Teie 16.06.2021 nr JUM/21-0818/-1K
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 10.07.2021 nr 2-7/21-0011/3806
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine
Austatud justiitsminister
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab konkurentsiseaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) toodud põhimõttelist lähenemist, mille
eesmärgiks on tagada tururegulaatorile piisavate ressursside olemasolu oma võimekuse
tõstmiseks. Kooskõlastame VTK järgmiste märkuste ja kommentaaridega arvestamise korral.
1. VTK järgi nähakse järelevalvetasu ette konkurentsiseaduses, põhjendusel, et eriseaduste
muutmine võtaks rohkem aega (lk 16: Alternatiiv B – sätestada järelevalve tasu maksmise
alused ja määr eraldi kaheksas eriseaduses (ELTS, MGS, KKütS, PostiS, RdtS, LennS,
SadS ja ÜVVKS) ning lisaks tuleks muuta ka täitemenetluse seadustikku ja riigieelarve
seadust. Kaheksas eriseaduses oleks järelevalvetasu ja ameti rahastamise reguleerimine
keeruline ja bürokraatlik. Lisaks asjaolule, et sarnased alused tuleks korrata igas
nimetatud eriseaduses koos vastavasisuliste põhjenduste dubleerimisega kaasnevas
seletuskirjas, võib see ameti hinnangul olla takistuseks ka rahastamist puudutava
seadusloome võimalikult kiire väljatöötamise ja jõustamise vajadust silmas pidades.).
Tegemist ei ole oma sisult konkurentsiõigusealase regulatsiooniga ega konkurentsiõiguse
rakendamist toetava meetmega. Näiteks toodud riigiabi regulatsioon on EL õiguse kohaselt
konkurentsiõiguse osa ja seega sobib konkurentsiseadusesse, kuigi Konkurentsiametil
pädevus selle teema osas puudub. Tänapäeva tehnilisi võimalusi silmas pidades ei ole
samade põhjenduste kasutamine ja dubleerimine probleem, muudatust võib teha ühe
eelnõuga kõikidesse seadustesse korraga. Seega võiks kaaluda ka alternatiivi B.
2. Lennunduse vaatest toome välja, et:
- tasu tohib määrata üksnes reguleeritud sektori osas ehk siis maandumis- ja reisijatasu
käibele;
- tasu tuleks määrata eelmise aasta käibe alusel. Seega peaks Konkurentsiamet olema
valmis, et eelarve kõigub lähtuvalt ümbritsevast majanduslikust olukorrast (hea näide
on COVID-19 periood, kui sektori ettevõtete käive kukkus enam kui 50%);
- seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahe peaks olema vähemalt kaks aastat, mis annab
piisava ajapuhvri seda kasutajatele (tasu maksjatele) tutvustada, läbi rääkida, ASi
Tallinna Lennujaam ja tema partnerite vahelistes lepingutes vormistada ehk
tasumäärade muutmine peaks ka kasutajatega olema „kaasatult“ sisse viidud ning
muudetud;
- ohu kohaks võib olla see, kui sarnane praktika jätkub (kõikide ametite rahastamine
sarnase mudeli alusel), kuivõrd see muutub ettevõtjatele koormavaks. Avaliku ülesande
kaasrahastamine sektoriga ei pruugi sektorispetsiifikat silmas pidades anda positiivset
kasu ega tulemust ja seega tuleks kaaluda kas riigieelarve finantseerimise osaline
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
lõpetamine on täielikult põhjendatud (eelarve nappus ei ole iseenesest põhjendus
ülesande täitmata jätmiseks).
3. Merenduses tekib samuti olukord, kus suureneb sadamate halduskoormus ja panus ex-post
ettevõtetelt probleemi lahendamiseks on marginaalne. Praegu on Eesti sadamate
konkurentsivõime seisukohast oluliseks saanud kogu laeva külastuse maksumus sh ka
sadamatasud, veeteede tasud, lootsimise hind jne. Tänaseks on veeteede tasude alandamine
näidanud, et Eesti sadamate konkurentsivõime on paranenud. Kui nüüd Konkurentsiameti
rahastamist läbi sadamatasude suurendada, siis tekib surve teiste tasude alandamisele, et
hoida konkurentsitaset (või siis kaotatakse konkurentsis ja käibes). Kokkuvõttes tõstetakse
raha ühest kohast teise ja midagi peale suureneva bürokraatia see kaasa ei too.
4. Punktis 9 kirjeldatud ja valituks osutunud alternatiivi E kohaselt on universaalse
postiteenuse osutaja tasutava prognoositava rahastuse suurusjärk 20 000 eurot aastas.
Selguse huvides tuleks VTKs ka eraldi välja tuua regulatsiooni võimalik mõju universaalse
postiteenuse taskukohasele tasule.
5. Ex-post tegevuste osas ei ole järelevalvetasu kehtestamine piisavalt põhjendatud.
Alternatiiv E kohaselt on ex-post teenuste osas järelevalvetasu kolme valdkonna (raudtee
taristu, lennujaam, sadamad) peale kokku 34 000 eurot. See on marginaalne osa kogu
planeeritavatest järelevalvetasudest, kuid mis toob samas ettevõtjatele kaasa täiendava
halduskoormuse. Analüüsimata on, kas ettevõtjate halduskoormuse suurendamine on
proportsionaalne saadava tuluga nii Konkurentsiameti rahastamise kui
konkurentsiolukorra parendamise vaates. Ex-post järelevalve peaks põhiprintsiibis olema
eelkõige rahastatud riigieelarvest, mis arvestades esitatud numbreid, ei tohiks olla eelarvele
ülemäära suur koormus.
6. Üks VTK eesmärke on sääst riigieelarves, kuid vähemalt raudteevaldkonnas seda eesmärki
täita ei ole võimalik. Eestis tegutseb kaks raudteeinfrastruktuuriettevõtjat, millest üks on
riigi ja teine erakapitalil põhinev äriühing. Riigi äriühing kasumit ei tooda ning kahjumit
kaetakse riigieelarveliste eraldistega, et tagada ettevõtja tulude ja kulude tasakaal (RdtS §
73 lg 5). Siin peab arvestama ka, et raudteeinfrastruktuuri kasutustasu põhineb otsestel
kuludel, see on reguleeritud EL määruse tasemel ja selle hulka ei saa arvata järelevalvetasu
ehk seda ei saa nö tarbijale edasi kanda. Lisaks on raudteel tihe konkurents ka
naaberriikidega ning see on väga hinnatundlik. Erakapitalil põhinev
infrastruktuuriettevõtja kahjumit ei tooda, kuid teenib sisuliselt kogu käibe
reisirongiliiklusest, mida finantseeritakse samuti osaliselt riigieelarvest. Ehk siis
järelevalvetasu kehtestamine raudteeinfrastruktuuriettevõtjatele ei too selles osas
riigieelarvelist kokkuhoidu, vaid tähendaks sisuliselt raha ühelt kontole teisele tõstmist ja
sellega seonduvat halduskoormuse kasvu.
Lisaks märgime, et tulevikus lisandub veel täiendav raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes
majandab Rail Baltic raudteed.
7. Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb arvestada ka sellega, et tarbijate jaoks on suures osas
tegemist üldhuviteenustega, mis peavad olema mõistliku hinnaga kättesaadavad kõigile
tarbijagruppidele. Tehnilise märkusena toome välja, et mõju osas tarbijatele on VTK-s
viited allikatele, mis ei ole kättesaadavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
2 (3)
Merike Koppel
625 6411
[email protected]
Jaak Viilipus
625 6491
[email protected]
Taivo Linnamägi
639 7607
[email protected]
Margus Tähepõld
625 6490
[email protected]
Elena Reilent
639 7666
[email protected]
Riina Piliste
625 6420
[email protected]
3 (3)