dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile seisukoh

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 12. juuli 2021
Viit
1.1-16/21-0018/3616-2
Registreeritud
12. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0018
Vastutaja
Keit Kaadu (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎1.1-1621-00183616-2 12.07.2021 Väljaminev kiri.asice294 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.06.2021 nr 15-4/21/2955 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 12.07.2021 nr 1.1-16/21-0018/3616-2 Narva mnt 7a 15172, Tallinn Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile seisukohtade andmine Austatud asekantsler Marku Lamp Läbi vaadanud Metsanduse arengukava 2030 (edaspidi MAK) KSH programmi ja MAK kavandi, teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järgmised tähelepanekud: 1. Üldine tähelepanek: MAK kavandis on metsandust käsitletud oluliselt kitsamas mõistes (fookus on ainult puistute majandamisel) kui KSH programmis. MAK-s on põgusalt juttu küll loodusturismist, jahindusest ja korilusest, kuid seda mitte majandustegevuse mõttes. MAK läbivalt räägitakse ainult puistute majandamisest. On oluline, et mõjusid hinnatakse igast vaatenurgast ja erinevate tegevuste raames ning hinnangud jõuaksid ka arengukavasse. 2. Kestlikkus – kuidas seatud eesmärkki ehk kestlikkust mõõdetakse ja seiratakse ehk kuidas on kõigile teada, et tegu on kestlikku olukorraga? Mis põhjusel on MAK mõõdikute sihttasemed mitte arvulised, vaid suundumust näitavad? Kas see muutub peale mõjuhindamist? 3. Täpsustamist vajavad mõned MAK-s olevad mõisted, mis võivad KSH tulemusi mõjutada: - Metsade kogutagavara: Kas mõeldud on kogu biomassi mahtu või ainult puistute, st puiduvaru? Metsaseaduse tähenduses on mets „ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust“. - Mainitud on tulundusmetsa, kuid sellist mõistet enam Metsaseaduses ei ole. - Termin „metsandussektor“ on praktikas aina laienev mõiste ega tähenda ainult puistutega tegelemist ja täpne sisu oleneb kontekstis. Seepärast võiks arengukavas ja mõjude hindamisel piiritleda täpsemalt selle termini sisu. Muidu jääb näiteks mõõdik „Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ laialivalguvaks ja aastane tulemus sõltub ülevaate koostaja arusaamast. 4. Kuna MAK-s on välja toodud probleem, et metsandussektoris valitseb ebakindlus edasiste tegevuste ja investeeringute kavandamiseks, oleks oluline seada kaitstavate metsade osakaalule ülempiir. Arengukava peaks tagama, et kaitse-eesmärgid täidetakse optimaalse kaitse all oleva metsamaapindalaga. 5. MAK-s on ebatäpsus energeetikasse jõudva puidu osas. Märgitud on ainult madalakvaliteediline ümarpuit ja raidmed, kuid tegelikkuses jõuab energeetikasse ka suur Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 osa puidutööstuse jäätmetest ehk tegu on laiema ringmajandusega. Samuti tuleks välja tuua, kui oluline on seetõttu metsa- ja puidutööstus energeetikale, tagades juhitava elektritootmise ning aidates kaasa seeläbi taastuvenergia eesmärgi täitmisele. Teiseks on eksitav MAK väide „Energeetikas kasutatakse puitu vastavalt väärindamispotentsiaalile, sh uuritakse ja arendatakse ümarpuidu kohaliku väärindamise ja mitmekülgse kasutamise võimalusi“. Praktikas on ümarpuidu (va küttepuidu, mida ei saa kasutada muuks otstarbeks) energeetikas kasutamine taunitud olnud. 6. Mõõdik „Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ - lihtsalt aastast lisandväärtuse kasvu mõõta ei ole mõistlik, inflatsiooni prognoosimatu hüplikkuse tõttu võib väga hüplik olla, siis on tulemust prognoosida raske. Mõistlikum oleks mingi väärtusega võrrelda, näiteks Eesti keskmise kasvuga või eesmärk jõuda põhjamaade keskmisele tasemele vms. Samuti on mõõdik „Riigimetsa külastatavus“ vastuoluline, sest looduskaitselised piirangud seavad mõõdikule kiiresti lae. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ando Leppiman kantsler Keit Kaadu 625 6446 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel