Rahandusministeerium Meie 15.07.2021 nr 4-2/2021/4382-1
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi
2020. aasta asutajaõiguste teostamise aruanne
Austatud rahandusminister
Käesolevaga edastame Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asutajaõiguste teostaja
aruande 2020. aasta kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asutajaõiguste teostaja aruanne 2020. aasta kohta.
Aruandele on lisatud MKM valitsemisel olevate sihtasutuste finantsprognoosid ja
tegevuseesmärkide tabelid.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Regina Raukas
625 6373
[email protected]
2 (2)
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI ASUTAJAÕIGUSTE
TEOSTAMISE ARUANNE 2020
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISEL
OLEVAD SIHTASUTUSED
1. SIHTASUTUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE
1.1. Ministeeriumi valitsemisel olevate sihtasutuste nimekiri
Sihtasutuse nimi Asutajate Asutamise korralduse Asutamise Märkus
arv kuupäev ja number aeg
1 Vabariigi Valitsuse 29.06.2000. Riigi sihtasutus
Sihtasutus KredEx 1 14.07.2000
a korraldus nr 555-k
2 Riigi sihtasutus/
lõpetas
Sihtasutus Eesti Vabariigi Valitsuse 21.12.1999.
1 24.01.2000 majandustegevuse
Akrediteerimiskeskus a korraldus nr 1390-k
seisuga 31.12.2020.
Likvideerimisel.
3 Ettevõtluse Vabariigi Valitsuse 29.06.2000. Riigi sihtasutus
1 28.08.2000
Arendamise Sihtasutus a korraldus nr 556-k
4 Sihtasutus Ida- Riigi osalusel
Vabariigi Valitsuse 27.08.2009.
Virumaa Tööstusalade 5 06.11.2009 asutatud sihtasutus
a korraldus nr 361
Arendus
5 Eesti Interneti Vabariigi Valitsuse 5.05.2009. a Riigi osalusel
2 13.02.2009
Sihtasutus korraldus nr 39 asutatud sihtasutus
6 Riigi Riigi sihtasutus
Vabariigi Valitsuse 12.12.2000.
Infokommunikatsiooni 1 18.12.2000
a korraldus nr 1008-k
Sihtasutus
7 Sihtasutus Tallinna Vabariigi Valitsuse 21.01.03. a Riigi osalusel
3 13.03.2003
Teaduspark Tehnopol korraldus nr 51-k asutatud sihtasutus
2. VALITSETAVATE SIHTASUTUSTE ARUANDED
Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx)
Muutused valitsetavas sihtasutuses
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise
hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.
Sihtasutuse jätkamise vajadus
KredEx on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud finantsasutus, mis aitab
Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda pakkudes laene,
riskikapitali, krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi. KredEx pakub teenuseid turutõrke
esinemisel ja tõmbub tagasi, kui sekkumine pole enam vajalik ega otstarbekas.
KredExi eesmärgiks on teenida Eesti ühiskonna terviklikke huve, seades need kõrgemale
üksiku ettevõtja või elaniku huvidest. KredExi ülesanne on tagada pakutavate teenuste
jätkusuutlikkus läbi nullkasumi pikaajalises perspektiivis ning vältida moonutusi eraturu
toimimises. KredEx on eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb sihtasutuse vormis. Kuigi
1
sihtasutuse on asutanud riik ning riik teostab KredExi tegevuse üle kontrolli Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, on KredEx oma otsustes iseseisev. KredEx ei ole
kasumit taotlev organisatsioon ning lähtub oma tegevuses eelkõige avalikust huvist, seejuures
on otsuste tegemise aluseks ennekõike nende majanduslik sisu ning selgelt kahjumlikke või
liiga suure riskiga tegevusi ette ei võeta. KredEx tegutseb krediidiandja põhimõtete kohaselt,
teenides tulu käendustasudest ning intressi- ja investeerimistuludest, mille arvelt kaetakse nii
tekkivad kahjud kui ka halduskulud. Samuti osutab KredEx riigile eluasemevaldkonna toetuste
administreerimise teenust.
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse
tegevuse ümberkorraldamist läbi Sihtasutuse Kredex ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse
ühendamise, eesmärgiga panustada senisest enam teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni
ning ettevõtlust toetavate tegevuste arendamisesse, võimaldades seeläbi pakkuda turule
paremaid väärtuspakkumisi ning senisest terviklikumaid ja tõhusamaid teenuseid ettevõtetele.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
Sihtasutuse tegevust 2020. aastal võib hinnata heaks.
2020. aastal oli ettevõtlusvaldkonna tegevusmaht COVID-19 pandeemiast tingitud
majanduskriisi tõttu varasemate aastatega võrreldes tunduvalt suurem. Lisaks tavameetmetele
toetas KredEx ettevõtteid üheksa uue, erakorralise käendus- ja laenuteenusega. Nende eesmärk
oli võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste
ületamiseks. Võrreldes ettevõtjatele suunatud tavateenustega olid erakorralised meetmed
tavapärasest kõrgema riskiga, mille tõttu tuli märgatavalt suurendada allahindlusi ja eraldisi.
Kokkuvõttes võib märkida, et SA KredEx 2020 aastaks püstitatud eesmärgid said suures osas
täidetud.
Majandustulemused
SA Kredex 2020.aasta varade maht oli 968,7 miljonit eurot ning majandusaasta tulemiks
kujunes 1,2 mln eurot. Kasumist pärines 0,9 mln eurot edukatest era- ja
riskikapitaliinvesteeringutest ning 0,3 mln eurot tuli tütar- ja sidusettevõtetelt.
Ülevaade eesmärkidest
Ülevaade tegevuseesmärkidest on lisatud käesolevale aruandele.
Eluasemelaenu käendused
2020. aastal moodustas KredExi käendusega eluasemelaenude maht 23% Eestis väljastatud
eluasemelaenude mahust (2019. a 25%). 2020. aastal väljastati eluasemelaenu käendusi
summas 40,1 mln eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 5 mln eurot (12,5%) rohkem. Aasta
lõpuks ulatus nende käenduste portfelli maht 93,8 mln euroni (2019. a 88,5 mln eurot).
Laenukäendusega soetas või renoveeris 2020. aastal eluaseme 3658 leibkonda, sealhulgas 1938
noort spetsialisti (19,26 mln eurot), 1176 noort peret (12,08 mln eurot), 491 energiatõhusa
eluaseme omandajat (8,15 mln eurot) ja 53 veterani (601 292 eurot).
Kriisimeetmena muudeti 2020. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimistoetuse tingimusi: lisati
tervikliku rekonstrueerimise toetamine suuremas mahus ja piirkondlikud erisused. Nii tekkis
suurematest asulatest väljaspool oma eramut terviklikult rekonstrueerijatele võimalus saada
2
toetust kuni 50% ulatuses (summapiirang 50 000 eurot). Tingimuste muutmine suurendas
tunduvalt taotluste mahtu ja ühtekokku väljastati toetust summas 3,34 mln, mis on kolm korda
rohkem kui tavaline aastamaht.
Ettevõtlusvaldkonna toetused
SA KredEx tavameetmetena väljastati ettevõtetele 2020. aastal käendusi summas 76,7 mln
eurot (2019.a 62 mln eurot) ja laene 1,8 mln eurot (2019.a 2,6 mln eurot). Peale selle väljastati
ettevõtetele COVID-19 pandeemiast tingitud majanduskriisi mõjude leevendamiseks
soodustingimustel erakorralisi käendusi summas 56,6 mln eurot ja otselaene summas 236,9 mln
eurot. Kokku käendas ja rahastas KredEx 2020. aastal 501 ettevõtet summas 370,2 mln eurot
(2019.a 411 ettevõtet summas 64,6 mln eurot). KredExi tugi võimaldas ettevõtetel 2020. aastal
kaasata pankadest ja KredExist lisarahastust rohkem kui neli korda suuremas mahus kui 2019.
aastal. 2020. aastal tehti ettevõtetele lisarahastust kättesaadavaks kokku summas 474,8 mln
eurot (2019.a 117 mln eurot). KredEx jätkas investorina osalemist era- ja riskikapitali
pakkuvates fondifondides Balti Innovatsioonifond 1, EstFund ja Balti Innovatsioonifond 2 ning
tütarettevõtte AS-i SmartCap kaudu fondifondi Early Fund II haldamist. Nimetatud
fondifondide toel investeeritakse piirkonna kiiresti arenevatesse ettevõtetesse kokku ligikaudu
1,2 mld eurot, millest 146 mln eurot on KredExi või otse Eesti riigi panus.
Tütarettevõtte AS-i SmartCap poolt valitsetava fondifondi Early Fund II varade maht oli
31.12.2020. aasta seisuga 69,4 mln eurot. Sellele avaldas enim negatiivset mõju COVID-19
laialdane levik ja sellest tingitud probleemide mõju fondi investeerimisportfelli ettevõtete
majandustegevusele. Early Fund II investeerimisportfelli kuulus kaks Eestis tegutsevat varase
faasi riskikapitalifondi. Lisaks kuulutati välja konkurss, et leida erafondivalitseja ja tema poolt
juhitud kõrgtehnoloogilistele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud
riskikapitalifond
Osaluste omandamine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Varade üleandmine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Auditid ja erikontrollid
2020. a ei viidud läbi erikontrolle. Sõltumatuks siseauditi läbiviijaks oli 2020. aastal vastavalt
nõukogu otsusele AS PricewaterhouseCoopers ja vastutavaks täitjaks Erki Mägi. 2020.aasta I
poolaastal viidi lõpule audit „Teenuste sisseostu protsess ja põhimõtted - lepingute sõlmimise
protsess väliste partneritega, jooksev kontroll sisse ostetud teenuse ulatuse ning kvaliteedi
osas“. Tehtud tähelepanekute (2 keskmise olulisusega ja 1 madala olulisusega) alusel on
kõnealuse teemaga seotud protsesse parendatud.
Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi EAK)
Muutused valitsetavas sihtasutuses
3
Vabariigi Valitsuse 09.07.2020. a korralduse nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti
Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse
nimetamine“ alusel otsustati Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus tegevus lõpetada alates
01.01.2021. a.
Sihtasutuse jätkamise vajadus
Tulenevalt riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest, mis on Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi 2019-2023 üheks poliitiliseks prioriteediks, algatas Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium 2019.a. analüüsi, mille tulemuste põhjal võeti 2020.a. vastu
otsus viia akrediteerimistegevus ühte organisatsiooni standardimise korraldamisega.
09.07.2020 andis Vabariigi Valitsus korralduse nr 253, millega nimetati Eesti riikliku
akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus
(registrikood 80120020), kes võtab üle akrediteerimistegevuse Sihtasutuselt Eesti
Akrediteerimiskeskus alates 01.01.2021 ning volitati majandus- ja taristuministrit riigi
asutajaõiguste teostajana otsustama Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (registrikood
90005739) lõpetamine alates 1. jaanuarist 2021. a.
Majandustulemused
EAK 2020.a. eelarve kinnitati kogumahus 855 tuhat eurot. EAK 2020.a. eelarvestatud tulubaas
koosnes omatulust 740 tuhat eurot ja riigitoetusest 45 tuhat eurot. Seega kavandati eelarve
negatiivse tulemiga summas -70 tuhat eurot, eesmärgiga vähendada jätkuvalt akumuleeritud
kasumist kogunenud reserve.
EAK poolt 2020. aastal osutatud teenuste eest saadud tegelik omatulu oli 878 tuhat eurot. EAK
2020 tegevuskulu oli 770 tuhat eurot. 2020 aastaks kavandatud negatiivse tulemiga kavandatud
eelarve ei realiseerunud, sest Covid 19 pandeemia tõttu alates märtsist kehtestatud eriolukord
vähendas märkimisväärselt EAK kulusid lähetustele ja rahvusvahelisele koostööle. Samuti
vähendas pinget eelarvele otsus arvutipargi kaasajastamine edasi lükata järgmisse aastasse.
2020. aasta palgakulu kokku oli 490 tuhat eurot, sh töölepinguga töötajad 378 tuhat eurot,
töövõtulepingutega tehnilised assessorid ja eksperdid 112 tuhat eurot ning juhtorganite liikmed
67 tuhat eurot.
Riigitoetus
Riigieelarve seaduse kohaselt eraldati eelarvest EAK 2020.a. kulutuste osaliseks katmiseks 40
000 eurot, mille ülekandmise ja kasutamise kohta sõlmiti 28.02.2020 majandus- ja
taristuministri ning EAK vahel sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping. Eraldisest kaetakse
EA liikmemaks, osalemine EA töös ning Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalases koostöös
ning nende tegevuste maksumuseks kujunes 2020.a. lõpuks 29493€. 03.12.2020 sõlmiti EAK
ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel kokkulepe, mille kohaselt 2020.a.
kasutamata jäänud vahendid antakse üle ühingule, mis tegutseb Eesti akrediteerimisasutusena
alates 01.01.2021.
Riigiasutuste akrediteerimisalane nõustamine ja koostöö pädevate asutustega on samuti
sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu objektiks, kuid rahalisi vahendeid nende tegevuste
finantseerimiseks EAK-le ette nähtud ei ole ja EAK finantseeris neid tegevus
akrediteerimistasudest.
Alates 2010. aastast on riigitoetuse osakaal EAK eelarves pidevalt kahanenud ning 2020.a
moodustas riigitoetus EAK kinnitatud eelarve tuludest 2,7%.
4
Keskkonnaministeeriumiga 13.03.2020.a. sõlmitud lepingu kohaselt tasus ministeerium EAK-
le EMAS-süsteemi tõendajate akrediteerimis-skeemi ülalpidamiseks 1850 €. Muud EAK
akrediteerimissüsteemi ülalpidamiskulud, mida riigitoetus ei kata, kaetakse klientide poolt
makstavatest akrediteerimistasudest.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
EAK on Vabariigi Valitsuse 21.12.1999. a korralduse alusel majandusministri poolt
04.01.2000. a asutatud sihtasutus, mis täidab määruse 765/2008/EÜ, toote nõuetele vastavuse
seaduse ning 08.07.2010. a antud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 280 alusel Eesti riikliku
akrediteerimisasutuse ülesandeid.
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust heaks, kuid eesmärgiga parandada teenuse
kvaliteeti piiratud ressursside tingimustes, on kavandatud akrediteerimistegevus üle viia MTÜ-
sse Eesti Standardikeskus.
Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Akrediteerimine
Kokku on seisuga 31.01.2020.a. 224 kehtivat EAK akrediteeringut, sh 14 kalibreerimislaboril,
124 katselaboril, 13 meditsiinilaboril, 46 inspekteerimisasutusel, 23 sertifitseerimisasutusel, 1
EMAS- ja 2 KHG-tõendamisasutusel ning 1 võrdluskatsete korraldajal. Akrediteeritud asutuste
loetelu on toodud EAK veebilehel aadressil www.eak.ee. inspekteerimisasutuses ja 3
sertifitseerimisasutuses.
Seoses 5 aasta möödumisega akrediteerimise esma- või uushindamisest viidi läbi 40 asutuse
uushindamine, sh 13 kalibreerimislaboris, 13 katselaboris, 2 meditsiinilaboris, 5
inspekteerimis- ja 7 sertifitseerimisasutuses.
Lisaks viidi läbi 36 akrediteerimisulatuse laiendamise hindamismenetlust, sh 21 katselaboris, 1
kalibreerimislaboris, 7 meditsiinilaboris, 4 juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuses ja 3 toote
sertifitseerimisasutuses.
Aasta jooksul viis EAK läbi 173 akrediteeritud asutuse järelevalvehindamist, sh 95 katselaboris,
15 kalibreerimislaboris, 9 meditsiinilaboris, 34inspekteerimisasutuses, 16
sertifitseerimisasutuses, 3 tõendamisasutuses ja 1 võrdluskatsete korraldajal.
Tugitegevused
Akrediteerimistegevuse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks on EAK-s rakendatud ja
toimivana hoitud ISO 17011 nõuetele vastav juhtimissüsteem. 14.04.20 viidi läbi EAK
juhtimissüsteemi juhtkonnapoolne ülevaatus mille tulemusena järeldati, et juhtimissüsteem on
adekvaatne ja mõjus EAK-le kehtivate nõuete, sh standardi ISO/IEC 17011 nõuete, EAK
juhtpõhimõtete ja EAK eesmärkide rakendamisel. EAK rakendab siseauditite süsteemi, kus
vastavalt 3-aastasele programmile koostatakse igaks aastaks eraldi siseauditite plaan. 2020.a.
siseauditite plaan kinnitati 07.04.2020 ja selle raames viidi aasta lõpuks läbi 22 siseauditit.
Covid 19 pandeemia tõttu ei toimunud iga-aastast EAK assessorite/ekspertide täiendõppepäeva.
2020 EAK kliendiküsitlus toimus detsembris. Küsitlusel osales 33,9 % akrediteeritud ja 23,5
% pädevaks tunnistatud klientidest. Osalusprotsent oli võrreldes viimase 3 aastaga madalaim.
Kõrgeimalt hinnati peaassessorite teadmisi akrediteerimisnõuetest ja madalaimalt EAK
vastamiskiirust klientidega suhtlemisel. Inspekteerimis- ja sertifitseerimisasutuste üldine
rahulolu akrediteerimisteenusega on kasvanud (5-palli süsteemis vastavalt 4,40 ja 4,50),
laborite osas pisut langenud (5-palli süsteemis 4,51). 2020.a. jooksul apellatsioone EAK
5
akrediteerimisotsuste kohta ei esitatud. Kaebusi EAK poolt asutuste suhtes esitati 2, kaebusi
EAK tegevuse suhtes 1.
Osaluste omandamine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Varade üleandmine
Ettevõtte tegevus anti sihtasutuse poolt seoses likvideerimisega üle MTÜ-le Eesti
Standardikeskus alates 01.01.2021 ning see sisaldas kõik EAK kliendilepingud (akrediteerimise
ja pädevuse hindamise lepingud), EAK assessorite ja ekspertidega sõlmitud töövõtulepingud,
ettevõtte tegevusega seotud hanke- ja halduslepingud, laekumata debitoorsed ja kreditoorsed
võlgnevused, EAK omandis olevad vallasasjad, EAK-le kuuluv intellektuaalomad ja
immateriaalne vara, EAK tegevuse käigus koostatud dokumendid, EAK töötajate töölepingud
ning EAK Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioonis EA liikmelisusega seotud õigused
ja kohustused.
Auditid ja erikontrollid
2020. aastal erikontrolle läbi ei viidud.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS)
Muutused valitsevas sihtasutuses
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise
hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.
Sihtasutuse jätkamise vajadus
2000. aastal loodud EAS edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku
ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele,
avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
EASi tegevuse peamine eesmärk on ühiskondliku heaolu kasv, lähtudes seejuures viiest
strateegilisest eesmärgist:
rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid;
Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine;
ettevõtete suurem tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus;
suuremad turismitulud;
piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng.
Lisaks suunavad EASi tegevusi erinevad strateegiad ja rakenduskavad:
Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020;
Riiklikul turismiarengukava 2014-2020.
6
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse
tegevuse ümberkorraldamist läbi Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse ja Sihtasutuse Kredex
ühendamise, eesmärgiga panustada senisest enam teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni
ning ettevõtlust toetavate tegevuste arendamisesse, võimaldades seeläbi pakkuda turule
paremaid väärtuspakkumisi ning senisest terviklikumaid ja tõhusamaid teenuseid ettevõtetele.
Majandustulemused
2014-2020 rahastamisperioodi struktuurifondide meetmete kogueelarvest 364,8 miljonit eurot
on seisuga 31.12.2020 tehtud otsuseid 66,0% ehk 240,7 miljon eurot (sh MKM 221,0 miljonit
eurot ja KuM 19,7 miljonit eurot) ning abikõlblikke väljamakseid 42,7% ehk 155,7 miljonit
eurot.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust heaks.
Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
2020. aastal jätkas EASi strateegilise tegevuskava ellu viimist arendamaks kõrge
lisandväärtusega eksportivaid ettevõtteid, innovatsiooni, välisinvesteeringuid ja turismi. EASi
fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes loovad eksportimise ja innovatsiooni kaudu kõrget
lisandväärtust.
Mitmed 2020. aastaks seatud eesmärgid jäid täitmata, eelkõige välisinvesteeringute ja turismi
valdkonnas, mida mõjutasid COVID-19 viiruse levikust tulenevad piirangud enim.
Ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas saavutasime enamiku seatud eesmärkidest: alla ootuste
jäi klientide lisandväärtuse kasv, kuid suutsime ületada kõrge lisandväärtusega eksportijate
arvu, klientide müügi- ja ekspordimüügitulu eesmärgid.
Välisinvesteeringute valdkonna eesmärgid jäid saavutamata, kuna viiruse levikust tingitud
majandusmõjude tõttu olid investorid 2020. aastal ettevaatlikumad ning kohapealsed külastused
olid piiratud. Arvestades koroonakriisi mõjusid olid tulemused siiski väga head –
orienteerusime kiiresti ümber, valdav osa tööst liikus veebikeskkonda, tegelesime intensiivselt
sihitu digiturundusega ning korraldasime virtuaalseid sündmuseid, visiite ja kohtumisi, mis
annavad tulemusi järgmistel aastatel.
Turismi valdkonnas jäi saavutamata turismiteenuste eksport ning külastajate arvude eesmärgid,
kuna reisimine oli COVID-19 viiruse leviku tõttu piiratud. Pigem reisiti lähiriikides, mistõttu
Aasia turistide ööbimiste arv jäi eesmärgile oluliselt alla. Samuti jäi ära suur hulk sündmusi ja
konverentse. Tavapäraste tegevuste asemel korraldas kogu meeskond oma töö kiiresti ringi, et
panustada efektiivselt sektori ellujäämisesse kriisitoetuste ning sihtkohtade ja ärimudelite
arendamise abil. Lisaks panustasime nõudluse tekitamisesse sise- ja lähiturgude
kampaaniatega.
Osaluste omandamine
2020. aastal EAS ei omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes ning ei osalenud teiste
sihtasutuste asutamises.
Varade üleandmine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
7
Auditid ja erikontrollid
Erikontrolle 2020. aastal läbi ei viidud. Järelevalve ja riskijuhtimise üksuse poolt viidi läbi
majanduslike huvide kontroll veendumaks, et töötajad ja välised hindamiskomisjonide liikmed
ei ole osalenud taotluste hindamisel või toetuste menetlemisel nendega otseselt seotud toetust
taotlenud isikute suhtes.
Auditikomitee on pidanud oluliseks, et siseauditi üksus teostaks kindlustandvaid töid
eesmärgiga anda koondhinnang EASi riskijuhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside
mõjususele vähemalt kord kolme aasta jooksul selliselt, et kõikide oluliste EASi
tegevusvaldkondade ulatuses oleks tagatud kaetus audititega kõigi riskide hindamise käigus
tuvastatud oluliste valdkondade lõikes. Nõuandvate tööde puhul on seatud prioriteediks
analüüsida EASi strateegiliste eesmärkide saavutamist kõige enam mõjutavate valdkondade
lõikes.
SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (edaspidi IVIA)
Muutused valitsetavas sihtasutuses
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise
hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.
Sihtasutuse jätkamise vajadus
Sihtasutuse põhieesmärk on ettevõtluskeskkonna arendamine lda- Virumaal ning tööstusalade
aktiivne väljaarendamine viies Ida- Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva,
Jõhvi, Kohtla- Järve, Püssi, Kiviõli). SA Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus eesmärgiks on
pakkuda logistika-ja tootmisettevõtetele tootmismaad rendi-, ja infrastruktuuriteenust koos
oluliselt väärtust lisavate tugiteenustega (asjaajamise korraldamise, konsultatsiooni,
finantsnõustamise, juriidilise nõustamise, ja äriinkubatsiooni teenustega). Konkurentsieelise
tekitab lisaks heale logistilisele asukohale teadusasutuste ja pikkade tööstustraditsioonidega
piirkonna sünergia.
Sihtasutus lähtub oma tegevuses piirkonda koondunud valdkondlike koosluste (masina-,
keemia- ja metallitööstus, logistika) ja nendega seotud valdkondade edasiarendamise
vajadusest, aidates kaasa soodsa keskkonna loomisele ettevõtete omavaheliseks koostööks ning
tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste väljakujunemisele.
Lisaks on Sihtasutuse Ida- Virumaa Tööstusparkide Arendus ülesandeks viia läbi tööstusalade
arendamisega seotud planeerimisprotsess, kinnistute jagamine, infrastruktuuri projekteerimine
ning põhiinfrastruktuuri trasside (keskkütte-, side-, veetrasside-, gaasi-, kanalisatsiooni-,
elektrisüsteemide ja ühendusteede) väljaarendamine ja eelpool kirjeldatud tegevuste abil
välisinvesteeringute kaasamine Ida-Virumaa piirkonda.
Sihtasutuse ülesannete hulka kuulub ka äriinkubatsiooni teenuste osutamine, ettevõtlusalaste
konsultatsioonide ja koolituste korraldamine, ettevõtlusoskuste edendamine noorte seas ja
muud piirkonna ettevõtluskeskkonna edendamisele kaasa aitavad tegevused.
Sihtasutus lähtub oma tegevuses Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Ida-Virumaa
Tegevuskavast, Eesti Ettevõtluse kasvustrateegiast aastateks 2014-2020.a., ning nõukogu
otsustest.
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse
tegevuse jätkamist.
8
Majandustulemused
2020. aasta Sihtasutuse varade maht suurenes võrrelduna 2019.a 8,7 miljonilt 9,1 miljoni
euroni. 2020. aastal oli puhaskasum 240 tuhat eurot, 2019. aastal kahjum summas 645 tuhat
eurot. IVIA äritegevuses puudub hooajalisus, küll võivad mõjutada majandustsüklid,
majanduskasvu tingimustes suureneb oluliselt ettevõtete investeerimis- ja laienemisaktiivsus.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust 2020. aastal üldiselt heaks.
Majanduskeskkonda mõjutas oluliselt Covid-19 pandeemia. Välisotseinveteeringute
valdkonnas oli aasta esimene pool globaalselt turbulentne ning ettevõtjad lükkasid
investeerimisotsused edasi. 2020 teisel poolel toimus paljude projektide puhul uue olukorraga
kohanemine ning tegevuste jätk. Vaatamata pandeemia teisele lainele oli Eesti välisinvesorite
jaoks fookuses, kuna e-riigi lahendused (s.h e-residentsuse programm) võimaldasid, unikaalselt
kogu maailmas, asjaajamisega liikuda virtuaalsesse keskkonda. 2020 jätkas SA Ida-Virumaa
Tööstusalade Arendus (IVIA) aktiivse turundusega ja soft-landing teenuse pakkumisega
klientidele, mis muutus samuti peamiselt interneti-põhiseks. IVIA tehingute tulemused ületasid
eelarves praogoositud mahud. Lisaks suurenes IVIA portfell, milles lead'ide arv kasvas 2020
aasta lõpuks 60-ni. 2020 aastal algasid ettevalmistused Õiglase Ülemineku protsessiks Ida-
Virumaal, millesse IVIA on panustanud olulises mahus ajalist ressurssi. Mitmed IVIA kliendid
teevad ettevalmistusi investeeringuteks alates 2022 aasta algusest, millal avanevad Just
Transition Fund toetusmeetmed tööstusinvesteeringuteks.
Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
IVIA peamised tegevustulemused 2020 aasta lõpu seisuga olid alljärgnevad:
1. IVIA poolt on välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud
detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud);
2. 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (56 kinnistut) võõrandatud
investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele;
3. Kokku on sõlmitud lepingud 38 ettevõttega.
4. 2020 alustati kahe uue arendusprojekti ettevalmistustega: Aidu Taastuvenergiapark ja
Auvere Agropark. Koostamisel on detailplaneeringud ja keskkonnamõjude
strateegilised hindamised.
2020 aasta koroonapandeemia suunas paljud turundustegevused virtuaalsesse keskkonda. IVIA
keskendub uute klientide leidmisel seminaridele veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia
turundusele.
Osaluste omandamine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Varade üleandmine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Auditid ja erikontrollid
9
2020. a ei viidud läbi erikontrolle.
Audest Audiitorteenuste OÜ vandeaudiitor Juri Nedaškovski hinnangul kajastab
raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutus Ida-Virumaa
Tööstusalade Arendus finantsseisundit seisuga 31.12.2020. ning sellel kuupäeval lõppenud
majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid ning on kooskõlas Eesti hea
raamatupidamistavaga.
Eesti Interneti Sihtasutus (edaspidi EIS)
Muutused valitsetavas sihtasutuses
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise
hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.
Sihtasutuse jätkamise vajadus
EIS on loodud eesmärgiga:
1. Esindada Eesti internetikogukonda piiriüleses internetikogukonnas, sh Internet
Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN) ja teiste asjaomaste
organisatsioonide ees;
2. Eesti maatunnusega ning Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamiseks ning
nende registreerimise korraldamiseks internetikogukonna, sealhulgas riigi ühistes
huvides;
3. Domeeninimede registri nõuetekohaseks pidamiseks ja vastavate teenuste osutamiseks
ning EIS eesmärkide täitmiseks vajaliku tehnilise- ja intellektuaalse baasi arendamiseks
arvestades vastavas keskkonnas esinevaid julgeolekuriske;
4. Tagada domeenivaidluste vahekohtu töö̈.
EIS on tulu mitte taotlev, isemajandav ja riigieelarvest vahendeid mitte saav sihtasutus.
EIS juhindub oma tegevuses Eesti infoühiskonna arengukavast 2020, Küberjulgeoleku
strateegiast, oma põhikirjast, EISi strateegiast ja nõukogu otsustest.
.ee maatunnusega tippdomeeni haldamise puhul on tegemist avaliku teenuse osutamisega
avalikes huvides, mille osas riigil on tagamiskohustus, s.t kohustus tagada teenuse osutamisel
põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. EIS kui riigi osalusel asutatud sihtasutus on loodud riigivara
valitseja määratud avalikul eesmärgil, riigivaraseaduse tähenduses. Domeeninimede süsteem
on oluline avalik ressurss, mille haldamine peab toimuma avalikkuse (nii kohaliku kui
ülemaailmse Interneti kogukonna) huve silma pidades, et vastav süsteem oleks stabiilne,
turvaline, avatud ja lihtsa juurdepääsuga. .ee maatunnusega tippdomeeni haldamine EISi poolt
on analoogne elutähtsa teenuse osutamisega.
Eesti internetikogukonna poolt EISi asutamisel kokkulepitud eesmärgid sh. avaliku teenuse
osutamise vajadus kestab. Sihtasutuse vorm annab väga hea aluse Eesti internetikogukonna
erinevate huvide tasakaalustatud arvestamiseks ja autonoomse tegevuse, domeeninimede
süsteemi haldamiseks.
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse
tegevuse jätkamist.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
10
Üldine hinnang EISi tegevusele on osaluse valitseja hinnangul hea.
2020. aastal registreeriti kokku 24 780 domeeni, pikendati 95 327 domeeni ja kustutati 15 444
domeeni. 31. detsembril 2019 oli registris 126 618 domeeni ja 31. detsembril 2020 oli registris
135 939 domeeni. Aastane juurdekasv oli 9336 domeeni ehk 7,36% ( 2019.a. 6,4%).
Nimelahenduse teenuse käigus teenindasime 2020. aastal 34 miljardit päringut. WHOIS
teenuse kaudu teenindasime 2020. aastal 194 miljonit päringut.
Majandustulemused
2020. aasta tulud olid 5,7% prognoositust suuremad (eelarve 817 000 – tegelik 863 908 eurot).
Kulusi tehti võrreldes eelarvesse kavandatuga 18 % vähem ( eelarve 953 762 – tegelik 782 284
eurot). Tulem oli 82 113 eurot. Pandeemiast tulenev eriolukord ja piirangud ei võimaldanud
läbi viia planeeritud internetikogukonna üritusi, samuti muutus kevadest rahvusvaheline suhtlus
virtuaalseks.
Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
EIS on Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon, tagades .ee registreerimise
(Register) ja vastavate nimeserverikirjete kättesaadavuse (DNS). Sihtasutuse ̈ülesandeks on
lisaks Eesti internetikogukonna esindamine piiriüleses internetikogukonnas asjaomaste
rahvusvaheliste organisatsioonide ees, nagu ICANN (Internet Corporation for Assigned Names
and Numbers) ja CENTR (Council of European National Topp Level Domain Registries).
Eesti domeeniturgu mõjutasid teiste hulgas järgmised tegurid:
1) Interneti kasutajate arv Eestis 2020. aastal (16 - 74 aastaste elanike hulgas) oli 90 %;
2) Domeene tuhande elaniku kohta oli 2020. aasta lõpus 102,2 (2019.a. 95,3);
3) Eesti SKP kahanes 2020. aastal (esimese 3 kvartali andmete põhjal) – 1,9 %;
4) Eesti elanike e-kaubanduse kasutajate osatähtsus on märgatavalt tõusnud;
5) Covid viirusest tulenevad piirangud majandusele tõstsid domeenide registreeringuid (näiteks
aprillis 34,3%);
6) Domeeni registreerimistasu on jäänud 6 eurole aastas;
7) .ee kättesaadavuse parandamiseks pakutakse domeene 3, 6 ja 9 kuuks ja 1 kuni 10 aastaks.
Osaluste omandamine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Varade üleandmine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Auditid ja erikontrollid
2020. a ei viidud läbi erikontrolle.
Nõukogu kinnitas audiitoriks Assertum Audit OÜ, kelle arvates kajastab raamatupidamise
aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Interneti Sihtasutuse finantsseisundit
seisuga 31. detsember 2020.a. ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust
ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
11
Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS)
Muutused valitsetavas sihtasutuses
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise
hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.
Sihtasutuse jätkamise vajadus
RIKS on asutatud eesmärgiga riigi huvides riigi vara valitsemise teel ühtsete
infokommunikatsiooni-teenuste ja tugiteenuste osutamiseks, sh elutähtsad teenused mereside
teenus (vastavalt SOLAS konventsioonile) ja katkematu side teenus (vastavalt hädaolukorra
seadusele). Uue põhikirjas sätestatud ülesandena osutab RIKS riigieelarvest finantseeritavatele
asutustele ja elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) hädaolukorra seaduse mõistes andmete
majutus- ja haldusteenust, serverimajutusteenust ning serveriruumide rendile andmise teenust.
Sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. RIKSi
tegevus toimub konkurentsitihedal IKT teenuste turul, samas kui RIKS ei ole üldkasutatavate
telekommunikatsiooniteenuste osutaja elektroonilise side seaduse (ESS) mõistes – RIKSi
teenused on orienteeritud riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele,
juriidilistele isikutele ja esindustele ning ETOdele. RIKSil on juriidilise isikuna
vastavussertifikaat Eesti „täiesti salajase“ või madalama tasemega riigisaladuse ja NATO
„konfidentsiaalse“ või madalama tasemega salastatud välisteabe elektrooniliselt töötlemiseks.
See võimaldab RIKSil pakkuda teenust ka eriside haldamiseks. RIKSi põhikirjaliste ülesannete
hulka kuulub ka infokommunikatsiooniteenuste kasutajate sõnumite saladuse tagamine. Praegu
opereerib RIKS meresidevõrku, fikseeritud telefonisidevõrku ja Siseministeeriumi
infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT) kuuluvat ESTER operatiivraadiosidevõrku. Tänu
ühisele võrkude opereerimisele saab kasutada kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste
efektiivsemalt, tagades ka vajaliku kvaliteedi ja turvalisuse taseme.
RIKSi integreeritud kvaliteedi- ja energiajuhtimissüsteem vastab ISO 9001:2008 ja 50001:2011
nõuetele ning RIKSil on jätkuvalt kehtivad vastavussertifikaadid.
Sihtasutuse jätkamine on vältimatult vajalik, täitmaks välislepinguga Eesti Vabariigi poolt
võetud kohustust – tagada SOLAS konventsiooni nõuete täitmine. Riigi Infokommunikatsiooni
Sihtasutus kindlustab Eesti merepääste vastutusalas ülemaailmse merehäda ja -ohutuse
süsteemi (GMDSS - Global Maritime Distress and Safety System) nõuetele vastava mereside
ning ametkondliku ja erakorrespondentsi edastuse laeva ja kalda vahel.
• Inimelu ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks vajaliku raadioside võimaldamine Eesti
Vabariigi vastutusalas vastavalt SOLAS konventsioonile
(http://www.imo.org/conventions/contents.asp?topic_id=257&doc_id=647) .
• Navigatsioonilise ja hüdrometeoroloogilise teabe edastamine laevadele raadio teel
NAVTEX süsteemi kaudu (http://www.bsmrcc.com/files/legal10.pdf) .
• Mereraadioside tagamine Politsei- ja Piirivalveameti ning Veeteede Ameti laevadele.
Lisaks tagab RIKS elutähtsa teenuse „Operatiivraadioside võrgu ESTER tehniline
opereerimine“, toimimise ja teostab elutähtsat teenust „Katkematu side“.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
RIKS osutas 2020. majandusaastal põhitegevusena märgitud teenuseid vastavalt etteantud
tehnilistele normidele ja kliendilepingutele. RIKSi integreeritud kvaliteedi ja
energiajuhtimissüsteem riigiside (kriitilise tähtsusega side teenus, mereraadioside teenus ja
operatiivraadiosidevõrgu tehnilise opereerimise teenus), andmekeskuse, riigipilve teenuse osas
12
on tunnistatud vastavaks ISO 9001:2015 (kehtib kuni 29.11.2022.a) ja ISO 50001:2011 (kehtib
kuni 21.08.2021.a) standarditele. RIKSi infosüsteeme, andmekeskuseid ja riigipilve
opereeritakse vastavalt kolmeastmelise etalonturbe süsteemi ISKE nõuetele.
Osaluse valitseja hindab sihtasutuse tegevust 2020. aastal heaks.
Majandustulemused
Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga 27. detsembril 2019. a sõlmitud
sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingule nr 1.8-7/19-361-1 on ministeerium andnud
RIKSile 2020. aasta riigieelarve seaduse alusel toetust tegevuskuludeks üks miljon üheksasada
kolmkümmend kuus tuhat (1 936 000) eurot ning investeeringuteks kolmsada tuhat (300 000)
eurot. Vastavalt Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) poolt
17.12.2019 allkirjastatud opereerimislepingule nr 2019/11-1.1/86 moodustas ESTER võrgu
opereerimise maksumus seitsesada kümme tuhat kolmsada seitsekümmend kaks eurot (710
372).
Sihtasutuse tulud 2020.aastal olid 5,5 miljonit eurot (jäädes samale tasemele 2019 aastaga) ning
kahjum 76 tuhat (vs 121 tuh 2019). 2020. aastal võeti arvele uut või rekonstrueeritud põhivara
kokku summas 598 tuhat eurot. Suuremad tööd olid 2020. aastal NAVTEX antennivälja
rekonstrueerimine, kliimaseadmete ja UPS ide vahetamine serveriruumides ning ühe uue
serveriruumi rajamine. 2020. aasta lõpus on lõpetamata materiaalse põhivara all kajastatud 171
936 eurot, millest suure osa moodustavad tugijaamades ja teistes süsteemides uuendamisele
kuuluvad võrguseadmed.
Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Eesti merepääste vastutusalas osutas RIKS ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi
(GMDSS) nõuetele vastavat mereside teenust. 2020. aastal jätkas RIKS meresidevõrgu
opereerimist mahus, mis tagab Eesti Vabariigi poolt rahvusvaheliste kohustuste täitmise
ettenähtud ulatuses (GMDSS, raadioside merelt, laevade ja kalda vaheline telefoniside,
navigatsiooniteadete edastamine). RIKS edastab rahvusvahelise süsteemi MIS (Maritime
Information System) raames ööpäevaringselt ilmateateid ning navigatsioonihoiatusi ja
erakorralisi teateid Balti mere keskosa ja Soome lahe kohta nii raadiotelefoni režiimis kui ka
U-alas (Balti mere keskosa ja Soome laht) rahvusvahelise NAVTEX süsteemi kaudu, mida
kureerib ÜRO juures asuva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO NAVTEX paneel. RIKS
tagas 2020. aastal riigile funktsionaalselt oluliste (sh pääste- ja patrull-) laevade side tõrgeteta
toimimise. Vastavalt SOLAS konventsioonile tagas RIKS laevade korrespondentsi edastamise
kaldaabonentidele kõigil mereside lainealadel. Meresideteenuse toimepidevuse tagamiseks
viidi lõpule NAVTEX saatjate ja antennide automaatsobituste häälestamised, jätkati ka
antenniväljade rekonstrueerimistöödega. Jätkati meresidesüsteemi tarkvara kohandamist, mis
võimaldas Veeteede Ametil lõplikult loobuda oma amortiseerunud võrgust ning täiustati
mereside kaldajaamade kaughaldussüsteeme uute funktsioonide lisamisega, soetati ka uued
võrguseadmed tugijaamadele. Jätkuvalt toimib süsteem, mis tagab kooskõlas meretöö seaduse
§ 32 lõikega 7 meditsiinilise raadiokonsultatsiooni osutamise laevapere liikmetele raadiovõrgu
vahendusel vastavalt sõlmitud „Koostöökokkuleppele Eestis registreeritud laevadele
ööpäevaringse riigikeelse raadiokonsultatsiooni kaudu vältimatu arstiabi osutamise tagamise
kohta“. Meresõidu ohutuse tõstmiseks suveperioodil jätkati väikesadamate kohta
informatsiooni edastamist nendega sõlmitud lepingute alusel. Jätkus Veeteede Ameti tellimisel
RIKSi poolt Lääne-Eestis rajatud automatiseeritud identifitseerimissüsteemi AIS tugijaamade
hooldamine ja uue sõlmitud lepingu alusel rajati neli AIS vastuvõtu jaama Hiiumaal
Suuremõisas, Tartus ja Peipsi ääres Kallastele ning Mehikoormas. RIKS tegi ettevalmistusi
13
asukohapõhise elanikkonna ohuteavituse süsteemi (AKOS) projekti arenduseks ja kuulutati
välja ka riigihange teenuse osutamiseks. Operatiivraadiosidevõrgu ESTER osas tagati
piirivalvele, politseile, päästeteenistusele ja teistele kasutajatele operatiivraadioside võrgu
häireteta töö võrgu opereerimislepingust tulenevas mahus. Seadmemajutusteenustena pakub
RIKS riigiasutustele ja telekommunikatsioonivõrkude operaatoritele püsiliiniteenuseid,
seadmete paigalduskoha renti RIKSile kuuluvates mastides ja hoonete konstruktsioonidel ning
seadmemajutusteenuseid ISKE nõuetele vastavates serveriruumides. RIKS andmekeskuste
opereerimine jätkus varasemast suuremas mahus.
2020. aastal jätkati riigipilve teenuse osutamist. Täienenud on vastavalt avaliku sektori nõuetele
Riigipilve teenuste kataloog Kubernetese, varunduse, haldusteenuste kiirema SSD
kettamassiivi jms teenustega. Vabariigi Valitsus otsustas võtta kasutusele turvalise mobiiliside
teenuse, mida edaspidi arendab ja haldab RIKS koostöös Riigikantseleiga.
Osaluste omandamine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Varade üleandmine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Auditid ja erikontrollid
Aruandeperioodil erikontrolle ei toimunud, läbi Raamatupidamise aasta-aruande auditeerimise
tulemusena kinnitas vandeaudiitor Indrek Alliksaar, et sihtasutuse raamatupidamise
aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse
finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020. ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Teaduspark)
Muutused valitsetavas sihtasutuses
Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise
hetkel kestvad võõrandamisprotsessid.
Sihtasutuse jätkamise vajadus
Teaduspark on eraõiguslik organisatsioon, loodud eesmärgiga luua keskkond ja teenused
teadmismahukate ettevõtete võistlusvõime suurendamiseks. Teaduspark asutati 2003. aastal
Eesti Vabariigi (asutajaõiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM)), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tallinna linna poolt.
SA Tallinna Teaduspark Tehnopol tegutseb põhikirja ja „SA Tallinna Teaduspark Tehnopol
Strateegia 2013 – 2020“ alusel (kinnitatud nõukogus 18.02.2013. a.). 2015. aastal alustati
sihtasutuse strateegia uuendamist. Sihtasutusel on kavas uuendatud strateegia kinnitada
käesoleva aasta lõpuks.
SA Tallinna Teaduspargi Tehnopol (edaspidi Teaduspark) idee tuua kokku teadlased ja
ettevõtjad, luues neile parimad tingimused läbimurdeliste äriideede elluviimiseks ning pakkuda
tehnoloogia ja teadmismahukatele ettevõtetele rendi- ja infrastruktuuriteenust koos olulist
14
väärtust lisavate ärialustus- ja äriarendusteenustega ning spetsiifilisest ettevõtluskooslusest
tulenevat sünergilist eelist.
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust vajalikuks ning peab vajalikuks sihtasutuse
tegevuse jätkamist.
Hinnang sihtasutuse tegevusele
Tehnopoli linnakus tegutseb üle 200 ettevõtte, kelle hulgas on nii alustavaid kui ka suuri ja kaua
tegutsenud ettevõtteid, nagu Skype, Fujitsu, Cybernetica, SMIT jt. Igapäevaselt käib linnakus
tööl ca 4900 inimest. Eraldi tuleb esile tõsta TalTech´i naabrust ning sisulist koostööd
ülikooliga, mis on kasvavalt oluline nii Tehnopolile kui tema klientidele. Ülikool keskendub
kõrgetasemelise inimkapitali arendamisele ning uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisele, kuid
kasvavalt ka koostööprojektidele ettevõtjatega.
2018. aastal valmis linnakus ca 1700 m2 suurune modernne spordiklubi GYM!, mis on hästi
vastu võetud nii TalTech´i üliõpilaste kui ka linnakus töötavate inimeste poolt. Majandusaastal
tegeleti linnaku järgmise arendusetapi, aadressiga Teaduspargi 3, kavandamisega (ca 45 000
m2). Samal ajal valmistati Tehnopoli osalusega ettevõtte poolt ette järgmist arendusetappi
aadressil Mäealuse tn 2/3 arendusteks (ca 10 000 m2). Teaduspargi Tehnopol varade mahuks
kujunes 2018. aasta lõpu seisuga 18,2 mln eurot (2017. aasta lõpus 18,5 mln eurot), millest
enamiku moodustavad kinnisvarainvesteeringud.
Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust heaks.
Majandustulemused
SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 2020. aasta tulude mahuks kujunes 5,0 mln eurot (2019.
aastal 4,4 mln). Teadus- ja ärilinnak Tehnopol varade mahuks kujunes 2020. aasta lõpu seisuga
19,2 mln eurot (2019. aasta lõpus 17,6 mln eurot), millest enamiku moodustavad
kinnisvarainvesteeringud.
Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs
Äriarendusteenuseid
Teadus- ja ärilinnak Tehnopol pakub äriarendusteenuseid idu-, kasvu- ja suurettevõtetele.
Valdkondlikult tegutsevad Tehnopoli kliendid IKT, targa linna, tervise-, rohe-, süvatehnoloogia
fookusvaldkondades. Äriarendusteenused toetavad ettevõtete kasvu faasiüleselt, läbi parima
ekspertiisi, finantseeringute leidmise, eksportturgude käivitamise, müügi ja ühisturunduse ning
tootearendustegevuste. Lisaks osaleb äriarendusteenuste üksus ligi 15-s rahvusvahelises
projektis (INTERREG, H2020 jmt.), mis parendavad klientidele pakutavate teenuste sisu ja
kvaliteeti, parandavad ligipääsu eksportturgudele, kapitalile ja tugiteenustele.
Teenused alustavatele ettevõtetele
2020. aastast alates on igal iduettevõttel võimalus kuuekuulise põhiprogrammi jooksul saada
osa praktilisest kuueosalisest koolitusprogrammist, arendada oma ettevõtet kogenud
juhtmentori käe all, saada tuge valdkondlikelt ekspertidelt ning kasvatada oma ettevõtet
Tallinna Teaduspark TEHNOPOL koostöötamiskeskuses. Pikema arendustsükli ja suurema
potentsiaaliga iduettevõtetel on programmi võimalus pikendada veel 3-6 kuud. Iduettevõtted
saavad programmiga liituda 2%lise osalusoptsiooni alusel.
2020. aastal laiendas Startup Inkubaator märkimisväärselt oma regionaalset haaret, avades
püsiva kontori Narvas ning alustades regioonis mitmekeelse (eesti, vene)
15
inkubatsiooniprogrammi pakkumisega. Lisaks alustati koostöös Pärnumaa Arenduskeskusega
inkubatsiooniprogrammi pakkumist Pärnus. 2020. aastal kandideeris uude programmi
rekordilised 312 startup ettevõtet ning programmiga liitus 82 iduettevõtet. Möödunud aastal
kaasasid programmis osalevad ettevõtjad inkubaatori abiga varajase faasi
riskikapitaliinvesteeringuid enam kui 2 miljoni euro väärtuses. Uus programm on saanud
osalenud ettevõtetelt väga kõrge teenusega rahulolu hinnangu. 2020 aasta oli rekordiline ka
iduettevõtetele korraldatud ürituste arvu ja osalejate poolest – kokku toodi sihtrühmani 125
erinevat üritust, millest võttis osa 3300 inimest.
Teenused kasvuettevõtetele
2020. aastal toetas Tehnopol oma teenustega umbes 90 fookusvaldkonna kasvuettevõtte
arengut, kasvatades nende käivet 8 miljoni euro ulatuses nii Eestis kui eksportturgudel, avas
19-le ettevõttele vähemalt ühe uue eksportturu, aitas tuua turule 10 uut toodet või teenust ning
vahendas umbes 2,5 miljoni euro ulatuses investeeringuid.
Toetavad tegevused
Kinnisvara valdkonnas kujunes 2020. aasta vaatamata COVID-19 pandeemiale stabiilseks.
Seoses piirangutega kohaldati ajutisi üürialandusi ettevõtetele, keda need kõige rohkem
puudutasid. Kogu aasta lõikes ei avaldanud see suurt mõju, kuna üldine vakants oli madal ja
täituvus suurem kui planeeritud. Hoonete remondid teostati vastavalt kavandatud
investeeringutele. Seoses ettevõtete laienemisega teostati Akadeemia tee 21/6 ja 21/4 hoones
ehituslikke kliendikohandusi. Linnakus võeti kasutusele parkimissüsteem, mis tagab klientidele
parkimiskohtade olemasolu ja välistab parkimisõiguseta parkimise. Koostöös OÜ-ga Astlanda
Ehitus alustati Mäealuse 2 III etapi ehitusega, mille tulemusena valmib 2022. aasta lõpus ca 12
000 m2 büroopinda ja ca 600 kohaline parkimismaja.
Osaluste omandamine
Teaduspark omab seisuga 31.12.2020 osaühingus Biolaborid osalust 27,2%. Seisuga
31.12.2020 on kõik selle firmaga seotud nõuded tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvateks:
võlgnevus ostjate vastu summas 142 706 eurot, laekumata laenunõue summas 62 667 eurot ja
sellelt arvestatud intress 24 250 eurot, ehk kokku 229 623 eurot. Samuti on hinnatud 2020. aasta
nulliks kogu investeering osaühingusse Biolaborid summas 229 623 eurot.
Varade üleandmine
Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil.
Auditid ja erikontrollid
2020. a ei viidud läbi erikontrolle.
PKF Estonia Osaühing, vandeaudiitor Rein Ruusalu hinnangul kajastab Sihtasutus Tallinna
Teaduspark Tehnopol raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt
sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta
finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.
16