Keskkonnaminister Meie: 8.07.2021
Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud härra minister
Keskkonnaministeerium esitas kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele looduskaitseseaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. MTÜ Eesti Erametsaliit on 2020 aasta mais avaldanud
oma seisukohad eelnõu kohta ja vaatamata asjaolule, et eelnõud ei esitatud meile uuesti
kooskõlastamiseke, kinnitame üle, et me ei ole nõus esitatud kujul planeeritavate seaduste
muudatusega järgmistel põhjustel:
Eelnõu § 1 punktiga 2 kehtestatakse raierahu kaitstavatel aladel (pindalaliselt kaitse alla võetud
kaitstavatel loodusobjektidel) perioodil 15.04–15.07 (kolm kuud).
§ 1. Looduskaitseseaduse muutmine
2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:
„(7) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel
loodusobjektidel metsa raie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud
metsaseaduse § 40 lõikes 2 sätestatud juhtudel ning ehitiste erakorralistel ehitus- ja hooldustöödel,
kui seda tingib tegelik vajadus või kui see on vajalik otsese ohu vältimiseks inimese elule või varale.
Valdkonna eest vastutav minister võib erakordsete ilmastikutingimuste korral, millega kaasneb
oluline mõju lindude pesitsemisajale, raiekeelu tähtaega käskkirjaga muuta.“;
Selline absoluutne keeld kõikidel kaitsealadel seab osad metsaomanikud põhjendamatult keerulisse
olukorda. Üle 11% metsadest on range kaitse all, kus igasugune raietegevus on keelatud. Üle 14%
metsadest on piiranguvööndi metsad, kus majandustegevus on piiratud ning raie tuleb alati
kooskõlastada keskkonnaametiga. Pindalalise kaitsega metsade puhul saab kaitse-eeskirjaga
täiendavaid piiranguid kehtestada ning seda ei ole vaja reguleerida seadusega. Lisaks on
Keskkonnaministeerium töötanud välja juhendmaterjali kevad-suviste raiete tegemiseks, mida
järgides on võimalik säästa pesitsevaid linde.
Eelnõu seletuskirja kohaselt mõjutavad lindude arvukust mitmed erinevad tegurid, näiteks
elupaikade vähenemine rändeteedel, kliimamuutused, kokkupõrked erinevate objektidega (majad,
autod, elektriliinid), kisklus. Samuti mõjutavad lindude pesitsusedukust ka raied ja muu inimtegevus.
Teaduslikud andmed metsaraiete peatamise mõju kohta pesitsusperioodil on puudulikud. Tekib
küsimus millel tugineb seletuskirjas toodud väide, et kevadise raierahu kehtestamisel on oluline
positiivne mõju keskkonnale kui teaduslikud andmed selle kohta puuduvad. Olulise
keskkonnamõjuna käsitletakse ilmselt lindude arvukuse muutu. Seletuskiri ei too välja kui palju linde
Eesti metsades pesitseb, ornitoloogid on erinevates arvamuskirjutistes toonud välja erinevaid arve,
keskmisena on käsitletud 5 pesitsust ha kohta. Eesti metsamaa pindala on 2,3 miljonit ha, see
tähendab, et toimuda võib 11,5 miljonit pesitsust mille tulemusena lisaks vanalindudel tekib juurde
üle 60 miljoni uue linnu. Ornitoloogide väitel võib kevad-suviste raiete mõjul hukkuda erinevate
hinnangute järgi 50 tuhat kuni 80 tuhat lindu. Sellist suhet uute lindude ning võimalike hukkunud
lindude vahel ei saa käsitleda olulise keskkonnamõjuna. Arvestades, et raiete aktiivsus on kevadisel
perioodil madal siis hinnanguliselt tehakse kaitsealade piiranguvööndites kavandatava raierahu ajal
alla 2% raietest. Leiame, et sellisel territooriumil raiete keelamisel ei saa olla olulist positiivset mõju
keskkonnale.
Seletuskirjas on hinnatud muudatuse majanduslik mõju ebaoluliseks. Viidatud on ühele uuringule
mille kohaselt 95% metsaomanikest olid valmis vabatahtlikult pidama raierahu ja sellest järeldatakse,
et majanduslik mõju on ebaoluline kuna võib puudutada vaid 5% metsaomanikest. Andmata
hinnangut uuringu kvaliteedile oleme seisukohal, et majandusliku mõjuna tuleb käsitleda ka
piiranguga kaasnevaid mõjusid väljaspool metsi toimuvale – 3 kuuline sunnitud puhkus töötajatele,
tööstuste puiduga varustamine jne.
Eesti ilmastikuoludes võib kevadine kuiv aeg olla ainukeseks metsapindasid mittekahjustavaks
raieajaks. Kui sellel perioodil mõistlikult ja säästvalt toimetada, ei ole absoluutse raiekeelu
kehtestamine kuidagi põhjendatud. Ebaselgeks jääb eelnõu koostajate taotlus keelata kaitsealadel
raied ainult metsas, kas väljaspool metsi on raie endiselt lubatud – parkides, surnuaedades, alla 0,5
ha suurustes puudesaludes, trassidel ja muudel aladel kus puud kasvavad kuid mis ei ole käsitletav
metsamaana. Nii on seletuskirjas kohaselt erand erakorraliste ehitus- ja hooldustöödeks. See erand
on seotud tehnorajatiste, nagu teede, elekter, side jmt rajatise avariiliste olukordade lahendamiseks,
et tagada elutähtsate teenuste toimimine. Jääb arusaamatuks mida eelnõus metsana käsitletakse –
kas aluseks on võetud Metsaseaduse § 3 ja 4 või on mingisugune muu definitsioon.
Kaitsealade piiranguvööndites esinevate metsakahjustuste ennetamiseks ja tõrjeks on eelnõu
koostajad toonud sisse erandi, mis lubab keskkonnaameti ettekirjutuse kohaselt ka raierahu
perioodil raiet. Ettekirjutuse mittetäitmise korral on maaomanikule ettenähtud sanktsioonid kuni
sunniraha maksmiseni 1300 eurot ha kohta.
Metsakahjustuste ärahoidmine ja nende leviku tõkestamine eeldab maaomanike ja riigi vahelist
koostööd ja usaldust. Tänase praktika kohaselt esitab metsaomanik kahjustuste kohta metsateatise
millele järgneb metsakaitseekspertiis. Eelnõu kohaselt järgneb metsaomaniku metsakahjustustest
teavitamisele riigipoolne ettekirjutuse tegemine ja ähvardused sunnivahendite rakendamiseks.
Selline riigipoolne usaldamatus ja ähvardamine võib viia selleni, et metsaomanikud sanktsioonide
hirmus jätavad kahjustuste teatised esitamata ja ohtlike metsakahjustuste levikute ei tõkestata.
Ettepanek on võimaldada kiireloomulisi raieid (kuuse-kooreüraski tõrjeks püünispuude langetamine
ja kollete likvideerimine) ka metsaomaniku esitatud metsakahjustuste teatiste ning
metsakaitseekspertiisi alusel ilma ettekirjutist tegemata.
Eelnõu seletuskirjas on sotsiaal-majanduslike mõjude kohta kirjutatud: Sotsiaal-majanduslikku
võimalikku negatiivset mõju vähendab asjaolu, et uuringute kohaselt pooldab 95%
erametsaomanikest kevadist raierahu. Seletuskirjas on viidatud võimalikule negatiivsele mõjule,
samas ei selgu kui suur see on. Täiesti hindamata on jäänud regionaalsed mõjud piirkondades, kus
inimesed elavad suure territooriumiga kaitsealadel, näiteks rahvusparkides. Samuti ei ole hinnatud
mõju tööhõivele.
Seletuskirja kohaselt ei ole pesitsusaegne raierahu kaitsealadel, hoiualadel ja püsielupaikades
majanduslikus mõttes olulise mõjuga, samuti ei saa kavandatav piirang olla olulise mõjuga linnustiku
arvukusele nende tööde väikese mahu tõttu. Samas ei saa unustada, et ka kaitsealadel elavad
inimesed tahavad oma metsast puitu varuda ja noore metsa eest hoolt kanda ning mõnele
metsaomanikule on kavandatav raierahu aeg ainuke võimalus raiega tegeleda. Seega võib eelnõuga
kehtestatav piirang avaldada väga olulist mõju osadele maaomanikele ja ettevõtetele.
Eelnõus erandite sissetoomine tekitab õiguslikku segadust. Kas erandid kehtivad ainult kaitsealade
kohta? Kas kaitsealadel plaanitakse keelata ka muud tegevused, mis võivad linde häirida ja kahjustada.
Näiteks PLK-de hooldamise käigus rohurinde hekseldamisega võib kaasneda maaspesitsevate
lindude häirimine ja hukkumine.
Tänavu kevadel on Keskkonnaameti õigusliku aluseta ning head haldustava rikkuva tegevuse tõttu
kevadsuviste raiete keelamisel tekitatud metsaomanikele ja ettevõtjatele majanduslikku kahju ning
ebakindlust oma tööde planeerimisel. Keskkonnaminister on nii meedias kui Riigikogu kõnetoolis
korduvalt lubanud järgmiseks aastaks tagada selles küsimuses õigusselgus, ometi on välja töötamata
LKS muutmise ettepanekud probleemi lahendamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatakse võimalus kaitse-eeskirjaga reguleerida ka piiranguvööndis
maaparandussüsteemide hoiutöid ja rekonstrueerimist.
10) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis olemasolevate maaparandussüsteemide
rekonstrueerimis- ja hoiutöödele seada tingimusi, nagu kraavide osaline sulgemine,
maaparandussüsteemi osaline ümberehitamine, keskkonnakaitseliste rajatiste rajamine, voolusängi
kuju muutmine, ning keelata tegevused, mis võivad kahjustada kaitse-eesmärgi saavutamist.“;
Sellise volituse andmine seab ohtu maaparandussüsteemide toimimise kuna kraavide sulgemine
mõjutab otseselt ka piirangutest väljaspool asuvaid alasid. Ebaproportsionaalne on volitada
piiranguvööndis määratlemata tegevuste keelamine mis võivad kahjustada kaitse-eesmärke. Ei ole
täpsustatud milliseid tegevusi võib keelata. Seni oli tegevuste keelamise volitus sihtkaitsevööndites,
uue normiga antakse selline volitus ka piiranguvöönditele ning sisuliselt kaob erisus
sihtkaitsevööndite ja piiranguvööndite vahel.
Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse § 55 lõikega, 62 mis sätestab, et tegevuste kavandamisel ja
elluviimisel, sh raidmete purustamisel ja teisaldamisel, tuleb vältida looduslikult esinevate lindude
häirimist ning pesade ja munade hävitamist ja kahjustamist või pesade kõrvaldamist.
Looduses toimuv inimtegevus paratamatult häirib looduses pesitsevaid linde. Arusaamatuks jääb
miks tuuakse eelnõus eraldi välja „raidmete purustamine ja teisaldamine“. On ka muid tegevusi
mida inimesed kavandavad ja millega kaasneb lindude häirimine. Näiteks igasuguste materjali
ladustamisel võivad varju otsivad linnud materjalide vahele oma pesad teha. Kas ka nende pesade
tahtmatu kahjustamise eest kaasneb juriidilisele isikule 150 tuhande euro suurune trahv vastavalt
eelnõu § 7417 ning arvestatakse keskkonnakahju 128–320 eurot isendi kohta? Millises ulatuses on
kavandatud inimtegevust kevad-suvisel lindude pesitsusperioodil piirata? Eelnõus toodud sõnastus
tähendab seda, et igasugune inimtegevus millega võib kaasneda lindude häirimine on keelatud ja
arvestades keskkonnaameti 2021 kevadist praktikat võib kaasneda ulatuslik trahvinõuete ja
keskkonnakahjude esitamine.
Eelnõu § 1 punktidega 33‒48 muudetakse LKSi 11. peatüki „Vastutus“ sätteid.
Eesti Erametsaliit ei tolereeri seaduste nõuete rikkumist, aga esitatud kujul vastutuse määrade
tõstmine on ebaproportsionaalselt suur ja võib ka tahtmatult toimunud eksimuse korral tuua
enesega kaasa maaomaniku ja ettevõtte jaoks üle jõu käivad karistused.
Eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole kehtivas LKS-s juriidilisele isikule kehtestatud karistusmäärad
kooskõlas aja jooksul toimunud muudatustega majanduses ning elatustasemes, mistõttu kaaluti
süüteokoosseisude juures, milline oleks teo raskuse ja keskkonnamõjuga vastavuses olev karistus.
Kui kehtivas LKSis § 71 kohaselt on kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise eest juriidilisele
isikule määratav rahatrahv kuni 3200 eurot, siis LKS muutmise eelnõuga tõusevad trahvimäärad
300 tuhande euroni. Selline ligi 100 kordne trahvimäärade tõus ei kajasta aja jooksul toimunud
muudatusi majanduses ja elatustasemes objektiivselt. Ka eelnõu seletuskirjast ei selgu, milliseid
majandusnäitajaid on sellise tulemuse saamisel kasutatud.
Kaitstavate loodusobjektide piiride osas valitseb omanike jaoks suur segadus.
Keskkonnainspektsiooni poolt antud selgitustes looduses piiride tuvastamise kohta vastati kirjas
2.04.2020 nr 10-2/20/1256-2 järgmist: Käsi GPS seadmeid kasutab Keskkonnainspektsioon
eelkõige asukoha positsioneerimiseks, mille käigus fikseeritakse mõõtmise hetkel GPS-i täpsus.
Kohas, kus kaitstava loodusobjekti piir ei kulge mööda tuvastatavat looduslikku või inimtekkelist piiri
on GPS seadme täpsus +/- 5 m järelevalve teostamisel hinnangute andmiseks piisav. Vajadusel
täpsustab Keskkonnainspektsioon piiri kulgemist Keskkonnaametiga. Kui kinnisasja omanik ei tea,
kust kaitstava loodusobjekti piir kulgeb või ei ole võimeline piire tuvastama, on tal võimalus
pöörduda Keskkonnaameti poole ja seda nii kaitstava loodusobjekti moodustamise käigus kui ka
juba moodustatud kaitstava loodusobjekt puhul. Keskkonnaameti poolt ette märgitud piiri õigsuses
pole Keskkonnainspektsioonil põhjust kahelda. Selline vastus toob välja nõrgad kohad kaitstavate
loodusobjektide piiride määratlemisel. Riik peab tegema kõik selleks, et omanikel oleks võimalik
turvaliselt oma kinnistul toimetada ilma, et ta riskiks objekti kaitseks kehtestatud režiimi rikkumisega.
Looduskaitseseaduses puudub säte mis kohustaks riiki kehtestatud piire omanikele arusaadavalt
näitama.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku seadust täiendatakse looduskaitseseadust §-ga 231 järgmises
sõnastuses:
„§ 231. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiri looduses kättenäitamine
Kui kinnisasjal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitstava looduse üksikobjekti või kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjekti välis- või vööndite piir, on kaitstava loodusobjekti
valitseja kohustatud kinnisasja igakordsele omanikule või kinnistusraamatusse kantud valdajale tema
taotluse alusel looduses kätte näitama kinnisasjal asuva kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite
piiri.“;
Enne kui ei ole tagatud loodusobjektide piiride täpne määratlemine ei saa tõsta ka vastutust piiriga
looduses eksimise eest, samas peab trahvimäärade kehtestamine olema kooskõlas ühiskonna
maksujõuga.
Eelnõuga on kavandatud suurendada kaitstavale loodusobjektile tekitatud keskkonnakahju määrasid,
kusjuures iga kaitsealuse isendi kahjustamisega kaasneb keskkonnakahju.
Keskkonnavastutuse seaduse § 2. Keskkonnakahju ja keskkonnakahju oht lõike 1 kohaselt on
keskkonnakahju oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või
säilitamisele (edaspidi elupaigale või liigile tekitatud kahju). Kui lähtuda LKS muutmise eelnõu
loogikast, peaks iga kaitsealuse taime korjamisega tekkima keskkonnakahju, samas
keskkonnavastutuse seaduse kohaselt peaks keskkonnakahju tekkima siis, kui on oluliselt kahjustatud
elupaika. LKS muutmise eelnõu peab olema kooskõlas keskkonnavastutuse seadusega. Näiteks III
kategooria kaitsealune liik karulauk on mõningates piirkondades küllaltki levinud ja tema korjamine
elanikkonna poolt oma tarbeks on ka riigi poolt aktsepteeritud, eelnõu kohaselt kaasneks iga taime
korjamisega keskkonnakahju.
Kui I kategooria liikide tahtliku kahjustamise eest kõrged kahjumäärad võivad olla arusaadavad, siis
II ja III kategooria liikide isendipõhised kahjumäärad on ülepaisutatud. Inimesele, kes on tahtliku teo
toime pannud, määratakse rahatrahv (käesoleva eelnõu kohaselt väga kõrge) arvestades teo
toimepanemise asjaolusid. Tahtmatult kaitsealuse liigi kahjustamise või surmamise korral
arvestatakse igal juhul keskkonnakahju. Näiteks viimasel ajal on suurenenud valge-toonekure
arvukus ning sellega seoses sagenenud ka nendega toimuvad õnnetused liikluses. Kas on õige
juhuslikult toimunud õnnetuse tagajärjel hukkunud isendi eest nõuda autojuhilt keskkonnale
tekitatud kahju? Sama küsimus tekib ka paljude teiste paiguti laialdaselt levinud kaitsealuste liikide
tahtmatu kahjustamisega kaasneva keskkonnakahju arvutamise ja sissenõudmise korral.
Eelnõule lisatud VV määruse kavand „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi
hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju
hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ ei anna ülevaadet kavandatavatest II ja III kategooria liikide
kahjustamisega kaasnevatest keskkonnakahjudest.
§ 4. Metsaseaduse muutmine
1. Metsaseaduse paragrahvi 29 lõike 11 punktid 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„3) käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui viis
hektarit, välja arvatud juhul, kui nimetatud raielank jääb ühe metsaeraldise piiresse; 4) erinevates
kasvukohatüüpides asuva raielangi pindala olla suurem kui viis hektarit, arvestades käesoleva
lõike punktis 2 sätestatud piiranguid.“.
Eelnõu seletuskirjast ei selgu, milline on muudatuse tegelik sotsiaal-majanduslik mõju Eestile
makromajanduse tähenduses. RMK majandatavate metsade lankide suuruse vähendamise
tulemusel on kasumi vähenemist hinnatud 4 miljonile eurole. Samas on jäänud hindamata, millised
on mõjud raieteenust osutavatele ettevõtetele, kui palju nende mittetootlikud kulud suurenevad ja
kuidas mõjub ülestöötamise kallinemine puidutarbijatele. Erametsades on küpsete metsade
osatähtsus endiselt suur, nende uuendamiseks tehtavad uuendusraied s.h. lageraied peavad olema
majanduslikult tasuvad. Samas piirkonnas 5-aastase intervalliga väiksemate lankide raiumisel ei ole
pikas perspektiivis looduskeskkonnale positiivset mõju, sest metsamaastiku ilme pärast uuenemist
10 aastaga ühtlustub, samas põhjustab lühikese intervalliga tehtav raie piirkonnas häiringuid nii
elanikkonnale kui ka metsaelustikule.
Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030
Keskkonnaministeeriumi kodulehel on metsanduse arengukava koostamist tutvustav lõik, kus
muuhulgas on kirjutatud järgmist:
Metsanduse arengukavas määratakse metsanduse arengu eesmärgid ning kirjeldatakse, kuidas neid
saavutada. Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku
majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka
kultuurilisi aspekte. Oleme seisukohal, et enne metsanduse arengukava kinnitamist Riigikogu poolt
ei ole põhjendatud niivõrd suurte metsandusliku mõjuga otsuste tegemine.
Kokkuvõtvalt peame kurvastusega konstateerima, et eelnõuga kavandatud muudatused
suurendavad ebaselgust metsas lubatud ja keelatud tegevuste osas, on põhjendamatult
represseerivad ning ei arvesta maaomaniku õigusega oma omandit kasutada. Samuti ei lahendata
kavandatud seadusemuudatustega 2021. aasta kevadel ilmnenud probleeme seoses
Keskkonnaameti head haldustava rikkuva ja õigusliku aluseta tegevusega kevad-suviste raiete
keelamisel.
Lugupidamisega
Ando Eelmaa
Juhatuse esimees
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 09.07.2021 12:27
Adressaat: <
[email protected]>
Koopia: HM <
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; JM info Shared MB <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmine
Tere
02.07.2021 esitas Keskkonnaministeerium „Looduskaitseseaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele.
Edastan Eesti Erametsaliidu arvamuse ja ettepanekud nimetatud eelnõule.
Kokkuvõttes leiame, et eelnõuga planeeritud muudatused suurendavad
ebaselgust metsas lubatud ja keelatud tegevuste osas ning ei arvesta
maaomaniku õigusega oma omandit kasutada. Samuti ei lahendata kavandatud
seadusemuudatustega 2021. aasta kevadel ilmnenud probleeme seoses
Keskkonnaameti head haldustava rikkuva ja õigusliku aluseta tegevusega
kevad-suviste raiete keelamisel.
Lugupidamisega
Arpo Kullerkupp
juhatuse nõunik
+372 525 1026
Eesti Erametsaliit
Toompuiestee 2410149 Tallinn
Virus-free.