Teie 07.06.2021 nr 15-4/21/2955
Keskkonnaministeerium
[email protected] Meie 12.07.2021 nr 1.1-16/21-0018/3616-2
Narva mnt 7a
15172, Tallinn
Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmile
seisukohtade andmine
Austatud asekantsler Marku Lamp
Läbi vaadanud Metsanduse arengukava 2030 (edaspidi MAK) KSH programmi ja MAK kavandi,
teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järgmised tähelepanekud:
1. Üldine tähelepanek: MAK kavandis on metsandust käsitletud oluliselt kitsamas mõistes
(fookus on ainult puistute majandamisel) kui KSH programmis. MAK-s on põgusalt juttu
küll loodusturismist, jahindusest ja korilusest, kuid seda mitte majandustegevuse mõttes.
MAK läbivalt räägitakse ainult puistute majandamisest. On oluline, et mõjusid hinnatakse
igast vaatenurgast ja erinevate tegevuste raames ning hinnangud jõuaksid ka
arengukavasse.
2. Kestlikkus – kuidas seatud eesmärkki ehk kestlikkust mõõdetakse ja seiratakse ehk kuidas
on kõigile teada, et tegu on kestlikku olukorraga? Mis põhjusel on MAK mõõdikute
sihttasemed mitte arvulised, vaid suundumust näitavad? Kas see muutub peale
mõjuhindamist?
3. Täpsustamist vajavad mõned MAK-s olevad mõisted, mis võivad KSH tulemusi mõjutada:
- Metsade kogutagavara: Kas mõeldud on kogu biomassi mahtu või ainult puistute, st
puiduvaru? Metsaseaduse tähenduses on mets „ökosüsteem, mis koosneb metsamaast,
sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust“.
- Mainitud on tulundusmetsa, kuid sellist mõistet enam Metsaseaduses ei ole.
- Termin „metsandussektor“ on praktikas aina laienev mõiste ega tähenda ainult
puistutega tegelemist ja täpne sisu oleneb kontekstis. Seepärast võiks arengukavas ja
mõjude hindamisel piiritleda täpsemalt selle termini sisu. Muidu jääb näiteks mõõdik
„Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ laialivalguvaks ja aastane
tulemus sõltub ülevaate koostaja arusaamast.
4. Kuna MAK-s on välja toodud probleem, et metsandussektoris valitseb ebakindlus edasiste
tegevuste ja investeeringute kavandamiseks, oleks oluline seada kaitstavate metsade
osakaalule ülempiir. Arengukava peaks tagama, et kaitse-eesmärgid täidetakse optimaalse
kaitse all oleva metsamaapindalaga.
5. MAK-s on ebatäpsus energeetikasse jõudva puidu osas. Märgitud on ainult
madalakvaliteediline ümarpuit ja raidmed, kuid tegelikkuses jõuab energeetikasse ka suur
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
osa puidutööstuse jäätmetest ehk tegu on laiema ringmajandusega. Samuti tuleks välja
tuua, kui oluline on seetõttu metsa- ja puidutööstus energeetikale, tagades juhitava
elektritootmise ning aidates kaasa seeläbi taastuvenergia eesmärgi täitmisele. Teiseks on
eksitav MAK väide „Energeetikas kasutatakse puitu vastavalt väärindamispotentsiaalile,
sh uuritakse ja arendatakse ümarpuidu kohaliku väärindamise ja mitmekülgse kasutamise
võimalusi“. Praktikas on ümarpuidu (va küttepuidu, mida ei saa kasutada muuks
otstarbeks) energeetikas kasutamine taunitud olnud.
6. Mõõdik „Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ - lihtsalt aastast
lisandväärtuse kasvu mõõta ei ole mõistlik, inflatsiooni prognoosimatu hüplikkuse tõttu
võib väga hüplik olla, siis on tulemust prognoosida raske. Mõistlikum oleks mingi
väärtusega võrrelda, näiteks Eesti keskmise kasvuga või eesmärk jõuda põhjamaade
keskmisele tasemele vms. Samuti on mõõdik „Riigimetsa külastatavus“ vastuoluline, sest
looduskaitselised piirangud seavad mõõdikule kiiresti lae.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
Keit Kaadu
625 6446
[email protected]
2 (2)