dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Käskkiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 16. juuli 2021
Viit
57
Registreeritud
16. juuli 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-2/S Kantsleri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Eva Killar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)

Failid

  • 📎57 16.07.2021 Käskkiri.asice3723 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 16.07.2021 nr 57 Riigihanke „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 100 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a. käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs” (riigihanke objekti kood 73200000-4 objekti nimetus „Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused“) avatud hankemenetluse teel. 2. Moodustan hankekomisjoni käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkujatel kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassi alusel, pakkumuse hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, riigihankel esitatud pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, edukal pakkujal kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks tõendite alusel järgmises koosseisus: Komisjoni esimees Eva Killar – transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist. Komisjoni liikmed: Juku Paulus – transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist; Sirli Heinsoo – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna reaalajamajanduse juht; Helen Roosimägi - ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna hangete projektijuht; Kristi Aruküla – ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna projektijuht. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialisti Eva Killari. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 2 5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler kantsleri ülesannetes Käskkirja lisa 1 Riigihanke „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ alusdokument Pakkujate hankemenetluselt kõrvaldamise alused, kvalifitseerimistingimused ja kvalifikatsiooni tõendamise nõuded 1. Hankemenetluselt kõrvaldamise alused ja hankepassiga esitatav informatsioon 1.1. Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.2. Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kellel esineb RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise alus. 1.3. Hankepass peab sisaldama: 1.3.1. pakkuja kinnitust, et pakkuja ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või lõikes 4 sätestatud tingimusele; 1.3.2. pakkuja kinnitust, et ta vastab kõikidele hanketeates pakkuja kvalifitseerimiseks esitatud nõuetele; 1.3.3. märget selle kohta, milline ametiasutus või kolmas isik väljastab vajaduse korral pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid. Hankepassi allkirjastamisega pakkuja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata need dokumendid hankijale esitada; 1.3.4. märget selle kohta, kas pakkuja kinnitustele vastavad andmed või dokumendid on hankijale elektroonilises andmekogus olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad koos vastava veebilehe aadressi, identifitseerimisandmete ja vajaduse korral pakkuja kinnitusega, et ta on nõus oma andmete väljastamisega. 1.4. Pakkuja esitab kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse esialgse tõendina hankepassi Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil vastavalt RHS § 104 sätestatud tingimustele. 2. Pakkuja kvalifitseerimise nõuded 2.1. Majanduslik ja finantsseis 2.2. Pakkuja 2020 aasta auditeeritud (kui on kohaldatav) majandusaasta netokäive peab olema olnud vähemalt 100 000,00 EURi (käibemaksuta). Pakkuja tõendab tingimusele vastavust esmajoones üksnes hankepassis esitatavate andmetega või kinnitusega, et ta vastab nimetatud nõudele. Hankija vastavasisulisel nõudmisel, kui asjakohased andmed või dokumendid ei ole hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal juba olemas, peab edukas pakkuja või pakkuja (RHS § 104 lg 7 rakendamisel) hankijale esitama asjakohased majandusaasta aruannete väljavõtted vms dokumendid, millest selguvad pakkuja viimase majandusaasta netokäibed. Käskkirja lisa 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium RIIGIHANKE ALUSDOKUMENT Avatud hankemenetlus „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ Riigihanke objekt: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused Objekti kood: 73200000-4 Tallinn 2021 Hankedokumendi sisukord 1. Hanke üldandmed .............................................................................................................. 3 2. Riigihanke objekt, hankelepingu sõlmimine ja täitmise tähtaeg. ...................................... 3 3. Pakkumuse esitamine ......................................................................................................... 3 4. Teavitamine ja selgitused…………………………………………………………………5 5. Pakkumuste avamine ......................................................................................................... 5 6. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine .............................................................. 5 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine .............. 6 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend ......................................................................... 6 9. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid........................................... 6 10. Nõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8 11. Pakkumuste edukaks tunnistamine ................................................................................ 11 Hanke alusdokumendi lisad ............................................................................................... 119 2 1. Hanke üldandmed 1.1. Hankija Käesoleva riigihanke lepingu esemeks olevate teenuste hankijaks on: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur – Ameerika 1, 10122, reg nr.70003158, e- mail: [email protected], tel. 625 6342 (edaspidi Hankija). 1.2. Hankemenetluse liik Hankemenetlus viiakse läbi avatud hankemenetlusena. 1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris aadressil https://riigihanked.riik.ee 1.4 Elektrooniline juurdepääs riigihanke alusdokumentidele on tagatud aadressil https://riigihanked.riik.ee 1.5. Riigihanke läbiviimise eest vastutav ametiisik. Vastutavaks ametiisikuks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Eva Killar, tel. 625 6485, e-post: [email protected] 2. Riigihanke objekt, hankelepingu sõlmimine ja täitmise tähtaeg. 2.1. Riigihanke objektiks on Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüsi tellimine ja sellel eesmärgil lepingu sõlmimine. Riigihanke objekti tehniline kirjeldus on esitatud hankedokumendi (HD) Lisas 1. 2.2. Riigihange ei ole osadeks jaotatud. Hankelepingu esemeks oleva töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks. 2.3. Hankelepingu sõlmimine. 2.3.1. Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud eduka pakkujaga hankelepingu, mille projekt on esitatud HD lisas 4. 2.3.2. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 6 kuud (kuus kuud) alates hankelepingu sõlmimisest. 2.3.3 Alternatiivsete ja/või osaliste pakkumuste esitamine ei ole lubatud. 2.3.4 Hankija ei kompenseeri pakkujale pakkumuse ettevalmistamisega seotud mistahes kulusid. 3. Pakkumuse esitamine 3.1. Käesolevaga teeb hankija pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hanke alusdokumentides sisalduvatele tingimustele. 3.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. 3 3.3 Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on hankija esitatud tingimustest aru saanud ja nõustub riigihanke tulemusena sõlmitavat hankelepingut täitma riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustel ja tähtajaks pakkumuse maksumuse vormis märgitud hinnaga. 3.4 Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 3.5. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja tuleb esitada kogu riigihanke alusdokumentides nõutud mahus. 3.6. Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumuses sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.7. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab endale kohustuse ning vastutuse teenuse osutamiseks kooskõlas hanketingimustega ning tema esitatud pakkumusega. 3.8. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema vormistatud eesti keeles. Kõik muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, kusjuures tõlge peab vahetult järgnema originaalile. Erandiks on ingliskeelsed reklaamialased trükised, mis võivad olla esitatud inglise keeles. 3.9. Pakkumus peab olema esitatud PDF formaadis digitaalselt allkirjastatuna. Pakkumused tuleb esitada elektroonselt riigihangete registrisse (https://riigihanked.riik.ee, edaspidi RHR). Kui pakkujal ei ole võimalik pakkumust digitaalselt allkirjastada, siis tuleb dokument pakkuja allkirjaõigusliku esindaja poolt allkirjastada ja esitada PDF formaadis RHR kaudu. RHR võimaldab digitaalallkirjastamist Eesti ID-kaardiga või mobiil ID-ga .bdoc formaadis. 3.10. Kui pakkumuse allkirjastab volitatud isik, siis peab pakkumusele olema lisatud volikiri vastavalt HD Lisa 5 vormile IV. Volikiri võib olla vormistatud muul vormil kui käesoleva HD lisas 5 vorm IV esitatud näidis. 3.11. Pakkumus peab sisaldama kõiki riigihangete registris avaldatud riigihanke alusdokumentides nõutud dokumente ning vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ega või olla mistahes viisil eksitav. Nõutud dokumendid ja andmed tuleb esitada elektrooniliselt riigihangete registri kaudu aadressil https://riigihanked.riik.ee. 3.12. Kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt, peavad nad järgnevas riigihankes vajalikeks toiminguteks, hankelepingu sõlmimiseks ja hankelepingu täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja (juriidiline isik ja tema esindaja) esitades HD lisa 5 vorm V sisuga volikirja. Volikiri võib olla vormistatud muul vormil kui käesoleva HD lisas 5 vorm V esitatud näidis. Ühispakkujate volitatud esindajale antud volitus peab kehtima kuni hankelepingu täitmiseni. Ühispakkujate pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. 3.13. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. 4 3.13.1 Ärisaladusena ei ole lubatud märkida: 3.13.1.1. pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 3.13.1.2 muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid (RHS § 111 lg 5). 3.13.2 Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5, välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Juhul, kui pakkuja ei määratle pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist ärisaladusega, on Hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada. 3.14. Pakkuja esitab HD lisas 1 esitatud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses märgitud kõikide tingimuste ja eesmärkide täitmist selgitava tehnilise lahenduse kirjelduse ning HD lisa 5 vormil VI toodud projekti tegevusplaani ja ajakava (s.o. selgitus kuidas on plaanitud nõutav töö teostada ehk kohustuslikud tegevused ellu viia ja kuidas on planeeritud projekti ajakava nädalate lõikes). Nimetatud tegevusplaanis toodud tegevuste järjekordi võib pakkuja muuta enda pakkumusega vastavusse viimiseks põhjendades pakutud lahenduste vajalikkust. 4. Teavitamine ja selgitused 4.1. Riigihanke alusdokumentide sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi RHR-i „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti või inglise keeles. 4.2. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu toime võimaluse. 4.3. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni hankelepingu sõlmimiseni. 4.4. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 120 päeva pakkumuse esitamise tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast. 4.5. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid RHR-i kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 5. Pakkumuste avamine Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas hanketeates (HT) toodud tähtpäeval. 6. Pakkumuse struktuur ja vastavuse kontrollimine 6.1. Pakkuja esitab koos pakkumusega Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil hankepassi. 6.1.1 Kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab Pakkuja vastavalt RHS § 103 lg 1 ja 5 teise isiku kinnituse ja nõusoleku (majandusliku ja finantsseisundi vastavus), 5 et tal on vastavad vahendid olemas ja et ta on nõus, et pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel. 6.2. Pakkuja esitab pakkumuses: 6.2.1. pakkumuse maksumuse vastavalt maksumuse esitamise vormile (HD lisa 3). Maksumus esitatakse eurodes täpsusega kaks kohta peale koma; 6.2.2. vabas vormis kinnituse, et Pakkuja suudab tagada HD punktis 10 esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu lepingu perioodi vältel; 6.2.3. kaasatavate spetsialistide CV-d (HD lisa 5 vorm III); 6.2.4. projektijuhi ja õiguseksperdi haridust tõendavate dokumentide koopiad 6.2.5. projektimeeskonna kinnituskirja (HD lisa 5 vorm II); 6.2.6. analüüsimeeskonna kirjelduse, sh meeskonnaliikmete ülesannete omavaheline jaotus vastavalt juhendile (HD lisa 2),; 6.2.7. projekti tegevusplaani ja ajakava, mis peab sisaldama tööde etappe, vastutajaid, välja peab olema toodud, milliste tegevuste juures, milleks ja millal kavandab pakkuja koostööd kaasatavate osapoolte ning tellijaga ning millised on ootused tellijale. Samuti on ajakavas välja toodud vahe-eesmärgid, koos tööde lühikirjeldustega (HD lisa 5 vorm VI); 6.2.8 projekti läbiviimise metoodika kirjelduse, mis peab sisaldama: 6.2.8.1 Pakkuja poolset visioonikirjeldust analüüsiobjektist, analüüsitavatest stsenaariumidest, sh NAPi võimalikest asukohtadest jt ülesannetest (peatükk 4.1 tehnilises kirjelduses), maanteekaubaveo toimimispõhimõtetest, seotud osapooltest (sh riiklikud institutsioonid) ja nende vajadustest, sõlmküsimustest ja teemadest, mis on analüüsi jaoks olulised; 6.2.8.2 info kogumise, metoodikate ja analüüsimise protsessi kirjeldust; samuti millised kvalitatiiv- ja kvantitatiivandmed kogutakse; 6.2.8.3 Pakkuja ekspertteadmise kohased täiendavad sõlmküsimused (või alaküsimused) ning milliseid andmeid on neile vastamiseks vaja (arvestades andmete olemasolu või kogumise võimalikkust); 6.2.8.4 seotud osapoolte kaasamise protsess (s.h kuidas on plaanis koguda infot erinevate osapoolte vajaduste kohta); 6.2.9 analüüsiga seotud riskid (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta) ning nende maandamismeetmed (HD lisa 5 vorm VII). 6.2.10. vajadusel volikirja pakkuja esindamiseks (HD lisa 5 vorm IV); 6.2.11. vajadusel volikirja ühispakkuja esindamiseks (HD lisa 5 vorm V); 6.2.12. määratleb pakkumuses ärisaladuse või esitab kinnituse ärisaladuse puudumise kohta. 7. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 7.1. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui: 7.1.1 kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust, milleks on 100 000 (sada tuhat) eurot (käibemaksuta); 6 7.1.2. hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. 7.2. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 7.3 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 7.3.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 7.3.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 7.3.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 8. Pakkumuse maksumuse esitamise juhend 8.1. Pakkumuse kogumaksumus esitatakse HD lisas 3 esitatud vormil. 8.2. Pakkumuse kogumaksumus väljendatakse eurodes. 8.3. Tööde kogumaksumus esitatakse koos muude asjakohaste maksudega, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga. 8.4. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks (vastavalt HD Lisale 1) vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Hankelepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid pakkujale ei tee. 9. Pakkumuste võrdlemine, hindamine ja hindamiskriteeriumid 9.1 Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System). Hindamiskriteeriumide eest antavad väärtuspunktid summeeritakse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. Maksimaalne punktisumma on 100. Pakkumuse hindamine viiakse läbi nelja hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 9.1.1 „Pakkumuse maksumus“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti); 7 Väärtuspunktid arvutatakse: “väärtuspunktid” = “kõige odavam pakkumuse maksumus” / “hinnatava pakkumuse maksumus” ×20 Hankija hindab pakkumuse maksumust tööde kogumaksumuse vormil (HD lisa 3) esitatud maksumuse alusel käibemaksuta. Maksumuse väärtuspunktide määramisel saab maksimaalsed väärtuspunktid kõige odavam pakkumus. Teised saavad 20-st võimalikust punktist sama suhtarvu võrra vähem punkte, mille võrra nende pakkumus on kõige odavamast pakkumusest kallim. 9.1.2 „Analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldus“ (maksimaalselt 40 väärtuspunkti); Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldust (sh riskianalüüsi) vastavalt HD lisas 7 toodud hindamismetoodikale. Hindamispunkte antakse konsensuslikult ja punktisummad summeeritakse. Maksimaalselt on võimalik saada 40 punkti. 9.1.3. „Analüüsi aja- ja tegevuskava (sh ootused tellijale)“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti); Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud analüüsi aja- ja tegevuskava (sh ootused tellijale - milleks ja millal kavandab pakkuja koostööd kaasatavate osapoolte ning tellijaga) vastavalt HD lisas 7 toodud hindamismetoodikale. Hindamispunkte antakse konsensuslikult ja punktisummad summeeritakse. Maksimaalselt on võimalik saada 20 punkti. 9.1.4. „Analüüsi ajakava, tegevuskava ja metoodikaga seotud riskid ja nende maandamismeetmed“ (maksimaalselt 20 väärtuspunkti) Hinnatakse pakkumuse koosseisus esitatud analüüsi ajakava, tegevuskava ja metoodikaga seotud riske ja nende maandamismeetmed vastavalt HD lisas 7 toodud hindamismetoodikale. Hindamispunkte antakse konsensuslikult ja punktisummad summeeritakse. Maksimaalselt on võimalik saada 20 punkti. 9.2. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. 8 9.3 Hankijal lükkab tagasi pakkumuse juhul, kui pakkumus saab hindamise tulemusel koondhindena alla 50 punkti. 9.4 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse hindamise tulemusena kõige suurema väärtuspunktide summa saanud pakkumus. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 9.5 Võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, mille maksumus on madalam (punkt 9.1.1). Juhul, kui ka pakkumuse maksumus on sama, siis tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldus“ (punkt 9.1.2) osas suurem arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka hindamiskriteeriumi „Analüüsi läbiviimise metoodika kirjeldus“ osas omistatud väärtuspunktide arv on võrdne, korraldab tellija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. Liisuheitmise koht ja ajakava teatatakse eelnevalt pakkujatele. 10. Nõuded pakkuja meeskonnale 10.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt: 10. Nõuded pakkuja meeskonnale 10.1. Pakkuja peab tagama teenuse osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti(de) poolt: 10.1.1. Üks projektijuht, kes: 10.1.1.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust töökogemust projektijuhina; 10.1.1.2 on riigihanke välja kuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud projektijuhina vähemalt kahe hanke objektiga sarnase avaliku sektori projekti täitmisel. Sarnaseks projektiks loetakse IT-arenduse või IT analüüsi projekti. 10.1.1.3 omab magistrikraadi või sellega võrdsustatud bakalaureusekraadi; 10.1.2. Üks maanteelogistika valdkonna ekspert, kes: 10.1.2.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust maanteelogistika valdkonna töökogemust; 10.1.2.2 on riigihanke välja kuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kahes maanteelogistika valdkonna lepingu täitmises maanteelogistika eksperdina; 10.1.3. Üks ärianalüütik, kes: 10.1.3.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust infosüsteemide analüüsi või protsesside kaardistamise kogemust; 9 10.1.3.2 on riigihanke väljakuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud ärianalüütikuna vähemalt kolmes infosüsteemide analüüsi või protsesside kaardistamise lepingu täitmises; 10.1.4. Üks infosüsteemide analüütik, kes: 10.1.4.1 omab vähemalt 36 kuu pikkust infosüsteemide loomise ja juurutamise või modifitseerimise kogemust; 10.1.4.2 on riigihanke väljakuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud infosüsteemide analüütikuna vähemalt kolme infosüsteemi loomise ja juurutamise või modifitseerimise lepingu täitmisel. 10.1.5. Üks õigusalane ekspert, kellel on: 10.1.5.1 vähemalt 36 kuu pikkune infotehnoloogia või transpordi õiguse alane töökogemus; 10.1.5.2 riigihanke välja kuulutamisele eelneva 60 kuu läbi viinud vähemalt kaks infotehnoloogia või transpordi valdkonna alast õigusanalüüsi. 10.1.5.3 õigusalane magistrikraad või sellega võrdsustatud bakalaureusekraad. 10.2. Pakkuja võib tõendada punktis 10.1 nõutud meeskonnaliikmete töökogemust nimetatud aja jooksul vastavas ajalises mahus (kokku 36 kuud) täidetud lepingutega, mille kohta esitab ta andmed HD lisa 5 vormil III. 10.2.1 Pakkuja võib tõendada punktis 10.1 nõutud meeskonnaliikmete töökogemust ilma viiteta konkreetsetele projektidele, esitades sellisel juhul vabas vormis dokumendis tööandja nime, töö sisu kirjelduse, tööle asumise ja töösuhte lõppemise aja kuu ning aasta täpsusega, millal isik töötas vastaval ametikohal. 10.2.2 Pakkuja tõendab punktides 10.1.1.2, 10.1.2.2, 10.1.3.2, 10.1.4.2 ja 10.1.5.2 nõutud lepingute täitmist loeteluga HD lisa 5 vormil III. 10.2.3 Juhul, kui punktides 10.1.1.1, 10.1.2.1, 10.1.3.1, 10.1.4.1 ja 10.1.5.1 tingimuse täitmise kontrollimiseks nõutud info on esitatud HD lisa 5 vormil III, siis teavet mitmekordselt esitada ei ole vaja ja hankija võtab arvesse HD lisa 5 vormil III esitatud teabe. 10.3. Üks spetsialist tohib samaaegselt täita mitut punktis 10.1 määratud ülesannet, kui tal on olemas selleks vajalik kvalifikatsioon. 10.4. Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et ta suudab tagada esitatud nõuetele vastavate spetsialistide kaasamise kogu lepingu perioodi vältel. 10 10.5. Pakkumuses loetletud meeskonnaliikmete vahetamine on lubatud vaid hankija eelneval kirjalikul loal ja vähemalt samaväärse kvalifikatsiooniga isiku vastu 10.6. Hankijal on õigus kontrollida punkti 10.1. tingimuste täitmist kogu lepingu perioodi vältel. 11. Pakkumuste edukaks tunnistamine Hankija kontrollib pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne hankelepingu sõlmimist edukaks tunnistatud pakkumuse esitajal kõrvaldamise aluste puudumist ja hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastamist. Hanke alusdokumendi lisad Lisa 1 – Tehniline kirjeldus Lisa 2 – Analüüsimeeskonna kirjelduse esitamise juhend Lisa 3 – Maksumuse esitamise vorm Lisa 4 – Lepingu projekt Lisa 5 – Vormid pakkumuse koostamiseks Lisa 6 – Töö üleandmis-vastuvõtmise akt Lisa 7 – Hindamismetoodika Ando Leppiman Kantsler 11 Hanke alusdokumendi lisa 1 Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ Riigihanke objekt: Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused Objekti kood: 73200000-4 Hanke ese Käesoleva hanke esemeks on „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ (edaspidi Töö) tellimine, vastavalt käesolevale tehnilisele kirjeldusele. 1. Sissejuhatus Ligikaudu 99 % Euroopa Liidu territooriumil toimuvatest piiriülestest vedudest on endiselt seotud paberdokumentidega vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik märkimisväärselt suurendada vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale toimimisele. Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on mitmeid põhjuseid, näiteks: a) killustatud õigusraamistik ja puuduvad ühtsed kokkulepped rahvusvaheliste standardite kasutamise osas; b) killustatud IT-keskkond, mida iseloomustavad arvukad koostalitlusvõimeta süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud veoteabe ja -dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks nii ettevõtjate seas, kui ka ettevõtjate ja pädevate ametiasutuste vahel; c) kuna puudub otsene digitaliseerimise sund ja et digilahenduste juurutamine on ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtted digilahendustele üle läinud; d) puuduvad rahvusvaheliselt ühilduvad süsteemid, mistõttu tuleb sihtriigis jätkuvalt kasutada paberdokumente. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI1) hakkab kehtima alates 2024. aasta augustist ning pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-ja Tolliamet ning Transpordiamet, tekib kohustus aktsepteerida elektrooniliselt esitatud kaubasaatedokumente. eFTI rakendusaktid valmivad hiljemalt 2023 aasta alguseks, kuid juba praegu tehakse ettevalmistusi selleks, et pädevad asutused suudaksid õigeaegselt olla valmis elektrooniliste veodokumentide aktsepteerimiseks. eFTI loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks ettevõtete ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise kohta ELis. Ettevõtjad saavad sisestada kaubaveoteavet enda valitud eFTI-sertifikaadiga platvormile once only põhimõttel (andmete 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN ühekordse küsimise põhimõttel) ning jagada seda elektrooniliselt mis tahes ELi liikmesriigi pädevate asutustega või äripartneritega. Kuigi eFTI rakendusaktide valmimiseni on veel aega, siis soovib Eesti olla EL ajakavast ees ning teha juba täna samme selleks, et elektroonilise kaubaveoteabe vastuvõtmine oleks võimalik juba varem, kui eFTI seda ette näeb. 2. Tehnilises kirjelduses kasutatavad lühendid eCMR - elektrooniline veoseleht eFTI - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta EL - Euroopa Liit PPA - Politsei- ja Piirivalveamet EMTA Maksu-ja Tolliamet MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium BSR - Balti mere regioon ITL - Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit NAP - keskne juurdepääsupunkt, tuleb inglise keelsest sõnast National Access Point SMIT - Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus RMIT - Rahandusministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus ELEA - Eesti Logistika Ekspedeerimise Assotsiatsioon ERAA - Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon LTA - Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon DLK - Digilogistikakeskus OÜ DTLF - Digital Transport and Logistics Forum2 3. Taustainfo Transpordi valdkonnas on digitaalsetele dokumentidele üleminekut arendatud erinevate projektide raames. 3.1 DIGINNO-Proto pilootprojekt. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel viidi 2020. aastal läbi projekt DIGINNO-Proto, mida rahastati Põhjamaade Ministrite Nõukogu poolt. Projekti käigus loodi e-veoselehe indeksiregistri prototüüp, mis võimaldab piiriülest andmevahetust eCMR andmete indekseerimise teel Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigiasutuste ja eCMR teenuse pakkujate vahel. Testimisperioodi jooksul (august-september 2020) said partnerid praktikas veenduda, kuidas ühes riigis väljastatud e-veoseleht on teise riigi infosüsteemides nähtav. Prototüüp võimaldab e-CMR kontrollimist distantsilt (k.a piirikaamerate abil), füüsiline kontroll on vajalik vaid juhul, kui esinevad nähtavad puudused, dokumendid ei ole digitaalselt kontrolliks kättesaadavad või peegeldavad need riske. 2 https://www.dtlf.eu/ Pilootprojekti lõppraporti (ingliskeelne) ja teiste dokumentidega on võimalik tutvuda projekti veebilehel3 ja Koodivaramu lehel4. 3.2 DIGINNO5 ja DINNOCAP projektid. Diginno BSR (Digital Innovation Network) oli MKMi poolt juhitud ja INTERREG Baltic Sea Region programmi 2014-2020 poolt finantseeritud projekt, mille eesmärgiks oli kiirendada Läänemere piirkonna liikumist toimiva digitaalse ühtse turu suunas. Projekt sisaldas muuhulgas eCMR piiriülese e-teenuse tasuvusanalüüsi6 ja teekaarti7 2021-2024 eCMR kontseptsiooni elluviimiseks Balti mere regioonis tuginedes DIGINNO-Proto raames arendatud prototüübile. DIGINNO-st oli rahastatud ka Eesti maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021-20248. DINNOCAP9 on DIGINNO jätkuprojekt aastaks 2021, mis näeb ette eCMR prototüübi edasiarendust, täiendavat testimist, poliitika soovituste koostamist piiriüleste e-teenuste edasiarendamiseks ja eCMR koostöövõrgustiku loomist ettevõtete tasemel (deklaratsiooni sõlmimine). 3.3 Accelerate Estonia eCMR projekt ja Digilogistika Keskus Riigi innovatsiooniprogrammis Accelerate Estonia arendati välja kaubavedude digitaalne platvorm LogXdigi, mis ühendab Eesti eCMR teenusepakkujaid. Pilootprojekti jätkutegevusena loodi eraettevõttena Digilogistika Keskus OÜ, mille fookuseks on Eesti teenusepakkujate ühendamine ja perspektiiviks multimodaalsete vedude haldamine läbi keskse andmevahetuskihi. 3.4 Siseriiklikud memorandumid ja koostöövõrgustikud  Single Window10 koostöövõrgustik ühendab osapooled paberivaba logistika elluviimiseks ja tarneahelate digitaliseerimiseks. Koostöövõrgustiku aluseks on 2017.a alla kirjutatud heade kavatsuste protokoll koostööks tarneahelate digitaliseerimisel ja andmete vahetamisel vajalike ühiste põhimõtete väljatöötamisel (nn Single Window printsiip).  2020. aastal sõlmitud memorandum Eesti Asfaldiliidu, Autoettevõtete Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Maanteeameti, Maksu- ja Tolliameti ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel11, mille eesmärgiks on võtta e-veoselehed kasutusele puisteainete veo tarneahelas. 3 https://www.diginnobsr.eu/diginno-proto 4 https://koodivaramu.eesti.ee/majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium/ecmr-prototype-testing/- /tree/master/documents 5 https://www.diginnobsr.eu/ 6 https://900ed4a8-9c07-4bbc-bdb5- 97fdb5896eb2.filesusr.com/ugd/8cf6e6_b3cdf93493374eca88836267b645e7ce.pdf 7 https://drive.google.com/file/d/https://900ed4a8-9c07-4bbc-bdb5- 97fdb5896eb2.filesusr.com/ugd/8cf6e6_b3cdf93493374eca88836267b645e7ce.pdf1y0ruXzMwIL8k66IDCd59a UHnCMXCT4HT/view 8 https://www.singlewindow.ee/teekaart/ 9 http://www.dinnocapbsr.eu/ 10 https://singlewindow.ee/ 11 https://adr.rik.ee/mnt/dokument/7153347  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juures toimiv transpordi ja logistika töögrupp12 3.5 Rahvusvahelised koostöömemorandumid  2020. Leedu transpordi ja innovatsiooni foorumi raames ühines Eesti ministrite deklaratsiooniga digitaalse kaubaveo andmevahetuse kohta Läänemere idaosa piirkonna ja idapartnerluse riikide vahel13. Jätkutegevusena moodustati rahvusvaheline töögrupp, mille liikmeks on ka Eesti.  e-Veoselehe prototüübi edendamiseks on Eesti algatanud ebapaberi initsiatiivi, mida tutvustati 03.juunil 2021.a Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu transpordiministrite nõukogul . Ebapaberi näol kutsus Eesti teisi riike liituma keskse eCMR indeksi registri lahendusega, mida katsetati edukalt DIGINNO-Proto pilootprojekti raames piiriüleses eCMR andmevahetuses. Tänaseks on ebapaberi initsiatiiviga liitunud Läti, Leedu, Poola, Soome, Ungari, Rumeenia, Malta ja Taani. 3.6 X-Tee Digitaalsete veoselehtede informatsioonile ligipääs ning andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega peab toimuma kasutades X-teed. Täna on PPAle ja EMTAle loodud juurdepääs eFTI teenusepakkujatele nagu ELVIS14, MobiCarnet15 ja Waybiller16. Ühtse juurdepääsupunkti puudumise tõttu on erasektori e-teenuste liidestamised riiklike süsteemidega täna loodud juhtumipõhiselt. Selline lahendus on aga ebaühtlase kvaliteediga, ei vasta kasutajagruppide ootustele (nt puudub ametkondadel võimalus andmeid kontrollida läbi pädevate asutuste sisemiste süsteemide) ning ei taga ettevõtete võrdset kohtlemist. 3.7 Riigi huvi Riiklik huvi kaubavedude osas on omada ülevaadet Eestis veetavatest kaupadest, vedajatest (litsentsi olemasolu) ning teostada järelevalvet seadusega kehtestatud nõuete kinnipidamise üle. Veose elektrooniline andmestik on kõige otsesemalt seotud järelevalvetegevuse ja avalike teenuste osutamisega, aga ka statistikaga. Otsest kontrolli teostavad PPA ning EMTA, kuid oluline roll on ka Transpordiametil (endine Maanteeamet), kes väljastab lubasid eriveostele ning kontrollib teede ehitusel materjalide vedu või raskete (kuni 52 tonni) veoste liikumist maanteel vastavate lubade olemasolul. Statistikaamet on huvitatud täpsete ja ajakohaste andmete kättesaadavusest, mis aitavad teha täpsetel andmetel põhinevaid otsused valdkonna arendamisel. Päästeamet vajab operatiivset infot ohtlike veoste kohta liiklusõnnetuse toimumise korral. Lisaks sellele soovib riik tänu logistikaahela digitaliseerimisele tõsta sektori konkurentsivõimet, muutes tarneahela turvalisemaks, läbipaistvamaks ning vähendades tänu 12 https://www.itl.ee/liidust/digitaliseerimine/transpordi-ja-logistika-digitaliseerimine/ 13 The Declaration on Digital Freight Transport Data Exchange among the Eastern Baltic Sea Region and Eastern European Partners, Vilnius, 05.11.2020. 14 https://www.veoseleht.ee/Web/et/EE/Home.mvc 15 https://www.veoseleht.ee/Web/et/EE/Home.mvc 16 https://waybiller.com/ digitaliseerimisele ettevõtjate halduskoormust rakendades once only printsiipi17 ning aidates saavutada „Reaalajamajanduse visioonis 2020-202718“ toodud eesmärki võtta aastaks 2025 e- veoselehed laialdaselt kasutusele. Maanteekaubaveo digitaliseerimine peab andma võimaluse kehtivast seadusandlusest tulenevalt teostada reaalajas järelevalvet kogu vajaliku andmestiku osas (näiteks kaubaveodokument CMR, tegevusluba, juhi andmed jms). Lisaks aitab see koguda statistilist infot, teostada riskianalüüsi salakaubaveo või kuritegeliku tegevuse ohjeldamiseks ning liiklusõnnetuse korral saada kiire juurdepääs veose informatsioonile. 3.8 Keskne juurdepääsupunkt ehk NAP Selleks, et vähendada nii pädevate asutuste kui ka ettevõtjate kulusid, soovitab eFTI kaaluda pädevatele asutustele juurdepääsupunktide loomist. Eesti on tänu DIGINNO-Proto projektis katsetatud eCMR indeksi registri lahenduse edule otsustanud analüüsida eFTI nõuetele vastamiseks lahendust, kus riigisiseselt eksisteerib üks keskne juurdepääsupunkt ehk NAP, läbi mille toimuks elektroonilise kaubaveoteabe edastamine pädevate asutuste (EMTA, PPA, Transpordiamet) ja eFTI teenuseosutajate19 vahel. NAPi eesmärgiks on andmete vastavuse tagamine vastavalt kokkulepitud standarditele ning juurdepääsu võimaldamine pädevatele asutustele ühtse kanali kaudu. Selline lähenemine tagab turu avatuse kõigile teenusepakkujatele ning kindlustab andmete ühekordse sisestuse põhimõtteid. NAP peab olema üles ehitatud võimalikult kuluefektiivselt, jätkusuutlikult, turvaliselt ning vältida tuleb dubleerivaid tegevusi, see tähendab, et kui riigis juba on loodud või loomisel NAP, siis tuleb võimalusel kaaluda sellele funktsioonide lisamist selliselt, et see suudaks edastada ka elektroonilist kaubainfot. 4. Tehniline kirjeldus Kuigi eFTI regulatsioon annab üldised suunised selle kohta, kuidas elektroonilise kaubaveo info liikumine peab olema korraldatud, siis riigisisese süsteemi jaoks täpsed juhised täna puuduvad. Soovime leida uudset lahendust maanteetranspordi valdkonna digitaliseerimiseks ning selleks soovime analüüsida Eesti riigi sisese keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) loomist, mis toimiks vahelülina avaliku sektori pädevate asutuste ning eFTI teenuseosutajate vahel elektroonilise kaubainfo edastamisel. Analüüsi tehes tuleb kasutada kogu olemasolevat teadmist (punkt 7 tehnilises kirjelduses). 17 Printsiip “once only” ehk andmete ühekordse küsimise põhimõte (inglise keeles once only principle) tähendab seda, et kodanikud/ettevõtjad ei peaks riigiastustele edastama (sama) informatsiooni rohkem kui üks kord. 18 https://www.mkm.ee/sites/default/files/reaalajamajanduse_visioon_2020-2027_kaskkiri.pdf 19 eFTI teenuseosutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes osutab lepingulist elektroonilise kaubaveteabe teenust asjaomastele ettevõtjatele NAP peab olema ühendatud X-teega ning võimaldama turvalist ligipääsu nii pädevatele asutustele, kui ka eFTI keskkondadele20. Piiriülese infovahetuse tagamiseks peab NAP olema võimeline suhtlema ka teiste riikide NAPidega (kui sellised peaksid eksisteerima) – süsteem, mis sai edukalt katsetatud DIGINNO-Proto prototüübi raames koostöös Läti, Leedu ja Poolaga. NAPide loomist BSR riikides toetab ka BSR teekaart. Tellitav analüüs keskendub peamiselt maanteetranspordi digitaliseerimiseks vajalikule kesksele juurdepääsupunktile, kuid kuna eFTI ei puuduta üksnes maanteekaubavedu vaid kehtib kõigile transpordiliikidele, siis peab pakutav lahendus arvestama tulevikus sellega, et riigisisene NAP võimaldaks andmevahetust kõigi transpordiliikide üleselt. Sellist lahendust, kus eksisteeriks riigi sisene keskne elektroonilise maanteetranspordi veoselehe NAP ei ole veel mujal maailmas kasutusel, mistõttu peab käesolev uuring andma vastuse läbi teadmispõhise ja süstemaatilise analüüsi Tellitava analüüsi eesmärgiks on tagada piisav teadmispõhine informatsioon, mis võimaldab riigil langetada kaalutletud ja põhjendatud otsuse NAPi teenuse funktsionaalse ja tehnilise ülesehituse, sellega seotud kulude-tulude kohta ja võimaliku organisatoorse paiknemise osas. Analüüs peab pakkuma põhjaliku ja ammendava kaardistuse erinevate NAP asukoha võimaluste, lahenduste, riskide ja ohtude kohta võttes arvesse erinevate majandussektorite õiguslikke ja majanduslikke eripärasid. 4.1 Töö sisu Töö viiakse läbi kahes etapis. Esimeses etapis teostatakse SWOT analüüs vastavalt punktile 4.1.1, mille tulemustele tuginedes valib Töö teostaja koostöös Tellijaga välja kolm stsenaariumit, mille osas pakub Töö teostaja välja rahastusmudeli ning teekaardi vastavalt punktile 4.1.5. 4.1.1 Analüüsi tulemusena soovime saada klassikalist õigusliku ja majandusliku vaate mõju ning SWOT-i kõigile kuuele punktides 4.1.2.1 - 4.1.2.6 kirjeldatud stsenaariumile, st „tugevused-nõrkused-võimalused-ohud“, ning nt nõrkuste ja/või ohtude (riskide) osas leevendavaid meetmeid, mida kaaluda ja tugevuste ja/või võimaluste osas tegevusi nende paremaks ärakasutamiseks. Lõpptulemusena kirjeldab Töö teostaja olukordi, mis kaasnevad või võivad kaasneda erinevate stsenaariumide rakendumisel ning pakub välja SWOT tulemusena soovitatud lahenduse. SWOT analüüsi tulemusel valib Töö teostaja koostöös Tellijaga välja kolm kõige potentsiaalsemat varianti. 4.1.2 Stsenaariumid: 4.1.2.1 NAP on erasektori omandis 4.1.2.2 NAP on riigi poolt hangitud erasektori teenusena 4.1.2.3 NAP on avaliku sektori asutuse omandis. Näiteks: 20 eFTI keskkond on info-ja kommunikatsioonitehnoloogial (IKT) põhinev lahendus, näiteks operatsioonisüsteem, kasutuskeskkond või andmebaas, mis on ette nähtud elektroonilise kaubaveoteabe töötlemiseks a) RIA b) Transpordiamet (endine Maanteeamet) c) SMIT d) RMIT e) EMTA f) TTJA g) Mõni muu avaliku sektori asutus 4.1.2.4 NAP on avaliku sektori ettevõtte omandis. h) Omniva (Finbite OÜ) 4.1.2.5 Mõni muu riigile kuuluv äriühing või muu eraõiguslik isik. NAP on era-ja avaliku sektori ühisomandis, nö PPP variant 4.1.2.6 Keskne NAP puudub 4.1.3 Kaardistada NAPi realiseerimiseks vajalikud üldised funktsionaalsed nõuded ja lahenduse üldine arhitektuuriline vaade, arvestades samal ajal ka MKMi digiriigi ristfunktsionaalsete nõuetega21. 4.1.4 Teostada majandusanalüüs vähemalt 5 aasta kohta võrdleva tabeli vormis, sh hinnanguline investeeringu- ja kulustruktuur, kasutajate arv, eeldatav teenuse hind turuosalistele, hinnangulised tulukomponendid (sh välisturud) ja mahud, hinnangulised ülalpidamiskulud, sh tööjõu vajadus koos kaasnevate kuludega) iga punktis 4.1.2 toodud stsenaariumi kohta. 4.1.5 Pakkuda välja jätkusuutlik rahastusmudel ning rakendamise ajakava (teekaart) kuni aastani 2024, kui eFTI rakendamine muutub kohustuslikuks, kolmele Tellija ja Töö teostaja vahel SWOT analüüsi tulemustel kokku lepitud stsenaariumile. 4.1.6 Teha ettepanekud NAPi omandivormi ning avaliku sektori variandi puhul ka NAPi asukoha asutuse vaatevinklist. 4.1.7 Anda hinnang teiste riikidega ühise NAPi loomise võimalikkuse ja võimaluste osas. 4.1.8 Teha ettepanekud koos põhjendusega NAPi ülesehituseks ja asukohaks eFTI vaates, pidades silmas selle funktsioonide laiendamist transpordiliikide üleselt. 5. Analüüsi kaasatavad osapooled Konsulteerida töö käigus vähemalt järgmiste organisatsioonidega:  MKM  Keskkonnaministeerium  RIA  Transpordiamet  SMIT  RMIT  EMTA (Maksu- ja Tolliamet)  PPA  Statistikaamet 21 https://koodivaramu.eesti.ee/e-gov/cfr  Põllumajandus ja Toiduamet  Terviseamet  Päästeamet  Omniva (Finbite OÜ)  DLK OÜ  Intepia OÜ  Waybiller OÜ  Prolog  ELEA  ITL Logistika töögrupp  ERAA  Single Window võrgustik 6. Vaheraportite ja lõppraporti vormistamine ja esitamine 6.1 Töö teostaja on kohustatud järgima pakkumuses esitatud ajakava. 6.2 Töö teostaja esitab vaheraporti vastavalt pakkumuses esitatud ajakavale, mille alusel antakse üle ja võetakse vastu konkreetse vaheetapi tööd ning selle kohta vormistatakse Töö (vaheraporti) üleandmise-vastuvõtmise akt. 6.3 Peale SWOT analüüside tulemuste alusel kolme parima stsenaariumi kokkuleppimist Tellijaga, esitab Töö teostaja arve 70% ulatuses töö kogumaksumusest, ülejäänud 30% osas esitatakse arve peale lõppraporti kinnitamist ja töö vastu võtmist Tellija poolt. 6.4 Töö teostaja esitab lõppraporti projekti ning esitleb seda lõppraporti üleandmise koosolekul (punkt 8.5.3) Tellijale hiljemalt viie ja poole kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. Tellija kiidab lõppraporti heaks või esitab vajadusel parandus ja/või täiendusettepanekuid esitatud töö kohta. Töö teostaja esitab lõppraporti kinnitamiseks hiljemalt 6 kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. Lõppraporti üleandmise kohta vormistatakse üleandmise- vastuvõtmise akt. Lõppraport esitatakse Tellijale eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .odf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis). Lõppraport esitatakse Tellijale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüsi tulemused. 6.4.1 Lõppraport peab sisaldama: 6.4.1.1 Kasutatud analüüsimetoodika ja terminoloogia kirjeldust; 6.4.1.2 Loetelu arvesse võetud lähteandmetest ja suundumustest, mille alusel analüüs on teostatud; 6.4.1.3 Õigusliku ja majandusliku vaate mõju ning SWOT analüüsi (sh kokkuvõttev tabel iga stsenaariumi kohta) vastavalt punktile 4.1.1; 6.4.1.4 NAPi funktsionaalsete nõuete kirjeldust vastavalt punktile 4.1.3; 6.4.1.5 Võrdleva tabeli vormis majandusanalüüsi iga stsenaariumi kohta vastavalt punktile 4.1.4; 6.4.1.6 NAPi rahastusmudelit ja rakendamise ajakava (teekaarti) vastavalt punktile 4.1.5; 6.4.1.7 Ettepanekut keskse juurdepääsupunkti omandivormi ning avaliku sektori variandi puhul ka NAPi asukoha organisatsiooni vaatevinklist vastavalt punktile 4.1.6; 6.4.1.8 Hinnangut teiste riikidega ühise NAPi loomise võimalikkuse osas vastavalt punktile 4.1.7; 6.4.1.9 Ettepanekut NAPi ülesehituseks ja asukohaks eFTI vaates, pidades silmas funktsioonide laienemist transpordiliikide üleselt, vastavalt punktile 4.1.8 6.4.1.10 Eesti- ja ingliskeelset kokkuvõtet. 7. Analüüsis kasutatavad lähtematerjalid 7.1 Analüüsis tuleb kasutada vähemalt alljärgnevaid andmeid ja materjale: 7.1.1 eFTI määrus. 7.1.2 eFTI hinnangudokument. 7.1.3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/40/EL, 7. juuli 2010 (ITS Direktiiv), mis käsitleb raamistikku intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks teiste transpordiliikidega. ITS Direktiivis ja selle delegeeritud aktides nähakse ette juurdepääsupunktide rajamist. Eestis on rajatud 1 NAP ITS Direktiivi mõistes https://tarktee.mnt.ee/#/et/datex ja teine MMTIS osas on väljaarendamise. 7.1.4 Transpordi- ja Liikuvuse arengukava ITF/OECD poolt koostatud taustauuring; (analüüs ingl.k) 7.1.5 Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021-2035 eelnõu materjalid. 7.1.6 Piiriüleselt toimiva eCMR lahenduse tasuvusanalüüs. 7.1.7 DIGINNO-Proto projekti lõppraport ja selle lisad. 7.1.8 eCMR rakendamise teekaart Balti mere regioonis. 7.1.9 Eesti maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021-2024. 7.1.10 eFTI rakendusaktide väljatöötamist puudutavad DTLF töödokumendid (saadetakse Töö teostajale eraldi). 7.1.11 Digiriigi ristfunktsionaalsed nõuded 7.1.12 e-veoselehe eelanalüüs (saadetakse Töö teostajale eraldi). 8.Analüüsi seiramine, töökoosolekud ja esitlused 8.1 Analüüsi kulgu seirab juhtkomisjon, mille meeskonda kuulub vähemalt: 8.1.1 MKM transpordi arengu-ja investeeringute osakonna esindaja; 8.1.2 MKM ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna esindaja; 8.1.3 MKM teede ja raudteeosakonna esindaja; 8.1.4 Transpordiameti esindaja; 8.1.5 RIA esindaja; 8.1.6 SMIT esindaja; 8.1.7 EMTA esindaja; 8.1.8 PPA esindaja. 8.2 Tellija võib kaasata juhtkomisjoni vastavalt vajadusele ka teisi liikmeid nii oma organisatsioonist, kui ka teistest organisatsioonidest. 8.3 Juhtkomisjon kinnitab ülesannete täitmise tulemuste vastavuse analüüsi eesmärgipüstitusele ning annab vajadusel täiendavaid juhiseid ja selgitusi. 8.4 Analüüsi teostamise perioodil peab Töö teostaja juhtkomisjonile ja punktis 5. viidatud osapooltele läbi viima vähemalt kaks aruteluseminari ning vähemalt ühe tulemuste tutvustamise seminari. 8.5 Analüüsi teostamise perioodil peab Töö teostaja arvestama vähemalt järgnevate koosolekute ja esitluste vajadusega: 8.5.1 Avakoosolek – hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosolekul tutvustavad Töö teostaja ja Tellija meeskondi, töö sisu ja teostamise metoodikaid, vajadusel täpsustatakse pakkumist, lepitakse kokku täpsemas edasises ajakavas ja järgmistes sammudes. 8.5.2 Igakuised vahekoosolekud juhtkomisjoniga vahetulemuste läbiarutamiseks (sh vaheraporti esitamise koosolek peale SWOT analüüsi valmimist). Täpne aeg lepitakse kokku avakoosolekul; 8.5.3 Lõppraporti esitlemise koosolek toimub vastavalt kokkulepitud ajakavale (p 6.1), mis võimaldab täita punktis 6.4 nimetatud valmis lõpparuande esitamise tähtaega – Töö teostaja tutvustab analüüsi lõpptulemeid (lõppraport) ning Tellija poolt tehakse omapoolsed märkused ja ettepanekud lõppraportile ning otsustatakse lõppraporti heakskiitmine lõppraporti esitlemise koosolekul või edastatakse täiendavad kommentaarid lõppraporti täiendamiseks 10 tööpäeva jooksul. 8.5.4 Lisaks lõppraporti tutvustamisele toimub põhitulemuste esitlemine kuni kolmel korral kuni nelja kuu jooksul pärast lõppraporti heakskiitmist, mille korraldab Tellija, informeerides Töö teostajat esitlusest vähemalt kümme tööpäeva ette. Erandjuhul ja poolte omavahelisel kokkuleppel võib etteteatamise aeg olla lühem. 8.6 Töökoosolekute ja esitluste tarbeks vajalikud materjalid valmistab ette Töö teostaja ning esitab need Tellijale vähemalt 5 tööpäeva enne töökoosoleku või esitluse päeva. Hanke alusdokumendi lisa 2 Analüüsimeeskonna kirjelduse esitamise juhend Maksimaalselt 500 sõna. 1. Kirjeldada hankelepingu täitmisse kaasatavat meeskonda, tuues detailselt välja, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab, millise analüüsi etapi eest vastutab ning millised meeskonnaliikmete oskused ja kogemused üksteist täiendavad. 2. Kui meeskonnaliikmed on tegevad mõnes rahvusvahelises koostöövõrgustikus, mis võiks aidata kaasa analüüsi teostamisele, siis kirjeldada ka seda seost. 3. Kirjeldada meeskonnaliikmete vahelist rollide ja ülesannete jaotust ning omavahelist töökorraldust ning kõigi oluliste ekspertide ja liikmete panust analüüsi erinevates etappides 4. Arvestada tuleb sellega, et tegu on ajatiheda projektiga ning esitatud meeskonna liikmed peavad aktiivselt panustama töö teostamisse kogu projekti vältel. 5. Tehnilise töö tegemiseks võib kaasata teisi meeskonnaliikmeid kuid sisutööd (analüüsi koostamine, ettepanekute tegemine, kohtumistel osalemine) peavad tegema eksperdid, keda pakkumuses on esitatud ja kes vastavad vastavustingimustes esitatud nõuetele. Hanke alusdokumendi lisa 3 Maksumuse esitamise vorm Rea Teenuse osutamise kogumaksumus Summa ilma Summa koos nr. käibemaksuta käibemaksuga € € 1 Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. Hanke alusdokumendi Lisa 4 LEPINGU PROJEKT Tallinnas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi nimetatud Tellija), ja xxx, registrikood xxx, asukoht xxx, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige xxx (edaspidi nimetatud Täitja) keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte suhteid, õigusi, kohustusi ning vastutust Lepingu objektiks oleva Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüsi teenuse teostamisel. 1.2. Pooled juhinduvad omavaheliste suhete reguleerimisel Lepingust ja selle lisadest ning Lepinguga reguleerimata küsimustes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 1.3. Leping sõlmitakse Tellija läbiviidud riigihanke – „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs”, viitenumber xxx, tulemusena ning vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 1.4. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused sõlmida Leping esindatava nimel ning nad ei tea ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 1.5. Mõisted Tellija ja Täitja hõlmavad kõiki Tellijaga või Täitjaga töö- ja teenistussuhetes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda Tellija või Täitja on kaasanud teise Poole nõusolekul Lepingu täitmisse. 1.6. Täitja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused täita Leping professionaalselt ja nõuetekohaselt. 1.7. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingule allakirjutamist ning mis on kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) nõuetega. 1.8. Käesoleva Lepingu allakirjutamise hetkel on Lepingule lisatud: Lisa 1 – Riigihanke alusdokumendid koos lisadega (leitav riigihangete registris). Lisa 2 – Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris). Lisa 3 – Üleandmise ja vastuvõtmise akti vorm. 2. Lepingu objekt, tähtaeg ja maht 2.1. Lepingu objektiks on Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs (edaspidi Tööd) vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ning Täitja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.2. Täitja annab punktis 2.1 nimetatud Töö Tellijale üle hiljemalt 6 kuu pärast arvates Lepingu sõlmimisest. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1. Tellijal on õigus: 3.1.1. nõuda Täitjalt vastavalt Lepingu tingimustele nõuetekohast, kvaliteetset ja tähtaegset Töö teostamist ning selle üleandmist punkti 5 kohaselt; 3.1.2. kontrollida Töö teostamise käiku ja nõuda Täitjalt Töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Täitja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest, konfidentsiaalsuskohustusest ja maksumusest, samuti kui Täitja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2. Tellija on kohustatud: 3.2.1. looma Täitjale Töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama Täitjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2. Täitja esitatud Töö üle vaatama ja vastu võtma, kui see on teostatud nõuetekohaselt ja vastab Tellija riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“ esitatud kirjeldusele (edaspidi tehniline kirjeldus). 3.2.3. Töö tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral teatama sellest Täitjale kirjalikult koos puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja ära näitamisega; 3.2.4. maksma Täitjale tasu punktis 6 sätestatu kohaselt. 4. Täitja õigused ja kohustused 4.1. Täitjal on õigus: 4.1.1. kasutada Töö teostamisel oma töömeetodeid ja –vahendeid; 4.1.2. nõuda nõuetekohaselt teostatud ja Tellija vastuvõetud Töö eest punktis 6 ettenähtud tasu. 4.2. Täitja on kohustatud: 4.2.1. teostama Töö professionaalselt ja kvaliteetselt vastavuses Lepingu tingimustele ning Tellija esitatud tehnilisele kirjeldusele hankelepingus sätestatud tähtaegadeks; 4.2.1.1 esitama vaheraporti peale SWOT analüüsi valmimist; 4.2.1.2 esitama lõppraporti, mis peab sisaldama Lepingu punktis 5.3 loetletud osi; 4.2.1.3 läbi viima avakoosoleku, mis toimub hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest; 4.2.1.4. läbi viima igakuiseid vahekoosolekuid juhtkomisjoniga vahetulemuste läbiarutamiseks (sh vaheraporti esitamise koosolek peale SWOT analüüsi valmimist); 4.2.1.5. läbi viima lõppraporti üleandmise koosoleku; 4.2.1.6. esitlema põhitulemusi kuni kolmel korral kuni nelja kuu jooksul pärast lõppraporti heakskiitmist. 4.2.2. lubama Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitama Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.3. teatama Tellijale viivitamatult võimalikest viivitustest Töö teostamisel; 4.2.4. Töö lepingutingimustele ja tehnilisele kirjeldusele mittevastavuse korral kõrvaldama Tellija nõudmisel puudused Töös või esitama uue, lepingutingimustele vastava Töö Tellija näidatud tähtaja jooksul; 4.2.5. loovutama Tellijale kõik Tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates Töö vastuvõtmist Tellija poolt. Tellijal on õigus kasutada uuringut (teost) ja muid Töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib Tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub Tellija viitama Täitjale; 4.2.6. Täitja annab koos Lepingu objektiga Tellijale üle kõik varalised õigused Lepingu objektile ja kinnitab, et tal on õigus Tellijale neid üle anda ning juhul kui kolmandad isikud esitavad Tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab Täitja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud; 4.2.7. Analüüsi käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab Täitja Tellijale üle pärast Töö valmimist ning need kuuluvad Tellijale. Täitja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada Lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. Täitjal ei ole õigust anda Tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandatele isikutele. Tasu autori varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 6 nimetatud tasus. 5. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 5.1. Täitja peab Tellijale esitama peale SWOT analüüsi teostamist vahearuande. Tellija annab tagasiside Täitjale 2 nädala jooksul alates Tellija kinnitusest, et vahearuanne on kätte saadud. 5.1.1 Vahearuande üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse eraldi. Vahearuande üleandmise akti allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt vahearuande vastu. 5.1.2 Vahearuandele tuginedes valib Täitja koostöös Tellijaga välja kolm kõige potentsiaalikamat arengustsenaariumit. 5.2 Täitja peab Tellijale hiljemalt 6 (kuue) kuu möödudes peale Lepingu sõlmimist üle andma korrektselt vormistatud lõppraporti, mis peab sisaldama kõiki lepingu punktides 5.3.1-5.3.11 toodud osasid ja kõiki taustmaterjale, andmeid ja infot, mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi. Dokumentatsioon säilitatakse Tellija keskkonnas ning selle säilimise eest vastutab Tellija. 5.3. Üle antava Töö dokumentatsioon (lõppraport) koosneb alljärgnevatest osadest: 5.3.1 Kasutatud analüüsimetoodika ja terminoloogia kirjeldus; 5.3.2 Loetelu arvesse võetud lähteandmetest ja suundumustest, mille alusel analüüs on teostatud; 5.3.3 Õigusliku ja majandusliku vaate mõju ning SWOT analüüsi (s.h kokkuvõttev tabel iga stsenaariumi kohta); 5.3.4 Keskse juurdepääsupunkti (NAPi) funktsionaalsete nõuete kirjeldus; 5.3.5 Võrdleva tabeli vormis majandusanalüüs iga stsenaariumi kohta; 5.3.6 NAPi rahastusmudel ja rakendamise ajakava (teekaart); 5.3.7 Ettepanek keskse juurdepääsupunkti omandivormi ning avaliku sektori variandi puhul ka NAPi asukoha organisatsiooni vaatevinklist; 5.3.8 Hinnang teiste riikidega ühise NAPi loomise võimalikkuse osas; 5.3.9 Ettepanek NAPi ülesehituseks ja asukohaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määruse (EL) 2020/1056 vaates, pidades silmas funktsioonide laienemist transpordiliikide üleselt; 5.3.10 Eesti- ja ingliskeelne kokkuvõte; 5.3.11 Lepingu objektiga seonduvad muud materjalid. 5.4. Täitja peab andma Lepingu alusel teostatavad tööd üle vastavalt kokkulepitud kirjeldustele, nõuetele ja tähtajaks. 5.5. Lepingu alusel tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid koostatakse eraldi. Üleandmise akti allkirjastamisega võtab Tellija Täitjalt esitatud Töö vastu. Vastuvõtmise akti allkirjastab Tellija peale Töö üle andmist, kui tal ei ole teostatud Töö suhtes pretensioone või kui pretensioonide alusel on Täitja teinud Töös parandused. Tekkinud pretensioonide korral esitab Tellija need Täitjale kirjalikult, Täitja peab Töös tegema vastavad parandused omal kulul Tellija määratud tähtaja jooksul. 5.6. Tellija ei allkirjasta Tööde vastuvõtmise akti, kui Täitja ei ole teostanud Tööd vastavalt lepingu tingimustele. 6. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 6.1. Lepingu kogumaksumus on xxx eurot (ilma käibemaksuta). Lepingu kogumaksumus sisaldab ka autoritasu. 6.2. Tasumine toimub kahes osas: 6.2.1 Täitja esitab 70% ulatuses arve peale SWOT analüüsi tegemist ja selle kohta esitatud vahearuande aktiga vastuvõtmist; 6.2.2 Täitja esitab Tööde eest tasumiseks pärast hankelepingu täitmist ja lõppraporti aktiga vastuvõtmist arve ülejäänud 30% kohta. 6.3. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on Täitja esitataval arvel näidatud arveldusarve. 6.4. Vastavalt raamatupidamise seaduse muudatustele saab alates 2019. aasta 1. juulist avaliku sektori üksustele saata üksnes e-arveid. 6.5. Täitja esitab Tellijale arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). 6.6. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud Tellija volitatud esindaja. 6.7. Tellija tasub teostatud Töö eest pärast Töö vastuvõtmist 21 päeva jooksul Täitja esitatud arve kättesaamisest arvates. 7. Vastutus 7.1. Lepingut rikkunud Pool on kohustatud tekkinud kahju teisele Poolele hüvitama. 7.2. Juhul, kui Täitja ei esita Tellijast mitteolenevatel põhjustel tähtajaks hankelepingus tellitud Tööd, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 0,15% hankelepingu üle andmata etapi maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 7.3. Juhul, kui Täitja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi kui tähtaja ületamine, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Täitjale rikkumise kõrvaldamiseks 10 päeva. Kui Täitja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 20% hankelepingu maksumusest ning kui rikkumine kestab rohkem kui 30 päeva, võib Tellija lisaks leppetrahvi nõudele Lepingu üles öelda punkti 11.3 kohaselt. 7.4. Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja tema vastuvõetud Töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma Täitjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7.5. Juhul, kui Täitja teostatud Tööde üleandmisel ilmneb rohkem, kui ühel korral, kokkulepitud tähtaja pikendamist või Tööde edasilükkamist Täitjast tulenevatel asjaoludel, on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist kuni 600 eurot iga rikkumise toimumise eest, sõltuvalt rikkumise olulisusest, aga mitte rohkem kui 6 000 eurot lepinguperioodi jooksul. 7.6. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada Täitja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Täitjale maksmisele kuuluva tasuga. 7.7. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli Lepingust tulenevate muude kohustuste täitmisest. 7.8. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Pooled kohustuvad hoidma saladuses ning mitte edastama kolmandatele isikutele konfidentsiaalset teavet, mis on neile teatavaks saanud Lepingu kohustusi täites või juhuslikult, eelkõige neile teatavaks saanud isikuandmeid, sealhulgas mitte edastama nimetatud teavet selleks õiguslikku alust mitteomavatele isikutele ning välistama juurdepääsu nimetatud teabele. 8.2. Täitja kohustub lepingut täitma piisava ja korraliku hoolsusega, et ära hoida infoleke või kolmandate isikute andmete avalikuks saamine ning rakendama kõiki kohaseid õiguslikke võimalusi, et tööülesannet ootuspäraselt täita ja tegema mõistlikke jõupingutusi Lepingu täitmiseks, kahjude ennetamiseks ja ärahoidmiseks. 8.3. Pooled lähtuvad piisava ja korraliku hoolsuse puhul selliste oskuste ja teadmiste tasemest, mille kasutamist Lepingu täitmisel on mõistlik eeldada ja mis on vastavuses avalike huvide, heade tavade ja hea usu põhimõttega. 8.4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka peale Lepingu lõppemist või lõpetamist. 8.5. Iga punktides 8.1 ja 8.2 sätestatud konfidentsiaalsustingimuste rikkumise korral on Tellijal õigus nõuda Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses või kahju hüvitamise nõude asemel nõuda leppetrahvi tasumist 6 000 eurot iga rikkumise toimumise eest. 9. Vääramatu jõud 9.1. Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või Poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2. Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad Lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 9.3. Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust viivitamata teatama teisele Poolele pärast seda, kui Pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma Lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1. Pooled kohustuvad teist Poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2. Teade loetakse teisele Poolele kätte toimetatuks, kui: 10.2.1. teade on edastatud teisele Poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 10.2.2. teade on edastatud e-kirjaga ja selle kättesaamise kohta on esitatud kinnituskiri; 10.2.3. teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.4. teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise Poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud 3 päeva). 10.3. Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige Poolte Lepingu lõpetamise avaldused, samuti Poole nõue teisele Poolele, mis esitatakse tulenevalt Lepingu rikkumisest. Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. 10.4. Kõigist muudatustest Lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele 2 (kahe) tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1. Käesolev Leping jõustub pärast Lepingu ja Lepingu Lisade mõlemapoolset allakirjutamist ja kehtib kuni Poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 11.2. Pooltel on õigus Lepingu muutmises kokku leppida üksnes kooskõlas riigihangete seaduses sedastatud reeglitega. 11.3. Pooltel on õigus ennetähtaegselt Lepingust taganeda või üles öelda juhul kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral ei ole Töö puudust kõrvaldatud 30 päeva jooksul arvates temale Lepingu rikkumise lõpetamise nõude esitamisest. 12. Vaidluste lahendamine 12.1. Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2. Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras Tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos Lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1. Kumbki Pool ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi anda üle kolmandale isikule ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 13.2. Täitja on teadlik, et Leping on avalik. 13.3. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel ja vastuvõtmisel on Juku Paulus, telefon +372 639 7689, faks +372 631 3660, e-post [email protected]. 14.2. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada Tellijat kõikides Lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud Lepingu muutmine, tähtajalise Lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 14.3. Täitja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, kontrollimisel, ja üleandmisaktide esitamisel on xxx, telefon xxx, e-post xxx. 14.4. Juhul, kui Tellija või Täitja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele Poolele koheselt kirjalikult. Poolte allkirjad: Tellija: Täitja: Majandus- ja Kommunikatsiooni- xxx ministeerium kantsler juhatuse liige Hanke alusdokumendi lisa 5 Vormid pakkumuse koostamiseks Riigihanke nimetus: „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ Riigihanke viitenumber: HD lisa 5 vorm I Pakkuja kinnituskiri HD lisa 5 vorm II Projektimeeskonna kinnituskiri HD lisa 5 vorm III Meeskonnaliikme CV vorm HD lisa 5 vorm IV Volikiri pakkuja esindamiseks HD lisa 5 vorm V Volikiri ühispakkumuse esitamiseks HD lisa 5 vorm VI Projekti aja- ja tegevuskava HD lisa 5 vorm VII Riskianalüüs HD LISA 5 VORM I - PAKKUJA KINNITUSKIRI Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe Hanke nimetus: juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs RHR viitenumber: Pakkuja volitused: [ Pakkuja / Ühispakkujate volitatud esindaja / Ühispakkuja ]1 Pakkuja nimi: Pakkuja registrikood: Juriidiline aadress: Postiaadress: Kontakttelefon: E-posti aadress: 1. Kinnitame, et 1.1. oleme arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need tööd, mis ei ole riigihanke alusdokumentides kirjeldatud, kuid mis on tuginedes heale tavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud tööde nõuete kohaseks teostamiseks; 1.2. oleme pakkumuse maksumuses igakülgselt arvesse võtnud kõiki riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusi, kulusid, riske ja asjaolusid ning tingimusi (üldiseid ja erilisi asjaolusid, seejuures midagi välja jätmata), mis võiks pakkumuse maksumust mõjutada; 1.3. käesolev pakkumus on jõus vähemalt 120 päeva; 1.4. meile on antud võimalus saada täiendavat informatsiooni HD sisu, HT sisu ja hankelepingu eseme kohta ning esitatud informatsioon on piisav käesoleva riigihanke teostamiseks; ___________________________________ Kuupäev: Pakkuja esindaja nimi ja allkiri 1 Vali sobiv ja kustuta ülejäänud valikud HD LISA 5 VORM II - PROJEKTIMEESKONNA KINNITUSKIRI Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe Hanke nimetus: juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs RHR viitenumber: Pakkuja nimi: Mina, allakirjutanu, olles riigihankes „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs” pakkuja projektimeeskonna liige, kinnitan oma valmisolekut osalemiseks riigihankes „E-Veoselehe prototüübi valmistamine ja testimine” alltoodud rollis: Nimi Roll projektis 1. 2. 3. 4. 5. vajadusel lisada ridu Kinnitan, et ülalnimetatud isik(ud) on pakkuja projektimeeskond hankel „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs” ___________________________________ Projektimeeskonna liikme nimi ja allkiri ___________________________________ Pakkuja esindaja nimi ja allkiri HD LISA 5 VORM III – MEESKONNALIIKME CV VORM Väljapakutud roll hankes Projektijuht Nimi pp.kk.aaaa Sünniaeg VALDKONDLIK KOGEMUS (vastavalt HD punktile 10.1.1 ja 10.3) Teostatud Läbiviimise aeg Töö tellija Tegemist oli: projektide/lepingute pp.kk.aaaa- Organisatsioo - IT-arendusprojektiga; nimetus ja lühikirjeldused pp.kk.aaaa ni nimi, - IT-analüüsiprojektiga kontaktisik, - rahvusvahelise projektiga; kontaktandme - avaliku sektori IT-arendusprojektiga; d - avaliku sektori IT-analüüsiprojektiga; Tuua välja sobiv(ad) pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa– pp.kk.aaaa vajadusel lisada ridu Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – maanteelogistika valdkonna ekspert Nimi pp.kk.aaaa Sünniaeg VALDKONDLIK KOGEMUS (vastavalt HD punktile 10.1.2 ja 10.3) Teostatud Läbiviimise aeg Töö tellija Tegemist oli Tegemist oli projektide/lepingute pp.kk.aaaa- Organisatsiooni maanteetranspordi- rahvusvahelise nimetus ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa nimi, kontaktisik, logistikaprojektiga projektiga kontaktandmed Jah/ei Jah/ei pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa– pp.kk.aaaa vajadusel lisada ridu Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – ärianalüütik Nimi pp.kk.aaaa Sünniaeg VALDKONDLIK KOGEMUS (vastavalt HD punktile 10.1.3 ja 10.3) Teostatud Läbiviimise Töö tellija Tegemist oli Tegemist oli projektide/lepingute nimetus aeg Organisatsiooni - infosüsteemide rahvusvahelise ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa- nimi, kontaktisik, analüüsi projektiga pp.kk.aaaa kontaktandmed projektiga Jah/ei - protsesside kaardistamise projektiga Tuua välja sobiv(ad) pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa– pp.kk.aaaa vajadusel lisada ridu Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – infosüsteemide analüütik Nimi pp.kk.aaaa Sünniaeg VALDKONDLIK KOGEMUS (vastavalt HD punktile 10.1.4 ja 10.3) Teostatud Läbiviimise Töö tellija Tegemist oli: Tegemist oli projektide/lepingute nimetus aeg Organisatsiooni - infosüsteemi rahvusvahelis ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa- nimi, kontaktisik, loomisega e projektiga pp.kk.aaaa kontaktandmed - infosüsteemi juurutamisega Jah/ei - Infosüsteemi modifitseerimisega Tuua välja sobiv(ad) pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa– pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa– pp.kk.aaaa vajadusel lisada ridu Väljapakutud roll hankes Meeskonna liige – õigusalane ekspert Nimi pp.kk.aaaa Sünniaeg VALDKONDLIK KOGEMUS (vastavalt HD punktile 10.1.5 ja 10.3) Teostatud Läbiviimise Töö tellija Tegemist oli: Tegemist oli projektide/lepingute nimetus aeg Organisatsiooni - infotehnoloogia rahvusvahelis ja lühikirjeldus pp.kk.aaaa- nimi, kontaktisik, alase e projektiga pp.kk.aaaa kontaktandmed õigusanalüüsi teostamisega Jah/ei - transpordi alase õigusanalüüsi teostamisega Tuua välja sobiv(ad) pp.kk.aaaa – pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa– pp.kk.aaaa vajadusel lisada ridu Kas vormil esitatud andmed on pakkuja ärisaladus*: * Palume märkida lahtrisse „Jah“, kui pakkuja loeb vormis esitatud andmeid ärisaladuseks, mille andmeid pakkuja ei soovi väljastada kolmandatele isikutele __________________________________ Kuupäev: Pakkuja esindaja nimi ja allkiri HD LISA 5 VORM IV – VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe Riigihanke nimetus: juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs RHR viitenumber: Pakkuja nimi: Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi, isikukood ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, isikukood, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust, hankelepingut. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Kuupäev: _________________ ____________________ (volitaja allkiri) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ HD LISA 5 VORM V – VOLIKIRI ÜHISPAKKUJA ESINDAMISEKS Hankija nimi: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe Riigihanke nimetus: juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs RHR viitenumber: Pakkuja nimi: Käesolevaga volitab ühises pakkumuses osaleja ___________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus ühises pakkumuses osalevat _________________ (ühispakkujate volitatud esindaja nimi ja registrikood) olema meie ühises pakkumuses ühispakkujate volitatud esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust, hankelepingut. Kinnitame et ühispakkujana vastutame hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ Kuupäev: _________________ ____________________ (volitaja allkiri) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) Pakkuja: /allkirjastatud digitaalselt/ HD LISA 5 VORM VI – PROJEKTI AJA- JA TEGEVUSKAVA TEGEVUSE SISU AJAKAVA (tööde teostamise aeg VASTUTAJA TEGEVUS LÜHIKIRJELDUS (läbi mille nädalates st mitmendal nädalal (milline tulemus saavutatakse) töödega alustatakse ja mitmendal meeskonnaliige lõpetatakse) antud tegevuse etapi eest vastutab) tööde teostamiseks kuluv nädalate arv kokku HD LISA 5 VORM VII – RISKIANALÜÜS (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta) RISK ESINEMISE (s.h kas tegu OLULISUS TÕENÄOSUS (madal, on ajakava, RISKI KIRJELDUS (väike, ENNETAMIS- JA tegevuskava keskmine, MAANDAMISMEETMED või metoodika keskmine, kõrge) riskiga) suur) Hanke alusdokumendi lisa 6 Teostatud töö üleandmise ja vastuvõtmise akt hanke viitenumbriga … raames Teostatavate tööde nimetus: „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ Töö teostaja üldandmed: Töö teostaja ärinimi: Töö teostaja registrikood: Töö teostaja juriidiline aadress: Töö teostaja poolse kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber): Töö kogumaksumus: Maksumus eurodes KM-ta: Maksumus eurodes KM-ga: Teostatud töö kirjeldus: Töö on teostatud täies mahus hanke viitenumber …. raames ning vastavad hanke alusdokumendi tingimustele. Töö vastuvõtjale anti üle järgmised andmefailid: Poolte allkirjad: Töö vastuvõtja Töö üleandja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium xxxxxxxxxxx Juku Paulus xxxxxxxxxxx peaspetsialist xxxxxxxxxxx Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt digitaalselt Hanke alusdokumendi lisa 7 Hanke „Eesti riigi keskse elektroonilise maanteetranspordi veoselehe juurdepääsupunkti (NAP) toimimismudeli analüüs“ pakkumuse hindamise metoodika 1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumite alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad: Jrk Kriteeriumi nimetus Max. punktid Pakkumuse maksumus 20 Pakkumuse tehnilise lahenduse alakriteeriumid 80 1 Analüüsi metoodika kirjeldus 40 2 Analüüsi aja- ja tegevuskava ((sh ootused tellijale)) 20 3 Riskianalüüs (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta) 20 Kokku 100 2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 3. Pakkumuse tehnilist lahendust hindab hankekomisjon. 4. Hindajad lähtuvad hindamisel käesolevas dokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses konsensusliku otsuse alusel koostatud protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud. Tellija võib vajadusel hindamisele kaasata eksperte. 5. Pakkumuse tehnilise lahenduse väärtuspunktid saadakse igas tehnilise lahenduse alakriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. Analüüsi metoodika kirjeldus Maksimaalselt on võimalik saada 40 punkti (35 punkti + 5 lisapunkti) Hindamiskriteeri Punktid Punktid Punktid Punktid umid Kriteeriumi Kriteeriumi Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: komponendid: komponendid: Analüüsi 35 Analüüsi eesmärgid ja peamised 25 Analüüsi eesmärgid ja 10 Analüüsi eesmärkide ja 0 Pakkumuses on palju läbiviimise küsimused on selgelt kirjeldatud, peamised küsimused on põhiküsimuste kirjeldus on olulisi puudujääke ja / või metoodika vastavuses püstitatud ülesandega kirjeldatud ja avatud peamiselt koostatud tellija peamiste ebatäpsusi, mis mõjutavad kirjeldus ning lähenemine on täielikult tellija vajaduste kohaselt. vajaduste kohaselt, kuid see on ülesannet, nt pakkuja tehnilises kirjelduses loetletud Puudused ja ebatäpsused ei ole osaliselt ebaselge ja / või tõlgendab analüüsi tellija vajadustega kooskõlas. põhimõttelised. vastuoluline ja / või liiga üldine. eesmärki ja peamisi küsimusi selliselt, et see ei Väljapakutud metoodiliste Analüüsi meetodeid ja selle Analüüsi meetodid ja selle vasta tellija vajadustele, lahenduste teostatavus on protseduure ning ülesandeid on protseduurid ning täiendavad kirjeldus ei ole piisav ja / põhjendatud ja kõik lahendused kirjeldatud enamasti ülesanded on üldjuhul sobivad, või on avatud rohkem kui on eesmärgipäraselt seotud üksikasjalikult ja selgelt. kuid puudused esinevad näiteks ühele tõlgendusele ja / või analüüsi eesmärgi ja üksteisega. Kirjeldatud koostöö- ja pakutud lahenduste põhjendustes kopeerib tehnilises kommunikatsioonistruktuur ja / või kokkusobivuses ning kirjelduses väljatoodut, Pakkujal on selge ettekujutus vastab tellija ootustele ja kirjelduse selguses, nt pakkuja ilma sisulise täienduseta. koostööst ning kõigi osapoolte võimaldab sujuvat omavahelist tõlgendab analüüsi eesmärki ja vahelise sujuva suhtlemist analüüsi käigus. peamisi küsimusi selliselt, et see Analüüsi meetodite ja selle kommunikatsiooni korraldamisest ei vasta tellija vajadustele, protseduuride analüüsi käigus. Analüüsi erinevad etapid ja kirjeldus ei ole piisav ja / või on kirjeldamisel ja lõplik väljund on kirjeldatud ja avatud rohkem kui ühele täiendavates peamistes Analüüsi etappide väljundid on struktureeritud, kuid pakkuja ei tõlgendusele ja / või kopeerib ülesannetes on palju olulisi hästi kirjeldatud, selgitatud ja ole täielikult argumenteerinud tehnilises kirjelduses puudujääke (nt struktureeritud. metoodika valikut ja / või pakkumuskutse selgituses ebapiisavad lahendused, andmekogumise meetodeid ja väljatoodut, ilma sisulise selguse puudumine, Pakkumus peegeldab arusaamist kõik välja toodud allikaid ei täienduseta. olulised vastuolud ja / või analüüsiobjektist, analüüsitavatest ole asjakohased. Puudused ja esitatud lahenduste stsenaariumidest ja ebatäpsused ei ole Kirjeldatud koostöö-ja mittetäielikkus), sh maanteekaubaveo põhimõttelised. kommunikatsioonistruktuur uurimismetoodika valikut toimimispõhimõtetest, seotud tekitab Tellijas kahtlusi ei ole põhjendatud ja/või osapooltest (sh riiklikud Pakkumus peegeldab kommunikatsiooni piisava metoodika ei ole sobiv institutsioonid) ja nende arusaamist analüüsiobjektist ja tõhususe ja/või selge tervikliku ülevaate ja vajadustest, sõlmküsimustest ja analüüsitavatest läbimõelduse ja/või põhjendatuse analüüsi koostamiseks teemadest, mis on analüüsi jaoks stsenaariumitest, kuid üles osas. ja/või andmekogumise olulised. jäävad küsimused, kas on meetodeid ja allikaid ei ole arvestatud kõikide oluliste Pakkumuses pole piisavalt põhjendatud. aspektidega maanteekaubaveo selgitatud maanteekaubaveo toimimispõhimõtetest lähtuvalt valdkonna strateegiliste Koostöö- ja ning kas kõigi seotud sõlmküsimuste mõistmist. kommunikatsioon ei taga osapoolte (sh riiklikud analüüsi eesmärkide institutsioonid) vajadused on saavutamist, mistõttu ei kaalutud. ole tellija veendunud hankelepingu kvaliteetses täitmises. Pakkumus ei veena tellijat analüüsi eesmärgi mõistmises. Lisapunktid 5 Hindajate konsensuslikul hinnangul on võimalik anda lisapunkte projekti metoodika kirjeldusele, mis pakub täiendavat lisandväärtust projektile aspektides, mida tellija ei ole otseselt välja toonud, kuid mis aitavad olulisel määral kaasa projekti oodatavate tulemuste saavutamisele. Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on välja pakutud omapoolseid põhjendatud lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine, rahvusvaheliste võrgustikega konsulteerimine vms). Analüüsi aja- ja tegevuskava kirjeldus (sh ootused tellijale) Maksimaalselt on võimalik saada 20 punkti Hindamiskriteeriu Punktid Punktid Punktid Punktid mid Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: Analüüsi aja- ja 20 Tegevus- ja ajakava on 15 Tegevus- ja ajakava on tellija 5 Tegevus- ja ajakava on tellija 0 Tegevus- ja ajakavas on tegevuskava tellija vaates ratsionaalne vaates üldiselt ratsionaalne ja vaates tervikuna või mitmes palju olulisi puudujääke kirjeldus (sh ja realistlik, põhjalikult realistlik, olulises osas läbi olulises osas ebaratsionaalne või ja/või ebatäpsusi ja/või ootused Tellijale) läbi mõeldud ja detailselt mõeldud ja kirjeldatud. ebarealistlik, ebapiisavalt läbi tellijal on kahtlusi, kas kirjeldatud, sh: mõeldud või kirjeldatud, sh ülesannet saab täita - tegevus- ja ajakavas esineb vaid lubatud ajagraafikus. - välja on toodud väheolulisi, mittesisulisi puudusi - esineb vastuolusid konkreetsete konkreetsed etapid ja või lahknevusi konkreetsete (ala)tegevuste ning nende peamise (ala)tegevused ning nende etappide ja (ala)tegevuste ning vastutaja ja läbiviija(te) peamine vastutaja ja nende peamise vastutaja ja kirjelduses läbiviija(d). Kajastatud on läbiviija(te) kirjelduses, esitatud kõik meeskonna meeskonna liikmete kirjelduses - ja/või pakkuja pole kirjeldanud kirjelduses (HD lisa 2) (HD lisa 2) ja oluliste ekspertide koostööd kaasatavate osapoolte esitatud liikmed ja kõigi ning meeskonnaliikmete panuses ning tellijaga, oluliste ekspertide ning analüüsi erinevates etappides. meeskonnaliikmete panus erinevates analüüsi - ajakavas on märgitud, milliste - ja/või pole kajastatud kõiki etappides. tegevuste juures, milleks ja millal meeskonna kirjelduses (HD lisa 2) kavandab pakkuja koostööd esitatud liikmeid ja kõigi oluliste - ajakavas on märgitud, kaasatavate osapoolte ja tellijaga ekspertide ning milliste tegevuste juures, meeskonnaliikmete panust milleks ja millal kavandab erinevates analüüsi etappides. pakkuja koostööd kaasatavate osapoolte - ajakavas on küll märgitud, ning tellijaga milliste tegevuste juures ja millal kavandab pakkuja koostööd kaasatavate osapoolte ja tellijaga, kuid kaasatavate osapoolte ja tellija panus on kirjeldamata Riskianalüüs (nii ajakava, tegevuskava, kui ka metoodika kohta) Maksimaalselt on võimalik saada 20 punkti Hindamiskriteeriu Punktid Punktid Punktid Punktid mid Kriteeriumi Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: Kriteeriumi komponendid: komponendid: 20 Analüüsi ajakava, tegevuskava ja 15 Analüüsi ajakava, 5 Analüüsi ajakava, 0 Analüüsi ajakava, metoodikaga seotud riskide ja tegevuskava ja metoodikaga tegevuskava ja tegevuskava ja metoodikaga nende maandamismeetmete seotud riskide ja nende metoodikaga seotud seotud riskide ja nende Riskianalüüs (nii struktuurne ja selge kirjeldus näitab maandamismeetmete riskide ja nende maandamismeetmete kirjeldus ajakava, pakkujapoolset eeskujulikku sisulist kirjeldus näitab pakkuja maandamismeetmete on tervikuna või mitmes tegevuskava, kui ka metoodika arusaamist ja võimekust nende arusaamist ja üldist kirjeldus on mitmes olulises osas ebaratsionaalne kohta) riskide hindamise ja maandamisega võimekust riske maandada, olulises osas või ebarealistlik, ebapiisavalt toime tulla. kuid mõne teguri osas on ebaratsionaalne või läbi mõeldud või kirjeldatud. Tellija saab pakkumuse põhjal olla riskianalüüs puudulik, ebarealistlik, Riskide maandamismeetmed veendunud pakkujapoolses vastuoluline või pakkuja ebapiisavalt läbi ei taga analüüsi eesmärkide võimekuses tagada hankelepingu poolt lahti kirjutamata. mõeldud või kirjeldatud. saavutamist, mistõttu ei ole kvaliteetne täitmine. Riskianalüüs tagab tellija Riskianalüüs ei pruugi tellija veendunud hinnangul mõningate tellija hinnangul tagada hankelepingu kvaliteetses mööndustega hankelepingu hankelepingu täitmises. kvaliteetse täitmise. kvaliteetset täitmist.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel