JL CAPITAL OÜ
[email protected]
13.07.2021 nr DM-108707-45
Keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Keskkonnaamet edastab Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks JL CAPITAL OÜ
(registrikood 12411748; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Nõlva tn 8,
10416) paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa nr L.ÕV/326202
muutmise eelnõu ja eelhinnangu (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1).
Ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnaloa muutmise korralduse eelnõule ja keskkonnaloa nr
L.ÕV/326202 eelnõule saab esitada kirjalikult e-posti aadressil
[email protected] 14
kalendripäeva jooksul alates kirja kättesaamisest.
Juhul, kui Te ei ole esitanud määratud tähtajaks arvamusi/vastuväiteid ega Keskkonnaametit
teavitanud vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb
Keskkonnaamet, et Teil puuduvad arvamused/vastuväited haldusakti eelnõudele.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Vare
juhataja
kliima- ja välisõhu büroo
Lisad:
1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
2. Keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 eelnõu
3. Eelhinnang_eelnõu_JL_Capital.pdf
Teadmiseks: Aktsiaselts Infast Oil, Elektrilevi OÜ, Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ, Hooneühistu Lume 17, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, OÜ
Frolander, OÜ Novesta, Paljassaare One Development OÜ, Petromaks Holding OÜ, Petromaks
Spediitori AS, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet
Helen Opp +372 56921773
[email protected]
2(2)
EELNÕU
(13.07.2021)
KORRALDUS
Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu
1. OTSUS
Lähtudes JL CAPITAL OÜ 24.06.2021 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlusest, võttes
aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1, § 59 lg 2 p 4, atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 2, § 89, haldusmenetluse seaduse § 40, § 64 lg 1 ning kooskõlas Keskkonnaameti
peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste
põhimääruste kinnitamine“ lisa 8 „Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna põhimäärus“
punktiga 2.5.1. Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 "Teabehalduse
korra kinnitamine" otsustan:
1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine JL CAPITAL OÜ (registrikood
12411748; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Nõlva tn 8, 10416)
keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise taotluse menetluse raames.
1.2. Muuta JL CAPITAL OÜ tähtajatu kehtivusega keskkonnaluba nr L.ÕV/326202
vastavalt keskkonnaloa muutmise taotlusele ning vormistada keskkonnaluba nr
L.ÕV/326202 ümber vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56
„Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning
keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ nõuetele.
1.3. Kehtestada keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 tabelisse A7 „Saasteainete heitkoguste ja
välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm
eritingimused“ järgmised eritingimused:
1.3.1. „Teostada saasteainete inventuur heiteallikatest 101 (101, 103-105), 28 ja 37 otseste
mõõtmiste teel lenduvate orgaaniliste ühendite, summaarsete aromaatsete süsivesinike
(BTEX– benseen, ksüleen, etüülbenseen ja tolueen), vesiniksulfiidi ja
metüülmerkaptaanide osas. Mõõtmiste ajal peab toimuma pumpamine vähemalt ühte või
ühest mahutist (101, 103-105). Mõõtmisi tuleb teostada nii raskema kui ka kergema
fraktsiooni (vastuvõetud toorme) käitlemisel, eelistades tooret, mis oleks võimalikult
lenduv antud toorme fraktsiooni kohta ning kõrgema redutseeritud väävliühendite
sisaldusega. Mõõtmiste aruanne peab sisaldama mõõtmiste hetkel kasutatud toorme
andmeid, mõõtmiste teostamise ajavahemikku ning kestvust, heiteallika numbrit,
mõõdetud saasteaine kontsentratsioone (μg/m3) ja hetkelisi heitkoguseid (g/s). Aruande
juurde tuleb lisada mõõtmiste hetkel töödeldava toorme ohutuskaart. Inventuuri
tulemused esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
31.01.2022. Kui mõõtmistulemustest selgub, et saasteaine(te) sisaldus välisõhus väljaspool
käitise tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab saasteaine kohta määrusega nr 75
kehtestatud piir- või sihtväärtust, peab ettevõte esitama Keskkonnaametile saasteainete
heidete vähendamise tegevuskava.“
1.3.2. „JL CAPITAL OÜ on kohustatud teavitama Keskkonnaametit käitise tegevuskoha
kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte
hiljem kui 14 päeva enne vastava leppe jõustumist. Tegevuskoha kasutamise lepingu
muutmisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uue
kokkuleppe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust.
Kinnistu kasutusõiguse lõppemisel on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks
tunnistada.“
1.3.3 „Tulenevalt hajumisarvutustest kehtestab Keskkonnaamet ettevõttele maksimaalsed
pumpamiskiirused, millega peavad olema tagatud saastetaseme vastavus õhukvaliteedi
piirväärtustele ning lõhnaainete esinemise piirväärtusele. Ettevõttes ei tohi kütuste
pumpamiskiirused ületada:
1.3.3.1. Raske kütteõli laadimisel mahutisse pumpamisel ja tankerile laadimisel 350 m 3/h,
autotsisternidesse laadimisel 45 m3/h (võimalik on 2 laadimist üheaegselt ehk 2 x 45 m 3/h);
1.3.3.2. Bensiini laadimisel mahutisse pumpamisel 400 m 3/h ning autotsisterni laadimisel
132 m3/h;
1.3.3.3. Diisli laadimisel autotsisternidest mahutitesse pumpamisel 400 m 3/h ning tankerilt
mahutisse laadimisel 500 m3/h, mahutist väljalaadimisel autotsisterni 132 m 3/h ja
tankerile 500 m3/h.
1.3.4 „Üheaegselt ei tohi teenindada üle ühe laeva ning kui toimub laeva teenindamine, siis
samaaegselt ei toimu sama kauba osas mõnda teist toimingut“;
1.3.5. „Vähendada pumpamiskiirust ja üheaegselt toimuvate toimingute arvu ebasoodsatel
tingimustel või kui tekib lõhnahäiring“;
1.3.6 „Teostada kauba kvaliteedikontroll sealhulgas nõuda ladustajatelt andmeid
merkaptaanide sisalduse kohta kaubapartiis. Väävliühendite suure sisalduse korral
(vedelfaasis vesiniksulfiid >2 ppm ja/või kergesti lenduvate merkaptaanide sisaldus >0,5
ppm) keelduda kaubapartii vastuvõtmisest või rakendada täiendavaid meetmeid
lõhnahäiringu vältimiseks“.
1.4 Korraldus jõustub JL CAPITAL OÜ-le teatavaks tegemisest.
2. ASJAOLUD
2.1 Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine
JL CAPITAL OÜ-le (registrikood 12411748; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna
linnaosa, Nõlva tn 8, 10416; edaspidi ka ettevõte) on Keskkonnaameti poolt 01.06.2015
korraldusega nr HJR 1-15/15/277 antud tähtajatu kehtivusega paiksest heiteallikast saasteainete
välisõhku väljutamise keskkonnaluba (edaspidi ka keskkonnaluba või õhusaasteluba) nr
L.ÕV/326202.
Seoses Põhja-Tallinnas suurenenud lõhnakaebuste laekumiste arvuga tellis
Keskkonnainspektsioon OÜ-lt Eesti Keskkonnauuringute Keskus (registrikood 10057662)
emissioonimõõtmised („Lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Nõlva tn 13
käitistes ja välisõhu kvaliteedi hindamine Põhja-Tallinna linnaosas 2018.a“, aruanne
registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.04.2019 nr 15-2/19/5901 all;
edaspidi ka EKUK 2018. aasta aruanne). Mõõtmised teostati 2018. aastal ning tuvastati, et
vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani kontsentratsioonid ületasid nii Lume tänava kui ka
Tööstuse tänava mõõtepunktides keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi
piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“
(edaspidi määrus nr 75) kehtestatud ühe tunni keskmiseid piirväärtuseid. Lisaks eelnevale
tuvastati, et JL CAPITAL OÜ heiteallikatest väljutatakse lenduvaid orgaanilisi ühendeid (sh
benseeni, etüülbenseeni, stüreeni, tolueeni ja ksüleeni) ning redutseeritud väävliühendeid
(dimetüülsulfiid, etüülmerkaptaan, metüülmerkaptaan), mis ei ole nimetatud keskkonnaloas nr
L.ÕV/326202 ehk ettevõte ei oma luba nimetatud saasteainete välisõhku väljutamiseks.
Teostatud mõõtmistulemuste põhjal viidi läbi välisõhu saastetasemete modelleerimine ning
tuvastati, et JL CAPITAL OÜ ja Aktsiaseltsi GREEN MARINE (registrikood 11021057;
aadress Uus-Sadama tn 24/4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10120) heiteallikate
koosmõjus ületatakse metüülmerkaptaani piirväärtust väljaspool tootmisterritooriume.
Lähtudes mõõtmistulemustest ning asjaolust, et keskkonnaloa andja muudab keskkonnaloa
tingimusi, kui seire tulemusel või muul viisil selgub, et keskkonnaloaga lubatud tegevusega
kaasneb keskkonnaoht või oluline keskkonnahäiring (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(edaspidi KeÜS) § 59 lg 1 p 2), teavitas Keskkonnaamet 23.04.2019 kirjaga nr 15-2/19/6437
ettevõtet keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise menetluse algatamisest. Kui õhusaasteloa
muutmise algatab loa andja, teeb ta heiteallika käitajale kirjalikult teatavaks õhusaasteloa
tingimuste muutmise põhjuse, nõuab õhusaasteloa muutmiseks vajalike andmete esitamist ning
määrab andmete esitamise tähtaja (atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 99 lg 2).
Keskkonnaamet palus esitada keskkonnaloa muutmise taotlusmaterjalid, mis vastaksid AÕKS-is
ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste
projektile esitatavad täpsustavad nõuded, loa taotluse ja loa vormid“ kehtestatud tingimustele.
Ühtlasi palus Keskkonnaamet esitada saasteainete vähendamise tegevuskava (AÕKS § 103 lg 1)
ning andmed eelhinnangu jaoks. Keskkonnaamet palus esitada vajalikud materjalid hiljemalt
30.06.2019.
Ettevõte esitas 27.06.2019 Keskkonnaametile taotluse lisateabe esitamise tähtaja pikendamiseks
kuni 01.09.2019 (kiri registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 27.06.2019 nr
15-2/19/6437-2 all), kuna taotlusmaterjalide koostamisel (koosmõju hindamisel) soovitakse
arvestada Aktsiaseltsi GREEN MARINE reaalsete õhumõõtmiste tulemustega ning antud
mõõtmiste läbiviimise aeg lükkus edasi. Keskkonnaamet nõustus 28.06.2019 kirjaga nr 15-
2/19/6437-3 lisateabe esitamise tähtaja pikendamisega kuni 01.09.2019.
Ettevõte esitas 09.09.2019 Keskkonnaametile taotluse lisateabe esitamise tähtaja pikendamiseks
kuni 31.10.2019, sest jätkuvalt olid puudu Aktsiaseltsi GREEN MARINE õhumõõtmiste
tulemused (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr 15-2/19/6437-4 all).
Keskkonnaamet nõustus 11.09.2019 kirjaga nr 15-2/19/6437-5 lisateabe esitamise tähtaja
pikendamisega kuni 31.10.2019.
Ettevõte esitas 31.10.2019 Keskkonnaametile taas taotluse lisateabe esitamise tähtaja
pikendamiseks kuni 15.11.2019 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis nr
15-2/19/6437-6 all). Keskkonnaamet nõustus enda 01.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/6437-7
lisateabe esitamise tähtaja pikendamisega kuni 15.11.2019.
Ettevõte esitas 19.11.2019 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise
taotlusmaterjalid, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.11.2019
dokumendi nr 15-2/19/6437-8 all.
Keskkonnaamet kontrollis 19.11.2019 esitatud taotlusmaterjalide vastavust AÕKS ja
keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad
nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus
nr 56) esitatud nõuetele. Keskkonnaamet tuvastas esitatud materjalides puudusi, millest teavitas
ettevõtet 29.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/6437-9 ja määras puuduste parandamise tähtajaks
03.01.2020. Ühtlasi juhtis Keskkonnaamet ettevõtte tähelepanu, et alates 01.01.2020 tuleb
keskkonnaloa taotluse esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
(edaspidi KOTKAS) kaudu (määrus nr 56 § 41 lg 1). Ettevõte saatis Keskkonnaametile
10.12.2019 kirja nr 15-2/19/6437-10, milles taotles lisateabe esitamise tähtaja pikendamist kuni
28.02.2020. Keskkonnaamet nõustus 16.12.2019 kirjaga nr 15-2/19/6437-11 lisateabe esitamise
tähtaja pikendamisega kuni 28.02.2020.
Ettevõte esitas Keskkonnaametile 25.02.2020 keskkonnaloa muutmise parandatud
taotlusmaterjalid, mis on registreeritud KOTKAS dokumendi nr DM-108707-1 ja menetluse nr
M-108707 all. Keskkonnaamet tuvastas esitatud taotlusmaterjalides puudusi, millest teavitas
ettevõtet 31.03.2020 kirjaga nr DM-108707-2 ning määras puuduste parandamis tähtajaks
30.04.2020. Ettevõte esitas Keskkonnaametile täiendatud keskkonnaloa muutmise
taotlusmaterjalid 27.04.2020, mis on registreeritud KOTKAS dokumendi nr DM-108707-3 all.
Esitatud taotlusmaterjalid ei olnud piisavad, et taotlust menetlusse võtta. Keskkonnaamet saatis
ettevõttele 21.05.2020 lisateabe kirja nr DM-108707-5 ning palus esitada parandatud
taotlusmaterjalid hiljemalt 22.06.2020.
Ettevõte esitas Keskkonnaametile 03.06.2020 keskkonnaloa parandatud taotlusmaterjalid, mis
on registreeritud KOTKAS nr DM-108707-7 all. Ettevõte esitas koos parandatud
taotlusmaterjalidega ka rendilepingu, mille kohta Keskkonnaamet soovis lisateavet 08.06.2020
kirjaga nr DM-108707-8. Ettevõte esitas Keskkonnaametile vajaliku lisateabe 10.09.2020
kirjaga nr DM-108707-14.
03.06.2020 esitatud materjalid vastasid nõuetele, kuid Keskkonnaametil oli rendilepingu kohta
vaja lisainfot, mis saadeti ettevõtte poolt 10.09.2020. Keskkonnaamet teavitas ettevõtet
18.09.2020 keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest kirjaga nr DM-108707-15.
Esitatud taotlusmaterjalide kohaselt on käitises toimunud muudatused mahutite ja
laadimisskeemide osas ning käideldavate produktide koguste osas. Samuti on muutunud käitise
territoorium ning taotlusele on lisatud ka kõik saasteained, mis käitises tegevuse käigus õhku
väljutatakse ja mida praegu kehtival keskkonnaloal ei ole kajastatud.
2.2 Kehtiv keskkonnaluba
JL CAPITAL OÜle on Keskkonnaameti poolt 01.06.2015 korraldusega nr HJR 1-15/15/277
antud tähtajatu kehtivusega keskkonnaluba nr L.ÕV/326202. Keskkonnaluba annab õiguse
väljutada saasteained välisõhku kinnistutel Harjumaa, Tallinn, Nõlva tn 8 (endine Nõlva tn 13;
kinnistu registriosa nr 23238701; katastritunnus 78408:807:0031), Lume tn 1 (endine Nõlva tn
13b; kinnistu registriosa nr 23238801; katastritunnus 78408:807:0028), Nõlva tn 6 (endine
Nõlva tn 13c; kinnistu registriosa nr 19014801; katastritunnus 78408:807:0008) ja Nõlva 15d
(endine Nõlva tn 11g; kinnistu registriosa nr 24952401; katastritunnus 78408:807:0058).
Keskkonnaloa kohaselt terminali maksimaalne aastane laadimiskäive on: 120 000 tonni bensiini,
780 000 tonni diislikütust ja 900 000 tonni masuuti ning välisõhku väljutatavate saasteainete
aastased heitkogused on: alifaatsed süsivesinikud - 12,600 tonni, aromaatsed süsivesinikud -
0,246 tonni, benseen - 0,066 tonni benseeni ning vesiniksulfiid - 0,001 tonni.
2.3 Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste
teavitamine
Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalistele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited
(haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg 1).
Keskkonnaamet avalikustas 18.09.2020 teate keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja maakondlikus ajalehes Harju Elu (KeÜS § 47 lg
2).
Keskkonnaamet edastas arvamuse andmiseks keskkonnaloa muutmise taotlusmaterjalid
18.09.2020 kirjaga nr DM-108707-16 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (KeÜS § 43
lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe
kuu jooksul taotluse saamisest arvates (KeÜS § 43 lg 2). Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet palus 02.10.2020 saadetud kirjaga (registreeritud KOTKAS 05.10.2020
dokumendi nr DM-108707-20 all) pikendada arvamuse andmise tähtaega ning ühtlasi paluti ka
juurdepääsu Keskkonnainspektsiooni poolt 15.04.2019 Keskkonnaametile saadetud
mõõteprotokollile "Lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Nõlva tn 13 käitises
ja välisõhu kvaliteedi hindamine Põhja-Tallinna linnaosas 2018. a.", mis on registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis kirja nr 15-2/19/5901 all.
Keskkonnaamet edastas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kirja 09.10.2020
Keskkonnainspektsioonile (registreeritud KOTKAS DM-108707-22 all). Ühtlasi pikendas
Keskkonnaamet 09.10.2020 kirjaga nr DM-108707-23 arvamuse andmise tähtaega kuni
26.10.2020.
Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet edastas oma arvamuse keskkonnaloa nr L.ÕV/326202
muutmise kohta 29.10.2020 kirjaga nr 10-22/6115-5 (registreeritud KOTKAS nr DM-108707-
29 all). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet nõustus keskkonnaloa nr L.ÕV/326202
muutmisega järgmistel tingimustel:
1. JL CAPITAL OÜ esitab Nõlva tn 11g kinnistu kasutamiseks sõlmitud üürileping või muu
kokkulepe.
2. Keskkonnaloaga seatakse maksimaalsed lubatud pumpamiskiirused lähtuvalt
hajumisarvutustest. Maksimaalse lubatud pumpamiskiiruse korral peab olema tagatud
saastetaseme vastavus õhukvaliteedi piirväärtustele ning lõhnaainete esinemise piirväärtusele.
3. Keskkonnaloaga seatakse järgmised nõuded heite vähendamiseks:
3.1. üheaegselt ei tohi teenindada üle ühe laeva ning kui toimub laeva teenindamine, siis
samaaegselt ei toimu sama kauba osas mõnda teist toimingut;
3.2. vähendada pumpamiskiirust ja üheaegselt toimuvate toimingute arvu ebasoodsatel
tingimustel või kui tekib lõhnahäiring;
3.3. teostada kauba kvaliteedikontroll sealhulgas nõuda ladustajatelt andmeid merkaptaanide
sisalduse kohta kaubapartiis. Väävliühendite suure sisalduse korral (vedelfaasis vesiniksulfiid
>2 ppm ja/või kergesti lenduvate merkaptaanide sisaldus >0,5 ppm) keelduda kaubapartii
vastuvõtmisest või rakendada täiendavaid meetmeid lõhnahäiringu vältimiseks.
4. Ettevõte koostab saasteainete heidete vähendamise tegevuskava. 2018. aastal teostatud
uuringu tulemused, näitasid vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaani õhukvaliteedi piirväärtuste
ületamist väljaspool tootmisterritooriumi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 103 kohaselt kui
saasteaine sisaldus välisõhus väljaspool käitise tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab
saasteaine kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust, võib Keskkonnaamet õhusaasteloa
või keskkonnakompleksloa omajalt nõuda saasteainete heidete vähendamise tegevuskava
koostamist.
01.10.2020 kirjaga nr DM-108707-19 andis Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioonile teada, et
on menetlusse võtnud JL CAPITAL OÜ keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise
taotlusmaterjalid. Ühtlasi soovis Keskkonnaamet teada, kas Keskkonnainspektsioonile on
laekunud kaebusi seoses JL CAPITAL OÜ tegevusega alates 2019. a.
28.10.2020 saatis Keskkonnainspektsioon Keskkonnametile kirja (registreeritud KOTKAS nr
DM-108707-28 all), milles andis teada, et Põhja-Tallinna piirkonnast on laekunud
Keskkonnainspektsioonile 2019. aastal 182 kaebust ja 2020. aastal (27.10.2020. a seisuga) 85
kaebust. Ühtlasi tegi Keskkonnainspektsioon ettepaneku JL CAPITAL OÜ keskkonnaloasse
eritingimusena sisse viia piirang vesiniksulfiidi ja kergesti lenduvate merkaptaanide
kontsentratsioonidele produktide vedelfaasis ning kaaluda Keskkonnaametil saasteainete
vähendamise tegevuskava nõudmist.
Keskkonnaamet teavitas ettevõtte piirinaabreid keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise
taotluse menetlusse võtmisest 18.09.2020 saadetud kirjaga nr DM-108707-18 (KeÜS § 46 lg 1).
Petromaks Holding OÜ (registrikood 14176033; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-
Tallinna linnaosa, Nõlva tn 15, 10416) saatis Keskkonnaametile 08.10.2020 kirja (registreeritud
KOTKAS nr DM-108707-21 all), milles andis teada, et JL CAPITAL OÜ-l puudub antud hetkel
leping või muus vormis kokkulepe Petromaks Holding OÜ-ga kinnistu Nõlva tn 11g ning
kinnistul paiknevatel kaidel nr 33 ja nr 34 vedelkütuse käitlemiseks.
Keskkonnaamet edastas 13.10.2020 kirjaga nr DM-108707-26 Petromaks Holding OÜ kirja
ettevõttele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (HMS § 49 lg 3). Ühtlasi palus
Keskkonnaamet esitada Nõlva tn 11g kasutusõigust tõendava lepingu hiljemalt 27.10.2020.
JL CAPITAL OÜ saatis Keskkonnaametile 27.10.2020 kirja (registreeritud KOTKAS nr DM-
108707-27 all), millega palus pikendada lisateabe esitamise tähtaega kuni 20.11.2020, sest
ettevõtte omanikud on alustamas läbirääkimisi uue lepingu osas.
Keskkonnaloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates
(KeÜS § 49 lg 1). Haldusorgan peab viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või
toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise
põhjuse, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja
jooksul (HMS § 41). Menetluse peatamine tuleb lugeda menetlustoiminguks. Menetluse
peatamisega ei otsustata isiku õiguste üle, st taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle,
vaid peatatakse menetlus kuni haldusakti andmiseks vajalike asjaolude selgumiseni. Menetluse
peatamine ei oma seega haldusmenetluse esemeks olevate isiku õiguste suhtes regulatiivset
toimet. Tulenevalt kõigest eelnevast peateas Keskkonnaamet 03.11.2020 kirjaga nr DM-
108707-30 keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise menetluse nr M-108707 asjaolude
selgumiseni. Sama kirjaga edastas Keskkonnaamet Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
ning Keskkonnainspektsiooni arvamused ettevõttele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
(HMS § 49 lg 3). Ettevõte ei esitanud omapoolset arvamust.
Ettevõtte saatis Keskkonnaametile 20.11.2020 kirja milles teatas, et uued lepingu läbirääkimised
JL CAPITAL OÜ ja Petromaks Holdings OÜ vahel ei ole veel lõpuni jõudnud ning palus
maaomaniku nõusoleku esitamise tähtaega pikendada kuni 11. 12.2020. Keskkonnaamet
23.11.2020 kirjaga tänas ettevõtet esitatud informatsiooni eest ning selgitas täiendavalt, et kuna
03.11.2020 kirjaga nr DM-108707-30 oli menetlus peatatud, siis eraldi kirja lisateabe esitamise
tähtaja pikendamise nõustumise kohta Keskkonnaamet ei saada. Antud kirjavahetus on
registreeritud 23.11.2020 KOTKAS nr DM-108707-31 all.
Ettevõtte edastas Keskkonnaametile 16.12.2020 kirja, milles teavitas, et JL CAPITAL OÜ on
vahetanud omanikke ja sellest tulenevalt on muutunud ka antud ettevõtte juhatus ning kontaktid.
Samas kirjas palus ettevõtte JL CAPITAL OÜ seotud kirju edaspidi saata vaid ühele
konkreetsele e-posti aadressile. Kirja juurde oli lisatud ka 15.12.2020 kinnituskiri nr 15.01-20/K
kaide kasutamise õiguse osas (edaspidi ka kinnituskiri). Kiri koos manusega registreeritud
16.12.2020 KOTKAS nr DM-108707-32 all.
Haldusmenetluses kohaldatakse esindusele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS)
sätteid (HMS § 13 lg 4). Suhetes teiste isikutega loetakse juriidilise isiku seaduslikuks
esindajaks juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ (TsÜS § 34 lg 1). Menetlusosalisel on
õigus kasutada haldusmenetluses esindajat (HMS § 13 lg 1). Esindaja võib esindada
menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline
tegema isiklikult. Seejuures peab esindusõigust omaval isikul olema selleks kirjalik volitus
(HMS § 13 lg 2). Keskkonnaamet kontrollis 16.12.2020 ettevõtte poolt esitatud kinnituskirja
vastavust HMS-is ja TsÜS-is kehtestatud nõuetele ning leidis, et esitatud dokument ei ole
allkirjastatud esindusõigust omava isiku poolt ja dokumentide juurde ei ole esitatud ka volitust,
mille alusel oleks kinnitatud Dmitri Baševi esindusõigus. Vastavalt Registrite ja Infosüsteemide
Keskuse e-äriregistri andmetele ei ole Dmitri Bašev Petromaks Spediitori AS (registrikood
10179715) juhatuse liige.
Lähtudes eeltoodust pöördus Keskkonnaamet ettevõtte poole 22.12.2020 kirjaga nr DM-
108707-33, milles palus esitada Keskkonnaametile allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud
kinnistute kasutusõigust kinnitav dokument või volitus, millega oleks tõendatud Dmitri Baševi
esindusõigus, hiljemalt 05.01.2021. Ettevõtte 04.01.2021 kirjaga teatas, et ei ole veel saanud
Petromaks Holdings OÜ allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud kinnistute kasutusõigust
kinnitavat dokumenti. Samas kirjas märkis ettevõtte, et Petromaks Holdings OÜ-l on olemas
Eestis esindaja, kes 16.12.2020 edastatud kinnituskirja allkirjastas. Kirjas ühtlasi toonitatakse, et
maaomaniku nõusoleku saamine võtab veel aega. Keskkonnaamet vastas ettevõttele 04.01.2021
kirjaga, et juhul, kui 16.12.2020 edastatud kinnituskirja allkirjastajal Dmitri Baševil on olemas
volitus, siis menetluse jätkamiseks piisab ka volituse saatmisest Keskkonnaametile. Ettevõtte
20.01.2021 esitas volituse, mis kinnitab Dmitri Baševi õigust esindada Petromaks Spediitori
AS-i (registrikood 10179715). Kirjavahetus koos volitusega registreeritud KOTKAS 21.01.2021
nr DM-108707- 34 all. Petromaks Spediitor AS esitas 27.01.2020 selgitused kinnituskirja kohta
ning volituse, mis oli juba 20.01.2021 JL CAPITAL OÜ poolt Keskkonnaametile esitatud.
Dokumendid registreeritud KOTKAS 29.01.2021 nr DM-108707-35 all.
Keskkonnaamet kontrollis 20.01.2021 ettevõtte poolt esitatud volituse vastavust HMS-is ja
TsÜS-is kehtestatud nõuetele ning leidis, et esitatud dokument vastab nõuetele. Seega
Keskkonnaamet jätkas menetlust alates nõuetekohaste dokumentide kättesaamise hetkest ehk
alates 20.01.2021, millest teavitas ettevõtet 25.02.2021 kirjaga nr DM-108707-36.
Taotlusmaterjalide sisulise menetluse käigus tekkisid Keskkonnaametil mõningad
tähelepanekud. Keskkonnaamet saatis 17.03.2021 kirja nr DM-108707-37, milles palus
taotlusele lisateavet, seades lisateabe esitamise tähtajaks 02.04.2021.
Ettevõte saatis 31.03.2021 e-kirja (registreeritud KOTKASes 05.04.2021 nr DM-108707-38
all), milles palus lisaandmete esitamise tähtaega pikendada kuni 23.04.2021. Keskkonnaamet
nõustus 05.04.2021 saadetud e-kirjas lisaandmete esitamise tähtaja pikendamisega.
JL CAPITAL OÜ saatis lisaandmed 23.04.2021 e-kirjaga (registreeritud KOTKASes
23.04.2021 nr DM-108707-39 all). E-kirjale lisatud vastusdokumendis palus ettevõte
parandustaotluse esitamise tähtaega pikendada kuni 03.05.2021.
JL CAPITAL OÜ esitas täiendatud taotlusmaterjalid 03.05.2021 (registreeritud KOTKASes
03.05.2021 nr DM-108707-40 all). Keskkonnaamet kontrollis esitatud taotlusmaterjale ning
leidis endiselt parandamist vajavaid asjaolusid, millest teavitas ettevõtet 09.06.2021 saadtud
kirjaga nr DM-108707-43.
JL CAPITAL OÜ esitas parandatud taotlusmaterjalid 24.06.2021 (registreeritud KOTKAS
24.06.2021 nr DM-108707-44 all). Keskkonnaamet vaatas esitatud materjalid üle ega
tuvastanud enam parandamist vajavaid asjaolusid.
Loa andja teavitas xx.xx.2021 keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded ja xx.xx.2021 maakondlikus ajalehes Harju Elu ning saatis xx.xx.2021 kirjaga nr
DM-XXXXX ettevõttele, Tallinna Keskkonna-ja Kommunaalametile ning piirinaabritele
tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks, määrates arvamuse esitamise tähtajaks kaks
nädalat (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1 ja lg 2). Eelnõule ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud
(vt korralduse pt 3.4).
3. KAALUTLUSED
3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa
taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi; edaspidi KeHJS § 3
lg 1 p 1 ja 2).
KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju
hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS § 6 lg 2
nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral tuleb anda
eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2
ja 4). KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224).
JL CAPITAL OÜ taotletav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse,
samuti ei ole tegemist KeHJS § 6 lg-s 21 nimetatud tegevusega. Ettevõte tegevus kuulub KeHJS
§ 6 lg 2 p 16 nimetatud valdkonda ning määruse nr 224 § 12 p 3 ning § 15 p 9 alla.
Eelhinnang tuleb anda, kui fossiilseid kütuseid või turvast ladustatakse kogumahuga vähemalt
1 000 tonni (määruse nr 224 § 1 lg 1 ja § 12 p 3) ning tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua
ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku (määruse nr 244 § 15 lg 9). Ettevõtte
käitises on kokku 35 mahutit, kus on võimalik maksimaalselt korraga ladustada 43 230 m3
fossiilseid kütuseid, mille käitlustoimingute käigus võib eralduda ebameeldivat või ärritavat
lõhna. Seega Keskkonnaametil tuleb anda eelhinnag ettevõtte tegevuse kohta ning otsustada
KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KMH vajalikkus otsustatakse lähtudes eelhinnangust ja asjaomase asutuse seisukohast (KeHJS
§ 11 lg 2 3). Kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse
KeHJS § 6 lg 2 või lg 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang (KeHJS § 11 lg 4).
Keskkonnaamet on andnud eelhinnangu (korralduse lisa 2), milles leiab, et kavandataval
tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel
põhjustel:
1. Ettevõtte territooriumil ja mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on
välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad territooriumil teised kaitstavad loodusobjektid,
mistõttu puudub otsene mõju ka nendele.
2. Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinna- ja põhjaveele, ümbruskonnale müra ega
vibratsiooni osas.
3. Ettevõtte tegevusega ei ületata keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ühegi saasteaine osas.
4. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg 8 1 puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks (keskkonnaministri 16.08.2017
määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 5 lg 2).
3.2 Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel
Haldusakti muutmise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine muutmise
ajal (HMS § 64 lg 1 ja § 68 lg 2). Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (KeÜS § 41 lg 5).
Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja HMS sätteid, arvestades
AÕKS sätestatud erisusi.
Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetav keskkonnaluba nr L.ÕV/326202 annab JL
CAPITAL OÜle aadressidel Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Nõlva tn 8,
10416 (katastritunnus 78408:807:0031; registriosa 23238701; sihtotstarve tootmismaa 100%),
Nõlva tn 15d (katastritunnus 78408:807:0058; registriosa 24952401; sihtotstarve tootmismaa
100%) ja Nõlva tn 6 // Paljassaare raudtee R7 (katastritunnus 78408:807:0008; registriosa
19014801; sihtotstarve transpordimaa 100%) asuvale tootmisüksusele õiguse paiksetest
saasteallikatest saasteainete välisõhku väljutamiseks.
3.2.1 Saasteainete välisõhku väljutamiseks paiksest heiteallikast
Lubatav tegevus
Käitaja vajab õhusaasteluba, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor-
või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimiskäive aastas on
10 000 m3 või suurem (keskkonnaministri 14.12.2019 määruse nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba“ § 3 lg 4). JL CAPITAL OÜ terminali on laadimiskäive bensiini puhul 77
419 m3, diisli puhul 475 610 m 3 ja raske kütteõli puhul 505 618 m 3, seega vajab JL CAPITAL
OÜ õhusaasteluba.
LHK projekt on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa (määrus nr 56 § 20). LHK
projektist leiab heiteallikate, heitkoguste, tootmisprotsesside, arvutuste jne täpsemad
kirjeldused, info ning andmed. Seetõttu Keskkonnaamet korralduses LHK projektist leitavat
infot ei korda.
Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse ja LHK projekti vastavust keskkonnaministri
27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud
piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (edaspidi määrus nr 75) ja keskkonnaministri
27.12.2016 määrusele nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ (edaspidi määrus nr 84).
Iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel võetakse arvesse kõik käitise
tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või
registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks
hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda (AÕKS § 92 lg 3).
Hajumisarvutuse piirkonnaks on piirkond, mis ulatub alani, kus on tagatud saasteainete
sisalduse vastavus AÕKS § 47 lg 1 ja lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele,
kuid vähemalt 500 m raadiuses käitise igast heiteallikast (määrus nr 84 § 17 lg 7). JL CAPITAL
OÜ hajumisarvutuste piirkonnas asub üksteist samu saasteaineid emiteerivat ettevõtet:
Aktsiaselts GREEN MARINE (registrikood 11021057; keskkonnakompleksluba nr
KKL/321343), Netaman Offshore Production OÜ (registrikood 10974329; keskkonnaluba nr
L.ÕV/329998), Netaman Repair Group OÜ (registrikood 11767242; keskkonnaload nr
L.ÕV/300323 ja KL-509295), Aktsiaselts EBM Grupp (registrikood 10670552; keskkonnaload
nr L.ÕV/322081 ja 3287237), aktsiaselts Faabula (registrikood 10003850; keskkonnaluba nr
L.ÕV/322479), HTT-WINDING Osaühing (registrikood 10674063; keskkonnaluba nr
L.ÕV/318231), AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS (registrikood 10144384;
keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-46104), aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319;
keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-53746), PAAVLI KINNISVARA OÜ (registrikood 10566627;
keskkonnaluba nr L.ÕV/320814), Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764;
paikse heiteallika käitaja registreeringu tõend nr PHRR/333818) ja AKTSIASELTS
TALLINNA VESI (registrikood 10257326; keskkonnakompleksluba nr KKL-509326).
Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku ei tohi iga välisõhku
väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus summaarselt ületada väärtust, mis võib
põhjustada määruses nr 75 nimetatud õhukvaliteedi piirnormi ületamist väljaspool käitise
tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse
olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). LHK projektis hinnati õhukvaliteedi
taset arvutuslikult. Saasteainete hajumise hindamiseks ehk maapinnalähedases õhukihis tekkiva
saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks ja visualiseerimiseks on kasutatud
hajumisarvutuste programmi ADMS 5.2. Kasutatud hajumisarvutuste programm vastab määruse
nr 84 nõuetele.
Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevatest heiteallikatest välisõhku
väljutatavate saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud kontrollarvu ega põhjustaks piirkonna
välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist (AÕKS § 101 lg 1 p 1). Taotlusmaterjalides
esitatud hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et ettevõtte heiteallikatest väljutatavate
saasteainete heitkogused koos koosmõjus arvestatud ettevõtete heiteallikatest väljutatavate
saasteainetega võivad põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste (edaspidi ka ÕPV) lähedast
saastetaset, kuid ei põhjusta piirväärtuste ületamist ettevõtte tootmisterritooriumist väljaspool,
sealhulgas ka lähimate elamute juures.
Arvutustulemused näitavad, et suurimat õhukvaliteedi taset väljaspool tootmisterritooriumi
põhjustavad aromaatsed süsivesinikud (BTEX), mille maksimaalne arvutuslik 1 aasta
kontsentratsioon väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi on 4,9 μg/m3 ehk 98% ÕPV a. BTEX
maksimaalne arvutuslik 1 tunni kontsentratsioon on 330 μg/m3 ehk 55% ÕPV 1. BTEX
maksimaalne arvutuslik 24 tunni kontsentratsioon on 85 μg/m3 ehk 42,5% ÕPV24. Piirväärtuse
lähedast saastetaset võib põhjustada metaantiool (metüülmerkaptaan), mille maksimaalne
arvutuslik 1 tunni kontsentratsioon on 0,19 μg/m3 ehk 95% ÕPV 1. Teiste saasteainete osas,
sealhulgas ka koosmõju korral, jäävad arvutuslikud õhukvaliteedi tasemed väljaspool
tootmisterritooriumi õhukvaliteedile kehtestatud piirväärtustest tunduvalt madalamale.
Taotletava keskkonnaloa heitkogustega on välisõhu maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase
väljaspool tootmisterritooriume tagatud, seega saab Keskkonnaamet anda välja keskkonnaloa.
Kuigi teoreetiliste arvutuste põhjal ei ole väljaspool käitise territooriumi määrusega nr 75
kehtestatud piirväärtuste ületamist ette näha, ei ole välistatud, et sõltuvalt käideldavate toormete
keemilisest koostisest (sh väävlisisaldusest), võivad suureneda ka saasteainete heitmed. EKUK
2018. aasta aruande kohaselt ületatakse koosmõjus Aktsiaseltsi GREEN MARINE
heiteallikatega metüülmerkaptaani maksimaalset tunnikeskmist kontsentratsiooni ligikaudu 2
km ulatuses põhja ja lõuna suunas ning ligikaudu 1,5 km ulatuses ida ja lääne suunas. Lähtudes
eeltoodust on Keskkonnaamet seisukohal, et ettevõte peaks täpsemate metüülmerkaptaanide
heitkoguste välja selgitamiseks ja õhukvaliteedi vastavuse hindamiseks teostama saasteainete
heitkoguste inventuuri raske kütteõli heitallikatest. Keskkonnaamet kehtestab keskkonnaloa
tabelisse A7 „Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste
vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused“ (edaspidi keskkonnaloa tabel A7)
eritingimuse järgnevas sõnastuses:
1. „Teostada saasteainete inventuur heiteallikatest 101 (101, 103-105), 28 ja 37 otseste
mõõtmiste teel lenduvate orgaaniliste ühendite, summaarsete aromaatsete süsivesinike (BTEX–
benseen, ksüleen, etüülbenseen ja tolueen), vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaanide osas.
Mõõtmiste ajal peab toimuma pumpamine vähemalt ühte või ühest mahutist (101, 103-105).
Mõõtmisi tuleb teostada nii raskema kui ka kergema fraktsiooni (vastuvõetud toorme)
käitlemisel, eelistades tooret, mis oleks võimalikult lenduv antud toorme fraktsiooni kohta ning
kõrgema redutseeritud väävliühendite sisaldusega. Mõõtmiste aruanne peab sisaldama
mõõtmiste hetkel kasutatud toorme andmeid, mõõtmiste teostamise ajavahemikku ning kestvust,
heiteallika numbrit, mõõdetud saasteaine kontsentratsioone (μg/m3) ja hetkelisi heitkoguseid
(g/s). Aruande juurde tuleb lisada mõõtmiste hetkel töödeldava toorme ohutuskaart. Inventuuri
tulemused esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 31.01.2022.
Kui mõõtmistulemustest selgub, et saasteaine(te) sisaldus välisõhus väljaspool käitise
tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab saasteaine kohta määrusega nr 75 kehtestatud piir- või
sihtväärtust, peab ettevõte esitama Keskkonnaametile saasteainete heidete vähendamise
tegevuskava.“
LHK projektis esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise
kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise (määruse nr 56 § 31).
Piirkonnas on esinenud lõhnakaebusi seoses häirivate (gaasi, nafta, kütuse, masuudi,
kemikaalide jm) lõhnade esinemisega välisõhus. Valdavalt on lõhnahäiringute ajal puhunud
põhjakaarte tuuled. EKUK 2018. aasta aruande kohaselt jääb lõhnatundide esinemissagedus
kinnistutele lähimate elumajade juures (Tööstuse tänaval) vahemikku 8 kuni 12,3%. Seega võib
käitise tegevusega kaasneda lõhnaainete võimalik esinemine, kuid vastuvõtjate ehk lähimate
elamute juures lõhnaaine esinemise häiringutaset ei ületata. Naftasaaduste käitlemise puhul
tingib soovimatu lõhnataju üldiselt teatud kontsentratsioon aromaatseid süsivesinikke ja
väävliühendeid (vesiniksulfiid, metüülmerkaptaan), mille kaudu on võimalik hinnata
potentsiaalset lõhna levikut.
LHK projektis tuleb anda müra võimalikkuse esinemise hinnang, milles esitatakse andmed
müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist (määrus nr 56 § 32 lg 1). LHK
projekti kohaselt võib terminali tegevuse tööajal kaasneda teatav müra, mis eeldatavalt ei
põhjusta normtaseme ületamist. Käitise projekteerimisel on kõigi hoonet teenindavate
tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks järgitud seadmete montaažil head ehitustava
ehk täidetud on seadmete valmistaja poolt esitatud paigaldusnõudeid. Kavandatava tegevusega
ei ole ette näha välisõhus leviva müra normtaseme tõusu üle lubatud piiride.
Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et antud keskkonnaloa muutmise taotluse menetluse käigus ei
tuvastanud loa andja taotluses kirjeldatud tegevuse vastuolu KeÜS-i, AÕKS-i ja muude sellest
seadustest tulenevate alamate õigusaktidega, saab loa andja muuta keskkonnaloa.
3.3 Eritingimuste seadmine
Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaloa taotlejal ei ole
tegevuskoha omaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või taotletava
tegevuse mõjualal asuva kinnisasja omaniku nõusolekut, juhul kui seaduse kohaselt on mõjualal
asuva kinnisasja omaniku nõusolek nõutav või taotletav tegevus kahjustab mõjualal asuva
kinnisasja omaniku huve (KeÜS § 52 lg 1 p 2). Lähtuvalt eelnevast, kontrollis Keskkonnaamet
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-kinnistusraamatust (https://kinnistusraamat.rik.ee/)
kinnistute, kus käitis paikneb, omaniku andmeid. Kinnistusraamatu andmetel on kinnistu
aadressiga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa Nõlva tn 15d (katastritunnus
78408:807:0058) omanikuks Petromaks Holding OÜ. Aktsiaseltsi Olerex ja aktsiaseltsi AQUA
MARINA vahel on sõlmitud üürileping, millest tulenevalt ei pea Keskkonnaamet vajalikuks
määrata keskkonnaloale tähtajalist kehtivust, vaid kehtestab keskkonnaloa tabelisse A7
eritingimuse üürilepingu lõppemisest teavitamise kohta:
2. „JL CAPITAL OÜ on kohustatud teavitama Keskkonnaametit käitise tegevuskoha
kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem
kui 14 päeva enne vastava leppe jõustumist. Tegevuskoha kasutamise lepingu muutmisel või
uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uue kokkuleppe või lepingu
koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kinnistu kasutusõiguse
lõppemisel on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada.“
Seoses Keskkonnainspektsioonile esitatud kaebustega ning arvestades Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti esitatud ettepanekutega/tingimustega lisab Keskkonnaamet keskkonnaloa
tabelisse A7. alljärgnevad eritingimused ja töökorralduslikud meetmed :
3. „Tulenevalt hajumisarvutustest kehtestab Keskkonnaamet ettevõttele maksimaalsed
pumpamiskiirused, millega peavad olema tagatud saastetaseme vastavus õhukvaliteedi
piirväärtustele ning lõhnaainete esinemise piirväärtusele. Ettevõttes ei tohi kütuste
pumpamiskiirused ületada:
3.1. Raske kütteõli laadimisel mahutisse pumpamisel ja tankerile laadimisel 350 m 3/h,
autotsisternidesse laadimisel 45 m3/h (võimalik on 2 laadimist üheaegselt ehk 2 x 45 m 3/h);
3.2. Bensiini laadimisel mahutisse pumpamisel 400 m 3/h ning autotsisterni laadimisel 132 m 3/h;
3.3. Diisli laadimisel autotsisternidest mahutitesse pumpamisel 400 m3/h ning tankerilt
mahutisse laadimisel 500 m3/h, mahutist väljalaadimisel autotsisterni 132 m 3/h ja tankerile 500
m3/h.
4. „Üheaegselt ei tohi teenindada üle ühe laeva ning kui toimub laeva teenindamine, siis
samaaegselt ei toimu sama kauba osas mõnda teist toimingut“;
5. „Vähendada pumpamiskiirust ja üheaegselt toimuvate toimingute arvu ebasoodsatel
tingimustel või kui tekib lõhnahäiring“;
6. „Teostada kauba kvaliteedikontroll sealhulgas nõuda ladustajatelt andmeid merkaptaanide
sisalduse kohta kaubapartiis. Väävliühendite suure sisalduse korral (vedelfaasis vesiniksulfiid
>2 ppm ja/või kergesti lenduvate merkaptaanide sisaldus >0,5 ppm) keelduda kaubapartii
vastuvõtmisest või rakendada täiendavaid meetmeid lõhnahäiringu vältimiseks“.
3.4 Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine
Arvamused ja vastuväiteid keskkonnaloa eelnõule esitati/ei esitatud.
Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Käitaja
peab järgima AÕKS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on
seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale.
Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel
rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti
kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-
keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Sulev Vare
juhataja
kliima- ja välisõhu büroo
Keskkonnaluba EELNÕU
13.07.2021
Keskkonnaloa registrinumber L.ÕV/326202
Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi JL CAPITAL OÜ
Registrikood / Isikukood 12411748
Tegevuskoha andmed Tegevuskoha nimetus JL Capital terminal
Tegevuskoha aadress Nõlva tn 8, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Katastritunnus 78408:807:0031;78408:807:0058; 78408:807:0008
Territoriaalkood EHAK 0614
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev
Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku
A1. Käitise kategooria
Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse
52102 - Vedelike ja gaaside ladustamine
Põletusseade Ei
Keskmise võimsusega põletusseade Ei
Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud Ei
kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine
Naftasaaduste, muude mootori- või vedel‐ Jah
kütuste, kütusekomponentide või kütuse‐
sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)
Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³
Diislikütus 475 610
Autobensiin 77 419
Raske kütteõli 505 618
Seakasvatus Ei
Veisekasvatus Ei
Kodulinnukasvatus Ei
E-PRTR registri kohustuslane Ei
Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Ei
ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane
A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja
LHK projekti koostaja
Nimi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Registrikood/isikukood 10705517
Postiaadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tõnismägi 3a-15, 10119
Telefon +372 6117 690
E-posti aadress
[email protected]
A3. Heiteallikad 2/5
A3. Heiteallikad
Heiteallikas
Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid
HEIT0003684 208 (208,212,214) Bensiinimahuti 6591182,540344
HEIT0003682 604 (201,202,203,206,209,211,213,401-415,601-606) Diislikütuse mahuti 6591149,540371
HEIT0003681 101 (101-105) Raske kütteõli mahutid 6591185,540459
HEIT0003680 37 Tankerite laadimiskoht (diislikütus) 6591439,540614
HEIT0003679 37 Tankerite laadimiskoht (raske kütteõli) 6591425,540620
HEIT0003687 27 Tsisternautode laadimiskoht (diislikütus) 6591185,540378
HEIT0008871 28 Tsisternautode laadimiskoht (raske kütteõli) 6591131,540489
HEIT0003683 32 Tsisternautode laadimiskoht VRU korsten (bensiin) 6591210,540371
A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas
CAS nr Nimetus Heitkogus
Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus Aastas Mõõtühik
7783-06-4 Vesiniksulfiid 2021 0.012 t
71-43-2 Benseen 2021 0.197 t
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2021 0.197 t
NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 19.57 t
74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) 2021 0.012 t
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate
3/5 kaupa
A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa
Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine
CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Heite piirväärtus, mg/Nm³
Hetkeline kogus Mõõtühik
Bensiinimahuti HEIT0003684 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 8.11 g/s
71-43-2 Benseen Tavaheide 0.243 g/s
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.243 g/s
Diislikütuse mahuti HEIT0003682 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.455 g/s
Raske kütteõli mahutid HEIT0003681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.691 g/s
71-43-2 Benseen Tavaheide 0.001 g/s
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.002 g/s
74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s
Tankerite laadimiskoht (diislikütus) HEIT0003680 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.291 g/s
Tankerite laadimiskoht (raske kütteõli) HEIT0003679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.138 g/s
71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s
Tsisternautode laadimiskoht (diislikütus) HEIT0003687 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.384 g/s
Tsisternautode laadimiskoht (raske kütteõli) HEIT0008871 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.178 g/s
71-43-2 Benseen Tavaheide 0 g/s
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s
7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s
74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s
Tsisternautode laadimiskoht VRU korsten (bensiin) HEIT0003683 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.367 g/s
71-43-2 Benseen Tavaheide 0.011 g/s
Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.011 g/s
RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina
(Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).
POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.
PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.
A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus
Heiteallikas Heiteallika kood Püüdeseade
Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töö efektiivsuse kontrolli sagedus Püütav saasteaine
CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste
Bensiinimahuti HEIT0003684 Sisemine ujuvkatus 3 Üks kord aastas NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 90
71-43-2 Benseen 90
Tsisternautode laadimiskoht VRU korsten (bensiin) HEIT0003683 VRU 1 Pidev NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 90
71-43-2 Benseen 90
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste
4/5 vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused
A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused
Eritingimuse liik Seireperiood
Sagedus Rakendamise Eritingimuse kirjeldus
tähtaeg
Muude andmete Ühekordne 31.01.2022 1. Teostada saasteainete inventuur heiteallikatest 101 (101, 103-105), 28 ja 37 otseste mõõtmiste teel lenduvate orgaaniliste ühendite, summaarsete aromaatsete süsivesinike (BTEX– benseen, ksüleen,
esitamine etüülbenseen ja tolueen), vesiniksulfiidi ja metüülmerkaptaanide osas. Mõõtmiste ajal peab toimuma pumpamine vähemalt ühte või ühest mahutist (101, 103-105). Mõõtmisi tuleb teostada nii raskema kui ka
kergema fraktsiooni (vastuvõetud toorme) käitlemisel, eelistades tooret, mis oleks võimalikult lenduv antud toorme fraktsiooni kohta ning kõrgema redutseeritud väävliühendite sisaldusega. Mõõtmiste aruanne
peab sisaldama mõõtmiste hetkel kasutatud toorme andmeid, mõõtmiste teostamise ajavahemikku ning kestvust, heiteallika numbrit, mõõdetud saasteaine kontsentratsioone (μg/m3) ja hetkelisi heitkoguseid
(g/s). Aruande juurde tuleb lisada mõõtmiste hetkel töödeldava toorme ohutuskaart. Inventuuri tulemused esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 31.01.2022. Kui mõõtmistulemustest
selgub, et saasteaine(te) sisaldus välisõhus väljaspool käitise tootmisterritooriumi tõenäoliselt ületab saasteaine kohta määrusega nr 75 kehtestatud piir- või sihtväärtust, peab ettevõte esitama Keskkonnaametile
saasteainete heidete vähendamise tegevuskava.
Muude andmete Pidev 2. JL CAPITAL OÜ on kohustatud teavitama Keskkonnaametit käitise tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutmisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastava leppe
esitamine jõustumist. Tegevuskoha kasutamise lepingu muutmisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uue kokkuleppe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise
õiguslikku alust. Kinnistu kasutusõiguse lõppemisel on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada
Töökorralduslikud Pidev 3. Tulenevalt hajumisarvutustest kehtestab Keskkonnaamet ettevõttele maksimaalsed pumpamiskiirused, millega peavad olema tagatud saastetaseme vastavus õhukvaliteedi piirväärtustele ning lõhnaainete
nõuded esinemise piirväärtusele. Ettevõttes ei tohi kütuste pumpamiskiirused ületada:
3.1. Raske kütteõli laadimisel mahutisse pumpamisel ja tankerile laadimisel 350 m3/h, autotsisternidesse laadimisel 45 m3/h (võimalik on 2 laadimist üheaegselt ehk 2 x 45 m3/h);
3.2. Bensiini laadimisel mahutisse pumpamisel 400 m3/h ning autotsisterni laadimisel 132 m3/h;
3.3. Diisli laadimisel autotsisternidest mahutitesse pumpamisel 400 m3/h ning tankerilt mahutisse laadimisel 500 m3/h, mahutist väljalaadimisel autotsisterni 132 m3/h ja tankerile 500 m3/h.
Töökorralduslikud Pidev 4. Üheaegselt ei tohi teenindada üle ühe laeva ning kui toimub laeva teenindamine, siis samaaegselt ei toimu sama kauba osas mõnda teist toimingut
nõuded
Töökorralduslikud Pidev 5. Vähendada pumpamiskiirust ja üheaegselt toimuvate toimingute arvu ebasoodsatel tingimustel või kui tekib lõhnahäiring
nõuded
Töökorralduslikud Pidev 6. Teostada kauba kvaliteedikontroll sealhulgas nõuda ladustajatelt andmeid merkaptaanide sisalduse kohta kaubapartiis. Väävliühendite suure sisalduse korral (vedelfaasis vesiniksulfiid >2 ppm ja/või kergesti
nõuded lenduvate merkaptaanide sisaldus >0,5 ppm) keelduda kaubapartii vastuvõtmisest või rakendada täiendavaid meetmeid lõhnahäiringu vältimiseks
5/5
EELNÕU
EELHINNANG
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3
kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel
ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
KeHJS § 6 lg 2 p 1 ja p 3 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi ka määrus nr 224) § 12 p 3 ja § 15 p 9 alusel peab
otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas JL CAPITAL OÜ tegevusel on oluline
keskkonnamõju. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Keskkonnaseadustiku
üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 5 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet.
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri
16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31).
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. JL CAPITAL OÜ keskkonnaloa taotlusmaterjalid (registreeritud Keskkonnaameti
keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 24.06.2021 dokumendi nr DM-
108707-44 all);
2. JL CAPITAL OÜ poolt esitatud KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet.
1. Kavandatav tegevus
JL CAPITAL OÜ-le (registrikood 12411748; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna
linnaosa, Nõlva tn 8, 10416; edaspidi ka ettevõte) on Keskkonnaameti poolt 01.06.2015
korraldusega nr HJR 1-15/15/277 antud tähtajatu kehtivusega paiksest heiteallikast saasteainete
välisõhku väljutamise keskkonnaluba (edaspidi ka keskkonnaluba või õhusaasteluba) nr
L.ÕV/326202. Keskkonnaloa kohaselt terminali maksimaalne aastane laadimiskäive on: 120
000 tonni bensiini, 780 000 tonni diislikütust ja 900 000 tonni masuuti ning välisõhku
väljutatavate saasteainete aastased heitkogused on: alifaatsed süsivesinikud - 12,600 tonni,
aromaatsed süsivesinikud - 0,246 tonni, benseen - 0,066 tonni benseeni ning vesiniksulfiid -
0,001 tonni.
Ettevõte esitas keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise taotluse, mille kohaselt käitises on
toimunud muudatused mahutite ja laadimisskeemide osas ning käideldavate produktide koguste
osas. Samuti on muutunud käitise territoorium ning taotlusele on lisatud ka kõik saasteained,
mis käitises tegevuse käigus õhku sattuvad ja mida praegu kehtival keskkonnaloal ei ole
kajastatud.
JL CAPITAL OÜ põhitegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus
(EMTAKi kood 68201), lisategevusalaks on kaubaladude töö (EMTAKi kood 52101).
Ettevõtte käitises toimuvad vedelkütuste käitlemise protsessid: laadimisoperatsioonid
tsisternautode, tankerite ja mahutite vahel ning hoiustamine mahutites. Käideldavateks
produktideks on diislikütus, bensiin, raske kütteõli ja ka mineraalõlid. Kuna mineraalõlide
käitlemistemperatuuril jääb aururõhk alla 0,01 kPa, siis eeldatavasti nende käitlemisel heidet
välisõhku ei eraldu. Ettevõttes on kaheksa heiteallikat ning 35 mahutit, millest kolm on sisemise
ujuvkatusega ja neli manovaakumklappidega.
Diislikütust käideldakse terminalis maksimaalselt kuni 390 000 tonni ehk 475 610 m3 aastas.
Kütust hoiustatakse fikseeritud kaanega mahutites. Rasket kütteõli käideldakse terminalis
maksimaalselt kuni 450 000 tonni ehk 505 618 m3 aastas. Rasket kütteõli hoiustatakse
fikseeritud kaanega ja manovaakumklappidega varustatud mahutites. Manovaakumklapid on
tavapärases olekus suletud ning avanevad üksnes ülesurve hetkeks, misjärel jälle sulguvad.
Raske kütteõli soojendamine toimub mahutites paiknevate kütteringide abil. Soojusenergia
saadakse territooriumil asuvast katlamajast, mida haldab Aktsiaselts GREEN MARINE
(registrikood 11021057; aadress Uus-Sadama tn 24/4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju
maakond, 10120). Bensiini käideldakse terminalis maksimaalselt 60 000 tonni ehk 77 419 m3
aastas. Bensiini hoiustatakse sisemise ujuvkatusega mahutites. Bensiini autotsisterni laadimisel
kasutatakse täisautomaatset membraaniga separeerimisel märgpuhastusel põhinevat aurude
regenereerimisseadet VRU-35.
Käitise tegevuse käigus eraldub välisõhku järgnevaid saasteaineid: mittemetaansed lenduvad
orgaanilised ühendid (edaspidi ka NMVOC), sh benseen, metaantiool (metüülmerkaptaan),
vesiniksulfiid, aromaatsed süsivesinikud summaarselt (edaspidi ka BTEX). Saasteainete
heitkogused ning nende arvutamise metoodikad ja valemid on täpsemalt kirjeldatud lubatud
heitkoguste projektis (edaspidi ka LHK projekt; registreeritud KOTKAS 24.06.2021 nr DM-
108707-44 all).
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
Ettevõtte terminal asub Harjumaal Tallinna linnas kinnistutel Nõlva tn 8 (endine Nõlva tn 13;
kinnistu registriosa number 23238701; katastritunnus 78408:807:0031), Nõlva tn 15d (endine
Nõlva tn 11g; kinnistu registriosa number 24952401; katastritunnus 78408:807:0058) ning
Nõlva tn 6 (endine Nõlva tn 13c; kinnistu registriosa number 19014801; katastritunnus
78408:807:0008). Kinnistutel paikneb naftaterminali mahutipark vedelkütuste ladustamiseks
ning seadmed koos abirajatistega (torustikud, pumplad, laadimisplats jt rajatised). Käitis jagab
territooriumi ettevõttega Aktsiaselts GREEN MARINE (keskkonnakompleksluba nr
KKL/321343).
Valdavalt on käitise ümbruses tegu tiheasustusalasse jääva segahoonestusalaga. Käitise
asukohta ümbritsevad vahetult peamiselt tootmismaa sihtotstarbega kinnistud, samuti
transpordimaa ja ärimaa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad elamumaad asuvad
tootmisterritooriumist u 20 m kaugusel (lääne pool) ja u 50 m kaugusel (lõuna pool). Lähim
haridusasutus paikneb u 800 m kaugusel edelas – Karjamaa gümnaasium. Gümnaasiumi lähedal
paiknevad pargid ja mänguväljakud (Karjamaa park ja peremänguväljak).
Käitis asub u 200 m kaugusel Tallinna lahe rannajoonest, lähedusse jäävad mitmed
sadamarajatised. Ettevõttest põhja ja läände jääb Paljassaare sadam, itta jäävad Hundipea ja
Miinisadama rajatised.
Maa-ameti geoportaali1 looduskaitse ja Natura 2000 kaardi andmetel ei paikne ettevõtte
tootmisterritooriumil Natura 2000 võrgustiku alasid ega looduskaitseobjekte. Ühtlasi ei paikne
käitise territooriumil ka kultuurimälestisi ega muid muinsus- ja pärandkultuuriobjekte.
1
https://geoportaal.maaamet.ee
2/8
Terminali lähimateks kaitstavateks loodusobjektideks on kagusuunal Kalamaja kalmistupark
(ca 1 km kaugusel, registrikood KLO1200217), edelasuunal Pensilvaania saare kultivar (ca 500
m kaugusel, Kirjulehised saared, registrikood KLO4000130) ning läänes Kopli kalmistupark
(ca 1,3 km kaugusel, registrikood KLO1200216).
Käsitletavatel kinnistutel ega nende lähiala ei esine kõrgendatud väärtustega elupaiku/kooslusi
ning ettevõtte territoorium ei asu rohevõrgustiku alas. Lähim registrisse kantud III
kaitsekategooria taimeliik on soo-neiuvaip (Epipactis palustris, registrikood KLO9309182),
mis on leitud Paljasaare poolsaarelt, ca 1 km kaugusel vaadeldavast territooriumist. Eesti
Looduse Infosüsteemi (EELIS)2 kaardikihtide andmetel ei ole käitise mõjupiirkonnas I ja II
kaitsekategooria kaitsealuseid liike.
Kavandatava tegevuse alast veidi enam kui 1,5 km kaugusele jääb Natura 2000 võrgustikku
kuuluv Paljassaare linnuala (registrikood RAH0000095). Paljassaare linnuala kaitse-eesmärk
on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade
kaitse. Kuna kavandatava tegevuse eeldatav mõjupiirkond ei hõlma nii suurt territooriumi, mis
võiks ulatuda ka hoiualale, ei ole põhjust eeldada, et tegevus avaldaks linnualale olulist
negatiivset mõju.
JL Capitali terminali läheduses asub mitmeid kultuurimälestisi, milleks peamiselt
sadamarajatistega seotud ajaloolised ehitised. Idasuunas on mälestisteks nt Miinisadama ladu
ja kõrvalhooned, Noblessneri laevatehase laevaehitustsehh, valukoda ja kõrvalhooned.
Terminali lõuna- ja lääne suunda jäävad Balti Puuvillavabriku tootmis-ja kõrvalhoonete alad,
samuti Peeter Suure Merekindluse üleajateenijate elamud. Pärandkultuuri objekte piirkonnas
registreeritud ei ole.
JL Capitali terminal asub Hundipea neemel, mis merealalt piirneb Soome lahega ning asub
Paljassaare poolsaarest idas. Hundipea neemel paljandub Kambriumi ladestu. Neemele on
Keskkonnaregistri3 andmetel rajatud üks tarbepuurkaev (PRK0030440) olmevee saamiseks,
mis asub naaberkinnistul, kavandatava tegevuse alast u 43 m kaugusel. Puurkaevu veehaarde
sanitaarkaitseala ulatub osaliselt Nõlva tn 13 territooriumile. Veehaarde sanitaarkaitseala on
joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala,
kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust
piiratud Veeseaduse § 151 kohaselt.
Käsitletaval alal ja selle eeldatavas mõjupiirkonnas (u 1100 m) keskkonnakaitselisi piiranguid
Maa-ameti kitsenduste kaardikihile kantud pole. Veekaitselisteks piiranguteks on ranna või
kalda piirangud ning eeltoodud puurkaevuga seotud veehaarde piirang. Lisaks on märgitud
alale ka riigikaitselased kitsendused – riigikaitselise ehitise piiranguvöönd. Täpsemalt
reguleerib piiranguvööndi maakasutusnõudeid Ehitusseadustik ning kaitseministri 26.06.2015
määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirandute ruumiline ulatus ja
andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“.
Käsitletav piirkond jääb Lääne-Eesti vesikonda ning põhjaveekogumiteks4 on: Ordoviitsium-
Kambriumi põhjaveekogum (O-Cm) ja Kambrium-Vendi põhjaveekogum (Cm-V). Alal on
põhjaveekogumi seisundi hinnang hea, kuid neemega piirneva Soome lahe pinnavee seisund on
2
https://www.eelis.ee/
3
https://register.keskkonnainfo.ee/
4
Keskkonnaministeerium. 2016. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Tallinn
3/8
halb – bioloogilised näitajad erinevad tugevasti tüübi referentstingimustest, suur osa
bioloogilisest tavakooslusest puudub. Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide
maandamiskava5 kohaselt asub Põhja-Tallinn Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud
tiheasustusalal (üleujutuse) riskipiirkonnas.
Kavandatava tegevuse maa-ala paikneb klindiastangu esisel madalikul. Alal on looduslikku
pinnast vähe, kuid pinnakate koosneb valdavas osas erinevatest täitepinnastest, mille all esineb
turvast, merelist liiva, liustikujärvelist savi ja lokaalmoreeni. Täitepinnase esimese kihi
moodustab asfalt ning selle all olev täitepinnas killustik, täiteliiv ja ehituspraht. As Geotehnika
viis 2007. aastal territooriumil läbi reostusuuringu, mis on leitav Maa-ameti ehitusgeoloogia
andmebaasist.6 Läbiviidud reostusuuringu üldised tulemused näitavad, et uuritud alal (Nõlva tn
13, 13a ja 13b kinnistud) levib laialdaselt naftasaaduste ja polütsükliliste aromaatsete
süsivesinike reostus. Uuring ei määratle lokaalset reostusallikat. Ala ei ole jääkreostusobjektina
arvele võetud. Põhja-Tallinna piirkonnas on Keskkonnaregistri andmetel mitmeid
jääkreostusobjekte. Ükski registreeritud objektidest ei jää kavandatava tegevuse alale. Lähimad
jääkreostusobjektid asuvad Miinisadamas (kavandatava tegevuse alast 600 meetrit kagus,
likvideeritud objekt) ning ER Kopli kaubajaam (800 m lõunas, reostus likvideeritud).
Käitise territooriumil on olemas vajalikud juurdepääsuteed ja elektrivarustus. Tegevusega ei
kaasne ülemäärast energiakasutust, mis võiks mõjutada piirkonna elektrivõrke.
Planeeritav tegevus ei ole otseses seoses strateegiliste planeerimisdokumentidega, st selle ellu
viimine ei tulene planeeringute või arengustrateegiate rakendamisest. Ettevõte on oma
tegevuspaiga juba rajanud ning eesmärgipärase tegevusega alustanud. Oluline mõju või seos
kõrgemate strateegiliste dokumentidega puudub.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja mahtu, ei kaasne sellega (riigi)piiriülest
keskkonnamõju. Mõju välisõhule ja õhukvaliteedile, sh koosmõju teiste ettevõtetega on
hinnatud JL CAPITAL OÜ keskkonnaloa taotlusmaterjalides (registreeritud KOTKAS
24.06.2021 nr DM-108707-44 all). Taotlusmaterjalide kohaselt ei ületa ühegi saateaine
arvutuslik kontsentratsioon välisõhus keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ (edaspidi ka määrus nr 75) saasteainele kehtestatud piir- ega sihtväärtust.
Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitletud
keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lg 7
piirkonda, mis ulatub 1100 m kaugusele käitise heiteallikatest. Käitise ja samas piirkonnas
asuvate ettevõtete koosmõju hindamisel õhukvaliteedile on arvestatud järgmiste ettevõtetega:
1. Aktsiaselts GREEN MARINE (registrikood 11021057; keskkonnakompleksluba nr
KKL/321343);
2. Netaman Offshore Production OÜ (registrikood 10974329; keskkonnaluba nr
L.ÕV/329998);
3. Aktsiaselts EBM Grupp (registrikood 10670552; keskkonnaload nr L.ÕV/322081 ja
L.ÕV/328237);
4. aktsiaselts Faabula (registrikood 10003850; keskkonnaluba nr L.ÕV/322479);
5
Keskkonnaministeerium. 2016. Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava
6
Geotehnika AS. 2007. https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=31584
4/8
5. HTT-WINDING Osaühing (registrikood 10674063; keskkonnaluba nr L.ÕV/318231);
6. Netaman Repair Group OÜ (registrikood 11767242; keskkonnaload nr L.ÕV/300323 ja
KL-509295);
7. AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS (registrikood 10144384;
keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-46104);
8. aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319; keskkonnaluba nr L.ÕV.HA-
53746);
9. PAAVLI KINNISVARA OÜ (registrikood 10566627; keskkonnaluba nr L.ÕV/320814);
10. AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326; keskkonnakompleksluba nr
KKL-509326);
11. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764; paikse heiteallika käitaja
registreeringu tõend nr PHRR/333818).
Taotlusmaterjalides esitatud hajumisarvutuste tulemustest nähtub, et ettevõtte heiteallikatest
väljutatavate saasteainete heitkogused koos koosmõjus arvestatud ettevõtete heiteallikatest
väljutatavate saasteainetega võivad põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste (edaspidi ka ÕPV)
lähedast saastetaset, kuid ei põhjusta piirväärtuste ületamist ettevõtte tootmisterritooriumist
väljaspool, sealhulgas ka lähimate elamute juures.
Arvutustulemused näitavad, et heiteallikate koosmõjul välisõhu maksimaalsed arvutuslikud
saasteainete kontsentratsioonid tekivad ettevõtete tootmisterritooriumitel. Lenduvate
orgaaniliste ühendite maksimaalne arvutuslik ühe tunni kontsentratsioon ettevõtte
tootmisterritooriumi piiril on 2 100 μg/m3 ehk 42% ÕPV1 ja maksimaalne arvutuslik 24 tunni
kontsentratsioon on 540 μg/m3 ehk 27% ÕPV24. BTEX maksimaalne arvutuslik ühe tunni
kontsentratsioon väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi on 330 μg/m3 ehk 55% ÕPV1 ja
maksimaalne arvutuslik 24 tunni kontsentratsioon on 85 μg/m3 ehk 43% ÕPV24. BTEX
maksimaalne arvutuslik aastane kontsentratsioon väljaspool tootmisterritooriumi on 4,9 μg/m3
ehk 98% ÕPVa. Metüülmerkaptaani maksimaalne arvutuslik ühe tunni kontsentratsioon
tootmisterritooriumi piiril on 0,19 μg/m3 ehk 95% ÕPV1.
Kuigi teoreetiliste arvutuste põhjal ei ole väljaspool käitise territooriumi määrusega nr 75
kehtestatud piirväärtuste ületamist ette näha, ei ole välistatud, et sõltuvalt käideldavate toormete
keemilisest koostisest (sh väävlisisaldusest), võivad suureneda ka saasteainete heitmed. OÜ
Eesti Keskkonnauuringute Keskus (registrikood 10057662) 2018. aasta aruande7 kohaselt
ületatakse koosmõjus Aktsiaseltsi GREEN MARINE heiteallikatega metüülmerkaptaani
maksimaalset tunnikeskmist kontsentratsiooni ligikaudu 2 km ulatuses põhja ja lõuna suunas
ning ligikaudu 1,5 km ulatuses ida ja lääne suunas. Lähtudes eeltoodust on Keskkonnaamet
seisukohal, et ettevõte peaks täpsemate metüülmerkaptaanide heitkoguste välja selgitamiseks
ja õhukvaliteedi vastavuse hindamiseks teostama saasteainete heitkoguste inventuuri raske
kütteõli heitallikatest.
Ettevõte on kohustatud õhukvaliteedi parendamiseks kasutama parimat võimalikku tehnikat,
keskkonnaalaseid nõudeid ning head tootmistava rakendama ja järgima. Ka seadmete
regulaarne kontroll ja hooldus ning optimaalsete töörežiimide valimine aitavad vältida ja
vähendada saasteainete heidet välisõhku.
7
„Lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Nõlva tn 13 käitistes ja välisõhu kvaliteedi hindamine
Põhja-Tallinna linnaosas 2018.a“ (edaspidi EKUK aruanne), aruanne registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 15.04.2019 nr 15-2/19/5901 all
5/8
Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine
esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed” (edaspidi määrus nr 81). Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on
seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta
lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine
kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.
Piirkonnas on esinenud lõhnakaebusi seoses häirivate (gaasi, nafta, kütuse, masuudi,
kemikaalide jm) lõhnade esinemisega välisõhus. Valdavalt on lõhnahäiringute ajal puhunud
põhjakaarte tuuled. EKUK aruande kohaselt jääb lõhnatundide esinemissagedus kinnistutele
lähimate elumajade juures (Tööstuse tänaval) vahemikku 8 kuni 12,3%. Seega võib käitise
tegevusega kaasneda lõhnaainete võimalik esinemine, kuid vastuvõtjate ehk lähimate elamute
juures lõhnaaine esinemise häiringutaset ei ületata. Naftasaaduste käitlemise puhul tingib
soovimatu lõhnataju üldiselt teatud kontsentratsioon aromaatseid süsivesinikke ja
väävliühendeid (vesiniksulfiid, metüülmerkaptaan), mille kaudu on võimalik hinnata
potentsiaalset lõhna levikut.
Müra on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käsitletav ala asub
tiheasustusala piirkonnas ning samuti on Põhja- Tallinna linnaosas suur osakaal
tööstushoonetel. Tööstustest ja liiklusest tulenev igapäevane müra võib paiguti olla keskmiselt
kõrgem ning on üheks mõjuallikaks inimeste heaolu vähenemisel. Tallinna linna strateegilise
mürakaardi andmetel asub JL Capitali terminal mürarikka piirkonnaga alal. Maanteeliikluse
müra on põhjustatud peamiselt Tööstuse tänava liiklusmürast, mille mõju jääb vahemikku 55-
75 dB (A). Tööstusmüra on aga käsitletaval tootmisalal ja lähiümbruses kõrge (70-75 dB (A)),
olles kohati isegi üle 75 dB (A).
LHK projektis toodud andmete kohaselt terminali tegevuse tööajal võib kaasneda teatav müra,
mis eeldatavalt ei põhjusta normtaseme ületamist. Käitise projekteerimisel on kõigi hoonet
teenindavate tehnosüsteemide töös tekkiva müra vähendamiseks järgitud seadmete montaažil
head ehitustava ehk täidetud on seadmete valmistaja poolt esitatud paigaldusnõudeid.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha välisõhus leviva müra normtaseme tõusu üle lubatud
piiride. Igapäevane tegevus ettevõtte territooriumil jääb praeguse olukorraga võrreldes samaks
ning ei põhjusta eeldatavalt mürataseme tõusu.
Nii tööstuslikust tegevusest kui ka liiklusest tingitud pinnasevibratsiooni hindamisel lähtutakse
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest.
Kavandatava tegevusega ei plaanita tegevusi, mille mõjul võiks avaldada või suureneda
vibratsiooni tase käsitletavas piirkonnas.
Ettevõtte terminal on määratud A-katergooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks ning ohutüübiks
on määratletud soojuskiirgus/ülerõhk. Ettevõtte ohuala raadiuseks on määratud 386 m ning see
kattub osaliselt Paljassaare poolsaarel asuva Baltimark OÜ (registrikood (12006261)
ettevõttega. Ka selle ettevõtte tegevus on määratletud ohtlikuks kompleksväetise NPK 27-6-
6(2500) käsitlemise tõttu ning ettevõtte ohuraadiuseks on 500 m. Nimetatud ohuala sees asub
ka AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS (registrikood 10144384), mille ohuala
piirkond jääb ettevõtte terminali ohualast vähem kui 100 m kaugusele. Paljasaare poolsaarele
jääb ohtlikest ettevõtetest veel ka AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326)
6/8
Reoveepuhastusjaam. Enam kui kilomeetri kaugusele lõunasse jääb JL CAPITAL OÜ terminali
ohualast ka AS Alexela (registrikood 10015238) Sõle tankla ohuala.
Veeseaduse 4 jaos on sätestatud naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla
veekaitsenõuded. Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus. Käitise tootmisterritooriumil ja tootmishoones
asuvate mahutite all on betoonkatendid ja kaitsevannid, mis mahutavad 1,1 korda suuremat
mahtu kui on kõige suurema mahuti või autotsisterni sektsiooni maht. Auto laadimisestakaad
asub samuti betoneeritud alal ning on varustatud õlipüüduriga, et takistada võimalikku kütuse
leket pinnasesse. Käitise välisterritoorium, kus puuduvad tootmisseadmed, mahutid ja ei
teostata laadimistöid, on kaetud tambitud kruusaga ja asfaldifreesiga. Pinnasekaitse meetmed
ladustamisel ja laadimisel on rakendatud. Käitise mahutid on valitud vastavalt hoiustatavate
ainete omadustele, mahutite käitamise, hooldus- ja kontrollinõuetele. Käitises on paigaldatud
taseme- ja surveandurid, rakendatud juhendid mahutite ületäitmise vältimiseks ja laaditava
partii vastuvõtmiseks piisava vaba ruumi tagamiseks. Tootmishoones puudub ühendus
ühiskanalisatsiooniga ning seetõttu on välistatud ohtlike ainete sattumine ühisveevärki ja
kanalisatsiooni. Juhuslikud lekked on kergesti kõrvaldatavad ja läbi betoonkatte imbuda ei jõua.
Juhul kui nõrgumine toimub, siis kaetakse betoonpõrandale nõrgunud vedelik absorbendiga
ning korjatakse kokku vastavasse anumasse. Anuma täitmisel antakse selle sisu üle vastavat
luba omavale jäätmekäitlejale. Määruse nr 172 § 14 lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt hoidmisehitise
mahutite, mille maht on üle 100 m3, valdajal peab olema reostusavarii likvideerimise plaan,
mida tuleb enne hoidmisehitise kasutuselevõttu kirjalikult kooskõlastada Päästeametis ja
Keskkonnaametis. Keskkonnaameti andmetel pole vastav reostusavarii likvideerimise plaan
Keskkonnaametiga kooskõlastatud. Seega enne mahutite kasutusele võtmist peab ettevõte
koostama vastava plaani ning kooskõlastama Päästeameti ning Keskkonnaametiga.
Kuna tegemist on olemasoleva käitisega, siis ei toimu täiendavat maa hõivamist ega maavarade
kasutamist ning ei mõjutata käitise asukohas looduslikku mitmekesisust maakasutuse kaudu.
Ettevõttele kuuluval maa-alal tegeletakse eesmärgipärase tegevusega juba pikemat aega ning
edaspidine kavandatav tegevuse ei avalda eeldatavalt maastikule, pinnasele ja maavaradele
olulist negatiivset mõju.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne vibratsioonist, valgusest, soojusest või kiirgusest põhjustatud
mõju määral, mis võiks põhjustada piirkonnas negatiivset keskkonnamõju või
keskkonnahäiringuid. Ühtlasi pole kavandatava tegevuse mõju kliimale, k.a kohakliimale,
tegevuse mahtusid arvestades eeldatavalt KeHJS mõistes oluline.
Mõju jäätmetekkele. Kavandatava tegevusega tekib ohtlikke jäätmeid seoses mahutite
puhastamisega. Ettevõttel on olemas koostööpartner (Aktsiaselts GREEN MARINE), kellele
tekkinud jäätmed nõuetekohaselt üle antakse. Jäätmete teke ehk mahutite puhastamist tuleb ette
harva ning tööd teostatakse vaid vajaduse tekkimisel. Seega võib eeldada, et kohapealset olulist
negatiivset mõju jäätmete teke ja üleandmine ei põhjusta.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu
keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
7/8
1. Ettevõtte territooriumil ja mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on
välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele ja elupaikadele. Samuti puuduvad territooriumil teised kaitstavad loodusobjektid,
mistõttu puudub otsene mõju ka nendele.
2. Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinna- ja põhjaveele, ümbruskonnale müra ega
vibratsiooni osas.
3. Ettevõtte tegevusega ei ületata keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75
„Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuseid ühegi saasteaine osas.
4. Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti
avariiolukordi või suurõnnetusi.
5. Ettevõtte tegevuse mõju ei ole piiriülene.
KeHJS § 11 lg 81 kohaselt peab KMH algatamata jätmise otsus muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 33 lg 1 järgi on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lg 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Ettevõte esitas Keskkonnaametile KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel teabe kavandatava tegevuse
võetavate keskkonnameetmete kohta, millega ettevõte kavandab vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju (eelhinnangu punktis 3).
Lähtudes määruse nr 31 § 5 lg 2 ning eelhinnangus väljatoodust, kehtestab Keskkonnaamet
keskkonnaloale nr L.ÕV/326202 täiendavad keskkonnameetmed:
1. Saasteainete heitkoguste hindamiseks teostada saasteainete heitkoguste inventuuri otseste
mõõtmiste teel.
2. Õhukvaliteedi vastavuse kontrollimiseks teostada perioodiliselt õhukvaliteedi seiret
tootmisterritooriumi piiril.
3. Enne hoidmisehitise kasutuselevõttu koostada reostusavarii likvideerimise plaani ning kirjalikult
kooskõlastada Keskkonnaametiga ja Päästeametiga.
4. Korralduslikud meetmed, mis tagaksid keskkonnaloas kehtestatud tingimustest kinnipidamise.
8/8
Saatja:
[email protected]
Saaja: "MKM info" <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Kuupäev: 2021-07-13 11:40
Tere!
Isikule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saabunud KOTKAS
infosüsteemi dokument: DM-108707-45 Keskkonnaloa nr L.ÕV/326202 muutmise
eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.
Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/57270-d7c0ef723593569f31ceef7c7deff396
828b8003b71fdbca510310fdcf115bba
KOTKAS automaatteavitus
Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata.
Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS
Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja
sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist