KÄSKKIRI
16.07.2021 nr 57
Riigihanke „Eesti riigi keskse elektroonilise
maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti
(NAP) toimimismudeli analüüs” korraldamine,
komisjoni ja vastutava isiku nimetamine
Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 100 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a. käskkirjaga (registreeritud
dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:
1. Korraldada riigihange „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs” (riigihanke objekti kood 73200000-4 objekti
nimetus „Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused“) avatud hankemenetluse teel.
2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh
pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks
hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankel
esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal
kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel
järgmises koosseisus:
Komisjoni esimees Eva Killar – transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist.
Komisjoni liikmed:
Juku Paulus – transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist;
Sirli Heinsoo – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht;
Helen Roosimägi - ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht;
Kristi Aruküla – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna projektijuht.
3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialisti
Eva Killari.
4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).
2
5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib
esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile
riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
kantsleri ülesannetes
Käskkirja lisa 1
Riigihanke „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ alusdokument
Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja
kvalifikatsiooni tõendamise nõuded
1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon
1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel
esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95
lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus.
1.3. Hankepass peab sisaldama:
1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või
lõikes 4 sätestatud tingimusele;
1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja
kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele;
1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab
vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid.
Hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse
korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada;
1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või
dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike
andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe
aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega,
et ta on nõus oma andmete väljastamisega.
1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil
vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele.
2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded
2.1. Majanduslik ja finantsseis
2.2. Pakkuja 2020 aasta auditeeritud (kui on kohaldatav) majandusaasta netokäive
peab olema olnud vähemalt 100 000,00 EURi (käibemaksuta). Pakkuja tõendab
tingimusele vastavust esmajoones üksnes hankepassis esitatavate andmetega
või kinnitusega, et ta vastab nimetatud nõudele. Hankija vastavasisulisel
nõudmisel, kui asjakohased andmed või dokumendid ei ole hankijale
andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal juba
olemas, peab edukas pakkuja või pakkuja (RHS § 104 lg 7 rakendamisel)
hankijale esitama asjakohased majandusaasta aruannete väljavõtted vms
dokumendid, millest selguvad pakkuja viimase majandusaasta netokäibed.
Käskkirja lisa 2
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT
Avatud hankemenetlus
„Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“
Riigihanke objekt: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused
Objekti kood: 73200000-4
Tallinn 2021
Hankedokumendi sisukord
1. Hanke üldandmed .............................................................................................................. 3
2. Riigihanke objekt, hankelepingu sõlmimine ja täitmise tähtaeg. ...................................... 3
3. Pakkumuse esitamine ......................................................................................................... 3
4. Teavitamine ja selgitused…………………………………………………………………5
5. Pakkumuste avamine ......................................................................................................... 5
6. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine .............................................................. 5
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine .............. 6
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ......................................................................... 6
9. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid........................................... 6
10. Nõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8
11. Pakkumuste edukaks tunnistamine ................................................................................ 11
Hanke alusdokumendi lisad ............................................................................................... 119
2
1. Hanke üldandmed
1.1. Hankija
Käesoleva riigihanke lepingu esemeks olevate teenuste hankijaks on: Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur – Ameerika 1, 10122, reg nr.70003158, e-
mail:
[email protected], tel. 625 6342 (edaspidi Hankija).
1.2. Hankemenetluse liik
Hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena.
1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris aadressil
https://riigihanked.riik.ee
1.4 Elektrooniline juurdepääs riigihanke alusdokumentidele on tagatud aadressil
https://riigihanked.riik.ee
1.5. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik.
Vastutavaks ametiisikuks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi
arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Eva Killar, tel. 625 6485, e-post:
[email protected]
2. Riigihanke objekt, hankelepingu sõlmimine ja täitmise tähtaeg.
2.1. Riigihanke objektiks on Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüsi tellimine ja sellel eesmärgil lepingu
sõlmimine. Riigihanke objekti tehniline kirjeldus on esitatud hankedokumendi (HD) Lisas
1.
2.2. Riigihange ei ole osadeks jaotatud. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused
moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi
jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse
raames osadeks.
2.3. Hankelepingu sõlmimine.
2.3.1. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud eduka pakkujaga
hankelepingu, mille projekt on esitatud HD lisas 4.
2.3.2. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 6 kuud (kuus kuud) alates hankelepingu sõlmimisest.
2.3.3 Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud.
2.3.4 Hankija ei kompenseeri pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes
kulusid.
3. Pakkumuse esitamine
3.1. Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanke
alusdokumentides sisalduvatele tingimustele.
3.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimuste ülevõtmist.
3
3.3 Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on hankija esitatud tingimustest aru saanud
ja nõustub riigihanke tulemusena sõlmitavat hankelepingut täitma riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustel ja tähtajaks pakkumuse maksumuse vormis
märgitud hinnaga.
3.4 Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka
need tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale
tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks.
3.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb
esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus.
3.6. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.7. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse
teenuse osutamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema esitatud pakkumusega.
3.8. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud
eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures
tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised,
mis võivad olla esitatud inglise keeles.
3.9. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused
tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi RHR).
Kui pakkujal ei ole võimalik pakkumust digitaalselt allkirjastada, siis tuleb dokument
pakkuja allkirjaõigusliku esindaja poolt allkirjastada ja esitada PDF formaadis RHR kaudu.
RHR võimaldab digitaalallkirjastamist Eesti ID-kaardiga või mobiil ID-ga .bdoc formaadis.
3.10. Kui pakkumuse allkirjastab volitatud isik, siis peab pakkumusele olema lisatud volikiri
vastavalt HD Lisa 5 vormile IV. Volikiri võib olla vormistatud muul vormil kui käesoleva
HD lisas 5 vorm IV esitatud näidis.
3.11. Pakkumus peab sisaldama kõiki riigihangete registris avaldatud riigihanke
alusdokumentides nõutud dokumente ning vastama riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav.
Nõutud dokumendid ja andmed tuleb esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu
aadressil https://riigihanked.riik.ee.
3.12. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad järgnevas riigihankes
vajalikeks toiminguteks, hankelepingu sõlmimiseks ja hankelepingu täitmisega seotud
toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja (juriidiline isik ja tema esindaja)
esitades HD lisa 5 vorm V sisuga volikirja. Volikiri võib olla vormistatud muul vormil kui
käesoleva HD lisas 5 vorm V esitatud näidis. Ühispakkujate volitatud esindajale antud
volitus peab kehtima kuni hankelepingu täitmiseni. Ühispakkujate pakkumuses peab
sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
3.13. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja
ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist.
4
3.13.1 Ärisaladusena ei ole lubatud märkida:
3.13.1.1. pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
3.13.1.2 muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid
numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5).
3.13.2 Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110
lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul, kui
pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt,
miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus
täies ulatuses avalikustada.
3.14. Pakkuja esitab HD lisas 1 esitatud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud
kõikide tingimuste ja eesmärkide täitmist selgitava tehnilise lahenduse kirjelduse ning HD
lisa 5 vormil VI toodud projekti tegevusplaani ja ajakava (s.o. selgitus kuidas on plaanitud
nõutav töö teostada ehk kohustuslikud tegevused ellu viia ja kuidas on planeeritud projekti
ajakava nädalate lõikes). Nimetatud tegevusplaanis toodud tegevuste järjekordi võib pakkuja
muuta enda pakkumusega vastavusse viimiseks põhjendades pakutud lahenduste vajalikkust.
4. Teavitamine ja selgitused
4.1. Riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi
RHR-i „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti või inglise keeles.
4.2. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale
üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimaluse.
4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni
hankelepingu sõlmimiseni.
4.4. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise
tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.
4.5. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu
viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
5. Pakkumuste avamine
Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas hanketeates (HT) toodud
tähtpäeval.
6. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine
6.1. Pakkuja esitab koos pakkumusega Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil
hankepassi.
6.1.1 Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile
esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab Pakkuja vastavalt RHS § 103
lg 1 ja 5 teise isiku kinnituse ja nõusoleku (majandusliku ja finantsseisundi vastavus),
5
et tal on vastavad vahendid olemas ja et ta on nõus, et pakkuja kasutab neid
hankelepingu täitmisel.
6.2. Pakkuja esitab pakkumuses:
6.2.1. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD lisa 3).
Maksumus esitatakse eurodes täpsusega kaks kohta peale koma;
6.2.2. vabas vormis kinnituse, et Pakkuja suudab tagada HD punktis 10 esitatud nõuetele
vastavate spetsialistide kaasamise kogu lepingu perioodi vältel;
6.2.3. kaasatavate spetsialistide CV-d (HD lisa 5 vorm III);
6.2.4. projektijuhi ja õiguseksperdi haridust tõendavate dokumentide koopiad
6.2.5. projektimeeskonna kinnituskirja (HD lisa 5 vorm II);
6.2.6. analüüsimeeskonna kirjelduse, sh meeskonnaliikmete ülesannete omavaheline jaotus
vastavalt juhendile (HD lisa 2),;
6.2.7. projekti tegevusplaani ja ajakava, mis peab sisaldama tööde etappe, vastutajaid, välja
peab olema toodud, milliste tegevuste juures, milleks ja millal kavandab pakkuja koostööd
kaasatavate osapoolte ning tellijaga ning millised on ootused tellijale. Samuti on ajakavas
välja toodud vahe-eesmärgid, koos tööde lühikirjeldustega (HD lisa 5 vorm VI);
6.2.8 projekti läbiviimise metoodika kirjelduse, mis peab sisaldama:
6.2.8.1 Pakkuja poolset visioonikirjeldust analüüsiobjektist, analüüsitavatest
stsenaariumidest, sh NAPi võimalikest asukohtadest jt ülesannetest (peatükk 4.1
tehnilises kirjelduses), maanteekaubaveo toimimispõhimõtetest, seotud osapooltest
(sh riiklikud institutsioonid) ja nende vajadustest, sõlmküsimustest ja teemadest, mis
on analüüsi jaoks olulised;
6.2.8.2 info kogumise, metoodikate ja analüüsimise protsessi kirjeldust; samuti millised
kvalitatiiv- ja kvantitatiivandmed kogutakse;
6.2.8.3 Pakkuja ekspertteadmise kohased täiendavad sõlmküsimused (või alaküsimused)
ning milliseid andmeid on neile vastamiseks vaja (arvestades andmete olemasolu või
kogumise võimalikkust);
6.2.8.4 seotud osapoolte kaasamise protsess (s.h kuidas on plaanis koguda infot erinevate
osapoolte vajaduste kohta);
6.2.9 analüüsiga seotud riskid (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta) ning
nende maandamismeetmed (HD lisa 5 vorm VII).
6.2.10. vajadusel volikirja pakkuja esindamiseks (HD lisa 5 vorm IV);
6.2.11. vajadusel volikirja ühispakkuja esindamiseks (HD lisa 5 vorm V);
6.2.12. määratleb pakkumuses ärisaladuse või esitab kinnituse ärisaladuse puudumise kohta.
7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta,
kui:
7.1.1 kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumus ületab hankelepingu eeldatavat
maksumust, milleks on 100 000 (sada tuhat) eurot (käibemaksuta);
6
7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise
riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.
7.2. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
7.3 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
7.3.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;
7.3.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu
osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
7.3.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.
8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend
8.1. Pakkumuse kogumaksumus esitatakse HD lisas 3 esitatud vormil.
8.2. Pakkumuse kogumaksumus väljendatakse eurodes.
8.3. Tööde kogumaksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja
ka koos käibemaksuga.
8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö
läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisale 1) vajalikke kulusid,
makse ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid
pakkujale ei tee.
9. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid
9.1 Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse
majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide
süsteemi (Merit Point System). Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid
summeeritakse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. Hankekomisjon annab
punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses
küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. Maksimaalne
punktisumma on 100. Pakkumuse hindamine viiakse läbi nelja hindamiskriteeriumi
alusel, milleks on:
9.1.1 „Pakkumuse maksumus“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti);
7
Väärtuspunktid arvutatakse:
“väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse
maksumus” ×20
Hankija hindab pakkumuse maksumust tööde kogumaksumuse vormil (HD lisa 3)
esitatud maksumuse alusel käibemaksuta. Maksumuse väärtuspunktide määramisel
saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 20-st
võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende
pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim.
9.1.2 „Analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldus“ (maksimaalselt 40 väärtuspunkti);
Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldust
(sh riskianalüüsi) vastavalt HD lisas 7 toodud hindamismetoodikale. Hindamispunkte
antakse konsensuslikult ja punktisummad summeeritakse. Maksimaalselt on võimalik
saada 40 punkti.
9.1.3. „Analüüsi aja- ja tegevuskava (sh ootused tellijale)“ (maksimaalselt 20
väärtuspunkti);
Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud analüüsi aja- ja tegevuskava (sh ootused
tellijale - milleks ja millal kavandab pakkuja koostööd kaasatavate osapoolte ning tellijaga)
vastavalt HD lisas 7 toodud hindamismetoodikale. Hindamispunkte antakse
konsensuslikult ja punktisummad summeeritakse. Maksimaalselt on võimalik saada
20 punkti.
9.1.4. „Analüüsi ajakava, tegevuskava ja metoodikaga seotud riskid ja nende
maandamismeetmed“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti)
Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud analüüsi ajakava, tegevuskava ja
metoodikaga seotud riske ja nende maandamismeetmed vastavalt HD lisas 7 toodud
hindamismetoodikale. Hindamispunkte antakse konsensuslikult ja punktisummad
summeeritakse. Maksimaalselt on võimalik saada 20 punkti.
9.2. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi.
8
9.3 Hankijal lükkab tagasi pakkumuse juhul, kui pakkumus saab hindamise tulemusel
koondhindena alla 50 punkti.
9.4 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse hindamise tulemusena kõige suurema
väärtuspunktide summa saanud pakkumus. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast
koma.
9.5 Võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus,
mille maksumus on madalam (punkt 9.1.1). Juhul, kui ka pakkumuse maksumus on
sama, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi
„Analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldus“ (punkt 9.1.2) osas suurem arv
väärtuspunkte. Juhul, kui ka hindamiskriteeriumi „Analüüsi läbiviimise metoodika
kirjeldus“ osas omistatud väärtuspunktide arv on võrdne, korraldab tellija eduka
pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte
saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. Liisuheitmise koht
ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele.
10. Nõuded pakkuja meeskonnale
10.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt:
10. Nõuded pakkuja meeskonnale
10.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava
kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt:
10.1.1. Üks projektijuht, kes:
10.1.1.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust töökogemust projektijuhina;
10.1.1.2 on riigihanke välja kuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud projektijuhina
vähemalt kahe hanke objektiga sarnase avaliku sektori projekti täitmisel. Sarnaseks
projektiks loetakse IT-arenduse või IT analüüsi projekti.
10.1.1.3 omab magistrikraadi või sellega võrdsustatud bakalaureusekraadi;
10.1.2. Üks maanteelogistika valdkonna ekspert, kes:
10.1.2.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust maanteelogistika valdkonna töökogemust;
10.1.2.2 on riigihanke välja kuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kahes
maanteelogistika valdkonna lepingu täitmises maanteelogistika eksperdina;
10.1.3. Üks ärianalüütik, kes:
10.1.3.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust infosüsteemide analüüsi või protsesside
kaardistamise kogemust;
9
10.1.3.2 on riigihanke väljakuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud ärianalüütikuna
vähemalt kolmes infosüsteemide analüüsi või protsesside kaardistamise lepingu
täitmises;
10.1.4. Üks infosüsteemide analüütik, kes:
10.1.4.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust infosüsteemide loomise ja juurutamise või
modifitseerimise kogemust;
10.1.4.2 on riigihanke väljakuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud infosüsteemide
analüütikuna vähemalt kolme infosüsteemi loomise ja juurutamise või
modifitseerimise lepingu täitmisel.
10.1.5. Üks õigusalane ekspert, kellel on:
10.1.5.1 vähemalt 36 kuu pikkune infotehnoloogia või transpordi õiguse alane töökogemus;
10.1.5.2 riigihanke välja kuulutamisele eelneva 60 kuu läbi viinud vähemalt kaks
infotehnoloogia või transpordi valdkonna alast õigusanalüüsi.
10.1.5.3 õigusalane magistrikraad või sellega võrdsustatud bakalaureusekraad.
10.2. Pakkuja võib tõendada punktis 10.1 nõutud meeskonnaliikmete töökogemust nimetatud
aja jooksul vastavas ajalises mahus (kokku 36 kuud) täidetud lepingutega, mille kohta
esitab ta andmed HD lisa 5 vormil III.
10.2.1 Pakkuja võib tõendada punktis 10.1 nõutud meeskonnaliikmete töökogemust ilma
viiteta konkreetsetele projektidele, esitades sellisel juhul vabas vormis dokumendis
tööandja nime, töö sisu kirjelduse, tööle asumise ja töösuhte lõppemise aja kuu ning
aasta täpsusega, millal isik töötas vastaval ametikohal.
10.2.2 Pakkuja tõendab punktides 10.1.1.2, 10.1.2.2, 10.1.3.2, 10.1.4.2 ja 10.1.5.2 nõutud
lepingute täitmist loeteluga HD lisa 5 vormil III.
10.2.3 Juhul, kui punktides 10.1.1.1, 10.1.2.1, 10.1.3.1, 10.1.4.1 ja 10.1.5.1 tingimuse
täitmise kontrollimiseks nõutud info on esitatud HD lisa 5 vormil III, siis teavet
mitmekordselt esitada ei ole vaja ja hankija võtab arvesse HD lisa 5 vormil III esitatud
teabe.
10.3. Üks spetsialist tohib samaaegselt täita mitut punktis 10.1 määratud ülesannet, kui tal
on olemas selleks vajalik kvalifikatsioon.
10.4. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate
spetsialistide kaasamise kogu lepingu perioodi vältel.
10
10.5. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud vaid hankija eelneval
kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu
10.6. Hankijal on õigus kontrollida punkti 10.1. tingimuste täitmist kogu lepingu perioodi
vältel.
11. Pakkumuste edukaks tunnistamine
Hankija kontrollib pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne
hankelepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkumuse esitajal kõrvaldamise aluste
puudumist ja hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist.
Hanke alusdokumendi lisad
Lisa 1 – Tehniline kirjeldus
Lisa 2 – Analüüsimeeskonna kirjelduse esitamise juhend
Lisa 3 – Maksumuse esitamise vorm
Lisa 4 – Lepingu projekt
Lisa 5 – Vormid pakkumuse koostamiseks
Lisa 6 – Töö üleandmis-vastuvõtmise akt
Lisa 7 – Hindamismetoodika
Ando Leppiman
Kantsler
11
Hanke alusdokumendi lisa 1
Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus
„Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP)
toimimismudeli analüüs“
Riigihanke objekt: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused
Objekti kood: 73200000-4
Hanke ese
Käesoleva hanke esemeks on „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ (edaspidi Töö) tellimine, vastavalt
käesolevale tehnilisele kirjeldusele.
1. Sissejuhatus
Ligikaudu 99 % Euroopa Liidu territooriumil toimuvatest piiriülestest vedudest on endiselt
seotud paberdokumentidega vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik
märkimisväärselt suurendada vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale
toimimisele.
Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on mitmeid põhjuseid, näiteks:
a) killustatud õigusraamistik ja puuduvad ühtsed kokkulepped rahvusvaheliste standardite
kasutamise osas;
b) killustatud IT-keskkond, mida iseloomustavad arvukad koostalitlusvõimeta
süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud veoteabe ja -dokumentide elektrooniliseks
vahetamiseks nii ettevõtjate seas, kui ka ettevõtjate ja pädevate ametiasutuste vahel;
c) kuna puudub otsene digitaliseerimise sund ja et digilahenduste juurutamine on
ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtted digilahendustele üle läinud;
d) puuduvad rahvusvaheliselt ühilduvad süsteemid, mistõttu tuleb sihtriigis jätkuvalt kasutada
paberdokumente.
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL) 2020/1056
elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI1) hakkab kehtima alates 2024. aasta augustist ning
pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-ja Tolliamet ning
Transpordiamet, tekib kohustus aktsepteerida elektrooniliselt esitatud kaubasaatedokumente.
eFTI rakendusaktid valmivad hiljemalt 2023 aasta alguseks, kuid juba praegu tehakse
ettevalmistusi selleks, et pädevad asutused suudaksid õigeaegselt olla valmis elektrooniliste
veodokumentide aktsepteerimiseks.
eFTI loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks
ettevõtete ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise kohta ELis. Ettevõtjad saavad sisestada
kaubaveoteavet enda valitud eFTI-sertifikaadiga platvormile once only põhimõttel (andmete
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN
ühekordse küsimise põhimõttel) ning jagada seda elektrooniliselt mis tahes ELi liikmesriigi
pädevate asutustega või äripartneritega.
Kuigi eFTI rakendusaktide valmimiseni on veel aega, siis soovib Eesti olla EL ajakavast ees
ning teha juba täna samme selleks, et elektroonilise kaubaveoteabe vastuvõtmine oleks
võimalik juba varem, kui eFTI seda ette näeb.
2. Tehnilises kirjelduses kasutatavad lühendid
eCMR - elektrooniline veoseleht
eFTI - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise
kaubaveo teabe kohta
EL - Euroopa Liit
PPA - Politsei- ja Piirivalveamet
EMTA Maksu-ja Tolliamet
MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
BSR - Balti mere regioon
ITL - Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
NAP - keskne juurdepääsupunkt, tuleb inglise keelsest sõnast National Access Point
SMIT - Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus
RMIT - Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus
ELEA - Eesti Logistika Ekspedeerimise Assotsiatsioon
ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
LTA - Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon
DLK - Digilogistikakeskus OÜ
DTLF - Digital Transport and Logistics Forum2
3. Taustainfo
Transpordi valdkonnas on digitaalsetele dokumentidele üleminekut arendatud erinevate
projektide raames.
3.1 DIGINNO-Proto pilootprojekt.
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel viidi 2020. aastal läbi projekt
DIGINNO-Proto, mida rahastati Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt. Projekti käigus loodi
e-veoselehe indeksiregistri prototüüp, mis võimaldab piiriülest andmevahetust eCMR andmete
indekseerimise teel Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigiasutuste ja eCMR teenuse pakkujate vahel.
Testimisperioodi jooksul (august-september 2020) said partnerid praktikas veenduda, kuidas
ühes riigis väljastatud e-veoseleht on teise riigi infosüsteemides nähtav. Prototüüp võimaldab
e-CMR kontrollimist distantsilt (k.a piirikaamerate abil), füüsiline kontroll on vajalik vaid
juhul, kui esinevad nähtavad puudused, dokumendid ei ole digitaalselt kontrolliks
kättesaadavad või peegeldavad need riske.
2
https://www.dtlf.eu/
Pilootprojekti lõppraporti (ingliskeelne) ja teiste dokumentidega on võimalik tutvuda projekti
veebilehel3 ja Koodivaramu lehel4.
3.2 DIGINNO5 ja DINNOCAP projektid.
Diginno BSR (Digital Innovation Network) oli MKMi poolt juhitud ja INTERREG Baltic Sea
Region programmi 2014-2020 poolt finantseeritud projekt, mille eesmärgiks oli kiirendada
Läänemere piirkonna liikumist toimiva digitaalse ühtse turu suunas. Projekt sisaldas muuhulgas
eCMR piiriülese e-teenuse tasuvusanalüüsi6 ja teekaarti7 2021-2024 eCMR kontseptsiooni
elluviimiseks Balti mere regioonis tuginedes DIGINNO-Proto raames arendatud prototüübile.
DIGINNO-st oli rahastatud ka Eesti maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart
2021-20248.
DINNOCAP9 on DIGINNO jätkuprojekt aastaks 2021, mis näeb ette eCMR prototüübi
edasiarendust, täiendavat testimist, poliitika soovituste koostamist piiriüleste e-teenuste
edasiarendamiseks ja eCMR koostöövõrgustiku loomist ettevõtete tasemel (deklaratsiooni
sõlmimine).
3.3 Accelerate Estonia eCMR projekt ja Digilogistika Keskus
Riigi innovatsiooniprogrammis Accelerate Estonia arendati välja kaubavedude digitaalne
platvorm LogXdigi, mis ühendab Eesti eCMR teenusepakkujaid. Pilootprojekti
jätkutegevusena loodi eraettevõttena Digilogistika Keskus OÜ, mille fookuseks on Eesti
teenusepakkujate ühendamine ja perspektiiviks multimodaalsete vedude haldamine läbi keskse
andmevahetuskihi.
3.4 Siseriiklikud memorandumid ja koostöövõrgustikud
Single Window10 koostöövõrgustik ühendab osapooled paberivaba logistika
elluviimiseks ja tarneahelate digitaliseerimiseks. Koostöövõrgustiku aluseks on 2017.a
alla kirjutatud heade kavatsuste protokoll koostööks tarneahelate digitaliseerimisel ja
andmete vahetamisel vajalike ühiste põhimõtete väljatöötamisel (nn Single Window
printsiip).
2020. aastal sõlmitud memorandum Eesti Asfaldiliidu, Autoettevõtete Liidu, Eesti
Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide
Tootjate Liidu, Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti ja Politsei- ja Piirivalveameti
vahel11, mille eesmärgiks on võtta e-veoselehed kasutusele puisteainete veo tarneahelas.
3
https://www.diginnobsr.eu/diginno-proto
4
https://koodivaramu.eesti.ee/majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium/ecmr-prototype-testing/-
/tree/master/documents
5
https://www.diginnobsr.eu/
6
https://900ed4a8-9c07-4bbc-bdb5-
97fdb5896eb2.filesusr.com/ugd/8cf6e6_b3cdf93493374eca88836267b645e7ce.pdf
7
https://drive.google.com/file/d/https://900ed4a8-9c07-4bbc-bdb5-
97fdb5896eb2.filesusr.com/ugd/8cf6e6_b3cdf93493374eca88836267b645e7ce.pdf1y0ruXzMwIL8k66IDCd59a
UHnCMXCT4HT/view
8
https://www.singlewindow.ee/teekaart/
9
http://www.dinnocapbsr.eu/
10
https://singlewindow.ee/
11
https://adr.rik.ee/mnt/dokument/7153347
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juures toimiv transpordi ja
logistika töögrupp12
3.5 Rahvusvahelised koostöömemorandumid
2020. Leedu transpordi ja innovatsiooni foorumi raames ühines Eesti ministrite
deklaratsiooniga digitaalse kaubaveo andmevahetuse kohta Läänemere idaosa piirkonna
ja idapartnerluse riikide vahel13. Jätkutegevusena moodustati rahvusvaheline töögrupp,
mille liikmeks on ka Eesti.
e-Veoselehe prototüübi edendamiseks on Eesti algatanud ebapaberi initsiatiivi, mida
tutvustati 03.juunil 2021.a Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu transpordiministrite
nõukogul . Ebapaberi näol kutsus Eesti teisi riike liituma keskse eCMR indeksi registri
lahendusega, mida katsetati edukalt DIGINNO-Proto pilootprojekti raames piiriüleses
eCMR andmevahetuses. Tänaseks on ebapaberi initsiatiiviga liitunud Läti, Leedu,
Poola, Soome, Ungari, Rumeenia, Malta ja Taani.
3.6 X-Tee
Digitaalsete veoselehtede informatsioonile ligipääs ning andmevahetus riigi infosüsteemi
kuuluvate andmekogudega peab toimuma kasutades X-teed. Täna on PPAle ja EMTAle loodud
juurdepääs eFTI teenusepakkujatele nagu ELVIS14, MobiCarnet15 ja Waybiller16. Ühtse
juurdepääsupunkti puudumise tõttu on erasektori e-teenuste liidestamised riiklike süsteemidega
täna loodud juhtumipõhiselt. Selline lahendus on aga ebaühtlase kvaliteediga, ei vasta
kasutajagruppide ootustele (nt puudub ametkondadel võimalus andmeid kontrollida läbi
pädevate asutuste sisemiste süsteemide) ning ei taga ettevõtete võrdset kohtlemist.
3.7 Riigi huvi
Riiklik huvi kaubavedude osas on omada ülevaadet Eestis veetavatest kaupadest, vedajatest
(litsentsi olemasolu) ning teostada järelevalvet seadusega kehtestatud nõuete kinnipidamise
üle.
Veose elektrooniline andmestik on kõige otsesemalt seotud järelevalvetegevuse ja avalike
teenuste osutamisega, aga ka statistikaga. Otsest kontrolli teostavad PPA ning EMTA, kuid
oluline roll on ka Transpordiametil (endine Maanteeamet), kes väljastab lubasid eriveostele
ning kontrollib teede ehitusel materjalide vedu või raskete (kuni 52 tonni) veoste liikumist
maanteel vastavate lubade olemasolul. Statistikaamet on huvitatud täpsete ja ajakohaste
andmete kättesaadavusest, mis aitavad teha täpsetel andmetel põhinevaid otsused valdkonna
arendamisel. Päästeamet vajab operatiivset infot ohtlike veoste kohta liiklusõnnetuse
toimumise korral.
Lisaks sellele soovib riik tänu logistikaahela digitaliseerimisele tõsta sektori
konkurentsivõimet, muutes tarneahela turvalisemaks, läbipaistvamaks ning vähendades tänu
12
https://www.itl.ee/liidust/digitaliseerimine/transpordi-ja-logistika-digitaliseerimine/
13
The Declaration on Digital Freight Transport Data Exchange among the Eastern Baltic Sea Region and Eastern
European Partners, Vilnius, 05.11.2020.
14
https://www.veoseleht.ee/Web/et/EE/Home.mvc
15
https://www.veoseleht.ee/Web/et/EE/Home.mvc
16
https://waybiller.com/
digitaliseerimisele ettevõtjate halduskoormust rakendades once only printsiipi17 ning aidates
saavutada „Reaalajamajanduse visioonis 2020-202718“ toodud eesmärki võtta aastaks 2025 e-
veoselehed laialdaselt kasutusele.
Maanteekaubaveo digitaliseerimine peab andma võimaluse kehtivast seadusandlusest
tulenevalt teostada reaalajas järelevalvet kogu vajaliku andmestiku osas (näiteks
kaubaveodokument CMR, tegevusluba, juhi andmed jms). Lisaks aitab see koguda statistilist
infot, teostada riskianalüüsi salakaubaveo või kuritegeliku tegevuse ohjeldamiseks ning
liiklusõnnetuse korral saada kiire juurdepääs veose informatsioonile.
3.8 Keskne juurdepääsupunkt ehk NAP
Selleks, et vähendada nii pädevate asutuste kui ka ettevõtjate kulusid, soovitab eFTI kaaluda
pädevatele asutustele juurdepääsupunktide loomist.
Eesti on tänu DIGINNO-Proto projektis katsetatud eCMR indeksi registri lahenduse edule
otsustanud analüüsida eFTI nõuetele vastamiseks lahendust, kus riigisiseselt eksisteerib üks
keskne juurdepääsupunkt ehk NAP, läbi mille toimuks elektroonilise kaubaveoteabe
edastamine pädevate asutuste (EMTA, PPA, Transpordiamet) ja eFTI teenuseosutajate19 vahel.
NAPi eesmärgiks on andmete vastavuse tagamine vastavalt kokkulepitud standarditele ning
juurdepääsu võimaldamine pädevatele asutustele ühtse kanali kaudu. Selline lähenemine tagab
turu avatuse kõigile teenusepakkujatele ning kindlustab andmete ühekordse sisestuse
põhimõtteid.
NAP peab olema üles ehitatud võimalikult kuluefektiivselt, jätkusuutlikult, turvaliselt ning
vältida tuleb dubleerivaid tegevusi, see tähendab, et kui riigis juba on loodud või loomisel NAP,
siis tuleb võimalusel kaaluda sellele funktsioonide lisamist selliselt, et see suudaks edastada ka
elektroonilist kaubainfot.
4. Tehniline kirjeldus
Kuigi eFTI regulatsioon annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo
info liikumine peab olema korraldatud, siis riigisisese süsteemi jaoks täpsed juhised täna
puuduvad.
Soovime leida uudset lahendust maanteetranspordi valdkonna digitaliseerimiseks ning selleks
soovime analüüsida Eesti riigi sisese keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) loomist, mis toimiks vahelülina avaliku sektori pädevate asutuste
ning eFTI teenuseosutajate vahel elektroonilise kaubainfo edastamisel.
Analüüsi tehes tuleb kasutada kogu olemasolevat teadmist (punkt 7 tehnilises kirjelduses).
17
Printsiip “once only” ehk andmete ühekordse küsimise põhimõte (inglise keeles once only principle)
tähendab seda, et kodanikud/ettevõtjad ei peaks riigiastustele edastama (sama) informatsiooni rohkem kui üks
kord.
18
https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020-2027_kaskkiri.pdf
19
eFTI teenuseosutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes osutab lepingulist elektroonilise kaubaveteabe teenust
asjaomastele ettevõtjatele
NAP peab olema ühendatud X-teega ning võimaldama turvalist ligipääsu nii pädevatele
asutustele, kui ka eFTI keskkondadele20. Piiriülese infovahetuse tagamiseks peab NAP olema
võimeline suhtlema ka teiste riikide NAPidega (kui sellised peaksid eksisteerima) – süsteem,
mis sai edukalt katsetatud DIGINNO-Proto prototüübi raames koostöös Läti, Leedu ja Poolaga.
NAPide loomist BSR riikides toetab ka BSR teekaart.
Tellitav analüüs keskendub peamiselt maanteetranspordi digitaliseerimiseks vajalikule
kesksele juurdepääsupunktile, kuid kuna eFTI ei puuduta üksnes maanteekaubavedu vaid
kehtib kõigile transpordiliikidele, siis peab pakutav lahendus arvestama tulevikus sellega, et
riigisisene NAP võimaldaks andmevahetust kõigi transpordiliikide üleselt.
Sellist lahendust, kus eksisteeriks riigi sisene keskne elektroonilise maanteetranspordi
veoselehe NAP ei ole veel mujal maailmas kasutusel, mistõttu peab käesolev uuring andma
vastuse läbi teadmispõhise ja süstemaatilise analüüsi
Tellitava analüüsi eesmärgiks on tagada piisav teadmispõhine informatsioon, mis
võimaldab riigil langetada kaalutletud ja põhjendatud otsuse NAPi teenuse
funktsionaalse ja tehnilise ülesehituse, sellega seotud kulude-tulude kohta ja võimaliku
organisatoorse paiknemise osas. Analüüs peab pakkuma põhjaliku ja ammendava
kaardistuse erinevate NAP asukoha võimaluste, lahenduste, riskide ja ohtude kohta võttes
arvesse erinevate majandussektorite õiguslikke ja majanduslikke eripärasid.
4.1 Töö sisu
Töö viiakse läbi kahes etapis. Esimeses etapis teostatakse SWOT analüüs vastavalt punktile
4.1.1, mille tulemustele tuginedes valib Töö teostaja koostöös Tellijaga välja kolm
stsenaariumit, mille osas pakub Töö teostaja välja rahastusmudeli ning teekaardi vastavalt
punktile 4.1.5.
4.1.1 Analüüsi tulemusena soovime saada klassikalist õigusliku ja majandusliku vaate mõju
ning SWOT-i kõigile kuuele punktides 4.1.2.1 - 4.1.2.6 kirjeldatud stsenaariumile, st
„tugevused-nõrkused-võimalused-ohud“, ning nt nõrkuste ja/või ohtude (riskide) osas
leevendavaid meetmeid, mida kaaluda ja tugevuste ja/või võimaluste osas tegevusi nende
paremaks ärakasutamiseks.
Lõpptulemusena kirjeldab Töö teostaja olukordi, mis kaasnevad või võivad kaasneda erinevate
stsenaariumide rakendumisel ning pakub välja SWOT tulemusena soovitatud lahenduse.
SWOT analüüsi tulemusel valib Töö teostaja koostöös Tellijaga välja kolm kõige
potentsiaalsemat varianti.
4.1.2 Stsenaariumid:
4.1.2.1 NAP on erasektori omandis
4.1.2.2 NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena
4.1.2.3 NAP on avaliku sektori asutuse omandis. Näiteks:
20
eFTI keskkond on info-ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinev lahendus, näiteks
operatsioonisüsteem, kasutuskeskkond või andmebaas, mis on ette nähtud elektroonilise kaubaveoteabe
töötlemiseks
a) RIA
b) Transpordiamet (endine Maanteeamet)
c) SMIT
d) RMIT
e) EMTA
f) TTJA
g) Mõni muu avaliku sektori asutus
4.1.2.4 NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis.
h) Omniva (Finbite OÜ)
4.1.2.5 Mõni muu riigile kuuluv äriühing või muu eraõiguslik isik. NAP on era-ja avaliku
sektori ühisomandis, nö PPP variant
4.1.2.6 Keskne NAP puudub
4.1.3 Kaardistada NAPi realiseerimiseks vajalikud üldised funktsionaalsed nõuded ja
lahenduse üldine arhitektuuriline vaade, arvestades samal ajal ka MKMi digiriigi
ristfunktsionaalsete nõuetega21.
4.1.4 Teostada majandusanalüüs vähemalt 5 aasta kohta võrdleva tabeli vormis, sh
hinnanguline investeeringu- ja kulustruktuur, kasutajate arv, eeldatav teenuse hind
turuosalistele, hinnangulised tulukomponendid (sh välisturud) ja mahud, hinnangulised
ülalpidamiskulud, sh tööjõu vajadus koos kaasnevate kuludega) iga punktis 4.1.2 toodud
stsenaariumi kohta.
4.1.5 Pakkuda välja jätkusuutlik rahastusmudel ning rakendamise ajakava (teekaart) kuni
aastani 2024, kui eFTI rakendamine muutub kohustuslikuks, kolmele Tellija ja Töö
teostaja vahel SWOT analüüsi tulemustel kokku lepitud stsenaariumile.
4.1.6 Teha ettepanekud NAPi omandivormi ning avaliku sektori variandi puhul ka NAPi
asukoha asutuse vaatevinklist.
4.1.7 Anda hinnang teiste riikidega ühise NAPi loomise võimalikkuse ja võimaluste osas.
4.1.8 Teha ettepanekud koos põhjendusega NAPi ülesehituseks ja asukohaks eFTI vaates,
pidades silmas selle funktsioonide laiendamist transpordiliikide üleselt.
5. Analüüsi kaasatavad osapooled
Konsulteerida töö käigus vähemalt järgmiste organisatsioonidega:
MKM
Keskkonnaministeerium
RIA
Transpordiamet
SMIT
RMIT
EMTA (Maksu- ja Tolliamet)
PPA
Statistikaamet
21
https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr
Põllumajandus ja Toiduamet
Terviseamet
Päästeamet
Omniva (Finbite OÜ)
DLK OÜ
Intepia OÜ
Waybiller OÜ
Prolog
ELEA
ITL Logistika töögrupp
ERAA
Single Window võrgustik
6. Vaheraportite ja lõppraporti vormistamine ja esitamine
6.1 Töö teostaja on kohustatud järgima pakkumuses esitatud ajakava.
6.2 Töö teostaja esitab vaheraporti vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale, mille alusel
antakse üle ja võetakse vastu konkreetse vaheetapi tööd ning selle kohta vormistatakse Töö
(vaheraporti) üleandmise-vastuvõtmise akt.
6.3 Peale SWOT analüüside tulemuste alusel kolme parima stsenaariumi kokkuleppimist
Tellijaga, esitab Töö teostaja arve 70% ulatuses töö kogumaksumusest, ülejäänud 30% osas
esitatakse arve peale lõppraporti kinnitamist ja töö vastu võtmist Tellija poolt.
6.4 Töö teostaja esitab lõppraporti projekti ning esitleb seda lõppraporti üleandmise koosolekul
(punkt 8.5.3) Tellijale hiljemalt viie ja poole kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist.
Tellija kiidab lõppraporti heaks või esitab vajadusel parandus ja/või täiendusettepanekuid
esitatud töö kohta. Töö teostaja esitab lõppraporti kinnitamiseks hiljemalt 6 kuu jooksul
hankelepingu sõlmimisest. Lõppraporti üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-
vastuvõtmise akt. Lõppraport esitatakse Tellijale eesti keeles elektrooniliselt muudetavas
(soovitavalt .doc või .odf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas
formaadis). Lõppraport esitatakse Tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga,
mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüsi tulemused.
6.4.1 Lõppraport peab sisaldama:
6.4.1.1 Kasutatud analüüsimetoodika ja terminoloogia kirjeldust;
6.4.1.2 Loetelu arvesse võetud lähteandmetest ja suundumustest, mille alusel analüüs
on teostatud;
6.4.1.3 Õigusliku ja majandusliku vaate mõju ning SWOT analüüsi (sh kokkuvõttev
tabel iga stsenaariumi kohta) vastavalt punktile 4.1.1;
6.4.1.4 NAPi funktsionaalsete nõuete kirjeldust vastavalt punktile 4.1.3;
6.4.1.5 Võrdleva tabeli vormis majandusanalüüsi iga stsenaariumi kohta vastavalt
punktile 4.1.4;
6.4.1.6 NAPi rahastusmudelit ja rakendamise ajakava (teekaarti) vastavalt punktile
4.1.5;
6.4.1.7 Ettepanekut keskse juurdepääsupunkti omandivormi ning avaliku sektori
variandi puhul ka NAPi asukoha organisatsiooni vaatevinklist vastavalt
punktile 4.1.6;
6.4.1.8 Hinnangut teiste riikidega ühise NAPi loomise võimalikkuse osas vastavalt
punktile 4.1.7;
6.4.1.9 Ettepanekut NAPi ülesehituseks ja asukohaks eFTI vaates, pidades silmas
funktsioonide laienemist transpordiliikide üleselt, vastavalt punktile 4.1.8
6.4.1.10 Eesti- ja ingliskeelset kokkuvõtet.
7. Analüüsis kasutatavad lähtematerjalid
7.1 Analüüsis tuleb kasutada vähemalt alljärgnevaid andmeid ja materjale:
7.1.1 eFTI määrus.
7.1.2 eFTI hinnangudokument.
7.1.3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, 7. juuli 2010 (ITS Direktiiv), mis
käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks
maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega. ITS Direktiivis ja selle
delegeeritud aktides nähakse ette juurdepääsupunktide rajamist. Eestis on rajatud 1 NAP
ITS Direktiivi mõistes https://tarktee.mnt.ee/#/et/datex ja teine MMTIS osas on
väljaarendamise.
7.1.4 Transpordi- ja Liikuvuse arengukava ITF/OECD poolt koostatud taustauuring; (analüüs
ingl.k)
7.1.5 Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu materjalid.
7.1.6 Piiriüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs.
7.1.7 DIGINNO-Proto projekti lõppraport ja selle lisad.
7.1.8 eCMR rakendamise teekaart Balti mere regioonis.
7.1.9 Eesti maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021-2024.
7.1.10 eFTI rakendusaktide väljatöötamist puudutavad DTLF töödokumendid (saadetakse Töö
teostajale eraldi).
7.1.11 Digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded
7.1.12 e-veoselehe eelanalüüs (saadetakse Töö teostajale eraldi).
8.Analüüsi seiramine, töökoosolekud ja esitlused
8.1 Analüüsi kulgu seirab juhtkomisjon, mille meeskonda kuulub vähemalt:
8.1.1 MKM transpordi arengu-ja investeeringute osakonna esindaja;
8.1.2 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna esindaja;
8.1.3 MKM teede ja raudteeosakonna esindaja;
8.1.4 Transpordiameti esindaja;
8.1.5 RIA esindaja;
8.1.6 SMIT esindaja;
8.1.7 EMTA esindaja;
8.1.8 PPA esindaja.
8.2 Tellija võib kaasata juhtkomisjoni vastavalt vajadusele ka teisi liikmeid nii oma
organisatsioonist, kui ka teistest organisatsioonidest.
8.3 Juhtkomisjon kinnitab ülesannete täitmise tulemuste vastavuse analüüsi
eesmärgipüstitusele ning annab vajadusel täiendavaid juhiseid ja selgitusi.
8.4 Analüüsi teostamise perioodil peab Töö teostaja juhtkomisjonile ja punktis 5. viidatud
osapooltele läbi viima vähemalt kaks aruteluseminari ning vähemalt ühe tulemuste
tutvustamise seminari.
8.5 Analüüsi teostamise perioodil peab Töö teostaja arvestama vähemalt järgnevate
koosolekute ja esitluste vajadusega:
8.5.1 Avakoosolek – hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.
Avakoosolekul tutvustavad Töö teostaja ja Tellija meeskondi, töö sisu ja teostamise
metoodikaid, vajadusel täpsustatakse pakkumist, lepitakse kokku täpsemas edasises
ajakavas ja järgmistes sammudes.
8.5.2 Igakuised vahekoosolekud juhtkomisjoniga vahetulemuste läbiarutamiseks (sh
vaheraporti esitamise koosolek peale SWOT analüüsi valmimist). Täpne aeg lepitakse
kokku avakoosolekul;
8.5.3 Lõppraporti esitlemise koosolek toimub vastavalt kokkulepitud ajakavale (p 6.1), mis
võimaldab täita punktis 6.4 nimetatud valmis lõpparuande esitamise tähtaega – Töö
teostaja tutvustab analüüsi lõpptulemeid (lõppraport) ning Tellija poolt tehakse
omapoolsed märkused ja ettepanekud lõppraportile ning otsustatakse lõppraporti
heakskiitmine lõppraporti esitlemise koosolekul või edastatakse täiendavad
kommentaarid lõppraporti täiendamiseks 10 tööpäeva jooksul.
8.5.4 Lisaks lõppraporti tutvustamisele toimub põhitulemuste esitlemine kuni kolmel korral
kuni nelja kuu jooksul pärast lõppraporti heakskiitmist, mille korraldab Tellija,
informeerides Töö teostajat esitlusest vähemalt kümme tööpäeva ette. Erandjuhul ja
poolte omavahelisel kokkuleppel võib etteteatamise aeg olla lühem.
8.6 Töökoosolekute ja esitluste tarbeks vajalikud materjalid valmistab ette Töö teostaja ning
esitab need Tellijale vähemalt 5 tööpäeva enne töökoosoleku või esitluse päeva.
Hanke alusdokumendi lisa 2
Analüüsimeeskonna kirjelduse esitamise juhend
Maksimaalselt 500 sõna.
1. Kirjeldada hankelepingu täitmisse kaasatavat meeskonda, tuues detailselt välja,
milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab, millise analüüsi etapi eest vastutab ning
millised meeskonnaliikmete oskused ja kogemused üksteist täiendavad.
2. Kui meeskonnaliikmed on tegevad mõnes rahvusvahelises koostöövõrgustikus, mis
võiks aidata kaasa analüüsi teostamisele, siis kirjeldada ka seda seost.
3. Kirjeldada meeskonnaliikmete vahelist rollide ja ülesannete jaotust ning omavahelist
töökorraldust ning kõigi oluliste ekspertide ja liikmete panust analüüsi erinevates
etappides
4. Arvestada tuleb sellega, et tegu on ajatiheda projektiga ning esitatud meeskonna liikmed
peavad aktiivselt panustama töö teostamisse kogu projekti vältel.
5. Tehnilise töö tegemiseks võib kaasata teisi meeskonnaliikmeid kuid sisutööd (analüüsi
koostamine, ettepanekute tegemine, kohtumistel osalemine) peavad tegema eksperdid,
keda pakkumuses on esitatud ja kes vastavad vastavustingimustes esitatud nõuetele.
Hanke alusdokumendi lisa 3
Maksumuse esitamise vorm
Rea Teenuse osutamise kogumaksumus Summa ilma Summa koos
nr. käibemaksuta käibemaksuga
€ €
1 Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama
kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele
ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud
hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei
hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid
täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid.
Hanke alusdokumendi
Lisa 4
LEPINGU PROJEKT
Tallinnas,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman
(edaspidi nimetatud Tellija),
ja
xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx
(edaspidi nimetatud Täitja)
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool sõlmivad käesoleva teenuse
osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust
Lepingu objektiks oleva Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüsi teenuse teostamisel.
1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest ning
Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
1.3. Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Eesti riigi keskse elektroonilise
maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs”,
viitenumber xxx, tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping
esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud
kohustuste täitmiseks.
1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes
olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise
Poole nõusolekul Lepingu täitmisse.
1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping
professionaalselt ja nõuetekohaselt.
1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist ning mis
on kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõuetega.
1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud:
Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (leitav riigihangete registris).
Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris).
Lisa 3 – Üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm.
2. Lepingu objekt, tähtaeg ja maht
2.1. Lepingu objektiks on Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs (edaspidi Tööd) vastavalt riigihanke
alusdokumentides sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.2. Täitja annab punktis 2.1 nimetatud Töö Tellijale üle hiljemalt 6 kuu pärast arvates
Lepingu sõlmimisest.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1. Tellijal on õigus:
3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast, kvaliteetset ja tähtaegset
Töö teostamist ning selle üleandmist punkti 5 kohaselt;
3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta
informatsiooni;
3.1.3 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus
sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes
lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest,
konfidentsiaalsuskohustusest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab
mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi.
3.2. Tellija on kohustatud:
3.2.1. looma Täitjale Töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama Täitjale Töö
teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui see on teostatud nõuetekohaselt
ja vastab Tellija riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ esitatud kirjeldusele
(edaspidi tehniline kirjeldus).
3.2.3. Töö tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult
koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja ära näitamisega;
3.2.4. maksma Täitjale tasu punktis 6 sätestatu kohaselt.
4. Täitja õigused ja kohustused
4.1. Täitjal on õigus:
4.1.1. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid;
4.1.2. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 6 ettenähtud
tasu.
4.2. Täitja on kohustatud:
4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja kvaliteetselt vastavuses Lepingu tingimustele ning
Tellija esitatud tehnilisele kirjeldusele hankelepingus sätestatud tähtaegadeks;
4.2.1.1 esitama vaheraporti peale SWOT analüüsi valmimist;
4.2.1.2 esitama lõppraporti, mis peab sisaldama Lepingu punktis 5.3 loetletud osi;
4.2.1.3 läbi viima avakoosoleku, mis toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates Lepingu
sõlmimisest;
4.2.1.4. läbi viima igakuiseid vahekoosolekuid juhtkomisjoniga vahetulemuste
läbiarutamiseks (sh vaheraporti esitamise koosolek peale SWOT analüüsi valmimist);
4.2.1.5. läbi viima lõppraporti üleandmise koosoleku;
4.2.1.6. esitlema põhitulemusi kuni kolmel korral kuni nelja kuu jooksul pärast lõppraporti
heakskiitmist.
4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö
teostamise kohta informatsiooni;
4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel;
4.2.4. Töö lepingutingimustele ja tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral kõrvaldama
Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue, lepingutingimustele vastava Töö Tellija
näidatud tähtaja jooksul;
4.2.5. loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö
vastuvõtmist Tellija poolt. Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid Töö tulemusi
igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma
territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada
teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus
töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub
Tellija viitama Täitjale;
4.2.6. Täitja annab koos Lepingu objektiga Tellijale üle kõik varalised õigused Lepingu
objektile ja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud
esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik
sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud;
4.2.7. Analüüsi käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja analüüsi käigus saadud,
koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks
küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast Töö
valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete
koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga
mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale
loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele. Tasu autori varaliste
õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 6 nimetatud
tasus.
5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
5.1. Täitja peab Tellijale esitama peale SWOT analüüsi teostamist vahearuande. Tellija
annab tagasiside Täitjale 2 nädala jooksul alates Tellija kinnitusest, et vahearuanne on kätte
saadud.
5.1.1 Vahearuande üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse eraldi. Vahearuande
üleandmise akti allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt vahearuande vastu.
5.1.2 Vahearuandele tuginedes valib Täitja koostöös Tellijaga välja kolm kõige
potentsiaalikamat arengustsenaariumit.
5.2 Täitja peab Tellijale hiljemalt 6 (kuue) kuu möödudes peale Lepingu sõlmimist üle
andma korrektselt vormistatud lõppraporti, mis peab sisaldama kõiki lepingu punktides
5.3.1-5.3.11 toodud osasid ja kõiki taustmaterjale, andmeid ja infot, mida analüüsi
teostamiseks koguti või loodi. Dokumentatsioon säilitatakse Tellija keskkonnas ning selle
säilimise eest vastutab Tellija.
5.3. Üle antava Töö dokumentatsioon (lõppraport) koosneb alljärgnevatest osadest:
5.3.1 Kasutatud analüüsimetoodika ja terminoloogia kirjeldus;
5.3.2 Loetelu arvesse võetud lähteandmetest ja suundumustest, mille alusel analüüs on
teostatud;
5.3.3 Õigusliku ja majandusliku vaate mõju ning SWOT analüüsi (s.h kokkuvõttev tabel
iga stsenaariumi kohta);
5.3.4 Keskse juurdepääsupunkti (NAPi) funktsionaalsete nõuete kirjeldus;
5.3.5 Võrdleva tabeli vormis majandusanalüüs iga stsenaariumi kohta;
5.3.6 NAPi rahastusmudel ja rakendamise ajakava (teekaart);
5.3.7 Ettepanek keskse juurdepääsupunkti omandivormi ning avaliku sektori variandi
puhul ka NAPi asukoha organisatsiooni vaatevinklist;
5.3.8 Hinnang teiste riikidega ühise NAPi loomise võimalikkuse osas;
5.3.9 Ettepanek NAPi ülesehituseks ja asukohaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt
juulis 2020 vastu võetud määruse (EL) 2020/1056 vaates, pidades silmas funktsioonide
laienemist transpordiliikide üleselt;
5.3.10 Eesti- ja ingliskeelne kokkuvõte;
5.3.11 Lepingu objektiga seonduvad muud materjalid.
5.4. Täitja peab andma Lepingu alusel teostatavad tööd üle vastavalt kokkulepitud
kirjeldustele, nõuetele ja tähtajaks.
5.5. Lepingu alusel tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse eraldi. Üleandmise
akti allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt esitatud Töö vastu. Vastuvõtmise akti
allkirjastab Tellija peale Töö üle andmist, kui tal ei ole teostatud Töö suhtes pretensioone
või kui pretensioonide alusel on Täitja teinud Töös parandused. Tekkinud pretensioonide
korral esitab Tellija need Täitjale kirjalikult, Täitja peab Töös tegema vastavad parandused
omal kulul Tellija määratud tähtaja jooksul.
5.6. Tellija ei allkirjasta Tööde vastuvõtmise akti, kui Täitja ei ole teostanud Tööd vastavalt
lepingu tingimustele.
6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot (ilma käibemaksuta). Lepingu kogumaksumus
sisaldab ka autoritasu.
6.2. Tasumine toimub kahes osas:
6.2.1 Täitja esitab 70% ulatuses arve peale SWOT analüüsi tegemist ja selle kohta esitatud
vahearuande aktiga vastuvõtmist;
6.2.2 Täitja esitab Tööde eest tasumiseks pärast hankelepingu täitmist ja lõppraporti aktiga
vastuvõtmist arve ülejäänud 30% kohta.
6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud
arveldusarve.
6.4. Vastavalt raamatupidamise seaduse muudatustele saab alates 2019. aasta 1. juulist
avaliku sektori üksustele saata üksnes e-arveid.
6.5. Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008).
6.6. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja
lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja.
6.7. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul Täitja
esitatud arve kättesaamisest arvates.
7. Vastutus
7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahju teisele Poolele hüvitama.
7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks hankelepingus
tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,15% hankelepingu üle
andmata etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest.
7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi kui tähtaja ületamine, on
Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise
kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal
õigus nõuda leppetrahvi 20% hankelepingu maksumusest ning kui rikkumine kestab
rohkem kui 30 päeva, võib Tellija lisaks leppetrahvi nõudele Lepingu üles öelda punkti
11.3 kohaselt.
7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema vastuvõetud Töö eest arve
mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata
summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.5. Juhul, kui Täitja teostatud Tööde üleandmisel ilmneb rohkem, kui ühel korral,
kokkulepitud tähtaja pikendamist või Tööde edasilükkamist Täitjast tulenevatel asjaoludel,
on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist kuni 600 eurot iga rikkumise toimumise eest,
sõltuvalt rikkumise olulisusest, aga mitte rohkem kui 6 000 eurot lepinguperioodi jooksul.
7.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda
Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Tellijal
on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga.
7.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust
tulenevate muude kohustuste täitmisest.
7.8. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega.
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele
konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või
juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama
nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama
juurdepääsu nimetatud teabele.
8.2. Täitja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke
või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid
õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi
Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks.
8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste
tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses
avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega.
8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist.
8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on
Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või
kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 6 000 eurot iga rikkumise
toimumise eest.
9. Vääramatu jõud
9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud
prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu
jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei
saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks,
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra,
mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist.
9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu
asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai
teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele
kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju
vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste
kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada
või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2. Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri;
10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud 3 päeva).
10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu
lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu
rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel.
10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 2 (kahe)
tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset
allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete
seaduses sedastatud reeglitega.
11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine
Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles
öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö
esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldatud 30 päeva jooksul arvates temale Lepingu
rikkumise lõpetamise nõude esitamisest.
12. Vaidluste lahendamine
12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest
tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb
sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha,
tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut
samade asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele
neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale
isikule ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
13.2. Täitja on teadlik, et Leping on avalik.
13.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja
vastuvõtmisel on Juku Paulus, telefon +372 639 7689, faks +372 631 3660, e-post
[email protected].
14.2. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud
küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine
ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
14.3. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel, ja
üleandmisaktide esitamisel on xxx, telefon xxx, e-post xxx.
14.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele
Poolele koheselt kirjalikult.
Poolte allkirjad:
Tellija: Täitja:
Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx
ministeerium
kantsler juhatuse liige
Hanke alusdokumendi lisa 5
Vormid pakkumuse koostamiseks
Riigihanke nimetus: „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti
(NAP) toimimismudeli analüüs“
Riigihanke viitenumber:
HD lisa 5 vorm I Pakkuja kinnituskiri
HD lisa 5 vorm II Projektimeeskonna kinnituskiri
HD lisa 5 vorm III Meeskonnaliikme CV vorm
HD lisa 5 vorm IV Volikiri pakkuja esindamiseks
HD lisa 5 vorm V Volikiri ühispakkumuse esitamiseks
HD lisa 5 vorm VI Projekti aja- ja tegevuskava
HD lisa 5 vorm VII Riskianalüüs
HD LISA 5
VORM I - PAKKUJA KINNITUSKIRI
Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
Hanke nimetus:
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs
RHR viitenumber:
Pakkuja volitused: [ Pakkuja / Ühispakkujate volitatud esindaja / Ühispakkuja ]1
Pakkuja nimi:
Pakkuja
registrikood:
Juriidiline aadress:
Postiaadress:
Kontakttelefon:
E-posti aadress:
1. Kinnitame, et
1.1. oleme arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides
kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuete
kohaseks teostamiseks;
1.2. oleme pakkumuse maksumuses igakülgselt arvesse võtnud kõiki riigihanke alusdokumentides
sätestatud tingimusi, kulusid, riske ja asjaolusid ning tingimusi (üldiseid ja erilisi asjaolusid, seejuures
midagi välja jätmata), mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada;
1.3. käesolev pakkumus on jõus vähemalt 120 päeva;
1.4. meile on antud võimalus saada täiendavat informatsiooni HD sisu, HT sisu ja hankelepingu eseme
kohta ning esitatud informatsioon on piisav käesoleva riigihanke teostamiseks;
___________________________________
Kuupäev:
Pakkuja esindaja nimi ja allkiri
1
Vali sobiv ja kustuta ülejäänud valikud
HD LISA 5
VORM II - PROJEKTIMEESKONNA KINNITUSKIRI
Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
Hanke nimetus:
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs
RHR viitenumber:
Pakkuja nimi:
Mina, allakirjutanu, olles riigihankes „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs” pakkuja projektimeeskonna liige, kinnitan oma
valmisolekut osalemiseks riigihankes „E-Veoselehe prototüübi valmistamine ja testimine” alltoodud rollis:
Nimi Roll projektis
1.
2.
3.
4.
5. vajadusel lisada ridu
Kinnitan, et ülalnimetatud isik(ud) on pakkuja projektimeeskond hankel „Eesti riigi keskse elektroonilise
maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs”
___________________________________
Projektimeeskonna liikme nimi ja allkiri
___________________________________
Pakkuja esindaja nimi ja allkiri
HD LISA 5
VORM III – MEESKONNALIIKME CV VORM
Väljapakutud roll hankes Projektijuht
Nimi
pp.kk.aaaa
Sünniaeg
VALDKONDLIK KOGEMUS
(vastavalt HD punktile 10.1.1 ja 10.3)
Teostatud Läbiviimise aeg Töö tellija Tegemist oli:
projektide/lepingute pp.kk.aaaa- Organisatsioo - IT-arendusprojektiga;
nimetus ja lühikirjeldused pp.kk.aaaa ni nimi, - IT-analüüsiprojektiga
kontaktisik, - rahvusvahelise projektiga;
kontaktandme - avaliku sektori IT-arendusprojektiga;
d - avaliku sektori IT-analüüsiprojektiga;
Tuua välja sobiv(ad)
pp.kk.aaaa –
pp.kk.aaaa
pp.kk.aaaa–
pp.kk.aaaa
vajadusel lisada ridu
Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – maanteelogistika valdkonna ekspert
Nimi
pp.kk.aaaa
Sünniaeg
VALDKONDLIK KOGEMUS
(vastavalt HD punktile 10.1.2 ja 10.3)
Teostatud Läbiviimise aeg Töö tellija Tegemist oli Tegemist oli
projektide/lepingute pp.kk.aaaa- Organisatsiooni maanteetranspordi- rahvusvahelise
nimetus ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa nimi, kontaktisik, logistikaprojektiga projektiga
kontaktandmed
Jah/ei Jah/ei
pp.kk.aaaa –
pp.kk.aaaa
pp.kk.aaaa–
pp.kk.aaaa
vajadusel lisada ridu
Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – ärianalüütik
Nimi
pp.kk.aaaa
Sünniaeg
VALDKONDLIK KOGEMUS
(vastavalt HD punktile 10.1.3 ja 10.3)
Teostatud Läbiviimise Töö tellija Tegemist oli Tegemist oli
projektide/lepingute nimetus aeg Organisatsiooni - infosüsteemide rahvusvahelise
ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa- nimi, kontaktisik, analüüsi projektiga
pp.kk.aaaa kontaktandmed projektiga
Jah/ei
- protsesside
kaardistamise
projektiga
Tuua välja sobiv(ad)
pp.kk.aaaa –
pp.kk.aaaa
pp.kk.aaaa–
pp.kk.aaaa
vajadusel lisada ridu
Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – infosüsteemide analüütik
Nimi
pp.kk.aaaa
Sünniaeg
VALDKONDLIK KOGEMUS
(vastavalt HD punktile 10.1.4 ja 10.3)
Teostatud Läbiviimise Töö tellija Tegemist oli: Tegemist oli
projektide/lepingute nimetus aeg Organisatsiooni - infosüsteemi rahvusvahelis
ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa- nimi, kontaktisik, loomisega e projektiga
pp.kk.aaaa kontaktandmed - infosüsteemi
juurutamisega Jah/ei
- Infosüsteemi
modifitseerimisega
Tuua välja sobiv(ad)
pp.kk.aaaa –
pp.kk.aaaa
pp.kk.aaaa–
pp.kk.aaaa
pp.kk.aaaa–
pp.kk.aaaa
vajadusel lisada ridu
Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – õigusalane ekspert
Nimi
pp.kk.aaaa
Sünniaeg
VALDKONDLIK KOGEMUS
(vastavalt HD punktile 10.1.5 ja 10.3)
Teostatud Läbiviimise Töö tellija Tegemist oli: Tegemist oli
projektide/lepingute nimetus aeg Organisatsiooni - infotehnoloogia rahvusvahelis
ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa- nimi, kontaktisik, alase e projektiga
pp.kk.aaaa kontaktandmed õigusanalüüsi
teostamisega Jah/ei
- transpordi
alase
õigusanalüüsi
teostamisega
Tuua välja sobiv(ad)
pp.kk.aaaa –
pp.kk.aaaa
pp.kk.aaaa–
pp.kk.aaaa
vajadusel lisada ridu
Kas vormil esitatud andmed on pakkuja ärisaladus*:
* Palume märkida lahtrisse „Jah“, kui pakkuja loeb vormis esitatud andmeid ärisaladuseks, mille andmeid pakkuja ei soovi
väljastada kolmandatele isikutele
__________________________________ Kuupäev:
Pakkuja esindaja nimi ja allkiri
HD LISA 5
VORM IV – VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS
Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
Riigihanke nimetus:
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs
RHR viitenumber:
Pakkuja nimi:
Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi, isikukood ja
ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, isikukood, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja
ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust, hankelepingut.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni: ________________
Kuupäev: _________________
____________________ (volitaja allkiri)
____________________ (volitaja nimi ja ametikoht)
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/
HD LISA 5
VORM V – VOLIKIRI ÜHISPAKKUJA ESINDAMISEKS
Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
Riigihanke nimetus:
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs
RHR viitenumber:
Pakkuja nimi:
Käesolevaga volitab ühises pakkumuses osaleja ___________ (pakkuja nimi) ____________________
(volitaja nimi ja ametikoht) isikus ühises pakkumuses osalevat _________________ (ühispakkujate volitatud
esindaja nimi ja registrikood) olema meie ühises pakkumuses ühispakkujate volitatud esindaja ja allkirjastama
ülalnimetatud riigihanke pakkumust, hankelepingut.
Kinnitame et ühispakkujana vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni: ________________
Kuupäev: _________________
____________________ (volitaja allkiri)
____________________ (volitaja nimi ja ametikoht)
Pakkuja:
/allkirjastatud digitaalselt/
HD LISA 5
VORM VI – PROJEKTI AJA- JA TEGEVUSKAVA
TEGEVUSE SISU AJAKAVA (tööde teostamise aeg VASTUTAJA
TEGEVUS LÜHIKIRJELDUS (läbi mille nädalates st mitmendal nädalal (milline
tulemus saavutatakse) töödega alustatakse ja mitmendal meeskonnaliige
lõpetatakse) antud tegevuse
etapi eest vastutab)
tööde teostamiseks kuluv nädalate arv
kokku
HD LISA 5
VORM VII – RISKIANALÜÜS (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta)
RISK ESINEMISE
(s.h kas tegu OLULISUS
TÕENÄOSUS (madal,
on ajakava, RISKI KIRJELDUS (väike, ENNETAMIS- JA
tegevuskava keskmine, MAANDAMISMEETMED
või metoodika keskmine, kõrge)
riskiga) suur)
Hanke alusdokumendi lisa 6
Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke viitenumbriga … raames
Teostatavate tööde nimetus: „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe
juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“
Töö teostaja üldandmed:
Töö teostaja ärinimi:
Töö teostaja registrikood:
Töö teostaja juriidiline aadress:
Töö teostaja poolse kontaktisiku nimi
ja kontaktandmed (e-posti aadress,
telefoninumber):
Töö kogumaksumus:
Maksumus eurodes KM-ta:
Maksumus eurodes KM-ga:
Teostatud töö kirjeldus:
Töö on teostatud täies mahus hanke viitenumber …. raames ning vastavad hanke
alusdokumendi tingimustele.
Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid:
Poolte allkirjad:
Töö vastuvõtja Töö üleandja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxx
Juku Paulus xxxxxxxxxxx
peaspetsialist xxxxxxxxxxx
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud
digitaalselt digitaalselt
Hanke alusdokumendi lisa 7
Hanke „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ pakkumuse hindamise metoodika
1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumite alusel.
Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:
Jrk Kriteeriumi nimetus Max. punktid
Pakkumuse maksumus 20
Pakkumuse tehnilise lahenduse alakriteeriumid 80
1 Analüüsi metoodika kirjeldus 40
2 Analüüsi aja- ja tegevuskava ((sh ootused tellijale)) 20
3 Riskianalüüs (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta) 20
Kokku 100
2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil
hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.
3. Pakkumuse tehnilist lahendust hindab hankekomisjon.
4. Hindajad lähtuvad hindamisel käesolevas dokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused
kollektiivses konsensusliku otsuse alusel koostatud protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. Tellija võib vajadusel hindamisele kaasata eksperte.
5. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse alakriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide
summeerimisel.
Analüüsi metoodika kirjeldus
Maksimaalselt on võimalik saada 40 punkti (35 punkti + 5 lisapunkti)
Hindamiskriteeri
Punktid
Punktid
Punktid
Punktid
umid Kriteeriumi Kriteeriumi
Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid:
komponendid: komponendid:
Analüüsi 35 Analüüsi eesmärgid ja peamised 25 Analüüsi eesmärgid ja 10 Analüüsi eesmärkide ja 0 Pakkumuses on palju
läbiviimise küsimused on selgelt kirjeldatud, peamised küsimused on põhiküsimuste kirjeldus on olulisi puudujääke ja / või
metoodika vastavuses püstitatud ülesandega kirjeldatud ja avatud peamiselt koostatud tellija peamiste ebatäpsusi, mis mõjutavad
kirjeldus ning lähenemine on täielikult tellija vajaduste kohaselt. vajaduste kohaselt, kuid see on ülesannet, nt pakkuja
tehnilises kirjelduses loetletud Puudused ja ebatäpsused ei ole osaliselt ebaselge ja / või tõlgendab analüüsi
tellija vajadustega kooskõlas. põhimõttelised. vastuoluline ja / või liiga üldine. eesmärki ja peamisi
küsimusi selliselt, et see ei
Väljapakutud metoodiliste Analüüsi meetodeid ja selle Analüüsi meetodid ja selle vasta tellija vajadustele,
lahenduste teostatavus on protseduure ning ülesandeid on protseduurid ning täiendavad kirjeldus ei ole piisav ja /
põhjendatud ja kõik lahendused kirjeldatud enamasti ülesanded on üldjuhul sobivad, või on avatud rohkem kui
on eesmärgipäraselt seotud üksikasjalikult ja selgelt. kuid puudused esinevad näiteks ühele tõlgendusele ja / või
analüüsi eesmärgi ja üksteisega. Kirjeldatud koostöö- ja pakutud lahenduste põhjendustes kopeerib tehnilises
kommunikatsioonistruktuur ja / või kokkusobivuses ning kirjelduses väljatoodut,
Pakkujal on selge ettekujutus vastab tellija ootustele ja kirjelduse selguses, nt pakkuja ilma sisulise täienduseta.
koostööst ning kõigi osapoolte võimaldab sujuvat omavahelist tõlgendab analüüsi eesmärki ja
vahelise sujuva suhtlemist analüüsi käigus. peamisi küsimusi selliselt, et see Analüüsi meetodite ja selle
kommunikatsiooni korraldamisest ei vasta tellija vajadustele, protseduuride
analüüsi käigus. Analüüsi erinevad etapid ja kirjeldus ei ole piisav ja / või on kirjeldamisel ja
lõplik väljund on kirjeldatud ja avatud rohkem kui ühele täiendavates peamistes
Analüüsi etappide väljundid on struktureeritud, kuid pakkuja ei tõlgendusele ja / või kopeerib ülesannetes on palju olulisi
hästi kirjeldatud, selgitatud ja ole täielikult argumenteerinud tehnilises kirjelduses puudujääke (nt
struktureeritud. metoodika valikut ja / või pakkumuskutse selgituses ebapiisavad lahendused,
andmekogumise meetodeid ja väljatoodut, ilma sisulise selguse puudumine,
Pakkumus peegeldab arusaamist kõik välja toodud allikaid ei täienduseta. olulised vastuolud ja / või
analüüsiobjektist, analüüsitavatest ole asjakohased. Puudused ja esitatud lahenduste
stsenaariumidest ja ebatäpsused ei ole Kirjeldatud koostöö-ja mittetäielikkus), sh
maanteekaubaveo põhimõttelised. kommunikatsioonistruktuur uurimismetoodika valikut
toimimispõhimõtetest, seotud tekitab Tellijas kahtlusi ei ole põhjendatud ja/või
osapooltest (sh riiklikud Pakkumus peegeldab kommunikatsiooni piisava metoodika ei ole sobiv
institutsioonid) ja nende arusaamist analüüsiobjektist ja tõhususe ja/või selge tervikliku ülevaate ja
vajadustest, sõlmküsimustest ja analüüsitavatest läbimõelduse ja/või põhjendatuse analüüsi koostamiseks
teemadest, mis on analüüsi jaoks stsenaariumitest, kuid üles osas. ja/või andmekogumise
olulised. jäävad küsimused, kas on meetodeid ja allikaid ei ole
arvestatud kõikide oluliste Pakkumuses pole piisavalt põhjendatud.
aspektidega maanteekaubaveo selgitatud maanteekaubaveo
toimimispõhimõtetest lähtuvalt valdkonna strateegiliste Koostöö- ja
ning kas kõigi seotud sõlmküsimuste mõistmist. kommunikatsioon ei taga
osapoolte (sh riiklikud analüüsi eesmärkide
institutsioonid) vajadused on saavutamist, mistõttu ei
kaalutud. ole tellija veendunud
hankelepingu kvaliteetses
täitmises.
Pakkumus ei veena tellijat
analüüsi eesmärgi
mõistmises.
Lisapunktid 5 Hindajate konsensuslikul hinnangul on võimalik anda lisapunkte projekti metoodika kirjeldusele, mis pakub täiendavat lisandväärtust projektile
aspektides, mida tellija ei ole otseselt välja toonud, kuid mis aitavad olulisel määral kaasa projekti oodatavate tulemuste saavutamisele. Lisaks
riigihanke alusdokumentides nõutule on välja pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine,
rahvusvaheliste võrgustikega konsulteerimine vms).
Analüüsi aja- ja tegevuskava kirjeldus (sh ootused tellijale)
Maksimaalselt on võimalik saada 20 punkti
Hindamiskriteeriu
Punktid
Punktid
Punktid
Punktid
mid
Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid:
Analüüsi aja- ja 20 Tegevus- ja ajakava on 15 Tegevus- ja ajakava on tellija 5 Tegevus- ja ajakava on tellija 0 Tegevus- ja ajakavas on
tegevuskava tellija vaates ratsionaalne vaates üldiselt ratsionaalne ja vaates tervikuna või mitmes palju olulisi puudujääke
kirjeldus (sh ja realistlik, põhjalikult realistlik, olulises osas läbi olulises osas ebaratsionaalne või ja/või ebatäpsusi ja/või
ootused Tellijale) läbi mõeldud ja detailselt mõeldud ja kirjeldatud. ebarealistlik, ebapiisavalt läbi tellijal on kahtlusi, kas
kirjeldatud, sh: mõeldud või kirjeldatud, sh ülesannet saab täita
- tegevus- ja ajakavas esineb vaid lubatud ajagraafikus.
- välja on toodud väheolulisi, mittesisulisi puudusi - esineb vastuolusid konkreetsete
konkreetsed etapid ja või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise
(ala)tegevused ning nende etappide ja (ala)tegevuste ning vastutaja ja läbiviija(te)
peamine vastutaja ja nende peamise vastutaja ja kirjelduses
läbiviija(d). Kajastatud on läbiviija(te) kirjelduses, esitatud
kõik meeskonna meeskonna liikmete kirjelduses - ja/või pakkuja pole kirjeldanud
kirjelduses (HD lisa 2) (HD lisa 2) ja oluliste ekspertide koostööd kaasatavate osapoolte
esitatud liikmed ja kõigi ning meeskonnaliikmete panuses ning tellijaga,
oluliste ekspertide ning analüüsi erinevates etappides.
meeskonnaliikmete panus
erinevates analüüsi - ajakavas on märgitud, milliste - ja/või pole kajastatud kõiki
etappides. tegevuste juures, milleks ja millal meeskonna kirjelduses (HD lisa 2)
kavandab pakkuja koostööd esitatud liikmeid ja kõigi oluliste
- ajakavas on märgitud, kaasatavate osapoolte ja tellijaga ekspertide ning
milliste tegevuste juures, meeskonnaliikmete panust
milleks ja millal kavandab erinevates analüüsi etappides.
pakkuja koostööd
kaasatavate osapoolte - ajakavas on küll märgitud,
ning tellijaga milliste tegevuste juures ja millal
kavandab pakkuja koostööd
kaasatavate osapoolte ja tellijaga,
kuid kaasatavate osapoolte ja
tellija panus on kirjeldamata
Riskianalüüs (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta)
Maksimaalselt on võimalik saada 20 punkti
Hindamiskriteeriu Punktid
Punktid
Punktid
Punktid
mid Kriteeriumi
Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid:
komponendid:
20 Analüüsi ajakava, tegevuskava ja 15 Analüüsi ajakava, 5 Analüüsi ajakava, 0 Analüüsi ajakava,
metoodikaga seotud riskide ja tegevuskava ja metoodikaga tegevuskava ja tegevuskava ja metoodikaga
nende maandamismeetmete seotud riskide ja nende metoodikaga seotud seotud riskide ja nende
Riskianalüüs (nii struktuurne ja selge kirjeldus näitab maandamismeetmete riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus
ajakava,
pakkujapoolset eeskujulikku sisulist kirjeldus näitab pakkuja maandamismeetmete on tervikuna või mitmes
tegevuskava, kui
ka metoodika
arusaamist ja võimekust nende arusaamist ja üldist kirjeldus on mitmes olulises osas ebaratsionaalne
kohta) riskide hindamise ja maandamisega võimekust riske maandada, olulises osas või ebarealistlik, ebapiisavalt
toime tulla. kuid mõne teguri osas on ebaratsionaalne või läbi mõeldud või kirjeldatud.
Tellija saab pakkumuse põhjal olla riskianalüüs puudulik, ebarealistlik, Riskide maandamismeetmed
veendunud pakkujapoolses vastuoluline või pakkuja ebapiisavalt läbi ei taga analüüsi eesmärkide
võimekuses tagada hankelepingu poolt lahti kirjutamata. mõeldud või kirjeldatud. saavutamist, mistõttu ei ole
kvaliteetne täitmine. Riskianalüüs tagab tellija Riskianalüüs ei pruugi tellija veendunud
hinnangul mõningate tellija hinnangul tagada hankelepingu kvaliteetses
mööndustega hankelepingu hankelepingu täitmises.
kvaliteetse täitmise. kvaliteetset täitmist.