Elutähtsa ja olulise teenuse osutaja
Meie 15.07.2021 nr 22-1/21-0417/4363-1
Pöördumine küberturvalisuse teemal
Lugupeetud elutähtsa ja olulise teenuse osutaja
Viimastel kuudel on üle maailma saanud tähelepanu mitmed küberünnakud, mis on olnud suunatud
riikide kriitilise taristu vastu. Näiteks rünnati USA energiaettevõtet Colonial Pipeline, mille ligi
9000 kilomeetri pikkuse torujuhtme kaudu liigub veidi vähem kui pool kogu USA idarannikul
kasutatavast kütusest. Torujuhtme kasutamine oli tõkestatud pea nädalaks ning toimus laialdane
kütuse paanikaostmine, mistõttu seisid mitu osariiki silmitsi kütusepuudusega. Samuti oli hiljutine
lunavararünnak Iirimaa tervishoiusüsteemi vastu väga mõjukas, arvestades, et varastati ja
avalikustati patsientide andmed ning takistati juurdepääs diagnostilistele vahenditele ja
meditsiinilistele dokumentidele. Viimase suure intsidendina võib ära märkida Kaseya teenuste
kompromiteerimise, mille mõju kandus automaatselt edasi ettevõtte klientideni. Poekett Coop pidi
seetõttu peatama oma ca 800 Rootsi kaupluse tegevuse umbes nädalaks ning võtma kasutusele
uued IT süsteemid.
Need on vaid mõned viimasel ajal uudiskünnise ületanud suure mõjuga rahvusvahelised
intsidendid, mis näitavad küberohtude taseme tõusu ning viivad tähelepanu elutähtsate teenuste
küberturvalisuse tagamise olulisusele.
Arvestades eespool mainitud intsidente, on vajalik, et Eestis tegutsevad elutähtsa ja olulise teenuse
osutajad seavad küberturvalisuse tagamise prioriteediks ning kindlustavad oma teenuste
küberturvalisuse. Kutsun siinkohal üles teenuse osutajate juhatusi pöörama küberturbe tagamisele
asjakohast tähelepanu ning rahastama meetmete rakendamist adekvaatselt. Üldiseks printsiibiks
on alati see, et kulutused intsidentide ärahoidmiseks on väiksemad, kui intsidendist tekkivate
kahjude likvideerimine.
Selleks, et riskide realiseerumist ennetada, on RIA küberturvalisuse teenistus koostanud
meelespea, mida silmas pidades oma organisatsiooni küberturvalisus enne järelevalve protsessi üle
vaadata ja korda teha (vt lisa 1).Infoturvet ja küberturvalisust puudutavate küsimuste puhul on
kontaktiks RIA kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Loodan teie heale koostööle ja mõistmisele, et Eesti digitaalselt sõltuvust arvestades peame
senisest enam tähelepanu pöörama kübervastupidavusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
2 (4)
Lisa 1. RIA meelespea küberturvalisele organisatsioonile
Sõltumatu ja võimekas infoturbejuht
Küberturvalisuse seaduse kohaselt vastutab infoturbe eest asutuse juht(kond)1. Selle
vastutusega ümberkäimiseks on kõige otstarbekam palgata infoturbejuht (kui seda veel
pole), kelle põhiülesanne oleks süsteemselt teha kontrolli infovarade, personali ja
tööprotseduuride üle.
Infoturbejuht saab oma rolli edukalt täita vaid juhul, kui ta on sõltumatu. See tähendab, et
infoturbejuht ei tohi alluda asutuse IT-juhile, sest IT-juhi suurem eesmärk on tagada
süsteemi töö ja mugav käideldavus, mis on sageli konfliktis turvalisusega. Just sel põhjusel
ei tohiks asutuse IT-juht ja infoturbejuht olla ka sama isik. Niisiis peaks infoturbejuht
alluma otse juhtkonnale.
Infoturbejuhi ettepanekuid ja soovitusi tuleb võtta tõsiselt ning eraldada talle oma töö
tegemiseks piisavalt ressursse. Küberturvalisuse puhul kehtib universaalne reegel, et nii
julgeolekukaalutlustel kui ka majanduslikult on otstarbekam panustada
küberturvalisusesse ennetavalt, sest igal juhul on rünnaku korral tagajärjed kriitilisemad ja
kulukamad.
Riskianalüüs on vajalik eeskätt asutusele, mitte RIA-le
Küberturvalisuse seadus kohustab elutähtsa teenuse osutajaid koostama IT-süsteemide
riskianalüüsi. See pole eesmärk omaette – IT-riskide analüüsimine ja vähendamine on
tarvilik kogu (äri)tegevuse sujuva toimise tagamiseks. Näiteks ei saa elektrooniliselt
liigutada raudtee pööranguid, kui küberrünnaku tõttu on süsteem maha võetud. Seega on
oluline kaardistada riske mitte ainult sellepärast, et seadus nii nõuab, vaid ka seetõttu, et
vältida üleüldist (äri)tegevuse katkemist. Elutähtsate teenuste toimimine on ühiskonna
tavapärase toimimise jaoks oluline.
Tuleb koostada toimepidevuse plaan. Mis on plaan B? Küberintsidentide ennetamise
kõrval on oluline küsimus, kuidas tegutseda näiteks juhul, kui suvalise esmaspäeva
hommikul ükski töötaja ühtegi tööjaama sisse ei saa. Kirjutage oma IT-juhi või
infoturbejuhiga läbi tegevuskava kriisihalduseks, andke sellest teada ka oma töötajatele
(nagu nad peaksid olema teadlikud näiteks tuleohutuse evakuatsiooniplaanist). Kuna tihti
jäävad valminud plaanid pelgalt paberile, on vaja kriisiplaani asutuses süsteemselt ka läbi
harjutada.
Infoturbes aitavad orienteeruda standardid
See, mis täna on infoturbe vaatest turvaline, ei pruugi seda olla homme. Küberohud
muutuvad ja arenevad iga päev ning seetõttu tuleb ka infoturbele läheneda süstemaatiliselt.
Süsteemi ei pea looma ise, vaid abiks tasub võtta juba välja töötatud raamistik ehk standard.
Just tänavu kevadel sai Riigi Infosüsteemi Amet valmis Eesti infoturbestandardiga (E-
ITS)2, mis on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav infoturbe käsitlemise alus. See peaks
infoturbega tegelemise muutma jõukohasemaks ka väiksematele organisatsioonidele.
E-ITS-is ette määratud reeglid annavad võimaluse nõuda info- ja võrguturbe korraldamisel
kehtestatud nõuete järgimist ning mis juhtkonna jaoks veelgi arusaadavam – süsteemset
aruandlust.
Soovi korral võib kasutada ka teisi tunnustatud standardeid, näiteks ISO või NIST
raamistikke.
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018001
2
https://eits.ria.ee/
3 (4)
Testi teenuste ja süsteemide turvalisust regulaarselt
Leppige asutuses kokku põhimõtetes, et enne uute teenuste või olemasolevate teenuste uute
versioonide kasutuselevõttu tuleb alati läbi viia turvatestid. Tasub nõuda oma põhiteenuste
süsteemset testimist vähemalt kahe aasta tagant, selleks vajalike lepingute olemasolu ning
rahaliste vahendite planeerimist eelarvesse.
Investeeri võrgu kaitsesse ning seiresse
Kasuta sissetungi tõkestamise ja avastamise seadmeid ning nõua infoturbejuhilt, et
võrguliiklust salvestataks ning analüüsitaks. Võrguliikluse võiks salvestada vähemalt ühe
nädala, soovitavalt aga ühe kuu ulatuses. Võrguliikluse seirevõimekuse (sh sissetungi
avastamine, kogu võrguliikluse salvestamine ja indekseerimine) saab luua kasutades
vabavaralisi komponente, samas on vajalikud investeeringud riistavarasse.
Võrguliikluse seire ja kaitse korraldamisel pakub täiendavat tuge CERT-EE ning
soovitame kaaluda CERT-EE Suricata for All projektiga liitumist. Viimane lihtsustab
vabavaral põhineva võrguliikluse seirelahenduse ehitamist, võimaldab saada rünnete ja
pahavara tuvastamiseks CERT-EE käest reegleid ja abi.
Krüpteeri andmevahetus
Üks peamisi ründevektoreid seondub asutuse e-kirjavahetuse kuritarvitamisega. Nõua, et
asutuse andmevahetus, eelkõige meilivahetus oleks krüpteeritud ning teie asutuse
meiliaadresside võltsimine oleks kurjategijatele tehtud võimalikult keeruliseks
(märksõnadena SPF poliitika, DKIM tempel ja DMARC protokoll).
RIA koduleheküljelt võib leida juhendi turvalisest meilivahetusest avalikus sektoris, millest
tasub eeskuju võtta ka erasektoris. Samuti on terviklik loetelu e-kirjade turvalisuse
tagamise soovitustega leitav Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeeriumi DHS-i
veebilehelt cyber.dhs.gov.
Nõua kriitiliste logide pidamist
Leppige kokku põhimõtted logide pidamise kohta, sest see aitab hiljem tuvastada
võimalikud kuritarvitused ning teenusega seonduvad probleemid. Oluline on, et lepitaks
kokku, milliseid kriitilisi logisid talletatakse ning soovitav on logisid säilitada vähemalt
ühe aasta jagu.
Ka tavatöötaja peab olema ohtudest teadlik
Küberturvalisuses kehtib nõrgima lüli põhimõte ehk kett on täpselt nii tugev kui tugev on
selle nõrgim lüli. See tähendab, et ka iga töötaja peaks omama põhiteadmisi
küberhügieenist. Paraku näitab kogemus, et käitumismustrid on tihtipeale hoolimatud
ning riskantsed. Küberhügieeni koolitusi pakuvad mitmed ettevõtted, ent koolituste
korraldamisel saab abiks olla ka RIA, mis korraldab erinevaid teavitusüritusi nii
tavakasutajatele kui erinevatele tehnilistele ekspertidele.
4 (4)