dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja taristuministri valitsemisel olevate riigi osalusega äriühingute osaluste valitsemise koondaruanne 2020.a. kohta.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. juuli 2021
Viit
4-2/2021/4296-1
Registreeritud
12. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4/S Riigi äriühingute ja sihtasutuste tegevuse korraldamine
Sari
4-2/S Riigi äriühingute ja sihtasutuste majandustegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-2/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎4-220214296-1 12.07.2021 Väljaminev kiri.asice970 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium 12.07.2021 nr 4-2/2021/4296-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja taristuministri valitsemisel olevate riigi osalusega äriühingute osaluste valitsemise koondaruanne 2020.a. kohta. Austatud rahandusminister Käesolevaga edastame Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus- ja taristuministri valitsemisel olevate riigi osalusega äriühingute osaluste valitsemise koondaruande 2020.a. kohta. Rahandusministeeriumil palun lisada riigivaraseaduse § 99 lõike 2 alusel koostatud „Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruande 2020. aasta kohta“ dokumendile käesoleva kirja lisaga esitatud hinnangud Majandus-ja taristuministri valitsemisel olevate ühingute eesmärkide saavutamise kohta ning hinnangud optimaalsele omakapitali osakaalule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisa: koondaruande dokument 14 lehel Regina Raukas 625 6373 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE 2020 1. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandus-ja taristuministri valitsemisel olevad äriühingud Äriühingu nimi Aktsiate Osalus, Osaluse omamise eesmärk või osade % arv, tk Valdavalt avalike eesmärkidega / 1. AS A.L.A.R.A 8 629 100% Tagada minimaalse kiirgusohuga elukeskkond Valdavalt avalike eesmärkidega / Tagada tarbijatele igal ajahetkel 2. Elering AS 229 890 100% nõuetekohase kvaliteediga energiavarustus Valdavalt avalike eesmärkidega / 3. AS Eesti Loots 18 036 100% Tagada ohutu meresõit Läänemeres 4. AS Eesti Valdavalt avalike eesmärkidega / Vedelkütusevaru 1 328 510 100% Tagada Eesti Vabariigi vedelkütusevaru Agentuur moodustamine ja haldamine Valdavalt avalike eesmärkidega / Tagada reisijate vedu avalikul raudteel, 5. AS Eesti Liinirongid 67 108 100% teenindades valdavalt üleriigilisi liikumisi ja regionaalselt liikumist Harjumaal Valdavalt avalike eesmärkidega / Pakkuda aeronavigatsiooni teenust (sh 6. Lennuliiklusteeninduse 511 294 100% lennujuhtimis-, lennuinfo- ja AS sidetehniline) teenust Tallinna lennuinfopiirkonnas Valdavalt avalike eesmärkidega / 7. AS Saarte Liinid 6 648 500 100% Tagada regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine Valdavalt avalike eesmärkidega/ Tagada kõikidele turuosalistele avatud 8. AS Tallinna 2 561 728 100% ja läbipaistev lennuliikluse Lennujaam korraldamiseks vajalik juurdepääs infrastruktuurile Valdavalt avalike eesmärkidega / 9. AS Teede Pakkuda sõltumatut laboriteenust teede 10 554 100% Tehnokeskus ehitusmaterjalide ja konstruktsioonide katsetamiseks Valdavalt avalike eesmärkidega / Tagada raudteeinfrastruktuuri 10. AS Eesti Raudtee 80 302 814 100% korrashoid nii reisijate- kui ka kaubaveo teenindamiseks Valdavalt avalike eesmärkidega / 11. OÜ Rail Baltic Estonia 2 505 100% Valdusfirma tegevus 12. AS Nordic Aviation Valdavalt äriliste eesmärkidega / 400 000 100% Group Teenida omanikutulu tagades muu 1 ärilises lennutegevuse hulgas lennuühendused Eesti ja Euroopa keskuste vahel Valdavalt äriliste eesmärkidega / Toimida investeerimisettevõtjana, 13. OÜ Transpordi 1 000 000 100% hallates investeeringuid põhivaradesse Varahaldus transpordisektoris (sh varade omandamine ja rentimine) Valdavalt äriliste eesmärkidega / 14. AS Operail 24 476 466 100% Tagada raudtee veovõime olemasolu ja säilitamine 24/7 Valdavalt äriliste eesmärkidega / 15. AS Tallinna Sadam 263 000 000 67,03% Tagada sadamateenuste osutamine 2. Muutused valitsetavates osalustes Osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali sissemakse Vabariigi Valitsuse 15.10.2020. a korraldusega nr 355 volitati Majandus- ja taristuministrit suurendama ainuosaniku otsusega osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali ühe euro võrra summani 2506 eurot, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 3 000 000 eurot, millest üks euro on nimiväärtuse suurendamise eest ja 2 999 999 eurot on ülekurss. Aktsiaselts Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamine Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a korraldusega nr 162 volitati Majandus- ja taristuministrit suurendama aktsiaseltsi Eesti Raudtee aktsiakapitali 10 000 000 euro võrra 10 000 000 uue 1- eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel on aktsiaseltsi Eesti Raudtee aktsiakapitali suurus 80 302 814 eurot. Aktsiaselts Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamine Vabariigi Valitsuse 15.10.2020. a korraldusega nr 359 volitati Majandus- ja taristuministrit pärast ettevõttega Polskie Linie Lotnicze LOT S.A eellepingu sõlmimist Regional Jet OÜst 49% suuruse osa omandamiseks otsustama Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamine 3 000 000 euro võrra summani 4 000 000 eurot 300 000 uue 10-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 22 000 000 eurot. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. Aktsiaselts Saarte Liinid aktsiakapitali suurendamine Vabariigi Valitsuse 14.05.2020. a korraldusega nr 162 volitati Majandus- ja taristuministrit suurendama pärast ettevõttega Polskie Linie Lotnicze LOT S.A eellepingu sõlmimist Regional Jet OÜst 49% suuruse osa omandamiseks otsustama Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group aktsiakapitali suurendamine 3 000 000 euro võrra summani 4 000 000 eurot 300 000 uue 10- eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, tasudes selle eest rahalise sissemaksega summas 22 000 000 eurot. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. Aktsiaselts Operail aktsiakapitali suurendamine Vabariigi Valitsuse 30.07.2020. a korraldusega nr 262 volitati Majandus- ja taristuministrit suurendama ASi Operail aktsiakapitali 21 920 000 euro võrra 21 920 000 uue 1-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel, mille tulemusel on Asi Operail aktsiakapitali suurus 24 476 466 eurot. 2 3. Valitetavate äriühingute aruanded AS A.L.A.R.A. Üldine hinnang majandustegevusele Nõukogu on heaks kiitnud AS A.L.A.R.A 2020. a majandusaasta aruande, kinnitanud äriühingu 2021. aasta eelarve ja osalenud teiste äriühingut puudutavate küsimuste lahendamisel. 2020. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 58 123 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral (tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 154 701 eurot. Majandusaasta lõppes 61 464 euro suuruse kahjumiga, mis kaeti eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt, mis oli piisav kahjumi katmiseks. Kahjum oli tingitud asjaolust, et toetust 212 824 eurot gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi soetamiseks Agentuurilt ei saadud. Koroonaviiruse uus levik ja sellega kaasnenud piirangud sügisel 2020 takistasid süsteemi komponentide, sh. süsteemis kasutatavate kiirgusallikate tarnimist alltöövõtjatelt süsteemi tootjale. Süsteem tarnitakse 2021. aastal ja vastav toetus on planeeritud uuesti AS-i 2021. aasta eelarvesse. Osaluse valitseja hindab ettevõtte majandustegevust väga heaks. 2020. aasta eelarve ja tegevuskava on täidetud. AS A.L.A.R.A. optimaalseks omakapitali proportsiooniks hinnatakse vahemikku 95% koguvaradest. Investeeringute kava 2020. aasta investeeringuna jätkati kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega, milleks kasutati 2 519 eurot. 2021. aastal on AS-l A.L.A.R.A. plaanis teostada mitmed investeeringud Paldiski ja Tammiku objektide haldamiseks. AS-le A.L.A.R.A. on 2021. a. riigieelarvest eraldatud sihtotstarbelist toetust 628 000 eurot. Radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla rajamise mõju hindamiseks kasutatakse 531 250 eurot Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendeid ja 93 750 eurot SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetuse vahendeid ning Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri poolne mitterahaline toetus ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks on 245 674 eurot. Lisaks kasutatakse AS-i müügi- ja finantstulu vahendeid 60 580 eurot ja eelmiste perioodide jaotamata kasumi vahendeid 23 601 eurot. 2021. aasta investeeringuna on kavas kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega jätkamine mahus 19 000 eurot. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Sõltumatu vandeauditori aruanne AS A.L.A.R.A raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud PKF Estonia OÜ poolt. AS A.L.A.R.A. auditeeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, on kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Vandeaudiitori arvamus on järgnev: „Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis 3 olulistes osades õiglaselt AS A.L.A.R.A. finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga“. Toetusi ja annetusi 2020. aastal ei makstud. Elering AS Üldine hinnang majandustegevusele Vaatama COVID19 olukorrale 2020.aastal saavutas ettevõtte täielikult strateegias 2020. aastaks seatud sihttasemed. Etevõte teenis 142,4 miljoni euroni ulatunud tulude mahu juures eelarvet ületava ärikasumi 32,6 miljonit eurot ja puhaskasumi 25,3 miljonit eurot. Koos 2020. aasta äritegevuse eelarvega kinnitatud põhitegevuse eesmärgid äriühingule on valdavas osas täidetud, sealhulgas mandri-Euroopaga sünkroniseerimise võimaldamiseks pingestati Eesti-Läti kolmas elektriühendus, ning sõlmiti hankelepingud sünkroonkompensaatorite ja Balti-Tartu ning Tartu-Valmiera ehitamiseks. Lisaks oli Elering AS edukas Euroopa Liidu kaasfinantseerimise kaasamisel, mille tulemusena eraldas Euroopa Komisjon Elering AS-ile sünkroniseerimisega seotud investeeringuteks täiendavad 55,5 miljonit eurot ning seda maksimaalse toetusmääraga 75%. Ainsa olulise mõjuga tegevuseesmärkidest jäi saavutamata Puiatu ja Paldiski kompressorjaamade valmimine seoses töövõtja Control Process S.A. poolt juhitava konsortsiumi suutmatusega lepingutesse sätestatud kohustusi ja ajakava täita. Tegemist on „võtmed kätte“ tüüpi projektiga, mis piiritleb Elering AS võimaluse projekti sekkuda. Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevuse 2020. majandusaastal heaks. Elering AS optimaalseks omakapitali proportsiooniks koguvaradest hindab osaluse valitseja vahemikku 45%–50%. Investeeringute kava Aastal 2020 investeeriti põhivarasse 100,2 mln eurot. 2021-2025. aastal on ettevõttel kinnitatud investeeringute kava kohaselt plaanis investeerida 287 mln eurot, millest 263 mln eurot moodustavad mandri-Euroopaga sünkroniseerimise investeeringud. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Sõltumatu vandeauditori aruanne AS Elering raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud AS-i PricewaterhouseCoopers poolt. AS Elering auditeeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020 kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, on kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. AS Eesti Loots Üldine hinnang majandustegevusele 4 Üldine hinnang AS Eesti Loots majandustegevusele on hea. Hinnang tugineb asjaolule, et ohutu meresõit on tagatud, mõõdistatud, hooldatud ja hoitud märgistatuna, ning on nii sadam kui ka kaks merekanalit, mis võimaldavad lootsilaevadel väljuda Rohuneeme sadamast Tallinna lahele. 2020. aasta finants-majanduslikku olukorda iseloomustavad suhtarvud on langenud, kuna laevakülastuste arv ja nõudlus lootsiteenuse järele on seoses COVID-19 pandeemiaga olulisel määral vähenenud (kruiisihooaeg jäi täies mahus ära). Suurim mahtude langus toimus juulis 2020. Eelmise majandusaasta tulud (8 miljonit eurot) olid 25% väiksemad võrreldes 2019 aastaga. Tegevuskuludeks oli planeeritud 8,62 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes olid kulutused 7,6 miljonit eurot, mis teeb kokkuhoidu 12% ehk rahaliselt ligikaudu 1 021 tuhat eurot. Aruandeaasta puhaskasumiks kujunes 111 tuhat eurot, mis on 1 137 tuhat eurot planeeritust vähem. Osaluse valitseja hindab AS Eesti Loots optimaalseks omakapitali proportsiooniks koguvaradest 60%–65%. Investeeringute kava 2020. aastaks planeeritud investeeringud lükati edasi järgmisesse perioodi. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Erikontrolle ja siseauditeid aruandeperioodil läbi ei viidud. 2020. aasta majandusaasta aruanne on koostatud järgides raamatupidamise seadust ja Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendeid. Aruanne on auditeeritud KM Audit OÜ poolt ning selle kohta on esitatud märkusteta sõltumatu vandeaudiitori aruanne. AS Operail Üldine hinnang majandustegevusele Osaluse valitseja hindab juhatuse tööd 2020. majandusaastal heaks. Eesti avalikul raudteel tervikuna kujuned 2020 aasta veomahuks 11,2 miljonit tonni (2019- 15%). Kontserni 2020 majandusaasta äritulud kokku olid 65,118 tuhat eurot (2019-14%). kontserni ärikulud olid 2020 aastal 58 578 tuhat eurot (2019-10%). Ärikulude vähenemine oli peamiselt seotud infrastruktuuri kasutustasude, kütuse ning vagunite kasutustasude vähenemisest. Kontserni puhaskasum 2020 aastal oli 2 658 tuhat eurot (2019 +9 628 tuhat eurot). Osaluse valitseja hindab AS Operail optimaalseks omakapitali proportsiooniks koguvaradest 40%–45%. Investeeringute kava 5 2020. aastal investeeris kontern 25 602 tuhat eurot (2019: 23 610 tuhat eurot). Peamised investeeringud olid Soome vedurite eest tehtud ettemaksed, vagunite soetamine, C30-M moderniseerimine ning veeremi kapitaalremondid. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. Sõltumatu vandeauditori aruanne AS Operail raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud AS-i PricewaterhouseCoopers poolt ja on kinnitatud märkusteta. Eesti Vedelkütusevaru Agentuur Üldine hinnang majandustegevusele Püstitatud eesmärgid saavutati, ellu viimata jäid vaid tegevused, mida takistasid Covid-19 pandeemiast tingitud piirangud. Mitmete tegevuste elluviimine – näiteks kriisikoolituse korraldamine ja lennukikütusevaru Eestisse ümbertoomine – oli seoses Covid-19 pandeemiaga ja ebasobiva turuolukorraga takistatud. Täiendavate ülesannetena osales Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (edaspidi OSPA) juhatus AS Eesti Varude Keskuse moodustamise töös ja hädaolukorraseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel. OSPA majandustulemus oli hoolimata esimese poolaasta turuseisakust rahuldav. Aastane varumaksete puudujääk oli 450 tuhat eurot ehk ligi 11 % võrdluses eelarves varude haldamiseks planeeritud 4,23 miljoni eurose tuluga. Vedelkütuse varumaksega maksustavate kütuste tarbimine langes 2020.a. võrdluses 2019.a-ga 22% 133,8 miljonilt liitrilt 104,5 miljonile liitrile. Mahud vähenesid tingituna kahest samasuunalisest protsessist: ca 60% ulatuses Covid-19 pandeemia põhjustatud piirangutest ja üldisest majandustegevuse jahtumisest ning 40% tulenes 2019.a. detsembris kommertsladudesse ette varutud „maksud makstud kütuste“ turule jõudmisest. Eelarve puudujäägi katmiseks on põhjendatud kasutada varasematel aastatel akumuleeritud varumaksereservi vahendeid. Osaluse valitseja on hinnanud ettevõtte tegevuse 2020. majandusaastal heaks. Kuna AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) tegutseb vastavalt vedelkütusevaru seadusele, mille kohaselt ettevõtte poolt soetatav kütusevaru kaetakse riigieelarvest varu haldaja osa- või aktsiakapitali suurendamise teel ja varu müügist saadud vahendite arvelt, ei pea osaluse valitseja äriühingule kapitalistruktuuri seadmist optimaalseks. Investeeringute kava Äriühing ei teinud aruandeperioodil investeeringuid. Läbiviidud auditid ja erikontrollid OSPA riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise tagamiseks on moodustatud ettevõtte auditi komitee ja kasutatakse siseaudiitori teenuseid. Tulenevalt OSPA töökorraldusest ei ole siseaudiitori ametikoha loomist peetud otstarbekaks. OSPA 2020. aasta tööplaanis oli esialgne kava viia läbi ettevõtte IT audit, kuid nõukogu otsustas, et seoses suure tõenäosusega asetleidvate OSPA ülesannete laiendamisega AS Eesti Varude Keskuseks pole IT-auditi läbiviimine hetkel otstarbekas. OSPA on võtnud endale kohustuse rakendada äriühingu 6 juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning kirjeldada selle järgimist hea ühingujuhtimise tava aruandena majandusaasta aruande koosseisus. OSPA raamatupidamise aastaaruandele on märkusteta hinnangu andnud sõltumatu audiitor KPMG Baltics OÜ. Audiitori arvates kajastab 2020. a raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. AS Saarte Liinid Üldine hinnang majandustegevusele Covid-19 pandeemia tõi kaasa eriolukorra, mis mõjutas majandusnäitajaid reisijateveol oluliselt. Seonduvalt vähenesid 2020. aasta kokkuvõttes nii sadamates teenindatud liinireisijate arv (kokku 433,7 tuhande reisija võrra ehk -16,6%) kui ka sõidukite arv (88,4 tuhande sõiduki võrra ehk -7,9%). Eriolukorraga kaasnenud ajutiste liikumispiirangute tulemusel lühenenud navigatsioonihooaeg mõjutas kõige rohkem kommertsliine väikesaartele. AS Saarte Liinid seisukohalt oli selle valdkonna majanduslik mõju väike. AS Saarte Liinid 2020. aasta tulude maht oli ettevõtte senise tegevusaja suurim, kokku 9,019 miljonit eurot. Eelmise aastaga võrreldes kasvasid äriühingu tulud kokku +443,9 tuhande euro võrra ehk +5,2%. AS Saarte Liinid kulud moodustasid 2020. aastal kokku 8,206 miljonit eurot, kasvades aastaga +493,7 tuhande euro võrra ehk +6,4%. AS Saarte Liinid kuludest oli aruandeaastal suurima osatähtsusega (39,9%) põhivarade kulum kokku summas 3,265 miljonit eurot, kasvades aastaga +180,9 tuhande euro võrra ehk +5,9%. Kasv tulenes majandusaastal teostatud uutest investeeringutest ja varem rekonstrueeritud ja ehitatud põhivara arvele võtmisest. AS Saarte Liinid puhaskasum oli 2020. majandusaastal 813,4 tuhat eurot, kahanedes aastaga +49,7 tuhande euro võrra ehk +5,7%. Ettevõtte kasumimarginaal oli aruandeaastal müügituludega võrreldes 11,6% ning tuludega võrreldes 9,1%. 2019. aastal oli äriühingu puhaskasum 863,1 tuhat eurot, kasvades aastaga +7,8 tuhande euro võrra ehk +0,9% ning kasumimarginaal müügituludega võrreldes 13,1% ja tuludega võrreldes 10,1%. AS Saarte Liinid 2020. aasta eelarveline kasumiplaan täideti majandustegevuse tulemuste põhjal 70,1% ulatuses, teenides kokku 813,4 tuhat eurot. 2020. aastal jäi AS Saarte Liinid kasumiplaan täitmata eelkõige eriolukorrast tingitud liinilaevade reisijate mahu olulise vähenemise tõttu, millega kaasnes ka prognoositud reisijatasude alalaekumine. Lisaks korrigeeriti äriühingu tulemusnäitajaid varasemate majandusaastate nõuete allahindluse võrra. Mõlema erakorralise asjaolu kogumõjul vähenes aruandeaasta reaalne tulem kuni 300 tuhande euro võrra. Arvestades ettenägematut majanduskeskkonna muutust seoses 2020. aasta alguses levima hakanud Covid-19 pandeemiaga, on juhatus olulises osas täitnud 2020. aastaks seatud eesmärgid ning tulnud toime keerukates oludes vajalike otsuste tegemisega. Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevuse 2020. majandusaastal heaks. AS Saarte Liinid optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 30–35% koguvaradest. 7 Investeeringute kava 2020. aastal teostati sihtfinantseeritud vahendite, AS Saarte Liinid omavahendite, laenude ja riigieelarveliste vahendite arvelt põhivaraga seotud investeeringuid kokku 4 858 tuhande euro ulatuses. 2020. aasta suurimad investeeringud tehti sarnaselt varasemale Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja Regionaalfondi vahendite arvelt, lisaks reinvesteeriti aasta jooksul äriühingu poolt teenitud omavahendid. 2021. aasta jooksul investeeritakse projekti esialgse kava kohaselt 7,549 miljonit eurot. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Aruandeperioodile ei viidud läbi erikontrolle. 2020. aasta teostati kaks korralist valdkondlikku siseauditi töövõttu: • AS Saarte Liinid riskisündmusteks ja ohtudeks valmisoleku audit, mille kokkuvõtteid tutvustati äriühingu nõukogule 2020. aasta II kvartalis. • AS Saarte Liinid organisatsioonilise struktuuri ja töökorralduse audit, mille kokkuvõtteid tutvustati äriühingu nõukogule 2020. aasta IV kvartalis. Eraldi täiendava töövõtuna teostas teine audiitorettevõte KPMG Baltics OÜ 2020. aasta II ja III kvartalis AS Saarte Liinid IT-valdkonna riskianalüüsi, mis lähtus küberturvalisuse seadusest, Riigi Infosüsteemide Ameti soovituslikust juhendist „Riskianalüüsi ja riskide hindamise juhendmaterjal ETO-dele“ ning infoturbe standardist ISO/IEC 27005. Lisaks eelmainitud audititele kuulus AS Saarte Liinid 2020. aastal Riigikontrolli valimisse äriühingu tehingute seaduslikkuse kontrolli osas. Kontrolli viis eraldi töövõtuna läbi samuti audiitorettevõte KPMG Baltics OÜ, mis rikkumisi ei tuvastanud. Sõltumatu vandeaudiitori KPMG Baltics OÜ poolt on auditeeritud AS Saarte Liinid esitanud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb finantsseisundi aruandest seisuga 31. detsember 2020, antud kuupäeval lõppenud aruandeaasta kohta koostatud koondkasumiaruandest, omakapitali muutuste aruandest ja rahavoogude aruandest, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõttest ja muudest selgitavatest lisadest. AS Saarte Liinid audiitori KPMG Baltics OÜ esitatud sõltumatu vandeaudiitori järeldusotsus ettevõtte 2020. a majandusaasta aruande kohta oli märkusteta. Lennuliiklusteeninduse AS Üldine hinnang majandustegevusele Aasiast alguse saanud COVID-19 pandeemia vähendas ettevõtte käivet juba jaanuarist alates, kuna ettevõtte põhiliseks tuluallikaks olnud ida-lääne suunalised lennud vähenesid oluliselt. Kriisi süvenedes Euroopas vähenesid lendude mahud aprillis juba 79% võrreldes eelmise aastaga. EANS-i 2020 äritulud kokku oli 15,7 miljonit eurot (2019: 29,0 miljonit eurot), ettevõtte 2020. aasta müügitulu oli sealjuures 14,1 miljonit eurot (2019: 28,2 miljonit eurot), kahanedes aastaga 49,8%. Müügitulu kahanemise põhjuseks on COVID-19 ülemaailmne pandeemia. Lendude arvuga seotud marsruudi navigatsiooniteenuse teenusühikute muutus oli - 53,4% võrreldes eelmise aastaga ning terminali navigatsiooniteenuse teenuseühikute 8 kahanemine oli - 57,3% võrreldes eelmise aastaga. 2020. aastal oli ärikahjum 6,2 miljonit eurot (2019. aastal ärikasum: 4,7 miljonit eurot). Ettevõtte kahjumiks kujunes 6,5 miljonit eurot (2019 aastal puhaskasum: 3,2 miljonit eurot). Lennuliiklusteeninduse AS optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 35–40% koguvaradest. Osaluse valitseja teadvustab tänast olukorda, kus ettevõtte omakapitali osakaal koguvaradest moodustavad ca 33,3% koguvaradest ning see näitaja on käesoleva aasta prognoosis vähenev. Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd heaks. Investeeringute kava Äriühingu jätkusuutlikkuse tagamiseks peatati aruandeperioodi investeeringud 6,2 M EUR ulatuses. 2020. aastal investeeriti kokku materiaalsetesse ja immateriaalsetesse varadesse kokku 3,2 miljonit eurot (2019: 3,8 miljonit eurot). Läbiviidud auditid ja erikontrollid Erikontrolle aruandeperioodl läbi ei viidud. Arundeperioodil viidi läbi kvaliteedijuhtimissüsteemi resertifitseerimise välisaudit ja transpordiameti teenuse sertifikaadi korraline audit. AS Lennuliiklusteenindus koostab finantsaruandeid vastavalt Euroopa Liidus kehtivatele rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele. Juhatuse koostatud 2020. majandusaasta aruannet kontrollis sõltumatu vandeaudiitor AS PricewaterhouseCoopers. Aruanne esitati märkusteta. AS Tallinna Lennujaam Üldine hinnang majandustegevusele Ettevõtte tegevust ja majandustulemusi mõjutasid 2020. aastal väga tugevalt koroonaviirusega seotud piirangud. Reisijate ja lennuoperatsioonide vähenemine peegeldus otseselt müügitulu kahanemises, mistõttu oli kontserni põhifookus kulude juhtimisel ja kokkuhoiul. Hoolimata ülimalt keerulisest aastast oli kontserni ärikasum enne põhivara kulumit ja finantstulemit (EBITDA) 5,8 mln eurot, mis on 12,1 mln euro võrra (−68%) eelmisest aastast vähem. Aruandeaasta koondkahjum oli 2020. aastal −1,9 mln eurot (2019. a 9,9 mln eurot), kahanedes seega 11,8 mln euro võrra (−119%). Selle põhjus oli asjaolu, et äritulud kahanesid võrreldes ärikuludega 11,8 mln euro võrra rohkem. Ettevõtte ärikuludes on püsikuludel suur osakaal. Äritulud vähenesid 24,1 mln euro ja ärikulud 12,3 mln euro võrra. Osaluse valitseja üldine hinnang ettevõtte tegevusele aruandeaastal on hea. AS Tallinna Lennujaam optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 40-45% koguvaradest. Investeeringute kava Kontsern vähendas 2020. aastaks planeeritud esialgset investeeringute mahtu. Jätkati strateegiliste investeeringute tegemist. Kontsern investeeris 2020. aastal 17,4 mln eurot, sellest 9 Tallinna lennujaam 12,6 mln eurot, regionaalsed lennujaamad 4,5 mln eurot ja AS Tallinn Airport GH 0,3 mln eurot. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Aruandeperioodil ei viidud läbi erikontrolle. Sõltumatu vandeauditori aruanne AS Tallinna Lennujaam raamatupidamise aastaaruande kohta on tehtud AS-i PricewaterhouseCoopers poolt. AS Tallinna Lennujaam auditeeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2020, kasumiaruannet, omakapitali muutuste aruannet ja rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, on kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid. Aruanne on märkusteta. AS Tallinna Sadam Üldine hinnang majandustegevusele 2020. aasta alguses pandeemiaks puhkenud COVID-19 kriis avaldas Tallinna Sadama tulemustele otsest mõju läbi riikide poolt piiriülesele reisimisele kehtestatud piirangute, mistõttu langes drastiliselt liinireisijate arv ning suvine kruiisihooaeg jäi tervenisti ära. Reisijate arv langes peale 12-aastast järjestikust kasvu tervelt 59% 4,33 mln reisijani. Veidi lühemaks kui aasta varem kujunes jäämurdja Botnica suvine töö Kanadas, samuti tulenevalt viirusepiirangutest, mis mõjutasid teenuse tellijat ja tema tootmisvõimekust. Kuna majandustegevuse langus väljendus eelkõige teatud sektorites, siis kaubamaht püsis valdavalt stabiilne ning mitmel juhul leidus ka kasvukohti, eelkõige vedellasti osas. Eelnevast tulenevalt avaldusid 2020. aasta majanduskeskkonna mõjud kontsernile lõviosas tulude vähenemise kaudu rahvusvaheliste reisijatega seonduvalt reisisadamate segmendis. Kontserni müügitulu vähenes 2020. aastal 23,2 mln eurot (–18%) ja oli kokku 107,4 mln eurot. 2020. aasta ärikasumiks kujunes 35,6 mln eurot, mis 2019. aastaga võrreldes vähenes 16,1 mln eurot (–31,2%), seoses tulude vähenemisega, mille mõju oli oluliselt suurem kui valdavalt püsikulude iseloomuga kulude vähenemise ja muude tulude kasvu koosmõju. Ärikasumi vähenemise mõjul vähenes ka kontserni tegevuse efektiivsust näitav ärikasumi marginaal: 39,6%-lt 33,1%-ni. Ärikasum vähenes sadamategevuses, reisisadamate segmendi mõjul ja vähem ka muude segmendi tõttu, mida mõnevõrra tasakaalustas kasv kaubasadamate segmendis. Kontserni 2020. aasta kasumiks kujunes 28,5 mln eurot, vähenedes 15,9 mln euro võrra. Seoses AS Tallinna Sadam aktsiate noteerimisega Tallinna Börsil ei anna osaluse valitseja soovitust optimaalseks omakapitali proportsiooniks. Osaluse valitseja hindas AS Tallinna Sadam tööd väga heaks. Investeeringute kava 2020. aastal investeeris kontsern 37,1 mln eurot, mis oli 7,7 mln eurot ekk 26% enam kui eelneval aastal ning oli suurim investeeringute summa viimastel aastatel. 2020. aasta investeeringud olid jätkuvalt seotud peamiselt Vanasadamaga, kus jätkati ka kriisioludes olulisemate keskkonda ja reisimistingimusi parendavate investeeringutega. 10 Läbiviidud auditid ja erikontrollid Erkontrolle aruandeperioodil läbi ei viidud. AS Tallinna Sadam raamatupidamise aastaaruandele on märkusteta hinnangu andnud sõltumatu audiitor KPMG Baltics OÜ. Audiitori arvates kajastab 2020. a raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt AS Tallinna Sadam finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas ESEF standardiga. AS Teede Tehnokeskus Üldine hinnang majandustegevusele Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd väga heaks. 2020. majandusaasta oli ettevõttele edukas. ASi Teede Tehnokeskus ärituludeks 2020. aastal kujunes 3,5 miljonit eurot, sh müügitulud 3,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise perioodiga kasvas müügitulu 9,2%. Aruandeaasta ärikulud olid 3,2 miljonit eurot ja ärikasum 347 666 eurot. Ettevõte maksis omanikule dividende 200 tuhat eurot ja tasus ettevõtte tulumaksu 40 552 eurot. Enamus teenustest osutati Eesti turule ning suurimaks tellijaks oli avalik sektor koos kohalike omavalitsustega - käibest 51%. Ekspordikäibe osakaal kasvas viie protsendini. AS Teede Tehnokeskus optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 60-65% koguvaradest. Investeeringute kava Ettevõte on oma konkurentsivõime tagamiseks jätkuvalt teostanud investeeringuid põhivarasse. 2020. aastal oli investeeringute kogumahuks 213,8 tuhat eurot, sh laboratooriumi-, infotehnoloogia- ja mõõteseadmetesse 155,8 tuhat eurot, muu põhivara 58 tuhat eurot. 2021. aastal kavandab ettevõte investeerida uurimis- ja arendustegevusega seotud tegevustesse ja mõõteseadmetesse kuni 299 tuhat eurot. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Aruandeperioodil ei viidud läbi erikontrolle. AS Teede Tehnokeskus on 2020. aastal täitnud finantsaruandluse ja auditeerimise osas HÜT juhiseid ning riigi raamatupidamise üldeeskirja nõudeid. Audiitori Baker Tilly Baltics OÜ arvamus on, et Eesti Vabariigi heast raamatupidamistavast lähtuvalt koostatud raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning siis lõppenud majandusaasta tulemit ja rahavoogusid. Kõikides muudes HÜT aruandes kajastamata küsimustes vastab AS Teede Tehnokeskus tegevus HÜT nõuetele. Hea ühingujuhtimise tava aruanne on majandusaasta aruande koosseisus esitatud. Toetusi ja annetusi 2020. aastal ei makstud. AS Eesti Raudtee 11 Üldine hinnang majandustegevusele Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd heaks. Ettevõttele seatud strateegilised eesmärgid said suures osas täidetud. 2020. aasta oli mõjutatud Covid-19 viiruse levikust. Seda nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste reiside puhul. AS Eesti Raudtee müügitulu oli 2020. aastal 31,1 mln eurot (2019. aastal 39,5 mln eurot). Eesti Raudtee ärikulud olid 2020. aastal 56,4 mln eurot (2019. aastal 53,6 mln eurot), suurenedes aastaga umbes 5%. Ärikulude suurenemise peamiseks põhjuseks oli kulumi muutus. Eesti Raudtee kulumieelne ärikasum oli 2020. aastal 32,7 mln eurot, mida on 10,1% rohkem kui 2019. aastal. Nagu 2019. aastalgi teenis ettevõte nii äri- kui ka puhaskasumit, mida põhjustas varasemate aastate tulemuseesmärkide täitmise eest saadud ja aruandeaastal arvele võetud kulude sihtfinantseerimine. AS Eesti Raudtee optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 50% koguvaradest. Investeeringute kava 2020. aastal jätkas Eesti Raudtee Euroopa Liidu struktuurivahendite toetusel investeerimist raudteeinfrastruktuuri. Kokku investeeriti 2020. aastal 32,0 mln eurot (2019. aastal 31,5 mln eurot), millest 5,9 mln eurot (2019. aastal 17,7 mln eurot) kaasrahastati riigieelarvelistest (Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi) vahenditest. 2020. aasta suuremad projektid olid Lääne- Harju koondprojekt 9,2 mln eurot, Tapa–Narva ja Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimine ja kiiruse tõstmine 135 km/h 4,3 mln eurot. Läbiviidud auditid ja erikontrollid 2020. a peale finantsauditi ja tehingute seaduslikkuse auditi muid väliseid auditeid (sh. erikontrolle) ei ole läbi viidud. Lisaks viidi 2020. a siseauditi osakonna poolt läbi erinevad auditid ohutuse- ja riskijuhtimise valdkonnas. AS PricewaterhouseCoopers kinnitas ettevõtte 2020. majandusaasta aruande märkusteta. Hea ühingujuhtimise tava aruanne on majandusaasta aruande koosseisus esitatud. AS Eesti Liinirongid Üldine hinnang majandustegevusele Osaluse valitseja hindab ettevõtte tööd heaks. Elroni 2020. majandusaasta äritulud olid kokku 43,53 mln eurot, kahanedes võrreldes 2019. aastaga 7%. Piletimüügitulu oli kogutuludest 13,73 mln eurot, kahanedes võrreldes 2019. aastaga 26%. Riigi toetus tegevuskulude katteks oli 2020. aastal 24,04 mln eurot, kasvades koroonaviiruse olukorrast tingituna võrreldes 2019. aastaga 12%. Diiselrongide liisingumaksete katmiseks eraldas riik 2020. aastal 5,7 mln eurot. Ettevõtte ärikulud olid 2020. aastal 44,52 mln, vähenedes 2019. aastaga võrreldes 4% (46,36 mln eurot). Ettevõtte aruandeaasta kahjumiks oli 2020. aastal 5,4 mln (2019 aastal 5,2 mln eurot). 12 AS Eesti Liinirongid optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 45-50% koguvaradest. Investeeringute kava Rongide töökindluse jätkusuutlikkuse tagamiseks planeeritakse 2021. aastal täiendada rongide tarkvara, mis on seotud nii rongi süsteemide töö parendamisega kui ka parameetrite muutmisega. Planeeritakse täiendada diiselmootorite töö diagnostikasüsteeme. Aastatel 2021-2024 keskendub Elron lisaks tavapärasele reisijateveole ka uute rongide valmimisele. 2021. aastal kooskõlastatakse rongide projekt ning algab esimese vagunikere ehitus. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Aruandeperioodil ei viidud läbi erikontrolle. 2020. aasta jooksul viidi läbi kolm siseauditit (Laoarvestuse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi laoarvestuse toimimisele, Korruptsiooniriskide juhtimise siseaudit eesmärgiga anda hinnang korruptsiooni vältimise alaste reeglite olemasolu ning sellega seotud võimalike riskide juhtimise korralduse kohta ja Riskijuhtimise korralduse siseaudit eesmärgiga anda hinnang Aktsiaseltsi riskijuhtimise sisekordade/juhendite ajakohasusele ning nõutavate riskianalüüside olemasolule). Auditi tulemusena jõuti järeldusele, et riskijuhtimise korraldusega seotud protsessid on olulises osas tulemuslikud ning ühtegi väga olulise või olulise prioriteediga tähelepanekut ei tehtud. OÜ Rail Baltic Estonia Üldine hinnang majandustegevusele Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevust heaks. Majandusaasta eesmärgid on ettevõte valdavalt saavutanud. 2020 aastaks kinnitatud eelarvest (24 milj) oli täidetud 68%, investeeriti kokku 14 miljonit eur. Omaniku poolt seatud eesmärgid on täidetud. 2021 aastal on kavandatud investeeringud 35 milj eurot. Läbiviidud auditid ja erikontrollid Aruandeperioodil erikontrolle läbi ei viidud. Ernst & Young Baltic AS kinnitas ettevõtte majandusaasta aruande märkusteta. Audiitori hinnangul kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt osaühing Rail Baltic Estonia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. AS Nordic Aviation Group Üldine hinnang majandustegevusele Osaluse valitseja hindab ettevõtte tegevust heaks. Nordic Aviation Group AS sai kriisis väga tugevasti kannatada ning see tõi kaasa erakorraliste kokkuhoiumeetmete rakendamise. Vähendatud on väga tõhusalt põhi- ja tegevuskulusid 13 ettevõtte kõigil tasanditel, samaaegselt on edukalt ümber korraldatud grupi töö, kohanemaks COVID-19 olukorraga. Euroopa Komisjon kiitis heaks Nordic Aviation Group AS’le riigiabi andmise. 2020 aasta novenbris tegi Eesti Vabariik täiendava sissemakse Nordic Aviation Group AS aktsiakapitali 22 miljoni euro ulatuses, mis võimaldab jätkata ettevõtte tegevust jätkusuutlikult tulevastel perioodidel. AS Nordic Aviation Group optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 50-55% koguvaradest. Investeeringute kava Nordic Aviation Group AS alustas 2020. aastal oma kommertsplatvormi juurutamist. Selle jaoks taotleti 2020. aastal lennuettevõtja sertifikaati (AOC, air operator certificate), lennutegevusluba (OL, operating licence), kui ka IATA Airline Designator Code. Nordica IATA lennuettevõtja tähis on ND. 2020. aastal sõlmiti Nordica poolt ka leping kommertsplatvormi juurutamise osas. Nordica plaanib alustada lendude müüki oma kommertsplatvormil 2021. aastal. Nordic Aviation Group AS omandas 2020. aastal 100% osaluse tütarettevõttest Regional Jet OÜ. Läbiviidud auditid ja erikontrollid AS PricewaterhouseCoopers kinnitas Nordic Aviation Group AS majandusaasta aruande märkusteta. Audiitori järldusotsuse kohaselt kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Nordic Aviation Group ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. OÜ Transpordi Varahaldus Üldine hinnang majandustegevusele OÜ Transpordi Varahaldus tegevust 2020. aastal hindab osaluse valitseja heaks. Äriühingu 2020.a. tulemusi on COVID-19 pandeeemia märkimisväärselt mõjutanud (eelkõige osade põhivarade bilansilist väärtust). Seoses globaalse koroonaviiruse pandeemia suure negatiivse mõjuga maailma reisilennundusele on vähenenud reisilennukite kui vara turuväärtused. Et oma põhivarade väärtust bilansis õigesti ja õiglaselt kajastada viis TVH 31.12.2020 seisuga läbi erakorralise varade kaetud väärtuse (impairment) testi, mille tulemusena vähendati lennukipargi raamatupidamislikku väärtust kokku 11,8 miljoni euro võrra. Teisalt on TVH finantsolukord kriisiga toimetulemiseks olnud hea. Äriühingul on väga väikesed administreerimiskulud ning madal võlatase. TVH-l on piisavalt vahendeid, et jätkata võlakirjade teenindamist graafikukohaselt OÜ Transpordi Varahaldus optimaalseks omakapitali proportsiooniks hindab osaluse valitseja vahemikku 45-50% koguvaradest. Investeeringute kava TVH jätkab 2021.a. lennukite kapitaalhoolduste finantseerimist (heavy maintenance events) (2021.a. eelarves on selleks eraldatud 6,9 miljonit eurot, mida finantseeritakse nii TVH omavahenditest ning rentniku poolt kogutud hooldusreservist). Osad varasemalt planeeritud 14 hooldustööd on kokkuleppel rentnikuga edasi lükatud, kuna lennukite tavapärasest oluliselt väiksema kasutuse tõttu ei kuluta lennukid oma mootorite, maandumistelikute, jt ressursse ulatuses, mis nõuaksid kõigi pandeemia-eelselt planeeritud kapitaalhooldustööde teostamist, mis omakorda mõjutab positiivselt TVH finantsseisu järgnevatel perioodidel. Läbiviidud auditid ja erikontrollid AS Deloitte Audit Eesti hinnangul kajastab OÜ Transpordi Varahaldus raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidus. Siseaudiitorilt (KPMG Baltics OÜ) telliti hinnang Ühingu senisele riskihindamise metoodikale, mille järeldusena siseaudiitor sedastas 2020. jaanuaris, et kasutatav riskihindamise metoodika on olulises osas asjakohane ning ei vaja muutmist või täiendamist. 15
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel