Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. juuli 2021
Sisu (failidest)
1
Sisukord
Sisukord .................................................................................................................................................. 2
Juhatuse esimehe pöördumine.............................................................................................................. 4
Tegevusaruanne ..................................................................................................................................... 5
Ülevaade tegevusest ........................................................................................................................... 6
2020. aasta kokkuvõte ........................................................................................................................ 7
Peamised riskid ................................................................................................................................. 10
Hea Ühingujuhtimise Tava ................................................................................................................ 12
Raamatupidamise aastaaruanne ......................................................................................................... 15
Konsolideeritud bilanss ..................................................................................................................... 15
Konsolideeritud kasumiaruanne ....................................................................................................... 16
Konsolideeritud rahavoogude aruanne ............................................................................................ 17
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne .............................................................................. 18
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad .................................................................... 19
Lisa 1. Arvestuspõhimõtted ................................................................................................ 19
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted........................................................................................ 25
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed ............................................................................................. 25
Lisa 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara.................................................................. 26
Lisa 5. Võlad ja ettemaksed................................................................................................. 27
Lisa 6. Eraldised ................................................................................................................... 27
Lisa 7. Maksuvõlad ja ettemaksed ...................................................................................... 29
Lisa 8. Tingimuslikud kohustised......................................................................................... 29
Lisa 9. Aktsiakapital ............................................................................................................. 29
Lisa 10. Müügitulu ................................................................................................................. 30
Lisa 11. Müüdud teenuste kulud........................................................................................... 31
Lisa 12. Turustuskulud ........................................................................................................... 31
Lisa 13. Üldhalduskulud......................................................................................................... 32
Lisa 14. Muud äritulud ja ärikulud ........................................................................................ 32
Lisa 15. Finantstulud ja -kulud .............................................................................................. 32
Lisa 16. Rendid ....................................................................................................................... 32
Lisa 17. Seotud osapooled ..................................................................................................... 33
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded ............................................................. 35
Emaettevõtte konsolideerimata bilanss...................................................................................... 35
Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne ....................................................................... 36
Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne ............................................................ 37
Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne .............................................. 38
2
Juhatuse liikmete allkirjad ................................................................................................................... 39
Majandusaasta kahjumi katmise ettepanek ......................................................................................... 40
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne ....................................................................................................... 41
3
Juhatuse esimehe pöördumine
2020. aasta oli erakordne nii meie ettevõttele, globaalsele lennundusele ja võib öelda, et ka tervele
inimkonnale. Nüüdseks oleme elanud juba üle aasta COVID-19 pandeemia tingimustes, mis on kaasa
toonud üle 100 miljoni nakatunu ning ligi 3 miljonit surma. Hetkel küll mingi valgus tunnelis juba
paistab ja vaktsineerimine käib üha kiiremas tempos, kuid keegi ei oska ette ennustada, millal või kas
üldse võime selle kriisi lõppenuks lugeda.
Nordic Aviation Group AS sai kriisis väga tugevasti kannatada. Ühel hetkel, eelmise aasta märtsis, olime
sunnitud parkima mitmeks kuuks 23 lennukit oma 24-st. Väga hõrendatud graafikuga jätkas lendamist
vaid üks lennuk Põhja-Rootsis. Kõik see tõi kaasa erakorraliste kokkuhoiumeetmete rakendamise.
Enamusel töötajatel vähendati töökoormust ning töötasu, väga paljud töötajad olime sunnitud
kahjuks koondama.
Vaatamata sellele, et enamus meie koostööpartneritest ja liisingfirmadest olid koostöövalmid ja tulid
meile vastu lepingutingimuste leevendamisega, olime siiski sunnitud riigilt abi küsima. Eesti Vabariigi
valitsus ning Euroopa Komisjon toetasid meie taotlust ning EL koroonakriisi leevendamiseks mõeldud
Ajutise Raamistiku meetme läbi võimaldati meile riigiabi. See võimaldab meil vaadata positiivselt
jätkusuutliku tuleviku suunas.
Samal ajal tegelesime kriisi ajal väga tõsiselt oma tegevuse tulevikku suunatud arendamise ja
laiendamisega. Eelmise aasta sügisel saime kätte oma lennuettevõtja sertifikaadi ning
lennutegevusloa ning peatselt ka IATA Airline Designator Code’i – ND. Seega nüüd on meil võimalus
teostada lende Nordica kaubamärgi ja ND koodi all. Aasta lõpus alustasime Amadeusi
kommertsplatvormi juurutamist, mis peaks Nordica lendude broneerimiseks ja müügiks olema
kasutusel 2021.a suvel.
Aasta viimasel päeval kirjutasime LOT Polish Airlinesiga alla lepingu nende osaluse omandamiseks
meie ühises tütarfirmas Regional Jet OÜ (kes võttis eelmine aasta kasutusele Xfly kaubamärgi).
Kommertskoostöö LOT-iga jätkub ning loodame seda veelgi arendada.
Täname kõiki kliente ja avalikkust oma jätkuva toetuse eest meie ettevõttele selle kriisiperioodi
jooksul. Loodame peatselt taastada suure osa oma senisest lennutegevusest ning pakkuda jätkuvalt
meie standardiks olevat kõrget teeninduskvaliteeti.
Tere tulemast meie lennukite pardale!
Erki Urva
Juhatuse esimees
4
Tegevusaruanne
Nordic Aviation Group AS (edaspidi Nordica) kontsern kuulub 100% Eesti Vabariigile. Kontserni
kuuluvad lisaks emaettevõttele Nordic Aviation Group AS ka tütarettevõtted Regional Jet OÜ (edaspidi
Regional Jet) ja Nordic Aviation Advisory OÜ (edaspidi Nordic Aviation Advisory).
Nordica põhiline tegevusvaldkond on kommertslendude organiseerimine. Kommertslendude
organiseerimiseks on tarvis kommertsplatvormi. 2020. aastal kasutas Nordica koostööpartneri LOT
Polish Airlines (edaspidi LOT) kommertsplatvormi ning tegi esimesi samme oma kommertsplatvormi
kasutuselevõtuks.
Lennutegevust viib läbi tütarettevõte Regional Jet OÜ, millest 51% osalus kuulus Nordicale ja 49%
osalus kuulus LOT’ile. Nordica omandas ettevõttes Regional Jet 31.12.2020 seisuga 100% osaluse.
Regional Jet eesmärgiks on olla kuluefektiivne lennutegevusüksus, mis omab lennuettevõtja
sertifikaati (AOC, air operator certificate), lennuettevõtja lennutegevusluba (OL, operating licence)
ning teisi põhitegevust toetavaid rahvusvahelisi sertifikaate ja lubasid.
Nordic Aviation Advisory OÜ on 100% Nordicale kuuluv ettevõte. Tütarettevõte Nordic Aviation
Advisory loodi 31.10.2017 eesmärgiga pakkuda Euroopa turul sõltumatut lennundusalast
ärinõustamist. 2020. aastal ettevõttes äritegevust ei toimunud.
Nordica struktuur
Joonis 1 Nordica grupi struktuur 31.12.2020 seisuga
Ettevõtte missiooniks on pakkuda Eesti inimestele ühendust Tallinnast Euroopa sihtkohtadega ja
toetada seeläbi Eesti majanduskasvu ning turismi arengut.
5
Ettevõtte visiooniks on saada jätkusuutlikuks ja kasumlikuks lennundusgrupiks, teenindades vajadusel
Eestit kui oma koduturgu, samal ajal otsides nii traditsioonilisi kui ka ebatavapäraseid ärivõimalusi
peamiselt Euroopa Liidu riikides täiendavate tulude teenimise ning kulude ja/või riskide jagamise
eesmärgil, et tagada konsolideeritult kasumlik majandustegevus.
Ülevaade tegevusest
Nordica kommertslennud
Nordica kaubamärgi all teostatavaid liinilende opereerib tütarfirma Regional Jet OÜ ning neid
teostatakse koostöös LOT’iga. Koostöös LOT’iga kannavad kõik Nordica lennud koodi LO8XXX. Alates
2021. aastast planeerib ettevõte üle minna oma kommertsplatvormile ning lennukoodile algusega
“ND”. Nordica on tellimuslendudel kasutanud ka tütarettevõttele Regional Jet’ile eraldatud
kahetähelist IATA lennukoodi EE.
Allhankelennud (ACMI) teistele lennufirmadele
Nordica tütarettevõte Regional Jet OÜ teostab oma klientidele allhanke lende Bombardier CRJ700/900
ja ATR 72 tüüpi õhusõidukitega. Bombardier CRJ tüüpi õhusõidukeid opereerib ettevõte alates 2016.
aasta veebruarist, millega pakutakse teenust nii Nordicale, LOT-ile kui ka SAS-ile. Alates 2017. aasta
suvest opereerib ettevõte ka ATR 72 tüüpi õhusõidukeid, mida kasutatakse peamiselt SAS’i
regionaallendude opereerimiseks.
Konsolideerimisgrupi ettevõtete põhiväärtused:
Ohutus ennekõike
Ohutus ei ole läbiräägitav, ohutuse alal ei tehta kompromisse. Oma igapäevases tegevuses lähtuvad
grupiettevõtted kõikidest Euroopas kehtivatest reeglitest ja standarditest ning teostavad neist
tulenevate protseduuride ja protsesside pidevat ja korralist auditeerimist koostöös siseriiklike ja
rahvusvaheliste vastutavate agentuuride ja audiitoritega.
Klient on kõige tähtsam
Grupiettevõtetel on palju erinevaid kliente – alates reisijatest kuni teiste lennuettevõteteni, kelle
soovid ja vajadused on väga mitmekülgsed ja tarbitavad teenused oma iseloomult erinevad. Lisaks
tavapärasele lennutegevusele pakume oma klientidele ka allhankena lendude opereerimisteenust ja
kommertsplatvormi. Klientide heaolu tagamine on meile olulisimaks eesmärgiks ja püsivad
kliendisuhted omavad ettevõttele suurimat väärtust. Seetõttu peame tegema kõik endast oleneva
tagamaks pikaajalised kliendisuhted nii era- kui ka äriklientidega.
Efektiivsus ja innovaatilisus äris annavad elujõulisuse
Grupiettevõtete eesmärgiks on olla üks kõige efektiivsematest regionaalsetest lennuettevõtetest
Euroopas, kasutades selleks oma uuenduslikku ja sihtotstarbelist ärimudelit. Meie laiahaardeline ja
erinevatesse äriüksustesse eristatud teenustel baseeruv ärimudel annab igale grupi ettevõttele
võimaluse optimeerida oma kulusid lähtuvalt oma tegevusvaldkonnast ja pakkuda klientidele just
sellist teenust mida nad vajavad, tagades seeläbi meie pikaajalise konkurentsieelise vastavas
valdkonnas. Me kavatseme ka tulevikus keskenduda oma tugevuste rakendamisele nii olemasolevate
6
teenuste arendamisel kui ka uute teenuste juurutamisel seades alati eesmärgiks konkurentsieelise
tekitamise läbi efektiivsuse ja/või innovaatilisuse selles valdkonnas.
Lisaks on ettevõtetes veel kogum täiendavaid väärtusi, millest oma tegevuses juhindutakse:
Usaldusväärsus on võti edule – „me lendame siis kui ette nähtud“
Me loome väärtust oma omanikele, klientidele ja töötajatele
Me hoolime keskkonnast ja kasutame moodsat tehnoloogiat ning keskkonna-sõbralikke
käitamismeetodeid, et vähendada meie ökoloogilist jalajälge
Olles regionaalne lennufirma, on paindlikkus meie konkurentsieelis
Me oleme kohanemisvõimelised
Me usaldame teineteist
Me lähtume „kõik saab tehtud“ mõtteviisist
Oleme ühtehoidev perekond, kes hoolib oma tööst, kolleegidest ja klientidest
2020. aasta kokkuvõte
2020. aasta makromajanduslik seisu mõjutas tugevalt aasta alguses alguse saanud COVID-19 viiruse
levikust tulenev kriis. Kriisiga seotud sündmuste mõju kogu sektorile saab kindlasti olema väga kaugele
ulatuv. Kriisi tulemusena muutub lennundusturg oluliselt ning ellu jäävad vaid ettevõtted, kes
suudavad uue situatsiooniga võimalikult kiiresti kohaneda.
IATA hinnangul langes 2020. aastal Euroopas kommertslennunduse RPK (revenue per kilometer)
ligikaudu 70%. 1 Reisijate ning lendude arvu vähenemine mõjutas tugevalt ka Nordic Aviation Group
grupiettevõtete äritegevust.
Oodata on turu jätkuvat konsolideerumist ning paljude turuosaliste ellujäämine sõltub riikide poolt
rakendatavate toetusmeetmete tulemuslikkusest.
Tähtsamad sündmused 2020. aastal
Märts 2020: COVID-19 viirusest tingitud eriolukorra rakendamine, mis tõi kaasa ettevõtte tegevuse
suuremahulise seiskumise.
Juuni 2020: Nordic Aviation Group AS alustas mitteametlikke konsultatsioone riigiabi teemal Euroopa
Komisjoniga.
August 2020: Euroopa Komisjon kiitis heaks Nordic Aviation Group AS’le riigiabi andmise.
November 2020: Eesti Vabariik teostas täiendava sissemakse Nordic Aviation Group AS aktsiakapitali
22 miljoni euro ulatuses.
1
IATA; https://www.iata.org/en/pressroom/pr/2021-02-03-02/ (loetud 29.03.2021)
7
November 2020: Nordic Aviation Group AS’le väljastati lennuettevõtja sertifikaat (AOC, air operator
certificate).
Detsember 2020: Nordic Aviation Group AS sõlmis SA’ga Kredex laenulimiidilepingu 8 miljoni euro
ulatuses.
Detsember 2020: Nordic Aviation Group AS omandas 100% osaluse tütarettevõttest Regional Jet OÜ.
Nordic Aviation Group AS emiteeris 2020. aastal täiendavalt 300 000 uut aktsiat, nimiväärtusega 10
eurot. Aktsiad soetas ettevõtte ainuaktsionär Eesti Vabariik summas 22 000 000 eurot. Aktsiakapitali
suurendamise eesmärk on COVID-19 pandeemiast tingitud raskuste leevendamine.
Organisatsioon ja personal
Nordica keskmine töötajate arv (k.a renditööjõud) 2020. aastal oli 424 (31.12.2019: 506), nendest 297
on lendava personali liiget (31.12.2019: 366) ning 127 kontoritöötajat (31.12.2019: 140).
Nordic Aviation Group AS nõukogu on kolmeliikmeline. Seisuga 31.12.2020 kuulusid nõukogusse
Toomas Tiivel (nõukogu esimees), Priit Karjus ja Taivo Linnamägi. 31.12.2020 seisuga kuulus ettevõtte
juhatusse Erki Urva (tegevjuht).
Lennukipark
Nordica kontsernis oli 2020. aastal kasutusel 24 lennukit – 2 Bombardier CRJ700 tüüpi (70 istekohta),
12 Bombardier CRJ900 tüüpi (88/90 istekohta) ja 10 ATR 72-600 tüüpi (70 istekohta). Kõik lennukid on
renditud kasutusrendi tingimustel. Lennukeid opereeris 2020. aastal grupi tütarettevõte Regional Jet.
Statistika
Nordica regulaarlendudel lendas 2020. aastal 22 tuhat reisijat (351 tuhat 2019. aastal) 1,4 tuhandel
(7,6 tuhat 2019. aastal) lennul. Kogu aasta statistikas oli 15 minuti sees väljunud lendude täpsus 91%
(83% 2019. aastal) ning regulaarsus (toimunud lendude osakaal) 97% (97% 2019. aastal).
8
Põhilised statistilised näitajad 2020 2019
Reisijate arv 22 tuhat 351 tuhat
Lendude arv Nordica liinivõrgustikus 1,1 tuhat 7,6 tuhat
Sihtkohtade arv 3 20
15 minuti väljumise täpsus 91% 83%
Lendude regulaarsus 98% 97%
RJ poolt opereeritud lendude arv partnerite liinivõrgustikus 11,6 tuhat 28,3 tuhat
Lennukite arv 24 21
Statistika sisaldab regulaarlende.
Joonis 2 Nordic Aviation Group AS poolt 2020. aastal teenindatud linnapaarid
9
Peamised finantssuhtarvud 2020 2019
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 2,56 1,79 (a)
Omakapitali võlasiduvus 107% 178% (b)
Likviidsuskordaja 2,26 1,51 (c)
Võlakordaja 52% 64% (d)
(a) käibevarad / lühiajalised kohustised
(b) kohustised / omakapital
(c) (käibevara-varud-ettemaksed)/lühiajalised kohustised
(d) kohustised / varad
Olulisemad investeeringud ning arendustegevused
Nordic Aviation Group AS alustas 2020. aastal oma kommertsplatvormi juurutamist. Selle jaoks taotleti
2020. aastal lennuettevõtja sertifikaati (AOC, air operator certificate), lennutegevusluba (OL,
operating licence), kui ka IATA Airline Designator Code. Nordica IATA lennuettevõtja tähis on ND.
2020. aastal sõlmiti Nordica poolt ka leping kommertsplatvormi juurutamise osas. Nordica plaanib
alustada lendude müüki oma kommertsplatvormil 2021. aastal.
Nordic Aviation Group AS omandas 2020. aastal 100% osaluse tütarettevõttest Regional Jet OÜ.
Peamised riskid
Riskijuhtimine on oluline osa ettevõtte juhtimisprotsessist, mis toetab ettevõtte ohutus- ja
ärieesmärkide saavutamist. Riskide juhtimine aitab vähendada võimalikku kahju, mis võib tekkida
riskistsenaariumite käivitamisel. Samuti aitab see planeerida tegevust töötajate koolitamisel ning
sisemiste protseduuride täiustamisel eesmärgiga kõrvaldada või vähendada riske.
• Majanduslikud ja poliitilised riskid
Suurimaks riskiks on lennuettevõttele üldine makromajandusliku olukorra halvenemine, mis võib
kaasa tuua lõpptarbijate ostujõu vähenemise. Samuti võivad lennuettevõtet mõjutada ka siseriiklikud
poliitilised või seadusandlikud otsused, näiteks riikide poolt seatavad lennu- ja liikumispiirangud.
Antud riskide maandamiseks jälgib Nordica pidevalt maailma- ja kohaliku majanduse ning poliitilisi
arenguid ning vajadusel viib sisse muudatused enda tegevuses.
10
• Valuutarisk
Nordica koduturu valuuta on euro, kuid kulubaasi eest tasutakse ka USA dollarites (USD). Valuutariski
maandamiseks kasutab Nordica peamiselt hanke- ja kliendilepingulisi vahendeid, millega kaetakse
suur osa traditsiooniliselt kommertslennundustegevusega seonduvaid valuutariske. Nii näiteks tasub
Nordica oma kommertsliinivõrgustikus opereerivate lennukite liisingu eest eurodes ning osutab
allhanke- ja muid teenuseid lepinguliselt proportsionaalselt nii eurodes kui ka USA dollarites vastavalt
kulubaasi valuutale.
• Äririskid
Nordica peamised äririskid on seotud meie partnerite jätkusuutlikkusega. Nordica olulisemad
partnerid on SAS ja LOT, kelle finantspositsioon on tugev ning kelle tegevust hindame pikaajaliselt
jätkusuutlikuks.
• Likviidsusrisk
Likviidsusrisk tähendab seda, et ettevõttel ei pruugi olla piisavas mahus likviidseid varasid, et täita
finantskohustusi õigeaegselt. Nordica põhimõte likviidsusriski maandamisel on eeskätt likviidsete
varade olemasolu tagamine.
Suur osa kontserni müügist toimub ettemaksete, sularaha või pangamaksete alusel. Nordica jälgib ning
hindab pidevalt enda allhanke klientide finantspositsiooni.
• Käitamisriskid
Käitamisriskid on eelkõige seotud potentsiaalsest võimetusest tagada vajalikku lendude regulaarsust
ja punktuaalsust. Nende riskide maandamiseks oleme, seoses oma üldise tegevuse kiire kasvuga,
otsustanud suurendada täiendavat võimekust varulennukite näol ning vabastada ressurssi
vähendades lende liinidel, mille mõju kasumlikkusele oli negatiivne. Lisaks sellele oleme juurutamas
erinevaid infotehnoloogilisi lahendusi ja tugevdamas organisatsioonilist võimekust.
• Infoturbe ja kliendiandmete kaitse riskid
Isikuandmete käitlemise ja töötlemisega kaasneb risk isikuandmete lekkeks väljapoole õigustatud
isikute ringi. Riskide maandamiseks järgib ettevõte rangelt isikuandmete töötlemisele ja kaitsele
kehtestatud Euroopa Liidu ning siseriiklikke õigusakte ja muid reegleid, seda nii iseseisvalt kui koostöös
LOT’iga.
• Personaliriskid
Lisaks tavapärastele personaliriskidele, tuleb lennuettevõtetel kokku puutuda ülemaailmse pilootide
puudusega. Sellega puutuvad kokku kõik lennufirmad, aga eriti just väiksemate lennukitega
opereerivad regionaalsed lennuettevõtted. Tulenevalt suurenevast tööjõu puudusest Eestis ja
Euroopa Liidus maandab Nordica personaliriski pakkudes enda töötajatele väärtuspõhist
tasustamissüsteemi ning muutes oma tööprotsesse efektiivsemaks.
11
Hea Ühingujuhtimise Tava
Äriühing juhindub oma kultuuris ja juhtimises riigivara seadusest (RVS) ning Hea Ühingujuhtimise Tava
(HÜT) soovitustest ulatuses, milles see on praktiline ja asjakohane, arvestades, et AS Nordic Aviation
Group (Nordica) on Eesti Vabariigi ainuomanduses ning pole börsiäriühing. Kui soovitusi ei jälgita, on
need aastaaruandes selgitatud ja põhjendatud.
Järgnevalt on ära toodud HÜTi soovitused, mida Nordica ei jälgi peamiselt seetõttu, et äriühingul on
ainuomanik Eesti Vabariik ning tegemist ei ole börsiettevõtjaga, mis tähendab suuremat info
avalikustamise nõuet. Samas on sellest hoolimata aktsionäri ja kreeditoride huvid kaitstud.
Nordica ei järgi alljärgnevaid HÜTi punkte:
Üldkoosolek
1.2.1. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade tehakse samaaegselt selle saatmisega aktsionäridele ja/või
avaldamisega üleriigilise levikuga päevalehes kättesaadavaks ka emitendi veebilehel.
Erakorralise koosoleku kokkukutsumisest teavitab emitent aktsionäre koheselt pärast selle
kokkukutsumise otsustamist. Vastavas teates näidatakse ära erakorralise koosoleku kokkukutsumise
põhjus ning kokkukutsumise ettepaneku tegija (juhatus, nõukogu, aktsionärid või audiitor).
Erakorralise koosolekuga seotud teave tehakse viivitamatult teatavaks ka emitendi veebilehel.
1.2.3. Samaaegselt seaduses sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise tingimuste täitmisega
avalikustab juhatus emitendi veebilehel päevakorraga seotud olulise teabe, mis on talle esitatud või
muul viisil kättesaadav.
Olenevalt üldkoosoleku päevakorrast loetakse oluliseks teabeks kasumi jaotamise ettepanek,
muudetava põhikirja eelnõu koos muudatuste ära märkimisega, väärtpaberite emiteerimise või
muude äriühinguga seotud tehingute (ühinemine, vara müük jmt.) olulised tingimused ja lepingud või
nende eelnõud, andmed nõukogu liikme kandidaadi ja audiitori kandidaadi kohta jmt.
Nõukogu liikme kandidaadi kohta avaldatakse andmed tema osalemise kohta teiste äriühingute
nõukogude, juhatuste või tegevjuhtkonna töös.
1.2.4. Mõistliku aja jooksul enne üldkoosoleku toimumist avaldab nõukogu emitendi veebilehel enda
ettepanekud päevakorras olevate teemade kohta.
Kui aktsionärid teevad üldkoosolekule eelneval ajal päevakorras olevate teemade kohta sisulisi
ettepanekuid või nõukogu poolt esitatud ettepanekutest erinevaid ettepanekuid, siis avaldab emitent
sellised ettepanekud enda veebilehel.
1.3.3. Emitent teeb vastavate tehniliste vahendite olemasolul ning juhul, kui see ei ole talle liiga
kulukas, üldkoosoleku jälgimise ja sellest osavõtu võimalikuks sidevahendite kaudu (nt Internet).
Ülaltoodud punktide järgimine ei ole asjakohane, kuna äriühingul on ainuaktsionär Eesti Vabariik,
kellega ei ole otstarbekas suhelda veebilehe kaudu, vaid seda tehakse kooskõlastatuna
ainuaktsionäriga. Kuna ei ole vähemusaktsionäre, kelle huve on vaja kaitsta, ei pea äriühing vajalikuks
avaldada üldkoosolekuga seotud infot oma veebilehel.
Samadel põhjustel ei ole üldjuhul võimalik üldkoosoleku distantsilt jälgimine või osavõtt.
12
Juhatus
2.2.7. Juhatuse liikmete põhipalk, tulemustasu, lahkumishüvitus, talle makstavad muud hüved ning
preemiasüsteemid, samuti nende olulised tunnused (sh võrdlusel põhinevad tunnused, motiveerivad
tunnused ja riski tunnused) avaldatakse selges ja üheselt arusaadavas vormis emitendi veebilehel ning
Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes. Avaldatavad andmed on selged ja üheselt arusaadavad, kui need
väljendavad otseselt kulutuse suurust emitendile või tõenäolise kulutuse suurust avalikustamise päeva
seisuga.
Äriühing ei avalikusta oma veebilehel juhatuse liikmete tasustamise korda ega neile makstud tasusid,
kuna juhatuse liikme lepingu tingimused on konfidentsiaalsed ja neid ei tohi avaldada teistele isikutele,
kui seadus ei sätesta teisiti.
2.3.2. Nõukogu otsustab emitendi ja tema juhatuse liikme või tema lähedase või temaga seotud
isikuga tehtavate emitendi jaoks oluliste tehingute tegemise ja määrab selliste tehingute tingimused.
Nõukogu poolt heakskiidetud tehingud juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isiku ja
emitendi vahel avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava aruandes.
Juhatuse liikme, tema lähedase või temaga seotud isikuga tehtavate tehingute tingimused on kaetud
äriühingu korruptsiooniennetuse korraga, mis põhineb korruptsioonivastasel seadusel.
Nõukogu
3.2.5 Üldkoosolekul määratud nõukogu liikme tasu suurus ja maksmise kord avaldatakse emitendi Hea
Ühingujuhtimise Tava aruandes, tuues eraldi välja põhi- ja lisatasu (sh lahkumishüvitus ja muud
makstavad hüved).
Äriühing ei avalikusta nõukogu liikmete tasusid ega nende maksmise korda, vaid selle informatsiooni
avalikustamise otsustab ainuaktsionär. Nõukogu liikmete tasustamise kord on sätestatud RVS-is ning
piirmäärad rahandusministri 22.02.2010 määrusega nr 10 „Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse
nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad“.
Teabe avaldamine
5.2. Emitendi veebileht on selge ülesehitusega ning avalikustatav teave lihtsalt leitav. Avalikustatav
teave on kättesaadav ka inglise keeles.
Emitent avalikustab aasta jooksul avalikustamisele kuuluva teabe (sealhulgas aastaaruanne,
vahearuanded, üldkoosoleku kokkukutsumise teade) avalikustamise kuupäevad majandusaasta
alguses eraldi teates, nn finantskalendris. Nimetatud teate avalikustab emitent ka oma veebilehel.
5.3. Emitendi veebilehel on aktsionäridele kättesaadav:
- aruanne Hea Ühingujuhtimise Tava kohta;
- üldkoosoleku toimumise kuupäev, koht, päevakord ja muud üldkoosolekuga seotud andmed;
13
- põhikiri;
- nõukogu poolt kinnitatud emitendi üldised strateegiasuunad;
- juhatuse ja nõukogu koosseis;
- andmed audiitori kohta;
- majandusaasta aruanne;
- vahearuanded;
- aktsionäride vahelised kokkulepped, mis käsitlevad aktsionäriõiguste kooskõlastatud teostamist (kui
need on sõlmitud ja emitendile teada);
- muud andmed, mis avaldatakse Hea Ühingujuhtimise Tava alusel.
5.5. Kui emitent teavitab finantsanalüütikuid või teisi isikuid emitendiga seotud faktidest või
hinnangutest, siis avaldab emitent selle teabe ka aktsionäridele oma veebilehel.
Üldkoosolekul kas aktsionäride küsimustele vastates või muul viisil avaldatud siseteabe, mida ei ole
varem avalikustatud, avalikustab emitent viivitamatult pärast üldkoosoleku toimumist.
5.6. Emitent korraldab andmevahetuse ajakirjanike ja analüütikuga läbimõeldult ja hoolikalt. Emitent
hoidub suhtlemisel analüütikutega tegudest, mis võiksid seada ohtu analüütiku sõltumatuse või
emitendi sõltumatuse analüütikust.
Emitent avalikustab analüütikutega kohtumiste, analüütikutele või investoritele või
institutsionaalsetele investoritele tehtavate esitluste ja pressikonverentside toimumise ajad ja
asukohad emitendi veebilehel. Emitent võimaldab aktsionäridel osaleda nimetatud üritustel ning teeb
ettekanded kättesaadavaks oma veebilehel.
Emitent ei korralda kohtumisi analüütikutega ega investoritele tehtavaid esitlusi vahetult enne
finantsaruandluse (vahearuanded, majandusaasta aruanne) avalikustamise kuupäevi.
Kuna Nordica ei ole börsiäriühing ja tal on ainult üks aktsionär, siis ei ole otstarbekas ülaltoodud
avalikustamise nõudeid rakendada. Andmevahetus ainuaktsionäriga toimub vastavalt seadusele ja
aktsionäri soovidele.
Finantsaruandlus ja auditeerimine
6.1.1. Emitent avalikustab korra igal aastal majandusaasta aruande ning majandusaasta jooksul
vahearuanded. Nordica ei ole börsiäriühing ning ei pea vajalikuks vahearuandeid avalikustada.
Avalikkusele jagatakse infot vastavalt vajadusele ja võimekusele.
14
Raamatupidamise aastaaruanne
Konsolideeritud bilanss
(tuhandetes eurodes)
VARAD Lisa nr 31.12.2020 31.12.2019
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 14 957 13 934
Nõuded ja ettemaksed 3 17 738 19 409
Varud 4 7
Käibevara kokku 32 699 33 350
Põhivara
Nõuded ja ettemaksed 3 7 247 5 374
Materiaalne ja immateriaalne põhivara 4 19 289 13 753
Põhivara kokku 26 536 19 127
VARAD KOKKU 59 235 52 477
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 5 7 789 17 028
Eraldised 6 4 965 1 605
Lühiajalised kohustised kokku 12 754 18 633
Pikaajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 5 12 641 7 150
Eraldised 6 5 191 7 803
Pikaajalised kohustused kokku 17 832 14 953
KOHUSTISED KOKKU 30 586 33 586
Omakapital
Vähemusosalus 2 0 284
Aktsiakapital 9 4 000 1 000
Ülekurss 9 36 559 25 356
Kohustuslik reservkapital 48 48
Eelmiste perioodide jaotamata kasum / (kahjum) -3 640 -3 900
Aruandeaasta kasum / (kahjum) -8 319 -3 897
OMAKAPITAL KOKKU 28 649 18 891
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 59 235 52 477
15
Konsolideeritud kasumiaruanne
(tuhandetes eurodes)
Lisa nr 2020 2019
Müügitulu 10 60 962 104 417
Müüdud teenuste kulu 11 -63 339 -99 775
Brutokasum -2 377 4 642
Turustuskulud 12 -698 -2 979
Üldhalduskulud 13 -7 040 -6 711
Muud äritulud ja ärikulud 14 -708 1 041
Ärikahjum -10 822 -4 007
Kahjum valuutakursi muutustest -259 -7
Muud finantstulud ja –kulud 15 546 410
Aruandeaasta kasum / (kahjum) -10 529 -3 604
S.h.
Emaettevõtte omanike osa kasumist / (kahjumist) -8 319 -3 897
Vähemusomanike osa kasumist / (kahjumist) -2 210 293
16
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
(tuhandetes eurodes)
Lisa nr 2020 2019
Rahavood äritegevusest
Ärikasum (-kahjum) -10 822 -4 007
Korrigeerimised 630 2 448
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 3 -116 -502
Varude muutus 3 161
Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 5 -3 000 11 973
Kokku rahavood äritegevusest -13 305 10 073
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse põhivara soetamisel 4 -7 331 -4 413
Antud laenud -88 0
Laekunud intressid 15 0 46
Kokku rahavood investeerimistegevusest -7 420 -4 367
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laen 0 900
Laekunud aktsiate või osade emiteerimisest 9 22 000 0
Makstud intressid 0 -51
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 22 000 -849
Rahavood kokku 1 275 6 555
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 13 934 7 386
Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 275 6 555
Valuutakursside muutuste mõju -252 -7
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 14 957 13 934
17
Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital
Jaotamata Kokku Vähemusosalus Kokku
Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik kasum
reservkapital (kahjum)
31.12.2018 1 000 25 356 44 -3 900 22 500 -1 259 21 241
Aruandeaasta kasum
0 0 0 -3 897 -3 897 293 - 3 604
(kahjum)
Muud muutused 0 0 4 0 4 1 250 1 254
omakapitalis
31.12.2019 1 000 25 356 48 -7 797 18 607 284 18 891
Aruandeaasta kasum
0 0 0 -8 319 -8 319 -2 210 -10 529
(kahjum)
Aktsiakapitali
3 000 0 0 0 3 000 0 3 000
sissemaksed
Ülekursi sissemaksed 0 19 000 0 0 19 000 0 19 000
Vähemusosaluse muutus
0 0 0 -3 640 -3 640 1 926 -1 714
omakapitalis
Muud muutused
0 -7 797 0 7 797 0 0 0
omakapitalis
31.12.2020 4 000 36 559 48 -11 959 28 649 0 28 649
Täpsem informatsioon aktsiakapitali kohta on toodud lisas 9.
18
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Arvestuspõhimõtted
1.1. Üldine informatsioon
Nordic Aviation Group AS (edaspidi: emaettevõte) 2020. aasta konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse
standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendab
Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend.
Konsolideeritud aruandes kajastuvad Nordic Aviation Group AS ning tema tütarettevõtete (koos
edaspidi nimetatud: kontsern, Nordica) finantsnäitajad. Informatsioon tütarettevõtete kohta on
toodud Lisa 2.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja
arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.
1.2. Tütarettevõtete kajastamine
Konsolideerimise põhimõtted
Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on valitsev mõju. Tütarettevõtet loetakse
emaettevõtte valitseva mõju all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50%
tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima
tütarettevõtte tegevus- ja finantspoliitikat.
Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik
kontsernisisesed nõuded ja kohustised, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende
tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid.
Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud Emaettevõtte konsolideerimata aruanded
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse
(emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete
koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis
konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil.
1.3. Raha ja rahalähendid
Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha,
arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit).
19
1.4. Nõuded ja ettemaksed
Nõuded ostjate vastu, viitlaekumised ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded (sh. laenunõuded,
deposiidid) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud
soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus allahindlused), mistõttu
lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste finantsvarade
korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse finantsvara algselt arvele saadaoleva tasu
õiglases väärtuses, arvestades järgmistel perioodidel intressitulu sisemise intressimäära meetodil.
Ettemaksetena kajastatakse peamiselt lennukite rendi ettemakseid, aga ka muid ettemakseid nt
maksude või tulevaste perioodide kulude eest. Ettemakseid (sh pikaajalised) ei diskonteerita
olenemata nende realiseerumise tähtajast.
1.5. Finantsvarade väärtuse langus
Igal bilansipäeval hinnatakse, kas esineb tunnuseid korrigeeritud soetusmaksumuse või
soetusmaksumuse meetodil kajastatud finantsvara või finantsvarade grupi väärtuse languse osas.
Juhul, kui selliseid tunnuseid esineb, hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatavad
finantsvarad alla finantsvarast eeldatavasti tulevikus laekuvate maksete nüüdisväärtuseni
(diskonteerituna antud finantsvara esmasel kajastamisel fikseeritud sisemise intressimääraga) ning
soetusmaksumuses kajastatavad finantsvarad hinnatakse alla summani, mida põhjendatud hinnangu
kohaselt võiks saada, kui seda finantsvara peaks müüma bilansipäeva seisuga. Väärtuse langusest
tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes kuluna.
1.6. Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse
asukohta ja seisundisse. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud kajastatakse
bilansis nende soetusmaksumuses.
1.7. Materiaalne põhivara
Materiaalne põhivara on vara, mida Nordica kasutab lendude korraldamiseks, teenuste osutamisel,
rendile andmiseks või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui
üks aasta.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja
soetamisega otseselt seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –
asukohta. Materiaalse põhivarana kajastatakse muuhulgas ettemaksed lennukite tehnilise
hooldusega ja parendustega seotud tuleviku investeeringute eest. Materiaalset põhivara kajastatakse
bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse
igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust elueast. Kasulike eluigade vahemikud on
materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
20
Masinad ja seadmed
Lennukite komponendid 1-6 aastat
Lennukite parendused 1-15 aastat
Masinad ja seadmed 5 aastat
Muud seadmed 1-5 aastat
Vormiriided 2 aastat
Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse
muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Materiaalse põhivara kaetava väärtuse määramisel lähtutakse lõigus 1.8 Varade väärtuse langus
kirjeldatud põhimõtetest.
1.8. Varade väärtuse langus
Igal bilansipäeval hinnatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara võimalikule langusele viitavate
asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning
võrreldakse seda bilansilise maksumusega.
Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus
ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud
müügikulutused, või vara kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse
hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku
varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada (raha genereeriv üksus). Varade
allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna.
Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansipäeval, kas võib olla tõenäoline, et
vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade
grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse,
tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust kuni summani, mis
oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse
tühistamist kajastatakse aruandeaasta kasumiaruandes põhivara allahindluse kahjumi
vähendamisena.
1.9. Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised)
kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud
soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi
kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud
soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest
on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu
sisemise intressimäära meetodil. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg
on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast, kui kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise
tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.
21
1.10. Rendiarvestus
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid
ja hüved kanduvad üle rentnikule (va lepingud riigi konsolideerimisgrupi üksustega, mis vastavalt
Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendi §-le 48 lg 10¹ kajastatakse kasuturendina).
Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.
Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Müügi-
tagasirenditehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on kasutus- või kapitalirent ning
kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi-
tagasirenditehingus tagasirent on kasutusrendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui ostu-
müügitehingut, kusjuures tekkinud kasum/kahjum kajastatakse kohe, välja arvatud juhtudel kui
müügihind on madalam kui vara õiglane väärtus ning madal hind kompenseeritakse madalate
intressimääradega tulevikus, või kui müügihind on kõrgem kui vara õiglane väärtus. Kui
tagasirenditehing on kasutusrent ning rendimaksed ja müügihind on õiglases väärtuses, siis on
toimunud tavaline müügitehing ja tekkinud kasum või kahjum kajastatakse kohe.
Kontsern kui rentnik
Kapitalirent võetakse arvele vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või
rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse
finantskuluks (intressikulu) ja kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse
rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama.
Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures
amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt
sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna.
Kontsern kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule
kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul
lineaarselt tuluna.
1.11. Eraldised ja tingimuslikud kohustised
Eraldis kajastatakse juhul, kui kontsernil lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest
tulenevalt juriidiline või faktiline kohustis, kohustise realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on
võimalik usaldusväärselt mõõta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu
kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks. Juhul kui eraldis
realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda
diskonteeritud väärtuses (st eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud
juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline.
Lennukite rendilepingutest tulenev ning aruandeperioodil opereeritud lennutundide/-tsüklite arvust
sõltuv tuleviku hooldustöö investeerimiskohustis kajastatakse eraldisena juhul, kui hooldustöö
teostamine kuulub rendilepingu lõpetamise (lennuki tagastuse) tingimuste hulka, st rentnikul on
kohustus lennukid tagastada rendileandjale seisukorras nagu need olid rendiperioodi alguses. Muud
hooldustöödega seotud tulevaste perioodide investeerimiskohustised bilansis ei kajastu, sest
kohustise kohustav sündmus toimub pärast bilansipäeva.
22
Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega
kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, on avalikustatud
aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena.
1.12. Kohustuslik reservkapital
Vastavalt äriseadustikule tuleb igal majandusaastal reservkapitali kanda vähemalt 1/20
puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada
kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid
aktsionäridele.
1.13. Tulude arvestus
Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud
allahindlusi ja soodustusi.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema
ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt
ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu
laekumine on tõenäoline.
Vahetustehingud
Kui kaupa või teenust vahetatakse temast erineva kauba või teenuse vastu, käsitletakse seda vahetust
kauba või teenuse müügina. Tulu hindamise aluseks on sellisel juhul saadava kauba või teenuse
õiglane väärtus, millele liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud
rahasummad. Kui saadud kauba või teenuse õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata,
võetakse tulu hindamise aluseks vahetuseks antud kauba või teenuse õiglane väärtus, millele
liidetakse juurde või millest arvatakse maha täiendavalt saadud või makstud rahasummad.
Tulu lennupiletite müügist
Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on reisijale osutatud. Tulu kasutamata piletitest
kajastatakse 3 kuu möödumisel korrigeerides perioodi tulusid, millal transporditeenus toimus.
Tulu tšarterlendudest ja märg-liisingu teenusest
Tulu kajastatakse hetkel, kui transporditeenus on kliendile osutatud.
Intressitulu
Tulu kajatatakse kui laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Dividenditulu
Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus dividendide saamiseks.
23
1.14. Ettevõtte tulumaks
Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit.
Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt,
ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.
Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019.
aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat
maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta
keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva
majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta.
Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta.
Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustisena ja
kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata
sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse.
Tulumaksu tasumise kohustis tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.
Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara
maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud
tulumaksunõudeid ega -kohustisi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustist, mis tekiks
jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustis, mis kaasneks
juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades.
1.15. Välisvaluutatehingute kajastamine
Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete äritegevuse põhilise
majanduskeskkonna valuuta, milleks on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval
ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad
ja kohustised hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa
keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid
kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja
kohustisi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil (nt ettemaksed, deposiidid, varud, materiaalne
ja immateriaalne põhivara), bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval
kehtinud keskpanga valuutakursi alusel.
24
Lisa 2. Kontserni tütarettevõtted
Nordic Aviation Group AS tütarettevõtted:
Tütarettevõte Asukohamaa Osalus 31.12.2020 Osalus 31.12.2019
Regional Jet OÜ Eesti 100% 51%
Nordic Aviation Advisory OÜ Eesti 100% 100%
2020.aasta lõpus toimus vähemusosaluse väljaost LOT Polish Airlines’lt ning sellega seoses seisuga
31.12.2020 kontsernis vähemusosalust ei eksisteeri.
Osaluse väljaost oli mitterahaline tehing, mille raames väljaostu hind tasaarveldati omavaheliste
nõuete ja kohustustega. Tekkinud vahe on kajastatud bilansis eelmiste perioodide jaotamata kahjumi
real.
Lisa 3. Nõuded ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
1-5 aasta Lisa
31.12.2020 12 kuu jooksul Üle 5 aasta
jooksul nr
Nõuded ostjate vastu 13 218 13 218 0 0
Maksude ettemaksed ja
686 686 0 0 7
tagasinõuded
Ettemaksed 11 080 3 833 6 224 1 023
Tulevaste perioodide kulud 837 837 0 0
Muud makstud ettemaksed ja
deposiidid 10 244 2 997 6 224 1 023
Kokku nõuded ja ettemaksed 24 896 17 738 6 224 1 023
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
1-5 aasta Lisa
31.12.2019 12 kuu jooksul Üle 5 aasta
jooksul nr
Nõuded ostjate vastu 14 192 14 192 0 0
Maksude ettemaksed ja
581 581 0 0 7
tagasinõuded
Ettemaksed 10 010 4 636 4 391 983
Tulevaste perioodide kulud 1 423 1 423 0 0
Muud makstud ettemaksed ja
deposiidid 8 587 3 213 4 391 983
Kokku nõuded ja ettemaksed 24 783 19 409 4 391 983
25
Tagatisdeposiidid tähtajaga alla 1 aasta ning 2021. aasta lennukite kasutusrendi eest ettemaksed on
kajastatud nominaalväärtuses lühiajaliste ettemaksete all.
Tagasilaekuvad pikaajalised tagatisdeposiidid on kajastatud bilansis nüüdisväärtuses diskonteerituna
4%-ga vastavalt Avaliku sekotri finantsarvestuse- ja aruandluse juhend §36 (4)-le. Pikaajalisi
tagatisdeposiite maksti LOT Polish Airline-le seoses kommertsplatvormi jagamisega ning lennukite
rendileandjatele seoses pikaajaliste kasutusrendilepingutega.
Muud pikaajalised ettemaksed on viimase CRJ-900 lennuki 2018-2021. aastal kasutusrendi eest tehtud
ettemakseid Transpordi Varahaldus OÜ-le (100%-se riigiosalusega ettevõte).
Lisa 4. Materiaalne ja immateriaalne põhivara
(tuhandetes eurodes)
Ettemaksed
Lennukid
lennukite Muud Ettemaksed
ja Immateriaalne
varuosade ja Vormiriided Rajatised masinad ja immateriaalse Kokku
lennukite põhivara
parenduste seadmed põhivara eest
osad
eest
31.12.2019
Soetusmaksumus 3 065 11 569 639 70 23 23 39 15 427
Akumuleerunud kulum -1 204 0 -416 -47 -3 0 -3 -1 674
1 861 11 569 223 22 19 23 36 13 753
Ostud ja parendused 551 6 735 0 0 0 45 0 7 331
Amortisatsioonikulu -1 542 0 -294 -14 -5 0 -11 -1 866
Ümberklassifitseerimine 1 115 -1 115 71 0 0 -48 48 71
31.12.2020
Soetusmaksumus 4 731 17 189 710 70 23 20 87 22 829
Akumuleerunud kulum -2 746 0 -710 -62 -8 0 -14 -3 540
1 985 17 189 0 8 15 20 73 19 289
Aruandeperioodil soetas kontsern lennukitele paigaldatavaid varuosasid kasutuseaga üle
ühe aasta. Varuosad on kajastatud kontserni varades lennukite osadena ning nende kulumiarvestuse
periood on määratud lähtudes vara individuaalsetest tehnilistest parameetritest ja taastamiskavast.
Osade pikaajaliste lennukite kasutusrendilepingute alusel on kontsernil kohustus teostada
märkimisväärseid investeeringuid nõudvaid lennukite hooldus- ja parendustöid kogu kasutusperioodi
jooksul. Aruandekuupäevaks rendileandjale teostatud lepingute järgsed ettemaksed parenduste eest
kajastatakse kuni põhivarade soetamiseni põhivara ettemaksetena. Tehtud hooldusteenused ja
parendused on võetud aruandlusperioodil põhivarana arvele.
Lisaks on kontsernil pooleli kahe majandustarkvara lahenduse arendus (Columbus pilvepalk ja BC
laomoodul), mille ettemaksed on kajastatud immateriaalse põhivara ettemaksete all kuni tööde
lõpliku valmimiseni.
26
Lisa 5. Võlad ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
31.12.2020 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 4 980 4 980 0
Võlad töövõtjatele 423 423 0
Maksuvõlad 247 247 0 7
Maksude viitvõlad 493 493 0
Saadud ettemaksed 3 321 1 551 1 769
Muud võlad 10 966 94 10 872
Kokku võlad ja ettemaksed 20 430 7 789 12 641
Jaotus järelejäänud tähtaja järgi
31.12.2019 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul Lisa nr
Võlad tarnijatele 9 859 9 859 0
Võlad töövõtjatele 358 358 0
Maksuvõlad 363 363 0 7
Maksude viitvõlad 0 0 0
Saadud ettemaksed 7 977 6 207 1 769
Muud võlad 5 621 241 5 381
Kokku võlad ja ettemaksed 24 178 17 028 7 150
Kõik lisas toodud kohustised ja saadud ettemaksed on tekkinud kontserni tavapärasest ostu- ja
müügitegevusest, sh saadud ettemaksed sisaldavad tulevaste perioodide tulu Poola lennuettevõttele
LOT pakutavast ACMI teenusest summas 193 tuhat eurot ja Transpordi Varahaldus OÜ poolt tasutud
CRJ-tüüpi lennuki mootori remondi ettemakse summas 1 307 tuhat eurot
Pikaajaliste ettemaksetena kajastatakse lennufirma SAS poolt tasutud ettemakseid pakutava ACMI
teenuste raames summas 1 769 tuhat eurot.
Muud võlad sisaldavad seisuga 31.12.2020 krediitkartide maksete võlgasid (lühiajalised) ning SAS-i
märgliisingu lepingu raames saadud tagasimakstavat tagatisdeposiiti (pikaajaline). Pikaajaline deposiit
on kajastatud bilansis diskonteerituna 4%-ga vastavalt Avaliku sektori finantsarvestuse- ja aruandluse
juhend §36 (4)-le (lisa 15).
Lisa 6. Eraldised
(tuhandetes eurodes)
Aruandeaasta lõpu seisuga olid moodustatud järgmised eraldised:
- Seitsme ATR tüüpi lennuki hooldustööde reserv. Lepingute kohaselt on kontsernil lennukite
tagastamisel rendileandjale kohustus teostada ise hooldus- või remonditöid või tasuda
kompensatsiooni, kui rendileandja peab tegema väljaminekuid, et taastada rendile andmisele
eelnenud lennuki seisukord.
27
ATR tüüpi lennukite hooldusreservi eraldis seisuga 31. detsember 2020 jaguneb lühiajalise
(3336 tuhat eurot) ja pikaajalise (5 191 tuhat eurot) vahel ning selle realiseerimistähtaeg
saabub juhtkonna hinnangul valdavalt aastatel 2021-2024 vastavalt renditud lennukite
hooldus- ja remonditööde teostamisele või kompensatsiooni tasumisele lennukite
tagastamisel. Eraldis koosneb mitmest olulisest ATR tüüpi lennuki remondist ja
moodustatakse lähtuvalt lennukite registreeritud lennutundide ja lennutsüklite arvust kuni
remondi teostamiseni või kuni lennuki tagastamiseni rendileandjale. Lennutunni ja -tsükli
hinnaks on lennuki vastava hoolduse või remondi turuhind. Kasumiaruandes kajastatakse
lennukite hoolduse ja remondiga seotud eraldisi real müüdud teenuste kulud. Eraldise
kasutamine registreeritakse teostatud remondi vastuvõtmisel või lennuki tagastamisel
rendileandjale.
- 2019.aastal Rootsi Kuningriigis võidetud PSO alusel teostatud lendude eest määras kohalik
Trafikverket lepingust tuleneva trahvi tühistatud ja hilinenud lennustatistika alusel summas
119 tuhat eurot (edaspidi „PSO trahv“), mis realiseerus aastal 2020;
- Muud kohustused sisaldavad eraldist Estonian Air AS-i endiste töötajate hagisumma
hüvitamiseks (vt lisa 8) ning muid seaduste või kahjumlike lepingute täitmisest tulenevaid
lühiajalisi kohustusi.
31.12.2019 Moodustamine Kasutamine 31.12.2020
Kokku eraldised 9 408 4 394 -3 646 10 156
Sealhulgas:
ATR hooldusreservid 9 249 2 805 -3 527 8 527
PSO trahv 119 0 -119 0
Muud kohustused 40 1 589 0 1 629
31.12.2018 Moodustamine Kasutamine 31.12.2019
Kokku eraldised 6 006 5 821 -2 419 9 408
Sealhulgas:
ATR hooldusreservid 5 712 5 662 -2 125 9 249
PSO trahv 0 119 0 119
CO2 hinna korrigeerimine 201 0 -201 0
Muud kohustused 93 40 -93 40
Pikaajaliste eraldiste kasutamine 2020. aastal seondus ATR lennukite suuremahuliste hooldustööde
teostamisega. Kasutatud eraldise summa koosneb teostatud hooldustööde alustamishetkeks kogutud
reservist.
28
Lisa 7. Maksuvõlad ja ettemaksed
(tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg
Käibemaks 100 0 239 0
Üksikisiku tulumaks 0 113 0 113
Erisoodustuse tulumaks 0 1 0 15
Sotsiaalmaks 0 121 0 214
Kohustuslik kogumispension 0 6 0 10
Töötuskindlustusmaksed 0 7 0 12
Ettemaksukonto jääk 586 0 341 0
Kokku maksuvõlad ja ettemaksed
686 247 581 363
(lisad 3 ja 5)
Lisa 8. Tingimuslikud kohustised
Võimalikud maksurevisjonist tulenevad kohustised
Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtete maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul
maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma,
intressid ning trahvi. Kontserni juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks
maksuhaldur määrata kontserni kuuluvatele ettevõtetele olulise täiendava maksusumma.
Pooleliolevad kohtuvaidlused
Seisuga 31.12.2020 oli Kontsernil üks käimasolev kohtumenetlus (Estonian Air AS-i – edaspidi EA-
endiste töötajate hagi Nordic Aviation Group AS-i kui EA õigusjärglase vastu saamata töötasude,
puhkusetasude ja töölepingu lõpetamisega seonduvate hüvitiste nõude osas), mille nõude summa
ületab 1,5 miljonit eurot.
2020.a augustis andis Harju Maakohus välja otsuse, milles pooldas Estonian Airi endiste töötajate
seisukohti.
2021.a kevadel nõustus Maakohtu lahendiga ka Ringkonnakohus. Antud kohtuotsused on edasi
kaevatud Riigikohtus. Seisuga 31.12.2020 on ettevõte moodustanud eraldise võimaliku hagisumma
hüvitamiseks.
Lisa 9. Aktsiakapital
(tuhandetes eurodes)
31.12.2020 31.12.2019
Aktsiakapital (eurodes) 4 000 000 1 000 000
Aktsiate arv (tk) 400 000 100 000
Aktsiate nimiväärtus (eurodes) 10 10
Nordic Aviation Group AS-i aktsiakapital summas 1 miljon eurot kanti Äriregistrisse Eesti Vabariigi
asutamisotsuse alusel 9. oktoobril 2015. aastal.
29
2020.a novembris emiteeriti lisaks 300 tuhat aktsiat nimiväärtusega 10 eurot. Seisuga 31.12.2020 on
ettevõtte aktsiakapital 4 miljonit eurot.
Lisaks kontserni aktsiakapitalile oli kogumahus sisse makstud ülekurss summas 58 700 tuhat eurot, sh
2020.aastal tehtud täiendav sissemakse 19 000 tuhat eurot, mis vähenes 36 559 tuhande euroni
pärast eelmiste perioodide kahjumi katmist ülekursist.
Lisa 10. Müügitulu
(tuhandetes eurodes)
Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes:
2020 2019
Müük Euroopa Liidu riikidele 60 515 101 262
Müük väljapoole Euroopa Liidu riike 447 3 155
Kokku 60 962 104 417
Müügitulu tegevusalade lõikes:
2020 2019
Regulaarlennud 2 810 26 136
Lennukite rent koos meeskondadega 53 795 74 621
Tšarterid ja muud lennuteenused 4 258 3 438
Muud teenused 99 222
Kokku 60 962 104 417
Müügitulu langus aastal 2020 võrreldes eelmise majandusaastaga ligikaudu 42% oli tingitud
peamiselt ülemaailmse Covid19 pandeemia jätkumisest ja süvenemisest.
30
Lisa 11. Müüdud teenuste kulud
(tuhandetes eurodes)
2020 2019
Lennukite hooldus 19 112 26 046
Lendava personaliga seotud kulud 21 981 29 105
Lennukikütus ja kasvuhoonegaasid 1 259 9 442
Lennukite liising (lisa 16) ja kindlustus 14 335 21 471
Maapealne teenindus ja lennujaamatasud 1 954 6 565
Navigatsioonitasud 368 2 313
Reisijatega seotud kulud 357 2 291
Sisseostetud lennuteenus* 540 840
Lennukite parenduste ja varuosade
1 545 1 283
amortisatsioonikulu
Muud kulud 1 888 419
Müüdud teenuste kulu kokku 63 339 99 775
* Sisseostetud lennuteenus on märgliising (lennukite rent koos meeskonnaga) ja teise lennufirma
koodi all opereerimise tasud.
Lisa 12. Turustuskulud
(tuhandetes eurodes)
2020 2019
Distributsioonikulud 239 1 871
Palk ja sotsiaalmaksud 371 761
Turustuskulud 83 345
Muud kulud 5 2
Turustuskulud kokku 698 2 979
Aruandeperioodil oli kontsernis kommerts- ja turundustegevusega hõivatud keskmiselt 12 töötajat
(2019. aastal – 12 töötajat).
31
Lisa 13. Üldhalduskulud
(tuhandetes eurodes)
2020 2019
Palk ja sotsiaalmaksud 3 777 3 508
Sisseostetud teenuste kulud 2 125 2 039
IT kulud 626 519
Muud kulud* 512 645
Üldhalduskulud kokku 7 040 6 711
* Muud kulud sisaldavad makstud riigilõivu, litsentsitasusid, väheväärtusliku inventari ja muid
halduskulusid.
Seisuga 31.12.2020 töötas kontsernis töölepingu alusel 128 töötajat ning 6 juhtimis- ja kontrollorgani
liiget (seisuga 31.12.2019 – 131 töölepinguga töötajat ning 6 juhtimis- ja kontrollorgani liiget).
Aruandeperioodi keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 121 (2019. aastal – 124).
Lisa 14. Muud äritulud ja ärikulud
Enamiku aruandeperioodi muudest ärituludest ja ärikuludest moodustasid kahjumliku lepingu ning
haginõude realiseerumiseks moodustatud eraldised (vt lisa 6). Ülejäänud osa sisaldab makstud
lepingutrahve, lootusetute nõuete kulusid, regulaarsest äritegevusest tekkinud realiseeritud
valuutakursikahjumit, ühekordseid makse ja välisriikides makstud tagastamisele mittekuuluvat
käibemaksu.
Lisa 15. Finantstulud ja -kulud
Suurema osa aruandeperioodi finantstuludest ja – kuludest moodustasid:
- laekunud (lisa 5) ja makstud (lisa 3) pikaajaliste tagatisdeposiitide diskonteerimisest tekkinud tulud
ja kulud;
- intressitulu laenult.
Kahjum valuutakursi muutustest on toodud kasumiaruandes eraldi reana ning kujutab endast
valuutakursside muutustega seotud tulude ja kulude vahet.
Lisa 16. Rendid
(tuhandetes eurodes)
Kontsern kui rentnik
Kasutusrent:
Kontsern on võtnud kasutusrendile lennukid, kontoripinna ja -seadmed. Ettevõttel ei ole kavatsust
renditud varasid pärast rendiperioodi välja osta.
32
2020 2019
Lennukite ja lennukite varuosade liisingukulu (lisa
14 228 21 325
11)
Kontoripinnad ja seadmed 139 184
Kokku 14 367 21 509
Seitsme kasutusrendilepingu alusel renditud CRJ-900 lennuki alusvaluutaks on EUR, ülejäänud kolmel
CRJ-900, kahel CRJ-700 ja kümne ATR tüüpi lennuki alusvaluutaks on USD. Seitsme CRJ900 tüüpi
lennukite rendilepingud on pikaajalised (12-13 aastat), nende hulgast kolme on võimalik katkestada
ennetähtaegselt alates 2020.-2021.aastast. ATR lennukite rendilepingud on 6-aastased võimalusega
katkestada rendisuhet 3 aasta möödumisel. Kontsern maksab lennuki rentide puhul lisaks
liisingukulule ka lennukite hooldus- ja parendustööde eest (lisad 4 ja 11).
Seoses 2020.aastal valitsenud ülemaailmse Covid 19 pandeemia olukorraga tagastati 2 CRJ700 tüüpi
ning plaanitakse 2021.aastal tagastada 1 CRJ900 tüüpi ning 3 ATR tüüpi lennukit.
Kontoripinna ja – seadmete rendilepingutega ei kaasne muid olulisi lisatingimusi.
Lisa 17. Seotud osapooled
(tuhandetes eurodes)
Nordic Aviation Group AS aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni konsolideeritud
raamatupidamise aruande koostamisel on seotud osapoolteks loetud:
a. tegev- ja kõrgem juhtkond (sh tütarettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud
ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on oluline mõju);
b. eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende olulise mõju all olevad
ettevõtted;
c. organisatsioonid, kus omanikul on valitsev mõju.
31.12.2020 31.12.2019
Kohustised Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise
mõju all olevad ettevõtjad 10 10
2020 2019
Ostud Ostud
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega
eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise mõju
all olevad ettevõtjad 96 100
33
Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised
2020 2019
soodustused
Arvestatud tasu 404 446
Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole aruande- ega võrdlusperioodil moodustatud
allahindluseid.
34
Lisa 18. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded
Emaettevõtte konsolideerimata bilanss
(tuhandetes eurodes)
VARAD 31.12.2020 31.12.2019
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 10 448 2 893
Nõuded ja ettemaksed 7 184 7 914
Varud 3 7
Käibevara kokku 17 634 10 814
Põhivara
Investeeringud tütarettevõttesse 1 254 1 254
Nõuded ja ettemaksed 3 355 3 162
Materiaalne põhivara 18 654 12 578
Põhivara kokku 23 263 16 994
VARAD KOKKU 40 897 27 808
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 31.12.2020 31.12.2019
Lühiajalised kohustised
Võlad ja ettemaksed 2 420 5 964
Eraldised 400 119
Lühiajalised kohustised kokku 2 820 6 083
Võlad ja ettemaksed 424 424
Eraldised 1 914 1 544
Pikaajalised kohustised kokku 2 338 1 968
KOHUSTISED KOKKU 5 159 8 051
Omakapital
Aktsiakapital 4 000 1 000
Ülekurss 37 714 25 356
Kohustuslik reservkapital 44 44
Eelmiste perioodide jaotamata kasum /
(kahjum) 0 - 2 353
Aruandeaasta kasum / (kahjum) -6 019 -4 290
OMAKAPITAL KOKKU 35 738 19 757
KOHUSTISED JA OMAKAPITAL KOKKU 40 897 27 808
35
Emaettevõtte konsolideerimata kasumiaruanne
(tuhandetes eurodes)
2020 2019
Müügitulu 11 814 47 174
Müüdud teenuste kulu -16 054 -47 085
Brutokasum -4 240 89
Turustuskulud -636 -2 951
Üldhalduskulud -1 506 -1 914
Muud äritulud ja ärikulud 257 376
Ärikasum / (-kahjum) -6 125 -4 399
Kahjum valuutakursi muutustest 5 -45
Muud finantstulud ja –kulud 100 155
Aruandeaasta kasum / (kahjum) -6 019 -4 290
36
Emaettevõtte konsolideerimata rahavoogude aruanne
(tuhandetes eurodes)
2020 2019
Rahavood äritegevusest
Ärikahjum (kasum) -6 125 -4 399
Korrigeerimised 227 2 996
Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 583 2 651
Varude muutus 5 160
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -2 893 73
Kokku rahavood äritegevusest -8 204 1 481
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse põhivara soetamisel -6 249 -3 335
Antud laenude tagasimaksed 0 400
Laekunud intressid 8 125
Kokku rahavood investeerimistegevusest -6 241 -2 810
Rahavood finantseerimistegevusest
Aktsiakapitali sissemaksed 22 000 0
Kokku rahavood finantseerimistegevusest 22 000 0
Rahavood kokku 7 555 -1 329
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 893 4 267
Raha ja raha ekvivalentide muutus -7 555 -1 329
Valuutakursside muutuste mõju 6 -45
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 10 448 2 893
37
Emaettevõtte konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne
(tuhandetes eurodes)
Kohustuslik Jaotamata kasum
Aktsiakapital Ülekurss Kokku
reservkapital (kahjum)
31.12.2018 1 000 25 356 44 -2 353 24 047
Aruandeaasta kahjum 0 0 0 -4 290 -4 290
31.12.2019 1 000 25 356 44 -6 643 19 757
Valitseva ja olulise mõju all olevate
0 0 0 -1 254 -1 254
osaluste bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 299 299
arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata
1 000 25 356 44 -7 597 18 803
omakapital seisuga 31.12.2019
Aruandeaasta kahjum 0 0 0 -6 019 -6 019
Muud muutused omakapitalis 0 -6 643 6 643 0
Omakapitali sissemaksed 3 000 19 000 0 0 22 000
31.12.2020 4 000 37 713 44 -6 019 35 738
Valitseva ja olulise mõju all olevate
0 0 0 -1 254 -1 254
osaluste bilansiline väärtus
Valitseva ja olulise mõju all olevate
osaluste bilansiline väärtus 0 0 0 0 0
arvestatuna kapitaliosaluse meetodil
Korrigeeritud konsolideerimata
4 000 37 713 44 -7 273 34 484
omakapital seisuga 31.12.2020
38
Juhatuse liikmete allkirjad
Nordic Aviation Group AS juhtkond on 31. detsember 2020 lõppenud majandusaasta aruande heaks
kiitnud ja allkirjastanud 18. juunil 2021.
Erki Urva Juhatuse liige
39
Nordic Aviation Group AS
Majandusaasta kahjumi katmise ettepanek 18. juunil 2021
Kontserni 1.01.2020 – 31.12.2020 perioodi kahjum vastavalt majandusaasta aruandele on 8 319
tuhat eurot ning sisse makstud ülekursi jääk seisuga 31.12.2020 on 36 559 tuhat eurot.
Nordic Aviation Group ASi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku katta kontserni
jaotamata kahjum summas 11 959 tuhat eurot sisse makstud ülekursi arvelt.
(tuhandetes eurodes)
Aruandeaasta kahjum - 8 319
Eelmiste perioodide kasum -3 640
Jaotamata kahjum kokku -11 959
Katmine
Ülekursi vähendamine -11 959
Jaotamata kahjum peale katmist 0
Erki Urva
Juhatuse liige
40
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne
Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsionärile
Meie arvamus
Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit
seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust
ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
Mida me auditeerisime
Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:
• konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2020;
• konsolideeritud kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;
• konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja
• konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja
muud selgitavat infot.
Arvamuse alus
Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt
nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“.
Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.
Sõltumatus
Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu
(IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas
rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased
kohustused vastavalt IESBA koodeksile.
Muu informatsioon
Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet ja juhatuse esimehe
pöördumist (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori
aruannet).
Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei
avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud
informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud
raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat
oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt
väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi
välja tuua.
AS PricewaterhouseCoopers
Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876
T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee
Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega
Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest
kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu
juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta
konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni
jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama
tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse
lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.
Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve
teostamise eest.
Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga
Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori
aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-
dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised
võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need
võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel
tehtavaid majanduslikke otsuseid.
Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase
skeptitsismi. Samuti me:
• tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi
väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt
tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse
avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast
tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku
tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;
• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada
auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni
sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;
• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike
hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;
• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud
auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad
tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline
ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta
avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav,
siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud
auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni
tegevuse jätkumise lõppemist;
• hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas
avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab
toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;
2
• hangime piisava asjakohase tõendusmaterjali Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äritegevuste
finantsinformatsiooni kohta, avaldamaks arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui
terviku kohta. Me vastutame Kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest ja oleme
ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest.
Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud
ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste
sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.
AS PricewaterhouseCoopers
Tiit Raimla Jekaterina Ivtšik
Vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr 694
18. juuni 2021
Tallinn, Eesti
3
AS Nordic Aviation Group („Äriühing“) Registrikood 12927848 Aadress Lennujaama tee 13 Tallinn 11101 2 8 .06.2021 Äriühingu nõukogu teeb 100%- lise poolthäältega järgmise otsuse: K iita heaks juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande (lisatud). Kõik nõukogu liikmed on otsuse poolt. Käesolev otsus on koostatud eesti ja inglise keeles ning vastuolude korral juhindutakse eestikeelsest versioonist. Käesolev otsus on vastu võetud ÄS § 323 lg 6 alusel. AS Nordic Aviation Group („Company“) Registry code 12927848 Lennujaama tee 13 Tallinn 11101 2 8 .06.2021 The Supervisory Board of the Company adopts the following decision with 100% votes in favour: T o approve the annual report prepared by the Management Board (attached). All Members of the Supervisory Board are in favour of the decision. This decision is composed in Estonian and English languages and in case of differences Estonian version will prevail . This decision is adopted in accordance with Art 323 Section 6 of the Estonian Commercial Code. Nõukogu liikmete allkirjad / Signatures of the Supervisory Board / signed digitally/ /signed digitally/ David James O’Brock-Kaljuvee Taivo Linnamägi Nõukogu esimees Nõukogu liige Chairman of the Supervisory Board Member of the Supervisory Board / signed digitally/ /signed digitally/ Priit Karjus Camiel Martinus Petrus Stefanus Eurlings Nõukogu liige Nõukogu liige Member of the Supervisory Board Member of the Supervisory Board / signed digitally/ Kaupo Raag Nõukogu liige Member of the Supervisory Board
AS Nordic Aviation Group
AINUAKTSIONÄRI OTSUS
12.07.2021 nr 1.1-5/21-040
Registrikood: 12927848
Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Lennujaama tee 13, 11101
Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik
Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister –
majandus- ja taristuminister Taavi Aas
Häälte arv: 400 000
AS Nordic Aviation Group korralise üldkoosoleku otsus
Tutvunud AS-i Nordic Aviation Group 2020. a majandusaasta aruandega (lisatatud otsusele),
audiitori järeldusotsusega (lisatatud otsusele) ja aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega
(lisatatud otsusele) ning lähtudes äriseadustiku § 298 lõike 1 punktidest 5 ja 7, § 305 lg 1, § 332
lg 2 ja § 334, § 335:
AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS
1. Kinnitada 2020.a majandusaasta aruanne (lisatud).
2. Muuta 19.11.2020.a ainuaktsionäri otsust nr 1.1-5/20-062 ning sõnastada see järgmiselt:
2.1. katta jaotamata kahjum ülekursi arvelt summas 6 643 tuhat eurot.
3. Kinnitada AS-i Nordic Aviation 2020.a kahjumi katmine alljärgnevalt:
3.1. AS-i Nordic Aviation 1.01.2020 - 31.12.2020.a perioodi kahjum vastavalt majandusaasta
aruandele on 6 019 tuhat eurot ning sisse makstud ülekursi jääk seisuga 31.12.2020 on
37 714 tuhat eurot.
3.2. katta kahjum summas 6 019 tuhat eurot sisse makstud ülekursi arvelt.
4. Kinnitada äriühingu 2021/2022 majandusaasta audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers
(registrikood 10142876).
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister