käigus tuvastatakse riigiabi andmine mõnel eelpool nimetatud tasandil, peab
rahastamisvahendi rakendamisskeem sisaldama abi andmise õiguslikku alust ning tähtsamaid
tingimusi, mh viidet asjakohasele riigiabi reeglistikule. Vajadusel taotleb MAO ekspert riigiabi
loa, pöördudes SPO struktuurivahendite õiguse peaspetsialisti poole, kes sisestab MAO eksperdi
poolt ettevalmistatud materjalid riigiabi loa taotlemise keskkonda SANI.
Riigiabi analüüs ja sellega kaasnevad dokumendid säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas
vastavas riigiabiga seotud kataloogis.
4.2 Rahastamisvahendi rakendamise seire
RA seirab rahastamislepingu täitmist tuginedes rahastamisvahendi rakendaja esitatavatele
seirearuannetele vastavalt rahastamislepingus sätestatud tähtaegadel ja korras ning kooskõlas STSi
§-ga 31.
KredEx esitab rahastamislepingu elluviimise aruandluse (edenemise ja/või tulemuste saavutamise
kohta) MKMile ja ka RÜle, misjärel vaatab SPO struktuurivahendite seire peaspetsialist koostöös
MAO eksperdiga aruande läbi ning esitab tekkinud kommentaarid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul
RÜle. RÜ omakorda koondab kommentaarid ja esitab need KredExile. Samuti annab RÜ vajadusel
tagasisidet SPO struktuurivahendite seire peaspetsialistile. RÜ sisestab kinnitatud aruandel olevad
andmed SFOSi ning ühtlasi annab RÜ koheselt pärast aruande sisestamist sellest SPO
struktuurivahendite seire peaspetsialistile teada. Kord aastas esitab SPO struktuurivahendite seire
peaspetsialist seirearuande valdkondliku komisjoni sekretariaadile, kes edastab seireinfo vastavalt
oma tööprotseduuridele valdkondlikule komisjonile arvamuse avaldamiseks. Pärast valdkondlikult
komisjonilt saabunud meetme tulemuste saavutamise hinnangut, esitab SPO struktuurivahendite
seire peaspetsialist seirearuande vastavalt KA poolt kinnitatud seirearuandluse ajakavale KA
seirespetsialistile ja teadmiseks FI valdkonna eksperdile KAs.
EIFiga sõlmitud rahastamislepingu puhul esitab EIF seirearuande KredExile, kes omakorda
edastab seirearuande koheselt pärast laekumist investeerimiskomiteele (Investment Board), mille
üheks liikmeks on MAO ekspert ja asendusliikmeks SPO struktuurivahendite valdkonna juht. SPO
struktuurivahendite valdkonna juht edastab seirearuande e-kirja teel hiljemalt 2 tööpäeva jooksul
SPO struktuurivahendite seire peaspetsialistile, kes vaatab seirearuande läbi ja esitab tekkinud
20
kommentaarid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul MAO eksperdile. Samuti esitab SPO
struktuurivahendite seire peaspetsialist seirearuande kord aastas valdkondliku komisjoni
sekretariaadile, kes edastab seireinfo vastavalt oma tööprotseduuridele valdkondlikule komisjonile
arvamuse avaldamiseks. Pärast valdkondlikult komisjonilt saabunud meetme tulemuste
saavutamise hinnangut, esitab SPO struktuurivahendite seire peaspetsialist seirearuande vastavalt
KA poolt kinnitatud seirearuandluse ajakavale RÜle SFOSi sisestamiseks, KA seirespetsialistile
ja teadmiseks FI valdkonna eksperdile KAs.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse seirearuandlusega seonduv kirjavahetus ametlike kirjade
puhul DHSis ning e-kirjavahetus MKMi võrgukettal SPO kaustas vastavas seire kataloogis.
4.3 Eelhindamise uuendamine
Põhjendatud vajadusel, mis ilmneb tuvastatud turutõrgete asjakohasuse hindamisel või jooksva
hindamise käigus, algatab KA ja/või RA eelhindamise uuendamise või muutmise. Eelhindamist
võib uuendada või muuta kas täies ulatuses või osaliselt. STS § 18 lõike 1 järgi viib läbi või
korraldab eelhindamise uuendamise RA. MKMis korraldab eelhindamise uuendamise meetme
tegevustega 5.2.1 ja 5.2.2 seotud MAO ekspert, kes alustab eelhindamise uuendamise
ettevalmistustega hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast muutmise vajaduse ilmnemist, lähtudes
seejuures eelhindamise lõpparuande vastavast peatükist ja rahastamislepingu asjakohastest
punktidest. Juhul kui eelhindamise uuendamine viiakse läbi hanke korras, koostab MAO ekspert
eelhindamise uuendamise lähteülesande, mille ettevalmistamisse kaasatakse juhtimise ja
rakendamisega seotud osapooled (s.h KA). MAO ekspert lähtub hanke korraldamisel MKMi
hankekorrast.
KredExiga sõlmitud rahastamislepingu puhul võib rahastamisvahendi rakendaja esitada RAle
ettepaneku eelhindamise osaliseks uuendamiseks ja seda juhul, kui rahastamisvahendi rakendaja
esitatud täpsustavad tingimused eeldavad lepingu lisas sätestatud äriplaani muutmist ulatuses,
mida eelhindamine ei kata. MAO ekspert vaatab esitatud ettepaneku läbi 20 tööpäeva jooksul.
Vajaduse korral võib MAO ekspert vastamise tähtaega 10 tööpäeva võrra pikendada, teavitades
sellest eelnevalt rahastamisvahendi rakendajat e-kirja teel. MAO ekspert rahuldab eelhindamise
osalise uuendamise ettepaneku e-kirja teel ning vaid sel juhul, kui on veendunud, et lepingu
eesmärk, investeerimisstrateegia ja lahendatavad turutõrked ei muutu. Juhul kui MAO ekspert
tuvastab, et muudetud äriplaan ei aita saavutada lepingu eesmärki, ei sobitu kokku lepingus kirjas
oleva investeerimisstrateegiaga ja/või lahendatavate turutõrgetega, algatatakse jooksev hindamine
vastavalt punktile 4.4.2 või viiakse läbi eelhindamise uuendamine.
Uuendatud eelhindamise saadab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist RÜle ja KAle
e-kirja teel teadmiseks 3 tööpäeva jooksul pärast eelhindamise uuendamise dokumendi
kinnitamist. Uuendatud eelhindamine avaldatakse struktuurifondide kodulehel
vana.struktuurifondid.ee/et/oigusaktid/meetmepohised/2014-2020 ja ka MKMi kodulehel
www.mkm.ee.
21
4.4 Täiendavad KredExiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega
seonduvad kohustused
KredExiga sõlmitud rahastamislepingu puhul lisanduvad TPK punktides 4.1 – 4.3 kirjeldatud
ülesannetele veel täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamine, jooksva hindamise läbiviimine ja
garantiitoote kordaja muutmise kooskõlastamine.
4.4.1.Täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamine
Rahastamisvahendi rakendaja kehtestab rahastamisvahendite rakendamisel finantstoodete
pakkumiseks täpsustavad tingimused, mis tuginevad eelhindamisele ja mis on suunatud
rahastamislepingu eesmärkide täitmisele. Rahastamisvahendi rakendaja saadab täpsustavad
tingimused või täpsustavate tingimuste muudatused RAle vähemalt 5 tööpäeva enne tingimuste
jõustumist e-kirja teel teadmiseks. MAO ekspert vaatab 5 tööpäeva jooksul täpsustavad tingimused
läbi ja küsib vajadusel rahastamisvahendi rakendajalt täiendavaid selgitusi. Juhul kui MAO ekspert
tuvastab täpsustavates tingimustes vastuolu finantstoodetega, mis on kirjeldatud eelhindamise
kehtivates järeldustes, investeerimisstrateegias või lepingu eesmärkidega, teavitab ta sellest
rahastamisvahendi rakendajat e-kirja teel ning palub ühtlasi tuvastatud puudused enne täpsustavate
tingimuste rakendamist kõrvaldada. MAO ekspert lisab e-kirja adressaatide hulka ka RÜ kontakti.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kogu asjakohane e-kirjavahetus MKMi võrgukettal MAO
kaustas vastavas täpsustavate tootetingimuste kooskõlastamisega seotud kataloogis.
4.4.2.Jooksva hindamise läbiviimine
Vastavalt KredExiga sõlmitud rahastamislepingule teostatakse vähemalt kord kalendriaastas
rahastamisvahendi rakendamise jooksev hindamine. Korraline jooksev hindamine viiakse läbi
aruandeaastale järgneva aasta 31. märtsiks vastavalt eelhindamise lõpparuandes toodud hindamise
ja seire juhistele. Erakorraline jooksev hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele, ent mitte
tihemini kui kord kvartalis. Jooksva hindamise viib läbi MAO ekspert kaasates vajadusel SPO
struktuurivahendite seire peaspetsialisti. Juhul kui jooksva hindamise läbi viimisesse ei kaasatud
SPO struktuurivahendite seire peaspetsialisti, edastab MAO ekspert hindamise tulemused SPO
struktuurivahendite seire peaspetsialistile e-kirja teel hiljemalt 2 tööpäeva jooksul pärast jooksva
hindamise läbiviimist. MAO ekspert esitab rahastamisvahendi jooksva hindamise tulemused
ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna 5 „Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine
ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ valdkondlikule komisjonile arvamuse
avaldamiseks hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast jooksva hindamise läbiviimist. Samuti esitab
MAO ekspert hindamise tulemused 5 tööpäeva jooksul pärast hindamise läbiviimist RÜle e-kirja
teel teadmiseks. Vajadusel algatatakse eelhindamise uuendamine. Eelhindamise uuendamine
toimub vastavalt punktile 4.3.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse jooksva hindamisega seonduvad dokumendid, kirjavahetus
MKMi võrgukettal MAO kaustas vastavas kataloogis.
22
4.4.3. Kordaja muutmise kooskõlastamine
Käenduste kordaja muutmisettepaneku esitab rahastamisvahendi rakendaja RAle koos vastava
arvestuskäigu ja selgitusega, mis põhjendab objektiivselt uue kordaja rakendamisvajadust. MAO
ekspert vaatab arvestuskäigu ja selgituse 20 tööpäeva jooksul läbi ning kaasab vajadusel seisukoha
kujundamisse teisi MAO või SPO spetsialiste või väliseid osapooli. Juhul kui kordaja muudatus
on vastuvõetavalt põhjendatud, saadab MAO ekspert rahastamisvahendi rakendajale e-kirja, milles
annab nõusoleku kordaja muutmiseks. Juhul kui kordaja muudatus ei ole vastuvõetavalt
põhjendatud, informeerib MAO ekspert sellest rahastamisvahendi rakendajat samuti e-kirja teel.
MAO ekspert lisab e-kirja adressaatide hulka ka RÜ kontakti ning vajadusel esitab RÜle
lisainformatsiooni uue kordaja põhjendatusest ning rakendamisvajadusest.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kordajate muutmisega seonduv kirjavahetus ja dokumendid
MKMi võrgukettal MAO kaustas vastavas kataloogis.
4.5 Täiendavad EIFiga sõlmitud rahastamislepingu rakendamisega seonduvad
kohustused
KredExi ja MKMi vahelisest koostöölepingust nr 24.2-14/17-0748/17-1365 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, sihtasutuse KredEx ja Euroopa Investeerimisfondi vahel 1.
märtsil 2016. a sõlmitud rahastamisvahendi rakendamise lepingust tulenevate ülesannete
täitmiseks“ lisandub TPK punktides 4.1–4.3 kirjeldatud ülesannetele täiendava kohustusena
KredExilt laekunud arve menetlus. Ülesanded, mida KredEx sõlmitud koostöölepingu raames
täidab, on muu hulgas EIFilt laekunud maksetaotluste edastamine, EIFi auditeerimisvajadusest
teavitamine ja ka auditi korraldamine, Investeerimiskomitee tehnilise teenindamise korraldamine,
ülesannete täitmiseks vajalikes lähetustes käimine, riigiabikava väljatöötamises osalemine, antud
riigiabi ja VTA registrisse sisestamine, EstFund lepinguga seotud dokumentide tõlkimine ja
notariaalne kinnitamine. Ülesannete täitmise kohta peab KredEx kulupõhist arvestust. Samuti
lisandub EIFiga sõlmitud rahastamislepingu puhul punktides 4.1–4.3 kirjeldatud ülesannetele
täiendava kohustusena lisakulude maksetaotluse menetlus.
4.5.1.KredExilt laekunud arve menetlus
KredEx esitab koostöölepingus sätestatud ülesannete täitmise eest arveid kvartaalselt, saates arve
hiljemalt kvartali lõpule järgneva kuu viimasel tööpäeval e-mailile
[email protected]. Arve juurde
lisab KredEx kõik abikõlblikkuse tõendamiseks vajalikud dokumendid. SPO struktuurivahendite
järelevalve peaspetsialist, kes on
[email protected] adressaatide hulgas, kontrollib 10 tööpäeva
jooksul üle, kas esitatud kulud on põhjendatud ja abikõlblikkus dokumentaalselt tõendatud.
Vajadusel küsib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist selgitusi ja/või täiendavaid
kuludokumente. Kuludokumentide kontrollimise järgselt saadab SPO struktuurivahendite
järelevalve peaspetsialist KredExile e-kirja teel kinnituse kulude abikõlblikkuse kohta või palub
arvet korrigeerida kui kõik kulud ei ole abikõlblikud/dokumentaalselt tõendatavad. Kinnituse
saanud arve tasutakse arvel kajastatud maksetähtaja jooksul.
23
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist lisab tasutud arve ühe kulureana MKMi
tehnilise abi maksetaotlusesse. SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist esitab
maksetaotluse KAle vastavalt rahandusministri 27. septembri 2015. a määruse nr 33 „Perioodi
2014–2020 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ § 10 lg 5 sätestatud tähtaegadele.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirjavahetus ja arved koos kuludokumentidega MKMi
võrgukettal SPO kaustas vastavas tehnilise abi kataloogis.
4.5.2.Tekkinud lisakulude maksetaotluse menetlus
EIFiga sõlmitud rahastamislepingu punktis 8 on sätestatud, et EIFil on õigus esitada
lisamaksetaotlus, kui rahastamisvahendi rakendamisel tekivad kulud, mis ei ole
struktuurivahenditest abikõlblikud (näiteks võivad tekkida kulud seoses negatiivse
intressimääraga). Vastav lisamaksetaotlus esitatakse rahastamislepingu lisa E vormil KredExile,
kes edastab lisamaksetaotluse hiljemalt 3 tööpäeva jooksul e-mailile
[email protected]. MAO
ekspert, kes on
[email protected] adressaatide hulgas, informeerib koheselt pärast
lisamaksetaotluse laekumist sellest SPO struktuurivahendite valdkonna juhti, misjärel pöördub
SPO struktuurivahendite valdkonna juht koheselt e-kirja teel EO juhataja poole palvega
kontrollida, kas esitatud lisamaksetaotluse tasumiseks vajalikud vahendid on eelarves olemas. EO
juhataja annab katteallika olemasolust või puudumisest e-kirja teel teada hiljemalt 4 tööpäeva
jooksul. Juhul kui katteallikas lisamaksetaotluse tasumiseks on olemas, viib MAO ekspert
dokumendihaldussüsteemi kaudu läbi lisamaksetaotluse menetlemise ja kooskõlastamise.
Lisamaksetaotluse kooskõlastajateks on MAO juhataja, SPO struktuurivahendite valdkonna juht,
SPO juhataja ja EO juhataja. Pärast kooskõlastusringi läbimist tasutakse lisamaksetaotlus vastavalt
MKMi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjale arvestades seejuures, et makse teostatakse
Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt 2 tööpäeva jooksul pärast lisamaksetaotluse nendeni jõudmist.
Juhul kui lisamaksetaotluse tasumiseks vajalikud vahendid MKMi eelarves puuduvad, koostab
MAO ekspert koostöös SPO struktuurivahendite valdkonna juhiga vastavalt MKMi valitsemisala
eelarve koostamise, muutmise ja täitmise jälgimise juhendi punktile 5.4 Vabariigi Valitsuse
reservist vahendite eraldamise taotluse. Taotluse koostamisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 31.
juuli 2014. a määruses nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud
vahendite kasutamise kord“ sätestatud nõudeid. Lisamaksetaotlus tasutakse pärast seda kui
vastavad vahendid on MKMi eelarvesse kantud.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirjavahetus MKMi võrgukettal MAO kaustas vastavas EIF
lepingu kataloogis ning lisamaksetaotlus koos kooskõlastamise infoga dokumendihaldussüsteemis.
5. Kontrollitoimingud
5.1 Riigihangete kontroll
Riigihangete kontrolli teostamist reguleerib KA juhend KAMIN.
Riigihangete kontrolle teostavad RÜd. Erandkorras teostas MKM riigihangete I tasandi kontrolle
100% ulatuses kõikidele 2014–2020 perioodi projektidele, mille puhul oli TS Maanteeamet (alates
24
1. jaanuarist 2021 Transpordiamet) ning mille hankedokumentatsioon saadeti kontrolliks 2014.
aasta jooksul. II tasandi riigihangete kontrolle eelmainitud projektidele teostas TTJA kohapealse
kontrolli käigus. Alates 1. jaanuarist 2015 võttis riigihangete I tasandi kontrollimise kohustuse üle
TTJA. Alates 1. aprillist 2021 on TTJA asemel RÜ rollis RTK.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse riigihangete kontrolli käigus esitatud dokumendid ja ametlik
kirjavahetus ning täidetud kontroll-lehed DHSis. Riigihangete kontrolli käigus e-kirja teel
toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal TAIO kaustas, konkreetse projektiga seotud
kataloogis, kuni 2028. aasta lõpuni.
5.2 Rahastamisvahendi rakendamise kontroll
Rahastamisvahendi rakendamise järelevalves lähtutakse kohustustest, mis on määratud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1303/2013, STSis ja vastavas rahastamislepingus, mille
üle kontrolli teostatakse.
Rahastamisvahendi rakendamisel peab SPO KredExiga sõlmitud rahastamislepingu puhul
arvestust tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu üle ning viib nende korrektsuse ning
seaduslikkuse ning arvestatud halduskulude abikõlblikkuse kinnitamiseks läbi riskipõhiseid
kontrolle. KredExiga sõlmitud rahastamislepingu raames planeeritavatest kontrollidest
informeerib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist enne kontrollidega alustamist ka
RÜd, et oleks võimalik ühildada kohapealsete kontrollide läbiviimist.
EIFiga sõlmitud rahastamislepingu raames teostatakse kontrolle (nn erikontroll) vaid põhjendatud
kahtluse korral. Vastavalt kehtivale regulatsioonile teostab RA nimel kontrolle volitatud
audiitorfirma, kes selgitatakse välja hankemenetluse tulemusel.
5.2.1. Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontroll KredExiga sõlmitud
rahastamislepingu raames
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tugineb tagasilaekuvate vahendite, intresside ja
muu tulu kontrollide sageduse ja fookuse määramisel iga-aastasele riskide hindamise tulemustele.
Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontrolli raames kontrollitakse:
1. Arvestuse korrektsust, mille käigus kontrollitakse, kas seirearuandes ja täiendavas
aruandes tootegrupi kaupa esitatud andmed vastavad rahastamisvahendi rakendaja
raamatupidamisele.
2. Vahendite eesmärgipärast taaskasutamist, mille käigus kontrollitakse, kas vahendid on
suunatud prioriteetse suuna 5 eesmärgi „VKEd on orienteeritud kasvule ja ekspordile“
saavutamisele. Eesmärgipärane kasutamine tehakse kindlaks lõppsaaja liigi ja tema
toetatava tegevuse põhjal. Eesmärgipärase kasutamise kontroll toimub valimi alusel, mis
hõlmab 10% tagasilaekunud vahendite, intresside ja muu tulu arvelt sõlmitud lepingute
arvust. Teisel ja edaspidistel kontrollidel moodustatakse valim kontrollide vahelisel ajal
lisandunud lepingute arvust. Kui kontrollide käigus tuvastatakse vigu võib SPO järelevalve
peaspetsialist edaspidistes kontrollides tulenevalt vigade iseloomust laiendada valimit.
25
Tagasilaekuvate vahendite, intresside ja muu tulu kontrolli läbiviimisel kasutab SPO
struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist eraldi vastavaks kontrolliks väljatöötatud
kontrolllehte, mis saadetakse pärast kontrolli läbiviimist SPO struktuurivahendite järelevalve
peaspetsialisti poolt digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel rahastamisvahendi rakendajale ja ka
RÜle. Juhul kui kontrolli käigus ilmnesid probleemid, antakse e-kirjas rahastamisvahendi
rakendajale puuduste likvideerimise tähtaeg, mis ei ole pikem kui 20 tööpäeva. Pärast etteantud
tähtaja möödumist kontrollib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist, kas puudused on
likvideeritud.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kontrolli käigus rahastamisvahendi rakendaja poolt esitatud
dokumendid, e-kirja teel toimunud infovahetus ja kontroll-leht MKMi võrgukettal SPO kaustas
vastavas kontrolliga seotud kataloogis.
5.2.2.Halduskulude abikõlblikkuse tagamine KredExiga sõlmitud rahastamislepingu raames
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tagab Kredexi poolt rahastamislepingu
elluviimisel arvestatud halduskulude abikõlblikkuse viies läbi asjakohaseid riskipõhiseid
kontrolle. Võimalusel ja vajadusel ühildatakse halduskulude kontroll tagasilaekunud vahendite,
intresside ja muu tulu kontrolli läbiviimisega.
Info arvestatud halduskulude kujunemise kohta saab SPO struktuurivahendite järelevalve
peaspetsialist täiendavast aruandest, mis esitatakse rahastamisvahendi rakendaja poolt koos
poolaasta ja aastaaruannetega.
Halduskulude kontrollimisel kasutab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist
halduskulude kontrolliks väljatöötatud kontroll-lehte, mis saadetakse pärast kontrolli teostamist
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialisti poolt digitaalselt allkirjastatuna e-kirja teel
teadmiseks ka rahastamisvahendi rakendajale ja RÜle. Juhul kui kontrolli käigus ilmnesid
probleemid, antakse e-kirjas rahastamisvahendi rakendajale puuduste likvideerimise tähtaeg, mis
ei ole pikem kui 20 tööpäeva. Pärast etteantud tähtaja möödumist kontrollib SPO
struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist, kas puudused on likvideeritud.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse kontrolli käigus rahastamisvahendi rakendaja poolt esitatud
dokumendid, e-kirja teel toimunud infovahetus, halduskulude kontroll-leht MKMi võrgukettal
SPO kaustas halduskulude kontrolliga seotud kataloogis.
5.2.3.Auditite läbiviimine EIFiga sõlmitud rahastamislepingu raames
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklile 40 teostatakse
põhjendatud kahtluse korral auditeid, mille läbi viimise õigus on vaid volitatud audiitorfirmal.
Sobiva audiitorfirma leidmine korraldatakse vastavalt KredExiga sõlmitud koostöölepingus
sätestatule. Auditeerimise vajadus võib tõstatuda esitatavast aruandlusest või KredExilt ja RÜlt
saadud info alusel. Juhul kui KredEx või RÜ leiavad, et läbi on vaja viia kohapealne kontroll,
informeerivad nad sellest e-kirja teel MAO eksperti. MAO ekspert, vajadusel koostöös SPO
teenistujatega, otsustab auditeerimise vajaduse 10 tööpäeva jooksul teavitades seejärel oma
otsusest omakorda KredExit. Kui auditeerimise vajadus saab MAO eksperdi poolt kinnituse,
26
teavitab KredEx EIFi auditi läbiviimisest lähtudes seejuures EIFiga sõlmitud rahastamislepingus
sätestatust.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirja vahetus MKMi võrgukettal SPO kaustas vastavas
järelevalvega seotud kataloogis.
6. Aruannete menetlemine toetuse andmisel rakendusasutuse
tegevusteks
TS esitab projektide elluviimist kajastavad vahe- ja lõpparuanded ning valminud auditiaruanded
RÜle ja teadmiseks RAle, kui nii on nõutud käskkirjas toetuse andmisel rakendusasutuse
tegevusteks. SPO seire peaspetsialist edastab aruande teadmiseks sisuosakondadele.
Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse e-kirja teel toimunud infovahetus ja aruanded MKMi
võrgukettal SPO vastavas kaustas. Juhul kui ligipääs aruannetele saadi SFOSi kaudu, säilitatakse
aruanded vaid SFOSis vastava projekti juures.
7. Dokumentide säilitamine
Dokumentide säilitamist reguleerib STS § 35.
Dokumentide haldamine ja säilitamine toimub vastavalt MKMi asjaajamiskorrale ning
dokumentide loetelule, kus määratletakse muuhulgas dokumentide säilitamise tähtaeg. Kõiki
struktuuritoetuse kasutamisega seotud dokumente säilitatakse 2028. aasta lõpuni.
Dokumentide säilitamise eest vastutab üldjuhul dokumendi koostaja ning vastavat menetlust läbi
viiva üksuse juht.
Dokumentide üleandmine uuele töötajale toimub vastavalt asjaajamiskorras kehtestatud reeglitele.
Lahkuv teenistuja on kohustatud asjaajamise üle andma teda asendama määratud teenistujale
hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks.
8. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine
Finantskorrektsiooni otsuse (FKO) tegemisel lähtutakse STSist, perioodi 2014–2020
struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimustest ja korrast ning HMSist. Juhul kui välja makstud
rikkumiste toetuse osa ei ületa kogumis KA poolt sätestatud piiri, lähtutakse FKO tegemisel
KAMINas ja KA poolt antud vastavas juhises sätestatust. RÜd koostavad rikkumiste aruandeid ja
sisestavad need ka SFOSi.
Kui RÜ on TS, võtab RA endale RÜ funktsiooni FKO tegemisel, et tagada RÜ kohustuste lahusus.
MKMis teeb finantskorrektsiooni otsuseid SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist.
Eraldi kord aastas teeb SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tulu teenimise kohta
27
FKOsid nende meetme tegevuste puhul, kus EAS, kes on RÜ ja TS rollis, teenib puhastulu.
Eelnimetatud juhul tugineb tehtav FKO iga aastaselt veebruari kuus EASi poolt esitatud eelmisel
aastal teenitud tulu andmetele.
Kui RÜ või KA on teinud FKO, vähendab RA vastavalt TAT käskkirjaga, investeeringute kavaga
või rahastamislepinguga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Toetust vähendatakse vastavalt
finantskorrektsiooni tegemise hetkel kehtinud projekti toetuse ja omafinantseeringu
proportsioonile. Eelarve vähendamist koordineerib SPO struktuurivahendite järelevalve
peaspetsialist.
FKO tehakse vastavalt STS § 45 lõigetele 1–2 ja §-dele 46–47 ning ühendmääruse §-dele 21–23.
Toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-le 48 ning ühendmääruse §-le 24. Viivist makstakse
vastavalt STS §-le 49.
Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 2 alusel on rikkumise menetlemisega seotud teave
asutusesiseseks kasutamiseks, kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni (FKO tegemiseni või
rikkumise asjaolude äralangemiseni).
Ettepaneku FKO rakendamiseks teeb RÜ juht kirjalikult MKM ministrile. Kõik FKOd puudutavad
dokumendid (ettekirjutused, aktid, selgitused, arvutused, ettepanek) säilitatakse SPO L-kettal ning
ametlik kirjavahetus DHSis, mis seotakse FKOga.
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist kontrollib enne FKO tegemist:
- RÜ poolt esitatud FKO tegemise asjaolusid ja FKO ettepanekut;
- vajadust täiendavateks kontrollideks või selgitusteks ning teostab vajadusel kohapealse
kontrolli;
- protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel finantskorrektsiooni arvutuse aluseks
olev summa on korrektne;
- protsendi alusel finantskorrektsiooni rakendamisel on kohaldatud õiget protsendimäära;
- finantskorrektsiooni ja aluseta makstud toetuse mitteabikõlblik summa on arvutatud
korrektselt;
- finantskorrektsioon ja aluseta makstud toetuse summa on arvutatud õige toetuse ja
omafinantseeringu proportsiooni järgi.
FKO kooskõlastusringi lisatakse esimese kooskõlastajana SPO juhataja, kes tagab omapoolse
tegevuse tulemusena, et FKO on vähemalt kahe isiku poolt kontrollitud.
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist saadab TSle FKO enne allkirjastamist
tutvumiseks ja annab aega arvamuse ning vastuväidete esitamiseks kuni 2 nädalat. Juhul kui TS
esitab täiendavaid tõendeid ja sellest tulenevalt muutub FKO otsuse sisu, saadab SPO
struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist selle teist korda tutvumiseks, andes tagasisideks
vähem aega.
Lõpliku otsuse kinnitab oma allkirjaga MKM minister, mille SPO struktuurivahendite järelevalve
peaspetsialist saadab elektroonselt digiallkirjastatult TSle 3 tööpäeva jooksul. RÜ sisestab
tagasinõude SFOSi 10 tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest, kannet kontrollib SPO
struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist. TS kannab 60 kalendripäeva jooksul tagastuse
tagasimaksete tulukontole või tasaarveldab. Juhul kui TS ületab tagasimakse tähtaega, peab TS
maksma 0,1% viivist iga tagasimaksega hilinetud kalendripäeva eest. Vastavalt STS § 48 lõigetele
2, 4, 6 maksab TS teatud juhtudel ka intressi.
28
Kui FKO tulemusel ei ole TSl võimalik saavutada projekti eesmärke, siis tühistatakse toetuse
taotluse rahuldamise otsus ning nõutakse kogu (aluseta makstud) toetus tagasi.
RÜ on kohustatud jälgima tagastuse tähtaegset laekumist ning vahendama vastavat infot RTK ja
KA vahel. Samuti märgib RÜ tagastuse SFOSis makstuks. SPO struktuurivahendite järelevalve
peaspetsialist kontrollib omakorda, kasutades SFOSi võimalusi, et FKO alusel nõutav summa on
tagastatud.
Juhul kui SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist tuvastab SFOSi kaudu kontrollides,
et RÜ ei ole etteantud tähtaja jooksul tagastust makstuks märkinud, annab SPO struktuurivahendite
järelevalve peaspetsialist TSile sellest e-kirja teel teada ja pikendab vajadusel tagasimakse
tegemise tähtaega kuni 5 tööpäeva. Juhul kui pikendatud tähtaja jooksul tagasimakset ei tehta,
teavitab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist TSi e-kirja teel FKO tasaarveldamisest
väljamaksega või sundtäitmisele suunamisest. FKO antakse sundtäitmisele täitemenetluse
seadustikus sätestatud korras.
Juhul kui TS ei suuda projekti ellu viia ja soovib seetõttu saadud toetuse vabatahtlikult tagastada,
tuleb vastavat tagastust käsitleda kui rikkumisega seotud tagasinõuet.
SFOSis kajastuva FKO info korrektsuse tagab RÜ, kes võrdleb vastavalt enda töökorras
reguleeritule SFOSi sisestatud FKO infot FKO andmetega (st otsuse endaga).
9. Toetuse vabatahtlik tagastamine
Vastavalt STS § 45 lg 3 p-le 2 ei tehta FKOd kui üheaegselt on täidetud alljärgnev:
- TS avastas ise, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu;
- TS teavitas sellest RÜd;
- TS on nõus talle hüvitatud mitteabikõlbliku kulu 10 tööpäeva jooksul tagastama;
- RÜ on nõus TS poolse vabatahtliku tagastamisega.
Juhul kui RÜ on TS, võtab RA endale RÜ funktsiooni, et tagada RÜ kohustuste lahusus. RÜ juht
informeerib kirjalikult MKM ministrit hüvitatud mitteabikõlblikust kulust, misjärel SPO
struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist kontrollib:
1. toetuse vabatahtlikuks tagastamiseks nõutavate asjaolude esinemist;
2. korrektsiooni mahu asjakohasust (s.t. veendub, et kõik mitteabikõlblikud kulud on sisse
arvestatud).
Vajadusel küsib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist TSilt lisainformatsiooni
hüvitatud mitteabikõlbliku kulu väljaselgitamiseks. SPO struktuurivahendite järelevalve
peaspetsialist edastab TSile omapoolse seisukoha 10 tööpäeva jooksul pärast vabatahtliku
tagastuse taotluse saamist. Seisukoht allkirjastatakse SPO juhataja poolt.
Kõik toetuse vabatahtliku tagastamisega seotud dokumendid säilitatakse SPO L-kettal ning
ametlik kirjavahetus DHSis vabatahtliku tagastuse taotlusega seotuna.
Juhul kui vabatahtliku tagastuse taotlus ei saa nõusolekut või kui TS ei maksa toetust õigeaegselt
tagasi, vormistab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist FKO.
29
10. Vaidemenetlus
RA otsuse või toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida
vaidemenetlus. Vaide menetlemine ja lahendamine toimub STSis § 51 ja HMSis sätestatud
tingimustel ja korras.
Kui vaie esitatakse RA otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RA. Kui vaie esitatakse RÜ
otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RA, välja arvatud juhul, kui RA on TAT õigusaktis
määranud vaide lahendajaks RÜ. Kui RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab RA,
siis üldjuhul esitatakse vaie RÜle, kes edastab esitatud vaide lahendamiseks RAle.
Juhul kui vaide lahendab otsuse või toimingu teinud asutus, siis vaideotsuse tegija peab olema
erinev töötajast või juhtimistasandist, kes vaidlustatava otsuse tegi.
Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul vaiet lahendavale asutusele vaide esitamisest arvates.
Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide läbivaatamise
tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Tähtaja pikendamise teade edastatakse vaide esitajale e-
posti teel. Juhul kui vaide esitajal ei ole e-posti aadressi (nt vaiet ei ole EAS-le edastatud
elektrooniliselt, vaide esitaja e-posti aadressi ei ole võimalik välja selgitada), edastatakse tähtaja
pikendamise teade posti teel, äriühingu puhul äriregistrisse kantud aadressil, kui vaide esitaja ei
ole kontaktaadressina märkinud teist aadressi.
Vaideid menetlevad ja vaideotsuste eelnõusid koostab SPO, välja arvatud KIKi puhul, kus RÜ
menetleb ise vaideid. Vaidemenetluse protseduurid on kehtestatud MKM kantsleri 01.07.2014
käskkirjaga nr 14-0041 „Vaidemenetluse korra kinnitamine“.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse vaidemenetluse käigus esitatud vaie, vaidemenetlusega
seotud ametlik kirjavahetus ning vaideotsus DHSis. Samuti lisatakse vaie ja vaideotsus RÜ poolt,
kelle haldusaktile või toimingule vaie esitati, SFOSi vaiete moodulisse 10 tööpäeva jooksul alates
RÜ poolt vaideotsuse saamisest. RA edastab vaideotsuse viivitamatult RÜle. Vaidemenetluse
käigus e-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas konkreetse
vaide menetlusega seotud kataloogis.
Kord aastas koostab SPO struktuurivahendite õiguse ekspert koostöös SPO struktuurivahendite
õiguse peaspetsialistiga RA poolt lahendatud vaiete ülevaate, mis esitatakse KAle KAMINas
sätestatud vormil. Vaiete ülevaate aruandlusperioodiks on ajavahemik 01.07-30.06 ja ülevaate
esitamise tähtajaks 31.08. SPO struktuurivahendite õiguse ekspert saadab vaiete ülevaate KAle e-
kirja teel.
11. Auditi järeltoimingute tegevused
Auditi järeltegevuste menetlemist reguleerib KA juhend „Juhendmaterjal juhtimis- ja
kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste menetlemiseks“.
MKM viib läbi järeltoiminguid RA JKS auditile ja RAd hõlmanud välisauditile (nt EK audit).
Projektiauditite järeltegevusi teostab RÜ, välja arvatud auditi raames RA JKSile tehtud
tähelepanekute osas.
30
11.1 JKS auditi lõpparuande kommenteerimise protseduur
JKS auditi ajaks määrab SPO juhataja vahetult pärast MKMile auditi teate saabumist kontaktisiku
(SPO struktuurivahendite valdkonna juht või SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist),
kes tegeleb audiitorite küsimustega ning leiab asutusest kõige õigema isiku küsimustele
vastamiseks ja süsteemide tutvustamiseks. Lisaks vastutab kontaktisik auditi lõpparuande projektis
MKMile tehtud tähelepanekute tähtaegse kommenteerimise eest, konsulteerides SPO juhatajaga
ja vajadusel teiste auditiga seotud osapooltega.
Juhul kui auditi toimingute raames on teatavaks saanud audiitori poolt tuvastatud puudused,
korraldab kontaktisik MKMi poolsete parendustegevustega alustamise võimalusel juba auditi
käimasoleku ajal. Parendustegevuste sisu ja läbiviimise tähtaja osas konsulteerib kontaktisik
jooksvalt SPO juhatajaga, kes vajadusel otsustab teiste kaasamise protsessi.
Juhul kui JKS auditi lõpparuande projektis on antud lõpphinnanguks kategooria III või IV, teavitab
kontaktisik e-kirja teel KAd ning kaasab vajadusel KA auditi tähelepanekutele kommentaaride
koostamise protsessi.
11.2 JKS auditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise protseduur
Vastavalt JKS auditi lõpparuandes toodud märkustele korraldab SPO juhataja poolt määratud
kontaktisik parendustegevuste tähtaegse elluviimise. Juhul kui selgub, et lõpparuandes toodud
tähtajaks ei ole võimalik kõiki parendustegevusi ellu viia, saadab kontaktisik vähemalt 10 tööpäeva
enne lõpparuandes märgitud tähtpäeva saabumist KAle e-kirja, kus toob välja põhjenduse, miks
parendustegevuste tähtaegne elluviimine ei ole võimalik ja pakub uue tähtaja, mis üldjuhul ei saa
ületada 30 kalendripäeva algsest tähtajast.
Kontaktisik laeb parendustegevusi tõendavad dokumendid tähtaegselt SFOSi, arvestades KA
juhendmaterjali punktis 4.1.1 esitatud nõudeid tõendusmaterjalile. Lisaks saadab kontaktisik
koheselt pärast dokumentide SFOSi sisestamist sellest informeeriva e-kirja KAle. Kontaktisik
jälgib SFOSis jooksvalt järeltegevuste staatust kuni järeltegevuste aktsepteerimiseni KA ja AA
poolt.
Juhul kui KA või AA ei aktsepteeri parendustegevusi, korraldab kontaktisik vastavalt KAlt või
AAlt saadud infole täiendavate parendustegevuste tähtaegse elluviimise. Vajadusel kooskõlastab
kontaktisik kavandatavad täiendavad parendustegevused eelnevalt KA ja AAga või laseb
uuendatud tõendusmaterjalide tööversioonid eelhinnata nii KAl kui ka audiitoril selleks, et vältida
teistkordset mittekinnitamist. Parendustegevuste kooskõlastamine toimub üldjuhul e-kirja teel.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse auditi järeltoimingute tegevuste käigus tekkinud ametlikud
kirjad DHSis. Auditi käigus e-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO
kaustas, konkreetse auditiga seotud kataloogis.
11.3 Projektiauditi järeltegevused RA JKS kohta tehtud tähelepaneku osas
Juhul kui projektiauditi raames tehakse tähelepanek RA JKS kohta, määrab SPO juhataja
kontaktisiku, kes korraldab parendustegevuste tähtaegse elluviimise. Parendustegevuste
31
elluviimise järgselt esitab kontaktisik parendustegevusi tõendavad dokumendid RÜle, kes
omakorda sisestab dokumendid SFOSi.
Juhul kui AA ei aktsepteeri RA JKS tähelepaneku järeltegevusi, korraldab kontaktisik 60
kalendripäeva jooksul alates SFOSis „mittekinnitamise“ hinnangu saamist, kas täiendavate
järeltegevuste elluviimise ja tõendavate dokumentide AAle e-kirja teel esitamise või teavitab KAd,
et tegemist on eriarvamusega.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse auditi järeltoimingute tegevuste käigus tekkinud ametlikud
kirjad DHSis. E-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas
konkreetse auditiga seotud kataloogis.
11.4 Mitteabikõlblike kuludega seotud eriarvamuste menetlemise protseduur
Juhul kui MKM jääb mõne auditi tähelepaneku osas, kus on tehtud soovitus FKOks, audiitoriga
eriarvamusele, korraldab kontaktisik 60 kalendripäeva jooksul järeltegevuste mittekinnitamisest
alates KAle ametliku kirjaga mõlema osapoole argumentide ning oluliste tõendusmaterjalide
esitamise.
Kui KA otsustab tähelepaneku osas kokkuleppele jõudmiseks kokku kutsuda erimeelsuste
ümarlaua, osalevad seal MKMi poolt vähemalt SPO juhataja ja kontaktisik. Juhul kui erimeelsuste
ümarlaual jõutakse kokkuleppele täiendavate järeltegevuste osas, korraldab kontaktisik nende
tähtaegse elluviimise ja esitab tõendavad dokumendid SFOSi. Juhul kui ümarlaua järgselt ei
teostata siiski järeltegevusi, kuulutab KA tähelepaneku lahendamatuks erimeelsuseks.
Lahendamatu erimeelsuse korral korraldab kontaktisik vastavalt auditi tähelepanekule ja
arvestades KA juhistega FKO vormistamise.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse eriarvamuse menetlemisega seonduvad ametlikud kirjad
DHSis. E-kirja teel toimunud infovahetus säilitatakse MKMi võrgukettal SPO kaustas konkreetse
auditiga seotud kataloogis.
11.5 Välisauditi aruande eelnõu kommenteerimise protseduur
SPO juhataja määrab pärast MKMile KA poolt välisauditi teate saabumist kontaktisiku, edastades
kontaktisiku andmed KAle ettenähtud ajal ja korras. Kontaktisiku ülesanne on välisauditi raames
esitatud küsimustele vastamine (sh leiab MKMi siseselt sobivaima isiku, kes vastab tekkinud
küsimustele ning tutvustab vajadusel süsteeme) kui ka vastutab välisauditi aruande eelnõus
MKMile tehtud tähelepanekute kommenteerimise ja KAle tähtaegselt esitamise eest. Kontaktisik
kooskõlastab välisauditi käigus esitatud küsimustele koostatud vastused ja tähelepanekutele
koostatud kommentaarid enne KAle esitamist SPO juhatajaga.
32
11.6 Välisauditi aruande järeltoimingute kavandamise ja elluviimise
protseduur
SPO juhataja poolt määratud kontaktisik korraldab parendustegevuste tähtaegse elluviimise.
Tulenevalt asjaolust, et välisaudiitoriga suhtleb vaid KA, edastab kontaktisik KAle kogu
vajamineva informatsiooni järeltegevuste elluviimise osas. Kui selgub, et tähtaegselt ei ole
võimalik järeltegevusi ellu viia, pöördub kontaktisik KA poole ja informeerib tähtaja pikendamise
vajadusest. Juhul kui tähtaega ei ole võimalik pikendada tuleb järeltegevused ellu viia etteantud
tähtaja jooksul.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitakse välisauditi järeltoimingute raames tekkinud ametlikud kirjad
DHSis ning kogu e-kirja teel toimunud kirjavahetus MKMi võrgukettal SPO kaustas, vastava
auditiga seotud kataloogis.
12. Juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning pettuse riskide hindamine
Riskide hindamine viiakse läbi vastavalt KA juhendile „Juhis toetuste valdkonna riskide
hindamiseks ja juhtimiseks“. Seejuures viiakse JKS ja pettuse riskide hindamine läbi üheaegselt
ning seda kord aastas vastavalt KA poolt antud ajakavale. Iga-aastast riskide hindamist korraldab
ja koordineerib SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist. Hindamismeeskond
moodustatakse selliselt, et esindatud oleksid võimalikult erinevad valdkonnad. Riskide hindamise
tulemused esitatakse pärast seda, kui tulemused on KAga kooskõlastatud, RA kantslerile ja
vastavatele asekantsleritele (s.t. kelle valdkonna poliitikate elluviimine on struktuurivahenditest
rahastatud) teadmiseks.
Pettuse riskina topeltfinantseerimise riski hinnatakse vaid üks kord programmperioodi jooksul ja
seda TATi koostamisel või koostamise järgselt. Juhul kui TATi muudetakse oluliselt või selgub,
et on lisandunud sarnaseid meetmeid teiste asutuste poolt, hinnatakse topeltfinatseerimise riski
uuesti. Tulemused esitatakse KAle.
Riskide hindamise protsessi lõppemise järel jälgib SPO struktuurivahendite järelevalve
peaspetsialist jooksvalt maandusmeetmete elluviimist vastavalt kokkulepitud ajakavale. Samuti
esitab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist KAle ülevaateid maandusmeetmete
rakendamise seisust (vastavalt KA ajakavale).
Iga riski toiminguid korraldab konkreetne töötaja, kes vastutab riski aktsepteeritava tasemeni
juhtimise eest. Samuti seisab ta hea maandustegevuste fikseerimise eest asutuse tööplaanides, kus
on kokku lepitud ka täiendavate maandustegevuste elluviimise tähtaeg.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse kõik riskide hindamisega seotud materjalid MKMi
võrgukettal SPO kaustas, riskide hindamise kataloogis.
33
13. Valdkondlike hindamiste läbiviimine
Tulemustele suunatud struktuurivahendite rakendamiseks on perioodil 2014–2020 koostatud
strateegiline hindamiskava, mis katab kogu programmperioodi ja võimaldab juba ette näha ja
algusest peale koguda andmeid, mida hilisema järgu hindamistes vaja on. Hindamiste kava
kinnitab rakenduskava seirekomisjon jälgides ühtlasi kava täitmist. Hindamiste kava vaadatakse
seirekomisjoni koosolekul üle kord aastas. MKM osaleb hindamiste kava väljatöötamises läbi RMi
poolt kokku kutsutud hindamiste töögrupi. Töögruppi kuulub SPO hindamiste eest vastutav
peaspetsialist ja SPO analüüsivaldkonna analüütik, kes vastutab MKMi sisendi eest perioodi
2014–2020 hindamiste kavas (kättesaadav: https://vana.struktuurifondid.ee/et/hindamine ).
SV osas näeb perioodil 2014–2020 ÜSM artikkel 56 ette vähemalt korra programmperioodi
jooksul kõigi prioriteetsete suundade tõhususe, tulemuslikkuse ja mõju hindamise. Liikmesriigid
võivad teha oma täiendavaid vajaduspõhiseid järelhindamisi toetuste mõjude väljaselgitamiseks.
Valdkondlike hindamiste planeerimine ja elluviimine toimub MKMis koos riigieelarvest
tellitavate uuringutega MKM kantsleri käskkirja nr 15-0064 „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi uuringute eelarve koostamise ja tellimise kord“ alusel.
14. SFOS kontode loomine ja haldus
SPO seire peaspetsialist täidab SFOS kontode haldamise ülesandeid, tema kaudu korraldatakse
SFOSis kasutajakontode avamine, sulgemine, kontoga seotud rollide muutmine ning inventuur.
SFOS kasutajakontot vajav isik esitab KAle vormikohase volikirja ja kasutajatunnuse kasutaja
allkirjastatud kinnituskirja vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.07.2014. a määrusele
„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“, teavitades sellest SPO seire peaspetsialisti.
SFOS kasutajakonto omanik on kohustatud töösuhte lõpetamisel või peatamisel sellest
viivitamatult teavitama SPO seire peaspetsialisti kasutajakonto sulgemiseks või ajutiseks
sulgemiseks. SPO peaspetsialist teavitab viivitamatult KAd SFOS kasutajakonto omaniku
volituste lõppemisest või peatamisest e-kirja teel.
Meetme tegevuste kontode avamise korral eeltäidab tegevuse eest vastutav ametnik konto avamise
avalduse, edastab selle SPO seire peaspetsialistile, kes kontrollib selle üle ja võtab allkirja SPO
juhatajalt. Seejärel edastatakse otsus ametliku kirjaga KAle.
SPO seire peaspetsialist korraldab kord aastas, 31. jaanuariks SFOS kasutajakontode inventuuri
ning edastab informatsiooni vastavalt KA poolt etteantud ajakavale ja vormile.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse SFOSi kontode loomise ja haldusega seotud ametlik
kirjavahetus DHSis.
15. TPK muutmine
TPK vaadatakse SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialisti poolt (kaasates vastavalt
vajadusele struktuurivahendite rakendamisega seotud sisuosakondi) üle vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui kord aastas.
34
Juhul kui TPKs muudetakse protsesse, kus MKM täidab STS § 8 lõikes 2 toodud RÜ funktsioone
või kui muudetakse rahastamisvahendite rakendamisega seotud protsesse, kooskõlastab SPO
struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist muudatused enne TPK kinnitamist KAga e-kirja teel.
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist saadab muudatuste kohta:
a) selgitused (e-kirjas või memona), kus on kirjeldatud, mida ja mis põhjustel muudetakse.
b) TPK versiooni, kus on selgelt välja toodud muudatused (kasutades MS Word funktsiooni „Jälita
muutusi“ või muud muudatuste eristamise viisi).
SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist täiendab vajadusel vastavalt KA poolt tehtud
kommentaaridele TPKd, kooskõlastades muudatused asutusesiseselt ning KAga. Kui TPK
muudatused on ministri poolt kinnitatud, esitab SPO struktuurivahendite järelevalve peaspetsialist
kinnitatud versiooni e-kirja teel KAle teadmiseks. Kinnitatud TPK versioon esitatakse KAle
teadmiseks ka siis kui tehtud muudatused ei vajanud eelnevat KA poolset kooskõlastust.
Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse TPK muutmisega seotud e-kirjad MKMi võrgukettal SPO
kaustas, TPKga seotud dokumentide kataloogis.
35