dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. juuli 2021
Viit
2-7/21-0011/3806
Registreeritud
10. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0011
Vastutaja
Merike Koppel (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, Kaubanduse ja teenuste talitus)

Failid

  • 📎2-721-00113806 10.07.2021 Väljaminev kiri.asice390 KB

Sisu (failidest)

Teie 16.06.2021 nr JUM/21-0818/-1K Justiitsministeerium [email protected] Meie 10.07.2021 nr 2-7/21-0011/3806 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine Austatud justiitsminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) toodud põhimõttelist lähenemist, mille eesmärgiks on tagada tururegulaatorile piisavate ressursside olemasolu oma võimekuse tõstmiseks. Kooskõlastame VTK järgmiste märkuste ja kommentaaridega arvestamise korral. 1. VTK järgi nähakse järelevalvetasu ette konkurentsiseaduses, põhjendusel, et eriseaduste muutmine võtaks rohkem aega (lk 16: Alternatiiv B – sätestada järelevalve tasu maksmise alused ja määr eraldi kaheksas eriseaduses (ELTS, MGS, KKütS, PostiS, RdtS, LennS, SadS ja ÜVVKS) ning lisaks tuleks muuta ka täitemenetluse seadustikku ja riigieelarve seadust. Kaheksas eriseaduses oleks järelevalvetasu ja ameti rahastamise reguleerimine keeruline ja bürokraatlik. Lisaks asjaolule, et sarnased alused tuleks korrata igas nimetatud eriseaduses koos vastavasisuliste põhjenduste dubleerimisega kaasnevas seletuskirjas, võib see ameti hinnangul olla takistuseks ka rahastamist puudutava seadusloome võimalikult kiire väljatöötamise ja jõustamise vajadust silmas pidades.). Tegemist ei ole oma sisult konkurentsiõigusealase regulatsiooniga ega konkurentsiõiguse rakendamist toetava meetmega. Näiteks toodud riigiabi regulatsioon on EL õiguse kohaselt konkurentsiõiguse osa ja seega sobib konkurentsiseadusesse, kuigi Konkurentsiametil pädevus selle teema osas puudub. Tänapäeva tehnilisi võimalusi silmas pidades ei ole samade põhjenduste kasutamine ja dubleerimine probleem, muudatust võib teha ühe eelnõuga kõikidesse seadustesse korraga. Seega võiks kaaluda ka alternatiivi B. 2. Lennunduse vaatest toome välja, et: - tasu tohib määrata üksnes reguleeritud sektori osas ehk siis maandumis- ja reisijatasu käibele; - tasu tuleks määrata eelmise aasta käibe alusel. Seega peaks Konkurentsiamet olema valmis, et eelarve kõigub lähtuvalt ümbritsevast majanduslikust olukorrast (hea näide on COVID-19 periood, kui sektori ettevõtete käive kukkus enam kui 50%); - seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahe peaks olema vähemalt kaks aastat, mis annab piisava ajapuhvri seda kasutajatele (tasu maksjatele) tutvustada, läbi rääkida, ASi Tallinna Lennujaam ja tema partnerite vahelistes lepingutes vormistada ehk tasumäärade muutmine peaks ka kasutajatega olema „kaasatult“ sisse viidud ning muudetud; - ohu kohaks võib olla see, kui sarnane praktika jätkub (kõikide ametite rahastamine sarnase mudeli alusel), kuivõrd see muutub ettevõtjatele koormavaks. Avaliku ülesande kaasrahastamine sektoriga ei pruugi sektorispetsiifikat silmas pidades anda positiivset kasu ega tulemust ja seega tuleks kaaluda kas riigieelarve finantseerimise osaline Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 lõpetamine on täielikult põhjendatud (eelarve nappus ei ole iseenesest põhjendus ülesande täitmata jätmiseks). 3. Merenduses tekib samuti olukord, kus suureneb sadamate halduskoormus ja panus ex-post ettevõtetelt probleemi lahendamiseks on marginaalne. Praegu on Eesti sadamate konkurentsivõime seisukohast oluliseks saanud kogu laeva külastuse maksumus sh ka sadamatasud, veeteede tasud, lootsimise hind jne. Tänaseks on veeteede tasude alandamine näidanud, et Eesti sadamate konkurentsivõime on paranenud. Kui nüüd Konkurentsiameti rahastamist läbi sadamatasude suurendada, siis tekib surve teiste tasude alandamisele, et hoida konkurentsitaset (või siis kaotatakse konkurentsis ja käibes). Kokkuvõttes tõstetakse raha ühest kohast teise ja midagi peale suureneva bürokraatia see kaasa ei too. 4. Punktis 9 kirjeldatud ja valituks osutunud alternatiivi E kohaselt on universaalse postiteenuse osutaja tasutava prognoositava rahastuse suurusjärk 20 000 eurot aastas. Selguse huvides tuleks VTKs ka eraldi välja tuua regulatsiooni võimalik mõju universaalse postiteenuse taskukohasele tasule. 5. Ex-post tegevuste osas ei ole järelevalvetasu kehtestamine piisavalt põhjendatud. Alternatiiv E kohaselt on ex-post teenuste osas järelevalvetasu kolme valdkonna (raudtee taristu, lennujaam, sadamad) peale kokku 34 000 eurot. See on marginaalne osa kogu planeeritavatest järelevalvetasudest, kuid mis toob samas ettevõtjatele kaasa täiendava halduskoormuse. Analüüsimata on, kas ettevõtjate halduskoormuse suurendamine on proportsionaalne saadava tuluga nii Konkurentsiameti rahastamise kui konkurentsiolukorra parendamise vaates. Ex-post järelevalve peaks põhiprintsiibis olema eelkõige rahastatud riigieelarvest, mis arvestades esitatud numbreid, ei tohiks olla eelarvele ülemäära suur koormus. 6. Üks VTK eesmärke on sääst riigieelarves, kuid vähemalt raudteevaldkonnas seda eesmärki täita ei ole võimalik. Eestis tegutseb kaks raudteeinfrastruktuuriettevõtjat, millest üks on riigi ja teine erakapitalil põhinev äriühing. Riigi äriühing kasumit ei tooda ning kahjumit kaetakse riigieelarveliste eraldistega, et tagada ettevõtja tulude ja kulude tasakaal (RdtS § 73 lg 5). Siin peab arvestama ka, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhineb otsestel kuludel, see on reguleeritud EL määruse tasemel ja selle hulka ei saa arvata järelevalvetasu ehk seda ei saa nö tarbijale edasi kanda. Lisaks on raudteel tihe konkurents ka naaberriikidega ning see on väga hinnatundlik. Erakapitalil põhinev infrastruktuuriettevõtja kahjumit ei tooda, kuid teenib sisuliselt kogu käibe reisirongiliiklusest, mida finantseeritakse samuti osaliselt riigieelarvest. Ehk siis järelevalvetasu kehtestamine raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele ei too selles osas riigieelarvelist kokkuhoidu, vaid tähendaks sisuliselt raha ühelt kontole teisele tõstmist ja sellega seonduvat halduskoormuse kasvu. Lisaks märgime, et tulevikus lisandub veel täiendav raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab Rail Baltic raudteed. 7. Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb arvestada ka sellega, et tarbijate jaoks on suures osas tegemist üldhuviteenustega, mis peavad olema mõistliku hinnaga kättesaadavad kõigile tarbijagruppidele. Tehnilise märkusena toome välja, et mõju osas tarbijatele on VTK-s viited allikatele, mis ei ole kättesaadavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister 2 (3) Merike Koppel 625 6411 [email protected] Jaak Viilipus 625 6491 [email protected] Taivo Linnamägi 639 7607 [email protected] Margus Tähepõld 625 6490 [email protected] Elena Reilent 639 7666 [email protected] Riina Piliste 625 6420 [email protected] 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel