Rahandusministeerium 12.07.2021 nr 4-2/2021/4296-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja
taristuministri valitsemisel olevate riigi
osalusega äriühingute osaluste valitsemise
koondaruanne 2020.a. kohta.
Austatud rahandusminister
Käesolevaga edastame Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
majandus- ja taristuministri valitsemisel olevate riigi osalusega äriühingute osaluste
valitsemise koondaruande 2020.a. kohta.
Rahandusministeeriumil palun lisada riigivaraseaduse § 99 lõike 2 alusel koostatud
„Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande 2020. aasta kohta“
dokumendile käesoleva kirja lisaga esitatud hinnangud Majandus-ja taristuministri
valitsemisel olevate ühingute eesmärkide saavutamise kohta ning hinnangud
optimaalsele omakapitali osakaalule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisa: koondaruande dokument 14 lehel
Regina Raukas
625 6373
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE 2020
1. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus-ja taristuministri
valitsemisel olevad äriühingud
Äriühingu nimi Aktsiate Osalus, Osaluse omamise eesmärk
või osade %
arv, tk
Valdavalt avalike eesmärkidega /
1. AS A.L.A.R.A 8 629 100% Tagada minimaalse kiirgusohuga
elukeskkond
Valdavalt avalike eesmärkidega /
Tagada tarbijatele igal ajahetkel
2. Elering AS 229 890 100%
nõuetekohase kvaliteediga
energiavarustus
Valdavalt avalike eesmärkidega /
3. AS Eesti Loots 18 036 100%
Tagada ohutu meresõit Läänemeres
4. AS Eesti Valdavalt avalike eesmärkidega /
Vedelkütusevaru 1 328 510 100% Tagada Eesti Vabariigi vedelkütusevaru
Agentuur moodustamine ja haldamine
Valdavalt avalike eesmärkidega /
Tagada reisijate vedu avalikul raudteel,
5. AS Eesti Liinirongid 67 108 100% teenindades valdavalt üleriigilisi
liikumisi ja regionaalselt liikumist
Harjumaal
Valdavalt avalike eesmärkidega /
Pakkuda aeronavigatsiooni teenust (sh
6. Lennuliiklusteeninduse
511 294 100% lennujuhtimis-, lennuinfo- ja
AS
sidetehniline) teenust Tallinna
lennuinfopiirkonnas
Valdavalt avalike eesmärkidega /
7. AS Saarte Liinid 6 648 500 100% Tagada regionaalsete sadamate
haldamine ja arendamine
Valdavalt avalike eesmärkidega/
Tagada kõikidele turuosalistele avatud
8. AS Tallinna
2 561 728 100% ja läbipaistev lennuliikluse
Lennujaam
korraldamiseks vajalik juurdepääs
infrastruktuurile
Valdavalt avalike eesmärkidega /
9. AS Teede Pakkuda sõltumatut laboriteenust teede
10 554 100%
Tehnokeskus ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide
katsetamiseks
Valdavalt avalike eesmärkidega /
Tagada raudteeinfrastruktuuri
10. AS Eesti Raudtee 80 302 814 100%
korrashoid nii reisijate- kui ka kaubaveo
teenindamiseks
Valdavalt avalike eesmärkidega /
11. OÜ Rail Baltic Estonia 2 505 100%
Valdusfirma tegevus
12. AS Nordic Aviation Valdavalt äriliste eesmärkidega /
400 000 100%
Group Teenida omanikutulu tagades muu
1
ärilises lennutegevuse hulgas
lennuühendused Eesti ja Euroopa
keskuste vahel
Valdavalt äriliste eesmärkidega /
Toimida investeerimisettevõtjana,
13. OÜ Transpordi
1 000 000 100% hallates investeeringuid põhivaradesse
Varahaldus
transpordisektoris (sh varade
omandamine ja rentimine)
Valdavalt äriliste eesmärkidega /
14. AS Operail 24 476 466 100% Tagada raudtee veovõime olemasolu ja
säilitamine 24/7
Valdavalt äriliste eesmärkidega /
15. AS Tallinna Sadam 263 000 000 67,03% Tagada sadamateenuste osutamine
2. Muutused valitsetavates osalustes
Osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakse
Vabariigi Valitsuse 15.10.2020. a korraldusega nr 355 volitati Majandus- ja taristuministrit
suurendama ainuosaniku otsusega osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali ühe euro võrra
summani 2506 eurot, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 3 000 000 eurot, millest
üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss.
Aktsiaselts Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine
Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a korraldusega nr 162 volitati Majandus- ja taristuministrit
suurendama aktsiaseltsi Eesti Raudtee aktsiakapitali 10 000 000 euro võrra 10 000 000 uue 1-
eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel on aktsiaseltsi Eesti Raudtee
aktsiakapitali suurus 80 302 814 eurot.
Aktsiaselts Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamine
Vabariigi Valitsuse 15.10.2020. a korraldusega nr 359 volitati Majandus- ja taristuministrit
pärast ettevõttega Polskie Linie Lotnicze LOT S.A eellepingu sõlmimist Regional Jet OÜst
49% suuruse osa omandamiseks otsustama Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsiakapitali
suurendamine 3 000 000 euro võrra summani 4 000 000 eurot 300 000 uue 10-eurose
nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 22
000 000 eurot. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks.
Aktsiaselts Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamine
Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a korraldusega nr 162 volitati Majandus- ja taristuministrit
suurendama pärast ettevõttega Polskie Linie Lotnicze LOT S.A eellepingu sõlmimist Regional
Jet OÜst 49% suuruse osa omandamiseks otsustama Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group
aktsiakapitali suurendamine 3 000 000 euro võrra summani 4 000 000 eurot 300 000 uue 10-
eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega
summas 22 000 000 eurot. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks.
Aktsiaselts Operail aktsiakapitali suurendamine
Vabariigi Valitsuse 30.07.2020. a korraldusega nr 262 volitati Majandus- ja taristuministrit
suurendama ASi Operail aktsiakapitali 21 920 000 euro võrra 21 920 000 uue 1-eurose
nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel on Asi Operail aktsiakapitali suurus
24 476 466 eurot.
2
3. Valitetavate äriühingute aruanded
AS A.L.A.R.A.
Üldine hinnang majandustegevusele
Nõukogu on heaks kiitnud AS A.L.A.R.A 2020. a majandusaasta aruande, kinnitanud äriühingu
2021. aasta eelarve ja osalenud teiste äriühingut puudutavate küsimuste lahendamisel. 2020.
aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad
Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse
rajamiseks) 58 123 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri
mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 154 701 eurot.
Majandusaasta lõppes 61 464 euro suuruse kahjumiga, mis kaeti eelmiste perioodide jaotamata
kasumi arvelt, mis oli piisav kahjumi katmiseks. Kahjum oli tingitud asjaolust, et toetust 212
824 eurot gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi soetamiseks Agentuurilt ei saadud.
Koroonaviiruse uus levik ja sellega kaasnenud piirangud sügisel 2020 takistasid süsteemi
komponentide, sh. süsteemis kasutatavate kiirgusallikate tarnimist alltöövõtjatelt süsteemi
tootjale. Süsteem tarnitakse 2021. aastal ja vastav toetus on planeeritud uuesti AS-i 2021. aasta
eelarvesse.
Osaluse valitseja hindab ettevõtte majandustegevust väga heaks. 2020. aasta eelarve ja
tegevuskava on täidetud.
AS A.L.A.R.A. optimaalseks omakapitali proportsiooniks hinnatakse vahemikku 95%
koguvaradest.
Investeeringute kava
2020. aasta investeeringuna jätkati kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega, milleks
kasutati 2 519 eurot.
2021. aastal on AS-l A.L.A.R.A. plaanis teostada mitmed investeeringud Paldiski ja Tammiku
objektide haldamiseks. AS-le A.L.A.R.A. on 2021. a. riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelist
toetust 628 000 eurot. Radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõju hindamiseks
kasutatakse 531 250 eurot Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendeid ja 93 750 eurot SA
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid ning Rahvusvahelise Aatomienergia
Agentuuri poolne mitterahaline toetus ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete
kalibreerimiskeskuse rajamiseks on 245 674 eurot. Lisaks kasutatakse AS-i müügi- ja
finantstulu vahendeid 60 580 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi vahendeid 23 601
eurot. 2021. aasta investeeringuna on kavas kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega
jätkamine mahus 19 000 eurot.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud.
Sõltumatu vandeauditori aruanne AS A.L.A.R.A raamatupidamise aastaaruande kohta on
tehtud PKF Estonia OÜ poolt. AS A.L.A.R.A. auditeeritud raamatupidamise aastaaruande
koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020, kasumiaruannet, omakapitali muutuste
aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, on
kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Vandeaudiitori
arvamus on järgnev: „Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis
3
olulistes osades õiglaselt AS A.L.A.R.A. finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel
kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea
raamatupidamistavaga“. Toetusi ja annetusi 2020. aastal ei makstud.
Elering AS
Üldine hinnang majandustegevusele
Vaatama COVID19 olukorrale 2020.aastal saavutas ettevõtte täielikult strateegias 2020. aastaks
seatud sihttasemed.
Etevõte teenis 142,4 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures eelarvet ületava ärikasumi 32,6
miljonit eurot ja puhaskasumi 25,3 miljonit eurot.
Koos 2020. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on
valdavas osas täidetud, sealhulgas mandri-Euroopaga sünkroniseerimise võimaldamiseks
pingestati Eesti-Läti kolmas elektriühendus, ning sõlmiti hankelepingud
sünkroonkompensaatorite ja Balti-Tartu ning Tartu-Valmiera ehitamiseks. Lisaks oli Elering
AS edukas Euroopa Liidu kaasfinantseerimise kaasamisel, mille tulemusena eraldas Euroopa
Komisjon Elering AS-ile sünkroniseerimisega seotud investeeringuteks täiendavad 55,5
miljonit eurot ning seda maksimaalse toetusmääraga 75%.
Ainsa olulise mõjuga tegevuseesmärkidest jäi saavutamata Puiatu ja Paldiski
kompressorjaamade valmimine seoses töövõtja Control Process S.A. poolt juhitava
konsortsiumi suutmatusega lepingutesse sätestatud kohustusi ja ajakava täita. Tegemist on
„võtmed kätte“ tüüpi projektiga, mis piiritleb Elering AS võimaluse projekti sekkuda.
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevuse 2020. majandusaastal heaks.
Elering AS optimaalseks omakapitali proportsiooniks koguvaradest hindab osaluse valitseja
vahemikku 45%–50%.
Investeeringute kava
Aastal 2020 investeeriti põhivarasse 100,2 mln eurot. 2021-2025. aastal on ettevõttel kinnitatud
investeeringute kava kohaselt plaanis investeerida 287 mln eurot, millest 263 mln eurot
moodustavad mandri-Euroopaga sünkroniseerimise investeeringud.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud.
Sõltumatu vandeauditori aruanne AS Elering raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud
AS-i PricewaterhouseCoopers poolt. AS Elering auditeeritud raamatupidamise aastaaruande
koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 kasumiaruannet, omakapitali muutuste
aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, on
kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.
AS Eesti Loots
Üldine hinnang majandustegevusele
4
Üldine hinnang AS Eesti Loots majandustegevusele on hea. Hinnang tugineb asjaolule, et ohutu
meresõit on tagatud, mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna, ning on nii sadam kui ka
kaks merekanalit, mis võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna
lahele.
2020. aasta finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on langenud, kuna
laevakülastuste arv ja nõudlus lootsiteenuse järele on seoses COVID-19 pandeemiaga olulisel
määral vähenenud (kruiisihooaeg jäi täies mahus ära). Suurim mahtude langus toimus juulis
2020.
Eelmise majandusaasta tulud (8 miljonit eurot) olid 25% väiksemad võrreldes 2019 aastaga.
Tegevuskuludeks oli planeeritud 8,62 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulutused 7,6
miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 12% ehk rahaliselt ligikaudu 1 021 tuhat eurot.
Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 111 tuhat eurot, mis on 1 137 tuhat eurot planeeritust
vähem.
Osaluse valitseja hindab AS Eesti Loots optimaalseks omakapitali proportsiooniks
koguvaradest 60%–65%.
Investeeringute kava
2020. aastaks planeeritud investeeringud lükati edasi järgmisesse perioodi.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Erikontrolle ja siseauditeid aruandeperioodil läbi ei viidud.
2020. aasta majandusaasta aruanne on koostatud järgides raamatupidamise seadust ja Eesti
Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Aruanne on auditeeritud KM Audit OÜ poolt ning
selle kohta on esitatud märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne.
AS Operail
Üldine hinnang majandustegevusele
Osaluse valitseja hindab juhatuse tööd 2020. majandusaastal heaks.
Eesti avalikul raudteel tervikuna kujuned 2020 aasta veomahuks 11,2 miljonit tonni (2019-
15%). Kontserni 2020 majandusaasta äritulud kokku olid 65,118 tuhat eurot (2019-14%).
kontserni ärikulud olid 2020 aastal 58 578 tuhat eurot (2019-10%). Ärikulude vähenemine oli
peamiselt seotud infrastruktuuri kasutustasude, kütuse ning vagunite kasutustasude
vähenemisest. Kontserni puhaskasum 2020 aastal oli 2 658 tuhat eurot (2019 +9 628 tuhat
eurot).
Osaluse valitseja hindab AS Operail optimaalseks omakapitali proportsiooniks koguvaradest
40%–45%.
Investeeringute kava
5
2020. aastal investeeris kontern 25 602 tuhat eurot (2019: 23 610 tuhat eurot). Peamised
investeeringud olid Soome vedurite eest tehtud ettemaksed, vagunite soetamine, C30-M
moderniseerimine ning veeremi kapitaalremondid.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud.
Sõltumatu vandeauditori aruanne AS Operail raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud
AS-i PricewaterhouseCoopers poolt ja on kinnitatud märkusteta.
Eesti Vedelkütusevaru Agentuur
Üldine hinnang majandustegevusele
Püstitatud eesmärgid saavutati, ellu viimata jäid vaid tegevused, mida takistasid Covid-19
pandeemiast tingitud piirangud. Mitmete tegevuste elluviimine – näiteks kriisikoolituse
korraldamine ja lennukikütusevaru Eestisse ümbertoomine – oli seoses Covid-19 pandeemiaga
ja ebasobiva turuolukorraga takistatud. Täiendavate ülesannetena osales Eesti Vedelkütusevaru
Agentuur (edaspidi OSPA) juhatus AS Eesti Varude Keskuse moodustamise töös ja
hädaolukorraseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel.
OSPA majandustulemus oli hoolimata esimese poolaasta turuseisakust rahuldav. Aastane
varumaksete puudujääk oli 450 tuhat eurot ehk ligi 11 % võrdluses eelarves varude haldamiseks
planeeritud 4,23 miljoni eurose tuluga. Vedelkütuse varumaksega maksustavate kütuste
tarbimine langes 2020.a. võrdluses 2019.a-ga 22% 133,8 miljonilt liitrilt 104,5 miljonile liitrile.
Mahud vähenesid tingituna kahest samasuunalisest protsessist: ca 60% ulatuses Covid-19
pandeemia põhjustatud piirangutest ja üldisest majandustegevuse jahtumisest ning 40% tulenes
2019.a. detsembris kommertsladudesse ette varutud „maksud makstud kütuste“ turule
jõudmisest. Eelarve puudujäägi katmiseks on põhjendatud kasutada varasematel aastatel
akumuleeritud varumaksereservi vahendeid.
Osaluse valitseja on hinnanud ettevõtte tegevuse 2020. majandusaastal heaks.
Kuna AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) tegutseb vastavalt vedelkütusevaru
seadusele, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu
haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt, ei pea
osaluse valitseja äriühingule kapitalistruktuuri seadmist optimaalseks.
Investeeringute kava
Äriühing ei teinud aruandeperioodil investeeringuid.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
OSPA riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on moodustatud ettevõtte auditi
komitee ja kasutatakse siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt OSPA töökorraldusest ei ole
siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks. OSPA 2020. aasta tööplaanis oli esialgne
kava viia läbi ettevõtte IT audit, kuid nõukogu otsustas, et seoses suure tõenäosusega
asetleidvate OSPA ülesannete laiendamisega AS Eesti Varude Keskuseks pole IT-auditi
läbiviimine hetkel otstarbekas. OSPA on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu
6
juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist hea ühingujuhtimise tava
aruandena majandusaasta aruande koosseisus.
OSPA raamatupidamise aastaaruandele on märkusteta hinnangu andnud sõltumatu audiitor
KPMG Baltics OÜ. Audiitori arvates kajastab 2020. a raamatupidamise aastaaruanne kõigis
olulistes osades õiglaselt AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur finantsseisundit seisuga
31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid
kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
AS Saarte Liinid
Üldine hinnang majandustegevusele
Covid-19 pandeemia tõi kaasa eriolukorra, mis mõjutas majandusnäitajaid reisijateveol
oluliselt. Seonduvalt vähenesid 2020. aasta kokkuvõttes nii sadamates teenindatud liinireisijate
arv (kokku 433,7 tuhande reisija võrra ehk -16,6%) kui ka sõidukite arv (88,4 tuhande sõiduki
võrra ehk -7,9%).
Eriolukorraga kaasnenud ajutiste liikumispiirangute tulemusel lühenenud navigatsioonihooaeg
mõjutas kõige rohkem kommertsliine väikesaartele. AS Saarte Liinid seisukohalt oli selle
valdkonna majanduslik mõju väike.
AS Saarte Liinid 2020. aasta tulude maht oli ettevõtte senise tegevusaja suurim, kokku 9,019
miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes kasvasid äriühingu tulud kokku +443,9 tuhande euro
võrra ehk +5,2%. AS Saarte Liinid kulud moodustasid 2020. aastal kokku 8,206 miljonit eurot,
kasvades aastaga +493,7 tuhande euro võrra ehk +6,4%. AS Saarte Liinid kuludest oli
aruandeaastal suurima osatähtsusega (39,9%) põhivarade kulum kokku summas 3,265 miljonit
eurot, kasvades aastaga +180,9 tuhande euro võrra ehk +5,9%. Kasv tulenes majandusaastal
teostatud uutest investeeringutest ja varem rekonstrueeritud ja ehitatud põhivara arvele
võtmisest. AS Saarte Liinid puhaskasum oli 2020. majandusaastal 813,4 tuhat eurot, kahanedes
aastaga +49,7 tuhande euro võrra ehk +5,7%. Ettevõtte kasumimarginaal oli aruandeaastal
müügituludega võrreldes 11,6% ning tuludega võrreldes 9,1%. 2019. aastal oli äriühingu
puhaskasum 863,1 tuhat eurot, kasvades aastaga +7,8 tuhande euro võrra ehk +0,9% ning
kasumimarginaal müügituludega võrreldes 13,1% ja tuludega võrreldes 10,1%.
AS Saarte Liinid 2020. aasta eelarveline kasumiplaan täideti majandustegevuse tulemuste
põhjal 70,1% ulatuses, teenides kokku 813,4 tuhat eurot. 2020. aastal jäi AS Saarte Liinid
kasumiplaan täitmata eelkõige eriolukorrast tingitud liinilaevade reisijate mahu olulise
vähenemise tõttu, millega kaasnes ka prognoositud reisijatasude alalaekumine. Lisaks
korrigeeriti äriühingu tulemusnäitajaid varasemate majandusaastate nõuete allahindluse võrra.
Mõlema erakorralise asjaolu kogumõjul vähenes aruandeaasta reaalne tulem kuni 300 tuhande
euro võrra.
Arvestades ettenägematut majanduskeskkonna muutust seoses 2020. aasta alguses levima
hakanud Covid-19 pandeemiaga, on juhatus olulises osas täitnud 2020. aastaks seatud
eesmärgid ning tulnud toime keerukates oludes vajalike otsuste tegemisega.
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevuse 2020. majandusaastal heaks.
AS Saarte Liinid optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku
30–35% koguvaradest.
7
Investeeringute kava
2020. aastal teostati sihtfinantseeritud vahendite, AS Saarte Liinid omavahendite, laenude ja
riigieelarveliste vahendite arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 4 858 tuhande euro
ulatuses. 2020. aasta suurimad investeeringud tehti sarnaselt varasemale Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi ja Regionaalfondi vahendite arvelt, lisaks reinvesteeriti aasta jooksul
äriühingu poolt teenitud omavahendid.
2021. aasta jooksul investeeritakse projekti esialgse kava kohaselt 7,549 miljonit eurot.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Aruandeperioodile ei viidud läbi erikontrolle.
2020. aasta teostati kaks korralist valdkondlikku siseauditi töövõttu:
• AS Saarte Liinid riskisündmusteks ja ohtudeks valmisoleku audit, mille kokkuvõtteid
tutvustati äriühingu nõukogule 2020. aasta II kvartalis.
• AS Saarte Liinid organisatsioonilise struktuuri ja töökorralduse audit, mille kokkuvõtteid
tutvustati äriühingu nõukogule 2020. aasta IV kvartalis.
Eraldi täiendava töövõtuna teostas teine audiitorettevõte KPMG Baltics OÜ 2020. aasta II ja III
kvartalis AS Saarte Liinid IT-valdkonna riskianalüüsi, mis lähtus küberturvalisuse seadusest,
Riigi Infosüsteemide Ameti soovituslikust juhendist „Riskianalüüsi ja riskide hindamise
juhendmaterjal ETO-dele“ ning infoturbe standardist ISO/IEC 27005.
Lisaks eelmainitud audititele kuulus AS Saarte Liinid 2020. aastal Riigikontrolli valimisse
äriühingu tehingute seaduslikkuse kontrolli osas. Kontrolli viis eraldi töövõtuna läbi samuti
audiitorettevõte KPMG Baltics OÜ, mis rikkumisi ei tuvastanud.
Sõltumatu vandeaudiitori KPMG Baltics OÜ poolt on auditeeritud AS Saarte Liinid esitanud
raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb finantsseisundi aruandest seisuga 31. detsember
2020, antud kuupäeval lõppenud aruandeaasta kohta koostatud koondkasumiaruandest,
omakapitali muutuste aruandest ja rahavoogude aruandest, oluliste arvestuspõhimõtete
kokkuvõttest ja muudest selgitavatest lisadest.
AS Saarte Liinid audiitori KPMG Baltics OÜ esitatud sõltumatu vandeaudiitori järeldusotsus
ettevõtte 2020. a majandusaasta aruande kohta oli märkusteta.
Lennuliiklusteeninduse AS
Üldine hinnang majandustegevusele
Aasiast alguse saanud COVID-19 pandeemia vähendas ettevõtte käivet juba jaanuarist alates,
kuna ettevõtte põhiliseks tuluallikaks olnud ida-lääne suunalised lennud vähenesid oluliselt.
Kriisi süvenedes Euroopas vähenesid lendude mahud aprillis juba 79% võrreldes eelmise
aastaga. EANS-i 2020 äritulud kokku oli 15,7 miljonit eurot (2019: 29,0 miljonit eurot),
ettevõtte 2020. aasta müügitulu oli sealjuures 14,1 miljonit eurot (2019: 28,2 miljonit eurot),
kahanedes aastaga 49,8%. Müügitulu kahanemise põhjuseks on COVID-19 ülemaailmne
pandeemia. Lendude arvuga seotud marsruudi navigatsiooniteenuse teenusühikute muutus oli -
53,4% võrreldes eelmise aastaga ning terminali navigatsiooniteenuse teenuseühikute
8
kahanemine oli - 57,3% võrreldes eelmise aastaga. 2020. aastal oli ärikahjum 6,2 miljonit eurot
(2019. aastal ärikasum: 4,7 miljonit eurot). Ettevõtte kahjumiks kujunes 6,5 miljonit eurot (2019
aastal puhaskasum: 3,2 miljonit eurot).
Lennuliiklusteeninduse AS optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja
vahemikku 35–40% koguvaradest. Osaluse valitseja teadvustab tänast olukorda, kus ettevõtte
omakapitali osakaal koguvaradest moodustavad ca 33,3% koguvaradest ning see näitaja on
käesoleva aasta prognoosis vähenev.
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd heaks.
Investeeringute kava
Äriühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks peatati aruandeperioodi investeeringud 6,2 M EUR
ulatuses. 2020. aastal investeeriti kokku materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku
3,2 miljonit eurot (2019: 3,8 miljonit eurot).
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Erikontrolle aruandeperioodl läbi ei viidud. Arundeperioodil viidi läbi
kvaliteedijuhtimissüsteemi resertifitseerimise välisaudit ja transpordiameti teenuse sertifikaadi
korraline audit.
AS Lennuliiklusteenindus koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele
rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2020. majandusaasta
aruannet kontrollis sõltumatu vandeaudiitor AS PricewaterhouseCoopers. Aruanne esitati
märkusteta.
AS Tallinna Lennujaam
Üldine hinnang majandustegevusele
Ettevõtte tegevust ja majandustulemusi mõjutasid 2020. aastal väga tugevalt koroonaviirusega
seotud piirangud. Reisijate ja lennuoperatsioonide vähenemine peegeldus otseselt müügitulu
kahanemises, mistõttu oli kontserni põhifookus kulude juhtimisel ja kokkuhoiul. Hoolimata
ülimalt keerulisest aastast oli kontserni ärikasum enne põhivara kulumit ja finantstulemit
(EBITDA) 5,8 mln eurot, mis on 12,1 mln euro võrra (−68%) eelmisest aastast vähem.
Aruandeaasta koondkahjum oli 2020. aastal −1,9 mln eurot (2019. a 9,9 mln eurot), kahanedes
seega 11,8 mln euro võrra (−119%). Selle põhjus oli asjaolu, et äritulud kahanesid võrreldes
ärikuludega 11,8 mln euro võrra rohkem. Ettevõtte ärikuludes on püsikuludel suur osakaal.
Äritulud vähenesid 24,1 mln euro ja ärikulud 12,3 mln euro võrra.
Osaluse valitseja üldine hinnang ettevõtte tegevusele aruandeaastal on hea.
AS Tallinna Lennujaam optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja
vahemikku 40-45% koguvaradest.
Investeeringute kava
Kontsern vähendas 2020. aastaks planeeritud esialgset investeeringute mahtu. Jätkati
strateegiliste investeeringute tegemist. Kontsern investeeris 2020. aastal 17,4 mln eurot, sellest
9
Tallinna lennujaam 12,6 mln eurot, regionaalsed lennujaamad 4,5 mln eurot ja AS Tallinn
Airport GH 0,3 mln eurot.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Aruandeperioodil ei viidud läbi erikontrolle.
Sõltumatu vandeauditori aruanne AS Tallinna Lennujaam raamatupidamise aastaaruande kohta
on tehtud AS-i PricewaterhouseCoopers poolt. AS Tallinna Lennujaam auditeeritud
raamatupidamise aastaaruande koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020,
kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval
lõppenud majandusaasta kohta, on kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid
selgitavaid lisasid. Aruanne on märkusteta.
AS Tallinna Sadam
Üldine hinnang majandustegevusele
2020. aasta alguses pandeemiaks puhkenud COVID-19 kriis avaldas Tallinna Sadama
tulemustele otsest mõju läbi riikide poolt piiriülesele reisimisele kehtestatud piirangute,
mistõttu langes drastiliselt liinireisijate arv ning suvine kruiisihooaeg jäi tervenisti ära. Reisijate
arv langes peale 12-aastast järjestikust kasvu tervelt 59% 4,33 mln reisijani.
Veidi lühemaks kui aasta varem kujunes jäämurdja Botnica suvine töö Kanadas, samuti
tulenevalt viirusepiirangutest, mis mõjutasid teenuse tellijat ja tema tootmisvõimekust. Kuna
majandustegevuse langus väljendus eelkõige teatud sektorites, siis kaubamaht püsis valdavalt
stabiilne ning mitmel juhul leidus ka kasvukohti, eelkõige vedellasti osas. Eelnevast tulenevalt
avaldusid 2020. aasta majanduskeskkonna mõjud kontsernile lõviosas tulude vähenemise
kaudu rahvusvaheliste reisijatega seonduvalt reisisadamate segmendis.
Kontserni müügitulu vähenes 2020. aastal 23,2 mln eurot (–18%) ja oli kokku 107,4 mln eurot.
2020. aasta ärikasumiks kujunes 35,6 mln eurot, mis 2019. aastaga võrreldes vähenes 16,1 mln
eurot (–31,2%), seoses tulude vähenemisega, mille mõju oli oluliselt suurem kui valdavalt
püsikulude iseloomuga kulude vähenemise ja muude tulude kasvu koosmõju. Ärikasumi
vähenemise mõjul vähenes ka kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi marginaal:
39,6%-lt 33,1%-ni. Ärikasum vähenes sadamategevuses, reisisadamate segmendi mõjul ja
vähem ka muude segmendi tõttu, mida mõnevõrra tasakaalustas kasv kaubasadamate
segmendis. Kontserni 2020. aasta kasumiks kujunes 28,5 mln eurot, vähenedes 15,9 mln euro
võrra.
Seoses AS Tallinna Sadam aktsiate noteerimisega Tallinna Börsil ei anna osaluse valitseja
soovitust optimaalseks omakapitali proportsiooniks.
Osaluse valitseja hindas AS Tallinna Sadam tööd väga heaks.
Investeeringute kava
2020. aastal investeeris kontsern 37,1 mln eurot, mis oli 7,7 mln eurot ekk 26% enam kui
eelneval aastal ning oli suurim investeeringute summa viimastel aastatel. 2020. aasta
investeeringud olid jätkuvalt seotud peamiselt Vanasadamaga, kus jätkati ka kriisioludes
olulisemate keskkonda ja reisimistingimusi parendavate investeeringutega.
10
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Erkontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud.
AS Tallinna Sadam raamatupidamise aastaaruandele on märkusteta hinnangu andnud sõltumatu
audiitor KPMG Baltics OÜ. Audiitori arvates kajastab 2020. a raamatupidamise aastaaruanne
kõigis olulistes osades õiglaselt AS Tallinna Sadam finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning
sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas ESEF
standardiga.
AS Teede Tehnokeskus
Üldine hinnang majandustegevusele
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd väga heaks.
2020. majandusaasta oli ettevõttele edukas. ASi Teede Tehnokeskus ärituludeks 2020. aastal
kujunes 3,5 miljonit eurot, sh müügitulud 3,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga
kasvas müügitulu 9,2%. Aruandeaasta ärikulud olid 3,2 miljonit eurot ja ärikasum 347 666
eurot. Ettevõte maksis omanikule dividende 200 tuhat eurot ja tasus ettevõtte tulumaksu 40 552
eurot.
Enamus teenustest osutati Eesti turule ning suurimaks tellijaks oli avalik sektor koos kohalike
omavalitsustega - käibest 51%. Ekspordikäibe osakaal kasvas viie protsendini.
AS Teede Tehnokeskus optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja
vahemikku 60-65% koguvaradest.
Investeeringute kava
Ettevõte on oma konkurentsivõime tagamiseks jätkuvalt teostanud investeeringuid põhivarasse.
2020. aastal oli investeeringute kogumahuks 213,8 tuhat eurot, sh laboratooriumi-,
infotehnoloogia- ja mõõteseadmetesse 155,8 tuhat eurot, muu põhivara 58 tuhat eurot.
2021. aastal kavandab ettevõte investeerida uurimis- ja arendustegevusega seotud tegevustesse
ja mõõteseadmetesse kuni 299 tuhat eurot.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Aruandeperioodil ei viidud läbi erikontrolle.
AS Teede Tehnokeskus on 2020. aastal täitnud finantsaruandluse ja auditeerimise osas HÜT
juhiseid ning riigi raamatupidamise üldeeskirja nõudeid. Audiitori Baker Tilly Baltics OÜ
arvamus on, et Eesti Vabariigi heast raamatupidamistavast lähtuvalt koostatud
raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus
finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning siis lõppenud majandusaasta tulemit ja rahavoogusid.
Kõikides muudes HÜT aruandes kajastamata küsimustes vastab AS Teede Tehnokeskus
tegevus HÜT nõuetele. Hea ühingujuhtimise tava aruanne on majandusaasta aruande
koosseisus esitatud. Toetusi ja annetusi 2020. aastal ei makstud.
AS Eesti Raudtee
11
Üldine hinnang majandustegevusele
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd heaks.
Ettevõttele seatud strateegilised eesmärgid said suures osas täidetud.
2020. aasta oli mõjutatud Covid-19 viiruse levikust. Seda nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste
reiside puhul. AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2020. aastal 31,1 mln eurot (2019. aastal 39,5
mln eurot). Eesti Raudtee ärikulud olid 2020. aastal 56,4 mln eurot (2019. aastal 53,6 mln
eurot), suurenedes aastaga umbes 5%. Ärikulude suurenemise peamiseks põhjuseks oli kulumi
muutus. Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum oli 2020. aastal 32,7 mln eurot, mida on 10,1%
rohkem kui 2019. aastal. Nagu 2019. aastalgi teenis ettevõte nii äri- kui ka puhaskasumit, mida
põhjustas varasemate aastate tulemuseesmärkide täitmise eest saadud ja aruandeaastal arvele
võetud kulude sihtfinantseerimine.
AS Eesti Raudtee optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja
vahemikku 50% koguvaradest.
Investeeringute kava
2020. aastal jätkas Eesti Raudtee Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusel investeerimist
raudteeinfrastruktuuri. Kokku investeeriti 2020. aastal 32,0 mln eurot (2019. aastal 31,5 mln
eurot), millest 5,9 mln eurot (2019. aastal 17,7 mln eurot) kaasrahastati riigieelarvelistest
(Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi) vahenditest. 2020. aasta suuremad projektid olid Lääne-
Harju koondprojekt 9,2 mln eurot, Tapa–Narva ja Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimine ja
kiiruse tõstmine 135 km/h 4,3 mln eurot.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
2020. a peale finantsauditi ja tehingute seaduslikkuse auditi muid väliseid auditeid (sh.
erikontrolle) ei ole läbi viidud. Lisaks viidi 2020. a siseauditi osakonna poolt läbi erinevad
auditid ohutuse- ja riskijuhtimise valdkonnas.
AS PricewaterhouseCoopers kinnitas ettevõtte 2020. majandusaasta aruande märkusteta.
Hea ühingujuhtimise tava aruanne on majandusaasta aruande koosseisus esitatud.
AS Eesti Liinirongid
Üldine hinnang majandustegevusele
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd heaks.
Elroni 2020. majandusaasta äritulud olid kokku 43,53 mln eurot, kahanedes võrreldes 2019.
aastaga 7%. Piletimüügitulu oli kogutuludest 13,73 mln eurot, kahanedes võrreldes 2019.
aastaga 26%. Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2020. aastal 24,04 mln eurot, kasvades
koroonaviiruse olukorrast tingituna võrreldes 2019. aastaga 12%. Diiselrongide
liisingumaksete katmiseks eraldas riik 2020. aastal 5,7 mln eurot.
Ettevõtte ärikulud olid 2020. aastal 44,52 mln, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 4% (46,36
mln eurot). Ettevõtte aruandeaasta kahjumiks oli 2020. aastal 5,4 mln (2019 aastal 5,2 mln
eurot).
12
AS Eesti Liinirongid optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja
vahemikku 45-50% koguvaradest.
Investeeringute kava
Rongide töökindluse jätkusuutlikkuse tagamiseks planeeritakse 2021. aastal täiendada rongide
tarkvara, mis on seotud nii rongi süsteemide töö parendamisega kui ka parameetrite
muutmisega. Planeeritakse täiendada diiselmootorite töö diagnostikasüsteeme.
Aastatel 2021-2024 keskendub Elron lisaks tavapärasele reisijateveole ka uute rongide
valmimisele. 2021. aastal kooskõlastatakse rongide projekt ning algab esimese vagunikere
ehitus.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Aruandeperioodil ei viidud läbi erikontrolle. 2020. aasta jooksul viidi läbi kolm siseauditit
(Laoarvestuse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi laoarvestuse toimimisele,
Korruptsiooniriskide juhtimise siseaudit eesmärgiga anda hinnang korruptsiooni vältimise
alaste reeglite olemasolu ning sellega seotud võimalike riskide juhtimise korralduse kohta ja
Riskijuhtimise korralduse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi riskijuhtimise
sisekordade/juhendite ajakohasusele ning nõutavate riskianalüüside olemasolule). Auditi
tulemusena jõuti järeldusele, et riskijuhtimise korraldusega seotud protsessid on olulises osas
tulemuslikud ning ühtegi väga olulise või olulise prioriteediga tähelepanekut ei tehtud.
OÜ Rail Baltic Estonia
Üldine hinnang majandustegevusele
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevust heaks.
Majandusaasta eesmärgid on ettevõte valdavalt saavutanud. 2020 aastaks kinnitatud eelarvest
(24 milj) oli täidetud 68%, investeeriti kokku 14 miljonit eur. Omaniku poolt seatud eesmärgid
on täidetud. 2021 aastal on kavandatud investeeringud 35 milj eurot.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
Aruandeperioodil erikontrolle läbi ei viidud.
Ernst & Young Baltic AS kinnitas ettevõtte majandusaasta aruande märkusteta. Audiitori
hinnangul kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
osaühing Rail Baltic Estonia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval
lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse
standardiga.
AS Nordic Aviation Group
Üldine hinnang majandustegevusele
Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevust heaks.
Nordic Aviation Group AS sai kriisis väga tugevasti kannatada ning see tõi kaasa erakorraliste
kokkuhoiumeetmete rakendamise. Vähendatud on väga tõhusalt põhi- ja tegevuskulusid
13
ettevõtte kõigil tasanditel, samaaegselt on edukalt ümber korraldatud grupi töö, kohanemaks
COVID-19 olukorraga. Euroopa Komisjon kiitis heaks Nordic Aviation Group AS’le riigiabi
andmise. 2020 aasta novenbris tegi Eesti Vabariik täiendava sissemakse Nordic Aviation Group
AS aktsiakapitali 22 miljoni euro ulatuses, mis võimaldab jätkata ettevõtte tegevust
jätkusuutlikult tulevastel perioodidel.
AS Nordic Aviation Group optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja
vahemikku 50-55% koguvaradest.
Investeeringute kava
Nordic Aviation Group AS alustas 2020. aastal oma kommertsplatvormi juurutamist. Selle
jaoks taotleti 2020. aastal lennuettevõtja sertifikaati (AOC, air operator certificate),
lennutegevusluba (OL, operating licence), kui ka IATA Airline Designator Code. Nordica
IATA lennuettevõtja tähis on ND.
2020. aastal sõlmiti Nordica poolt ka leping kommertsplatvormi juurutamise osas. Nordica
plaanib alustada lendude müüki oma kommertsplatvormil 2021. aastal. Nordic Aviation Group
AS omandas 2020. aastal 100% osaluse tütarettevõttest Regional Jet OÜ.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
AS PricewaterhouseCoopers kinnitas Nordic Aviation Group AS majandusaasta aruande
märkusteta. Audiitori järldusotsuse kohaselt kajastab konsolideeritud raamatupidamise
aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group ja selle
tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020
ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja
konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
OÜ Transpordi Varahaldus
Üldine hinnang majandustegevusele
OÜ Transpordi Varahaldus tegevust 2020. aastal hindab osaluse valitseja heaks.
Äriühingu 2020.a. tulemusi on COVID-19 pandeeemia märkimisväärselt mõjutanud (eelkõige
osade põhivarade bilansilist väärtust). Seoses globaalse koroonaviiruse pandeemia suure
negatiivse mõjuga maailma reisilennundusele on vähenenud reisilennukite kui vara
turuväärtused. Et oma põhivarade väärtust bilansis õigesti ja õiglaselt kajastada viis TVH
31.12.2020 seisuga läbi erakorralise varade kaetud väärtuse (impairment) testi, mille
tulemusena vähendati lennukipargi raamatupidamislikku väärtust kokku 11,8 miljoni euro
võrra. Teisalt on TVH finantsolukord kriisiga toimetulemiseks olnud hea. Äriühingul on väga
väikesed administreerimiskulud ning madal võlatase. TVH-l on piisavalt vahendeid, et jätkata
võlakirjade teenindamist graafikukohaselt OÜ Transpordi Varahaldus optimaalseks
omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 45-50% koguvaradest.
Investeeringute kava
TVH jätkab 2021.a. lennukite kapitaalhoolduste finantseerimist (heavy maintenance events)
(2021.a. eelarves on selleks eraldatud 6,9 miljonit eurot, mida finantseeritakse nii TVH
omavahenditest ning rentniku poolt kogutud hooldusreservist). Osad varasemalt planeeritud
14
hooldustööd on kokkuleppel rentnikuga edasi lükatud, kuna lennukite tavapärasest oluliselt
väiksema kasutuse tõttu ei kuluta lennukid oma mootorite, maandumistelikute, jt ressursse
ulatuses, mis nõuaksid kõigi pandeemia-eelselt planeeritud kapitaalhooldustööde teostamist,
mis omakorda mõjutab positiivselt TVH finantsseisu järgnevatel perioodidel.
Läbiviidud auditid ja erikontrollid
AS Deloitte Audit Eesti hinnangul kajastab OÜ Transpordi Varahaldus raamatupidamise
aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember
2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas
rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus.
Siseaudiitorilt (KPMG Baltics OÜ) telliti hinnang Ühingu senisele riskihindamise metoodikale,
mille järeldusena siseaudiitor sedastas 2020. jaanuaris, et kasutatav riskihindamise metoodika
on olulises osas asjakohane ning ei vaja muutmist või täiendamist.
15