dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. aasta asutajaõiguste teostamise aruanne

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuli 2021
Viit
4-2/2021/4382-1
Registreeritud
15. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4/S Riigi äriühingute ja sihtasutuste tegevuse korraldamine
Sari
4-2/S Riigi äriühingute ja sihtasutuste majandustegevusega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4-2/2021
Vastutaja
Regina Raukas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegilise planeerimise osakond)

Failid

  • 📎4-220214382-1 15.07.2021 Väljaminev kiri.asice1471 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Meie 15.07.2021 nr 4-2/2021/4382-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. aasta asutajaõiguste teostamise aruanne Austatud rahandusminister Käesolevaga edastame Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asutajaõiguste teostaja aruande 2020. aasta kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asutajaõiguste teostaja aruanne 2020. aasta kohta. Aruandele on lisatud MKM valitsemisel olevate sihtasutuste finantsprognoosid ja tegevuseesmärkide tabelid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Regina Raukas 625 6373 [email protected] 2 (2) MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMISE ARUANNE 2020 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISEL OLEVAD SIHTASUTUSED 1. SIHTASUTUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE 1.1. Ministeeriumi valitsemisel olevate sihtasutuste nimekiri Sihtasutuse nimi Asutajate Asutamise korralduse Asutamise Märkus arv kuupäev ja number aeg 1 Vabariigi Valitsuse 29.06.2000. Riigi sihtasutus Sihtasutus KredEx 1 14.07.2000 a korraldus nr 555-k 2 Riigi sihtasutus/ lõpetas Sihtasutus Eesti Vabariigi Valitsuse 21.12.1999. 1 24.01.2000 majandustegevuse Akrediteerimiskeskus a korraldus nr 1390-k seisuga 31.12.2020. Likvideerimisel. 3 Ettevõtluse Vabariigi Valitsuse 29.06.2000. Riigi sihtasutus 1 28.08.2000 Arendamise Sihtasutus a korraldus nr 556-k 4 Sihtasutus Ida- Riigi osalusel Vabariigi Valitsuse 27.08.2009. Virumaa Tööstusalade 5 06.11.2009 asutatud sihtasutus a korraldus nr 361 Arendus 5 Eesti Interneti Vabariigi Valitsuse 5.05.2009. a Riigi osalusel 2 13.02.2009 Sihtasutus korraldus nr 39 asutatud sihtasutus 6 Riigi Riigi sihtasutus Vabariigi Valitsuse 12.12.2000. Infokommunikatsiooni 1 18.12.2000 a korraldus nr 1008-k Sihtasutus 7 Sihtasutus Tallinna Vabariigi Valitsuse 21.01.03. a Riigi osalusel 3 13.03.2003 Teaduspark Tehnopol korraldus nr 51-k asutatud sihtasutus 2. VALITSETAVATE SIHTASUTUSTE ARUANDED Sihtasutus KredEx (edaspidi KredEx) Muutused valitsetavas sihtasutuses Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid. Sihtasutuse jätkamise vajadus KredEx on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt loodud finantsasutus, mis aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda pakkudes laene, riskikapitali, krediidikindlustust ja riigi garantiiga tagatisi. KredEx pakub teenuseid turutõrke esinemisel ja tõmbub tagasi, kui sekkumine pole enam vajalik ega otstarbekas. KredExi eesmärgiks on teenida Eesti ühiskonna terviklikke huve, seades need kõrgemale üksiku ettevõtja või elaniku huvidest. KredExi ülesanne on tagada pakutavate teenuste jätkusuutlikkus läbi nullkasumi pikaajalises perspektiivis ning vältida moonutusi eraturu toimimises. KredEx on eraõiguslik juriidiline isik, kes tegutseb sihtasutuse vormis. Kuigi 1 sihtasutuse on asutanud riik ning riik teostab KredExi tegevuse üle kontrolli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, on KredEx oma otsustes iseseisev. KredEx ei ole kasumit taotlev organisatsioon ning lähtub oma tegevuses eelkõige avalikust huvist, seejuures on otsuste tegemise aluseks ennekõike nende majanduslik sisu ning selgelt kahjumlikke või liiga suure riskiga tegevusi ette ei võeta. KredEx tegutseb krediidiandja põhimõtete kohaselt, teenides tulu käendustasudest ning intressi- ja investeerimistuludest, mille arvelt kaetakse nii tekkivad kahjud kui ka halduskulud. Samuti osutab KredEx riigile eluasemevaldkonna toetuste administreerimise teenust. Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse tegevuse ümberkorraldamist läbi Sihtasutuse Kredex ja Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse ühendamise, eesmärgiga panustada senisest enam teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning ettevõtlust toetavate tegevuste arendamisesse, võimaldades seeläbi pakkuda turule paremaid väärtuspakkumisi ning senisest terviklikumaid ja tõhusamaid teenuseid ettevõtetele. Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutuse tegevust 2020. aastal võib hinnata heaks. 2020. aastal oli ettevõtlusvaldkonna tegevusmaht COVID-19 pandeemiast tingitud majanduskriisi tõttu varasemate aastatega võrreldes tunduvalt suurem. Lisaks tavameetmetele toetas KredEx ettevõtteid üheksa uue, erakorralise käendus- ja laenuteenusega. Nende eesmärk oli võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Võrreldes ettevõtjatele suunatud tavateenustega olid erakorralised meetmed tavapärasest kõrgema riskiga, mille tõttu tuli märgatavalt suurendada allahindlusi ja eraldisi. Kokkuvõttes võib märkida, et SA KredEx 2020 aastaks püstitatud eesmärgid said suures osas täidetud. Majandustulemused SA Kredex 2020.aasta varade maht oli 968,7 miljonit eurot ning majandusaasta tulemiks kujunes 1,2 mln eurot. Kasumist pärines 0,9 mln eurot edukatest era- ja riskikapitaliinvesteeringutest ning 0,3 mln eurot tuli tütar- ja sidusettevõtetelt. Ülevaade eesmärkidest Ülevaade tegevuseesmärkidest on lisatud käesolevale aruandele. Eluasemelaenu käendused 2020. aastal moodustas KredExi käendusega eluasemelaenude maht 23% Eestis väljastatud eluasemelaenude mahust (2019. a 25%). 2020. aastal väljastati eluasemelaenu käendusi summas 40,1 mln eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 5 mln eurot (12,5%) rohkem. Aasta lõpuks ulatus nende käenduste portfelli maht 93,8 mln euroni (2019. a 88,5 mln eurot). Laenukäendusega soetas või renoveeris 2020. aastal eluaseme 3658 leibkonda, sealhulgas 1938 noort spetsialisti (19,26 mln eurot), 1176 noort peret (12,08 mln eurot), 491 energiatõhusa eluaseme omandajat (8,15 mln eurot) ja 53 veterani (601 292 eurot). Kriisimeetmena muudeti 2020. aastal ka väikeelamute rekonstrueerimistoetuse tingimusi: lisati tervikliku rekonstrueerimise toetamine suuremas mahus ja piirkondlikud erisused. Nii tekkis suurematest asulatest väljaspool oma eramut terviklikult rekonstrueerijatele võimalus saada 2 toetust kuni 50% ulatuses (summapiirang 50 000 eurot). Tingimuste muutmine suurendas tunduvalt taotluste mahtu ja ühtekokku väljastati toetust summas 3,34 mln, mis on kolm korda rohkem kui tavaline aastamaht. Ettevõtlusvaldkonna toetused SA KredEx tavameetmetena väljastati ettevõtetele 2020. aastal käendusi summas 76,7 mln eurot (2019.a 62 mln eurot) ja laene 1,8 mln eurot (2019.a 2,6 mln eurot). Peale selle väljastati ettevõtetele COVID-19 pandeemiast tingitud majanduskriisi mõjude leevendamiseks soodustingimustel erakorralisi käendusi summas 56,6 mln eurot ja otselaene summas 236,9 mln eurot. Kokku käendas ja rahastas KredEx 2020. aastal 501 ettevõtet summas 370,2 mln eurot (2019.a 411 ettevõtet summas 64,6 mln eurot). KredExi tugi võimaldas ettevõtetel 2020. aastal kaasata pankadest ja KredExist lisarahastust rohkem kui neli korda suuremas mahus kui 2019. aastal. 2020. aastal tehti ettevõtetele lisarahastust kättesaadavaks kokku summas 474,8 mln eurot (2019.a 117 mln eurot). KredEx jätkas investorina osalemist era- ja riskikapitali pakkuvates fondifondides Balti Innovatsioonifond 1, EstFund ja Balti Innovatsioonifond 2 ning tütarettevõtte AS-i SmartCap kaudu fondifondi Early Fund II haldamist. Nimetatud fondifondide toel investeeritakse piirkonna kiiresti arenevatesse ettevõtetesse kokku ligikaudu 1,2 mld eurot, millest 146 mln eurot on KredExi või otse Eesti riigi panus. Tütarettevõtte AS-i SmartCap poolt valitsetava fondifondi Early Fund II varade maht oli 31.12.2020. aasta seisuga 69,4 mln eurot. Sellele avaldas enim negatiivset mõju COVID-19 laialdane levik ja sellest tingitud probleemide mõju fondi investeerimisportfelli ettevõtete majandustegevusele. Early Fund II investeerimisportfelli kuulus kaks Eestis tegutsevat varase faasi riskikapitalifondi. Lisaks kuulutati välja konkurss, et leida erafondivalitseja ja tema poolt juhitud kõrgtehnoloogilistele väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud riskikapitalifond Osaluste omandamine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Varade üleandmine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Auditid ja erikontrollid 2020. a ei viidud läbi erikontrolle. Sõltumatuks siseauditi läbiviijaks oli 2020. aastal vastavalt nõukogu otsusele AS PricewaterhouseCoopers ja vastutavaks täitjaks Erki Mägi. 2020.aasta I poolaastal viidi lõpule audit „Teenuste sisseostu protsess ja põhimõtted - lepingute sõlmimise protsess väliste partneritega, jooksev kontroll sisse ostetud teenuse ulatuse ning kvaliteedi osas“. Tehtud tähelepanekute (2 keskmise olulisusega ja 1 madala olulisusega) alusel on kõnealuse teemaga seotud protsesse parendatud. Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus (edaspidi EAK) Muutused valitsetavas sihtasutuses 3 Vabariigi Valitsuse 09.07.2020. a korralduse nr 253 „Volitus Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus lõpetamise otsustamiseks ja Eesti riikliku akrediteerimisasutuse nimetamine“ alusel otsustati Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus tegevus lõpetada alates 01.01.2021. a. Sihtasutuse jätkamise vajadus Tulenevalt riigireformi tegevuskava 2019-2023 põhimõtetest, mis on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019-2023 üheks poliitiliseks prioriteediks, algatas Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 2019.a. analüüsi, mille tulemuste põhjal võeti 2020.a. vastu otsus viia akrediteerimistegevus ühte organisatsiooni standardimise korraldamisega. 09.07.2020 andis Vabariigi Valitsus korralduse nr 253, millega nimetati Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid täitma Mittetulundusühing Eesti Standardikeskus (registrikood 80120020), kes võtab üle akrediteerimistegevuse Sihtasutuselt Eesti Akrediteerimiskeskus alates 01.01.2021 ning volitati majandus- ja taristuministrit riigi asutajaõiguste teostajana otsustama Sihtasutuse Eesti Akrediteerimiskeskus (registrikood 90005739) lõpetamine alates 1. jaanuarist 2021. a. Majandustulemused EAK 2020.a. eelarve kinnitati kogumahus 855 tuhat eurot. EAK 2020.a. eelarvestatud tulubaas koosnes omatulust 740 tuhat eurot ja riigitoetusest 45 tuhat eurot. Seega kavandati eelarve negatiivse tulemiga summas -70 tuhat eurot, eesmärgiga vähendada jätkuvalt akumuleeritud kasumist kogunenud reserve. EAK poolt 2020. aastal osutatud teenuste eest saadud tegelik omatulu oli 878 tuhat eurot. EAK 2020 tegevuskulu oli 770 tuhat eurot. 2020 aastaks kavandatud negatiivse tulemiga kavandatud eelarve ei realiseerunud, sest Covid 19 pandeemia tõttu alates märtsist kehtestatud eriolukord vähendas märkimisväärselt EAK kulusid lähetustele ja rahvusvahelisele koostööle. Samuti vähendas pinget eelarvele otsus arvutipargi kaasajastamine edasi lükata järgmisse aastasse. 2020. aasta palgakulu kokku oli 490 tuhat eurot, sh töölepinguga töötajad 378 tuhat eurot, töövõtulepingutega tehnilised assessorid ja eksperdid 112 tuhat eurot ning juhtorganite liikmed 67 tuhat eurot. Riigitoetus Riigieelarve seaduse kohaselt eraldati eelarvest EAK 2020.a. kulutuste osaliseks katmiseks 40 000 eurot, mille ülekandmise ja kasutamise kohta sõlmiti 28.02.2020 majandus- ja taristuministri ning EAK vahel sihtotstarbelise eraldise kasutamise leping. Eraldisest kaetakse EA liikmemaks, osalemine EA töös ning Põhja- ja Baltimaade akrediteerimisalases koostöös ning nende tegevuste maksumuseks kujunes 2020.a. lõpuks 29493€. 03.12.2020 sõlmiti EAK ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel kokkulepe, mille kohaselt 2020.a. kasutamata jäänud vahendid antakse üle ühingule, mis tegutseb Eesti akrediteerimisasutusena alates 01.01.2021. Riigiasutuste akrediteerimisalane nõustamine ja koostöö pädevate asutustega on samuti sihtotstarbelise eraldise kasutamise lepingu objektiks, kuid rahalisi vahendeid nende tegevuste finantseerimiseks EAK-le ette nähtud ei ole ja EAK finantseeris neid tegevus akrediteerimistasudest. Alates 2010. aastast on riigitoetuse osakaal EAK eelarves pidevalt kahanenud ning 2020.a moodustas riigitoetus EAK kinnitatud eelarve tuludest 2,7%. 4 Keskkonnaministeeriumiga 13.03.2020.a. sõlmitud lepingu kohaselt tasus ministeerium EAK- le EMAS-süsteemi tõendajate akrediteerimis-skeemi ülalpidamiseks 1850 €. Muud EAK akrediteerimissüsteemi ülalpidamiskulud, mida riigitoetus ei kata, kaetakse klientide poolt makstavatest akrediteerimistasudest. Hinnang sihtasutuse tegevusele EAK on Vabariigi Valitsuse 21.12.1999. a korralduse alusel majandusministri poolt 04.01.2000. a asutatud sihtasutus, mis täidab määruse 765/2008/EÜ, toote nõuetele vastavuse seaduse ning 08.07.2010. a antud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 280 alusel Eesti riikliku akrediteerimisasutuse ülesandeid. Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust heaks, kuid eesmärgiga parandada teenuse kvaliteeti piiratud ressursside tingimustes, on kavandatud akrediteerimistegevus üle viia MTÜ- sse Eesti Standardikeskus. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Akrediteerimine Kokku on seisuga 31.01.2020.a. 224 kehtivat EAK akrediteeringut, sh 14 kalibreerimislaboril, 124 katselaboril, 13 meditsiinilaboril, 46 inspekteerimisasutusel, 23 sertifitseerimisasutusel, 1 EMAS- ja 2 KHG-tõendamisasutusel ning 1 võrdluskatsete korraldajal. Akrediteeritud asutuste loetelu on toodud EAK veebilehel aadressil www.eak.ee. inspekteerimisasutuses ja 3 sertifitseerimisasutuses. Seoses 5 aasta möödumisega akrediteerimise esma- või uushindamisest viidi läbi 40 asutuse uushindamine, sh 13 kalibreerimislaboris, 13 katselaboris, 2 meditsiinilaboris, 5 inspekteerimis- ja 7 sertifitseerimisasutuses. Lisaks viidi läbi 36 akrediteerimisulatuse laiendamise hindamismenetlust, sh 21 katselaboris, 1 kalibreerimislaboris, 7 meditsiinilaboris, 4 juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutuses ja 3 toote sertifitseerimisasutuses. Aasta jooksul viis EAK läbi 173 akrediteeritud asutuse järelevalvehindamist, sh 95 katselaboris, 15 kalibreerimislaboris, 9 meditsiinilaboris, 34inspekteerimisasutuses, 16 sertifitseerimisasutuses, 3 tõendamisasutuses ja 1 võrdluskatsete korraldajal. Tugitegevused Akrediteerimistegevuse nõuetekohase läbiviimise tagamiseks on EAK-s rakendatud ja toimivana hoitud ISO 17011 nõuetele vastav juhtimissüsteem. 14.04.20 viidi läbi EAK juhtimissüsteemi juhtkonnapoolne ülevaatus mille tulemusena järeldati, et juhtimissüsteem on adekvaatne ja mõjus EAK-le kehtivate nõuete, sh standardi ISO/IEC 17011 nõuete, EAK juhtpõhimõtete ja EAK eesmärkide rakendamisel. EAK rakendab siseauditite süsteemi, kus vastavalt 3-aastasele programmile koostatakse igaks aastaks eraldi siseauditite plaan. 2020.a. siseauditite plaan kinnitati 07.04.2020 ja selle raames viidi aasta lõpuks läbi 22 siseauditit. Covid 19 pandeemia tõttu ei toimunud iga-aastast EAK assessorite/ekspertide täiendõppepäeva. 2020 EAK kliendiküsitlus toimus detsembris. Küsitlusel osales 33,9 % akrediteeritud ja 23,5 % pädevaks tunnistatud klientidest. Osalusprotsent oli võrreldes viimase 3 aastaga madalaim. Kõrgeimalt hinnati peaassessorite teadmisi akrediteerimisnõuetest ja madalaimalt EAK vastamiskiirust klientidega suhtlemisel. Inspekteerimis- ja sertifitseerimisasutuste üldine rahulolu akrediteerimisteenusega on kasvanud (5-palli süsteemis vastavalt 4,40 ja 4,50), laborite osas pisut langenud (5-palli süsteemis 4,51). 2020.a. jooksul apellatsioone EAK 5 akrediteerimisotsuste kohta ei esitatud. Kaebusi EAK poolt asutuste suhtes esitati 2, kaebusi EAK tegevuse suhtes 1. Osaluste omandamine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Varade üleandmine Ettevõtte tegevus anti sihtasutuse poolt seoses likvideerimisega üle MTÜ-le Eesti Standardikeskus alates 01.01.2021 ning see sisaldas kõik EAK kliendilepingud (akrediteerimise ja pädevuse hindamise lepingud), EAK assessorite ja ekspertidega sõlmitud töövõtulepingud, ettevõtte tegevusega seotud hanke- ja halduslepingud, laekumata debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused, EAK omandis olevad vallasasjad, EAK-le kuuluv intellektuaalomad ja immateriaalne vara, EAK tegevuse käigus koostatud dokumendid, EAK töötajate töölepingud ning EAK Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioonis EA liikmelisusega seotud õigused ja kohustused. Auditid ja erikontrollid 2020. aastal erikontrolle läbi ei viidud. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) Muutused valitsevas sihtasutuses Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid. Sihtasutuse jätkamise vajadus 2000. aastal loodud EAS edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust. EASi tegevuse peamine eesmärk on ühiskondliku heaolu kasv, lähtudes seejuures viiest strateegilisest eesmärgist:  rohkem jätkusuutlikke ja kiiresti kasvavaid ettevõtteid;  Eesti ettevõtete suurem ekspordivõimekus ja rahvusvahelistumine;  ettevõtete suurem tootearendus- ja tehnoloogiline võimekus;  suuremad turismitulud;  piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng. Lisaks suunavad EASi tegevusi erinevad strateegiad ja rakenduskavad:  Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020;  Riiklikul turismiarengukava 2014-2020. 6 Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse tegevuse ümberkorraldamist läbi Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse ja Sihtasutuse Kredex ühendamise, eesmärgiga panustada senisest enam teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning ettevõtlust toetavate tegevuste arendamisesse, võimaldades seeläbi pakkuda turule paremaid väärtuspakkumisi ning senisest terviklikumaid ja tõhusamaid teenuseid ettevõtetele. Majandustulemused 2014-2020 rahastamisperioodi struktuurifondide meetmete kogueelarvest 364,8 miljonit eurot on seisuga 31.12.2020 tehtud otsuseid 66,0% ehk 240,7 miljon eurot (sh MKM 221,0 miljonit eurot ja KuM 19,7 miljonit eurot) ning abikõlblikke väljamakseid 42,7% ehk 155,7 miljonit eurot. Hinnang sihtasutuse tegevusele Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust heaks. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs 2020. aastal jätkas EASi strateegilise tegevuskava ellu viimist arendamaks kõrge lisandväärtusega eksportivaid ettevõtteid, innovatsiooni, välisinvesteeringuid ja turismi. EASi fookuses on ambitsioonikad ettevõtted, kes loovad eksportimise ja innovatsiooni kaudu kõrget lisandväärtust. Mitmed 2020. aastaks seatud eesmärgid jäid täitmata, eelkõige välisinvesteeringute ja turismi valdkonnas, mida mõjutasid COVID-19 viiruse levikust tulenevad piirangud enim. Ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonnas saavutasime enamiku seatud eesmärkidest: alla ootuste jäi klientide lisandväärtuse kasv, kuid suutsime ületada kõrge lisandväärtusega eksportijate arvu, klientide müügi- ja ekspordimüügitulu eesmärgid. Välisinvesteeringute valdkonna eesmärgid jäid saavutamata, kuna viiruse levikust tingitud majandusmõjude tõttu olid investorid 2020. aastal ettevaatlikumad ning kohapealsed külastused olid piiratud. Arvestades koroonakriisi mõjusid olid tulemused siiski väga head – orienteerusime kiiresti ümber, valdav osa tööst liikus veebikeskkonda, tegelesime intensiivselt sihitu digiturundusega ning korraldasime virtuaalseid sündmuseid, visiite ja kohtumisi, mis annavad tulemusi järgmistel aastatel. Turismi valdkonnas jäi saavutamata turismiteenuste eksport ning külastajate arvude eesmärgid, kuna reisimine oli COVID-19 viiruse leviku tõttu piiratud. Pigem reisiti lähiriikides, mistõttu Aasia turistide ööbimiste arv jäi eesmärgile oluliselt alla. Samuti jäi ära suur hulk sündmusi ja konverentse. Tavapäraste tegevuste asemel korraldas kogu meeskond oma töö kiiresti ringi, et panustada efektiivselt sektori ellujäämisesse kriisitoetuste ning sihtkohtade ja ärimudelite arendamise abil. Lisaks panustasime nõudluse tekitamisesse sise- ja lähiturgude kampaaniatega. Osaluste omandamine 2020. aastal EAS ei omandanud ega võõrandanud osalusi äriühingutes ning ei osalenud teiste sihtasutuste asutamises. Varade üleandmine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. 7 Auditid ja erikontrollid Erikontrolle 2020. aastal läbi ei viidud. Järelevalve ja riskijuhtimise üksuse poolt viidi läbi majanduslike huvide kontroll veendumaks, et töötajad ja välised hindamiskomisjonide liikmed ei ole osalenud taotluste hindamisel või toetuste menetlemisel nendega otseselt seotud toetust taotlenud isikute suhtes. Auditikomitee on pidanud oluliseks, et siseauditi üksus teostaks kindlustandvaid töid eesmärgiga anda koondhinnang EASi riskijuhtimise, kontrolli- ja valitsemisprotsesside mõjususele vähemalt kord kolme aasta jooksul selliselt, et kõikide oluliste EASi tegevusvaldkondade ulatuses oleks tagatud kaetus audititega kõigi riskide hindamise käigus tuvastatud oluliste valdkondade lõikes. Nõuandvate tööde puhul on seatud prioriteediks analüüsida EASi strateegiliste eesmärkide saavutamist kõige enam mõjutavate valdkondade lõikes. SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (edaspidi IVIA) Muutused valitsetavas sihtasutuses Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid. Sihtasutuse jätkamise vajadus Sihtasutuse põhieesmärk on ettevõtluskeskkonna arendamine lda- Virumaal ning tööstusalade aktiivne väljaarendamine viies Ida- Virumaa tööstusliku traditsiooniga omavalitsuses (Narva, Jõhvi, Kohtla- Järve, Püssi, Kiviõli). SA Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus eesmärgiks on pakkuda logistika-ja tootmisettevõtetele tootmismaad rendi-, ja infrastruktuuriteenust koos oluliselt väärtust lisavate tugiteenustega (asjaajamise korraldamise, konsultatsiooni, finantsnõustamise, juriidilise nõustamise, ja äriinkubatsiooni teenustega). Konkurentsieelise tekitab lisaks heale logistilisele asukohale teadusasutuste ja pikkade tööstustraditsioonidega piirkonna sünergia. Sihtasutus lähtub oma tegevuses piirkonda koondunud valdkondlike koosluste (masina-, keemia- ja metallitööstus, logistika) ja nendega seotud valdkondade edasiarendamise vajadusest, aidates kaasa soodsa keskkonna loomisele ettevõtete omavaheliseks koostööks ning tugevate valdkonnaspetsiifiliste kompetentsikoosluste väljakujunemisele. Lisaks on Sihtasutuse Ida- Virumaa Tööstusparkide Arendus ülesandeks viia läbi tööstusalade arendamisega seotud planeerimisprotsess, kinnistute jagamine, infrastruktuuri projekteerimine ning põhiinfrastruktuuri trasside (keskkütte-, side-, veetrasside-, gaasi-, kanalisatsiooni-, elektrisüsteemide ja ühendusteede) väljaarendamine ja eelpool kirjeldatud tegevuste abil välisinvesteeringute kaasamine Ida-Virumaa piirkonda. Sihtasutuse ülesannete hulka kuulub ka äriinkubatsiooni teenuste osutamine, ettevõtlusalaste konsultatsioonide ja koolituste korraldamine, ettevõtlusoskuste edendamine noorte seas ja muud piirkonna ettevõtluskeskkonna edendamisele kaasa aitavad tegevused. Sihtasutus lähtub oma tegevuses Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud Ida-Virumaa Tegevuskavast, Eesti Ettevõtluse kasvustrateegiast aastateks 2014-2020.a., ning nõukogu otsustest. Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse tegevuse jätkamist. 8 Majandustulemused 2020. aasta Sihtasutuse varade maht suurenes võrrelduna 2019.a 8,7 miljonilt 9,1 miljoni euroni. 2020. aastal oli puhaskasum 240 tuhat eurot, 2019. aastal kahjum summas 645 tuhat eurot. IVIA äritegevuses puudub hooajalisus, küll võivad mõjutada majandustsüklid, majanduskasvu tingimustes suureneb oluliselt ettevõtete investeerimis- ja laienemisaktiivsus. Hinnang sihtasutuse tegevusele Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust 2020. aastal üldiselt heaks. Majanduskeskkonda mõjutas oluliselt Covid-19 pandeemia. Välisotseinveteeringute valdkonnas oli aasta esimene pool globaalselt turbulentne ning ettevõtjad lükkasid investeerimisotsused edasi. 2020 teisel poolel toimus paljude projektide puhul uue olukorraga kohanemine ning tegevuste jätk. Vaatamata pandeemia teisele lainele oli Eesti välisinvesorite jaoks fookuses, kuna e-riigi lahendused (s.h e-residentsuse programm) võimaldasid, unikaalselt kogu maailmas, asjaajamisega liikuda virtuaalsesse keskkonda. 2020 jätkas SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus (IVIA) aktiivse turundusega ja soft-landing teenuse pakkumisega klientidele, mis muutus samuti peamiselt interneti-põhiseks. IVIA tehingute tulemused ületasid eelarves praogoositud mahud. Lisaks suurenes IVIA portfell, milles lead'ide arv kasvas 2020 aasta lõpuks 60-ni. 2020 aastal algasid ettevalmistused Õiglase Ülemineku protsessiks Ida- Virumaal, millesse IVIA on panustanud olulises mahus ajalist ressurssi. Mitmed IVIA kliendid teevad ettevalmistusi investeeringuteks alates 2022 aasta algusest, millal avanevad Just Transition Fund toetusmeetmed tööstusinvesteeringuteks. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs IVIA peamised tegevustulemused 2020 aasta lõpu seisuga olid alljärgnevad: 1. IVIA poolt on välja arendatud ca 250 ha tootmis- ja ärimaad (koostatud detailplaneeringud, projekteeritud taristu, infrastruktuur välja ehitatud); 2. 250 hektarist maast (134 kinnistut) on 80 hektarit (56 kinnistut) võõrandatud investeerimiskohustusega erasektori tootmis- ja logistikaettevõtetele; 3. Kokku on sõlmitud lepingud 38 ettevõttega. 4. 2020 alustati kahe uue arendusprojekti ettevalmistustega: Aidu Taastuvenergiapark ja Auvere Agropark. Koostamisel on detailplaneeringud ja keskkonnamõjude strateegilised hindamised. 2020 aasta koroonapandeemia suunas paljud turundustegevused virtuaalsesse keskkonda. IVIA keskendub uute klientide leidmisel seminaridele veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia turundusele. Osaluste omandamine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Varade üleandmine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Auditid ja erikontrollid 9 2020. a ei viidud läbi erikontrolle. Audest Audiitorteenuste OÜ vandeaudiitor Juri Nedaškovski hinnangul kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus finantsseisundit seisuga 31.12.2020. ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid ning on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Eesti Interneti Sihtasutus (edaspidi EIS) Muutused valitsetavas sihtasutuses Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid. Sihtasutuse jätkamise vajadus EIS on loodud eesmärgiga: 1. Esindada Eesti internetikogukonda piiriüleses internetikogukonnas, sh Internet Corporation for Assigned Names and Numbers (ICANN) ja teiste asjaomaste organisatsioonide ees; 2. Eesti maatunnusega ning Eestiga seotud tipptaseme domeeninimede haldamiseks ning nende registreerimise korraldamiseks internetikogukonna, sealhulgas riigi ühistes huvides; 3. Domeeninimede registri nõuetekohaseks pidamiseks ja vastavate teenuste osutamiseks ning EIS eesmärkide täitmiseks vajaliku tehnilise- ja intellektuaalse baasi arendamiseks arvestades vastavas keskkonnas esinevaid julgeolekuriske; 4. Tagada domeenivaidluste vahekohtu töö̈. EIS on tulu mitte taotlev, isemajandav ja riigieelarvest vahendeid mitte saav sihtasutus. EIS juhindub oma tegevuses Eesti infoühiskonna arengukavast 2020, Küberjulgeoleku strateegiast, oma põhikirjast, EISi strateegiast ja nõukogu otsustest. .ee maatunnusega tippdomeeni haldamise puhul on tegemist avaliku teenuse osutamisega avalikes huvides, mille osas riigil on tagamiskohustus, s.t kohustus tagada teenuse osutamisel põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. EIS kui riigi osalusel asutatud sihtasutus on loodud riigivara valitseja määratud avalikul eesmärgil, riigivaraseaduse tähenduses. Domeeninimede süsteem on oluline avalik ressurss, mille haldamine peab toimuma avalikkuse (nii kohaliku kui ülemaailmse Interneti kogukonna) huve silma pidades, et vastav süsteem oleks stabiilne, turvaline, avatud ja lihtsa juurdepääsuga. .ee maatunnusega tippdomeeni haldamine EISi poolt on analoogne elutähtsa teenuse osutamisega. Eesti internetikogukonna poolt EISi asutamisel kokkulepitud eesmärgid sh. avaliku teenuse osutamise vajadus kestab. Sihtasutuse vorm annab väga hea aluse Eesti internetikogukonna erinevate huvide tasakaalustatud arvestamiseks ja autonoomse tegevuse, domeeninimede süsteemi haldamiseks. Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust oluliseks ning peab vajalikuks sihtasutuse tegevuse jätkamist. Hinnang sihtasutuse tegevusele 10 Üldine hinnang EISi tegevusele on osaluse valitseja hinnangul hea. 2020. aastal registreeriti kokku 24 780 domeeni, pikendati 95 327 domeeni ja kustutati 15 444 domeeni. 31. detsembril 2019 oli registris 126 618 domeeni ja 31. detsembril 2020 oli registris 135 939 domeeni. Aastane juurdekasv oli 9336 domeeni ehk 7,36% ( 2019.a. 6,4%). Nimelahenduse teenuse käigus teenindasime 2020. aastal 34 miljardit päringut. WHOIS teenuse kaudu teenindasime 2020. aastal 194 miljonit päringut. Majandustulemused 2020. aasta tulud olid 5,7% prognoositust suuremad (eelarve 817 000 – tegelik 863 908 eurot). Kulusi tehti võrreldes eelarvesse kavandatuga 18 % vähem ( eelarve 953 762 – tegelik 782 284 eurot). Tulem oli 82 113 eurot. Pandeemiast tulenev eriolukord ja piirangud ei võimaldanud läbi viia planeeritud internetikogukonna üritusi, samuti muutus kevadest rahvusvaheline suhtlus virtuaalseks. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs EIS on Eesti maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon, tagades .ee registreerimise (Register) ja vastavate nimeserverikirjete kättesaadavuse (DNS). Sihtasutuse ̈ülesandeks on lisaks Eesti internetikogukonna esindamine piiriüleses internetikogukonnas asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ees, nagu ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) ja CENTR (Council of European National Topp Level Domain Registries). Eesti domeeniturgu mõjutasid teiste hulgas järgmised tegurid: 1) Interneti kasutajate arv Eestis 2020. aastal (16 - 74 aastaste elanike hulgas) oli 90 %; 2) Domeene tuhande elaniku kohta oli 2020. aasta lõpus 102,2 (2019.a. 95,3); 3) Eesti SKP kahanes 2020. aastal (esimese 3 kvartali andmete põhjal) – 1,9 %; 4) Eesti elanike e-kaubanduse kasutajate osatähtsus on märgatavalt tõusnud; 5) Covid viirusest tulenevad piirangud majandusele tõstsid domeenide registreeringuid (näiteks aprillis 34,3%); 6) Domeeni registreerimistasu on jäänud 6 eurole aastas; 7) .ee kättesaadavuse parandamiseks pakutakse domeene 3, 6 ja 9 kuuks ja 1 kuni 10 aastaks. Osaluste omandamine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Varade üleandmine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Auditid ja erikontrollid 2020. a ei viidud läbi erikontrolle. Nõukogu kinnitas audiitoriks Assertum Audit OÜ, kelle arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Interneti Sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020.a. ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. 11 Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (edaspidi RIKS) Muutused valitsetavas sihtasutuses Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid. Sihtasutuse jätkamise vajadus RIKS on asutatud eesmärgiga riigi huvides riigi vara valitsemise teel ühtsete infokommunikatsiooni-teenuste ja tugiteenuste osutamiseks, sh elutähtsad teenused mereside teenus (vastavalt SOLAS konventsioonile) ja katkematu side teenus (vastavalt hädaolukorra seadusele). Uue põhikirjas sätestatud ülesandena osutab RIKS riigieelarvest finantseeritavatele asutustele ja elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) hädaolukorra seaduse mõistes andmete majutus- ja haldusteenust, serverimajutusteenust ning serveriruumide rendile andmise teenust. Sihtasutuse asutajaõiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. RIKSi tegevus toimub konkurentsitihedal IKT teenuste turul, samas kui RIKS ei ole üldkasutatavate telekommunikatsiooniteenuste osutaja elektroonilise side seaduse (ESS) mõistes – RIKSi teenused on orienteeritud riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele, juriidilistele isikutele ja esindustele ning ETOdele. RIKSil on juriidilise isikuna vastavussertifikaat Eesti „täiesti salajase“ või madalama tasemega riigisaladuse ja NATO „konfidentsiaalse“ või madalama tasemega salastatud välisteabe elektrooniliselt töötlemiseks. See võimaldab RIKSil pakkuda teenust ka eriside haldamiseks. RIKSi põhikirjaliste ülesannete hulka kuulub ka infokommunikatsiooniteenuste kasutajate sõnumite saladuse tagamine. Praegu opereerib RIKS meresidevõrku, fikseeritud telefonisidevõrku ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele (SMIT) kuuluvat ESTER operatiivraadiosidevõrku. Tänu ühisele võrkude opereerimisele saab kasutada kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste efektiivsemalt, tagades ka vajaliku kvaliteedi ja turvalisuse taseme. RIKSi integreeritud kvaliteedi- ja energiajuhtimissüsteem vastab ISO 9001:2008 ja 50001:2011 nõuetele ning RIKSil on jätkuvalt kehtivad vastavussertifikaadid. Sihtasutuse jätkamine on vältimatult vajalik, täitmaks välislepinguga Eesti Vabariigi poolt võetud kohustust – tagada SOLAS konventsiooni nõuete täitmine. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus kindlustab Eesti merepääste vastutusalas ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS - Global Maritime Distress and Safety System) nõuetele vastava mereside ning ametkondliku ja erakorrespondentsi edastuse laeva ja kalda vahel. • Inimelu ja laevaliikluse ohutuse tagamiseks vajaliku raadioside võimaldamine Eesti Vabariigi vastutusalas vastavalt SOLAS konventsioonile (http://www.imo.org/conventions/contents.asp?topic_id=257&doc_id=647) . • Navigatsioonilise ja hüdrometeoroloogilise teabe edastamine laevadele raadio teel NAVTEX süsteemi kaudu (http://www.bsmrcc.com/files/legal10.pdf) . • Mereraadioside tagamine Politsei- ja Piirivalveameti ning Veeteede Ameti laevadele. Lisaks tagab RIKS elutähtsa teenuse „Operatiivraadioside võrgu ESTER tehniline opereerimine“, toimimise ja teostab elutähtsat teenust „Katkematu side“. Hinnang sihtasutuse tegevusele RIKS osutas 2020. majandusaastal põhitegevusena märgitud teenuseid vastavalt etteantud tehnilistele normidele ja kliendilepingutele. RIKSi integreeritud kvaliteedi ja energiajuhtimissüsteem riigiside (kriitilise tähtsusega side teenus, mereraadioside teenus ja operatiivraadiosidevõrgu tehnilise opereerimise teenus), andmekeskuse, riigipilve teenuse osas 12 on tunnistatud vastavaks ISO 9001:2015 (kehtib kuni 29.11.2022.a) ja ISO 50001:2011 (kehtib kuni 21.08.2021.a) standarditele. RIKSi infosüsteeme, andmekeskuseid ja riigipilve opereeritakse vastavalt kolmeastmelise etalonturbe süsteemi ISKE nõuetele. Osaluse valitseja hindab sihtasutuse tegevust 2020. aastal heaks. Majandustulemused Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga 27. detsembril 2019. a sõlmitud sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingule nr 1.8-7/19-361-1 on ministeerium andnud RIKSile 2020. aasta riigieelarve seaduse alusel toetust tegevuskuludeks üks miljon üheksasada kolmkümmend kuus tuhat (1 936 000) eurot ning investeeringuteks kolmsada tuhat (300 000) eurot. Vastavalt Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) poolt 17.12.2019 allkirjastatud opereerimislepingule nr 2019/11-1.1/86 moodustas ESTER võrgu opereerimise maksumus seitsesada kümme tuhat kolmsada seitsekümmend kaks eurot (710 372). Sihtasutuse tulud 2020.aastal olid 5,5 miljonit eurot (jäädes samale tasemele 2019 aastaga) ning kahjum 76 tuhat (vs 121 tuh 2019). 2020. aastal võeti arvele uut või rekonstrueeritud põhivara kokku summas 598 tuhat eurot. Suuremad tööd olid 2020. aastal NAVTEX antennivälja rekonstrueerimine, kliimaseadmete ja UPS ide vahetamine serveriruumides ning ühe uue serveriruumi rajamine. 2020. aasta lõpus on lõpetamata materiaalse põhivara all kajastatud 171 936 eurot, millest suure osa moodustavad tugijaamades ja teistes süsteemides uuendamisele kuuluvad võrguseadmed. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Eesti merepääste vastutusalas osutas RIKS ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) nõuetele vastavat mereside teenust. 2020. aastal jätkas RIKS meresidevõrgu opereerimist mahus, mis tagab Eesti Vabariigi poolt rahvusvaheliste kohustuste täitmise ettenähtud ulatuses (GMDSS, raadioside merelt, laevade ja kalda vaheline telefoniside, navigatsiooniteadete edastamine). RIKS edastab rahvusvahelise süsteemi MIS (Maritime Information System) raames ööpäevaringselt ilmateateid ning navigatsioonihoiatusi ja erakorralisi teateid Balti mere keskosa ja Soome lahe kohta nii raadiotelefoni režiimis kui ka U-alas (Balti mere keskosa ja Soome laht) rahvusvahelise NAVTEX süsteemi kaudu, mida kureerib ÜRO juures asuva Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO NAVTEX paneel. RIKS tagas 2020. aastal riigile funktsionaalselt oluliste (sh pääste- ja patrull-) laevade side tõrgeteta toimimise. Vastavalt SOLAS konventsioonile tagas RIKS laevade korrespondentsi edastamise kaldaabonentidele kõigil mereside lainealadel. Meresideteenuse toimepidevuse tagamiseks viidi lõpule NAVTEX saatjate ja antennide automaatsobituste häälestamised, jätkati ka antenniväljade rekonstrueerimistöödega. Jätkati meresidesüsteemi tarkvara kohandamist, mis võimaldas Veeteede Ametil lõplikult loobuda oma amortiseerunud võrgust ning täiustati mereside kaldajaamade kaughaldussüsteeme uute funktsioonide lisamisega, soetati ka uued võrguseadmed tugijaamadele. Jätkuvalt toimib süsteem, mis tagab kooskõlas meretöö seaduse § 32 lõikega 7 meditsiinilise raadiokonsultatsiooni osutamise laevapere liikmetele raadiovõrgu vahendusel vastavalt sõlmitud „Koostöökokkuleppele Eestis registreeritud laevadele ööpäevaringse riigikeelse raadiokonsultatsiooni kaudu vältimatu arstiabi osutamise tagamise kohta“. Meresõidu ohutuse tõstmiseks suveperioodil jätkati väikesadamate kohta informatsiooni edastamist nendega sõlmitud lepingute alusel. Jätkus Veeteede Ameti tellimisel RIKSi poolt Lääne-Eestis rajatud automatiseeritud identifitseerimissüsteemi AIS tugijaamade hooldamine ja uue sõlmitud lepingu alusel rajati neli AIS vastuvõtu jaama Hiiumaal Suuremõisas, Tartus ja Peipsi ääres Kallastele ning Mehikoormas. RIKS tegi ettevalmistusi 13 asukohapõhise elanikkonna ohuteavituse süsteemi (AKOS) projekti arenduseks ja kuulutati välja ka riigihange teenuse osutamiseks. Operatiivraadiosidevõrgu ESTER osas tagati piirivalvele, politseile, päästeteenistusele ja teistele kasutajatele operatiivraadioside võrgu häireteta töö võrgu opereerimislepingust tulenevas mahus. Seadmemajutusteenustena pakub RIKS riigiasutustele ja telekommunikatsioonivõrkude operaatoritele püsiliiniteenuseid, seadmete paigalduskoha renti RIKSile kuuluvates mastides ja hoonete konstruktsioonidel ning seadmemajutusteenuseid ISKE nõuetele vastavates serveriruumides. RIKS andmekeskuste opereerimine jätkus varasemast suuremas mahus. 2020. aastal jätkati riigipilve teenuse osutamist. Täienenud on vastavalt avaliku sektori nõuetele Riigipilve teenuste kataloog Kubernetese, varunduse, haldusteenuste kiirema SSD kettamassiivi jms teenustega. Vabariigi Valitsus otsustas võtta kasutusele turvalise mobiiliside teenuse, mida edaspidi arendab ja haldab RIKS koostöös Riigikantseleiga. Osaluste omandamine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Varade üleandmine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Auditid ja erikontrollid Aruandeperioodil erikontrolle ei toimunud, läbi Raamatupidamise aasta-aruande auditeerimise tulemusena kinnitas vandeaudiitor Indrek Alliksaar, et sihtasutuse raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2020. ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (edaspidi Teaduspark) Muutused valitsetavas sihtasutuses Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid. Sihtasutuse jätkamise vajadus Teaduspark on eraõiguslik organisatsioon, loodud eesmärgiga luua keskkond ja teenused teadmismahukate ettevõtete võistlusvõime suurendamiseks. Teaduspark asutati 2003. aastal Eesti Vabariigi (asutajaõiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)), Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tallinna linna poolt. SA Tallinna Teaduspark Tehnopol tegutseb põhikirja ja „SA Tallinna Teaduspark Tehnopol Strateegia 2013 – 2020“ alusel (kinnitatud nõukogus 18.02.2013. a.). 2015. aastal alustati sihtasutuse strateegia uuendamist. Sihtasutusel on kavas uuendatud strateegia kinnitada käesoleva aasta lõpuks. SA Tallinna Teaduspargi Tehnopol (edaspidi Teaduspark) idee tuua kokku teadlased ja ettevõtjad, luues neile parimad tingimused läbimurdeliste äriideede elluviimiseks ning pakkuda tehnoloogia ja teadmismahukatele ettevõtetele rendi- ja infrastruktuuriteenust koos olulist 14 väärtust lisavate ärialustus- ja äriarendusteenustega ning spetsiifilisest ettevõtluskooslusest tulenevat sünergilist eelist. Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust vajalikuks ning peab vajalikuks sihtasutuse tegevuse jätkamist. Hinnang sihtasutuse tegevusele Tehnopoli linnakus tegutseb üle 200 ettevõtte, kelle hulgas on nii alustavaid kui ka suuri ja kaua tegutsenud ettevõtteid, nagu Skype, Fujitsu, Cybernetica, SMIT jt. Igapäevaselt käib linnakus tööl ca 4900 inimest. Eraldi tuleb esile tõsta TalTech´i naabrust ning sisulist koostööd ülikooliga, mis on kasvavalt oluline nii Tehnopolile kui tema klientidele. Ülikool keskendub kõrgetasemelise inimkapitali arendamisele ning uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisele, kuid kasvavalt ka koostööprojektidele ettevõtjatega. 2018. aastal valmis linnakus ca 1700 m2 suurune modernne spordiklubi GYM!, mis on hästi vastu võetud nii TalTech´i üliõpilaste kui ka linnakus töötavate inimeste poolt. Majandusaastal tegeleti linnaku järgmise arendusetapi, aadressiga Teaduspargi 3, kavandamisega (ca 45 000 m2). Samal ajal valmistati Tehnopoli osalusega ettevõtte poolt ette järgmist arendusetappi aadressil Mäealuse tn 2/3 arendusteks (ca 10 000 m2). Teaduspargi Tehnopol varade mahuks kujunes 2018. aasta lõpu seisuga 18,2 mln eurot (2017. aasta lõpus 18,5 mln eurot), millest enamiku moodustavad kinnisvarainvesteeringud. Asutajaõiguste teostaja hindab sihtasutuse tegevust heaks. Majandustulemused SA Tallinna Teaduspark Tehnopol 2020. aasta tulude mahuks kujunes 5,0 mln eurot (2019. aastal 4,4 mln). Teadus- ja ärilinnak Tehnopol varade mahuks kujunes 2020. aasta lõpu seisuga 19,2 mln eurot (2019. aasta lõpus 17,6 mln eurot), millest enamiku moodustavad kinnisvarainvesteeringud. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Äriarendusteenuseid Teadus- ja ärilinnak Tehnopol pakub äriarendusteenuseid idu-, kasvu- ja suurettevõtetele. Valdkondlikult tegutsevad Tehnopoli kliendid IKT, targa linna, tervise-, rohe-, süvatehnoloogia fookusvaldkondades. Äriarendusteenused toetavad ettevõtete kasvu faasiüleselt, läbi parima ekspertiisi, finantseeringute leidmise, eksportturgude käivitamise, müügi ja ühisturunduse ning tootearendustegevuste. Lisaks osaleb äriarendusteenuste üksus ligi 15-s rahvusvahelises projektis (INTERREG, H2020 jmt.), mis parendavad klientidele pakutavate teenuste sisu ja kvaliteeti, parandavad ligipääsu eksportturgudele, kapitalile ja tugiteenustele. Teenused alustavatele ettevõtetele 2020. aastast alates on igal iduettevõttel võimalus kuuekuulise põhiprogrammi jooksul saada osa praktilisest kuueosalisest koolitusprogrammist, arendada oma ettevõtet kogenud juhtmentori käe all, saada tuge valdkondlikelt ekspertidelt ning kasvatada oma ettevõtet Tallinna Teaduspark TEHNOPOL koostöötamiskeskuses. Pikema arendustsükli ja suurema potentsiaaliga iduettevõtetel on programmi võimalus pikendada veel 3-6 kuud. Iduettevõtted saavad programmiga liituda 2%lise osalusoptsiooni alusel. 2020. aastal laiendas Startup Inkubaator märkimisväärselt oma regionaalset haaret, avades püsiva kontori Narvas ning alustades regioonis mitmekeelse (eesti, vene) 15 inkubatsiooniprogrammi pakkumisega. Lisaks alustati koostöös Pärnumaa Arenduskeskusega inkubatsiooniprogrammi pakkumist Pärnus. 2020. aastal kandideeris uude programmi rekordilised 312 startup ettevõtet ning programmiga liitus 82 iduettevõtet. Möödunud aastal kaasasid programmis osalevad ettevõtjad inkubaatori abiga varajase faasi riskikapitaliinvesteeringuid enam kui 2 miljoni euro väärtuses. Uus programm on saanud osalenud ettevõtetelt väga kõrge teenusega rahulolu hinnangu. 2020 aasta oli rekordiline ka iduettevõtetele korraldatud ürituste arvu ja osalejate poolest – kokku toodi sihtrühmani 125 erinevat üritust, millest võttis osa 3300 inimest. Teenused kasvuettevõtetele 2020. aastal toetas Tehnopol oma teenustega umbes 90 fookusvaldkonna kasvuettevõtte arengut, kasvatades nende käivet 8 miljoni euro ulatuses nii Eestis kui eksportturgudel, avas 19-le ettevõttele vähemalt ühe uue eksportturu, aitas tuua turule 10 uut toodet või teenust ning vahendas umbes 2,5 miljoni euro ulatuses investeeringuid. Toetavad tegevused Kinnisvara valdkonnas kujunes 2020. aasta vaatamata COVID-19 pandeemiale stabiilseks. Seoses piirangutega kohaldati ajutisi üürialandusi ettevõtetele, keda need kõige rohkem puudutasid. Kogu aasta lõikes ei avaldanud see suurt mõju, kuna üldine vakants oli madal ja täituvus suurem kui planeeritud. Hoonete remondid teostati vastavalt kavandatud investeeringutele. Seoses ettevõtete laienemisega teostati Akadeemia tee 21/6 ja 21/4 hoones ehituslikke kliendikohandusi. Linnakus võeti kasutusele parkimissüsteem, mis tagab klientidele parkimiskohtade olemasolu ja välistab parkimisõiguseta parkimise. Koostöös OÜ-ga Astlanda Ehitus alustati Mäealuse 2 III etapi ehitusega, mille tulemusena valmib 2022. aasta lõpus ca 12 000 m2 büroopinda ja ca 600 kohaline parkimismaja. Osaluste omandamine Teaduspark omab seisuga 31.12.2020 osaühingus Biolaborid osalust 27,2%. Seisuga 31.12.2020 on kõik selle firmaga seotud nõuded tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvateks: võlgnevus ostjate vastu summas 142 706 eurot, laekumata laenunõue summas 62 667 eurot ja sellelt arvestatud intress 24 250 eurot, ehk kokku 229 623 eurot. Samuti on hinnatud 2020. aasta nulliks kogu investeering osaühingusse Biolaborid summas 229 623 eurot. Varade üleandmine Vastavad tehingud puudusid aruandeperioodil. Auditid ja erikontrollid 2020. a ei viidud läbi erikontrolle. PKF Estonia Osaühing, vandeaudiitor Rein Ruusalu hinnangul kajastab Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2020 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. 16
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel