Elmar Vaher Teie nr
Politsei- ja Piirivalveamet
Meie 09.07.2021 nr 7-4/210253/2104549
Kaido Padar
Transpordiamet
Kristian Jaani
Siseministeerium
Välismaalaste seaduse nõuete rakendamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate
meremeeste suhtes
Austatud siseminister ning ametite peadirektorid
Õiguskantsleri poole pöördus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, kes tõi välja, et Eesti
ametivõimud ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt välismaalastest meremeestelt Eesti
elamisloa või viisa olemasolu ega lühiajalise töötamise registreerimist. Avaldaja leidis, et selline
halduspraktika on vastuolus seadusega. Samuti seab see Eesti meremehed halvemasse olukorda,
sest kolmandatest riikidest pärit meremeeste suhtes ei kohaldata selle tulemusena välismaalaste
seaduses sätestatud minimaalse töötasu ning Eesti Töötukassa loa nõudeid, mis on kehtestatud
Eesti tööturu kaitseks.
Leian, et ametid rikuvad seadust, kui ei nõua Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt
kolmandatest riikidest pärit meremeestelt Eesti elamisluba ega viisat ning lühiajalise töötamise
registreerimise nõude järgimist. Kui Riigikogu leiab, et neilt inimestelt ei olegi vaja viisat,
elamisluba ega lühiajalise töötamise registreerimist nõuda, on võimalik seadust vastavalt muuta.
Kehtiva seaduse järgi nimetatud nõuded kehtivad ja Eesti meremeestel on õigus, kui nad peavad
seaduse täitmatajätmist oma huve kahjustavaks.
Ametkonnad on nentinud, et teoreetiliselt loetakse Eesti lipu all sõitvaid laevu Eesti
territooriumiks ja nende suhtes kehtivad Eestis seadused (s.h kohaldub välismaalaste seadus), kuid
erandina ei ole Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt meremeestelt elamisloa või viisa
nõudmine põhjendatud. Välismaalaste seaduses puudub selline säte, mis välistaks seaduse nõuete
kohaldamise Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste suhtes. Samuti ei tulene sellist
erandit välislepingutest. Kuna Riigikogu ei ole sellist erandit kehtestanud, tuleb kohaldada
välismaalaste seaduse nõudeid ka Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes.
See tähendab, et seaduse kohaselt peab ka Eesti lipu all sõitvatel kolmandatest riikidest pärit
meremeestel olema kas Eesti elamisluba või viisa, ning vajaduse korral tuleb registreerida nende
lühiajaline töötamine.
2
Palun viige halduspraktika kooskõlla seadusega. Samuti viige palun seadusega kooskõlla Politsei-
ja Piirivalveameti ning Transpordiameti (Veeteede Ameti) veebilehel avaldatud teave, mis
puudutab kolmandatest riikidest pärit meremeeste töötamise õiguslikke aluseid Eesti lipu all
sõitvatel laevadel.
Asjaolud
1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ning endise nimega Veeteede Ameti (Transpordiameti)
veebilehel on avaldatud teave, et kolmandatest riikidest pärit välismaalased ei vaja Eesti lipu all
sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise
registreerimist.
2. Veeteede Ameti veebilehel on avaldatud järgmine info:
„Selgitus meremeeste elamislubade ja viisade nõude puudumise kohta
Politsei- ja Piirivalveameti info kohaselt ei vaja välismaalased Eesti lipu all sõitval laeval
viibimiseks ega töötamiseks Eesti elamisluba, viisat ega lühiajalise töötamise registreerimist. Eesti
lipu all sõitvat laeva loetakse tinglikult Eesti territooriumiks. Vastavalt välismaalaste seadusele
kehtib Eestis viibivale kolmanda riigi kodanikust välismaalasele üldjuhul elamisloa või viisa
omamise nõue, kuid erandina ei nõua Eesti Vabariigis kehtiv õigus välismaalaselt elamisluba ega
viisat Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks. Seega võivad välismaalased viibida
ja töötada Eesti lipu all sõitval laeval ilma Eesti viisa või elamisloata. […]“
3. Veeteede Ameti veebilehel on avaldatud ka 30.08.2017 ringkiri „Selgitus meremeeste
elamislubade ja viisade nõude puudumise osas“. Lisaks eeltoodud selgitusele on selles märgitud,
et „[…] erandina ei nõua Eesti Vabariigis kehtiv õigus välismaalaselt elamisluba ega viisat Eesti
lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks. Seega võivad välismaalased viibida ja töötada
Eesti lipu all sõitval laeval ilma Eesti viisa või elamisloata. Õiguslik alus Eesti lipu all sõitval
laeval viibimiseks ja töötamiseks tuleneb välislepingutest, eelkõige ÜRO mereõiguse
konventsioonist ja ILO konventsioonist meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide
kohta“.
4. Transpordiameti (Veeteede Ameti) kodulehel avaldatud teave tugineb sõna-sõnalt
Siseministeeriumi poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Veeteede Ametile
saadetud seisukohale (Siseministeeriumi 10.05.2017 kiri nr 11-3/825-2).
5. Siseministeeriumi 15.03.2021 ja 27.04.2021 kirjadest Õiguskantsleri Kantseleile selgus, et
välislepingutest ei tulene õiguslikku alust, mis näeks ette välismaalaste seaduse nõuetest erandi
ning võimaldaks kolmandatest riikidest pärit meremeestel töötada Eesti lipu all sõitvatel laevadel
ilma elamisloa või viisata ja lühiajalist töötamist registreerimata.
Siseministeeriumi 15.03.2021 vastuse kohaselt tuleneb erand Eesti lipu all sõitvatel laevadel
töötavate meremeeste kohta välismaalaste seadusest ning erandi aluseks on sisuliselt see, et
nendele meremeestele elamisloa andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Siseministeerium selgitas
järgmist: „VMS § 112 sätestab, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse
elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-is sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud
tingimustele. Sellest tulenevalt, kui välismaalasest laevapere liige töötab Eesti lipu all sõitval
laeval, mille sadamad asuvad peamiselt väljaspool Eestit ning välismaalasel ei ole töö iseloomu
tõttu vajalik Eestisse elama asuda või Eestis elada, puudub vajadus taotleda elamisluba. Kui
3
välismaalane viibib Eestis pikemalt või asub Eestisse elama, on vajalik taotleda vastavalt viisat
või elamisluba Eestis viibimiseks või Eestis elamiseks VMS-is sätestatud korras.“
Siseministeerium selgitas veel, et elamisloa andmine ei ole põhjendatud, sest kui välismaalane
soovib Eesti elamisluba, peab tema tegelik elukoht olema Eestis, ta peab elukoha Eestis
registreerima ning tal peab olema registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja jooksul (VMS
§ 117 lg 1 p 2). Kui neilt meremeestelt nõutaks viisa või elamisloa olemasolu, siis peaks neil olema
registreeritud elukoht vaatamata sellele, et nad ei pruugi üldse tulla Eestisse või teistesse
Schengeni riikidesse. Siseministeeriumi hinnangul ei ole meremeestel mõistlik elamisluba või
viisat taotleda, kui välismaalasest laevapere liige töötab laeval, mis sõidab peamiselt välisvetes
ning ei pruugi üldse sattuda Eestisse või teistesse EL riikidesse. Lisaks vastutaks Eesti riik
elamisloa või viisa andmisel selle välismaalase eest, kui ta on jäänud ebaseaduslikult mõnda
Euroopa Liidu liikmesriiki.
Viisa või elamisloa taotlemiseks oleks välismaalasel vaja minna Eesti välisesindusse või PPA
teenindusse, et esitada taotlus, biomeetrilised andmed ning hiljem saada kätte vastav dokument.
Eesti välisesinduste võrgustik ei ole eriti suur ja selline elamisloa taotlemise protsess tekitaks aja-
ja finantskulu. See võib ettevõtetele kaasa tuua lisatakistusi olukorras, kus on vaja värvata
personali kiiresti.
Siseministeerium märkis, et sõltumata viisa või elamisloa puudumisest säilib Eesti riigil ülevaade,
kes töötab laevas või saabub Eestisse kui laevapere liige. Õigusaktidega on reguleeritud laevapere
liikmete Eestisse lubamise kord ning laevade ja väikelaevade sisemerre, sadamatesse ning
piiriveekogude Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja neist väljumise kord. Selle korra
kohaselt tuleb esitada laeva munsterroll (laevapere liikmete nimekiri) ja reisijate nimekiri
(Vabariigi Valitsuse 19. mai 2004. a määruse nr 194 § 4 lg 1 p 2). Eesti lipu all sõitvale laevale
meremehi tööle võttes tuleb lähtuda meretööseadusest (MTööS) ja töölepingu seadusest ning
laevapere liikmed peab üldjuhul kandma Maksu- ja Tolliameti töötajate registrisse. MTööS § 8
lõike 3 punkt 5 annab meretöölepingu sõlmimisel võimaluse nõuda välismaalase elamis- või
tööluba juhul, kui need on välismaalasel olemas.
Välismaalase seaduse kohaldamine Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste
suhtes
6. Nii Siseministeeriumi seisukohtades kui ka Transpordiameti (Veeteede Ameti) veebilehel on
toodud välja, et Eesti lipu all sõitvaid laevu peetakse õigusteoreetiliselt Eesti Vabariigi
territooriumiks. See tugineb traditsioonilisele rahvusvahelise õiguse käsitlusele, et riigi lipu all
sõitvad laevad loetakse tinglikult riigi territooriumiks.1 ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni
art 91 lg 1 sätestab, et laeval on selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita.
Konventsiooni art 92 lg 1 kohaselt on ühe riigi lipu all sõitvad laevad avamerel viibides selle riigi
ainujurisdiktsiooni all, kui rahvusvaheliste lepingutega või kõnealuse konventsiooniga ei nähta
ette teisiti.
1
M. Kiviorg. Riik. – M. Kiviorg, K. Land, H. Vallikivi. Rahvusvaheline õigus, Juura, 2010, lk 78. Selle põhimõtte
sedastas Rahvusvaheline Alaline Kohus kaasuses S. S. „Lotus“, 1927 – Publications of the Permanent Court of
International Justice, Series A. – No. 10, 07.09.1927, lk 25. Rahvusvahelise õiguse komisjon on sedastanud, et
territoriaalse suveräänsuse puudumine avamerel võimaldab kohaldada avamerel sõitva laeva suhtes üksnes selle riigi
õiguskorda, mille lipu all laev sõidab. Kõige valdavam õiguslik selgitus on käsitada avamerel laeva selle riigi
territooriumi osana, mille lipu all laev sõidab. Komisjoni materjalides toodi esile, et akadeemilises kirjanduses on seda
seisukohta kritiseeritud, kuid leiti, et võimalik vastuolu on pigem akadeemilist laadi ja rahvusvahelise õiguse komisjon
ei pea seda silmas pidama. – Regime of the High Seas, A/CN.4/17. Yearbook of the International Law Commission,
1950, Vol II, lk 38.
4
7. See tähendab, et Eesti lipu all sõitvate laevade suhtes kehtivad kõik Eesti Vabariigi õigusaktid
(nt töösuhteid reguleerivad õigusaktid, relvaseadus jne).
8. Niisiis ei ole õigusaktides vaja eraldi nimetada, et seadus kehtib ka Eesti lipu all sõitvate laevade
kohta. Vastupidi, kui Riigikogu soovib kehtestada Eesti lipu all sõitvate laevade suhtes erandeid,
siis tuleb õigusaktides reguleerida erisused, kui Riigikogu ei pea põhjendatuks kohaldada Eesti
lipu all sõitvate laevade suhtes mõnd seadust kas tervikuna või osaliselt või peab vajalikuks näha
ette erikorra.
9. Välismaalaste seaduse (VMS) § 1 lg 1 kohaselt reguleerib VMS välismaalaste Eestisse
saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise aluseid ning vastutust käesolevas
seaduses sätestatud kohustuste rikkumise eest. Välismaalaste seadus ei sisalda ühtegi sellist
klauslit, mis välistaks välismaalaste seaduse kohaldamise Eesti lipu all sõitvate laevade suhtes.
Samuti ei sätesta välismaalaste seadus eritingimusi Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate
välismaalaste viibimisaluse ning töötamise õiguse kohta. See tähendab, et välismaalaste seadus
kohaldub täiel määral Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes.
10. Välismaalaste seaduses on sätestatud teatud erisused, mis puudutavad kõiki meremehi,
sõltumata sellest, millise riigi lipu all laev sõidab. VMS § 44 lõike 4 kohaselt võib lubada
välismaalasest laevapere liikme Eestisse transiitreisijana, kui tema Eestisse saabumise eesmärk on
Eesti sadamas asuval laeval laevapere liikmena töötamise alustamine või töötamise lõpetamine või
tööle asumine teisele Eesti sadamas asuvale laevale või välislepingus ettenähtud juhtudel
siirdumine laevale teises riigis või päritoluriiki tagasipöördumine. See säte tugineb
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni nr 108 „Meremeeste riiklike isikut tõendavate
dokumentide kohta“ artiklile 6, mis reguleerib konventsiooniga ühinenud riikides laevapere
liikmete transiiti sadamas viibivale või sadamasse saabuvale laevale või laevast mahatulemisel ja
liikumisel oma elukohariiki.2 Seda erandit tuleb aga tõlgendada kitsalt ning see puudutab vaid
transiitreisijate staatust Eestist läbisõidul.
11. Niisiis tuleb muudel juhtudel kohaldada Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste
suhtes välismaalaste seaduse üldisi nõudeid.
12. VMS § 43 lõike 1 kohaselt peab välismaalasel olema seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja
Eestis ajutiseks viibimiseks. Selles sättes on loetletud, millised on seaduslikud alused, mis annavad
õiguse Eestisse tulla. Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatele meremeestele on asjakohased
alused ennekõike kas elamisluba (mis annab õiguse töötamiseks) ning viibimisõigus viisavaba
viibimisaja jooksul või viisa. Nendel juhtudel tuleb töötamise õiguse saamiseks registreerida ka
lühiajalise töötamise õigus (VMS § 104). Välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslik alus on
ka välislepingust vahetult tulenev õigus Eestis viibida (VMS § 43 lg 1 p 3). Ei ole siiski teada, et
ükski rahvusvaheline leping annaks Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatele meremeestele
sellise õiguse ning ka Siseministeeriumi teatel ei ole seni neilt meremeestelt elamisluba või viisat
mitte nõudes lähtutud välislepingutest, vaid välismaalaste seadusest.3
2
Täpsemalt on see reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 268 „Laevapere liikmete Eestisse lubamise kord“.
Määrus on kehtestatud riigipiiri seaduse § 14 lõike 2 punkti 2 alusel.
3
ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsioon ei reguleeri välismaalaste töötamise õiguslikke aluseid puudutavaid küsimusi.
Ka PhD Heiki Lindpere on toonud EMSA-le koostatud õiguslikus arvamuses välja, et see konventsioon sisaldab vaid üldisi
viiteid lipuriigi funktsioonidele (vastavalt konventsiooni art 92 on ühe riigi lipu all sõitvad laevad avamerel viibides selle riigi
ainujurisdiktsiooni all; art 94 lg 1 kohaselt teostab riik oma lipu all sõitvate laevade haldus-, tehnilistes ja sotsiaalküsimustes
oma jurisdiktsiooni ja kontrolli).
5
13. Välismaalaste seaduse nõuete eesmärk on kehtestada, mis tingimustel võivad välismaalased
viibida riigi territooriumil (nagu märgitud, hõlmab see ka Eesti lipu all sõitvaid laevu). Nii saab
riik infot, kes tema territooriumil viibivad, ning vajaduse korral kaitsta ka oma tööturgu.
Siseministeeriumi selgituse kohaselt on riik teadlik, kes viibivad ja töötavad Eesti lipu all sõitvatel
laevadel. Paraku selgus, et Transpordiametil puudub ülevaade sellest, kui palju kolmandate riikide
kodanikke töötab Eesti lipu all sõitvatel laevadel ja millisel õiguslikul alusel nad laevadel viibivad.
Siseministeerium kogus osaliselt andmeid, tuginedes laevade sadamasse saabumisel esitatud
munsterrollidele. Sellisel viisil kogutud informatsioon laeval töötavate inimeste kohta on aga
puudulik, sest nii saab teavet ainult nende meremeeste kohta, kes viibivad laeval siis, kui see
saabub Eesti sadamasse. Teavet ei ole muul ajal laeval viibinud inimeste kohta ja teiste laevade
kohta, kes pole Eesti sadamaid andmete kogumise perioodi jooksul külastanud.
14. Välismaalaste seaduses sätestatud tingimuste eesmärk on kaitsta ka Eesti tööturgu, kuna
seadus kehtestab välismaalaste töötamisele teatud piirangud (nt välismaalasele makstava
minimaalse töötasunõude ning Eesti Töötukassa loa nõue). See on asjakohane ka kõnealusel juhul,
sest küsimus puudutab Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatele meremeestele kehtestatud
nõuete järgimist. Meretöö on eraldiseisev töövaldkond ning on lubamatu jätta ilma Riigikogu selge
volituseta terve kutsevaldkond väljapoole välismaalaste seadusega sätestatud kaitsenorme ning
igasuguste piiranguteta avatuks välismaisele tööjõule. Kuna haldusorganid on juurutanud
halduspraktikat, mille kohaselt ei nõuta Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatelt meremeestelt
seaduses sätestatud viibimisalust, tähendab see ühtlasi, et nende suhtes ei rakendata ka
välismaalaste seaduses töötamisele seatud piiranguid.
15. Niisiis ei kehtesta välismaalaste seadus tervikuna ega ole VMS § 43 lõikes 1 sätestatud erandit
Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste suhtes. Seega peab ka nendel meremeestel
olema seaduslik alus Eesti lipu all sõitval laeval viibimiseks ja töötamiseks: kas elamisluba, viisa
või õigus viibida viisavaba viibimisaja jooksul (koos lühiajalise töötamise registreerimise nõude
täitmisega).
16. Asjakohane ei ole ka Siseministeeriumi seisukoht, et välismaalaste seaduse nõuded ei kohaldu
sel põhjusel, et Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavatele välismaalastele elamisloa andmine ei
ole vajalik ega põhjendatud. Välismaalaste seaduses elamisloa taotlemiseks kehtestatud tingimuste
täitmist tuleb hinnata konkreetse elamisloataotluse puhul. Seejuures on Eesti lipu all sõitvatel
laevadel töötavatel meremeestel võimalik täita välismaalaste seaduses sätestatud elamisloa
taotlemise tingimusi ning registreerida oma elukoht. Rahvastikuregistri seaduse kohaselt võib isik
taotleda Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liikmena laeva ja selle kodusadama
asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kandmist oma elukoha aadressiks (RRS § 77 p 3).
Samuti ei saa välismaalaste seaduse kohaldamist välistada teatud grupi välismaalaste suhtes
pelgalt selle tõttu, et neil on keerukas täita välismaalaste seaduse mõningaid tingimusi. Kui teatud
välismaalaste grupil on seaduse tingimusi keerukas täita, siis tuleb vajadusel kehtestada seaduses
põhjendatud erandid. See aga ei saa olla aluseks sellele, et teatud grupi välismaalaste suhtes
välismaalaste seadust üldse ei kohaldatagi, ilma et Riigikogu oleks selleks kehtestanud õiguslikku
alust.
17. Elamisluba ei ole ainus seaduslik alus riigis viibimiseks. Isegi kui mõnele välismaalasele
elamisloa andmine ei ole põhjendatud, ei muuda see välismaalaste seaduses sätestatud nõuet, et
välismaalasel peab olema riigis viibimiseks seaduslik alus, milleks võib olla ka mõni muu seaduses
nimetatud alus.
6
18. Siseministeerium tõi välja ka muid aspekte, mis takistavad ministeeriumi hinnangul Eesti lipu
all sõitvatel laevadel töötavatelt välismaalastelt elamisloa nõudmist. Nende hulgas on näiteks
asjaolu, et viisa või elamisloa andmisel peab Eesti riik vastutama selle välismaalase eest, kui ta
jääb ebaseaduslikult välisriiki; elamisloa või viisa taotlemine on keerukas välisesinduste vähese
arvu tõttu jms. Kõik need on õiguspoliitilised kaalutlused. Riigikogu võib võtta neid asjaolusid
arvesse ja kehtestada vajaduse korral Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate meremeeste suhtes
erandeid. Need kaalutlused ei saa aga olla aluseks sellele, et haldusorganid võiksid jätta seadusega
kehtestatud nõuded teatud grupi välismaalaste suhtes kohaldamata.
Kokkuvõte
19. PPA ja Transpordiamet rikuvad välismaalaste seadust, kui jätavad kohaldamata Eesti lipu all
sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes seadusega kehtestatud nõuded. Samuti on eksitav
ametite veebilehel avaldatud info, et nende töötajate suhtes erandina välismaalaste seaduse nõuded
ei kehti. Riigikogul on õigus kehtestada põhjendatud juhtudel erandeid, kuid välismaalaste
seaduses ei ole selliseid erandeid Eesti lipu all sõitvatel laevadel töötavate välismaalaste suhtes
kehtestatud.
20. Palun viige halduspraktika ja ametite veebilehel avaldatud teave kooskõlla seadusega.
Palun teatage 31. augustiks 2021. a, kuidas olete soovitust järginud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kristiina Albi 693 8404
[email protected]