dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. juuli 2021
Viit
161
Registreeritud
5. juuli 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Martti Kalvik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)

Failid

  • 📎161 05.07.2021 Käskkiri.asice1323 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 05.07.2021 nr 161 Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkonna 2020. aasta aruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikega 1 kinnitan ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna 2020. aasta tulemusaruande (lisatud). Tulemusaruande avalikustab ministeerium oma veebilehel vahetult pärast selle kinnitamist. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 2 KINNITATUD Vali kinnitaja. 05.07.2021 käskkirjaga nr 161 Lisa Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkonna 2020. aasta aruanne Tallinn 2021 Sisukord 3 1. Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 4 2. Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkond ............................................................................................... 5 2.1. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs ................................................................................ 5 2.2. Hindamised ja tõhustamiskavad................................................................................................................ 6 3. Tulemusvaldkonnaga seotud programmid ................................................................................................... 7 3.1. Programm: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond ............................................................................ 7 3.2. Programm: Ehitus ................................................................................................................................... 18 4 1. Sissejuhatus Tulemusvaldkond Ettevõtlus ja innovatsioon Tulemusvaldkonna eesmärk Toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Arengukava või poliitika Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020 põhialused Eesti riiklikus turismi arengukavas 2014-2020 Tulemusvaldkonda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium panustavad ministeeriumid Programmid Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Ehitus Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkonda mõjutas 2020. aastal COVID-19 kriis. 2020. aastal kahanes maailmamajandus esmakordselt pärast finantskriisi. COVID-19 pandeemia tõi kaasa majanduslanguse kõigis arenenud riikides. IMF hindas 2020. aasta globaalseks majanduslanguseks 3,5%. Eesti üldised trendid käivad globaalsete mõjude järgi. 2020. aastal mõjutas üleilmse pandeemiana ka Eesti elu ja majandust COVID-19 viiruse levik, mille pidurdamiseks rakendasid riigid Euroopas ja üle maailma seni rahuaja olukorras ennenägematuid meetmeid (mh lennuliikluse peatamine, vaba liikumise reguleerimine jm). Eesti majandus langes 2020. aastal esialgsetel andmetel 2,93%, s.t kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt ja jäi sarnaselt teiste riikidega kardetust väiksemaks. Eesti majandust toetas lähemate kaubanduspartnerite vastupidavus, samuti olid siseriiklikud piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele aasta keskmisena Eestis EL-i võrdluses kõige leebemad. Kriisi esimestel kuudel oli ettevõtetele suureks abiks töötasu hüvitamise meede. Statistikaameti andmetel1 vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes eelmise aastaga 1% ja import 6%. Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv – detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%. Kõige enam sai COVID-19 pandeemia tulemusena kannatada turismisektor. Eesti Panga andmetel2 jäi Eestil 2020. aastal koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata miljard eurot. Välismaalased reisisid Eestisse võrreldes eelmise aastaga 72% vähem. Statistikaameti andmetel3 veetsid välisturistid 2020. aastal Eestis kokku 1,4 miljonit ööd, mis on 68% vähem kui 2019. aastal. 1 2020. aasta eksport jäi pea 2019. aasta tasemele, Statistikaamet 2 Eestil jäi 2020. aastal koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata miljard eurot, Eesti Pank 3 TU131: Majutatud ja majutatute ööbimised maakonna ja elukohariigi järgi (kuud), Statistikaamet 5 2. Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkond 2.1. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs Tulemusvaldkonna eesmärk: Toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Tabel 1. Ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna mõõdikute täitmine Aruandeaasta (2020) Aruandeaastale järgnevad aastad Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 täitmine Tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisest, % 80 78,7 (2019) 80 80 80 Allikas: Eurostat Eesti ekspordi osatähtsus maailma kaubanduses, % 0,11 0,096 (2019) 0,11 0,11 0,11 Allikas: World Trade Organization Eesti koht Maailmapanga Doing Business edetabelis <15. 18. <15. <15. <15. Allikas: The World Bank Group Tööjõukulude kasv võrdluses tootlikkuse Tööjõukulude Tööjõukulud Tööjõukulude Tööjõukulude Tööjõukulude kasvuga, % kasv ei ületa kasvasid 3,2%; kasv ei ületa kasv ei ületa kasv ei ületa tootlikkuse tootlikkus tootlikkuse tootlikkuse tootlikkuse Allikas: Eurostat või kasvutempot. vähenes -0,2% kasvutempot. kasvutempot. kasvutempot. Statistikaamet RAL0013 Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis 25 31 (2019) 25 25 25 Allikas: WEF Erasektori T&A kulutuste osakaal SKPs 2 0,86 2 2 2 Allikas: Statistikaamet Tabel 2. Ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna eelarve täitmine* Aruandeaasta (2020) Esialgne Tegelik täitmine Lõplik (eelarve) (eelarve) Tulemusvaldkond: ettevõtlus Kulud -127 775 -246 359 -157 205 ja innovatsioon Investeeringud -4 248 -4 534 -499 Allikas: MKM ja Strateegilise juhtimise infosüsteem (SJIS), Rahandusministeerium *eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes Eesti ettevõtluskeskkonnas on mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui ka pürgimises välisturgudele. Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused ning kvalifitseeritud ning ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu tagamine. Tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisest oli 2019. aasta andmete kohaselt 78,8%, mis on lähedal 2020. aasta eesmärgile. 6 Tootlikkus on seotud erasektori investeeringutega teadus- ja arendustegevusse. Erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. Peale suuremaid kulutusi õlitööstuse poolt, ei ole suutnud teised sektorid piisavalt oma teadus- ja arendustegevuse investeeringuid suurendada. Viimastel aastatel on SKP nominaalselt näidanud küllaltki kiiret kasvu, mistõttu on teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal langenud. 2020. aasta SKP nominaalne tase langeb kriisi tõttu tõenäoliselt oluliselt, mis võib omakorda erasektori kulutuste taseme suhtena SKP-sse kasvada. Siiski pole absoluutmahtudes kiiret hüpet järgnevatel aastatel antud valdkonnas oodata. Jätkuvad mitmed teadus- ja arendustegevust soodustavad meetmed nagu ettevõtte arenguplaani meede ja nõudluspoole poliitikaid stimuleeriv meede, kuid niivõrd ambitsioonika eesmärgi (erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKP-st 2%) täitmiseks jääb sellest ilmselt väheks. Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, kuid viimastel aastatel on Eesti konkurentsivõime positsioon languses. Maailmapanga ärikeskkonna (Doing Business) raporti (190 riigi võrdlus) kohaselt paigutus Eesti 2016. aastal 12. kohale, seevastu 2020. aastaks oleme langenud 18. kohale ehk kuus kohta. Sarnast trendi näeme ka Lausanne’i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD)4 konkurentsivõime raportis, kus oleme langenud aastaga (2018–2019) neli kohta. Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi, kaubanduse, teeninduse, loomemajanduse, hariduse, maaelu ja regionaalarenguga. Tuleb tagada turismisektori jätkusuutlikkus ning pingutada, et Eesti oleks eristuv, ligipääsetav, rahvusvaheliselt tuntud ja konkurentsivõimeline turismisihtkoht. 2.2. Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal jätkus mitmete oluliste „Ettevõtlus, innovatsioon“ (2017/18) tõhustamiskavas 5 tehtud ettepanekute elluviimine. Näiteks ühtse majanduskasvule ja ühiskonna vajadustele suunatud ettevõtlus- ja innovatsioonistrateegia koostamine (TAIE), ettevõtlust- ja innovatsiooni edendavate asutuste ülesannete korrastamine (EAS – Kredex ühendamine) ja ettevõtja ühtse kontaktpunkti loomine nn eesti.ee ettevõtjale. 4 https://www.imd.org/ 5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/tohustamiskava.pdf 7 3. Tulemusvaldkonnaga seotud programmid 3.1. Programm: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond Eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks. Siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht. Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  majandus- ja taristuminister  väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaasatud asutused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Sihtasutus KredEx, Eesti Geoloogiateenistus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet AS Metrosert MTÜ Eesti Standardikeskus SA Eesti Akrediteerimiskeskus. Programm põhineb Eesti ettevõtluse kasvustrateegial 2014–20206 ning turismi arengukaval.7 Programmi tegevuste tulemusena on Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti on programmi edukal elluviimisel: 1. lõimunud rahvusvahelisse ärikeskkonda ja atraktiivne reisisihtkoht; 2. spetsialiseerunud, usaldusväärne, kohanemisvõimeline; 3. atraktiivne julgetele ja tegusatele ettevõtjatele ning noortele talentidele; 4. rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is; 5. usaldusväärne keskkond kõigile turuosalistele; 6. toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga riik. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs Tabel 3. Konkurentsivõimelise ettevõtluse programmi eelarve täitmise ülevaade* Aruandeaasta (2020) Esialgne Tegelik täitmine Lõplik (eelarve) (eelarve) Programm: konkurentsivõimeline Kulud -105 037 -125 227 -134 204 ettevõtluskeskkond Investeeringud -4 248 -4 534 -499 Meede 1. Ettevõtluse ja Kulud -59 372 -69 424 -91 630 innovatsiooni edendamine Meede 2. Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna Kulud -12 264 -14 935 -26 779 tagamine Meede 3. Konkurentsivõimelise Kulud -33 401 -40 868 -15 795 turismikeskkonna kujundamine Allikas: MKM ja Strateegilise juhtimise infosüsteem (SJIS), Rahandusministeerium *eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes 6 http://kasvustrateegia.mkm.ee/ 7 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf 8 Aastal 2020 toimus teiste ettevõtluse kasvustrateegia toetusmeetmete ellu viimine ning kasvustrateegia rakendus täies ulatuses. Mitmed 2020. aastaks seatud eesmärgid jäid täitmata, eelkõige välisinvesteeringute ja turismi valdkonnas, mida mõjutasid COVID-19 viiruse levikust tulenevad piirangud enim. Järgnevalt on antud ülevaade meetmete lõikes olulisematest tegevustest ja väljakutsetest 2020. aastal. MEEDE 1: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine Meetme eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Tabel 4. Meetme ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine mõõdikute täitmine Aruandeaastale Aruandeaasta (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Tunnitootlikkus Tunnitootlikus eurotsooni eurotsooni keskmisest 65,3 keskmisest on kasvanud jõudsalt 65 66 68 70 jooksevhindades (2019) ning oleme täitnud juba 2019. Allikas: OECD aastal 2020. a sihttaseme. Programmi tegevus 1. Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja KredEx. Tabel 5. Programmi tegevuse ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine mõõdikute täitmine Aruandeaasta Aruandeaastale (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine 2020. aasta eesmärki seades eeldati, et igal aastal suureneb vastavate lisanduvate Kolm aastat varem ettevõtete arv 50 võrra. Kui algul oli lisandumine kiire, siis vahepealsetel aastatel loodud ettevõtete tempo rauges. 2019 oli väga hea aasta ning arv, mille käive on kiire majanduskasvu tuules kasvasid vast suurem kui 125 000 1568 1600 1475 1500 1550 loodud ettevõtted hoogsalt, mistõttu antud € (kolme aasta (2019) indikaatori saavutustase oli isegi graafikust keskmisena) eespool. 2020 aasta eesmärgi saavutamine võib osutuda raskeks kuna oluliseks saab Allikas: Äriregister 2017 aastal loodud ettevõtete ellujäämismäär, mis käesolevas kriisis võib oluliselt langeda. 2020 sihttaseme täitmine sõltub paljuski kuidas ettevõtted kriisi ajal käitusid. Vähetõenäoline, et suurenes suuemate Ettevõtete arv, kus ettevõtete arv. Seega pigem jääb sihttase töötab vähemalt 20 täitmata. Läbivalt on Eesti majanduse 3714 töötajat 4000 3850 3850 3850 eripäraks väga tugev iduettevõtete sektor. (2019) Allikas: Alustatakse jälle uute ideedega selle asemel, Statistikaamet et rahulikult kasvada. Seetõttu ei taha kasvada ka suuremate ettevõtete arv. Tõsi omad piirid seab ka majanduse väiksus ja tööjõu piiratud viimastel aastatel. Kuna 9 hõivemääras enam kasvuruumi ei ole, siis on kasvamiseks vaja töötajad üle osta teisest ettevõttest või tuua välisriikidest. Mõlemal juhul on palkamine kallim ja keerulisem ning suunab ettevõtteid pigem tootlikkust kasvatama. Programmi tegevus 2. Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja Sihtasutus KredEx ning Eesti Riiklik Geoloogiateenistus. Tabel 6. Programmi tegevuse arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine mõõdikute täitmine Aruandeaasta Aruandeaastale (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Erasektori teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. 2011. aastal kui sihttaset seati mõjutas investeeringute mahtu oluliselt õlisektor. Need investeeringud osutusid pigem ühekordseks ning järgnevatel aastatel kukkus ärisektori TA maht drastiliselt. Nüüd on hakanud TA-le panustamine jälle Erasektori T&A kasvama. Samas on ka seatud eesmärk väga kulutuste osakaal ambitsioonikas. EL-is on vaid 5 riiki, kes SKPst 0,86 2019. aastal seda taset täitsid. Idaeuroopas 0,88 0,9 1,1 (2019) oli tase oluliselt madalam kui rikkamates Allikas: riikides. Kuigi Eesti erasektori TA maht on Statistikaamet kaks korda kõrgem kui Leedus ja viis korda kõrgem kui Lätis, ei anna see põhjust rahuloluks. Soome on jõudnud 1,83% ja Rootsi lausa 2,44% tasemele. Kuna 2020 skp nominaalne tase langes veidi ning kuna TA investeeringud on pikaalt planeeritud ning viiakse ellu, siis võib nende tase suhtena SKP-sse kasvada, kuid tõenäoliselt mitte nii kõrgele kui prognoositud. Müügitulu uutest toodetest ja teenustest Müügitulu uutest viimase CIS uuringu järgi suurenes. Ettenähtud graafiku järgi oleksime pidanud või oluliselt jõudma 16,3%ni, mis ei ole saavutatud muudetud toodetest tasemest oluliselt rohkem. Samas on uuringu või teenustest (suhe 13 18 15 15 17 tulemused olnud küllaltki volatiilsed ja (2018) kogu müügitulusse) raskesti prognoositavad. Sõltudes igal aastal veidi ka küsitluse metoodikast. Seetõttu on Allikas: seatud eesmärgi täitmine küll keeruline, aga Statistikaamet mitte võimatu. 2020. aasta kohta tulevad andmed 2022 kevadel. 10 Programmi tegevus 3. Eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja KredEx. Tabel 7. Programmi tegevuse eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine mõõdikute täitmine Aruandeaasta Aruandeaastale järgnevad (2020) aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Eksportööride arv on kasvanud oodatust oluliselt kiiremini ja eesmärk sai täidetud varakult. Kuigi pandeemia pani oma pitseri rahvusvahelisele kaubandusele ei häirinud see sihttaseme täitmist. Eksportööride arv Eesti majandus on tugevalt suureneb* ekspordile orienteeritud ning üha 17 164 16 023 17 609 18 054 18 498 paranevad logistilised võimalused Allikas: Statistikaamet ning parem ligipääs online müügiplatvormidele aitab muuta üha rohkem VKE-sid eksportijateks. Samuti on ekspordi edendamine üks Strateegia põhisuunaks, millele on suunatud üksjagu ressurssi. Eesti ei suutnud sihttaset täita. Eesti toodete Kuigi võrreldes algaasta ehk 2011 Eesti ekspordi ühiku väärtus kasvas ekspordihind kasvab EL jäi see oluliselt alla EL-27 kiiremini kui Euroopas keskmine keskmisele kasvule. Rahalises keskmiselt (vahemikus >EL +14,8% >EL >EL >EL vääringus kasvas Eesti eksport vs. Eesti 2014–2020) antud perioodil 32%, kuid kasv tuli +3,8% sellest, et müüsime rohkem ühikuid Allikas: Eurostat mitte ei kasvatanud oluliselt ühiku hinda. Kaubandustõkked EL Kaubandustõkked EL siseturul ja siseturul ja kolmandate kolmandate riikidega on riikidega on vähenenud Jah Jah Jah Jah Jah vähenenud. Allikas: EC consumers conditions scoreboard e-teenuste käibekasv oli 2020.a. alguses ca +20%, kuid märtsist, kui Ettevõtjate osakaal, kes algas COVID pandeemia, kukkus e- on e-kaubanduse kaudu teenuste käive päevapealt -80% ja EL-i riikidesse müünud 10 8 (2018) 12,0 14,0 16,0 hiljem veel rohkem (kontserdipiletid, majutus, Allikas: Statistikaamet lennundus pea nulli) ja viis Eesti Panga e-kaubanduse käibe statistika mõnel kuul, võrreldes 2019.a., isegi Ettevõtjate osakaal, kes miinusesse ning aasta kokkuvõttes on e-kaubanduse kaudu 1,43 miljardi eurose käibeni teistesse riikidesse (võrdluseks 2019.a. 1,42 miljardit) 7 4,4 (2018) 8,0 9,0 10,0 ehk alla 1% kasvuni. Siiski müünud (v.a EL) ettevõtjate osakaal, kes müüvad e- Allikas: Statistikaamet kaubanduse kaudu teistesse riikidesse jätkab kasvamist. 11 Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:  Ettevõtlusega alustamisel omab äärmiselt olulist rolli nõustamine maakondlikes arenduskeskustes. Jätkati nii tegutseva kui asutava ettevõtja nõustamisega. Lisaks iseseisvus maakondlike arenduskeskuste võrgustik, mis tähendab, et alates 2019. aastast rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium maakondlike arenduskeskuste võrgustikku otse, ilma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahenduseta. Samuti jätkusid alustavatele ettevõtjatele suunatud erinevad baaskoolitused. Jätkati starditoetuse ja stardilaenu väljastamist alustavatele ettevõtjatele ning Start-up Estonia programmis osales üle 1000 organisatsiooni. See näitab iduettevõtluse ökosüsteemi arengut ja elujõulisust.  Välisinvesteeringute valdkonna eesmärgid jäid saavutamata, kuna viiruse levikust tingitud majandusmõjude tõttu olid investorid 2020. aastal ettevaatlikumad ning kohapealsed külastused olid piiratud. Turismi valdkonnas jäi saavutamata turismiteenuste eksport ning külastajate arvuga seotud eesmärgid, kuna reisimine oli COVID-19 viiruse leviku tõttu piiratud. Pigem reisiti lähiriikides, mistõttu Aasia turistide ööbimiste arv jäi eesmärgile oluliselt alla. Samuti jäi ära suur hulk sündmusi ja konverentse.  Ekspordi arendamise tegevustest jätkus ekspordinõunike teenuste pakkumine ettevõtjatele. Ekspordinõunikud pakkusid 2020. aastal erinevaid teenuseid konsultatsioonidest turu-uuringute ja partnerite leidmiseni, ärikontaktide loomise sündmuste korraldamist ja viisid läbi sihtturuseminare ja veebiseminare Eestis, kaasates välisriigi ja Eesti kogemustega spetsialiste. Need on osutunud väga populaarseteks, eriti koroonapandeemia tingimustes, kus ettevõtete enda reisimine on tugevalt piiratud. Teenuste maht kasvas 2020. aastal 19% (kokku 1581), korraldasime 67 (virtuaalset) üritust ja 47 seminari ja veebiseminari - kokku 1482 osalejale (ehk iga kolmas päev toimus mõni üritus). Kogu eksportkäive ekspordi sihtriikidesse langes 2020. aastal võrreldes eelmise aastaga eelkõige koroonapandeemia tõttu 1,68%.  Mikro- ja väikeettevõtetele (välistati põllumajanduse esmatootmine, majutus ja toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajate tegevus) pakuti väikeettevõtjate toetust suurusega 3000 või 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Toetuse eesmärk oli ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist. Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte ettevõtetele ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimus eraldi eelarve alusel, kuid tingimused olid kõigile ettevõtetele samad.  Lisaks täiendati Euroopa Liidu vahenditest rahastatavat tootearenduse toetust COVID-19 kriisist kannatada saanud ettevõtetele oluliselt soodsamatel tingimustel toetuse saamise võimalusega (toetuse suurus 20 000-500 000 eurot, toetuse osakaal 75%) ning laiendati toetust saavate ettevõtete ringi lisades tööstussektorile ka muud sektorid. See toetus ei olnud suunatud kriiskahjude hüvitamiseks, vaid ettevõtete julgustamiseks investeerima kriisi ajal ja kriisist kiiremaks väljatulekuks rohkem arendustegevusse, mille tulemusena arendada välja uued tooted ja teenused, et kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet.  Lisaks COVID-19 erakorralistele laenu- ja käendusmeetmetele pakkus KredEx erinevaid finantsinstrumente ettevõtjatele ning AS KredEx Krediidikindlustus jätkas ekspordikrediidi väljastamist.  2020. aasta oli Eesti kuues täisaasta Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmena. Eesti ettevõtted ja teadusasutused tõid riigi poolt Euroopa kosmoseagentuuri investeeritud raha 109% ulatuses Eestisse tagasi. Aprillis 2020 hakkas kehtima Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027. Samuti jõudsid lõpusirgele Eesti liitumisläbirääkimised Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN), mille tulemusel sai Eestist CERN-i assotsieerunud liige ja avanevad mitmekülgsed võimalused Eesti ettevõtjatele ning teadlastele tehnoloogia- ja teadmussiirdeks. Jätkus innovatsiooni- ja arendusosakute pakkumine ning samuti ettevõtja arenguprogramm. Lisaks toetusele kuuluvad ettevõtte arenguprogrammi ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse teenused, mida pakutakse vastavalt ettevõtja individuaalsele vajadusele. Ka tehnoloogia arenduskeskused ja klastrid jätkasid riigi raha toel tegutsemist. 12 MEEDE 2: Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine Meetme eesmärk: Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ja sellesse investeerimiseks ning siinne tarbimiskeskkond on konkurentsivõimeline. Tabel 8. Meetme konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine mõõdikute täitmine Aruandeaasta Aruandeaastale (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Eesti on langenud varasemalt saavutatud 12 kohalt 6 koha võrra. Kuigi punktisumma on halvenenud vähe, on teised riigid oma ettevõtluskeskkonda kiiremini parandanud. Suuremad puudujäägid on Eestil väikeinvestorite Eesti positsioon kaitse ning ettevõtte likvideerimisega Doing Business seotud teemadel. Viimati nimetatud tõi ka edetabelis 15 18 17 16 15 2020. aastal Eesti punktisummat allapoole. Eestis võtab ettevõtte likvideerimine aega Allikas: World Bank 3 aastat (arenenud riikides 1,7) ja ühe dollari kohta saab tagasi vaid 36,1senti (arenenud riikides 70,2). Hästi läheb Eestil kinnistuga seotud teemades ja lepinguõiguses, kus oleme mõlemal juhul maailma esikümnes. Eesti positsiooni Eesti on säilitanud liidripositsiooni EL säilitamine EL jaekaubanduse piirangute indeksis. jaekaubanduse piirangute indeksis #1 #1 #1 #1 #1 Allikas: EC single market scoreboard OECD Eesti OECD Eesti teenuskaubanduse piirangute teenuskaubanduse indeks on sektorite lõikes paranenud. piirangute indeks on sektorite lõikes Jah Jah Jah Jah Jah paranenud (STRI) Allikas: OECD E-kaubanduse E-kaubanduse osakaal SKP-st on pidevalt osakaal SKPst kasvanud. SEB panga andmetel moodustas >1% 1% >1% >1% >1% e-kaubanduse käive vähemalt 20% Allikas: kaubanduse mahust. Statistikaamet Burden of 2020. aasta andmed puuduvad. Government Regulation (indeks) 4,08 >4 >4 >4 >4 (2017) Allikas: World Economic Forum Programmi tegevus 1. Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Ettevõtted ja tarbijad hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt ja usaldusväärsena. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS, KredEx ja TTJA. 13 Tabel 9. Programmi tegevuse turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine mõõdikute täitmine Aruandeaastale Aruandeaasta (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Eesti positsiooni Eesti on säilitanud säilitamine EL liidripositsiooni EL jaekaubanduse jaekaubanduse piirangute piirangute indeksis #1 #1 #1 #1 #1 indeksis. Allikas: Retail Restrictiveness Indicator OECD Eesti Teenuskaubanduse piirangute teenuskaubanduse indeks on sektorite lõikes piirangute indeks on paranenud. sektorite lõikes paranenud (STRI) Jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Allikas: OECD STRI: oe.cd/stri Ettevõtjate osakaal, kes Ettevõtjate osakaal, kes on on müügiks kasutanud e- müügiks kasutanud e-kaubandust 19,5 kaubandust (%) 20 22,0 24,0 26,0 on kasvanud oodatust vähem. (2019) Allikas: Statistikaamet Ettevõtjate osakaal, kes Ettevõtjate osakaal, kes on ostuks on ostuks kasutanud e- kasutanud e-kaubandust on 14 kaubandust (%) 26 28,0 30,0 32,0 lagendund. (2019) Allikas: Statistikaamet Isikute osakaal, kes on Koroona kriis suurendas Eestis e- kasutanud e- ostlejate arvu vähemalt 50% kaubandust (%) 63 68,4 66,0 68,0 70,0 (Maksekeskuse kliendianalüüs) Allikas: Statistikaamet Isikute osakaal, kes on Koroonakriis kasvatas Eestis e- kasutanud piiriülest e- poodidest ostjaid vähemalt 50% kaubandust (ostud 43,7 ning 2020.a. tegi 90% Eesti 50 52,0 54,0 56,0 (2019) täisealisest elanikkonnast teistest EL riikidest) (%) vähemalt 1 e-ostu. Pandeemia Allikas: Statistikaamet ajal oli suurim kukkuja lisaks Isikute osakaal, kes on meelelahutusele, reisile ja moe kasutanud piiriülest e- valdkond. Kasvas kodukontori ja vabaajaga seotu, kui ka kaubandust (ostud 48,3 50 52,0 54,0 56,0 elektroonika, e-toit, e-ravimid jm. teistest riikidest, v.a (2019) Alates 2020 on toimunud EL) (%) andmete korjes muudatus ning aegrida on katkenud. Allikas: Statistikaamet Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu turutingimustega, turutingimustega on üle EL rahuloluindeks EL keskmise. tarbijatingimuste tulemustabelis on üle EL Jah EL: 65% Jah Jah Jah keskmise (jah/ei) Allikas: Consumer Scoreboard 14 Programmi tegevus 2. Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja teenuste ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamine. Tegevuse eesmärk ehk oodatav tulemus: Turul on ohutud ja nõuetele vastavad tooted ja teenused. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: TTJA, MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus ja AS Metrosert. Tabel 10. Programmi tegevuse kaalutletud ja läbipaistva turu vajaduste... mõõdikute täitmine Aruandeaastale Aruandeaasta (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Tarbijate ja ettevõtjate Tarbijate ja ettevõtjate usaldus usaldus toodete ohutuse toodete ohutuse osas on üle EL osas on üle EL keskmise keskmise. (jah/ei) Jah EL: 77% Jah Jah Jah Allikas: Consumer Conditions Scoreboard Ettevõtjate hinnang Ettevõtjate hinnang järelevalveasutuste järelevalveasutuste tooteohutusalase tooteohutusalase reeglistiku rakendamisele on üle EL reeglistiku Jah EL: 62% Jah Jah Jah keskmise. rakendamisele on üle EL keskmise (jah/ei) Allikas: Consumer Conditions Scoreboard Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:  Oluline komponent ettevõtluse arendamisel on ettevõtlikkust ja ettevõtlust soosiva keskkonna loomine. Justiitsministeeriumi eestvedamisel jätkusid maksejõuetuse ja ühinguõiguse revisjon. Samuti rakendati täies ulatuses loomemajanduse toetamiseks välja töötatud meetmeid.  2020 aastal loodi Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan kuni 2027 aastani, mille tulemusena on nii era- kui ka avalikul sektoril võimalik märkimisväärselt kokku hoida aja ja rahakulu halduskoormuselt ning mis läbi andmete automatiseeritud ja standardiseeritud vahetuse muudab ettevõtlusega tegelemise vähem bürokraatlikuks ja tulevikku prognoosivamaks.  Eesti.ee ettevõtja digivärava loomiseks viidi läbi aastal 2020 projekt „Ettevõtjate jaoks ühtse kontaktpuntki visioonianalüüs“, mille käigus ühe tulemina sai väljatöötatud teekaart ettevõtjate jaoks avaliku sektori teenuse ja teenustega seotud informatsiooni koondamine proaktiivselt ja sündmuspõhiselt ühte digiväravasse. Ettevõtjatele ühe digivärava loomise esmasteks mõjukomponentideks on ettevõtjate ajakulu vähenemine avaliku sektoriga suhtlemisel ning avalike teenuste parem ja võrdsem kättesaadavus ettevõtjatele, et vähendada seeläbi ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel ja võimaldada enam keskenduda ettevõtte arendustegevustele. 2021 aastal jätkuvad varasemalt planeeritud tegevused eesti.ee ettevõtja digivärava loomiseks.  Kooskõlastamisele saadeti infoühiskonna teenuse seaduse muutmise eelnõu, millega määratleti Euroopa Liidu platvormide määruses sätestatud nõuete üle järelevalvet teostav asutus ning kehtestati sanktsioonid. Eesmärk on edendada õiglast, prognoositavat, jätkusuutlikku ja usaldusväärset veebipõhist ettevõtluskeskkonda siseturul, muutes veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused ärikasutajate jaoks selgemaks ja õiglasemaks. Muudatus aitab tagada, et suurettevõtted ei rakendaks ühepoolselt ärikasutajate suhtes tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.  MKM-i eestvedamisel koostati digiteenuste paketi suhtes Eesti positsioonipaber, mis koosneb Eesti nägemusest digiteenuste akti (edaspidi DSA) ja uue konkurentsiõiguse meetme (edaspidi NCT) suhtes. 15 Eesti peab üheks suurimaks kitsaskohaks praegust õigusselgusetust infoühiskonna teenustele kohalduva regulatsiooni osas teatud olukordades, mille tõttu on langetatud ka erinevaid kohtulahendeid. DSA näol on tegemist 20-aastase e-kaubanduse direktiivi ülevaatamise ning kaasajastamisega, mis peab olema õiguslikult teenusepakkujaid innustav ning edendama nn „viiendat vabadust“ ehk andmete vaba liikumist. Õigusaktist tulenevad kohustused ei tohi seejuures ohustada mikro- ja väikeettevõtteid ega seada neid halvemasse seisu võrreldes suurte platvormidega. NCT osas on ülima tähtsusega adekvaatse ja vajaliku regulatiivse sekkumise tase, et vältida ülereguleerimist.  Tulenevalt riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest koondati alates 1. jaanuarist 2021 akrediteerimisega ning standardite koostamise ja avaldamise korraldamisega seotud tegevus ühte organisatsiooni MTÜ-sse Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Uue organisatsiooni kaudu on ühe ukse printsiibi põhimõttel võimalik vähendada nii avalike teenuste osutamise kui ka kliendi halduskoormust. Akrediteerimisteenusega saavad ettevõtjad ja teadusasutused lasta kolmandatel osapooltel hinnata oma protseduuride ja meetodite vastavust reeglitele, sealhulgas hinnatakse näiteks tehnilist kompetentsust ja usaldusväärsust. Teenust kasutavad katse- ja kalibreerimislaborid, võrdluskatsete korraldajad, sertifitseerimis- ning inspekteerimisasutused, kes osalevad sageli ka standardite väljatöötamises ning kasutavad neid oma igapäevases kutsetegevuses.  AS Metrosert osales metroloogia keskasutuse ja riigietaloni laborina Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsiooni (EURAMET e. V) töös ja selle raames tehtavates koostööprojektides. Riigietalonide – massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste – arendamine ja säilitamine oli kõrge kvaliteediga ning mõõteteenuste arendamisel lähtuti turu vajadustest. 2020. aasta metroloogiapäeva teema oli mõõtmised rahvusvahelises kaubanduses eesmärgiga teadvustada mõõtmise tähtsust õiglases globaalses kaubanduses tagamaks toodete vastavust standarditele ja nõuetele ning rahuldamaks klientide ootusi kvaliteedile. AS Metrosert metroloogia keskasutusena lõi metroloogia propageerimiseks veebilehe https://www.metroloogia.ee/.  Seoses 2020. aasta kevadel COVID-19 pandeemiast tuleneva kõrgendatud vajadusega usaldusväärsete ja nõuetele vastavate isikukaitsevahendite järele, töötas TTJA koostöös Tartu Ülikooli ja TalTechi ekspertidega välja juhendid kaitsemaskide valmistamiseks nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Juhendites anti ülevaade meditsiinilise maski materjalidest ja neile seatud funktsionaalsetest tingimustest ning ettevõtjatele maskide tootmise tehnoloogia, mida iga ettevõte võib vastavalt oma seadmepargile ja võimalustele oma tootmisele kohandada. Lisaks korraldati ettevõtjatele kaitsevahendite tootmise ja turustamise kohta veebiseminar, et selgitada soovitusi tootmise osas ja nõudeid materjalidele ning alustati koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Taltechi teadlastega, et testida laboris Eesti tootjate kaitsemaske ja anda esialgne hinnang nende kaitsevõimele ning seeläbi leevendada nõudlust Euroopa ülekoormatud laborite teenuste järele. Kiirkorras loodi katseseadme prototüüp, et testida materjali osakeste läbilaskvust.  E-kaubanduse kasv 25% igal aastal ning kauplemise liikumine e-kanalitesse suurendab ka vaidlusi kauplejate ja tarbijate vahel, mis nõuavad kvaliteetset ja kiiret lahendamist. COVID-19 viiruse levikuga esines probleeme toodete ja teenuste ostujärgsel tagastamisel, mille tulemusena esitati 2020. a võrreldes varasemaga TTJA juures tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile võrreldes varasemate aastatega 400 avaldust (16%) rohkem. Kuna ka 2019. a läbi viidud Ernst&Youngi uuring kinnitas vajadust tõsta tarbijavaidluste komisjoni usaldusväärsust ja kvaliteeti turuosaliste hulgas õiglase ettevõtluskeskkonna tagamiseks, kooskõlastati suvel 2020 tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus. Eesmärk on muuta vaidlusi kohtuväliselt lahendava tarbijavaidluste komisjoni toimemudelit nii, et tagatud oleks põhikohtadega kompetentsete komisjoni esimeeste värbamine ning suurem ekspertide kaasamine menetlusprotsessi. 16 MEEDE 3: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine Meetme eesmärk: Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht, kus turismiettevõtjatel on hea tegutseda. Tabel 11. Meetme konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine mõõdikute täitmine Aruandeaasta Aruandeaastale järgnevad (2020) aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Turismiteenuste eksport Tulenevalt COVID pandeemia mõjust kukkus oluliselt Allikas: Eesti riiklik 2,01 0,7 2,15 2,20 2,24 turismiteenuste eksport (langus turismiarengukava võrreldes 2019. aastaga 1,3 miljardi 2014–2020 võrra ehk 63%). Tulenevalt COVID pandeemia Välisturistide ööbimiste mõjust kukkus oluliselt arv välisturistide ööbimiste arv st välisturiste oli majutusettevõtetes Allikas: Eesti riiklik 4,42 1,4 4,66 4,78 4,91 70% võrra vähem kui 2019. aastal. turismiarengukava Välisturistide ööbimis oli viimati 2014–2020 sarnases suurusjärgus 1999. aastal (1,3 mln) ja 2000. aastal (1,6 mln). Interaktiivne turismistatistika on leitav siit: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja- statistika/interaktiivne-turismistatistika Programmi tegevus 1: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti kui reisisiht on ligipääsetav ja tuntud ning Eestis toimuvad sündmused, Eesti turismitooted ja -teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, Eesti on tuntud konverentsimaana. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja TTJA. Tabel 12. Programmi tegevuse konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine mõõdikute täitmine Aruandeaastale Aruandeaasta (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Eesti koht parima Kukkusime välja 2020 indeksist mainega riikide seas st. ei pääsenud 75 hulka. on FutureBrand poolt Kukkusime koostatavas Country välja 2020 brand tourism 25 indeksist st. ei 25 25 25 index’is tõusnud (25. pääsenud 75 kohale 2020. aastaks) hulka (2019) Allikas: FutureBrand uuring Ööbimiste arv Pandeemia tõttu vähenes ka prioriteetsetelt prioriteetsetelt sihtturgudelt sihtturgudelt on tulevate turistide arv. 3 027 063 3 987 3 987 3 987 kasvanud (3 987 000 3 987 000 (2020) 000 000 000 ööbimiseni 2020. aastaks) 17 Allikas: Statistikaamet Siseturistide 2020. aastal langesid ööbimiste arv siseturistide ööbimised majutuskohtades on mõnevõrra allapoole 2017. a taset, kuid ületasid 2016. a taset. kasvanud (2,1 miljoni 2,1 2,1 mln 2,27 mln 2,1 mln 2,1 mln Aasta kokkuvõttes vähenesid ööbimiseni 2020. mln siseturistide ööbimised 12%. aastaks) Allikas: Statistikaamet Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:  Turismisektorile kui kriisis enim kannatada saanud sektorile olid nii 2020. aasta kevadel kui sügisel suunatud eraldi toetusmeetmed. 2020. aastal toetati Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse kaudu väikeettevõtjaid ja turismisektorit kriisitoetustena 33,83 mln euro ulatuses.  Kriisitoetused turismisektorile ja jaekaubanduse ettevõtjatele jätkusid ka 2021. aastal, esimese poolaasta jooksul on läbi viidud 2 kriisitoetuse eraldamise taotlusvooru.  2020. aasta kevadel turismisektori COVID-19 pandeemiast tulenevate kahjude hüvitamise toetused olid suunatud majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste pakkujatele. Toetuse suurus ettevõtja kohta jäi vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk oli toetada raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma. Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte turismiettevõtetele toimus eraldi eelarve alusel, kuid tingimused olid kõigile ettevõtetele samad.  2020. aasta sügisel eraldati kriisitoetus väikeettevõtjate ja turismisektori täiendavaks toetamiseks, mille eesmärk oli pakkuda ühekordset tagastamatut abi koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks. Toetuse sihtgrupiks olid majutusettevõtjad, turismiatraktsioonid, turismiteenuste pakkujad, giidid, rahvusvahelise liiniveo korraldajad, konverentside korraldajad ja Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni akrediteeringut omavad reisiettevõtjad. Seda turismisektori kriisitoetust sai taotleda ühekordselt – need ettevõtjad, kes olid saanud 2020. aasta kevadel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt väikeettevõtja või turismisektori kahjude osalise hüvitamise toetust või kultuuriministeeriumilt COVID-19 puhangust tingitud erakorralist abi, täiendavat kriisitoetust taotleda ei saanud. Erandina said teist korda toetust taotleda need reisiettevõtjad, kes omavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni akrediteeringut.  Kriisitoetusele lisaks oli turismiettevõtetel võimalik kasutada ettevõtte tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks Euroopa Liidu vahenditest rahastatavat turismiettevõtete ärimudelite rakendamise väikeprojektide toetust.  Lisaks EAS pakutavatele toetustele said turismiettevõtjad kasutada Töötukassa töötasuhüvitist ning KredExi teenuseid - turismisektorile suunatud soodustingimustega erakorralisi käendusi ja laene.  Seoses pandeemiast tingitud ulatuslike reisipiirangute ning transpordiühenduste katkemisega suurenes oluliselt TTJA koormus reisijate nõustamisel ja kaebuste lahendamisel, reisiettevõtjate tegevuse ja tagatiste piisavuse kontrollimisel; samuti suurenes maksejõuetusse sattunud reisiettevõtjate arv, kelle tagatis tuli kasutusele võtta reisijate nõuete rahuldamiseks. 18 3.2. Programm: Ehitus Eesmärk Kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks. Soodustatakse arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  majandus- ja taristuminister  (väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister) Kaasatud asutused Tehnilise järelevalve amet Sihtasutus KredEx Transpordiamet Rahandusministeerium ja valitsemisala asutused Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Siseministeerium Keskkonnaministeerium ja valitsemisala asutused Kultuuriministeerium ja valitsemisala asutused Haridusministeerium ja valitsemisala asutused Sihtasutus Kutsekoda Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Ehitusettevõtjate Liit Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit Eesti Arhitektide Liit Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Ehitusinseneride Liit Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit Eesti Omanike Keskliit Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus Eesti Geodeetide Ühing Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Soojustehnikainseneride Selts Eesti Veeühing Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit Eesti Korteriühistute Liit Eesti Puitmajaliit Digitaalehituse klaster Avaliku sektori tellijate BIM töörühm Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks, sealhulgas sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale 19 paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt. joonis 1). Programmi tegevuste ja teenuste jagunemises lähtutakse Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“. Lisaks tuginetakse koostamisel olevale ehituse pika vaate arengudokumendile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusele. Joonis 1. Ehituse programmi struktuur Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs Tabel 13. Ehituse programmi eelarve ja mõõdikute täitmine* Aruandeaasta (2020) Esialgne Tegelik täitmine Lõplik (eelarve) (eelarve) Programm: ehitus Kulud -22 737 -121 132 -23 001 Investeeringud - - - Meede 1. Jätkusuutlik ja Kulud -19 484 -117 695 -19 758 kättesaadav elamufond Meede 2. Jätkusuutlik ehitus ja Kulud -3 253 -3 437 -3 242 planeerimine Allikas: MKM ja Strateegilise juhtimise infosüsteem (SJIS), Rahandusministeerium *eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes 20 Tabel 14. Ehituse programmi mõõdikute täitmine Aruandeaasta Aruandeaastale (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Sektori tööjõutootlikkus 2020. a seatud eesmärk on täidetud. EL keskmisega Sektori tööjõutootlikkus on võrreldes võrreldes, % EL keskmisega oluliselt kasvanud, aga Allikas: Eurostat jääb siiski EL keskmisele oluliselt alla. 50 60 62 64 66 Suhteline kasv oli peamiselt tingitud siiski Ühendkuningriikide kui kõige kõrgema tootlikkusega ehitussektoriga piirkonna EL-st lahkumisest. Kodumajapidamiste Eesmärki ei õnnestunud täita. Tegelik elektri- ja soojusenergia 5,4 5,4 5,3 5,2 tase sõltub lühikeses vaates peamiselt 5,6 Twh tarbimine Twh Twh Twh Twh majandus- ja kliimaoludest. Allikas: Statistikaamet MEEDE 1: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt läbimõeldud ehitatud keskkonda arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist eeskätte läbi digitaliseerimise ja terviklikuma planeerimise. Meetme eesmärk: Meetme eesmärk on saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Nii uute kui ka olemasolevate ehitiste osas tagatakse võimalikult keskkonnasäästlikud, energiatõhusad, ligipääsetavad, turvalised, tervist säästvad ja muul moel kvaliteetsed lahendused. Ehitatud keskkonda luuakse efektiivselt ja majanduse ühtlast arengut soodustavalt. Ehituse tootlikkuse tõstmiseks arendatakse välja vastav digitaaltaristu. Tagatakse vastav õiguslik keskkond ja selle tõhus rakendamine, riiklik visioon ning teavitustegevus. Tabel 15. Meetme mõõdikute täitmine Aruandeaastale Aruandeaasta (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Koht Doing Business Eesmärki ei õnnestunud täita. Siiski ehituslubade andmise käimasolev ehitussektori tõhususe edetabelis, digitaliseerimine, mis aitab mh www.doingbusiness.org tagada kvaliteetse infovahetuse ehitusregistri ja teiste ehitus mõjutavate andmebaaside vahel muudab protsessi oluliselt 1-10 19 1-10 1-5 1-5 tõhusamaks ja aitab tõusta Doing Business indeksis. Tegeliku täitmise osas on prognoositust suurem ajaline viiteaeg, sest muutuma peab Doing Business metoodika kohaselt valimisse arvestatud kõige suurema linna rakenduspraktika. Meetme raames on järgmised programmi tegevused:  e-ehitus Programmi tegevuse oodatav tulemus: E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise elukaarega seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori 21 digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E- ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed.  Ehitatud keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Planeerimis- ja ehitustegevus toimub majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikult. Ehitatud keskkonna loomisel arvestatakse avalikkuse huve; pakutakse võimalikult kvaliteetne alus kõigi teiste majandusharude arenguks; tagatakse kasutajale võimalikult turvaline, tervist säästev ja meeldiv elukeskkond; seda on tõhus ülal pidada ning selles kasutatud vastavad lahendused ja tooted on ohutud ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.  Ehitiste energiatõhususe suurendamine Programmi tegevuse oodatav tulemus: Energiatõhususe ja sisekliima tagamise poliitika on ühtne, vastuoludeta, üldsusele selge ja tehnoloogilise innovatsiooni suhtes paindlik. Energiatõhususe ja sisekliima poliitika soodustab Eesti hoonefondi järjepidevat arengut kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud kohustustega. Ehitussektoris kasvab järjepidevalt teadlikkus kulutõhusate energiatõhusate lahenduste kasutamise osas. Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:  E-ehituses töötati välja avaliku sektori tellijatele juhendmaterjal, mille alusel nõuda ehitise infomudelite (BIM) kasutamist projekteerimis- ja ehituse hangetes. BIM projektide üldnõuete standardiseerimine aitab oluliselt kaasa digitaalehituse levikule, mis omakorda soodustab ehitusega seotud protsesside automatiseerimist. 2020. aasta esitati avaliku sektori tellijate ühtsed BIM nõuded EVS-ile standardi kehtestamiseks ja valmis etalonmudel. Samuti alustati Eesti ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi loomisega. Ühtne klassifitseerimise süsteem, mis arvestab kaasaegsete suundumustega BIM tehnoloogia ja digitaalehituse vallas, loob ühtse ja arusaadava keele ehitusinfo juhtimiseks üle kogu ehitise elukaare. 2020. aasta töötati välja ehituse ühtse klassifitseerimissüsteemi põhimõtted ja kooskõlastati need ehitussektoriga.  Defineeriti e-ehituse platvormiga teenuste liidestamise raamistik ja protsess (arhitektuur, stiiliraamat, kommunikatsioon, õiguslikud alused, filosoofia). Selle eesmärgiks on e-ehituse platvormi kaudu muuta kättesaadavaks kõik ehitatud keskkonnaga seotud olulised (sündmus) teenused. 2020. aasta valmis e-ehituse platvormi I etapp ja viidi läbi esimese välise teenuse (SupplyCon, Garage48 häkketoni võitja) piloteerimine.  Jätkati terve Eesti ehitatud keskkonna 3D kaardi väljatöötamisega (digitaalne kaksik), kus on võimalik visualiseerida ruumiga seotud andmeid (GIS+BIM). Terviklik ruumiline ehitatud keskkonna visualiseerimine võimaldab lihtsamini ja kiiremini välja tuua seosed suure hulga erinevate andmete vahel, et teha paremaid otsuseid ruumi arendamiseks. 2020. aasta viidi läbi detailanalüüs ja lepiti kokku tehnilised lahendused. Valmis Eesti digitaalse 3D kaksiku I etapp.  Alustati tervikliku võrgurajatiste (3D) andmebaasi loomise (VRA) projektiga, mille eesmärgiks oli uue andmevoo loomine võrguvaldajate ja seotud osapoolte vahel. Andmed võrgurajatiste kohta vähendavad nende kahjustamist ja ehitusprojektide ajakulu, mis suurendab projektide kulusid. 2020. aasta loodi andmebaas ja viidi läbi detailanalüüs, juurutati 75% teenustest.  Käivitati Ehitisregistri menetluskeskkonna muudatusprojekt suurima mõjuga teenuste funktsionaalsuse parandamiseks (ehitus- ja kasutusluba). Muudatusprojekti abil on võimalik oluliselt kokku hoida erasektori ja avaliku sektori esindajate aega. Viidi läbi kasutuslubade detailanalüüs ja 2020. aasta valmis ehitus- ja kasutuslubade arendus. Samuti alustati Ehitisregistri andmeparandustöödega, et tagada kvaliteetsed alusandmed investeerimisotsuste tegemiseks – 2020. aasta parandati ca 70% andmestikust. Lisaks eeltoodule alustati Ehitusregistri arendustega, mis on seotud BIM põhiste lahenduste kasutusele võtmisega, et toetada ehitusvaldkonna tootlikkuse tõusu – 2020. aasta tarniti esimesed BIM automaatkontrolli teenused.  Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandele koostati 2020. aastal ehitusvaldkonna strateegilisi eesmärke sisaldava ehituse pika vaate analüüs. Ehituse pika vaate eesmärgiks on toetada ehitusvaldkonna tootlikkuse tõusu EL-i keskmise tasemeni aastaks 2030, tuua välja peamised probleemkohad ja pakkuda välja lahendused sektori paremaks korralduseks. 22  2020. aastal koostati ehitusõiguse rakenduspraktika analüüs ehitusseadustiku muutmiseks ja digitaliseerimise soodustamiseks. Vastavalt analüüsi järeldustele alustati ehitusseadustiku väljatöötamiskavatsuse koostamist.  Valitsus kiitis 2020. aasta heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud pikaajalise rekonstrueerimise strateegia. Strateegia peamine pikaajaline eesmärk on olemasoleva hoonefondi terviklik rekonstrueerimine energiatõhususe C-klassi tasemele aastaks 2050. Strateegia esitati 2020. aasta Euroopa Komisjonile ja pikaajalise strateegia tulemusi rakendati koheselt toetusmeetmete planeerimisel (regionaalsed erisused, tehaseline rekonstrueerimine, kommunikatsioon, elamuinvesteeringute fond) Lisaks eeltoodule võeti üle 2020. aasta Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv, mis puudutas 2018. aasta muudatuste üle võtmist Eesti õigusruumis. MEEDE 2: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Meetme eesmärk: • uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi, jätkusuutliku uuenemise ja energiatõhususe paranemine; • eluruumide parema kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti elanikele; • aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu arengu soodustamine; • eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele, üürituru teke. Tabel 16. Meetme mõõdikute täitmine Aruandeaasta Aruandeaastale (2020) järgnevad aastad Mõõdik, sh allikas Tegelik Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta täitmine Otsustes tuginetakse Ehituse pikk vaade aastani 2035 elamumajanduse pikale kiideti heaks valitsuskabineti poolt vaatele ja hoonete Ei Ei Jah Jah Jah aprillis 2021 ning allkirjastati rekonstrueerimise erasektori, kõrgkoolide ja kohalike pikaajalisele strateegiale omavalitsustega juunis 2021. Meetme raames on järgmised programmi tegevused:  Eluasemepoliitika Programmi tegevuse oodatav tulemus: Tingimuste olemasolu eluasemeturul, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:  COVID-19 eriolukorrast tulenevalt töötati välja 2020. aasta korterelamute rekonstrueerimise täiendav toetusmeede. Meetmeks oli ettenähtud 71 mln eurot. Otsuseid vormistati kuni 31.12.2020. Positiivse otsuse sai 217 korteriühistut summas 55,68 mln eurot. COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute rekonstrueerimistoetuse tingimused olid sarnased eelmise aasta rekonstrueerimistoetuse tingimustega, erisusena võis toetust küsida kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamutele (varasem piir oli kuni 1993. aasta). Ühtlasi viidi läbivalt korterelamute rekonstrueerimise toetusmäär sõltuvusse regioonist ja kinnisvara turuväärtuse piirkondadest, et suurendada tervikrekonstrueerimise osakaalu maapiirkondades. Samuti viidi sisse toetusmeetmete pingerea moodustamisel energiasäästumäära põhimõte. Korterelamute rekonstrueerimise voorupõhine toetusmeede, mis põhines struktuurivahenditel, oli avatud 11.07.-10.07.2020. Meetmeks eraldati 28,54 mln eurot. Esitati 161 taotlust summas 61,62 mln eurot. Taotlused rahuldati piirkonnale eraldatud rahaliste vahendite mahus ja energiasäästu parameetri alusel tekkinud pingerivi järgi. Positiivse otsuse sai 83 korteriühistut 23 summas 27,83 mln eurot. 92 taotlust ei rahuldatud meetme rahaliste vahendite lõppemise tõttu. 18 taotlust ei rahuldatud nõuetele mittevastavuse tõttu.  Lasterikaste perede toetusmeetmele eraldati 2020. aasta vahendid Sihtasutusele KredEx summas 3,2 mln eurot. 2020. aasta taotlusvoorus laekus 708 taotlust summas 7,7 mln eurot. Rahuldati 259 taotlust, sh 32 korduvat taotlust, summas 3,08 mln eurot. Toetuse abil on püstitatud, renoveeritud või soetatud 2279 m2 elamispinda (v.a korduvtaotlejad).  Mahajäetud elamufondi lammutamiseks eraldati 2020. aasta KredExile vahendid summas 0,275 mln eurot ja COVID-19 paketi raames lisaks 5 mln eurot. Nimetatud perioodil laekus 285 taotlust summas 7,7 mln eurot. Rahuldati 247 taotlust summas 6,4 mln eurot, välja maksti 2020. aasta 98 taotlust summas 1,1 mln eurot. Määrust muudeti 18.09.2020. a, mille alusel said toetust taotleda lisaks kohalike omavalitsustele ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Kokku rahuldati 55 eraõigusliku juriidilise isiku toetuse taotlust kogusummas 1,5 mln eurot. Seoses rahaliste vahendite lõppemisega peatati taotlusvoor 10.12.2020.  Elamute elektripaigaldiste ajakohastamise toetusmeetme raames esitati 2020. aastal 50 taotlust, millest jäi rahuldamata 1, väljamakseid tehti 64 summas 148 767 eurot. 2020. aasta lõpu seisuga laekus 296 taotlust kogusummas 751 269 eurot, eraldati 282 toetust kogusummas 712 003 eurot ja välja maksti 264 toetust kogusummas 659 396 eurot.  Väikeelamute rekonstrueerimise toetusmeetmele laekus 2020. aastal 498 taotlust kogusummas 4,61 mln eurot. Enamasti taotleti toetust fassaadi, sokli, katuse ja küttesüsteemide rekonstrueerimiseks ning akende asendamiseks. Toetust eraldati 373 taotlejale kogusummas 3,34 mln eurot. 2020. aasta lõpu seisuga laekus 1277 taotlust kogusummas 9,18 mln eurot ja toetuse otsuse sai 991 taotlust kogusummas 6,90 mln eurot. Toetus maksti välja 208 taotlejale kogusummas 1,03 mln eurot. 2020. aasta lõpu seisuga maksti toetus välja 697 taotlejale kogusummas 3,54 mln eurot.  Viidi läbi maapiirkondade eluasemelaenu käenduse analüüs ja lisaks analüüsiti kvaliteetsete eluasemete finantseerimisega seonduvalt omafinantseeringu asjakohast suurust. Analüüside tulemused ja nendest tulenevad ettepanekud esitati Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.  Töötati välja 2020. aasta majandus- ja taristuministri ,,Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord'' määrus. Toetusmeetme eesmärgiks on korterelamute rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamine; korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. Toetuse määr oli 50% või 1,0 mln eurot korterelamu kohta ja taotlusvoor avati 01.11.2020. Seejuures Sihtasutus KredEx kuulutas 30.11.2020 välja tehaselise rekonstrueerimise ehitusprojektide koostajate ja rekonstrueerimistööde teostajate avaliku konkursi, mis lõppes 2021. aasta veebruaris.  Alustati elamuinvesteeringute fondi väljatöötamisega, mille eesmärgiks on järjepideva rahastuse tagamine korterelamute rekonstrueerimise valdkonnas. 2020. aasta viidi läbi elamuinvesteeringute fondi ärianalüüs, mis valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Jätkati fondi põhimõtete ja ülesehituse väljatöötamisega vastavalt majandus- ja taristuministri otsusele.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel