dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

AS Nordic Aviation Group korralise üldkoosoleku otsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. juuli 2021
Viit
1.1-5/21-040
Registreeritud
12. juuli 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-5/S Riigi osaluste valitsemise otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-5/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-521-040 12.07.2021 Käskkiri.asice2013 KB

Sisu (failidest)

1 Sisukord Sisukord .................................................................................................................................................. 2 Juhatuse esimehe pöördumine.............................................................................................................. 4 Tegevusaruanne ..................................................................................................................................... 5 Ülevaade tegevusest ........................................................................................................................... 6 2020. aasta kokkuvõte ........................................................................................................................ 7 Peamised riskid ................................................................................................................................. 10 Hea Ühingujuhtimise Tava ................................................................................................................ 12 Raamatupidamise aastaaruanne ......................................................................................................... 15 Konsolideeritud bilanss ..................................................................................................................... 15 Konsolideeritud kasumiaruanne ....................................................................................................... 16 Konsolideeritud rahavoogude aruanne ............................................................................................ 17 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .............................................................................. 18 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .................................................................... 19 Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ................................................................................................ 19 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted........................................................................................ 25 Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................. 25 Lisa 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara.................................................................. 26 Lisa 5. Võlad ja ettemaksed................................................................................................. 27 Lisa 6. Eraldised ................................................................................................................... 27 Lisa 7. Maksuvõlad ja ettemaksed ...................................................................................... 29 Lisa 8. Tingimuslikud kohustised......................................................................................... 29 Lisa 9. Aktsiakapital ............................................................................................................. 29 Lisa 10. Müügitulu ................................................................................................................. 30 Lisa 11. Müüdud teenuste kulud........................................................................................... 31 Lisa 12. Turustuskulud ........................................................................................................... 31 Lisa 13. Üldhalduskulud......................................................................................................... 32 Lisa 14. Muud äritulud ja ärikulud ........................................................................................ 32 Lisa 15. Finantstulud ja -kulud .............................................................................................. 32 Lisa 16. Rendid ....................................................................................................................... 32 Lisa 17. Seotud osapooled ..................................................................................................... 33 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded ............................................................. 35 Emaettevõtte konsolideerimata bilanss...................................................................................... 35 Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne ....................................................................... 36 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne ............................................................ 37 Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne .............................................. 38 2 Juhatuse liikmete allkirjad ................................................................................................................... 39 Majandusaasta kahjumi katmise ettepanek ......................................................................................... 40 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ....................................................................................................... 41 3 Juhatuse esimehe pöördumine 2020. aasta oli erakordne nii meie ettevõttele, globaalsele lennundusele ja võib öelda, et ka tervele inimkonnale. Nüüdseks oleme elanud juba üle aasta COVID-19 pandeemia tingimustes, mis on kaasa toonud üle 100 miljoni nakatunu ning ligi 3 miljonit surma. Hetkel küll mingi valgus tunnelis juba paistab ja vaktsineerimine käib üha kiiremas tempos, kuid keegi ei oska ette ennustada, millal või kas üldse võime selle kriisi lõppenuks lugeda. Nordic Aviation Group AS sai kriisis väga tugevasti kannatada. Ühel hetkel, eelmise aasta märtsis, olime sunnitud parkima mitmeks kuuks 23 lennukit oma 24-st. Väga hõrendatud graafikuga jätkas lendamist vaid üks lennuk Põhja-Rootsis. Kõik see tõi kaasa erakorraliste kokkuhoiumeetmete rakendamise. Enamusel töötajatel vähendati töökoormust ning töötasu, väga paljud töötajad olime sunnitud kahjuks koondama. Vaatamata sellele, et enamus meie koostööpartneritest ja liisingfirmadest olid koostöövalmid ja tulid meile vastu lepingutingimuste leevendamisega, olime siiski sunnitud riigilt abi küsima. Eesti Vabariigi valitsus ning Euroopa Komisjon toetasid meie taotlust ning EL koroonakriisi leevendamiseks mõeldud Ajutise Raamistiku meetme läbi võimaldati meile riigiabi. See võimaldab meil vaadata positiivselt jätkusuutliku tuleviku suunas. Samal ajal tegelesime kriisi ajal väga tõsiselt oma tegevuse tulevikku suunatud arendamise ja laiendamisega. Eelmise aasta sügisel saime kätte oma lennuettevõtja sertifikaadi ning lennutegevusloa ning peatselt ka IATA Airline Designator Code’i – ND. Seega nüüd on meil võimalus teostada lende Nordica kaubamärgi ja ND koodi all. Aasta lõpus alustasime Amadeusi kommertsplatvormi juurutamist, mis peaks Nordica lendude broneerimiseks ja müügiks olema kasutusel 2021.a suvel. Aasta viimasel päeval kirjutasime LOT Polish Airlinesiga alla lepingu nende osaluse omandamiseks meie ühises tütarfirmas Regional Jet OÜ (kes võttis eelmine aasta kasutusele Xfly kaubamärgi). Kommertskoostöö LOT-iga jätkub ning loodame seda veelgi arendada. Täname kõiki kliente ja avalikkust oma jätkuva toetuse eest meie ettevõttele selle kriisiperioodi jooksul. Loodame peatselt taastada suure osa oma senisest lennutegevusest ning pakkuda jätkuvalt meie standardiks olevat kõrget teeninduskvaliteeti. Tere tulemast meie lennukite pardale! Erki Urva Juhatuse esimees 4 Tegevusaruanne Nordic Aviation Group AS (edaspidi Nordica) kontsern kuulub 100% Eesti Vabariigile. Kontserni kuuluvad lisaks emaettevõttele Nordic Aviation Group AS ka tütarettevõtted Regional Jet OÜ (edaspidi Regional Jet) ja Nordic Aviation Advisory OÜ (edaspidi Nordic Aviation Advisory). Nordica põhiline tegevusvaldkond on kommertslendude organiseerimine. Kommertslendude organiseerimiseks on tarvis kommertsplatvormi. 2020. aastal kasutas Nordica koostööpartneri LOT Polish Airlines (edaspidi LOT) kommertsplatvormi ning tegi esimesi samme oma kommertsplatvormi kasutuselevõtuks. Lennutegevust viib läbi tütarettevõte Regional Jet OÜ, millest 51% osalus kuulus Nordicale ja 49% osalus kuulus LOT’ile. Nordica omandas ettevõttes Regional Jet 31.12.2020 seisuga 100% osaluse. Regional Jet eesmärgiks on olla kuluefektiivne lennutegevusüksus, mis omab lennuettevõtja sertifikaati (AOC, air operator certificate), lennuettevõtja lennutegevusluba (OL, operating licence) ning teisi põhitegevust toetavaid rahvusvahelisi sertifikaate ja lubasid. Nordic Aviation Advisory OÜ on 100% Nordicale kuuluv ettevõte. Tütarettevõte Nordic Aviation Advisory loodi 31.10.2017 eesmärgiga pakkuda Euroopa turul sõltumatut lennundusalast ärinõustamist. 2020. aastal ettevõttes äritegevust ei toimunud. Nordica struktuur Joonis 1 Nordica grupi struktuur 31.12.2020 seisuga Ettevõtte missiooniks on pakkuda Eesti inimestele ühendust Tallinnast Euroopa sihtkohtadega ja toetada seeläbi Eesti majanduskasvu ning turismi arengut. 5 Ettevõtte visiooniks on saada jätkusuutlikuks ja kasumlikuks lennundusgrupiks, teenindades vajadusel Eestit kui oma koduturgu, samal ajal otsides nii traditsioonilisi kui ka ebatavapäraseid ärivõimalusi peamiselt Euroopa Liidu riikides täiendavate tulude teenimise ning kulude ja/või riskide jagamise eesmärgil, et tagada konsolideeritult kasumlik majandustegevus. Ülevaade tegevusest Nordica kommertslennud Nordica kaubamärgi all teostatavaid liinilende opereerib tütarfirma Regional Jet OÜ ning neid teostatakse koostöös LOT’iga. Koostöös LOT’iga kannavad kõik Nordica lennud koodi LO8XXX. Alates 2021. aastast planeerib ettevõte üle minna oma kommertsplatvormile ning lennukoodile algusega “ND”. Nordica on tellimuslendudel kasutanud ka tütarettevõttele Regional Jet’ile eraldatud kahetähelist IATA lennukoodi EE. Allhankelennud (ACMI) teistele lennufirmadele Nordica tütarettevõte Regional Jet OÜ teostab oma klientidele allhanke lende Bombardier CRJ700/900 ja ATR 72 tüüpi õhusõidukitega. Bombardier CRJ tüüpi õhusõidukeid opereerib ettevõte alates 2016. aasta veebruarist, millega pakutakse teenust nii Nordicale, LOT-ile kui ka SAS-ile. Alates 2017. aasta suvest opereerib ettevõte ka ATR 72 tüüpi õhusõidukeid, mida kasutatakse peamiselt SAS’i regionaallendude opereerimiseks. Konsolideerimisgrupi ettevõtete põhiväärtused: Ohutus ennekõike Ohutus ei ole läbiräägitav, ohutuse alal ei tehta kompromisse. Oma igapäevases tegevuses lähtuvad grupiettevõtted kõikidest Euroopas kehtivatest reeglitest ja standarditest ning teostavad neist tulenevate protseduuride ja protsesside pidevat ja korralist auditeerimist koostöös siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutavate agentuuride ja audiitoritega. Klient on kõige tähtsam Grupiettevõtetel on palju erinevaid kliente – alates reisijatest kuni teiste lennuettevõteteni, kelle soovid ja vajadused on väga mitmekülgsed ja tarbitavad teenused oma iseloomult erinevad. Lisaks tavapärasele lennutegevusele pakume oma klientidele ka allhankena lendude opereerimisteenust ja kommertsplatvormi. Klientide heaolu tagamine on meile olulisimaks eesmärgiks ja püsivad kliendisuhted omavad ettevõttele suurimat väärtust. Seetõttu peame tegema kõik endast oleneva tagamaks pikaajalised kliendisuhted nii era- kui ka äriklientidega. Efektiivsus ja innovaatilisus äris annavad elujõulisuse Grupiettevõtete eesmärgiks on olla üks kõige efektiivsematest regionaalsetest lennuettevõtetest Euroopas, kasutades selleks oma uuenduslikku ja sihtotstarbelist ärimudelit. Meie laiahaardeline ja erinevatesse äriüksustesse eristatud teenustel baseeruv ärimudel annab igale grupi ettevõttele võimaluse optimeerida oma kulusid lähtuvalt oma tegevusvaldkonnast ja pakkuda klientidele just sellist teenust mida nad vajavad, tagades seeläbi meie pikaajalise konkurentsieelise vastavas valdkonnas. Me kavatseme ka tulevikus keskenduda oma tugevuste rakendamisele nii olemasolevate 6 teenuste arendamisel kui ka uute teenuste juurutamisel seades alati eesmärgiks konkurentsieelise tekitamise läbi efektiivsuse ja/või innovaatilisuse selles valdkonnas. Lisaks on ettevõtetes veel kogum täiendavaid väärtusi, millest oma tegevuses juhindutakse: Usaldusväärsus on võti edule – „me lendame siis kui ette nähtud“ Me loome väärtust oma omanikele, klientidele ja töötajatele Me hoolime keskkonnast ja kasutame moodsat tehnoloogiat ning keskkonna-sõbralikke käitamismeetodeid, et vähendada meie ökoloogilist jalajälge Olles regionaalne lennufirma, on paindlikkus meie konkurentsieelis Me oleme kohanemisvõimelised Me usaldame teineteist Me lähtume „kõik saab tehtud“ mõtteviisist Oleme ühtehoidev perekond, kes hoolib oma tööst, kolleegidest ja klientidest 2020. aasta kokkuvõte 2020. aasta makromajanduslik seisu mõjutas tugevalt aasta alguses alguse saanud COVID-19 viiruse levikust tulenev kriis. Kriisiga seotud sündmuste mõju kogu sektorile saab kindlasti olema väga kaugele ulatuv. Kriisi tulemusena muutub lennundusturg oluliselt ning ellu jäävad vaid ettevõtted, kes suudavad uue situatsiooniga võimalikult kiiresti kohaneda. IATA hinnangul langes 2020. aastal Euroopas kommertslennunduse RPK (revenue per kilometer) ligikaudu 70%. 1 Reisijate ning lendude arvu vähenemine mõjutas tugevalt ka Nordic Aviation Group grupiettevõtete äritegevust. Oodata on turu jätkuvat konsolideerumist ning paljude turuosaliste ellujäämine sõltub riikide poolt rakendatavate toetusmeetmete tulemuslikkusest. Tähtsamad sündmused 2020. aastal Märts 2020: COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra rakendamine, mis tõi kaasa ettevõtte tegevuse suuremahulise seiskumise. Juuni 2020: Nordic Aviation Group AS alustas mitteametlikke konsultatsioone riigiabi teemal Euroopa Komisjoniga. August 2020: Euroopa Komisjon kiitis heaks Nordic Aviation Group AS’le riigiabi andmise. November 2020: Eesti Vabariik teostas täiendava sissemakse Nordic Aviation Group AS aktsiakapitali 22 miljoni euro ulatuses. 1 IATA; https://www.iata.org/en/pressroom/pr/2021-02-03-02/ (loetud 29.03.2021) 7 November 2020: Nordic Aviation Group AS’le väljastati lennuettevõtja sertifikaat (AOC, air operator certificate). Detsember 2020: Nordic Aviation Group AS sõlmis SA’ga Kredex laenulimiidilepingu 8 miljoni euro ulatuses. Detsember 2020: Nordic Aviation Group AS omandas 100% osaluse tütarettevõttest Regional Jet OÜ. Nordic Aviation Group AS emiteeris 2020. aastal täiendavalt 300 000 uut aktsiat, nimiväärtusega 10 eurot. Aktsiad soetas ettevõtte ainuaktsionär Eesti Vabariik summas 22 000 000 eurot. Aktsiakapitali suurendamise eesmärk on COVID-19 pandeemiast tingitud raskuste leevendamine. Organisatsioon ja personal Nordica keskmine töötajate arv (k.a renditööjõud) 2020. aastal oli 424 (31.12.2019: 506), nendest 297 on lendava personali liiget (31.12.2019: 366) ning 127 kontoritöötajat (31.12.2019: 140). Nordic Aviation Group AS nõukogu on kolmeliikmeline. Seisuga 31.12.2020 kuulusid nõukogusse Toomas Tiivel (nõukogu esimees), Priit Karjus ja Taivo Linnamägi. 31.12.2020 seisuga kuulus ettevõtte juhatusse Erki Urva (tegevjuht). Lennukipark Nordica kontsernis oli 2020. aastal kasutusel 24 lennukit – 2 Bombardier CRJ700 tüüpi (70 istekohta), 12 Bombardier CRJ900 tüüpi (88/90 istekohta) ja 10 ATR 72-600 tüüpi (70 istekohta). Kõik lennukid on renditud kasutusrendi tingimustel. Lennukeid opereeris 2020. aastal grupi tütarettevõte Regional Jet. Statistika Nordica regulaarlendudel lendas 2020. aastal 22 tuhat reisijat (351 tuhat 2019. aastal) 1,4 tuhandel (7,6 tuhat 2019. aastal) lennul. Kogu aasta statistikas oli 15 minuti sees väljunud lendude täpsus 91% (83% 2019. aastal) ning regulaarsus (toimunud lendude osakaal) 97% (97% 2019. aastal). 8 Põhilised statistilised näitajad 2020 2019 Reisijate arv 22 tuhat 351 tuhat Lendude arv Nordica liinivõrgustikus 1,1 tuhat 7,6 tuhat Sihtkohtade arv 3 20 15 minuti väljumise täpsus 91% 83% Lendude regulaarsus 98% 97% RJ poolt opereeritud lendude arv partnerite liinivõrgustikus 11,6 tuhat 28,3 tuhat Lennukite arv 24 21 Statistika sisaldab regulaarlende. Joonis 2 Nordic Aviation Group AS poolt 2020. aastal teenindatud linnapaarid 9 Peamised finantssuhtarvud 2020 2019 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 2,56 1,79 (a) Omakapitali võlasiduvus 107% 178% (b) Likviidsuskordaja 2,26 1,51 (c) Võlakordaja 52% 64% (d) (a) käibevarad / lühiajalised kohustised (b) kohustised / omakapital (c) (käibevara-varud-ettemaksed)/lühiajalised kohustised (d) kohustised / varad Olulisemad investeeringud ning arendustegevused Nordic Aviation Group AS alustas 2020. aastal oma kommertsplatvormi juurutamist. Selle jaoks taotleti 2020. aastal lennuettevõtja sertifikaati (AOC, air operator certificate), lennutegevusluba (OL, operating licence), kui ka IATA Airline Designator Code. Nordica IATA lennuettevõtja tähis on ND. 2020. aastal sõlmiti Nordica poolt ka leping kommertsplatvormi juurutamise osas. Nordica plaanib alustada lendude müüki oma kommertsplatvormil 2021. aastal. Nordic Aviation Group AS omandas 2020. aastal 100% osaluse tütarettevõttest Regional Jet OÜ. Peamised riskid Riskijuhtimine on oluline osa ettevõtte juhtimisprotsessist, mis toetab ettevõtte ohutus- ja ärieesmärkide saavutamist. Riskide juhtimine aitab vähendada võimalikku kahju, mis võib tekkida riskistsenaariumite käivitamisel. Samuti aitab see planeerida tegevust töötajate koolitamisel ning sisemiste protseduuride täiustamisel eesmärgiga kõrvaldada või vähendada riske. • Majanduslikud ja poliitilised riskid Suurimaks riskiks on lennuettevõttele üldine makromajandusliku olukorra halvenemine, mis võib kaasa tuua lõpptarbijate ostujõu vähenemise. Samuti võivad lennuettevõtet mõjutada ka siseriiklikud poliitilised või seadusandlikud otsused, näiteks riikide poolt seatavad lennu- ja liikumispiirangud. Antud riskide maandamiseks jälgib Nordica pidevalt maailma- ja kohaliku majanduse ning poliitilisi arenguid ning vajadusel viib sisse muudatused enda tegevuses. 10 • Valuutarisk Nordica koduturu valuuta on euro, kuid kulubaasi eest tasutakse ka USA dollarites (USD). Valuutariski maandamiseks kasutab Nordica peamiselt hanke- ja kliendilepingulisi vahendeid, millega kaetakse suur osa traditsiooniliselt kommertslennundustegevusega seonduvaid valuutariske. Nii näiteks tasub Nordica oma kommertsliinivõrgustikus opereerivate lennukite liisingu eest eurodes ning osutab allhanke- ja muid teenuseid lepinguliselt proportsionaalselt nii eurodes kui ka USA dollarites vastavalt kulubaasi valuutale. • Äririskid Nordica peamised äririskid on seotud meie partnerite jätkusuutlikkusega. Nordica olulisemad partnerid on SAS ja LOT, kelle finantspositsioon on tugev ning kelle tegevust hindame pikaajaliselt jätkusuutlikuks. • Likviidsusrisk Likviidsusrisk tähendab seda, et ettevõttel ei pruugi olla piisavas mahus likviidseid varasid, et täita finantskohustusi õigeaegselt. Nordica põhimõte likviidsusriski maandamisel on eeskätt likviidsete varade olemasolu tagamine. Suur osa kontserni müügist toimub ettemaksete, sularaha või pangamaksete alusel. Nordica jälgib ning hindab pidevalt enda allhanke klientide finantspositsiooni. • Käitamisriskid Käitamisriskid on eelkõige seotud potentsiaalsest võimetusest tagada vajalikku lendude regulaarsust ja punktuaalsust. Nende riskide maandamiseks oleme, seoses oma üldise tegevuse kiire kasvuga, otsustanud suurendada täiendavat võimekust varulennukite näol ning vabastada ressurssi vähendades lende liinidel, mille mõju kasumlikkusele oli negatiivne. Lisaks sellele oleme juurutamas erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja tugevdamas organisatsioonilist võimekust. • Infoturbe ja kliendiandmete kaitse riskid Isikuandmete käitlemise ja töötlemisega kaasneb risk isikuandmete lekkeks väljapoole õigustatud isikute ringi. Riskide maandamiseks järgib ettevõte rangelt isikuandmete töötlemisele ja kaitsele kehtestatud Euroopa Liidu ning siseriiklikke õigusakte ja muid reegleid, seda nii iseseisvalt kui koostöös LOT’iga. • Personaliriskid Lisaks tavapärastele personaliriskidele, tuleb lennuettevõtetel kokku puutuda ülemaailmse pilootide puudusega. Sellega puutuvad kokku kõik lennufirmad, aga eriti just väiksemate lennukitega opereerivad regionaalsed lennuettevõtted. Tulenevalt suurenevast tööjõu puudusest Eestis ja Euroopa Liidus maandab Nordica personaliriski pakkudes enda töötajatele väärtuspõhist tasustamissüsteemi ning muutes oma tööprotsesse efektiivsemaks. 11 Hea Ühingujuhtimise Tava Äriühing juhindub oma kultuuris ja juhtimises riigivara seadusest (RVS) ning Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) soovitustest ulatuses, milles see on praktiline ja asjakohane, arvestades, et AS Nordic Aviation Group (Nordica) on Eesti Vabariigi ainuomanduses ning pole börsiäriühing. Kui soovitusi ei jälgita, on need aastaaruandes selgitatud ja põhjendatud. Järgnevalt on ära toodud HÜTi soovitused, mida Nordica ei jälgi peamiselt seetõttu, et äriühingul on ainuomanik Eesti Vabariik ning tegemist ei ole börsiettevõtjaga, mis tähendab suuremat info avalikustamise nõuet. Samas on sellest hoolimata aktsionäri ja kreeditoride huvid kaitstud. Nordica ei järgi alljärgnevaid HÜTi punkte: Üldkoosolek 1.2.1. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel. Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest teavitab emitent aktsionäre koheselt pärast selle kokkukutsumise otsustamist. Vastavas teates näidatakse ära erakorralise koosoleku kokkukutsumise põhjus ning kokkukutsumise ettepaneku tegija (juhatus, nõukogu, aktsionärid või audiitor). Erakorralise koosolekuga seotud teave tehakse viivitamatult teatavaks ka emitendi veebilehel. 1.2.3. Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või muul viisil kättesaadav. Olenevalt üldkoosoleku päevakorrast loetakse oluliseks teabeks kasumi jaotamise ettepanek, muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste ära märkimisega, väärtpaberite emiteerimise või muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jmt.) olulised tingimused ja lepingud või nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt. Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös. 1.2.4. Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta. Kui aktsionärid teevad üldkoosolekule eelneval ajal päevakorras olevate teemade kohta sisulisi ettepanekuid või nõukogu poolt esitatud ettepanekutest erinevaid ettepanekuid, siis avaldab emitent sellised ettepanekud enda veebilehel. 1.3.3. Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet). Ülaltoodud punktide järgimine ei ole asjakohane, kuna äriühingul on ainuaktsionär Eesti Vabariik, kellega ei ole otstarbekas suhelda veebilehe kaudu, vaid seda tehakse kooskõlastatuna ainuaktsionäriga. Kuna ei ole vähemusaktsionäre, kelle huve on vaja kaitsta, ei pea äriühing vajalikuks avaldada üldkoosolekuga seotud infot oma veebilehel. Samadel põhjustel ei ole üldjuhul võimalik üldkoosoleku distantsilt jälgimine või osavõtt. 12 Juhatus 2.2.7. Juhatuse liikmete põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva seisuga. Äriühing ei avalikusta oma veebilehel juhatuse liikmete tasustamise korda ega neile makstud tasusid, kuna juhatuse liikme lepingu tingimused on konfidentsiaalsed ja neid ei tohi avaldada teistele isikutele, kui seadus ei sätesta teisiti. 2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused. Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja emitendi vahel avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate tehingute tingimused on kaetud äriühingu korruptsiooniennetuse korraga, mis põhineb korruptsioonivastasel seadusel. Nõukogu 3.2.5 Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud makstavad hüved). Äriühing ei avalikusta nõukogu liikmete tasusid ega nende maksmise korda, vaid selle informatsiooni avalikustamise otsustab ainuaktsionär. Nõukogu liikmete tasustamise kord on sätestatud RVS-is ning piirmäärad rahandusministri 22.02.2010 määrusega nr 10 „Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“. Teabe avaldamine 5.2. Emitendi veebileht on selge ülesehitusega ning avalikustatav teave lihtsalt leitav. Avalikustatav teave on kättesaadav ka inglise keeles. Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe (sealhulgas aastaaruanne, vahearuanded, üldkoosoleku kokkukutsumise teade) avalikustamise kuupäevad majandusaasta alguses eraldi teates, nn finantskalendris. Nimetatud teate avalikustab emitent ka oma veebilehel. 5.3. Emitendi veebilehel on aktsionäridele kättesaadav: - aruanne Hea Ühingujuhtimise Tava kohta; - üldkoosoleku toimumise kuupäev, koht, päevakord ja muud üldkoosolekuga seotud andmed; 13 - põhikiri; - nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad; - juhatuse ja nõukogu koosseis; - andmed audiitori kohta; - majandusaasta aruanne; - vahearuanded; - aktsionäride vahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist (kui need on sõlmitud ja emitendile teada); - muud andmed, mis avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava alusel. 5.5. Kui emitent teavitab finantsanalüütikuid või teisi isikuid emitendiga seotud faktidest või hinnangutest, siis avaldab emitent selle teabe ka aktsionäridele oma veebilehel. Üldkoosolekul kas aktsionäride küsimustele vastates või muul viisil avaldatud siseteabe, mida ei ole varem avalikustatud, avalikustab emitent viivitamatult pärast üldkoosoleku toimumist. 5.6. Emitent korraldab andmevahetuse ajakirjanike ja analüütikuga läbimõeldult ja hoolikalt. Emitent hoidub suhtlemisel analüütikutega tegudest, mis võiksid seada ohtu analüütiku sõltumatuse või emitendi sõltumatuse analüütikust. Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel. Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne finantsaruandluse (vahearuanded, majandusaasta aruanne) avalikustamise kuupäevi. Kuna Nordica ei ole börsiäriühing ja tal on ainult üks aktsionär, siis ei ole otstarbekas ülaltoodud avalikustamise nõudeid rakendada. Andmevahetus ainuaktsionäriga toimub vastavalt seadusele ja aktsionäri soovidele. Finantsaruandlus ja auditeerimine 6.1.1. Emitent avalikustab korra igal aastal majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul vahearuanded. Nordica ei ole börsiäriühing ning ei pea vajalikuks vahearuandeid avalikustada. Avalikkusele jagatakse infot vastavalt vajadusele ja võimekusele. 14 Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (tuhandetes eurodes) VARAD Lisa nr 31.12.2020 31.12.2019 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 14 957 13 934 Nõuded ja ettemaksed 3 17 738 19 409 Varud 4 7 Käibevara kokku 32 699 33 350 Põhivara Nõuded ja ettemaksed 3 7 247 5 374 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 4 19 289 13 753 Põhivara kokku 26 536 19 127 VARAD KOKKU 59 235 52 477 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 5 7 789 17 028 Eraldised 6 4 965 1 605 Lühiajalised kohustised kokku 12 754 18 633 Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 5 12 641 7 150 Eraldised 6 5 191 7 803 Pikaajalised kohustused kokku 17 832 14 953 KOHUSTISED KOKKU 30 586 33 586 Omakapital Vähemusosalus 2 0 284 Aktsiakapital 9 4 000 1 000 Ülekurss 9 36 559 25 356 Kohustuslik reservkapital 48 48 Eelmiste perioodide jaotamata kasum / (kahjum) -3 640 -3 900 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -8 319 -3 897 OMAKAPITAL KOKKU 28 649 18 891 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 59 235 52 477 15 Konsolideeritud kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) Lisa nr 2020 2019 Müügitulu 10 60 962 104 417 Müüdud teenuste kulu 11 -63 339 -99 775 Brutokasum -2 377 4 642 Turustuskulud 12 -698 -2 979 Üldhalduskulud 13 -7 040 -6 711 Muud äritulud ja ärikulud 14 -708 1 041 Ärikahjum -10 822 -4 007 Kahjum valuutakursi muutustest -259 -7 Muud finantstulud ja –kulud 15 546 410 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -10 529 -3 604 S.h. Emaettevõtte omanike osa kasumist / (kahjumist) -8 319 -3 897 Vähemusomanike osa kasumist / (kahjumist) -2 210 293 16 Konsolideeritud rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) Lisa nr 2020 2019 Rahavood äritegevusest Ärikasum (-kahjum) -10 822 -4 007 Korrigeerimised 630 2 448 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -116 -502 Varude muutus 3 161 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 5 -3 000 11 973 Kokku rahavood äritegevusest -13 305 10 073 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 4 -7 331 -4 413 Antud laenud -88 0 Laekunud intressid 15 0 46 Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 420 -4 367 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laen 0 900 Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 9 22 000 0 Makstud intressid 0 -51 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 22 000 -849 Rahavood kokku 1 275 6 555 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 13 934 7 386 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 275 6 555 Valuutakursside muutuste mõju -252 -7 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 14 957 13 934 17 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital Jaotamata Kokku Vähemusosalus Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik kasum reservkapital (kahjum) 31.12.2018 1 000 25 356 44 -3 900 22 500 -1 259 21 241 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -3 897 -3 897 293 - 3 604 (kahjum) Muud muutused 0 0 4 0 4 1 250 1 254 omakapitalis 31.12.2019 1 000 25 356 48 -7 797 18 607 284 18 891 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -8 319 -8 319 -2 210 -10 529 (kahjum) Aktsiakapitali 3 000 0 0 0 3 000 0 3 000 sissemaksed Ülekursi sissemaksed 0 19 000 0 0 19 000 0 19 000 Vähemusosaluse muutus 0 0 0 -3 640 -3 640 1 926 -1 714 omakapitalis Muud muutused 0 -7 797 0 7 797 0 0 0 omakapitalis 31.12.2020 4 000 36 559 48 -11 959 28 649 0 28 649 Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 9. 18 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Arvestuspõhimõtted 1.1. Üldine informatsioon Nordic Aviation Group AS (edaspidi: emaettevõte) 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Konsolideeritud aruandes kajastuvad Nordic Aviation Group AS ning tema tütarettevõtete (koos edaspidi nimetatud: kontsern, Nordica) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on toodud Lisa 2. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes. 1.2. Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on valitsev mõju. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte valitseva mõju all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat. Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. 1.3. Raha ja rahalähendid Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit). 19 1.4. Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded, deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil. Ettemaksetena kajastatakse peamiselt lennukite rendi ettemakseid, aga ka muid ettemakseid nt maksude või tulevaste perioodide kulude eest. Ettemakseid (sh pikaajalised) ei diskonteerita olenemata nende realiseerumise tähtajast. 1.5. Finantsvarade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas. Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni (diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna. 1.6. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. 1.7. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mida Nordica kasutab lendude korraldamiseks, teenuste osutamisel, rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja – asukohta. Materiaalse põhivarana kajastatakse muuhulgas ettemaksed lennukite tehnilise hooldusega ja parendustega seotud tuleviku investeeringute eest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: 20 Masinad ja seadmed Lennukite komponendid 1-6 aastat Lennukite parendused 1-15 aastat Masinad ja seadmed 5 aastat Muud seadmed 1-5 aastat Vormiriided 2 aastat Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt. Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.8 Varade väärtuse langus kirjeldatud põhimõtetest. 1.8. Varade väärtuse langus Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi vähendamisena. 1.9. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. 21 1.10. Rendiarvestus Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule (va lepingud riigi konsolideerimisgrupi üksustega, mis vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi §-le 48 lg 10¹ kajastatakse kasuturendina). Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Müügi- tagasirenditehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on kasutus- või kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi- tagasirenditehingus tagasirent on kasutusrendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui ostu- müügitehingut, kusjuures tekkinud kasum/kahjum kajastatakse kohe, välja arvatud juhtudel kui müügihind on madalam kui vara õiglane väärtus ning madal hind kompenseeritakse madalate intressimääradega tulevikus, või kui müügihind on kõrgem kui vara õiglane väärtus. Kui tagasirenditehing on kasutusrent ning rendimaksed ja müügihind on õiglases väärtuses, siis on toimunud tavaline müügitehing ja tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kohe. Kontsern kui rentnik Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Kontsern kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 1.11. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Lennukite rendilepingutest tulenev ning aruandeperioodil opereeritud lennutundide/-tsüklite arvust sõltuv tuleviku hooldustöö investeerimiskohustis kajastatakse eraldisena juhul, kui hooldustöö teostamine kuulub rendilepingu lõpetamise (lennuki tagastuse) tingimuste hulka, st rentnikul on kohustus lennukid tagastada rendileandjale seisukorras nagu need olid rendiperioodi alguses. Muud hooldustöödega seotud tulevaste perioodide investeerimiskohustised bilansis ei kajastu, sest kohustise kohustav sündmus toimub pärast bilansipäeva. 22 Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. 1.12. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. 1.13. Tulude arvestus Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Vahetustehingud Kui kaupa või teenust vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, käsitletakse seda vahetust kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks on sellisel juhul saadava kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse tulu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad. Tulu lennupiletite müügist Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on reisijale osutatud. Tulu kasutamata piletitest kajastatakse 3 kuu möödumisel korrigeerides perioodi tulusid, millal transporditeenus toimus. Tulu tšarterlendudest ja märg-liisingu teenusest Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on kliendile osutatud. Intressitulu Tulu kajatatakse kui laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Dividenditulu Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks. 23 1.14. Ettevõtte tulumaks Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. 1.15. Välisvaluutatehingute kajastamine Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta, milleks on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, deposiidid, varud, materiaalne ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud keskpanga valuutakursi alusel. 24 Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted Nordic Aviation Group AS tütarettevõtted: Tütarettevõte Asukohamaa Osalus 31.12.2020 Osalus 31.12.2019 Regional Jet OÜ Eesti 100% 51% Nordic Aviation Advisory OÜ Eesti 100% 100% 2020.aasta lõpus toimus vähemusosaluse väljaost LOT Polish Airlines’lt ning sellega seoses seisuga 31.12.2020 kontsernis vähemusosalust ei eksisteeri. Osaluse väljaost oli mitterahaline tehing, mille raames väljaostu hind tasaarveldati omavaheliste nõuete ja kohustustega. Tekkinud vahe on kajastatud bilansis eelmiste perioodide jaotamata kahjumi real. Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 1-5 aasta Lisa 31.12.2020 12 kuu jooksul Üle 5 aasta jooksul nr Nõuded ostjate vastu 13 218 13 218 0 0 Maksude ettemaksed ja 686 686 0 0 7 tagasinõuded Ettemaksed 11 080 3 833 6 224 1 023 Tulevaste perioodide kulud 837 837 0 0 Muud makstud ettemaksed ja deposiidid 10 244 2 997 6 224 1 023 Kokku nõuded ja ettemaksed 24 896 17 738 6 224 1 023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 1-5 aasta Lisa 31.12.2019 12 kuu jooksul Üle 5 aasta jooksul nr Nõuded ostjate vastu 14 192 14 192 0 0 Maksude ettemaksed ja 581 581 0 0 7 tagasinõuded Ettemaksed 10 010 4 636 4 391 983 Tulevaste perioodide kulud 1 423 1 423 0 0 Muud makstud ettemaksed ja deposiidid 8 587 3 213 4 391 983 Kokku nõuded ja ettemaksed 24 783 19 409 4 391 983 25 Tagatisdeposiidid tähtajaga alla 1 aasta ning 2021. aasta lennukite kasutusrendi eest ettemaksed on kajastatud nominaalväärtuses lühiajaliste ettemaksete all. Tagasilaekuvad pikaajalised tagatisdeposiidid on kajastatud bilansis nüüdisväärtuses diskonteerituna 4%-ga vastavalt Avaliku sekotri finantsarvestuse- ja aruandluse juhend §36 (4)-le. Pikaajalisi tagatisdeposiite maksti LOT Polish Airline-le seoses kommertsplatvormi jagamisega ning lennukite rendileandjatele seoses pikaajaliste kasutusrendilepingutega. Muud pikaajalised ettemaksed on viimase CRJ-900 lennuki 2018-2021. aastal kasutusrendi eest tehtud ettemakseid Transpordi Varahaldus OÜ-le (100%-se riigiosalusega ettevõte). Lisa 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara (tuhandetes eurodes) Ettemaksed Lennukid lennukite Muud Ettemaksed ja Immateriaalne varuosade ja Vormiriided Rajatised masinad ja immateriaalse Kokku lennukite põhivara parenduste seadmed põhivara eest osad eest 31.12.2019 Soetusmaksumus 3 065 11 569 639 70 23 23 39 15 427 Akumuleerunud kulum -1 204 0 -416 -47 -3 0 -3 -1 674 1 861 11 569 223 22 19 23 36 13 753 Ostud ja parendused 551 6 735 0 0 0 45 0 7 331 Amortisatsioonikulu -1 542 0 -294 -14 -5 0 -11 -1 866 Ümberklassifitseerimine 1 115 -1 115 71 0 0 -48 48 71 31.12.2020 Soetusmaksumus 4 731 17 189 710 70 23 20 87 22 829 Akumuleerunud kulum -2 746 0 -710 -62 -8 0 -14 -3 540 1 985 17 189 0 8 15 20 73 19 289 Aruandeperioodil soetas kontsern lennukitele paigaldatavaid varuosasid kasutuseaga üle ühe aasta. Varuosad on kajastatud kontserni varades lennukite osadena ning nende kulumiarvestuse periood on määratud lähtudes vara individuaalsetest tehnilistest parameetritest ja taastamiskavast. Osade pikaajaliste lennukite kasutusrendilepingute alusel on kontsernil kohustus teostada märkimisväärseid investeeringuid nõudvaid lennukite hooldus- ja parendustöid kogu kasutusperioodi jooksul. Aruandekuupäevaks rendileandjale teostatud lepingute järgsed ettemaksed parenduste eest kajastatakse kuni põhivarade soetamiseni põhivara ettemaksetena. Tehtud hooldusteenused ja parendused on võetud aruandlusperioodil põhivarana arvele. Lisaks on kontsernil pooleli kahe majandustarkvara lahenduse arendus (Columbus pilvepalk ja BC laomoodul), mille ettemaksed on kajastatud immateriaalse põhivara ettemaksete all kuni tööde lõpliku valmimiseni. 26 Lisa 5. Võlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2020 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 4 980 4 980 0 Võlad töövõtjatele 423 423 0 Maksuvõlad 247 247 0 7 Maksude viitvõlad 493 493 0 Saadud ettemaksed 3 321 1 551 1 769 Muud võlad 10 966 94 10 872 Kokku võlad ja ettemaksed 20 430 7 789 12 641 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 31.12.2019 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 9 859 9 859 0 Võlad töövõtjatele 358 358 0 Maksuvõlad 363 363 0 7 Maksude viitvõlad 0 0 0 Saadud ettemaksed 7 977 6 207 1 769 Muud võlad 5 621 241 5 381 Kokku võlad ja ettemaksed 24 178 17 028 7 150 Kõik lisas toodud kohustised ja saadud ettemaksed on tekkinud kontserni tavapärasest ostu- ja müügitegevusest, sh saadud ettemaksed sisaldavad tulevaste perioodide tulu Poola lennuettevõttele LOT pakutavast ACMI teenusest summas 193 tuhat eurot ja Transpordi Varahaldus OÜ poolt tasutud CRJ-tüüpi lennuki mootori remondi ettemakse summas 1 307 tuhat eurot Pikaajaliste ettemaksetena kajastatakse lennufirma SAS poolt tasutud ettemakseid pakutava ACMI teenuste raames summas 1 769 tuhat eurot. Muud võlad sisaldavad seisuga 31.12.2020 krediitkartide maksete võlgasid (lühiajalised) ning SAS-i märgliisingu lepingu raames saadud tagasimakstavat tagatisdeposiiti (pikaajaline). Pikaajaline deposiit on kajastatud bilansis diskonteerituna 4%-ga vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse juhend §36 (4)-le (lisa 15). Lisa 6. Eraldised (tuhandetes eurodes) Aruandeaasta lõpu seisuga olid moodustatud järgmised eraldised: - Seitsme ATR tüüpi lennuki hooldustööde reserv. Lepingute kohaselt on kontsernil lennukite tagastamisel rendileandjale kohustus teostada ise hooldus- või remonditöid või tasuda kompensatsiooni, kui rendileandja peab tegema väljaminekuid, et taastada rendile andmisele eelnenud lennuki seisukord. 27 ATR tüüpi lennukite hooldusreservi eraldis seisuga 31. detsember 2020 jaguneb lühiajalise (3336 tuhat eurot) ja pikaajalise (5 191 tuhat eurot) vahel ning selle realiseerimistähtaeg saabub juhtkonna hinnangul valdavalt aastatel 2021-2024 vastavalt renditud lennukite hooldus- ja remonditööde teostamisele või kompensatsiooni tasumisele lennukite tagastamisel. Eraldis koosneb mitmest olulisest ATR tüüpi lennuki remondist ja moodustatakse lähtuvalt lennukite registreeritud lennutundide ja lennutsüklite arvust kuni remondi teostamiseni või kuni lennuki tagastamiseni rendileandjale. Lennutunni ja -tsükli hinnaks on lennuki vastava hoolduse või remondi turuhind. Kasumiaruandes kajastatakse lennukite hoolduse ja remondiga seotud eraldisi real müüdud teenuste kulud. Eraldise kasutamine registreeritakse teostatud remondi vastuvõtmisel või lennuki tagastamisel rendileandjale. - 2019.aastal Rootsi Kuningriigis võidetud PSO alusel teostatud lendude eest määras kohalik Trafikverket lepingust tuleneva trahvi tühistatud ja hilinenud lennustatistika alusel summas 119 tuhat eurot (edaspidi „PSO trahv“), mis realiseerus aastal 2020; - Muud kohustused sisaldavad eraldist Estonian Air AS-i endiste töötajate hagisumma hüvitamiseks (vt lisa 8) ning muid seaduste või kahjumlike lepingute täitmisest tulenevaid lühiajalisi kohustusi. 31.12.2019 Moodustamine Kasutamine 31.12.2020 Kokku eraldised 9 408 4 394 -3 646 10 156 Sealhulgas: ATR hooldusreservid 9 249 2 805 -3 527 8 527 PSO trahv 119 0 -119 0 Muud kohustused 40 1 589 0 1 629 31.12.2018 Moodustamine Kasutamine 31.12.2019 Kokku eraldised 6 006 5 821 -2 419 9 408 Sealhulgas: ATR hooldusreservid 5 712 5 662 -2 125 9 249 PSO trahv 0 119 0 119 CO2 hinna korrigeerimine 201 0 -201 0 Muud kohustused 93 40 -93 40 Pikaajaliste eraldiste kasutamine 2020. aastal seondus ATR lennukite suuremahuliste hooldustööde teostamisega. Kasutatud eraldise summa koosneb teostatud hooldustööde alustamishetkeks kogutud reservist. 28 Lisa 7. Maksuvõlad ja ettemaksed (tuhandetes eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 100 0 239 0 Üksikisiku tulumaks 0 113 0 113 Erisoodustuse tulumaks 0 1 0 15 Sotsiaalmaks 0 121 0 214 Kohustuslik kogumispension 0 6 0 10 Töötuskindlustusmaksed 0 7 0 12 Ettemaksukonto jääk 586 0 341 0 Kokku maksuvõlad ja ettemaksed 686 247 581 363 (lisad 3 ja 5) Lisa 8. Tingimuslikud kohustised Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma. Pooleliolevad kohtuvaidlused Seisuga 31.12.2020 oli Kontsernil üks käimasolev kohtumenetlus (Estonian Air AS-i – edaspidi EA- endiste töötajate hagi Nordic Aviation Group AS-i kui EA õigusjärglase vastu saamata töötasude, puhkusetasude ja töölepingu lõpetamisega seonduvate hüvitiste nõude osas), mille nõude summa ületab 1,5 miljonit eurot. 2020.a augustis andis Harju Maakohus välja otsuse, milles pooldas Estonian Airi endiste töötajate seisukohti. 2021.a kevadel nõustus Maakohtu lahendiga ka Ringkonnakohus. Antud kohtuotsused on edasi kaevatud Riigikohtus. Seisuga 31.12.2020 on ettevõte moodustanud eraldise võimaliku hagisumma hüvitamiseks. Lisa 9. Aktsiakapital (tuhandetes eurodes) 31.12.2020 31.12.2019 Aktsiakapital (eurodes) 4 000 000 1 000 000 Aktsiate arv (tk) 400 000 100 000 Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10 Nordic Aviation Group AS-i aktsiakapital summas 1 miljon eurot kanti Äriregistrisse Eesti Vabariigi asutamisotsuse alusel 9. oktoobril 2015. aastal. 29 2020.a novembris emiteeriti lisaks 300 tuhat aktsiat nimiväärtusega 10 eurot. Seisuga 31.12.2020 on ettevõtte aktsiakapital 4 miljonit eurot. Lisaks kontserni aktsiakapitalile oli kogumahus sisse makstud ülekurss summas 58 700 tuhat eurot, sh 2020.aastal tehtud täiendav sissemakse 19 000 tuhat eurot, mis vähenes 36 559 tuhande euroni pärast eelmiste perioodide kahjumi katmist ülekursist. Lisa 10. Müügitulu (tuhandetes eurodes) Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes: 2020 2019 Müük Euroopa Liidu riikidele 60 515 101 262 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike 447 3 155 Kokku 60 962 104 417 Müügitulu tegevusalade lõikes: 2020 2019 Regulaarlennud 2 810 26 136 Lennukite rent koos meeskondadega 53 795 74 621 Tšarterid ja muud lennuteenused 4 258 3 438 Muud teenused 99 222 Kokku 60 962 104 417 Müügitulu langus aastal 2020 võrreldes eelmise majandusaastaga ligikaudu 42% oli tingitud peamiselt ülemaailmse Covid19 pandeemia jätkumisest ja süvenemisest. 30 Lisa 11. Müüdud teenuste kulud (tuhandetes eurodes) 2020 2019 Lennukite hooldus 19 112 26 046 Lendava personaliga seotud kulud 21 981 29 105 Lennukikütus ja kasvuhoonegaasid 1 259 9 442 Lennukite liising (lisa 16) ja kindlustus 14 335 21 471 Maapealne teenindus ja lennujaamatasud 1 954 6 565 Navigatsioonitasud 368 2 313 Reisijatega seotud kulud 357 2 291 Sisseostetud lennuteenus* 540 840 Lennukite parenduste ja varuosade 1 545 1 283 amortisatsioonikulu Muud kulud 1 888 419 Müüdud teenuste kulu kokku 63 339 99 775 * Sisseostetud lennuteenus on märgliising (lennukite rent koos meeskonnaga) ja teise lennufirma koodi all opereerimise tasud. Lisa 12. Turustuskulud (tuhandetes eurodes) 2020 2019 Distributsioonikulud 239 1 871 Palk ja sotsiaalmaksud 371 761 Turustuskulud 83 345 Muud kulud 5 2 Turustuskulud kokku 698 2 979 Aruandeperioodil oli kontsernis kommerts- ja turundustegevusega hõivatud keskmiselt 12 töötajat (2019. aastal – 12 töötajat). 31 Lisa 13. Üldhalduskulud (tuhandetes eurodes) 2020 2019 Palk ja sotsiaalmaksud 3 777 3 508 Sisseostetud teenuste kulud 2 125 2 039 IT kulud 626 519 Muud kulud* 512 645 Üldhalduskulud kokku 7 040 6 711 * Muud kulud sisaldavad makstud riigilõivu, litsentsitasusid, väheväärtusliku inventari ja muid halduskulusid. Seisuga 31.12.2020 töötas kontsernis töölepingu alusel 128 töötajat ning 6 juhtimis- ja kontrollorgani liiget (seisuga 31.12.2019 – 131 töölepinguga töötajat ning 6 juhtimis- ja kontrollorgani liiget). Aruandeperioodi keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 121 (2019. aastal – 124). Lisa 14. Muud äritulud ja ärikulud Enamiku aruandeperioodi muudest ärituludest ja ärikuludest moodustasid kahjumliku lepingu ning haginõude realiseerumiseks moodustatud eraldised (vt lisa 6). Ülejäänud osa sisaldab makstud lepingutrahve, lootusetute nõuete kulusid, regulaarsest äritegevusest tekkinud realiseeritud valuutakursikahjumit, ühekordseid makse ja välisriikides makstud tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu. Lisa 15. Finantstulud ja -kulud Suurema osa aruandeperioodi finantstuludest ja – kuludest moodustasid: - laekunud (lisa 5) ja makstud (lisa 3) pikaajaliste tagatisdeposiitide diskonteerimisest tekkinud tulud ja kulud; - intressitulu laenult. Kahjum valuutakursi muutustest on toodud kasumiaruandes eraldi reana ning kujutab endast valuutakursside muutustega seotud tulude ja kulude vahet. Lisa 16. Rendid (tuhandetes eurodes) Kontsern kui rentnik Kasutusrent: Kontsern on võtnud kasutusrendile lennukid, kontoripinna ja -seadmed. Ettevõttel ei ole kavatsust renditud varasid pärast rendiperioodi välja osta. 32 2020 2019 Lennukite ja lennukite varuosade liisingukulu (lisa 14 228 21 325 11) Kontoripinnad ja seadmed 139 184 Kokku 14 367 21 509 Seitsme kasutusrendilepingu alusel renditud CRJ-900 lennuki alusvaluutaks on EUR, ülejäänud kolmel CRJ-900, kahel CRJ-700 ja kümne ATR tüüpi lennuki alusvaluutaks on USD. Seitsme CRJ900 tüüpi lennukite rendilepingud on pikaajalised (12-13 aastat), nende hulgast kolme on võimalik katkestada ennetähtaegselt alates 2020.-2021.aastast. ATR lennukite rendilepingud on 6-aastased võimalusega katkestada rendisuhet 3 aasta möödumisel. Kontsern maksab lennuki rentide puhul lisaks liisingukulule ka lennukite hooldus- ja parendustööde eest (lisad 4 ja 11). Seoses 2020.aastal valitsenud ülemaailmse Covid 19 pandeemia olukorraga tagastati 2 CRJ700 tüüpi ning plaanitakse 2021.aastal tagastada 1 CRJ900 tüüpi ning 3 ATR tüüpi lennukit. Kontoripinna ja – seadmete rendilepingutega ei kaasne muid olulisi lisatingimusi. Lisa 17. Seotud osapooled (tuhandetes eurodes) Nordic Aviation Group AS aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aruande koostamisel on seotud osapoolteks loetud: a. tegev- ja kõrgem juhtkond (sh tütarettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju); b. eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende olulise mõju all olevad ettevõtted; c. organisatsioonid, kus omanikul on valitsev mõju. 31.12.2020 31.12.2019 Kohustised Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 10 10 2020 2019 Ostud Ostud Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 96 100 33 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised 2020 2019 soodustused Arvestatud tasu 404 446 Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole aruande- ega võrdlusperioodil moodustatud allahindluseid. 34 Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Emaettevõtte konsolideerimata bilanss (tuhandetes eurodes) VARAD 31.12.2020 31.12.2019 Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 10 448 2 893 Nõuded ja ettemaksed 7 184 7 914 Varud 3 7 Käibevara kokku 17 634 10 814 Põhivara Investeeringud tütarettevõttesse 1 254 1 254 Nõuded ja ettemaksed 3 355 3 162 Materiaalne põhivara 18 654 12 578 Põhivara kokku 23 263 16 994 VARAD KOKKU 40 897 27 808 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2020 31.12.2019 Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 2 420 5 964 Eraldised 400 119 Lühiajalised kohustised kokku 2 820 6 083 Võlad ja ettemaksed 424 424 Eraldised 1 914 1 544 Pikaajalised kohustised kokku 2 338 1 968 KOHUSTISED KOKKU 5 159 8 051 Omakapital Aktsiakapital 4 000 1 000 Ülekurss 37 714 25 356 Kohustuslik reservkapital 44 44 Eelmiste perioodide jaotamata kasum / (kahjum) 0 - 2 353 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -6 019 -4 290 OMAKAPITAL KOKKU 35 738 19 757 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 40 897 27 808 35 Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne (tuhandetes eurodes) 2020 2019 Müügitulu 11 814 47 174 Müüdud teenuste kulu -16 054 -47 085 Brutokasum -4 240 89 Turustuskulud -636 -2 951 Üldhalduskulud -1 506 -1 914 Muud äritulud ja ärikulud 257 376 Ärikasum / (-kahjum) -6 125 -4 399 Kahjum valuutakursi muutustest 5 -45 Muud finantstulud ja –kulud 100 155 Aruandeaasta kasum / (kahjum) -6 019 -4 290 36 Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne (tuhandetes eurodes) 2020 2019 Rahavood äritegevusest Ärikahjum (kasum) -6 125 -4 399 Korrigeerimised 227 2 996 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 583 2 651 Varude muutus 5 160 Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -2 893 73 Kokku rahavood äritegevusest -8 204 1 481 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse põhivara soetamisel -6 249 -3 335 Antud laenude tagasimaksed 0 400 Laekunud intressid 8 125 Kokku rahavood investeerimistegevusest -6 241 -2 810 Rahavood finantseerimistegevusest Aktsiakapitali sissemaksed 22 000 0 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 22 000 0 Rahavood kokku 7 555 -1 329 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 893 4 267 Raha ja raha ekvivalentide muutus -7 555 -1 329 Valuutakursside muutuste mõju 6 -45 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 10 448 2 893 37 Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes eurodes) Kohustuslik Jaotamata kasum Aktsiakapital Ülekurss Kokku reservkapital (kahjum) 31.12.2018 1 000 25 356 44 -2 353 24 047 Aruandeaasta kahjum 0 0 0 -4 290 -4 290 31.12.2019 1 000 25 356 44 -6 643 19 757 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 0 0 -1 254 -1 254 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 299 299 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 1 000 25 356 44 -7 597 18 803 omakapital seisuga 31.12.2019 Aruandeaasta kahjum 0 0 0 -6 019 -6 019 Muud muutused omakapitalis 0 -6 643 6 643 0 Omakapitali sissemaksed 3 000 19 000 0 0 22 000 31.12.2020 4 000 37 713 44 -6 019 35 738 Valitseva ja olulise mõju all olevate 0 0 0 -1 254 -1 254 osaluste bilansiline väärtus Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 0 0 arvestatuna kapitaliosaluse meetodil Korrigeeritud konsolideerimata 4 000 37 713 44 -7 273 34 484 omakapital seisuga 31.12.2020 38 Juhatuse liikmete allkirjad Nordic Aviation Group AS juhtkond on 31. detsember 2020 lõppenud majandusaasta aruande heaks kiitnud ja allkirjastanud 18. juunil 2021. Erki Urva Juhatuse liige 39 Nordic Aviation Group AS Majandusaasta kahjumi katmise ettepanek 18. juunil 2021 Kontserni 1.01.2020 – 31.12.2020 perioodi kahjum vastavalt majandusaasta aruandele on 8 319 tuhat eurot ning sisse makstud ülekursi jääk seisuga 31.12.2020 on 36 559 tuhat eurot. Nordic Aviation Group ASi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku katta kontserni jaotamata kahjum summas 11 959 tuhat eurot sisse makstud ülekursi arvelt. (tuhandetes eurodes) Aruandeaasta kahjum - 8 319 Eelmiste perioodide kasum -3 640 Jaotamata kahjum kokku -11 959 Katmine Ülekursi vähendamine -11 959 Jaotamata kahjum peale katmist 0 Erki Urva Juhatuse liige 40 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2020; • konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja juhatuse esimehe pöördumist (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; 2 • hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers Tiit Raimla Jekaterina Ivtšik Vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 694 18. juuni 2021 Tallinn, Eesti 3 AS Nordic Aviation Group („Äriühing“) Registrikood 12927848 Aadress Lennujaama tee 13 Tallinn 11101 2 8 .06.2021 Äriühingu nõukogu teeb 100%- lise poolthäältega järgmise otsuse: K iita heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande (lisatud). Kõik nõukogu liikmed on otsuse poolt. Käesolev otsus on koostatud eesti ja inglise keeles ning vastuolude korral juhindutakse eestikeelsest versioonist. Käesolev otsus on vastu võetud ÄS § 323 lg 6 alusel. AS Nordic Aviation Group („Company“) Registry code 12927848 Lennujaama tee 13 Tallinn 11101 2 8 .06.2021 The Supervisory Board of the Company adopts the following decision with 100% votes in favour: T o approve the annual report prepared by the Management Board (attached). All Members of the Supervisory Board are in favour of the decision. This decision is composed in Estonian and English languages and in case of differences Estonian version will prevail . This decision is adopted in accordance with Art 323 Section 6 of the Estonian Commercial Code. Nõukogu liikmete allkirjad / Signatures of the Supervisory Board / signed digitally/ /signed digitally/ David James O’Brock-Kaljuvee Taivo Linnamägi Nõukogu esimees Nõukogu liige Chairman of the Supervisory Board Member of the Supervisory Board / signed digitally/ /signed digitally/ Priit Karjus Camiel Martinus Petrus Stefanus Eurlings Nõukogu liige Nõukogu liige Member of the Supervisory Board Member of the Supervisory Board / signed digitally/ Kaupo Raag Nõukogu liige Member of the Supervisory Board AS Nordic Aviation Group AINUAKTSIONÄRI OTSUS 12.07.2021 nr 1.1-5/21-040 Registrikood: 12927848 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Lennujaama tee 13, 11101 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – majandus- ja taristuminister Taavi Aas Häälte arv: 400 000 AS Nordic Aviation Group korralise üldkoosoleku otsus Tutvunud AS-i Nordic Aviation Group 2020. a majandusaasta aruandega (lisatatud otsusele), audiitori järeldusotsusega (lisatatud otsusele) ja aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega (lisatatud otsusele) ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 5 ja 7, § 305 lg 1, § 332 lg 2 ja § 334, § 335: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada 2020.a majandusaasta aruanne (lisatud). 2. Muuta 19.11.2020.a ainuaktsionäri otsust nr 1.1-5/20-062 ning sõnastada see järgmiselt: 2.1. katta jaotamata kahjum ülekursi arvelt summas 6 643 tuhat eurot. 3. Kinnitada AS-i Nordic Aviation 2020.a kahjumi katmine alljärgnevalt: 3.1. AS-i Nordic Aviation 1.01.2020 - 31.12.2020.a perioodi kahjum vastavalt majandusaasta aruandele on 6 019 tuhat eurot ning sisse makstud ülekursi jääk seisuga 31.12.2020 on 37 714 tuhat eurot. 3.2. katta kahjum summas 6 019 tuhat eurot sisse makstud ülekursi arvelt. 4. Kinnitada äriühingu 2021/2022 majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers (registrikood 10142876). (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel