Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. juuli 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
05.07.2021 nr 161
Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkonna 2020.
aasta aruande kinnitamine
Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 3 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse
19.detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava
koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest
tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõikega 1 kinnitan ettevõtluse ja innovatsiooni
tulemusvaldkonna 2020. aasta tulemusaruande (lisatud).
Tulemusaruande avalikustab ministeerium oma veebilehel vahetult pärast selle kinnitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
2
KINNITATUD
Vali kinnitaja. 05.07.2021 käskkirjaga nr 161
Lisa
Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkonna
2020. aasta aruanne
Tallinn 2021
Sisukord
3
1. Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 4
2. Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkond ............................................................................................... 5
2.1. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs ................................................................................ 5
2.2. Hindamised ja tõhustamiskavad................................................................................................................ 6
3. Tulemusvaldkonnaga seotud programmid ................................................................................................... 7
3.1. Programm: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond ............................................................................ 7
3.2. Programm: Ehitus ................................................................................................................................... 18
4
1. Sissejuhatus
Tulemusvaldkond Ettevõtlus ja innovatsioon
Tulemusvaldkonna eesmärk Toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus
ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu suure lisandväärtusega
toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab
kõigi Eesti elanikeni.
Arengukava või poliitika Eesti ettevõtluse kasvustrateegias 2014-2020
põhialused Eesti riiklikus turismi arengukavas 2014-2020
Tulemusvaldkonda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
panustavad ministeeriumid
Programmid Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
Ehitus
Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkonda mõjutas 2020. aastal COVID-19 kriis. 2020. aastal kahanes
maailmamajandus esmakordselt pärast finantskriisi. COVID-19 pandeemia tõi kaasa majanduslanguse kõigis
arenenud riikides. IMF hindas 2020. aasta globaalseks majanduslanguseks 3,5%. Eesti üldised trendid käivad
globaalsete mõjude järgi. 2020. aastal mõjutas üleilmse pandeemiana ka Eesti elu ja majandust COVID-19
viiruse levik, mille pidurdamiseks rakendasid riigid Euroopas ja üle maailma seni rahuaja olukorras
ennenägematuid meetmeid (mh lennuliikluse peatamine, vaba liikumise reguleerimine jm).
Eesti majandus langes 2020. aastal esialgsetel andmetel 2,93%, s.t kaks korda vähem kui EL-is keskmiselt ja jäi
sarnaselt teiste riikidega kardetust väiksemaks. Eesti majandust toetas lähemate kaubanduspartnerite
vastupidavus, samuti olid siseriiklikud piirangud majandustegevusele ja inimeste liikumisele aasta keskmisena
Eestis EL-i võrdluses kõige leebemad. Kriisi esimestel kuudel oli ettevõtetele suureks abiks töötasu hüvitamise
meede.
Statistikaameti andmetel1 vähenes 2020. aastal kaupade eksport võrreldes eelmise aastaga 1% ja import 6%.
Esimesel poolaastal toimunud kaubavahetuse vähenemist aitas tasakaalustada lõpukuudel toimunud kasv –
detsembris kasvas eksport 25% ja import 10%.
Kõige enam sai COVID-19 pandeemia tulemusena kannatada turismisektor. Eesti Panga andmetel2 jäi Eestil
2020. aastal koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata miljard eurot. Välismaalased reisisid Eestisse võrreldes
eelmise aastaga 72% vähem. Statistikaameti andmetel3 veetsid välisturistid 2020. aastal Eestis kokku 1,4
miljonit ööd, mis on 68% vähem kui 2019. aastal.
1
2020. aasta eksport jäi pea 2019. aasta tasemele, Statistikaamet
2
Eestil jäi 2020. aastal koroonakriisi tõttu välisturistidelt saamata miljard eurot, Eesti Pank
3
TU131: Majutatud ja majutatute ööbimised maakonna ja elukohariigi järgi (kuud), Statistikaamet
5
2. Ettevõtlus ja innovatsioon tulemusvaldkond
2.1. Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs
Tulemusvaldkonna eesmärk: Toetada Eestis arengule ja ekspordile orienteeritud, rahvusvaheliselt
konkurentsivõimelist ja usaldusväärset majanduskeskkonda, kus ettevõtjatel on võimalus teenida rohkem tulu
suure lisandväärtusega toodete ja teenuste eest ning sellega luua majanduskasv, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Tabel 1. Ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna mõõdikute täitmine
Aruandeaasta (2020) Aruandeaastale järgnevad aastad
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023
täitmine
Tootlikkus hõivatu kohta EL
keskmisest, % 80 78,7 (2019) 80 80 80
Allikas: Eurostat
Eesti ekspordi osatähtsus
maailma kaubanduses, %
0,11 0,096 (2019) 0,11 0,11 0,11
Allikas: World Trade
Organization
Eesti koht Maailmapanga
Doing Business edetabelis
<15. 18. <15. <15. <15.
Allikas: The World Bank
Group
Tööjõukulude kasv
võrdluses tootlikkuse Tööjõukulude Tööjõukulud Tööjõukulude Tööjõukulude Tööjõukulude
kasvuga, % kasv ei ületa kasvasid 3,2%; kasv ei ületa kasv ei ületa kasv ei ületa
tootlikkuse tootlikkus tootlikkuse tootlikkuse tootlikkuse
Allikas: Eurostat või kasvutempot. vähenes -0,2% kasvutempot. kasvutempot. kasvutempot.
Statistikaamet RAL0013
Eesti positsioon maailma
konkurentsivõime edetabelis 25 31 (2019) 25 25 25
Allikas: WEF
Erasektori T&A kulutuste
osakaal SKPs
2 0,86 2 2 2
Allikas: Statistikaamet
Tabel 2. Ettevõtluse ja innovatsiooni tulemusvaldkonna eelarve täitmine*
Aruandeaasta (2020)
Esialgne
Tegelik täitmine Lõplik (eelarve)
(eelarve)
Tulemusvaldkond: ettevõtlus Kulud -127 775 -246 359 -157 205
ja innovatsioon Investeeringud -4 248 -4 534 -499
Allikas: MKM ja Strateegilise juhtimise infosüsteem (SJIS), Rahandusministeerium
*eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes
Eesti ettevõtluskeskkonnas on mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning
rahvusliku rikkuse kasvamist. Liiga paljusid ettevõtjaid ilmestab vähene ambitsioonikus nii tootearenduses kui
ka pürgimises välisturgudele. Oluline murekoht on inimressurss, täpsemalt töötajate teadmised ja oskused ning
kvalifitseeritud ning ettevõtjate vajadustele vastava tööjõu tagamine. Tootlikkus hõivatu kohta EL keskmisest
oli 2019. aasta andmete kohaselt 78,8%, mis on lähedal 2020. aasta eesmärgile.
6
Tootlikkus on seotud erasektori investeeringutega teadus- ja arendustegevusse. Erasektori teadus- ja
arendustegevuse kulutused on oluliselt väiksemad, kui algul planeeritud. Peale suuremaid kulutusi õlitööstuse
poolt, ei ole suutnud teised sektorid piisavalt oma teadus- ja arendustegevuse investeeringuid suurendada.
Viimastel aastatel on SKP nominaalselt näidanud küllaltki kiiret kasvu, mistõttu on teadus- ja arendustegevuse
kulutuste osakaal langenud. 2020. aasta SKP nominaalne tase langeb kriisi tõttu tõenäoliselt oluliselt, mis võib
omakorda erasektori kulutuste taseme suhtena SKP-sse kasvada. Siiski pole absoluutmahtudes kiiret hüpet
järgnevatel aastatel antud valdkonnas oodata. Jätkuvad mitmed teadus- ja arendustegevust soodustavad
meetmed nagu ettevõtte arenguplaani meede ja nõudluspoole poliitikaid stimuleeriv meede, kuid niivõrd
ambitsioonika eesmärgi (erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKP-st 2%) täitmiseks jääb
sellest ilmselt väheks.
Eesti ettevõtluskeskkond on üldjoontes ettevõtjasõbralik, kuid viimastel aastatel on Eesti konkurentsivõime
positsioon languses. Maailmapanga ärikeskkonna (Doing Business) raporti (190 riigi võrdlus) kohaselt paigutus
Eesti 2016. aastal 12. kohale, seevastu 2020. aastaks oleme langenud 18. kohale ehk kuus kohta. Sarnast trendi
näeme ka Lausanne’i Rahvusvahelise Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD)4 konkurentsivõime raportis, kus
oleme langenud aastaga (2018–2019) neli kohta.
Turismisektor on Eesti majandusele olulise mõjuga, olles otseses seoses transpordi, kaubanduse, teeninduse,
loomemajanduse, hariduse, maaelu ja regionaalarenguga. Tuleb tagada turismisektori jätkusuutlikkus ning
pingutada, et Eesti oleks eristuv, ligipääsetav, rahvusvaheliselt tuntud ja konkurentsivõimeline turismisihtkoht.
2.2. Hindamised ja tõhustamiskavad
2020. aastal jätkus mitmete oluliste „Ettevõtlus, innovatsioon“ (2017/18) tõhustamiskavas 5 tehtud ettepanekute
elluviimine. Näiteks ühtse majanduskasvule ja ühiskonna vajadustele suunatud ettevõtlus- ja
innovatsioonistrateegia koostamine (TAIE), ettevõtlust- ja innovatsiooni edendavate asutuste ülesannete
korrastamine (EAS – Kredex ühendamine) ja ettevõtja ühtse kontaktpunkti loomine nn eesti.ee ettevõtjale.
4
https://www.imd.org/
5
https://www.mkm.ee/sites/default/files/tohustamiskava.pdf
7
3. Tulemusvaldkonnaga seotud programmid
3.1. Programm: Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
Eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline
ja usaldusväärne ehk kõigi turuosalistega arvestav koht ettevõtte
loomiseks ja arendamiseks ning toodete ja teenuste pakkumiseks.
Siinsed ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised. Eesti
on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht.
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
majandus- ja taristuminister
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Kaasatud asutused Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Sihtasutus KredEx, Eesti Geoloogiateenistus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
AS Metrosert
MTÜ Eesti Standardikeskus
SA Eesti Akrediteerimiskeskus.
Programm põhineb Eesti ettevõtluse kasvustrateegial 2014–20206 ning turismi arengukaval.7 Programmi
tegevuste tulemusena on Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu,
parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti on
programmi edukal elluviimisel:
1. lõimunud rahvusvahelisse ärikeskkonda ja atraktiivne reisisihtkoht;
2. spetsialiseerunud, usaldusväärne, kohanemisvõimeline;
3. atraktiivne julgetele ja tegusatele ettevõtjatele ning noortele talentidele;
4. rahvusvahelise äri ristteel tugevas EL-is;
5. usaldusväärne keskkond kõigile turuosalistele;
6. toetava ja proaktiivselt arengut juhtiva avaliku sektoriga riik.
Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs
Tabel 3. Konkurentsivõimelise ettevõtluse programmi eelarve täitmise ülevaade*
Aruandeaasta (2020)
Esialgne
Tegelik täitmine Lõplik (eelarve)
(eelarve)
Programm: konkurentsivõimeline Kulud -105 037 -125 227 -134 204
ettevõtluskeskkond Investeeringud -4 248 -4 534 -499
Meede 1. Ettevõtluse ja
Kulud -59 372 -69 424 -91 630
innovatsiooni edendamine
Meede 2. Konkurentsivõimelise
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna Kulud -12 264 -14 935 -26 779
tagamine
Meede 3. Konkurentsivõimelise
Kulud -33 401 -40 868 -15 795
turismikeskkonna kujundamine
Allikas: MKM ja Strateegilise juhtimise infosüsteem (SJIS), Rahandusministeerium
*eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes
6 http://kasvustrateegia.mkm.ee/
7 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3191/1201/3015/lisa.pdf
8
Aastal 2020 toimus teiste ettevõtluse kasvustrateegia toetusmeetmete ellu viimine ning kasvustrateegia
rakendus täies ulatuses. Mitmed 2020. aastaks seatud eesmärgid jäid täitmata, eelkõige välisinvesteeringute ja
turismi valdkonnas, mida mõjutasid COVID-19 viiruse levikust tulenevad piirangud enim.
Järgnevalt on antud ülevaade meetmete lõikes olulisematest tegevustest ja väljakutsetest 2020. aastal.
MEEDE 1: Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine
Meetme eesmärk: Eesti on ambitsioonikate äriideede kasvulava ning siinsed ettevõtted toodavad kõrge
lisandväärtusega tooteid ja teenuseid.
Tabel 4. Meetme ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine mõõdikute täitmine
Aruandeaastale
Aruandeaasta (2020)
järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Tunnitootlikkus Tunnitootlikus eurotsooni
eurotsooni keskmisest 65,3 keskmisest on kasvanud jõudsalt
65 66 68 70
jooksevhindades (2019) ning oleme täitnud juba 2019.
Allikas: OECD aastal 2020. a sihttaseme.
Programmi tegevus 1. Ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti elanikud on ettevõtlikud ja ettevõtted ambitsioonikad.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja KredEx.
Tabel 5. Programmi tegevuse ettevõtlusega alustamise ja ettevõtte arendamise soodustamine mõõdikute täitmine
Aruandeaasta Aruandeaastale
(2020) järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
2020. aasta eesmärki seades eeldati, et igal
aastal suureneb vastavate lisanduvate
Kolm aastat varem ettevõtete arv 50 võrra. Kui algul oli
lisandumine kiire, siis vahepealsetel aastatel
loodud ettevõtete
tempo rauges. 2019 oli väga hea aasta ning
arv, mille käive on kiire majanduskasvu tuules kasvasid vast
suurem kui 125 000 1568
1600 1475 1500 1550 loodud ettevõtted hoogsalt, mistõttu antud
€ (kolme aasta (2019)
indikaatori saavutustase oli isegi graafikust
keskmisena) eespool. 2020 aasta eesmärgi saavutamine
võib osutuda raskeks kuna oluliseks saab
Allikas: Äriregister 2017 aastal loodud ettevõtete
ellujäämismäär, mis käesolevas kriisis võib
oluliselt langeda.
2020 sihttaseme täitmine sõltub paljuski
kuidas ettevõtted kriisi ajal käitusid.
Vähetõenäoline, et suurenes suuemate
Ettevõtete arv, kus ettevõtete arv. Seega pigem jääb sihttase
töötab vähemalt 20 täitmata. Läbivalt on Eesti majanduse
3714
töötajat 4000 3850 3850 3850 eripäraks väga tugev iduettevõtete sektor.
(2019)
Allikas: Alustatakse jälle uute ideedega selle asemel,
Statistikaamet et rahulikult kasvada. Seetõttu ei taha
kasvada ka suuremate ettevõtete arv. Tõsi
omad piirid seab ka majanduse väiksus ja
tööjõu piiratud viimastel aastatel. Kuna
9
hõivemääras enam kasvuruumi ei ole, siis on
kasvamiseks vaja töötajad üle osta teisest
ettevõttest või tuua välisriikidest. Mõlemal
juhul on palkamine kallim ja keerulisem
ning suunab ettevõtteid pigem tootlikkust
kasvatama.
Programmi tegevus 2. Arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja
pakuvad innovaatilisi teenuseid.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja Sihtasutus KredEx ning Eesti Riiklik
Geoloogiateenistus.
Tabel 6. Programmi tegevuse arendustegevuse ja tootmisefektiivsuse tõstmise soodustamine mõõdikute täitmine
Aruandeaasta Aruandeaastale
(2020) järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Erasektori teadus- ja arendustegevuse
(T&A) kulutused on oluliselt väiksemad, kui
algul planeeritud. 2011. aastal kui sihttaset
seati mõjutas investeeringute mahtu oluliselt
õlisektor. Need investeeringud osutusid
pigem ühekordseks ning järgnevatel aastatel
kukkus ärisektori TA maht drastiliselt. Nüüd
on hakanud TA-le panustamine jälle
Erasektori T&A kasvama. Samas on ka seatud eesmärk väga
kulutuste osakaal ambitsioonikas. EL-is on vaid 5 riiki, kes
SKPst 0,86 2019. aastal seda taset täitsid. Idaeuroopas
0,88 0,9 1,1
(2019) oli tase oluliselt madalam kui rikkamates
Allikas: riikides. Kuigi Eesti erasektori TA maht on
Statistikaamet kaks korda kõrgem kui Leedus ja viis korda
kõrgem kui Lätis, ei anna see põhjust
rahuloluks. Soome on jõudnud 1,83% ja
Rootsi lausa 2,44% tasemele. Kuna 2020
skp nominaalne tase langes veidi ning kuna
TA investeeringud on pikaalt planeeritud
ning viiakse ellu, siis võib nende tase
suhtena SKP-sse kasvada, kuid tõenäoliselt
mitte nii kõrgele kui prognoositud.
Müügitulu uutest toodetest ja teenustest
Müügitulu uutest viimase CIS uuringu järgi suurenes.
Ettenähtud graafiku järgi oleksime pidanud
või oluliselt
jõudma 16,3%ni, mis ei ole saavutatud
muudetud toodetest tasemest oluliselt rohkem. Samas on uuringu
või teenustest (suhe 13
18 15 15 17 tulemused olnud küllaltki volatiilsed ja
(2018)
kogu müügitulusse) raskesti prognoositavad. Sõltudes igal aastal
veidi ka küsitluse metoodikast. Seetõttu on
Allikas: seatud eesmärgi täitmine küll keeruline, aga
Statistikaamet mitte võimatu. 2020. aasta kohta tulevad
andmed 2022 kevadel.
10
Programmi tegevus 3. Eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti ettevõtted on aktiivsed eksportijad.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja KredEx.
Tabel 7. Programmi tegevuse eksporditegevuse soodustamine ja kaubandustõkete vähendamine mõõdikute täitmine
Aruandeaasta Aruandeaastale järgnevad
(2020) aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Eksportööride arv on kasvanud
oodatust oluliselt kiiremini ja
eesmärk sai täidetud varakult. Kuigi
pandeemia pani oma pitseri
rahvusvahelisele kaubandusele ei
häirinud see sihttaseme täitmist.
Eksportööride arv Eesti majandus on tugevalt
suureneb* ekspordile orienteeritud ning üha
17 164 16 023 17 609 18 054 18 498
paranevad logistilised võimalused
Allikas: Statistikaamet ning parem ligipääs online
müügiplatvormidele aitab muuta
üha rohkem VKE-sid
eksportijateks. Samuti on ekspordi
edendamine üks Strateegia
põhisuunaks, millele on suunatud
üksjagu ressurssi.
Eesti ei suutnud sihttaset täita.
Eesti toodete Kuigi võrreldes algaasta ehk 2011
Eesti ekspordi ühiku väärtus kasvas
ekspordihind kasvab EL
jäi see oluliselt alla EL-27
kiiremini kui Euroopas keskmine
keskmisele kasvule. Rahalises
keskmiselt (vahemikus >EL +14,8% >EL >EL >EL
vääringus kasvas Eesti eksport
vs. Eesti
2014–2020) antud perioodil 32%, kuid kasv tuli
+3,8%
sellest, et müüsime rohkem ühikuid
Allikas: Eurostat mitte ei kasvatanud oluliselt ühiku
hinda.
Kaubandustõkked EL Kaubandustõkked EL siseturul ja
siseturul ja kolmandate kolmandate riikidega on
riikidega on vähenenud Jah Jah Jah Jah Jah vähenenud.
Allikas: EC consumers
conditions scoreboard
e-teenuste käibekasv oli 2020.a.
alguses ca +20%, kuid märtsist, kui
Ettevõtjate osakaal, kes algas COVID pandeemia, kukkus e-
on e-kaubanduse kaudu teenuste käive päevapealt -80% ja
EL-i riikidesse müünud 10 8 (2018) 12,0 14,0 16,0 hiljem veel rohkem
(kontserdipiletid, majutus,
Allikas: Statistikaamet lennundus pea nulli) ja viis Eesti
Panga e-kaubanduse käibe statistika
mõnel kuul, võrreldes 2019.a., isegi
Ettevõtjate osakaal, kes miinusesse ning aasta kokkuvõttes
on e-kaubanduse kaudu 1,43 miljardi eurose käibeni
teistesse riikidesse (võrdluseks 2019.a. 1,42 miljardit)
7 4,4 (2018) 8,0 9,0 10,0 ehk alla 1% kasvuni. Siiski
müünud (v.a EL)
ettevõtjate osakaal, kes müüvad e-
Allikas: Statistikaamet kaubanduse kaudu teistesse
riikidesse jätkab kasvamist.
11
Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:
Ettevõtlusega alustamisel omab äärmiselt olulist rolli nõustamine maakondlikes arenduskeskustes.
Jätkati nii tegutseva kui asutava ettevõtja nõustamisega. Lisaks iseseisvus maakondlike arenduskeskuste
võrgustik, mis tähendab, et alates 2019. aastast rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
maakondlike arenduskeskuste võrgustikku otse, ilma Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahenduseta.
Samuti jätkusid alustavatele ettevõtjatele suunatud erinevad baaskoolitused. Jätkati starditoetuse ja
stardilaenu väljastamist alustavatele ettevõtjatele ning Start-up Estonia programmis osales üle 1000
organisatsiooni. See näitab iduettevõtluse ökosüsteemi arengut ja elujõulisust.
Välisinvesteeringute valdkonna eesmärgid jäid saavutamata, kuna viiruse levikust tingitud
majandusmõjude tõttu olid investorid 2020. aastal ettevaatlikumad ning kohapealsed külastused olid
piiratud. Turismi valdkonnas jäi saavutamata turismiteenuste eksport ning külastajate arvuga seotud
eesmärgid, kuna reisimine oli COVID-19 viiruse leviku tõttu piiratud. Pigem reisiti lähiriikides, mistõttu
Aasia turistide ööbimiste arv jäi eesmärgile oluliselt alla. Samuti jäi ära suur hulk sündmusi ja
konverentse.
Ekspordi arendamise tegevustest jätkus ekspordinõunike teenuste pakkumine ettevõtjatele.
Ekspordinõunikud pakkusid 2020. aastal erinevaid teenuseid konsultatsioonidest turu-uuringute ja
partnerite leidmiseni, ärikontaktide loomise sündmuste korraldamist ja viisid läbi sihtturuseminare ja
veebiseminare Eestis, kaasates välisriigi ja Eesti kogemustega spetsialiste. Need on osutunud väga
populaarseteks, eriti koroonapandeemia tingimustes, kus ettevõtete enda reisimine on tugevalt piiratud.
Teenuste maht kasvas 2020. aastal 19% (kokku 1581), korraldasime 67 (virtuaalset) üritust ja 47
seminari ja veebiseminari - kokku 1482 osalejale (ehk iga kolmas päev toimus mõni üritus). Kogu
eksportkäive ekspordi sihtriikidesse langes 2020. aastal võrreldes eelmise aastaga eelkõige
koroonapandeemia tõttu 1,68%.
Mikro- ja väikeettevõtetele (välistati põllumajanduse esmatootmine, majutus ja toitlustus, reisibürood
ja reisikorraldajate tegevus) pakuti väikeettevõtjate toetust suurusega 3000 või 5000 eurot ettevõtja
kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga. Toetuse eesmärk oli ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud
kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada jätkusuutlikkus
toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist. Kriisitoetuse taotlemine
kriisipuhangust lukustatud saarte ettevõtetele ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimus eraldi eelarve alusel,
kuid tingimused olid kõigile ettevõtetele samad.
Lisaks täiendati Euroopa Liidu vahenditest rahastatavat tootearenduse toetust COVID-19 kriisist
kannatada saanud ettevõtetele oluliselt soodsamatel tingimustel toetuse saamise võimalusega (toetuse
suurus 20 000-500 000 eurot, toetuse osakaal 75%) ning laiendati toetust saavate ettevõtete ringi lisades
tööstussektorile ka muud sektorid. See toetus ei olnud suunatud kriiskahjude hüvitamiseks, vaid
ettevõtete julgustamiseks investeerima kriisi ajal ja kriisist kiiremaks väljatulekuks rohkem
arendustegevusse, mille tulemusena arendada välja uued tooted ja teenused, et kasvatada ettevõtte
konkurentsivõimet.
Lisaks COVID-19 erakorralistele laenu- ja käendusmeetmetele pakkus KredEx erinevaid
finantsinstrumente ettevõtjatele ning AS KredEx Krediidikindlustus jätkas ekspordikrediidi
väljastamist.
2020. aasta oli Eesti kuues täisaasta Euroopa kosmoseagentuuri täisliikmena. Eesti ettevõtted ja
teadusasutused tõid riigi poolt Euroopa kosmoseagentuuri investeeritud raha 109% ulatuses Eestisse
tagasi. Aprillis 2020 hakkas kehtima Eesti kosmosepoliitika ja -programm 2020–2027. Samuti jõudsid
lõpusirgele Eesti liitumisläbirääkimised Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooniga (CERN), mille
tulemusel sai Eestist CERN-i assotsieerunud liige ja avanevad mitmekülgsed võimalused Eesti
ettevõtjatele ning teadlastele tehnoloogia- ja teadmussiirdeks. Jätkus innovatsiooni- ja arendusosakute
pakkumine ning samuti ettevõtja arenguprogramm. Lisaks toetusele kuuluvad ettevõtte
arenguprogrammi ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse teenused, mida pakutakse vastavalt ettevõtja
individuaalsele vajadusele. Ka tehnoloogia arenduskeskused ja klastrid jätkasid riigi raha toel
tegutsemist.
12
MEEDE 2: Konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine
Meetme eesmärk: Eesti on hinnatud koht ettevõtluseks ja sellesse investeerimiseks ning siinne
tarbimiskeskkond on konkurentsivõimeline.
Tabel 8. Meetme konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine mõõdikute täitmine
Aruandeaasta Aruandeaastale
(2020) järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Eesti on langenud varasemalt saavutatud
12 kohalt 6 koha võrra. Kuigi
punktisumma on halvenenud vähe, on
teised riigid oma ettevõtluskeskkonda
kiiremini parandanud. Suuremad
puudujäägid on Eestil väikeinvestorite
Eesti positsioon
kaitse ning ettevõtte likvideerimisega
Doing Business seotud teemadel. Viimati nimetatud tõi ka
edetabelis 15 18 17 16 15
2020. aastal Eesti punktisummat allapoole.
Eestis võtab ettevõtte likvideerimine aega
Allikas: World Bank
3 aastat (arenenud riikides 1,7) ja ühe
dollari kohta saab tagasi vaid 36,1senti
(arenenud riikides 70,2). Hästi läheb Eestil
kinnistuga seotud teemades ja
lepinguõiguses, kus oleme mõlemal juhul
maailma esikümnes.
Eesti positsiooni Eesti on säilitanud liidripositsiooni EL
säilitamine EL jaekaubanduse piirangute indeksis.
jaekaubanduse
piirangute indeksis #1 #1 #1 #1 #1
Allikas: EC single
market scoreboard
OECD Eesti OECD Eesti teenuskaubanduse piirangute
teenuskaubanduse indeks on sektorite lõikes paranenud.
piirangute indeks on
sektorite lõikes Jah Jah Jah Jah Jah
paranenud (STRI)
Allikas: OECD
E-kaubanduse E-kaubanduse osakaal SKP-st on pidevalt
osakaal SKPst kasvanud. SEB panga andmetel moodustas
>1% 1% >1% >1% >1% e-kaubanduse käive vähemalt 20%
Allikas: kaubanduse mahust.
Statistikaamet
Burden of 2020. aasta andmed puuduvad.
Government
Regulation (indeks) 4,08
>4 >4 >4 >4
(2017)
Allikas: World
Economic Forum
Programmi tegevus 1. Turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Ettevõtted ja tarbijad hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt ja
usaldusväärsena.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS, KredEx ja TTJA.
13
Tabel 9. Programmi tegevuse turuosalistele tegutsemiseks soodsa ja usaldusväärse keskkonna tagamine mõõdikute täitmine
Aruandeaastale
Aruandeaasta (2020)
järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Eesti positsiooni Eesti on säilitanud
säilitamine EL liidripositsiooni EL
jaekaubanduse jaekaubanduse piirangute
piirangute indeksis #1 #1 #1 #1 #1 indeksis.
Allikas: Retail
Restrictiveness Indicator
OECD Eesti Teenuskaubanduse piirangute
teenuskaubanduse indeks on sektorite lõikes
piirangute indeks on paranenud.
sektorite lõikes
paranenud (STRI) Jah Jah Jah Jah Jah
Allikas:
Allikas: OECD STRI:
oe.cd/stri
Ettevõtjate osakaal, kes Ettevõtjate osakaal, kes on
on müügiks kasutanud e- müügiks kasutanud e-kaubandust
19,5
kaubandust (%) 20 22,0 24,0 26,0 on kasvanud oodatust vähem.
(2019)
Allikas: Statistikaamet
Ettevõtjate osakaal, kes Ettevõtjate osakaal, kes on ostuks
on ostuks kasutanud e- kasutanud e-kaubandust on
14
kaubandust (%) 26 28,0 30,0 32,0 lagendund.
(2019)
Allikas: Statistikaamet
Isikute osakaal, kes on Koroona kriis suurendas Eestis e-
kasutanud e- ostlejate arvu vähemalt 50%
kaubandust (%) 63 68,4 66,0 68,0 70,0 (Maksekeskuse kliendianalüüs)
Allikas: Statistikaamet
Isikute osakaal, kes on Koroonakriis kasvatas Eestis e-
kasutanud piiriülest e- poodidest ostjaid vähemalt 50%
kaubandust (ostud 43,7 ning 2020.a. tegi 90% Eesti
50 52,0 54,0 56,0
(2019) täisealisest elanikkonnast
teistest EL riikidest) (%)
vähemalt 1 e-ostu. Pandeemia
Allikas: Statistikaamet ajal oli suurim kukkuja lisaks
Isikute osakaal, kes on meelelahutusele, reisile ja moe
kasutanud piiriülest e- valdkond. Kasvas kodukontori ja
vabaajaga seotu, kui ka
kaubandust (ostud 48,3
50 52,0 54,0 56,0 elektroonika, e-toit, e-ravimid jm.
teistest riikidest, v.a (2019) Alates 2020 on toimunud
EL) (%) andmete korjes muudatus ning
aegrida on katkenud.
Allikas: Statistikaamet
Tarbijate rahulolu Tarbijate rahulolu
turutingimustega, turutingimustega on üle EL
rahuloluindeks EL keskmise.
tarbijatingimuste
tulemustabelis on üle EL Jah EL: 65% Jah Jah Jah
keskmise (jah/ei)
Allikas: Consumer
Scoreboard
14
Programmi tegevus 2. Kaalutletud ja läbipaistev turu vajadustest lähtuv nõuete kehtestamine, toodete ja
teenuste ohutuse ja nõuetele vastavuse tagamine.
Tegevuse eesmärk ehk oodatav tulemus: Turul on ohutud ja nõuetele vastavad tooted ja teenused.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada: TTJA, MTÜ Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus ja AS Metrosert.
Tabel 10. Programmi tegevuse kaalutletud ja läbipaistva turu vajaduste... mõõdikute täitmine
Aruandeaastale
Aruandeaasta (2020)
järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Tarbijate ja ettevõtjate Tarbijate ja ettevõtjate usaldus
usaldus toodete ohutuse toodete ohutuse osas on üle EL
osas on üle EL keskmise keskmise.
(jah/ei) Jah EL: 77% Jah Jah Jah
Allikas: Consumer
Conditions Scoreboard
Ettevõtjate hinnang Ettevõtjate hinnang
järelevalveasutuste järelevalveasutuste
tooteohutusalase tooteohutusalase reeglistiku
rakendamisele on üle EL
reeglistiku
Jah EL: 62% Jah Jah Jah keskmise.
rakendamisele on üle EL
keskmise (jah/ei)
Allikas: Consumer
Conditions Scoreboard
Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:
Oluline komponent ettevõtluse arendamisel on ettevõtlikkust ja ettevõtlust soosiva keskkonna loomine.
Justiitsministeeriumi eestvedamisel jätkusid maksejõuetuse ja ühinguõiguse revisjon. Samuti rakendati
täies ulatuses loomemajanduse toetamiseks välja töötatud meetmeid.
2020 aastal loodi Reaalajamajanduse visioon ja tööplaan kuni 2027 aastani, mille tulemusena on nii era-
kui ka avalikul sektoril võimalik märkimisväärselt kokku hoida aja ja rahakulu halduskoormuselt ning
mis läbi andmete automatiseeritud ja standardiseeritud vahetuse muudab ettevõtlusega tegelemise
vähem bürokraatlikuks ja tulevikku prognoosivamaks.
Eesti.ee ettevõtja digivärava loomiseks viidi läbi aastal 2020 projekt „Ettevõtjate jaoks ühtse
kontaktpuntki visioonianalüüs“, mille käigus ühe tulemina sai väljatöötatud teekaart ettevõtjate jaoks
avaliku sektori teenuse ja teenustega seotud informatsiooni koondamine proaktiivselt ja
sündmuspõhiselt ühte digiväravasse. Ettevõtjatele ühe digivärava loomise esmasteks
mõjukomponentideks on ettevõtjate ajakulu vähenemine avaliku sektoriga suhtlemisel ning avalike
teenuste parem ja võrdsem kättesaadavus ettevõtjatele, et vähendada seeläbi ettevõtjate halduskoormust
riigiga suhtlemisel ja võimaldada enam keskenduda ettevõtte arendustegevustele. 2021 aastal jätkuvad
varasemalt planeeritud tegevused eesti.ee ettevõtja digivärava loomiseks.
Kooskõlastamisele saadeti infoühiskonna teenuse seaduse muutmise eelnõu, millega määratleti Euroopa
Liidu platvormide määruses sätestatud nõuete üle järelevalvet teostav asutus ning kehtestati
sanktsioonid. Eesmärk on edendada õiglast, prognoositavat, jätkusuutlikku ja usaldusväärset
veebipõhist ettevõtluskeskkonda siseturul, muutes veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused
ärikasutajate jaoks selgemaks ja õiglasemaks. Muudatus aitab tagada, et suurettevõtted ei rakendaks
ühepoolselt ärikasutajate suhtes tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast äritavast või on
vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.
MKM-i eestvedamisel koostati digiteenuste paketi suhtes Eesti positsioonipaber, mis koosneb Eesti
nägemusest digiteenuste akti (edaspidi DSA) ja uue konkurentsiõiguse meetme (edaspidi NCT) suhtes.
15
Eesti peab üheks suurimaks kitsaskohaks praegust õigusselgusetust infoühiskonna teenustele kohalduva
regulatsiooni osas teatud olukordades, mille tõttu on langetatud ka erinevaid kohtulahendeid. DSA näol
on tegemist 20-aastase e-kaubanduse direktiivi ülevaatamise ning kaasajastamisega, mis peab olema
õiguslikult teenusepakkujaid innustav ning edendama nn „viiendat vabadust“ ehk andmete vaba
liikumist. Õigusaktist tulenevad kohustused ei tohi seejuures ohustada mikro- ja väikeettevõtteid ega
seada neid halvemasse seisu võrreldes suurte platvormidega. NCT osas on ülima tähtsusega adekvaatse
ja vajaliku regulatiivse sekkumise tase, et vältida ülereguleerimist.
Tulenevalt riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest koondati alates 1. jaanuarist 2021
akrediteerimisega ning standardite koostamise ja avaldamise korraldamisega seotud tegevus ühte
organisatsiooni MTÜ-sse Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus. Uue organisatsiooni kaudu on
ühe ukse printsiibi põhimõttel võimalik vähendada nii avalike teenuste osutamise kui ka kliendi
halduskoormust. Akrediteerimisteenusega saavad ettevõtjad ja teadusasutused lasta kolmandatel
osapooltel hinnata oma protseduuride ja meetodite vastavust reeglitele, sealhulgas hinnatakse näiteks
tehnilist kompetentsust ja usaldusväärsust. Teenust kasutavad katse- ja kalibreerimislaborid,
võrdluskatsete korraldajad, sertifitseerimis- ning inspekteerimisasutused, kes osalevad sageli ka
standardite väljatöötamises ning kasutavad neid oma igapäevases kutsetegevuses.
AS Metrosert osales metroloogia keskasutuse ja riigietaloni laborina Euroopa metroloogiainstituutide
assotsiatsiooni (EURAMET e. V) töös ja selle raames tehtavates koostööprojektides. Riigietalonide –
massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste – arendamine ja säilitamine oli kõrge kvaliteediga
ning mõõteteenuste arendamisel lähtuti turu vajadustest. 2020. aasta metroloogiapäeva teema oli
mõõtmised rahvusvahelises kaubanduses eesmärgiga teadvustada mõõtmise tähtsust õiglases globaalses
kaubanduses tagamaks toodete vastavust standarditele ja nõuetele ning rahuldamaks klientide ootusi
kvaliteedile. AS Metrosert metroloogia keskasutusena lõi metroloogia propageerimiseks veebilehe
https://www.metroloogia.ee/.
Seoses 2020. aasta kevadel COVID-19 pandeemiast tuleneva kõrgendatud vajadusega usaldusväärsete
ja nõuetele vastavate isikukaitsevahendite järele, töötas TTJA koostöös Tartu Ülikooli ja TalTechi
ekspertidega välja juhendid kaitsemaskide valmistamiseks nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Juhendites
anti ülevaade meditsiinilise maski materjalidest ja neile seatud funktsionaalsetest tingimustest ning
ettevõtjatele maskide tootmise tehnoloogia, mida iga ettevõte võib vastavalt oma seadmepargile ja
võimalustele oma tootmisele kohandada. Lisaks korraldati ettevõtjatele kaitsevahendite tootmise ja
turustamise kohta veebiseminar, et selgitada soovitusi tootmise osas ja nõudeid materjalidele ning
alustati koostööd Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja Taltechi teadlastega, et testida laboris Eesti
tootjate kaitsemaske ja anda esialgne hinnang nende kaitsevõimele ning seeläbi leevendada nõudlust
Euroopa ülekoormatud laborite teenuste järele. Kiirkorras loodi katseseadme prototüüp, et testida
materjali osakeste läbilaskvust.
E-kaubanduse kasv 25% igal aastal ning kauplemise liikumine e-kanalitesse suurendab ka vaidlusi
kauplejate ja tarbijate vahel, mis nõuavad kvaliteetset ja kiiret lahendamist. COVID-19 viiruse levikuga
esines probleeme toodete ja teenuste ostujärgsel tagastamisel, mille tulemusena esitati 2020. a võrreldes
varasemaga TTJA juures tegutsevale tarbijavaidluste komisjonile võrreldes varasemate aastatega 400
avaldust (16%) rohkem. Kuna ka 2019. a läbi viidud Ernst&Youngi uuring kinnitas vajadust tõsta
tarbijavaidluste komisjoni usaldusväärsust ja kvaliteeti turuosaliste hulgas õiglase ettevõtluskeskkonna
tagamiseks, kooskõlastati suvel 2020 tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus.
Eesmärk on muuta vaidlusi kohtuväliselt lahendava tarbijavaidluste komisjoni toimemudelit nii, et
tagatud oleks põhikohtadega kompetentsete komisjoni esimeeste värbamine ning suurem ekspertide
kaasamine menetlusprotsessi.
16
MEEDE 3: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine
Meetme eesmärk: Eesti on rahvusvaheliselt atraktiivne turismisihtkoht, kus turismiettevõtjatel on hea
tegutseda.
Tabel 11. Meetme konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine mõõdikute täitmine
Aruandeaasta Aruandeaastale järgnevad
(2020) aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Turismiteenuste eksport Tulenevalt COVID pandeemia
mõjust kukkus oluliselt
Allikas: Eesti riiklik 2,01 0,7 2,15 2,20 2,24 turismiteenuste eksport (langus
turismiarengukava võrreldes 2019. aastaga 1,3 miljardi
2014–2020 võrra ehk 63%).
Tulenevalt COVID pandeemia
Välisturistide ööbimiste mõjust kukkus oluliselt
arv välisturistide ööbimiste arv st
välisturiste oli majutusettevõtetes
Allikas: Eesti riiklik 4,42 1,4 4,66 4,78 4,91
70% võrra vähem kui 2019. aastal.
turismiarengukava Välisturistide ööbimis oli viimati
2014–2020 sarnases suurusjärgus 1999. aastal
(1,3 mln) ja 2000. aastal (1,6 mln).
Interaktiivne turismistatistika on leitav siit: https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-
statistika/interaktiivne-turismistatistika
Programmi tegevus 1: Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Eesti kui reisisiht on ligipääsetav ja tuntud ning Eestis toimuvad
sündmused, Eesti turismitooted ja -teenused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, Eesti on tuntud
konverentsimaana.
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada EAS ja TTJA.
Tabel 12. Programmi tegevuse konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine mõõdikute täitmine
Aruandeaastale
Aruandeaasta (2020)
järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Eesti koht parima Kukkusime välja 2020 indeksist
mainega riikide seas st. ei pääsenud 75 hulka.
on FutureBrand poolt
Kukkusime
koostatavas Country välja 2020
brand tourism 25 indeksist st. ei 25 25 25
index’is tõusnud (25. pääsenud 75
kohale 2020. aastaks) hulka (2019)
Allikas: FutureBrand
uuring
Ööbimiste arv Pandeemia tõttu vähenes ka
prioriteetsetelt prioriteetsetelt sihtturgudelt
sihtturgudelt on tulevate turistide arv.
3 027 063 3 987 3 987 3 987
kasvanud (3 987 000 3 987 000
(2020) 000 000 000
ööbimiseni 2020.
aastaks)
17
Allikas:
Statistikaamet
Siseturistide 2020. aastal langesid
ööbimiste arv siseturistide ööbimised
majutuskohtades on mõnevõrra allapoole 2017. a
taset, kuid ületasid 2016. a taset.
kasvanud (2,1 miljoni 2,1
2,1 mln 2,27 mln 2,1 mln 2,1 mln Aasta kokkuvõttes vähenesid
ööbimiseni 2020. mln siseturistide ööbimised 12%.
aastaks)
Allikas:
Statistikaamet
Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:
Turismisektorile kui kriisis enim kannatada saanud sektorile olid nii 2020. aasta kevadel kui sügisel
suunatud eraldi toetusmeetmed. 2020. aastal toetati Ettevõtluse Arendamise Sihtasustuse kaudu
väikeettevõtjaid ja turismisektorit kriisitoetustena 33,83 mln euro ulatuses.
Kriisitoetused turismisektorile ja jaekaubanduse ettevõtjatele jätkusid ka 2021. aastal, esimese poolaasta
jooksul on läbi viidud 2 kriisitoetuse eraldamise taotlusvooru.
2020. aasta kevadel turismisektori COVID-19 pandeemiast tulenevate kahjude hüvitamise toetused olid
suunatud majutus-, toitlustus- ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste
pakkujatele. Toetuse suurus ettevõtja kohta jäi vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte
tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk oli toetada
raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist
kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma. Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust
lukustatud saarte turismiettevõtetele toimus eraldi eelarve alusel, kuid tingimused olid kõigile
ettevõtetele samad.
2020. aasta sügisel eraldati kriisitoetus väikeettevõtjate ja turismisektori täiendavaks toetamiseks, mille
eesmärk oli pakkuda ühekordset tagastamatut abi koroonaviiruse puhangust tulenenud kriisikahjude
osaliseks hüvitamiseks. Toetuse sihtgrupiks olid majutusettevõtjad, turismiatraktsioonid,
turismiteenuste pakkujad, giidid, rahvusvahelise liiniveo korraldajad, konverentside korraldajad ja
Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni akrediteeringut omavad reisiettevõtjad. Seda
turismisektori kriisitoetust sai taotleda ühekordselt – need ettevõtjad, kes olid saanud 2020. aasta
kevadel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt väikeettevõtja või turismisektori kahjude osalise
hüvitamise toetust või kultuuriministeeriumilt COVID-19 puhangust tingitud erakorralist abi, täiendavat
kriisitoetust taotleda ei saanud. Erandina said teist korda toetust taotleda need reisiettevõtjad, kes
omavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni akrediteeringut.
Kriisitoetusele lisaks oli turismiettevõtetel võimalik kasutada ettevõtte tegevuste ümberkorraldamiseks,
teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse
ettevalmistamiseks Euroopa Liidu vahenditest rahastatavat turismiettevõtete ärimudelite rakendamise
väikeprojektide toetust.
Lisaks EAS pakutavatele toetustele said turismiettevõtjad kasutada Töötukassa töötasuhüvitist ning
KredExi teenuseid - turismisektorile suunatud soodustingimustega erakorralisi käendusi ja laene.
Seoses pandeemiast tingitud ulatuslike reisipiirangute ning transpordiühenduste katkemisega suurenes
oluliselt TTJA koormus reisijate nõustamisel ja kaebuste lahendamisel, reisiettevõtjate tegevuse ja
tagatiste piisavuse kontrollimisel; samuti suurenes maksejõuetusse sattunud reisiettevõtjate arv, kelle
tagatis tuli kasutusele võtta reisijate nõuete rahuldamiseks.
18
3.2. Programm: Ehitus
Eesmärk Kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks
arenguks. Luua keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning
ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuks.
Soodustatakse arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna
turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu
paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste
tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis
jõuab kõigi Eesti elanikeni.
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
majandus- ja taristuminister
(väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister)
Kaasatud asutused Tehnilise järelevalve amet
Sihtasutus KredEx
Transpordiamet
Rahandusministeerium ja valitsemisala asutused
Justiitsministeerium
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Keskkonnaministeerium ja valitsemisala asutused
Kultuuriministeerium ja valitsemisala asutused
Haridusministeerium ja valitsemisala asutused
Sihtasutus Kutsekoda
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit
Eesti Arhitektide Liit
Eesti Maastikuarhitektide Liit
Eesti Sisearhitektide Liit
Eesti Ehitusinseneride Liit
Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit
Eesti Omanike Keskliit
Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus
Eesti Geodeetide Ühing
Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts
Eesti Vee-ettevõtete Liit
Eesti Soojustehnikainseneride Selts
Eesti Veeühing
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut
Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond
Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit
Eesti Korteriühistute Liit
Eesti Puitmajaliit
Digitaalehituse klaster
Avaliku sektori tellijate BIM töörühm
Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks. Programmiga
luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime
kasvuks, sealhulgas sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna
turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale
19
paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule mis jõuab kõigi Eesti
elanikeni.
Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on jätkusuutlik ehitus ja
planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt. joonis 1). Programmi tegevuste ja teenuste
jagunemises lähtutakse Eesti säästva arengu riiklikust strateegiast „Säästev Eesti 21“. Lisaks tuginetakse
koostamisel olevale ehituse pika vaate arengudokumendile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
põhimäärusele.
Joonis 1. Ehituse programmi struktuur
Eesmärkide saavutamise ja eelarve täitmise analüüs
Tabel 13. Ehituse programmi eelarve ja mõõdikute täitmine*
Aruandeaasta (2020)
Esialgne
Tegelik täitmine Lõplik (eelarve)
(eelarve)
Programm: ehitus Kulud -22 737 -121 132 -23 001
Investeeringud - - -
Meede 1. Jätkusuutlik ja
Kulud -19 484 -117 695 -19 758
kättesaadav elamufond
Meede 2. Jätkusuutlik ehitus ja
Kulud -3 253 -3 437 -3 242
planeerimine
Allikas: MKM ja Strateegilise juhtimise infosüsteem (SJIS), Rahandusministeerium
*eelarvesummad on tabelis toodud tuhandetes eurodes
20
Tabel 14. Ehituse programmi mõõdikute täitmine
Aruandeaasta Aruandeaastale
(2020) järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Sektori tööjõutootlikkus 2020. a seatud eesmärk on täidetud.
EL keskmisega Sektori tööjõutootlikkus on võrreldes
võrreldes, % EL keskmisega oluliselt kasvanud, aga
Allikas: Eurostat jääb siiski EL keskmisele oluliselt alla.
50 60 62 64 66
Suhteline kasv oli peamiselt tingitud
siiski Ühendkuningriikide kui kõige
kõrgema tootlikkusega ehitussektoriga
piirkonna EL-st lahkumisest.
Kodumajapidamiste Eesmärki ei õnnestunud täita. Tegelik
elektri- ja soojusenergia 5,4 5,4 5,3 5,2 tase sõltub lühikeses vaates peamiselt
5,6 Twh
tarbimine Twh Twh Twh Twh majandus- ja kliimaoludest.
Allikas: Statistikaamet
MEEDE 1: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine
Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt läbimõeldud ehitatud
keskkonda arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist eeskätte läbi digitaliseerimise ja
terviklikuma planeerimise.
Meetme eesmärk: Meetme eesmärk on saavutada meie ehitussektoriga seotud ettevõtete kõrge rahvusvaheline
konkurentsivõime ja parim ehitatud keskkond. Nii uute kui ka olemasolevate ehitiste osas tagatakse võimalikult
keskkonnasäästlikud, energiatõhusad, ligipääsetavad, turvalised, tervist säästvad ja muul moel kvaliteetsed
lahendused. Ehitatud keskkonda luuakse efektiivselt ja majanduse ühtlast arengut soodustavalt. Ehituse
tootlikkuse tõstmiseks arendatakse välja vastav digitaaltaristu. Tagatakse vastav õiguslik keskkond ja selle tõhus
rakendamine, riiklik visioon ning teavitustegevus.
Tabel 15. Meetme mõõdikute täitmine
Aruandeaastale
Aruandeaasta (2020)
järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Koht Doing Business Eesmärki ei õnnestunud täita. Siiski
ehituslubade andmise käimasolev ehitussektori
tõhususe edetabelis, digitaliseerimine, mis aitab mh
www.doingbusiness.org tagada kvaliteetse infovahetuse
ehitusregistri ja teiste ehitus
mõjutavate andmebaaside vahel
muudab protsessi oluliselt
1-10 19 1-10 1-5 1-5
tõhusamaks ja aitab tõusta Doing
Business indeksis. Tegeliku täitmise
osas on prognoositust suurem ajaline
viiteaeg, sest muutuma peab Doing
Business metoodika kohaselt
valimisse arvestatud kõige suurema
linna rakenduspraktika.
Meetme raames on järgmised programmi tegevused:
e-ehitus
Programmi tegevuse oodatav tulemus: E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja
kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise elukaarega
seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori
21
digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-
ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud
süsteemid ja meetmed.
Ehitatud keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Planeerimis- ja ehitustegevus toimub majanduslikult, ökoloogiliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikult. Ehitatud keskkonna loomisel arvestatakse avalikkuse huve; pakutakse võimalikult
kvaliteetne alus kõigi teiste majandusharude arenguks; tagatakse kasutajale võimalikult turvaline, tervist säästev
ja meeldiv elukeskkond; seda on tõhus ülal pidada ning selles kasutatud vastavad lahendused ja tooted on ohutud
ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised.
Ehitiste energiatõhususe suurendamine
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Energiatõhususe ja sisekliima tagamise poliitika on ühtne, vastuoludeta,
üldsusele selge ja tehnoloogilise innovatsiooni suhtes paindlik. Energiatõhususe ja sisekliima poliitika soodustab
Eesti hoonefondi järjepidevat arengut kooskõlas hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud kohustustega.
Ehitussektoris kasvab järjepidevalt teadlikkus kulutõhusate energiatõhusate lahenduste kasutamise osas.
Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:
E-ehituses töötati välja avaliku sektori tellijatele juhendmaterjal, mille alusel nõuda ehitise
infomudelite (BIM) kasutamist projekteerimis- ja ehituse hangetes. BIM projektide üldnõuete
standardiseerimine aitab oluliselt kaasa digitaalehituse levikule, mis omakorda soodustab ehitusega
seotud protsesside automatiseerimist. 2020. aasta esitati avaliku sektori tellijate ühtsed BIM nõuded
EVS-ile standardi kehtestamiseks ja valmis etalonmudel. Samuti alustati Eesti ehituse ühtse
klassifitseerimissüsteemi loomisega. Ühtne klassifitseerimise süsteem, mis arvestab kaasaegsete
suundumustega BIM tehnoloogia ja digitaalehituse vallas, loob ühtse ja arusaadava keele ehitusinfo
juhtimiseks üle kogu ehitise elukaare. 2020. aasta töötati välja ehituse ühtse
klassifitseerimissüsteemi põhimõtted ja kooskõlastati need ehitussektoriga.
Defineeriti e-ehituse platvormiga teenuste liidestamise raamistik ja protsess (arhitektuur,
stiiliraamat, kommunikatsioon, õiguslikud alused, filosoofia). Selle eesmärgiks on e-ehituse
platvormi kaudu muuta kättesaadavaks kõik ehitatud keskkonnaga seotud olulised (sündmus)
teenused. 2020. aasta valmis e-ehituse platvormi I etapp ja viidi läbi esimese välise teenuse
(SupplyCon, Garage48 häkketoni võitja) piloteerimine.
Jätkati terve Eesti ehitatud keskkonna 3D kaardi väljatöötamisega (digitaalne kaksik), kus on
võimalik visualiseerida ruumiga seotud andmeid (GIS+BIM). Terviklik ruumiline ehitatud
keskkonna visualiseerimine võimaldab lihtsamini ja kiiremini välja tuua seosed suure hulga
erinevate andmete vahel, et teha paremaid otsuseid ruumi arendamiseks. 2020. aasta viidi läbi
detailanalüüs ja lepiti kokku tehnilised lahendused. Valmis Eesti digitaalse 3D kaksiku I etapp.
Alustati tervikliku võrgurajatiste (3D) andmebaasi loomise (VRA) projektiga, mille eesmärgiks oli
uue andmevoo loomine võrguvaldajate ja seotud osapoolte vahel. Andmed võrgurajatiste kohta
vähendavad nende kahjustamist ja ehitusprojektide ajakulu, mis suurendab projektide kulusid. 2020.
aasta loodi andmebaas ja viidi läbi detailanalüüs, juurutati 75% teenustest.
Käivitati Ehitisregistri menetluskeskkonna muudatusprojekt suurima mõjuga teenuste
funktsionaalsuse parandamiseks (ehitus- ja kasutusluba). Muudatusprojekti abil on võimalik
oluliselt kokku hoida erasektori ja avaliku sektori esindajate aega. Viidi läbi kasutuslubade
detailanalüüs ja 2020. aasta valmis ehitus- ja kasutuslubade arendus. Samuti alustati Ehitisregistri
andmeparandustöödega, et tagada kvaliteetsed alusandmed investeerimisotsuste tegemiseks – 2020.
aasta parandati ca 70% andmestikust. Lisaks eeltoodule alustati Ehitusregistri arendustega, mis on
seotud BIM põhiste lahenduste kasutusele võtmisega, et toetada ehitusvaldkonna tootlikkuse tõusu
– 2020. aasta tarniti esimesed BIM automaatkontrolli teenused.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandele koostati 2020. aastal ehitusvaldkonna
strateegilisi eesmärke sisaldava ehituse pika vaate analüüs. Ehituse pika vaate eesmärgiks on toetada
ehitusvaldkonna tootlikkuse tõusu EL-i keskmise tasemeni aastaks 2030, tuua välja peamised
probleemkohad ja pakkuda välja lahendused sektori paremaks korralduseks.
22
2020. aastal koostati ehitusõiguse rakenduspraktika analüüs ehitusseadustiku muutmiseks ja
digitaliseerimise soodustamiseks. Vastavalt analüüsi järeldustele alustati ehitusseadustiku
väljatöötamiskavatsuse koostamist.
Valitsus kiitis 2020. aasta heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud
pikaajalise rekonstrueerimise strateegia. Strateegia peamine pikaajaline eesmärk on olemasoleva
hoonefondi terviklik rekonstrueerimine energiatõhususe C-klassi tasemele aastaks 2050. Strateegia
esitati 2020. aasta Euroopa Komisjonile ja pikaajalise strateegia tulemusi rakendati koheselt
toetusmeetmete planeerimisel (regionaalsed erisused, tehaseline rekonstrueerimine,
kommunikatsioon, elamuinvesteeringute fond) Lisaks eeltoodule võeti üle 2020. aasta Euroopa
Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv, mis puudutas 2018. aasta muudatuste üle võtmist Eesti
õigusruumis.
MEEDE 2: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond
Meetme eesmärk:
• uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi, jätkusuutliku uuenemise ja energiatõhususe
paranemine;
• eluruumide parema kättesaadavuse tagamine kõigile Eesti elanikele;
• aktiivsetest kinnisvaraturu piirkondadest eemal olevate tõmbekeskuste eluasemeturu arengu
soodustamine;
• eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele, üürituru teke.
Tabel 16. Meetme mõõdikute täitmine
Aruandeaasta Aruandeaastale
(2020) järgnevad aastad
Mõõdik, sh allikas
Tegelik
Sihttase 2021 2022 2023 Selgitus täitmise kohta
täitmine
Otsustes tuginetakse Ehituse pikk vaade aastani 2035
elamumajanduse pikale kiideti heaks valitsuskabineti poolt
vaatele ja hoonete Ei Ei Jah Jah Jah aprillis 2021 ning allkirjastati
rekonstrueerimise erasektori, kõrgkoolide ja kohalike
pikaajalisele strateegiale omavalitsustega juunis 2021.
Meetme raames on järgmised programmi tegevused:
Eluasemepoliitika
Programmi tegevuse oodatav tulemus: Tingimuste olemasolu eluasemeturul, mis võimaldavad kohalikel
omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult
iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada.
Lühikirjeldus 2020. aasta täitmise kohta:
COVID-19 eriolukorrast tulenevalt töötati välja 2020. aasta korterelamute rekonstrueerimise täiendav
toetusmeede. Meetmeks oli ettenähtud 71 mln eurot. Otsuseid vormistati kuni 31.12.2020. Positiivse
otsuse sai 217 korteriühistut summas 55,68 mln eurot. COVID-19 eriolukorrast tuleneva korterelamute
rekonstrueerimistoetuse tingimused olid sarnased eelmise aasta rekonstrueerimistoetuse tingimustega,
erisusena võis toetust küsida kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamutele (varasem piir oli kuni 1993.
aasta). Ühtlasi viidi läbivalt korterelamute rekonstrueerimise toetusmäär sõltuvusse regioonist ja
kinnisvara turuväärtuse piirkondadest, et suurendada tervikrekonstrueerimise osakaalu
maapiirkondades. Samuti viidi sisse toetusmeetmete pingerea moodustamisel energiasäästumäära
põhimõte. Korterelamute rekonstrueerimise voorupõhine toetusmeede, mis põhines
struktuurivahenditel, oli avatud 11.07.-10.07.2020. Meetmeks eraldati 28,54 mln eurot. Esitati 161
taotlust summas 61,62 mln eurot. Taotlused rahuldati piirkonnale eraldatud rahaliste vahendite mahus
ja energiasäästu parameetri alusel tekkinud pingerivi järgi. Positiivse otsuse sai 83 korteriühistut
23
summas 27,83 mln eurot. 92 taotlust ei rahuldatud meetme rahaliste vahendite lõppemise tõttu. 18
taotlust ei rahuldatud nõuetele mittevastavuse tõttu.
Lasterikaste perede toetusmeetmele eraldati 2020. aasta vahendid Sihtasutusele KredEx summas 3,2
mln eurot. 2020. aasta taotlusvoorus laekus 708 taotlust summas 7,7 mln eurot. Rahuldati 259 taotlust,
sh 32 korduvat taotlust, summas 3,08 mln eurot. Toetuse abil on püstitatud, renoveeritud või soetatud
2279 m2 elamispinda (v.a korduvtaotlejad).
Mahajäetud elamufondi lammutamiseks eraldati 2020. aasta KredExile vahendid summas 0,275 mln
eurot ja COVID-19 paketi raames lisaks 5 mln eurot. Nimetatud perioodil laekus 285 taotlust summas
7,7 mln eurot. Rahuldati 247 taotlust summas 6,4 mln eurot, välja maksti 2020. aasta 98 taotlust summas
1,1 mln eurot. Määrust muudeti 18.09.2020. a, mille alusel said toetust taotleda lisaks kohalike
omavalitsustele ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Kokku rahuldati 55 eraõigusliku juriidilise isiku
toetuse taotlust kogusummas 1,5 mln eurot. Seoses rahaliste vahendite lõppemisega peatati taotlusvoor
10.12.2020.
Elamute elektripaigaldiste ajakohastamise toetusmeetme raames esitati 2020. aastal 50 taotlust, millest
jäi rahuldamata 1, väljamakseid tehti 64 summas 148 767 eurot. 2020. aasta lõpu seisuga laekus 296
taotlust kogusummas 751 269 eurot, eraldati 282 toetust kogusummas 712 003 eurot ja välja maksti 264
toetust kogusummas 659 396 eurot.
Väikeelamute rekonstrueerimise toetusmeetmele laekus 2020. aastal 498 taotlust kogusummas 4,61 mln
eurot. Enamasti taotleti toetust fassaadi, sokli, katuse ja küttesüsteemide rekonstrueerimiseks ning
akende asendamiseks. Toetust eraldati 373 taotlejale kogusummas 3,34 mln eurot. 2020. aasta lõpu
seisuga laekus 1277 taotlust kogusummas 9,18 mln eurot ja toetuse otsuse sai 991 taotlust kogusummas
6,90 mln eurot. Toetus maksti välja 208 taotlejale kogusummas 1,03 mln eurot. 2020. aasta lõpu seisuga
maksti toetus välja 697 taotlejale kogusummas 3,54 mln eurot.
Viidi läbi maapiirkondade eluasemelaenu käenduse analüüs ja lisaks analüüsiti kvaliteetsete eluasemete
finantseerimisega seonduvalt omafinantseeringu asjakohast suurust. Analüüside tulemused ja nendest
tulenevad ettepanekud esitati Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.
Töötati välja 2020. aasta majandus- ja taristuministri ,,Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise
toetuse andmise tingimused ja kord'' määrus. Toetusmeetme eesmärgiks on korterelamute
rekonstrueerimisel uute tehniliste lahenduste kasutuselevõtu soodustamine; korterelamute
energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamine. Toetuse määr oli 50% või 1,0 mln eurot korterelamu kohta ja taotlusvoor avati
01.11.2020. Seejuures Sihtasutus KredEx kuulutas 30.11.2020 välja tehaselise rekonstrueerimise
ehitusprojektide koostajate ja rekonstrueerimistööde teostajate avaliku konkursi, mis lõppes 2021. aasta
veebruaris.
Alustati elamuinvesteeringute fondi väljatöötamisega, mille eesmärgiks on järjepideva rahastuse
tagamine korterelamute rekonstrueerimise valdkonnas. 2020. aasta viidi läbi elamuinvesteeringute fondi
ärianalüüs, mis valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Jätkati fondi põhimõtete ja
ülesehituse väljatöötamisega vastavalt majandus- ja taristuministri otsusele.