dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid (COM(2021) 202), eelnõu kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuli 2021
Viit
2-13/21-3002
Registreeritud
15. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-3002 15.07.2021 Väljaminev kiri.asice1627 KB

Sisu (failidest)

Teie 07.05.2021 nr 13.4.1/21-0671/-1T Riigikantselei [email protected] Meie 15.07.2021 nr 2-13/21-3002 Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid (COM(2021) 202), eelnõu kohta Esitame 20. juuli 2021. a Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid (COM(2021) 202), eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Lisad: Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu Seletuskiri Lisa1. Kaasamise tabel Anna-Liisa Pärnalaas 639 7697 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid, kohta 1. Sissejuhatus Eesti seisukoht antakse Euroopa Komisjoni poolt 21. aprillil 2021. a. esitatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu masinavaldkonna toodete määruse (edaspidi masinamäärus) COM(2021) 202 kohta. Kavandatava masinamäärusega soovitakse tagada, et uue põlvkonna masinad oleks kasutajate ja tarbijate jaoks ohutud. Masinatele esitatavad tervishoiu- ja ohutusnõuded on täna sätestatud masinadirektiivis, mis soovitakse tulevikus asendada masinamäärusega. Uute tehnoloogiatega kaasnevate uute riskidega tegelemiseks seatakse eelnõuga sisse kriteeriumid kõrge riskiga masinate loetelu ajakohastamiseks. Eelnõu kohaselt on oluline eemaldada loetelust masinad, mille riski enam kõrgeks ei hinnata ning lisada uusi, nagu näiteks masina osaks olev tehisintellekt, millel on ohutuse tagamise funktsioon. Edaspidi peavad tootjad enne masina turule laskmist või selle kasutuselevõtmist läbi viima riskihindamise, hõlmates ka pärast turule laskmist masina edasiarendatavate ja autonoomsete tööomaduste tõttu ilmnevaid riske. Eelnõu näeb seejuures ette, et kõrge riskiga masinate vastavushindamise peab edaspidi teostama kolmas osapool. Eelnõuga laiendatakse ettevõtjate vastutust tagamaks kõigi masinate vastavus turva- ja ohutusnõuetele. Nimelt tuleb ettepaneku kohaselt vastavushindamine edaspidi teha ka olukorras, kus masinat või tema osa pärast turule lubamist oluliselt muudetakse, näiteks tarkvarauuenduse tagajärjel. Eelnõu näeb ette ka masinate projekteerimise ja valmistamisega seotud tervisekaitse- ja ohutusnõuete loetelu uuendamise. Nt nähakse ette, et autonoomselt toimivad tooted ei tohi ootamatult käivituda, peavad toimima määratud raamides jne. Olulise muudatusena soovitakse edaspidi võimaldada masinaga seotud dokumentide, nt kasutusjuhendite digivormingus esitamist. Ühtlasi näeb eelnõu ette direktiivis kasutatavate teatavate mõistete ja määratluste õigusselguse parandamise. Nõnda nt laiendatakse masina definitsiooni (hõlmates ka masinaid, millel on puudu üksnes konkreetse otstarbe täitmiseks laaditav tarkvara ning mis täna kuuluvad osaliselt komplekteeritud masina määratluse alla) ja turvakomponentide definitsiooni (hõlmates selliseid digikomponente nagu nt tarkvara). Seisukohad ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse tööstusohutuse nõunik Merike Ring ([email protected], 6256 472), ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse juhataja Thea Palm ([email protected], 6256 426), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin Kuuse ([email protected], 6256 353), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna juhataja Külli Kraner (kü[email protected], 6256 409). Valdkonna eest vastutav asekantsler Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Kristi Talving ([email protected], 6256 319). 1 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Masinamäärust kohaldatakse järgmiste masinaehitustoodete suhtes: (a) masinad; (b) vahetatav seade; (c) ohutusseadised; (d) tõstmise abiseadised; (e) ketid, trossid, tropid ja lindid; (f) eemaldatavad jõuülekandemehhanismid; (g) osaliselt komplekteeritud masinad. Eelnõu I peatükk (artiklid 1-9) hõlmab üldsätteid, mis käsitlevad määruse reguleerimiseset (artikkel 1), kohaldamisala (artikkel 2), määruses kasutatud põhimõistete määratlusi (artikkel 3) ja masina määruse nõuetele vastavate toodete vaba liikumist (artikkel 4). Lisaks hõlmab I peatükk kõrge riskitasemega masinaid (artikkel 5), mille loetelu asub määruse lisas I, ohutusseadiseid (artikkel 6), nõudeid masinatele (artikkel 7), Euroopa Liidu ühtlustamisõigusakte (artikkel 8) ning viidet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu tehisintellekti määrusele (artikkel 9), kui masinates on kasutatud tehisintellektipõhist süsteemi, mille kohta kehtivad olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded. Täpsustatud on ka ohutusseadise määratlust, et selle alla kuuluksid ka mittefüüsilised komponendid, näiteks tarkvara. Ka olulise muutmise kohta on uus määratlus, et tagada vastavus III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele selliste turule lastud ja/või kasutusele võetud masinate korral, mida oluliselt muudetakse. Peale selle on lisatud üldmõisted uue õigusraamistiku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ1 (edaspidi otsus nr 768/2008/EÜ). Määruses täpsustatakse ka muude konkreetsete liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamist, juhul kui teatava masina riske ei ole III lisas käsitletud. II peatükk (artiklid 10-16) sisaldab sätteid ettevõtjate kohustuste kohta. Täpsemalt määratakse kohustused tootjatele (artikkel 10), volitatud esindajatele (artikkel 11), importijatele (artikkel 12) ja levitajatele (artikkel 13). Lisaks on kirjeldatud juhtumid (artikkel 14), millal importijad ja levitajad täidavad tootja kohustusi - need on olukorrad, kus importija või levitaja laseb masina turule oma nime või kaubamärgi alt või muudab oluliselt masinat, mis on juba turule lastud või kasutusele võetud. Samuti on toodud muud juhtumid (artikkel 15), millal kohaldatakse tootja kohustusi, näiteks kui füüsiline või juriidiline isik, kes ei ole tootja, importija ega levitaja, muudab oluliselt masinat. III peatükis (artiklid 17-20) sätestatakse nõuded masina nõuetele vastavuse protseduuridele (artikkel 17), kui masin vastab harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, peetakse seda masinat vastavaks kõnesoleva määruse III lisas esitatud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Samuti kinnitatakse ELi 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32008D0768&from=ET 2 vastavusdeklaratsiooniga (artikkel 18) III lisas sätestatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete täidetus ning EL vastavusdeklaratsioon tõlgitakse liikmesriigi keelde, kus masin turule lastakse või turul kättesaadavaks tehakse. Kui masina suhtes kohaldatakse mitut liidu õigusakti, millega nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni, koostatakse kõigi liidu õigusaktide kohta ühine ELi vastavusdeklaratsiooni, millega tootja võtab vastutuse masina vastavuse eest määruse nõuetele. Viimasena nähakse ette CE-märgise üldpõhimõtted (artikkel 19), millele kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatut ja CE-märgise kinnitamise reeglid (artikkel 20), mille kohaselt CE-märgis kinnitatakse enne turule laskmist masinale nähtavalt, loetavalt ja kustumatult. Kui masina vastushindamismenetluses osaleb vastavalt IX lisale teavitatud asutus, kajastatakse CE-märgisel ka teavitatud asutuse identifitseerimisnumber. IV peatükk (artiklid 21-23) keskendub masina vastavushindamisprotseduuridele. Masinate vastavushindamismenetlustele, välja arvatud osaliselt komplekteeritud masinatele, kohaldavad tootjad või tema volitatud esindajad masina olulisel muutmisel sõltuvalt tema tüübist (kõrge riskitasemega või mitte kõrge riskitasemega) vastavat tüübihindamismenetlust ning teavitatud asutused arvestavad vastavushindamise tasudel ettevõtjate huvide ja vajadustega (artikkel 21). Osaliselt komplekteeritud masinatel tagab tootja või tema volitatud esindaja tehnilise dokumentatsiooni, koostejuhendi ja ELi ühendamisdeklaratsiooni koostamise (artikkel 22). Liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid nõudeid inimeste kaitsmiseks masina paigaldamise ja kasutamise ajal, tingimusel, et sellega ei muudeta masinat viisil, mis ei ole kooskõlas määruse nõuetega (artikkel 23). V peatükk (artiklid 24-40) sätestab nõuded teatamisele vastavushindamisasutusest. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele, millised vastavushindamisasutused on volitatud määruse kohaseid vastavushindamisi läbi viima (artikkel 24). Samuti peab liikmesriik määrama teavitava ametiasutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamise ning nende suhtes läbiviidavate järelevalvemenetluste kasutuselevõtmise ja rakendamise eest (artikkel 25). Teavitava asutuse määramisel ei tohi tekkida huvide konflikti vastavushindamisasutusega, tegevus peab olema erapooletu ja objektiivne ning hindamist peavad läbi viima pädevad isikud, kes ei ole läbi viinud masina hindamist (artikkel 26). Ühtlasi peab liikmesriik Euroopa Komisjonile teada andma vastavushindamisasutuste ja teavitatud asutuste menetluskorra, mille Euroopa Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks (artikkel 27). Vastavushindamisasutus on juriidiline isik, kes on asutatud liikmesriigi õiguse kohaselt, kelle poolt läbiviidavad vastavushindamistoimingud on konfidentsiaalsed, objektiivsed ja erapooletud ning kelle töötajad on pädevad (artikkel 28). Kui vastavushindamisasutus tõendab vastavust asjakohaste harmoneeritud standardite kriteeriumitele, eeldatakse, et ta vastab kõnesoleva määruse artiklis 28 teavitatud asutuse kohta esitatud nõuetele (artikkel 29). Teavitatud asutus vastutab oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate, kes peavad samuti vastama määruse artiklis 28 toodud nõuetele, poolt täidetud ülesannete eest ning keda võib kasutada üksnes kliendi nõusolekul (artikkel 30). Vastavushindamisasutus esitab liikmesriigi teavitavale asutusele kinnituse enda määruse artikli 28 nõuetele vastavuse kohta (artikkel 31). Teavitav asutus edastab Euroopa Komisjonile elektroonselt üksnes nende vastavushindamisasutuste info, kes vastavad määruse artiklis 28 sätestatud nõuetele, teates esitatakse info vastavushindamistoimingute ja -moodulite, asjakohaste masinatüüpide kohta ning pädevuskinnitus (artikkel 32). Euroopa Komisjon annab igale teavitatud asutusele ühe identifitseerimisnumbri, sõltumata õigusaktide arvust, millele vastavust kinnitatakse ning teavitatud asutuste ajakohastatud loetelu, sisaldades idenfitseerimisnumbrit ja vastavushindamistoimingute infot, tehakse komisjoni poolt avalikkusele kättesaadavaks (artikkel 33). Kui aga selgub, et vastavushindamisasutus ei vasta määruses toodud nõuetele, piirab liikmesriigi teavitav ametiasutus vastavushindamisasutuse õiguseid ning edastab sellekohase info Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ning paralleellselt peab vastavushindamisasutus tagama, et tema poolt menetletud dokumendid 3 oleksid kättesaadavad kõikidele seotud osapooltele (artikkel 34). Kui vastavushindamisasutuse pädevus vaidlustatakse, viib Euroopa Komisjon läbi uurimise ja teeb vastava otsuse (artikkel 35). Vastavushindamisasutus oma tegevuses lähtub määruse lisades VII, VIII ja IX esitatud vastavushindamismenetluste protseduuridest (artikkel 36) ning tagab läbipaistva ja kasutatava korra enda tegevuse otsuste vaidlustamiseks (artikkel 37). Lisaks on vastavushindamisasutusel kohustus edastada teavitavale ametiasutusele ja teistele samu masinatüüpe hõlmavaid vastavushindamistoiminguid tegevatele teavitatud asutustele vastavushindamismenetlustega seotud oluline info, nt juhtumid, kus vastavussertifikaat või heakskiitev otsus jäetakse andmata, teavitamise valdkonda ja tingimusi mõjutavad asjaolud (artikkel 38). Euroopa Komisjon tagab kogemuste vahetamise võimaluste kohta liikmesriikide ametiasutuste vahel (artikkel 39) ja koordineerib teavitatud asutuste koostööd (artikkel 40).VI peatükk (artiklid 41-44) sisaldab sätteid Euroopa Liidu turujärelevalve, masinate liidu turule sisenemise kontrollimise ja liidu kaitsemeetmete menetluse kohta. Ettepanekuga lõimitakse uue õigusraamistiku otsuse nr 768/2008/EÜ sätted, mis tugevdab turujärelevalvet ja täpsustab kaitsemeetmete lõpetamise menetlust. Komisjoni tööd lihtsustab see samuti, sest komisjoni otsust meetmete kohta on vaja ainult siis, kui teised liikmesriigid ei nõustu meetmega, mida keegi liikmesriikidest võtab ELi turule lastavate toodete suhtes. VI peatükis antakse ülevaade Euroopa Liidu turule lastavate ja kättesaadavaks tehtavate masinate kontrollimise ja kaitsemeetmete menetluste kohta. Kui liikmesriigi turujärelevalveasutus avastab riigisiseselt turult masina, mis võib ohustada inimese tervist, keskkonda ja vara, korraldavad nad uue masina vastavushindamismenetluse, jagavad saadud tulemusi teavitatud asutuste, teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga ning võtavad vajadusel kasutusele piiravad meetmed (artikkel 41). Kui aga selgub, et kasutusele võetud piiravad meetmed on vastuolus liidu õigusaktidega, viib Euroopa Komisjon läbi hindamise ja võtab vastu otsuse rakendusaktina. Kui liikmesriigi meede loetakse põhjendatuks, võtavad kõik liikmesriigid kasutusele meetmed, et tagada nõuetele mittevastava masina kõrvaldamine oma turult, kuid kui liikmesriigi meedet peetakse põhjendamatuks, tühistab liikmesriik selle meetme (artikkel 42). Kui aga turul on nõuetele vastavad tooted, mis endiselt põhjustavad ohtu, peab ettevõtja need ohud kõrvaldama ja liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni, kes algatab meetme osas hindamismenetluse ja võtab vastu rakendusotsuse, mis aadresseeritakse kõikidele liikmesriikidele (artikkel 43). Samas, kui tegemist on vormilise mittevastavusega, nt CE-märgis ei ole masinale kinnitatud või tehniline dokumentatsioon ei ole kättesaadav, nõuab liikmesriik ettevõtjalt selle kõrvaldamist ja kui seda ei kõrvaldata, piirab või keelab liikmesriik masina turul kättesaadavaks tegemise (artikkel 44). VII peatükis käsitletakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise ja komiteemenetlusega seotud protseduure (artiklid 45 ja 46). VIII peatükk sisaldab konfidentsiaalsuse ja karistuspoliitika nõudeid (artiklid 47 ja 48). IX peatükk hõlmab määruse ülemineku- ja lõppsätteid, mis käsitlevad direktiivi 73/361/EMÜ ja direktiivi 2006/42/EÜ kehtetuks tunnistamist (artikkel 49); üleminekusätteid (artikkel 50); määruse hindamist ja läbivaatamist (artikkel 51) ning selle jõustumist ja kohaldamist (artikkel 52). Lisaks on masinavaldkonna toodete määrusel üheksa lisa, kus on kirjeldatud täpsemalt masinavaldkonna toodetele kehtestatud nõudeid. I lisas on loetelu kõrge riskiga masinavaldkonna toodetest, II lisas on ohutusseadiste näidisloetelu, III lisas masinavaldkonna toodete projekteerimise ja valmistamisega seotud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, IV lisas on nõuded masinavaldkonna toodete ja osaliselt komplekteeritud masinate tehnilisele 4 dokumentatsioonile. Lisades V-IX on kirjeldatud vastavushindamismenetluse protseduuride nõudeid. Masinatega seotud konkreetsete riskide arvesse võtmiseks kohandatakse kavandatavas määruses olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid või lisatakse neid juurde ning need on leitavad III lisast. Nt täiendatakse tervisekaitse- ja ohutusnõudeid masinate poolt põhjustatava ohtlike ainete heite kohta, et säästa inimeste tervist ja keskkonda ning käeshoitavate ja käsijuhitavate masinate vibratsiooni kohta, et kohandada juhendeid kutsehaiguste vähendamiseks. Lisades III-IX nimetatud dokumente võib edaspidi esitada ka digitaalsel kujul, kui huvitatud osapool ei soovi dokumente paberkandjal. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Õiguslik alus Määruse õiguslikuks aluseks on valitud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 114, mis annab õiguse kehtestada meetmeid, mille eesmärk on tagada EL siseturu toimimine. See on kohane, kuivõrd määrusega soovitakse tagada masinate tervishoiu- ja ohutusnõuete ühtlustamine edendamaks masinatoodete piiriülest kaubandust. 3.2 Subsidiaarsuse printsiip Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt masinavaldkonna toodete reguleerimine on paremini toimiva EL siseturu masinavaldkonda kuuluvate toodete tagamiseks tõhusaim viis. Kui ei ole kogu liitu hõlmavat määrust, võivad liikmesriigid kehtestada erinevaid ohutusnõudeid, millest tingituna võib eri riikides toodetavate masinate ohutus olla kasutajate jaoks erinev. Tulevases masinavaldkonna toodete määruses kehtestatakse kogu EL jaoks nõuded, mis põhinevad Euroopa standardites esitatud lahendustel. Võttes arvesse standardimistegevuse kõrget taset Euroopa Liidus, tuleb mis tahes muudatused tulevase masinamääruse kohaldamisalas või nõuetes teha liidu tasandil, et vältida turumoonutusi, toodete vaba liikumise tõkestamist ning inimeste tervise ja heaolu kahjustamist. Peale selle ühtlustavad lisatud uued sätted ettevõtjate kohustusi, masinavaldkonna toodete jälgitavusnõudeid, vastavushindamise ja vastavushindamisasutustest teatamise nõudeid ning turujärelevalvet. ELi tasandi meetmete lisaväärtuseks on ühtse siseturu (ja digitaalse ühtse turu) tõhusam areng, tööstuse valdkonna parem õiguskindlus ja võrdsed võimalused ning kõrgem usaldustase masinate kasutajate seas. Ühtlasi aitab see kaasa väikeettevõtete võimalustele konkureerida suurettevõtetega, sest siseturul kehtivad ettevõtetele ühesugused nõuded ja kõigil on turul tegutsemiseks võrdsed võimalused. 3.3 Proportsionaalsuse põhimõte Nõustume komisjoni seisukohaga, et määruses on proportsionaalsuse põhimõte tagatud. Ohutusnõuetes kavandatud muudatused on sihipärased, piirdudes teatavate masinatüüpidega: uute tehnoloogiatega masinad, erimasinad ja kõrge riskitasemega masinad. Koormuse vähendamise meetmed hõlmavad kõiki masinatüüpe (näiteks olulise muutmise täpsustamine, digidokumendid, uue õigusraamistikuga vastavusse viimine ja määruseks muutmine). Ettepaneku järgi peavad ohutusnõuete kohta esitatavad selgitused ja täiendused piirduma minimaalsega ning neid täiendatakse komisjoni taotlusega koostada uusi standardeid, andmaks standardiorganisatsioonidele volitused töötada välja vabatahtlikud tehnilised lahendused. 5 Määruse kasutamine EL siseturgu käsitlevate õigusaktide puhul aitab vältida siseturu killustumuse ohtu, mis on kooskõlas ka sidusrühmade väljendatud eelistusega. Samuti võimaldab see tootjatel tegelda otse määruse tekstiga, ilma et oleks vaja leida ja läbi vaadata 27 ülevõtmisakti. Selle põhjal saab määrust pidada kõigi asjaosaliste jaoks kõige sobivamaks lahenduseks, sest see võimaldab kavandatud õigusakti kiiremini ja ühtsemalt kohaldada ning loob ettevõtjatele selgema õiguskeskkonna. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Mõju majandusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poolt koostatud 2020 majandusaasta ülevaatest2 selgub, et Eestis tegutseb ligikaudu 200 peamiselt väikest ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat kokku umbes 4000 töötajaga. Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui ka müük siseturule. Sektori esindajate hinnangul mõjutab tootmist tulevikus suuresti automatiseerimine, mille jaoks on eriti olulised ühtsed nõuded masinate tehisintellektipõhistele lahendustele. Määrus toob kaasa mõningase halduskoormuse kasvu nendele ettevõtjatele, kes arendavad ja toodavad tehisintellektipõhiseid masinaid. Seda põhjusel, et määruse oluliseks uuenduseks võrreldes direktiiviga on kõrge riskitaseme kohaldamine ohutusfunktsioone täitva tehisintellektiga masinatele. Kõrge riskitasemega masinate korral aktsepteeritakse ettepaneku kohaselt edaspidi ainult kolmanda isiku poolt tehtavat sertifitseerimist, mis tähendab ettevõtja jaoks teatavat lisakulu. Samuti on mõju masinatööstuse ettevõtjatele, kes toodavad tavatehnoloogia masinaid, kuivõrd määruse muudatused puudutavad mõningate tervisekaitse- ja ohutusnõuete täiendamist. Sektoriüleselt avaldab positiivset mõju paberipõhiselt dokumentatsioonilt üleminek digitaalsetele dokumentidele, mis vähendab ettevõtjate halduskulusid ning ka kahju, mida tekitatakse paberi kasutamisel keskkonnale, väheneb. Samuti võib direktiivi määruseks muutmine tootjatele kaasa tuua selliste lisakulude vähenemise, mis on seotud direktiivi ülevõtmiseks koostatud õigusaktide tõlgendamisega. 4.2 Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Määruse nõuetekohane rakendamine toob määruse jõustamis- ja järelevalveülesannetes riigiasutustele mõningase halduskoormuse kasvu. Üleminek direktiivilt määrusele ei too muudatusi üldises järelevalvekorralduses, sest kehtiva direktiivi kohaselt teeb masinavaldkonna toodete üle järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) ning järelevalvet ei plaanita ümber korraldada. See tähendab, et ka kavandatavas määruses sisalduvate nõuete täitmise üle teostab tõenäoliselt järelevalvet TTJA, kuna neil on olemas vastavate teadmiste ja pädevusega töötajad. Samuti täidab TTJA edaspidi, nii nagu ka täna, teavitava asutuse rolli, kes vastutab teavitatud asutuste (vastavushindamisasutuste) hindamiseks ja nendest teatamiseks ning teavitatud asutuste järelevalveks vajalike menetluste kasutuselevõtmise ja rakendamise eest. Seega suuri muudatusi teavitava asutuse kohustuste 2 https://mkm.ee/sites/default/files/majandusulevaade_2020.pdf 6 täpsustamine järelevalveasutuste töökorraldusele kaasa ei too, pigem kaasneb parem õigusselgus kõikide osapoolte suhtes. Seega mõju riigiasutuste töökorraldusele on minimaalne ning eelarve osas täiendavaid kulusid ette ei nähta. 5. Seisukohad masinamääruse kohta 5.1 Eesti toetab masinadirektiivi asendamist masinavaldkonna toodete määrusega, et aidata kaasa Euroopa Liidu turule lastavate ja turul kättesaadavaks tehtavate masinate kehtivate nõuete ühetaolisele rakendamisele ning ettevõtjate võrdsele kohtlemisele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ3 (edaspidi direktiivi 2006/42/EÜ) sätted on kehtinud ligi 15 aastat ning selle aja jooksul on selgunud, et valdkonnaüleselt on puudujääke masinate nõuetele vastavuse, sh tervisekaitse- ja ohutusnõuete osas. Masinadirektiiv jättis EL liikmesriikidele võimaluse valida õiguslike eesmärkide täitmiseks vajalikud vahendid ja meetmed, mis aga tingis olukorra, kus liikmesriigid tõlgendavad masinadirektiivi nõudeid erinevalt. Ühtsel siseturul on tekkinud masinavaldkonnas probleemid ja ettevõtjatel puudub nii õiguskindlus kui ka -selgus turul tegutsemiseks. Õigusnormid, kus sätestatakse masinatele esitatavad nõuded ning läbiviidavad vastavushindamismenetlused, peavad kogu liidus olema ühetaoliselt kohaldatavad, et oleks tagatud ettevõtjate võrdne kohtlemine, sõltumata tema asukohast Euroopa Liidus. Masinadirektiivi asendamisel masinavaldkonna toodete määrusega väheneb ka üldine halduskoormus tootjatele ja importijatele, kes saavad EL ühtsel turul masinavaldkonnas tegutseda samasugustel alustel ega pea tutvuma 27 liikmesriigi ülevõtmisakti tingimustega. 5.2 Peame oluliseks kavandatava määrusega masinavaldkonna toodete normide vastavusse viimist toodete turustamise ühise raamistikuga, et vältida vastuolusid muude tooteohutust käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega. Euroopa Komisjoni peamine eesmärk on viia tooted, sh masinaid käsitlevad õigusaktid, kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta (edaspidi ka uus õigusraamistik). Otsusega sätestatakse ühised põhimõtted ja erisätted, mis on ette nähtud kohaldamiseks kõigi valdkondlike õigusaktide suhtes, et tagada nende läbivaatamiseks ühtne alus. Otsus moodustab seega üldise horisontaalse raamistiku ühtlustamaks toodete turustustingimusi. Masinadirektiiv ei ole toodete turustamise ühise raamistiku otsusega veel lõimitud. Sarnaselt teiste tooteid käsitlevate valdkondlike õigusaktidega soovitakse ka siin viia sätted nimetatud otsuse punktidega kooskõlla. Tulenevalt eeltoodust tuleb ettevõtjatel arvestada nõuete täitmisel ka otsuse nr 768/2008/EU erisätetega üldiste kohustuste, vastavushindamise asutustele esitatavate nõuete ning õigusnormide vastavuse eeldamise, ELi vastavusdeklaratsiooni, CE- märgise, teatamise korra, vastavushindamise ning riski põhjustavate masinavaldkonna toodetega tegelemise puhul. Ühtlasi tugevdab määruse lõimimine otsusega turujärelevalvet ja 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32006L0042&from=EN 7 täpsustab kaitsemeetmete menetlust liikmesriigile seatavate kohustuste osas, mida on vaja, et saaks vaidlustada masinavaldkonna toodete vastavust. Kaitsemeetmete menetluse rakendamine on siiani tekitanud probleeme, sest puudub info, mida liikmesriik peab täpselt edasi tegema, kui saabub Euroopa Komisjoni teade, et mõni liikmesriik on oma turult avastanud ohtliku toote ning ka teised liikmesriigid peaksid saadud infot oma turul rakendama. Ühtlasi nähakse ette nõuded kooskõlas uue õigusraamistiku otsusega vastavushindamisasutuste eest vastutavale liikmesriigi ametiasutustele. Sellega pannakse teavitatud asutuste määramise ja järelevalve kohustus liikmesriigile, kuna siiani pidi liikmesriik teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele üksnes vastavushindamisasutuse andmed, konkreetsed vastavushindamise menetlused ja masinatüübid, mille suhtes nimetatud asutustele volitused on antud ning komisjoni poolt neile eelnevalt omistatud tunnuskoodid. Masinavaldkonna toodete ja uue õigusraamistiku lõimimine tagab parema õigusselguse ja - kindluse kõikidele huvitatud osapooltele. 5.3 Eesti toetab Euroopa Komisjoni poolt pakutud määruse kohaldamisala ja määratluste täpsustusi, mis tagavad parema õigusselguse kõigi huvitatud osapoolte jaoks. Kehtiva masinadirektiivi rakendamine on näidanud, et direktiivi kohaldamisalas on kattuvusi teiste õigusaktidega ja tootjatel on keeruline aru saada, millist õigusraamistikku millal kohaldada tuleb. Palju ebaselgust on tekitanud mõistete kasutus, nt direktiivis määratletud mõisted „osaliselt komplekteeritud masin“ ja „masin“ piiri selgitamine ehk millal on tegemist osaliselt komplekteeritud masinaga ja millal lihtsalt masinaga. Sellest tingituna lisatakse masina määrusesse uus alapunkt koost’u kohta, millel on puudu üksnes konkreetse otstarbe täitmiseks laaditav tarkvara. Alapunkt on oluline, et tootjad ei saaks sellist masinat liigitada osaliselt komplekteeritud masinaks. Täpsustatud on ka ohutusseadise mõistet, et selle alla kuuluksid ka mittefüüsilised komponendid, nt tarkvara. Paralleelselt täiendatakse tavatehnoloogia nõudeid, mis siiani ei ole olnud piisavalt selged, ei taga ohutust ja takistavad innovatsiooni. Eraldi on määratletud termin „oluline muutmine“. Levinud on olukorrad, kus turule lastud masinaid muudetakse funktsiooni lisamise või toimivuse parandamise eesmärgil. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus masina olulisel muutmisel, ilma tootja nõusolekuta, ei vasta see enam olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning praegune masinadirektiiv selliseid olukordi ei käsitle, mistõttu on vajalik ette näha täiendav vastavushindamisprotseduur. Edaspidi masina olulisel muutmisel tuleb läbi viia täiendav vastavushindamismenetlus. Samuti on lisatud üldmõisted uue õigusraamistiku otsusest nr 768/2008/EÜ eesmärgiga tagada parem sidusus EL ühtse turujärelevalve lähenemisega. Õiguskindluse suurendamiseks jäetakse transpordivahendid välja liidu kõikide õigusaktide kohaldamisalast (sh masinamäärus), välja arvatud tüübikinnitusega seotud õigusaktid. See on oluline muudatus, kuna ekslikult arvatakse, et masina õigusaktid käsitlevad vaikimisi ka sõidukeid. Eelnõu seletuskirja kohaselt on masinamääruse eesmärk reguleerida masina käitlemisest tulenevaid riske, mitte aga inimeste ja kaupade transportimisega seotud riske. Paralleelselt sõidukite välja jätmisega masinamääruse kohaldamisalast, jäetakse välja ka madalpingedirektiiviga 2014/35/EL reguleeritud elektri- ja elektroonikatoodete loetelus 8 nimetatud erandid, sest enamikul neist toodetest on Wi-fi funktsioon ja need kuuluvad raadioseadmetena direktiivi 2014/53/EL kohaldamisalasse. Selline selgem piiride määratlemine tagab õiguskindluse ja sellega parema konkurentsivõime tingimused ettevõtjatele. 5.4 Toetame nõuete kehtestamist kõrge riskitasemega masinatele, mis sisaldavad tehisintellektipõhiseid süsteeme, arvestamaks kujunemisjärgus digitehnoloogiatest tulenevate uute riskidega. Masinadirektiivi praegune I lisas esitatud kõrge riskitasemega masinate loetelu koostati 15 aastat tagasi ning tol korral tugineti riskidele, mis tulenesid nende masinate ettenähtud kasutamisest või mõistlikult prognoositavast väärkasutamisest. 15 aasta jooksul on turul toimunud muutused, mille tulemusena osad masinad ei ole enam kõrge riskitasemega masinad ja juurde on tekkinud uued masinad, kuhu on integreeritud tehisintellektipõhised ohutusfunktsiooniga süsteemid, mis klassifitseeruvad kõrge riskitasemega masinateks. Masinadirektiivi on läbi aastate püütud hoida tehnoloogianeutraalsena, see aga on tekitanud olukorra, kus tootjatel puuduvad turul tegutsemiseks võrdsed võimalused ja õiguskindlus, rääkimata uute innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmise võimalustest. Uute tehnoloogiate tulekuga kaasnevad uued riskid. Näiteks võivad need riskid ilmneda olukordades, kus inimesed hakkavad koostööd tegema robotitega, mis peavad suhtlema töötajatega või kui ühendatud masinates on kasutatud tehisintellektilahendusi. Tehisintellektil põhinevate masinate ohutusfunktsioone tagav tarkvara (nii masinavaldkonna tootesse integreerituna kui ka integreerimata) liigitatakse kavandatavas määruses põhjustel nagu andmesõltuvus, autonoomsus ja ühenduvus kõrge riskitasemega masinavaldkonna tooteks, kuivõrd kahju tõenäosus ja raskusaste ning mõju toote ohutusele võib loetletud põhjustel olla suur. Nõnda peaks tulevikus tehisintellektil põhinevaid ohutusfunktsioone tagava tarkvara vastavushindamise tegema kolmas isik kui erapooletu osapool, isegi kui tootjad rakendavad asjakohaseid standardeid. Hetkel puudub täpne ülevaade, kuidas võivad tarkvarauuendused mõjutada masina tööomadusi pärast selle turule laskmist. Selle probleemi lahendamiseks peab kavandatava määruse kohaselt riskide hindamine, mida tootjad teevad enne masina turule laskmist või kasutusele võtmist, edaspidi hõlmama ka riske, mis ilmnevad pärast turule laskmist masina edasiarendatavate ja autonoomsete tööomaduste tõttu, sh tehisintellektipõhiste süsteemide koostoime osas. Paralleelselt masinavaldkonna toodete määruse eelnõu menetlusele toimub ka tehisintellekti määruse eelnõu menetlus, kus defineeritakse termin „tehisintellektisüsteem“, millest edaspidi lähtutakse ka masinavaldkonna toodete määruses tehisintellektisüsteeme sisaldavate masinate korral. Küll aga tulenevad tehisintellektipõhiste masinate tervisekaitse- ja ohutusnõuded masinavaldkonna toodete määrusest. Selline kahe määruse samaaegne rakendamine aitab vältida olukordi, kus tehisintellektisüsteemidega masinate osas on kasutusel eri tüüpi vastavushindamised ja kehtib nõue teha kaks vastavushindamist. Infotehnoloogiaettevõtteid ühendav Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit toetab samuti tehisintellektipõhiste masinatele ühekordse vastavushindamismenetluse läbiviimist. Samas tagab kõrge riskitasemega masinate vastavus nii masinavaldkonna toodete kui ka tehisintellekti määruses sätestatuga üldise ohutuse kõrge taseme masinavaldkonnas. 9 5.5 Toetame oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohandamist ja täiendavate nõuete lisamist. Arvestades, et nii rohe- kui ka digipöörde eesmärgid tuleb täita, tehakse muudatused ja lisatakse täiendused ka masinamääruse eelnõus tervisekaitse- ja ohutusnõuete osas. Aja jooksul on selgunud, et ennekõike on vaja kohandada üldiseid ohutuse tagamise nõudeid, et masina kasutajad saaksid tulevikus paremini kontrollida masina ohutusfunktsioone. Sellest tulenevalt on eelnõus täiendatud tervisekaitse- ja ohutusnõudeid, mis on seotud inimese ja masina kokkupuutega, sh nõudeid ergonoomika, liikuvate osade ja vaimse pingega seotud riskide kohta. Samuti on põhjalikumalt käsitletud autonoomsete masinate ja kaugjärelevalvejaamadega seotud riske. Mitmeid õnnetusi on juhtunud masinate kokkupuutel õhupingeliinidega ning sellest tingituna täiendatakse ohutusnõudeid vältimaks edaspidi sarnaseid õnnetusi. Keskkonna seisukohalt täiendatakse masinate poolt põhjustatava ohtlike ainete kogumise ja vähendamise nõudeid, et tulevikus oleksid masinate heitekogused väiksemad. Sarnaselt kõrge riskitasemega masinatele kohaldatakse eelnõu kohaselt ka tavatehnoloogia masinavaldkonna toodetele olulisel muutmisel täiendavalt vastavushindamismenetlust. Kui muudatus ei mõjuta masinavaldkonna toodet tervikuna, rakendatakse nõuet üksnes masinavaldkonna toote muudetud osa kohta. Jagame arvamust, et masinavaldkonna tooted tehakse turul kättesaadavaks või võetakse kasutusele üksnes siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise korral vastavad määruse kõikidele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Siinkohal nõustume ettevõtjatega, et paralleelselt määruse nõuete kehtestamisele on vajalik vastavate standardite ülevaatamine ja muutmine ning uute standardite välja töötamine tagamaks toodete ohutuse ja määruse nõuetekohase rakendamise. 5.6 Toetame nõutava paberipõhise dokumentatsiooni vähendamist ning viimist digitaalsele kujule, mis aitab laiemalt vähendada keskkonnamõju kui ka ettevõtjate majanduslikke kulusid. Masinadirektiivi kohaselt peavad tootjad esitama masina kohta vajaliku teabe, nt juhendi, paberkandjal. Seeläbi sooviti tagada juhendi kättesaadavus igale masina kasutajale. Dokumentide paberkandjal esitamine põhjustab aga tootjatele suuremaid kulusid ja halduskoormust ning kahjustab seejuures keskkonda. 15 aasta jooksul on kasvanud digitehnoloogia kasutamine ning enamik tehnilisi dokumentatsioone, sh juhendeid, on kättesaadavad digitaalselt internetis. Kui juhend esitatakse digitaalselt, peab tootja märkima masinavaldkonna tootele ja sellega kaasas olevale digijuhendile juurdepääsu juhised ja esitama juhendi vormingus, mis võimaldab lõppkasutajal selle alla laadida, nii et tal on sellele juurdepääs igal ajal, eelkõige masina rikke ajal. Seda nõuet kohaldatakse ka sellise masinavaldkonna toote suhtes, mille juhend on integreeritud masinavaldkonna toote tarkvarasse. Samas tuleb arvestada, et teatud tingimustes ei ole võimalik internetist (puudub internetiühendus) vajalikke dokumente kätte saada, on kasutajaid, kes soovivad kindlasti juhendeid paberkandjal või olukordi, kus digitaalset juhendit ei olegi. Sellistes olukordades 10 peab tootja vastavalt eelnõule igal juhul tagama huvitatud osapoolele taotluse korral tasuta paberkandjal dokumendid. Masinavaldkonna ettevõtteid koondav Eesti Masinatööstuse Liit toetas samuti digitaalsete juhendite kasutuselevõttu ning juhtis täiendavalt tähelepanu erinevate näitlikustavate videolahenduste lubamisele keerukamate masinatoodete kasutamisel. Sarnaselt Eesti Masinatööstuse Liidule toetab ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit juhendite esitamist digivormingus, mis vähendab märgatavalt ettevõtjate haldus- ja finantskoormust. Üleminek paberipõhiselt dokumentatsioonilt digitaalsetele dokumentidele aitab kaasa üldisele tootjate kui ka järelevalveasutuste halduskoormuse vähendamisele ning masinavaldkonna toodete juhendite kättesaadavusele, sõltumata ajast ja asukohast. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks paluti ettepanekuid järgmistelt huvigruppidelt: Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit, Palmse Mehaanikakoda OÜ, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit MTÜ, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Sadamate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Kone AS, Eesti Otis AS, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet. Arvamuse andsid Justiitsministeerium, Eesti Infotehnoloogia ja Kommunikatsiooni Liit, Kone AS, TalTech ja Aramet OÜ (kaks viimati nimetatut kuuluvad Eesti Masinatööstuse Liitu). Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud Lisas 1. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 11 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 8. juuli 2021 nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid (COM (2021) 202), eelnõu kohta 1. Kiita heaks järgmised ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse, mis käsitleb masinavaldkonna tooteid, eelnõu kohta: 1.1. Eesti toetab masinadirektiivi asendamist masinavaldkonna toodete määrusega, et aidata kaasa Euroopa Liidu turule lastavate ja turul kättesaadavaks tehtavate masinate kehtivate nõuete ühetaolisele rakendamisele ning ettevõtjate võrdsele kohtlemisele kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 1.2. Peame oluliseks kavandatava määrusega masinavaldkonna toodete normide vastavusse viimist toodete turustamise ühise raamistikuga, et vältida vastuolusid muude tooteohutust käsitlevate Euroopa Liidu õigusaktidega. 1.3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni poolt pakutud määruse kohaldamisala ja määratluste täpsustusi, mis tagavad parema õigusselguse kõigi huvitatud osapoolte jaoks. 1.4. Toetame nõuete kehtestamist kõrge riskitasemega masinatele, mis sisaldavad tehisintellektipõhiseid süsteeme, arvestamaks kujunemisjärgus digitehnoloogiatest tulenevate uute riskidega. 1.5. Toetame oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohandamist ja täiendavate nõuete lisamist. 1.6. Toetame nõutava paberipõhise dokumentatsiooni vähendamist ning viimist digitaalsele kujule, mis aitab laiemalt vähendada keskkonnamõju kui ka ettevõtjate majanduslikke kulusid. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud algatused ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 1 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid, riigiametid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Justiitsministeerium Kavandatava määruse COM(2021) 2021 (edaspidi: Teadmiseks võetud ja selgitatud. Kehtiva Euroopa Parlamendi ja Nõukogu masinamääruse ettepanek) eesmärk on tagada, et uue direktiivi 2006/42/EÜ, mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi põlvkonna masinad oleks kasutajate ja tarbijate jaoks 95/16/EÜ (edaspidi masinadirektiiv), artikli 23 kohaselt kehtestasid liikmesriigid, sh Eesti, eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse ohutud. nimetatud direktiivi alusel vastu võetud riigisiseste õigusnormide rikkumise Masinamääruse ettepaneku art 48 lg 1 sätestab korral. Samuti pidid liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada liikmesriikidele suunatud kohustuse näha ette nende nõuete rakendamine. Kehtestatavad sanktsioonid pidid olema tõhusad, karistused määruse rikkumiste eest.2 Karistussätted proportsionaalsed ja hoiatavad. peavad olema suunatud majanduslikele operaatoritele. Masinadirektiivi nõuete rikkumiste eest ette nähtud karistused on sätestatud Kindlat karistusliiki art 48 lg 1 ette ei näe.3 Sellisel kujul toote nõuetele vastavuse seaduse §-des 59-61 (toote turule laskmise ja turul on säte põhimõtteliselt sobiv. Probleemne on aga see, kättesaadavaks tegemise tingimuste rikkumine, toote ohtudest teavitamine jätmine ning vastavusmärgise väärkasutamine) ja seadme ohutuse seaduse §-s et art 48 lg 1 ei täpsusta, milliste määruse sätete 16 (seadme kasutusele võtmise ja kasutamise ning seadmetöö nõuete rikkumine peaks endaga karistuse kaasa tooma. rikkumine). Määrus peab ELL art 5 lg-st 4 tulenevalt olema Karistuspoliitika osas ei kaasne masinavaldkonna toodete osas olulisi kooskõlas proportsionaalsuse ja sh ultima ratio muudatusi, küll aga tuleb üle vaadata olemasolevad väärteokoosseisud ja põhimõttega ning ei tohiks ette näha, et iga sätte vajadusel neid täiendada. rikkumise eest tuleb kehtestada karistus. Samuti peab määrus tagama riikide õiguskordadele võimaluse lahendada õigusrikkumised kõige tõhusamalt ning selleks ei ole vältimatult iga rikkumise korral karistus. Karistus peaks olema ette nähtud vaid olulisemate nõuete rikkumise eest. Igal juhul ei tohiks määrus aga sätestada karistuse kindlat liiki, menetluskorda või täpseid sanktsioonimäärasid. Karistusliku iseloomuga 1 Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council on machinery products. 2 Art 48 lg 1 kõlab: „Member States shall lay down the rules on penalties applicable to infringements by economic operators of this Regulation and shall take all measures necessary to ensure that they are enforced. The penalties provided for shall be effective, proportionate and dissuasive and may include criminal penalties for serious infringements“. 3 Säte ütleb, et liikmesriigid võivad kehtestada ka kriminaalkaristused („may include“), kuid see ei ole kohustuslik. sanktsioonide harmoneerimine saab toimuda üksnes ELTL art-s 83 sätestatud alustel. Keskkonnaministeerium Määruse ettepaneku Explanatory Memorandum’i Teadmiseks võetud ja selgitatud. Masinavaldkonna toodete määruse eelnõu punktis 1.2 viidatakse seostele teistele valdkonnas eesmärk on ühtlustada masinaid käsitlevad tervisekaitse- ja ohutusnõuded kehtivatele EL õigusaktidele, mis käsitlevad masinaid ja kõigis liikmesriikides ning kõrvaldada masinakaubanduse tõkked liikmesriikide teatavates pingevahemikes elektriseadmeid. Nii vahel. Määruse eelnõu artikli 2 lg 2 p-des m ja n on loetletud elektri- ja masinamääruse ettepanekus kui ka viidatud elektroonikatooted, mis kuuluvad direktiivi 2014/35/EL või 2014/53/EL pingevahemike direktiivis (2014/35/EL) loetletakse kohaldamisalasse ning neile ei kohaldata masinavaldkonna toodete määruse elektri- ja elektroonikaseadmeid, kus kuuluvad ka RoHS sätteid. direktiivi (2011/65/EL) reguleerimisalasse. Samas ei ole RoHS direktiivile ühtegi viidet ega ole võimalik aru Enamik elektri- ja elektroonikaseadmeid on masinavaldkonna toodete määruse saada, kuidas on masinamääruse ettepanekus RoHS kohaldamisalast välistatud. Isegi juhul, kui nad on masinavaldkonna toodete nõudeid arvestatud. Seda enam, et masinamääruse määruse kohaldamisalas, siis masinavaldkonna toodete määruse eesmärk on ettepaneku III lisas on ohtlike ainete sisaldust tagada ennekõike turule lastavate toodete ohutus, sh ohutus masina edasisel käsitletud. kasutamisel. ROHS direktiivi eesmärk on aga ohtlike ainete kasutamise piiramine. Kui elektri- või elektroonikatoode, mis kuulub ROHS direktiivi Sealt edasi jääb arusaamatuks, kuidas on Vabariigi kohaldamisalasse kuulub samaaegselt ka masinavaldkonna toodete määruse Valitse seiskohtades käsitlemata jäänud kohaldamisalasse, vaadataksegi mõlema õigusakti nõudeid. keskkonnamõjude teema, viidates jällegi ettepaneku III lisale, kus on selged viited keskkonnamõjule olemas. Tulenevalt eeltoodust lähtusime eelkõige masinatööstuse sektorist ja Lisaks on ju ka seisukohtades keskkonnale avalduvat seonduvatest suurematest muudatustest. ROSH direktiivi vaatest ei muutu mõju käsitletud. Kas seega ei peaks ka mõjuanalüüsis oluliselt midagi, kuna ka täna on masinadirektiivi 2006/42/EÜ kohaldamisalast selgesõnaliselt eristatud olema, kas ja milliseid mõjusid elektri- ja elektroonikaseadmed välistatud. meetmed keskkonnale kaasa toovad? Samuti jääb arusaamatuks, kuidas ettepandud masinamäärus hakkab koos toimima elektri- ja elektroonikaseadmetele kehtiva EL RoHS direktiiviga, mis on mh ka liidu ühtlustamisõigusakt turujärelevalve määruse kontekstis. Leiame, et seda peaks kindlasti küsima ka masinamääruse ettepanekut arutavas Nõukogu töögrupis, viidates puudulikule EL õiguse käsitlemisele EL elektri- ja elektroonikaseadmete poliitikavaldkonnas. Huvigrupid KONE AS The Commission proposal adopted on 21 April 2021 was Selgitatud. Tervisekaitse- ja ohutusnõuete punktiga 6.2 sätestatakse transmitted to the Council of the European Union and to the nõuded masinate juhtseadistele, mitte sellele, kas kandur on kinnine European Parliament, where the Essential Health and Safety või lahtine. Requirement (EHSR) 6.2 on control devices has been adapted Siinkohal on oluline, et masinavaldkonna toodete määrust allowing for control devices authorizing automatic stops at kohaldatakse kõikidele masinatele (sh korvtõstukitele), mitte ainult preselected positions instead of hold-to-run buttons, in cases masin-liftile. Nt korvtõstuki puhul ei ole kinnise kanduri kasutamine where ‘there is no risk of persons or objects on the carrier võimalik. colliding or falling and no other risks due to the upward and downward movements of the carrier’. The adaptation of the EHSR 6.2 is deemed to ensure technical neutrality and allow other innovative solutions such as light curtains, however; - When considering the proposal on adaptation of EHSR 6.2 for enclosed carrier or hold-to-run type of controls, safety of the users should be the primary concern or when accessibility is a concern, there already exists a solution on the market such as lifts. - Fully enclosed carrier is and has been considered the primary means for protecting the users from being exposed to hazardous areas around the carrier. - Where the users are not able to use hold-to-run type of controls or would need automatic control with preselected positions due physical disabilities, it would be even more important for safety of the users to have fully enclosed carrier or a lift. - Risks of shear or fall from the carrier are unlikely addressed by any other solutions than a physical barrier, such as fully enclosed carrier. Fully enclosed carrier is the only effective means, for example, against component or system malfunction, which may leave a light barrier inoperative, or in case of a power failure, when there is a need to rescue the user by lowering or hoisting the carrier to a position by manual rescue tools. This may result in a hazardous situation in the absence of fully enclosed carrier as all warning and protective measures are ineffective. - A general statement ‘if there is no risk of persons or objects on the carrier colliding or falling and no other risks due to the upward and downward movements of the carrier’ does not describe any of the related risks. It is therefore open for misinterpretation and creates legal uncertainty. The existing EHSR 6.2 is clear with an accurate definition of the requirements, why in our view it should be kept unchanged. - A light curtain, which is often presented as an innovation, does not provide the same level of protection as full height and interlocked doors. If the EHSR 6.2 is changed, it should at least include rescue and interruption of power supply: "...upward and downward movements of the carrier including in case of power failure and rescue." We thank for the opportunity to provide our input and we hope the above points mentioned above are considered in the proposed regulation for machinery safety. Eesti Infotehnoloogia ja ITL on esitanud MKM-ile oma seisukohad tehisintellekti Arvestatud seisukoha punktides 5.5 ja 5.6 ning selgitatud. Kommunikatsiooni Liit määruse ettepaneku kohta. Oleme seisukohal, et vajalik on Nõustume, et tehisintellekti reguleerimisel, sh masinates kasutatavate vältida tehisintellekti kui kiirelt areneva valdkonna ennetavat tehisintellekti reguleerimist, tuleb vaadata paralleelselt nii üle reguleerimist. Leiame, et loodav regulatsioon peab pigem masinavaldkonna toodete kui ka tehisintellekti määruse puhul ning soodustama ja lihtsustama tehisintellekti süsteemide arengut püüame seda seisukohti koostades ka jälgida. ning kasutuselevõttu, mitte seda asjatult piirama. Seetõttu kahtleme, kas tehisintellekti määruse ettepanekus sisalduv Masinavaldkonna toodete määrus käsitleb minimaalselt tehisintellekti niivõrd lai lähenemine on põhjendatud. mõistet, kuna selles osas on lisatud otseviide tehisintellekti määrusele. Seetõttu soovitame olla pigem ettevaatlikud ka masina Masinavaldkonna toodete määrusest tulenevalt kohaldatakse määruses tehisintellekti käsitlemisel ning oodata ära, milline tehisintellekti määrust neile masinatele, kus on kasutatud saab olema tehisintellekti horisontaalne regulatsioon. Seega ohutusfunktsioonide tagamiseks tarkvara, sh tehisintellektipõhised peaks masina määrus käsitlema seda teemat minimaalselt süsteemid, ja ohutusfunktsioone tagavate tehisintellektipõhiste vajalikus mahus, aga viide tehisintellekti määrusele on süsteemidega varustatuse korral. kindlasti vajalik, et kahe õigusakti seosed oleksid üheselt mõistetavad. Lisame, et ITL toetab masina määruse ettepanekus välja pakutud lähenemist, mille kohaselt peavad ettevõtjad nii tehisintellekti kui ka masinaid käsitleva määruse jaoks tegema ainult ühe vastavushindamise. Samuti toetame tootjate haldus- ja finantskoormust vähendamist ning digivormingu lubamist juhendite ja vastavusdeklaratsiooni puhul. TalTech Masinadirektiivi lisas 1 (uues eelnõus vist oli lisa 4) toodud Arvestatud seisukoha punktis 5.5 ja selgitatud. nõuete nimistu on pigem osundus kõikvõimalikele ohtudele. Masinadirektiiv ei kirjuta konkreetseid tehnilisi lahendusi ette ja seda Kuivõrd üks või teine oht on oluline antud masina jaoks, seda suunda hoitakse ka masinavaldkonna toodete määruses. Küll aga tuleb näitab riskianalüüs, kus kõrgema riskiindeksiga ohud vajavad tagada ohutus ja seda on lihtsaim teha, kui järgida standardites toodud konstruktsioonilist lahendust, väikese riskiga ohtude puhul nõudeid. piisab hoiatusmärgistest ja märgetest juhendites. Masinavaldkonna toodete määruse juurde tuleb samuti tulevikus Kehtiv masinadirektiiv ei keela nn elektroonseid või juhend. Hetkel käivad masinavaldkonna toodete määruse eelnõu osas internetijuhendeid. Kuid tuleb arvestada sellega, et juhendite Euroopa Liidu tasandil läbirääkimised ja kui lõppteksti sisu osas on mittepaberiline kuju ei suurendaks riske jne. kokkulepitud ning määrus vastu võetud, koostatakse ka juhend. Kaks praktilist küsimust: Üldine probleem on, et standardite kinnitamise protseduurid on 1. Masinadirektiivi juurde käib nn rakendamise juhend. praegu ajamahukad ja riigisiseselt seda muuta ei saa. Probleem on On oluline, et ka uue määruse juurde selline loodaks, mis aitab Euroopa Liidu ülene. Olemasolevaid standardeid saab hakata muutma sisu tõlgendada. ja uusi standardeid välja töötama siis, kui masinavaldkonna toodete 2. Millal ja mis tempoga hakatakse uue määrusega määrus on vastu võetud. harmoneerima EN-standardeid. Kas on oodata ka suurema koguse standardite sisulist uuendamist uue määruse kontekstis? See on minu arvates inseneeria aspektist mõneti olulisem, kui määruse juriidiline külg. ARAMET Punktides 2 ja 3 jookseb läbi tehisintellekti kasutavad masinad Arvestatud seisukoha punktis 5.6 ja selgitatud. ja nende ohtlikkus. Saan aru, et see ei kätke tehisintellekti Punktides 2 ja 3 toodu osas ei saa tõmmata piiri tehisintellekti kasutavaid seadmeid üldiselt vaid tehisintellekti ohutuse kasutatavate seadmete ja tehisintellekti ohutuse tagamiseks tagamiseks kasutavaid seadmeid. Meie üheks tooteks on kasutatavate seadmete vahel. Tarkvara kasutamisel masinas on kvaliteediskännerid puidutööstusele, mis „line scan“ mitmeid eesmärke: töö efektiivsemaks muutmine ja lihtsustamine, kaameratega (9000 kaadrit/sekundis) skaneerivad parema ohutuse tagamine jne. Konkreetse näite puhul tuleb vaadata, puiduklotse. Seal kasutatakse ka tehisintellekti – kas konkreetne toode läheb masina mõiste alla, kas tegemist on kõrge masinnägemine ja masinõpe – meie masin näeb ja otsustab riskitasemega masinaga (I lisa) ja paralleelselt vaadata ka (ja töö käigus ka ise õpetab endale näiteid juurde) puiduklotsi tehisintellektisüsteemi mõistet. kvaliteediklasse ning hiljem keerab ka ise automaatselt parima külje peale poole. Eeldan, et see tarkus teda nüüd eriti Paberi asendamine videomaterjaliga on tervitatav, kuid keerulisem on ohtlikuks seadmeks ei tee – see oleks jabur. Ohutus on antud piiritleda õigusakti tasandil digitaalse juhendi ja videomaterjalide seadmel tagatud hoopis teiste süsteemide ja füüsiliste erisusi. On teada, et mõningate masinate juhendid sisaldavad sadu piiretega. lehekülgi materjale. 4. punkt on väga hea. Meie oma (ülikooli lõputöö mõõtu oli Üldise teadlikkuse tõstmisega ohutuse osas tuleb tegeleda. Oluline on viimane suurem) juhendeid oleme printinud välja (ilusti veel koostöö ettevõtjatega saamaks aru, kus täpselt on masinatööstuses mustade kõvade kaantega lasknud köita ja puha) ühe probleemid, mida saab parandada teadlikkuse tõstmisega (aluseks eksemplari ja pidulikult kliendile üle andnud. Juba oleme ise kindlasti õnnetuste statistika). Hetkel on Tarbijakaitse ja Tehnilise ka teinud seda, et oleme raamatukese tagakaanele lisanud QR Järelevalve Amet kampaaniaid tehes keskendunud tarbijate koodi, kust saab otselingi digiversioonile. Viimase liini puhul teadlikkuse tõstmisele. Tulevase masinavaldkonna määruse valguses tegin paarimehele ettepaneku, et miks üldse mitte lahendada on võib olla mõistlik keskenduda tööstuses kasutavate masinate seda kasutusjuhendi osa (lisaks kohustuslikule kasutajate teadlikkuse tõstmisele. paberdokumentatsioonile) video näol, kus käime masina juures läbi teatud olukorrad ja jutupunktid. Oleme seda alles tegemas ja veel tulemini jõudnud ei ole, aga kui tahetakse innovatiivsust, siis tekkis mõte, et miks ei võiks mingitel kindlaks määratud juhtudel asendada paberil kasutusjuhendit mingis osas videomaterjaliga, mille alguses on kõik ohutusjuhised jne (mis võiksid olla juba valmis tehtud) ning sellele järgneks video koos kohapeal tehtud kindlaks määratud punktidega. Seda vaadataks palju meelsamini ja see oleks laiemale kasutajaskonnale hõlpsamalt kätte saadav. Masinadirektiivile vastav kasutusjuhendi ülejäänud osa (riskianalüüs, hooldus, … jne) oleks paberi peal, aga just see kasutatavuse osa võiks siis paberjuhendist välja jääda? Ohutuse poole pealt võiks riik teha ka selle hindamiseks vastavaid video (ja muid lihtsale inimesele arusaadavaid) materjale – suureneks nii teadlikkus kui kättesaadavus. Hetkel on ohutus kas masinaehitajal peas või siis ametnikul, kes seda kontrollima peab. Tihtilugu (ei taha kellelegi küll liiga teha) tehasejuhid, keskastmejuhid ja töötajad teevad töökohal täpselt nii nagu on kohapeal „välja kujunenud“. Juriidilist teksti ja direktiive väga ju nendest keegi ei loe. Ja selle tulemus (ma väidan) ongi see, et tulevad tehasesse uued liinid, tõstetakse (tootja teadmata) turvaväravate kõrvalt järgmised aiamoodulid lahti ja käiakse rõõmsalt töötavate ohtlike masinate kõrval asju „sättimas“. Oleks rohkem teadlikkust, siis ka võib-olla see töötaja tõstaks tähelepanu, et kuulge, kas me ikka tohime sinna saagide vahele töötava masina ajal minna klotse eemaldama? Et moodsal ajal vähem juriidilist juttu ja natuke rohkem lihtsainimese videoid teha?
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel