dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pöördumine küberturvalisuse teemal

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 15. juuli 2021
Viit
26-7/21-073/2527-1
Registreeritud
15. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
22 Riigi infosüsteemide korraldamine
Sari
22-1 Riigi infosüsteemidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
26-7/21-073
Vastutaja
Martin Paluoja (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond, Riikliku küberturvalisuse osakond)

Failid

  • 📎22-121-04174362-1 15.07.2021 Väljaminev kiri.asice481 KB

Sisu (failidest)

Riigi osalusega elutähtsa teenuse osutajad Meie 15.07.2021 nr 22-1/21-0417/4362-1 Pöördumine küberturvalisuse teemal Lugupeetud riigi osalusega elutähtsa teenuse osutajad Viimastel kuudel on üle maailma saanud tähelepanu mitmed küberünnakud, mis on olnud suunatud riikide kriitilise taristu vastu. Näiteks rünnati USA energiaettevõtet Colonial Pipeline, mille ligi 9000 kilomeetri pikkuse torujuhtme kaudu liigub veidi vähem kui pool kogu USA idarannikul kasutatavast kütusest. Torujuhtme kasutamine oli tõkestatud pea nädalaks ning toimus laialdane kütuse paanikaostmine, mistõttu seisid mitu osariiki silmitsi kütusepuudusega. Samuti oli hiljutine lunavararünnak Iirimaa tervishoiusüsteemi vastu väga mõjukas, arvestades, et varastati ja avalikustati patsientide andmed ning takistati juurdepääs diagnostilistele vahenditele ja meditsiinilistele dokumentidele. Viimase suure intsidendina võib ära märkida Kaseya teenuste kompromiteerimise, mille mõju kandus automaatselt edasi ettevõtte klientideni. Poekett Coop pidi seetõttu peatama oma ca 800 Rootsi kaupluse tegevuse umbes nädalaks ning võtma kasutusele uued IT süsteemid. Need on vaid mõned viimasel ajal uudiskünnise ületanud suure mõjuga rahvusvahelised intsidendid, mis näitavad küberohtude taseme tõusu ning viivad tähelepanu elutähtsate teenuste küberturvalisuse tagamise olulisusele. Arvestades eespool mainitud intsidente, on vajalik, et Eestis tegutsevad elutähtsa ja olulise teenuse osutajad seavad küberturvalisuse tagamise prioriteediks ning kindlustavad oma teenuste küberturvalisuse. Kutsun siinkohal üles teenuse osutajate juhatusi pöörama küberturbe tagamisele asjakohast tähelepanu ning rahastama meetmete rakendamist adekvaatselt. Üldiseks printsiibiks on alati see, et kulutused intsidentide ärahoidmiseks on väiksemad, kui intsidendist tekkivate kahjude likvideerimine. Suure mõjuga küberintsidentidest tingituna ning võimalike edukate rünnete ennetamiseks pöörab RIA lähikuudel järelevalvefookuse riigi osalusega elutähtsa teenuse osutajate küberturvalisusele. RIA järelevalve eesmärk ei ole teha ettekirjutusi või määrata sunniraha, vaid tagada kriitiliste teenuste vastupanuvõimelisus ja küberturvalisus. Järelevalve subjektiks olevate ettevõtetega võetakse eraldi ühendust. Selleks, et riskide realiseerumist ennetada, on RIA küberturvalisuse teenistus koostanud meelespea, mida silmas pidades oma organisatsiooni küberturvalisus enne järelevalve protsessi üle Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 vaadata ja korda teha (vt lisa 1). Infoturvet ja küberturvalisust puudutavate küsimuste puhul on kontaktiks RIA kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakond. Loodan teie heale koostööle ja mõistmisele, et Eesti digitaalselt sõltuvust arvestades peame senisest enam tähelepanu pöörama kübervastupidavuse tagamisele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 2 (4) Lisa 1. RIA meelespea küberturvalisele organisatsioonile Sõltumatu ja võimekas infoturbejuht  Küberturvalisuse seaduse kohaselt vastutab infoturbe eest asutuse juht(kond)1. Selle vastutusega ümberkäimiseks on kõige otstarbekam palgata infoturbejuht (kui seda veel pole), kelle põhiülesanne oleks süsteemselt teha kontrolli infovarade, personali ja tööprotseduuride üle.  Infoturbejuht saab oma rolli edukalt täita vaid juhul, kui ta on sõltumatu. See tähendab, et infoturbejuht ei tohi alluda asutuse IT-juhile, sest IT-juhi suurem eesmärk on tagada süsteemi töö ja mugav käideldavus, mis on sageli konfliktis turvalisusega. Just sel põhjusel ei tohiks asutuse IT-juht ja infoturbejuht olla ka sama isik. Niisiis peaks infoturbejuht alluma otse juhtkonnale.  Infoturbejuhi ettepanekuid ja soovitusi tuleb võtta tõsiselt ning eraldada talle oma töö tegemiseks piisavalt ressursse. Küberturvalisuse puhul kehtib universaalne reegel, et nii julgeolekukaalutlustel kui ka majanduslikult on otstarbekam panustada küberturvalisusesse ennetavalt, sest igal juhul on rünnaku korral tagajärjed kriitilisemad ja kulukamad. Riskianalüüs on vajalik eeskätt asutusele, mitte RIA-le  Küberturvalisuse seadus kohustab elutähtsa teenuse osutajaid koostama IT-süsteemide riskianalüüsi. See pole eesmärk omaette – IT-riskide analüüsimine ja vähendamine on tarvilik kogu (äri)tegevuse sujuva toimise tagamiseks. Näiteks ei saa elektrooniliselt liigutada raudtee pööranguid, kui küberrünnaku tõttu on süsteem maha võetud. Seega on oluline kaardistada riske mitte ainult sellepärast, et seadus nii nõuab, vaid ka seetõttu, et vältida üleüldist (äri)tegevuse katkemist. Elutähtsate teenuste toimimine on ühiskonna tavapärase toimimise jaoks oluline.  Tuleb koostada toimepidevuse plaan. Mis on plaan B? Küberintsidentide ennetamise kõrval on oluline küsimus, kuidas tegutseda näiteks juhul, kui suvalise esmaspäeva hommikul ükski töötaja ühtegi tööjaama sisse ei saa. Kirjutage oma IT-juhi või infoturbejuhiga läbi tegevuskava kriisihalduseks, andke sellest teada ka oma töötajatele (nagu nad peaksid olema teadlikud näiteks tuleohutuse evakuatsiooniplaanist). Kuna tihti jäävad valminud plaanid pelgalt paberile, on vaja kriisiplaani asutuses süsteemselt ka läbi harjutada. Infoturbes aitavad orienteeruda standardid  See, mis täna on infoturbe vaatest turvaline, ei pruugi seda olla homme. Küberohud muutuvad ja arenevad iga päev ning seetõttu tuleb ka infoturbele läheneda süstemaatiliselt.  Süsteemi ei pea looma ise, vaid abiks tasub võtta juba välja töötatud raamistik ehk standard. Just tänavu kevadel sai Riigi Infosüsteemi Amet valmis Eesti infoturbestandardiga (E- ITS)2, mis on eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav infoturbe käsitlemise alus. See peaks infoturbega tegelemise muutma jõukohasemaks ka väiksematele organisatsioonidele.  E-ITS-is ette määratud reeglid annavad võimaluse nõuda info- ja võrguturbe korraldamisel kehtestatud nõuete järgimist ning mis juhtkonna jaoks veelgi arusaadavam – süsteemset aruandlust.  Soovi korral võib kasutada ka teisi tunnustatud standardeid, näiteks ISO või NIST raamistikke. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122052018001 2 https://eits.ria.ee/ 3 (4) Testi teenuste ja süsteemide turvalisust regulaarselt  Leppige asutuses kokku põhimõtetes, et enne uute teenuste või olemasolevate teenuste uute versioonide kasutuselevõttu tuleb alati läbi viia turvatestid. Tasub nõuda oma põhiteenuste süsteemset testimist vähemalt kahe aasta tagant, selleks vajalike lepingute olemasolu ning rahaliste vahendite planeerimist eelarvesse. Investeeri võrgu kaitsesse ning seiresse  Kasuta sissetungi tõkestamise ja avastamise seadmeid ning nõua infoturbejuhilt, et võrguliiklust salvestataks ning analüüsitaks. Võrguliikluse võiks salvestada vähemalt ühe nädala, soovitavalt aga ühe kuu ulatuses. Võrguliikluse seirevõimekuse (sh sissetungi avastamine, kogu võrguliikluse salvestamine ja indekseerimine) saab luua kasutades vabavaralisi komponente, samas on vajalikud investeeringud riistavarasse.  Võrguliikluse seire ja kaitse korraldamisel pakub täiendavat tuge CERT-EE ning soovitame kaaluda CERT-EE Suricata for All projektiga liitumist. Viimane lihtsustab vabavaral põhineva võrguliikluse seirelahenduse ehitamist, võimaldab saada rünnete ja pahavara tuvastamiseks CERT-EE käest reegleid ja abi. Krüpteeri andmevahetus  Üks peamisi ründevektoreid seondub asutuse e-kirjavahetuse kuritarvitamisega. Nõua, et asutuse andmevahetus, eelkõige meilivahetus oleks krüpteeritud ning teie asutuse meiliaadresside võltsimine oleks kurjategijatele tehtud võimalikult keeruliseks (märksõnadena SPF poliitika, DKIM tempel ja DMARC protokoll).  RIA koduleheküljelt võib leida juhendi turvalisest meilivahetusest avalikus sektoris, millest tasub eeskuju võtta ka erasektoris. Samuti on terviklik loetelu e-kirjade turvalisuse tagamise soovitustega leitav Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministeeriumi DHS-i veebilehelt cyber.dhs.gov. Nõua kriitiliste logide pidamist  Leppige kokku põhimõtted logide pidamise kohta, sest see aitab hiljem tuvastada võimalikud kuritarvitused ning teenusega seonduvad probleemid. Oluline on, et lepitaks kokku, milliseid kriitilisi logisid talletatakse ning soovitav on logisid säilitada vähemalt ühe aasta jagu. Ka tavatöötaja peab olema ohtudest teadlik  Küberturvalisuses kehtib nõrgima lüli põhimõte ehk kett on täpselt nii tugev kui tugev on selle nõrgim lüli. See tähendab, et ka iga töötaja peaks omama põhiteadmisi küberhügieenist. Paraku näitab kogemus, et käitumismustrid on tihtipeale hoolimatud ning riskantsed. Küberhügieeni koolitusi pakuvad mitmed ettevõtted, ent koolituste korraldamisel saab abiks olla ka RIA, mis korraldab erinevaid teavitusüritusi nii tavakasutajatele kui erinevatele tehnilistele ekspertidele. 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel