Kilvar Kessler
Finantsinspektsioon Meie 22.07.2021 nr 1.1-10.1/5415-1
[email protected]
Investeerimisfondide seaduse ning krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks
Austatud härra Kessler
Käesolevaga esitame Teile kooskõlastamiseks investeerimisfondide seaduse ning
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kättesaadav koos
seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel
http://eelnoud.valitsus.ee/.
Palume eelnõu kohta arvamusi võimaluse korral 20 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja
saamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
justiitsminister rahandusministri ülesannetes
Lisad:
1. eelnõu
2. seletuskiri
Marit Maidla
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisaadressaadid:
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Eesti Pank
Eesti Pangaliit MTÜ
MTÜ FinanceEstonia
Aktsiaselts LHV Varahaldus
AS Avaron Asset Management
AS Birdeye Capital
AS SEB Varahaldus
AS Trigon Asset Management
EfTEN Capital AS
Limestone Platform AS
Luminor Pensions Estonia AS
Northern Horizon Capital AS
Swedbank Investeerimisfondid AS
Tuleva Fondid AS
2
EELNÕU
9. juuni 2021
Investeerimisfondide seaduse ning krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse muutmise seadus
§ 1. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 10. peatüki 4. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Alternatiivfondi pakkumise, teabe avalikustamise ja aruandluse erisused“;
2) seadust täiendatakse §-ga 911 järgmises sõnastuses:
„§ 911. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikutele, kes
ei ole kutselised investorid
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikutele, kes ei ole kutselised investorid, kui fondivalitseja:
1) võimaldab investoril osakute või aktsiate märkimist, tagasivõtmist ja väljamaksete tegemist
kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud märkimise või
tagasivõtmise korraldusi teha ning kuidas toimub osakute või aktsiate eest saadava tulu
väljamaksmine;
3) teavitab investorit tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile teatavaks ja kättesaadavaks käesoleva seaduse §-s 90 nimetatud teabe ja
fondi aastaaruande;
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes
nimetatud kohustusi.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid eesti või inglise
keeles elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja
asjakohaseid dokumente.“;
3) paragrahvi 227 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Kindlustustegevuse seaduse § 12 punktides 1 ja 2 nimetatud kahjukindlustuse liikidele
vastavate kohustuste puhul on omavahendite normatiiv käesoleva paragrahvi lõigete 8 ja 9
või 10–11 alusel arvutatud summa, olenevalt sellest, kumb on suurem.“;
4) paragrahvi 227 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Eelmisel kolmel majandusaastal esinenud nõuete summa, millest on lahutatud
tagasinõuetest samal perioodil laekunud summa, jagatakse kolmega ja korrutatakse summas
kuni 35 miljonit eurot koefitsiendiga 0,26 ning seda ületav summa koefitsiendiga 0,23.“;
5) paragrahvi 227 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:
„(101) Majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata nõuete
eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse majandusaasta lõpu
ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena.“;
6) seaduse 22. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi eelturustamisele, pakkumisele,
fondi kohta teabe avalikustamisele, aruandlusele ja investeerimisele esitatavad nõuded“;
7) paragrahvi 267 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetavatele
alternatiivfondidele, mida eelturustatakse või pakutakse lepinguriigis.“;
8) seadust täiendatakse §-dega 2671 ja 267² järgmises sõnastuses:
„§ 2671. Alternatiivfondi eelturustamine kutselistele investoritele
(1) Alternatiivfondi valitseja võib fondi Eestis või teises lepinguriigis eelturustada kutselistele
investoritele. Eelturustamine on investeerimisstrateegiat tutvustava teabe igasugune esitamine
kutselistele investoritele eesmärgiga teha kindlaks nende huvi alternatiivfondi või selle allfondi
vastu, mida ei ole veel asutatud või moodustatud või mille pakkumist ei ole käesoleva seaduse
kohaselt alustatud.
(2) Alternatiivfondi valitseja nimel võib eelturustamisega tegeleda lepinguriigis tegevusloa
saanud investeerimisagent, investeerimisühing, krediidiasutus, eurofondi valitseja või teine
alternatiivfondi valitseja. Eelnimetatud isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis
sätestatud tingimusi.
(3) Alternatiivfondi valitseja tagab eelturustamise dokumenteerimise.
(4) Alternatiivfondi eelturustamise käigus on kutselistele investoritele keelatud esitada:
1) teavet ja dokumente, mis on niivõrd detailsed, et nende põhjal saab teha otsuseid
alternatiivfondi osakute, aktsiate või osade omandamise kohta;
2) selliseid dokumente või kavandeid, mis võimaldavad osakute, aktsiate või osade märkimist;
3) veel asutamata või moodustamata alternatiivfondi põhikirja, ühingulepingut, fondi tingimusi
või prospekti lõplikul kujul.
(5) Kui eelturustamise käigus esitatakse kutselisele investorile käesoleva paragrahvi lõike 4
punktis 3 nimetatud dokumendi kavand, siis peab sellel olema selgelt märgitud, et:
1) tegemist ei ole pakkumisega ega kutsega märkida fondi osakuid, aktsiaid või osasid;
2) esitatud teave ei ole lõplik.
(6) Alternatiivfondi valitseja tagab, et eelturustamise käigus ei omanda kutselised investorid
alternatiivfondi osakuid, aktsiaid või osasid.
(7) Kui kutselised investorid märgivad 18 kuu jooksul alates alternatiivfondi eelturustamise
algusest eelturustamisel esitatud teabes osutatud alternatiivfondide osakuid, aktsiaid või osasid,
käsitatakse seda märkimisena pakkumise tulemusena ja sellele kohaldub käesolevas seaduses
sätestatud alternatiivfondi pakkumise alustamisest teatamise kord.
§ 2672. Täiendavad nõuded alternatiivfondi valitseja poolt fondi eelturustamise
alustamisele
Alternatiivfondi valitseja esitab kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist
Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eelturustamise teate,
millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise ajavahemik;
2) ülevaade investeerimisstrateegia kohta;
3) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.“;
9) seadust täiendatakse §-ga 2701 järgmises sõnastuses:
„§ 2701. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikutele, kes
ei ole kutselised investorid
(1) Alternatiivfondi võib pakkuda isikutele, kes ei ole kutselised investorid, kui fondivalitseja:
1) võimaldab investoril osakute, aktsiate või osade märkimist, tagasivõtmist ja väljamaksete
tegemist kooskõlas fondi tingimustes, põhikirjas või ühingulepingus sätestatud tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud märkimise või
tagasivõtmise korraldusi teha ning kuidas toimub osakute, aktsiate või osade eest saadava tulu
väljamaksmine;
3) teavitab investorit tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi investeerimisest;
4) teeb investorile teatavaks ja kättesaadavaks käesoleva seaduse §-s 269 nimetatud teabe ja
fondi aastaaruande;
5) teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab teavet;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes
nimetatud kohustusi.
(2) Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudeid eesti või inglise
keeles elektrooniliste vahendite abil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja
asjakohaseid dokumente.“;
10) paragrahv 364 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesoleva seaduse § 911 lõikes 1, § 2701 lõikes 1, §-s 305 ja § 408 lõikes 1 nimetatud
tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule
(edaspidi edasiandmine) vaid järgmistel tingimustel:
1) edasiandmine ei kahjusta fondi ja fondi investorite õigustatud huve;
2) edasiandmine ei takista fondivalitseja tegevust ja tema ülesannete täitmist vajalikul tasemel;
3) edasiandmine ei takista fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
4) edasiandmine ei põhjusta olukorda, kus fondivalitseja ei tegele fondi valitsemisega või ei
oma selleks pädevust, eelkõige fondivalitseja juhtimise või sisekontrolli süsteemi funktsiooni
edasiandmise tõttu;
5) edasi antud tegevuste tegijal on ülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, laitmatu maine,
piisavalt kogemusi ja ta on võimeline neid ülesandeid täitma;
6) edasi antud tegevuste tegijal on kohustus järgida fondivalitseja antavaid lisajuhiseid ja lubada
fondivalitsejal kontrollida edasi antud tegevusi;
7) fondivalitseja on valmis põhjendama ülesannete edasiandmise vajalikkust;
8) fondivalitsejal tuleb vajaduse korral tõendada, et edasi antud tegevuste tegija valiti välja
piisava hoolikusega ja ta vastab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele.“
11) paragrahvi 399 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Fondivalitseja teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 nimetatud andmete või
dokumentide muutmisest Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutust vähemalt
üks kuu enne muudatuste jõustumist.“;
12) paragrahvi 399 täiendatakse lõigetega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9
kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise
tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon
teavitab muudatuste jõustamise keelustamisest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve
asutust.
(92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid. Finantsinspektsioon teavitab rakendatud meetmetest
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.“;
13) paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–13 järgmises sõnastuses:
„7) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
8) teave, kuidas tagatakse investorile võimalus nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ning
väljamaksete tegemist kooskõlas käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud dokumentidega;
9) ülevaade, kuidas investorile antakse teavet tagasivõtmise korralduste tegemise ning osakute
ja aktsiate eest saadava tulu väljamaksmise kohta;
10) teave, kuidas saab investor esitada kaebuseid käesoleva seaduse §-s 360 sätestatud nõuetele
vastava investorite kaebuste lahendamise korra kohaselt;
11) ülevaade, kuidas fondi investorile tehakse fondi kohta teatavaks ja kättesaadavaks
käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud andmed ja dokumendid;
12) ülevaade, kuidas antakse investorile püsival andmekandjal teavet käesoleva lõike punktides
8–11 nimetatud tegevuste kohta;
13) märge fondivalitseja nimetatud kontaktisiku kohta, kes vahendab teavet sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele.“;
14) paragrahvi 401 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Üks kuu enne käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 nimetatud andmete muutmist
teavitab fondivalitseja muutustest Finantsinspektsiooni ja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.“;
15) paragrahvi 401 täiendatakse lõikega 91 ja 92 järgmises sõnastuses:
„(91) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 9
kohase teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise
tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon
teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(92) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon
teavitab fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust rakendatud meetmetest.“;
16) seadusest täiendatakse §-ga 4011 järgmises sõnastuses:
„§ 4011. Eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis
(1) Eestis moodustatud või asutatud eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis
esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise ja teabe, mis kinnitab järgmiste tingimuste
täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada fondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lisanud käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse
selle kohta, missugused on tagajärjed, kui investor osakute või aktsiate tagasivõtmise
pakkumisega ei nõustu;
4) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda,
et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune
pakkumine.
(2) Fondivalitseja esitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe sihtriigi
ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise sihtriigis.
(4) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise ja teabe sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva
jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(5) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise ja teabe sihtriigi finantsjärelevalve
asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata.
(6) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või
osakute tagasivõtmisega, käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumendid
elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid,
välja arvatud põhiteabe, omal valikul kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse poolt heaks kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi
ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles.
(7) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis
on tehtud käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud dokumentides. Arvates
käesolevas lõikes nimetatud teabe edastamisest sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ei pea
fondivalitseja tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156
artiklis 5 nimetatud sihtriigi nõuetele.“;
17) paragrahvi 408 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teise lepinguriigi eurofondi võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab
käesolevas seaduses eurofondi kohta sätestatud nõuetele ja kui fondivalitseja:
1) võimaldab investoril märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ning väljamaksete
tegemist kooskõlas käesoleva seaduse §-des 73–75 nimetatud dokumentides sätestatud
tingimustega;
2) annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud märkimise või
tagasivõtmise korraldusi teha ning kuidas toimub osakute ja aktsiate eest saadava tulu
väljamaksmine;
3) võimaldab investoril esitada kaebuseid käesoleva seaduse §-s 360 sätestatud nõuetele vastava
investorite kaebuste lahendamise korra kohaselt;
4) teeb investorile teatavaks ja kättesaadavaks teabe käesoleva seaduse §-des 73–75 ja 81
sätestatud korras ja ulatuses;
5) nimetab kontaktisiku, kes vahendab teavet Finantsinspektsioonile ja avalikkusele;
6) annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas täidetakse käesolevas lõikes nimetatud
ülesandeid;
7) täidab käesolevas lõikes nimetatud nõudeid eesti või inglise keeles, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil.“;
18) paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Teise lepinguriigi eurofondi avalikuks pakkumiseks ei pea fondivalitseja omama Eestis
püsivat asu- või tegevuskohta ega määrama esindajaks kolmandat isikut.
(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusi võib fondivalitseja edasi anda kirjaliku
lepingu alusel kolmandale isikule. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ja sätestatakse
kolmanda isiku õigus saada fondilt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid
dokumente.“;
19) paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) aadress või muud kontaktandmed, mida kastutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
8) teave, kuidas täidetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–7 nimetatud kohustusi.“;
20) paragrahvi 408 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev teise lepinguriigi eurofond
teavitab Finantsinspektsiooni käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud
dokumentide muutmisest ja muudatustest, märkides seejuures, kus saab ajakohastatud
dokumentidega tutvuda. Eurofondi päritoluriigi fondivalitseja või oma vara ise valitsev
eurofond teavitab Finantsinspektsiooni ja päritoluriigi finantsjärelevalve asutust muudatustest
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt üks kuu enne käesoleva paragrahvi
lõike 2 punktides 4–6 esitatud andmete muutmist.“;
21) seaduse 28. peatüki 1. jao 4. jaotist täiendatakse §-ga 4081 järgmises sõnastuses:
„§ 4081. Teise lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamine Eestis
(1) Fondivalitseja, kes soovib lõpetada eurofondi avaliku pakkumise Eestis, teavitab sellest
päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile
esitatakse pakkumise lõpetamise teatis, millele lisatakse teave, et fondivalitseja on täitnud
järgmised kohustused:
1) teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud teadaolevatele
investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad;
2) avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste vahendite abil,
kavatsuse lõpetada eurofondi osakute või aktsiate liikide pakkumine;
3) lisanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabele selgituse,
missugused on tagajärjed, kui investor osakute tagasivõtmise pakkumisega ei nõustu;
4) lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda, et pakkumise
lõpetamise kuupäevast lõpetatakse eurofondi osakute ja aktsiate igasugune pakkumine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teabe esitab fondivalitseja omal
valikul kas eesti või inglise keeles.
(3) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise Eestis.
(4) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud aktsiate või osakute tagasivõtmisega,
käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid elektrooniliste või
muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteave, esitab
fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti keeles.
(5) Fondivalitseja teavitab päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni
muudatustest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud
dokumentides.
(6) Eurofond ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 5
nimetatud teavituse, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2019/1156 artiklis 5 nimetatud eurofondi pakkumise nõuetele.“;
22) paragrahvi 409 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni
tegevusluba omavale alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi
eelturustamisel, pakkumisel või alternatiivfondi valitsemisel.“ ;
23) paragrahvi 409 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) eelturustada Eestis või teises lepinguriigis moodustatud või asutatud või moodustamata või
asutamata fondi (edaspidi käesolevas jaotises lepinguriigi fondi eelturustamine) Eestis või
teises lepinguriigis;“;
24) seadust täiendatakse §-ga 4091 järgmises sõnastuses:
„§ 4091. Eesti fondivalitseja fondi eelturustamine teises lepinguriigis
(1) Fondivalitseja esitab kahe nädala jooksul pärast Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi
eelturustamise alustamist teises lepinguriigis Finantsinspektsioonile kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis eelturustamise ingliskeelse teate, millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise sihtriik;
2) eelturustamise ajavahemik;
3) ülevaade investeerimisstrateegia kohta;
4) loetelu eelturustatavatest alternatiivfondidest või nende allfondidest.
(2) Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud sihtriigi
finantsjärelevalve asutust alternatiivfondi eelturustamisest. Finantsinspektsioon annab sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse nõudel eelturustamise kohta lisateavet.“;
25) paragrahvi 410 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
26) paragrahvi 410 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase
teavituse saamist fondivalitsejal muudatusi jõustada, kui muudatuste jõustumise tulemusena ei
oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas. Finantsinspektsioon teavitab
sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(6) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi pakkumise keelamine. Finantsinspektsioon
teavitab sellest fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust.
(7) Kui teabe muudatused on kooskõlas käesolevas seaduses sätestatuga, teavitab
Finantsinspektsioon sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust ühe kuu jooksul.“;
27) seadust täiendatakse §-ga 4101 järgmises sõnastuses:
„§ 4101. Eesti fondivalitseja fondi pakkumise lõpetamine teises lepinguriigis
(1) Fondivalitseja esitab Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamiseks
teises lepinguriigis Finantsinspektsioonile kirjalikult pakkumise lõpetamise ingliskeelse teatise.
Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab järgmiste tingimuste täitmist:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või
aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks seda,
et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või aktsiate
igasugune pakkumine.
(2) Fondivalitseja lõpetab teatises nimetatud fondi osakute või aktsiate igasuguse pakkumise
lepinguriigis alates pakkumise lõpetamise kuupäevast.
(3) Finantsinspektsioon esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teatise sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele 15 tööpäeva
jooksul pärast nõuetekohase teabe saamist.
(4) Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja
Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele esitamisest viivitamata.
(5) Fondivalitseja esitab Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud osakute või
aktsiate tagasivõtmisega, elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §-
s 269 nimetatud teabe ja fondi aastaaruande.
(6) Finantsinspektsioon teavitab sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist muudatustest, mis
on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes. Alates käesolevas
lõikes nimetatud teabe edastamisest sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ei pea fondivalitseja
tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5
nimetatud sihtriigi nõuetele.
(7) Fondivalitseja ei või 36 kuu jooksul alternatiivfondi pakkumise lõpetamisest arvates teatises
nimetatud fondi osakuid või aktsiaid sihtriigis eelturustada ega rakendada muid sarnaseid
investeerimisstrateegiaid.“;
28) paragrahvi 411 lõiked 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Finantsinspektsioon keelab 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 6 kohase
teavituse saamist fondivalitsejal käesoleva teabe muudatusi jõustada, kui muudatuste
jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus käesoleva seadusega kooskõlas.
(9) Kui käesoleva seadusega vastuolus olevad muudatused jõustuvad, on Finantsinspektsioonil
õigus fondivalitseja tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks rakendada kõiki käesolevas
seaduses nimetatud meetmeid, kaasa arvatud fondi valitsemise keelamine. Finantsinspektsioon
teavitab sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust.“;
29) paragrahvi 412 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Käesolevas jaotises sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi
finantsjärelevalve asutuse tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamise,
pakkumise, alternatiivfondi valitsemise või pakkumise lõpetamise korral.“;
30) seadust täiendatakse §-ga 4121 järgmises sõnastuses:
„§ 4121. Teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis
(1) Teise lepinguriigi fondi võib Eestis eelturustada, kui eelturustamine vastab käesolevas
seaduses eelturustamise kohta sätestatud nõuetele ja fondi Eestis eelturustav fondivalitseja
teavitab sellest oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni kahe
nädala jooksul eelturustamise alustamisest arvates. Finantsinspektsioonile esitatakse
eelturustamise teade, millele lisatakse järgmised andmed:
1) eelturustamise ajavahemik;
2) ülevaade investeerimisstrateegiast;
3) eelturustatavate alternatiivfondide või nende allfondide loetelu.
(2) Finantsinspektsioon võib küsida päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt fondi
eelturustamise kohta lisateavet.“;
31) paragrahvi 413 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
32) seadust täiendatakse §-ga 4132 järgmises sõnastuses:
„§ 4132. Teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamine Eestis
(1) Fondi pakkumist Eestis lõpetada sooviv fondivalitseja teavitab sellest oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse
pakkumise lõpetamise ingliskeelne teatis, millele lisatakse kinnitus, et täidetud on järgmised
kohustused:
1) fondivalitseja on teinud vähemalt 30 tööpäevaks avalikkusele kättesaadavaks ja saatnud
teadaolevatele investoritele pakkumise ilma lisatasudeta tagasi võtta alternatiivfondi osakud või
aktsiad;
2) fondivalitseja on avalikustanud üldsusele juurdepääsetaval viisil, sealhulgas elektrooniliste
vahendite abil, kavatsuse lõpetada alternatiivfondi osakute või aktsiate pakkumine;
3) fondivalitseja on lõpetanud lepingud finantsvahendajatega või muutnud neid, tagamaks
seda, et alates pakkumise lõpetamise kuupäevast lõpetatakse alternatiivfondi osakute või
aktsiate igasugune pakkumine.
(2) Fondivalitseja lõpetab alates pakkumise lõpetamise kuupäevast fondi osakute ja aktsiate
igasuguse pakkumise Eestis.
(3) Fondivalitseja esitab investoritele, kes ei nõustunud osakute või aktsiate tagasivõtmisega,
elektroonilisi või muid sidevahendeid kasutades käesoleva seaduse §-s 269 nimetatud teabe ja
fondi aastaaruande.
(4) Fondivalitseja teavitab päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni
kõigist muudatustest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 413 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud
teabes.
(5) Fondivalitseja ei pea alates päevast, kui Finantsinspektsioon on saanud lõikes 4 nimetatud
teabe, tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5
nimetatud alternatiivfondi pakkumise nõuetele.
(6) Fondivalitseja ei või 36 kuu jooksul arvates alternatiivfondi pakkumise lõpetamisest teatises
nimetatud fondi osakuid või aktsiaid Eestis eelturustada ega rakendada muid selliseid
investeerimisstrateegiaid.“;
33) paragrahvi 420 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„8) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
9) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas täidetakse
§ 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
34) paragrahvi 421 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
35) paragrahvi 422 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
36) paragrahvi 430 lõiget 1 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
37) paragrahvi 431 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
38) paragrahvi 432 lõiget 2 täiendatakse punktidega 8 ja 9 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
39) paragrahvi 433 lõiget 1 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses:
„9) aadress või muud kontaktandmed, mida kasutatakse järelevalve teostamisega seotud
tasudest teatamiseks;
10) kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, siis ülevaade, kuidas
täidetakse § 911 lõikes 1 või § 2701 lõikes 1 nimetatud kohustusi.“;
40) paragrahvi 473 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Finantsinspektsioonil on õigus teostada järelevalvet lepinguriigi tööandja pensionifondi
pakkumise vastavuse üle käesoleva seaduse § 1373 lõigetes 10 ja 11 ning § 440 lõigetes 2 ja 5
sätestatud tingimustele ning nõuda lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle
järelevalve teostamiseks.
(2) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 1373
lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi, informeerib Finantsinspektsioon
sellest lepinguriigi finantsjärelevalve asutust.
(3) Kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse rakendatud meetmed ei ole piisavad ja
lepinguriigi tööandja pensionfondi pakkuja jätkab käesoleva seaduse § 1373 lõikes 10 või 11
või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud nõuete rikkumist, võib Finantsinspektsioon omakorda
rakendada meetmeid rikkumise lõpetamiseks või keelata sellise tööandja pensionifondi
pakkumise Eestis.“;
41) paragrahvi 473 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui lepinguriigi tööandja pensionifondi pakkumisel rikutakse käesoleva seaduse § 1373
lõikes 10 või 11 või § 440 lõikes 2 või 5 sätestatud tingimusi, on Finantsinspektsioonil õigus
taotleda selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt, et viimane arestiks lepinguriigi tööandja
pensionifondi valitseja või tema depositooriumi kontod või rakendaks nimetatud isikute vara
suhtes kasutamise või käsutamise keeldu või piirangut vara säilimise tagamiseks.“.
§ 2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
Krediidiandjate ja -vahendajate seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) krediidiandja või -vahendaja ei ole oma tegevust kuue kuu jooksul tegevusloa andmisest
arvates alustanud või tema asutajad on oma tegevusega näidanud, et krediidiandja või -
vahendaja ei suuda nimetatud aja jooksul tegevust alustada, või tema tegevus on peatunud
kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks;“;
2) paragrahvi 43 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, sealhulgas
ei tohi krediidiandja või -vahendaja tarbija krediidivõimelisuse hindamise eest vastutava
juhatuse liikme või töötaja tasustamine sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud
krediidilepingute arvust või osakaalust.
(4) Kui krediidiandja või -vahendaja osutab nõustamisteenust, ei või tema töötajate tasustamise
põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning
töötaja tasustamine ei või põhineda sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise
tegevusplaani mahul.“.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, […]
Algatab Vabariigi Valitsus […]
(allkirjastatud digitaalselt)
9. juuni 2021
Investeerimisfondide seaduse ning krediidiandjate ja -
vahendajate seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks
eesmärgiks on võimaldada senisest lihtsamini investeerimisfondide pakkumist/turustamist
erinevate EL liikmesriikide investoritele (nn piiriülene turustamine). Antud juhul peetakse
silmas nii selliseid investeerimisfonde, mida pakutakse üldjuhul nii jaeinvestoritele
(eurofondid) kui ka professionaalsetele ehk kutselistele investoritele (alternatiivfondid). Nii
eurofondide kui alternatiivfondide pakkumisele ja turustamisele kehtivad Euroopa Liidus
(edaspidi EL) ühtsed reeglid. Seeläbi vähendatakse eelnõuga investeerimisfonde pakkuvate
fondivalitsejate halduskoormust ja parendatakse ELi ühtset investeerimisfondide turu
toimimist. Kokkuvõttes võidavad sellest ka investorid, kes saavad kergema ligipääsu teiste EL
liikmesriikide investeerimisfondidele.
Eelnõu põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2019/1160, millega muudetakse
direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega1
(edaspidi direktiiv).
Nimetatud direktiiv:
1) ühtlustab eurofondide ja alternatiivfondide piiriülesel pakkumisel ettenähtud
põhiandmete muutmisest teavitamise protsessi (täpsemalt seda, et mis andmeid tuleb
esitada finantsjärelevalvele ehk Eestis Finantsinspektsioonile);
2) täpsustab, et eurofondi ja alternatiivfondi piiriüleseks pakkumiseks ei pea fondid
omama selles välisriigis, kus fondi aktsiaid- või osakuid soovitakse pakkuda (sihtriigis2)
püsivat asu- või tegevuskohta;
3) näeb ette selged reeglid, kui eurofondi või alternatiivfondi ei soovita enam teises riigis
pakkuda (ehk lõpetamise protsess);
4) annab alternatiivfondide puhul selge õigusliku aluse nö kompida investorite huvi fondi
investeerimise vastu ilma, et fondivalitseja peaks tegema kohe siduvat pakkumist
(selged alused eelturustamise protsessile).
Direktiiv tuleb üle võtta 2. augustiks 2021.
Direktiiv moodustab ühe osa Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) 2018. aasta märtsis
algatatud EL kapitaliturgude kasvatamise ja integratsiooni suurendamise projektist (nn
kapitaliturgude liit3). Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole investeerimisfondide turg ELs oma
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L1160&from=EN
2
Sihtriigiks nimetatakse EL liikmesriiki, mis ei ole fondi päritoluliikmesriik.
3
https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/growth-and-investment/capital-markets-union_en
1
täielikku potentsiaali ära kasutanud. Näiteks 37% eurofondidest ja üksnes 3%
alternatiivfondidest registreeritakse piiriüleseks pakkumiseks rohkem kui kolmes riigis Ehk see
näitab, et ülemäära palju üle Euroopa fonde siiski ei pakuta. Direktiivi eesmärk ongi vastavad
pakkumise barjäärid kõrvaldada. 4
Direktiivi täiendab määrust 2019/11565, millega täiustatakse investeerimisfondide suhtes
kohaldatavat õigusraamistikku. Määruses sisalduvad kolm suuremat muudatust –
eelturustamise võimaluse loomine, reklaamteadete regulatsioon ja ühtse keskse andmebaasi
loomine.
Lisaks direktiivi ülevõtmisele tehakse käesoleva eelnõuga ka täpsustusi tööandja pensionifonde
puudutavas regulatsioonis ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduses. Need muudatused
tulevad samuti EL õigusest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika
osakonna nõunik Marit Maidla (6113056,
[email protected]) ja sama osakonna juhataja
Thomas Auväärt (
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge
Kaskpeit (611 3611,
[email protected]). Eelnõu keelelise kontrolli tegi sama osakonna
keeltoimetaja Sirje Lilover.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõus esitatud muudatustel puudub
otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, sest eelnõu aluseks on Euroopa Liidu
õigusaktides (direktiivides) sätestatud nõuded.
Eelnõus esitatud muudatustel puudub otsene seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga,
küll on eelnõu seotud Rahandusministeeriumi finantspoliitika programmiga. Seal nähakse ette,
et meetme nr 4.1, mis on finantskeskkonna arendamine, eesmärgiks on luua
konkurentsivõimeline ja usaldusväärne ettevõtlus- ja finantskeskkond. Ning finantssektoris
konkurentsiolukorra suurendamisele suunatud ja uute finantsteenuste arengut soodustavate
tegevuste all on märgitud, et Rahandusministeerium töötab EL Kapitaliturgude Liidu initsiatiivi
raames välja erinevaid meetmeid, sh investeerimisfondide alase õiguse muudatusi, et
soodustada piiriülest kapitali kaasamist. Vahetuks tulemuseks on märgitud see, et vastav
regulatsioon on välja töötatud või muudetud aastate 2021–2023 jooksul.6
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole
väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui
4
Euroopa Komisjon, „Directive on cross-border distribution of investment funds“:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on-cross-border-
distribution-of-investment-funds
5
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1156: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R1156&from=EN
6
https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/finantspoliitika_programm_2021-
2024.pdf?download=1
2
eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud
HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest, siis ei ole antud eelnõu osas tehtud
väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse investeerimisfondide seadust, RT I, 04.01.2021, 29 (edaspidi IFS) ja
krediidiandjate ja -vahendajate seadust, RT I, 04.12.2019, 9 (edaspidi KAVS). Eelnõu seadusena
vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälte enamus.
2. Eelnõu peamised eesmärgid
2.1. Üldine taust
Kapitali vaba liikumine on üks ELi ühtse turu neljast põhivabadusest. Selle tagamiseks
püütakse järk-järgult eemaldada piiranguid, mis võiksid takistada kapitali liikumist
liikmesriikide vahel. Kapitali vaba liikumine toetab majandusarengut ja aitab kaasa ELi
majandus- ja rahaliidu arengule.
Investeerimisfonde hakati esimest korda ELis reguleerima 1985. aastal kui tollane Euroopa
Majandusühendus võttis vastu direktiivi 85/611/EMÜ (aastal 2009 asendati see direktiiviga
2009/65/EÜ, mida tuntakse ka UCITS direktiivi nime all). Selle direktiivi nõuete kohaselt
loodud investeerimisfonde nimetatakse eurofondideks. Eesmärgiks oli pakkuda tõelist üle-
Euroopalist investeerimistoodet. Eurofondid on mõeldud eelkõige jaeinvestoritele ning seetõttu
rakenduvad eurofondidele ranged investeeringute läbipaistvus- ja hajutusnõuded ning kohustus
investeerida likviidsetesse varadesse. Teiseks ELis kasutusel olevaks investeerimisfondi liigiks
on alternatiivfondid, mida reguleerib direktiiv 2011/61/EL (seda nimetatakse ka AIFM
direktiiviks). Alternatiivfondid on iga fond, mis ei ole eurofond, pensionifond ega määratud
väljamaksetega tööandja pensionifond. Alternatiivfondide sihtrühm on peamiselt kutselised
investorid, kuid liikmesriigid võivad lubada alternatiivfondide turustamist ka jaeinvestoritele.
Vaatamata püüdlustele julgustada piiriülest investeerimisfondide pakkumist ja ettevõtjate
lihtsamat ligipääsu alternatiivsetele rahastusvõimalustele, iseloomustab ELi kapitaliturge
jätkuvalt fragmenteeritus ja pankade domineerimine majanduskasvu rahastamisel. Varasemalt
on ELi pangakeskset finantssüsteemi peetud Euroopa majandusstabiilsuse alustalaks. Kuid
2008. aasta finantskriis ja sellele järgneval perioodil raskendus pankade ligipääs turgudele ning
sellest tulenevalt vähenes pakutavate laenude hulk. Majanduskeskkonna ebakindluse ja
pankade probleemsete laenuklientide hulga märgatava suurenemise tulemusena karmistasid
pangad laenustandardeid ja -tingimusi. Senini pangapõhisele rahastusele toetunud ettevõtjad ei
suutnud piisavalt kiiresti ümber orienteeruda ega leida alternatiivseid võimalusi
krediidinappuse kompenseerimiseks, mis viis kulutuste, eelkõige investeeringute,
vähendamiseni.7 Eelnevast tulenevalt on leitud, et ülemäärane sõltuvus pangapõhisest
rahastusest muutis majanduse kriisist taastumise vaevalisemaks.8 Seega on oluline, et
finantsturg oleks mitmekesine: nii pangandus- kui ka kapitaliturg peaks arenema
7
Euroopa Keskpank, „Corporate investment and bankdependent borrowers during the recent financial crisis“:
https://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/scpwps/ecbwp1859.en.pdf
8
„Capital Markets Union: A Vision for the Long Term“: https://academic.oup.com/jfr/article/2/1/130/2357883
3
tasakaalustatult, et ettevõtjatel oleks vajadusel ligipääs nii pangalaenudele kui ka suutlikkus
kaasata kapitali kapitaliturult.
Finantskriisi valguses ja eesmärgiga mitmekesistada majanduse rahastamisvõimalusi, alustati
2015. aastal kogu ELi hõlmava kapitaliturgude liidu loomisega, mis koos pangandusliiduga
moodustab osa suuremast eesmärgist süvendada majandus- ja rahaliitu.
Kapitaliturgude liidu eesmärk on tuua kasu nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka investoritele.
Tänu liidu arengule muutub lihtsamaks kodanike ligipääs konkurentsivõimelistele ja
läbipaistvatele investeerimistoodetele, misläbi alanevad investeerimiskulud, laieneb
investeerimistoodete valik ning pareneb nende kättesaadavus. Ettevõtjatele, eelkõige väikese ja
keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE) ning idufirmadele, avaneb parem ligipääs
riskikapitalile ja pikemas perspektiivis peaks VKEdel olema rahastamise kaasamine sama
lihtne nagu suurtel ettevõtjatel. Investorite jaoks tähendab kapitaliturgude liit lihtsamat
piiriülest investeerimist, mida ei piira liigsed õiguslikud või järelevalvega seotud takistused.
Muudatused mõjutavad nii väikeseid kui ka suuri fondivalitsejaid, kuna väiksematel
turuosalistel on lihtsam alustada fondide pakkumisega, samas suurematel fondidel on lihtsam
ELis laieneda. Lisaks eelnimetatule tugevdab integreeritum kapitaliturgude liit ELi majandust
ja vähendab nii investorite kui ka ettevõtjate haavatavust panganduskriisidele.
Viimase kahe kümnendi jooksul tõusid fondid ja pensionifondid suurimaks pangandusväliseks
finantsvahendajateks tehes läbi suurima kasvuspurdi kõigist pangandusvälisest
finantsvahendajatest.9 Investeerimisfondid on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud, 2020.
aasta teiseks pooleks on ELi eurofondide ja alternatiivfondide netovarad kasvanud 18,77
triljonini.10 Seejuures investeerimisfondide koguvarast on paigutatud umbes 60%
eurofondidesse ja 40% alternatiivfondidesse.11
Joonis 1 Euroopa investeerimisfondide netovarad (euro, triljonites)12
9
Euroopa Keskpank, „Financial Integration and Structure in the Euro Area“
https://www.ecb.europa.eu/pub/fie/html/ecb.fie202003~197074785e.en.html
10
EFAMA, „Trends in the European Investment Fund Industry in the Fourth Quarter of 2020“
http://www.ethe.org.gr/files/pdf/Quarterly%20Statistical%20Release%20Q4%202020_1614599076.pdf
11
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
12
EFAMA: https://www.efama.org/node/501
4
Hoolimata tehtud edusammudest, ei ole kapitaliturgude liit komisjoni hinnangul saavutanud
veel täit potentsiaali ning turgude jätkuv killustatus takistab kapitali vaba liikumist. Kuigi
fondide piiriülese pakkumise regulatsioone on aastate jooksul ühtlustatud, iseloomustab ELi
kapitaliturge jätkuvalt fondide koduriigipõhisus: 70% kõigist valitsetavatest varadest on
investeerimisfondides, mida pakutakse vaid fondi päritoluriigis (s.t. selles riigis, kus fond on
asutatud). Seejuures vaid 37% kõigist eurofondidest ja 3% alternatiivfondidest turustatakse
rohkem kui kolmes EL riigis.13 Samuti jagunevad fondide päritoluriikide jaotus ebavõrdselt
kuna erinevate liikmesriikide maksupoliitika ja õigusloome eripärad loovad soodsa keskkonna
fondide asutamiseks. Viies liikmesriigis on asutatud 71% eurofondidest (neist 33%
Luksemburgis ja 14% Iirimaal), mis valitsevad 84% kõigist eurofondide varadest. Sarnast
tendentsi võib märgata ka alternatiivfondide juures: viies liikmesriigis on asutatud 75% kõigist
EL alternatiivfondidest (neist 28% Prantsusmaal ja 17% Luksemburgis), mis valitsevad 77%
kõigist alternatiivfondide varadest.14
Joonis 2 Turuosaliste tagasiside fondide piiriülesel pakkumisel esinevate takistuste kohta15
Lisaks võib välja tuua, et kuigi ELi investeerimisfondide turg on valitsevate varade kogumahu
poolest USA järel maailmas suuruselt teine, on ELis pea neli korda rohkem fonde. Seega ELi
fondid on võrreldes USAga oluliselt väiksemad. Väiksemad fondid tähendavad aga kõrgemaid
fonditasusid investoritele ning mõjutab ka turudünaamikat, näiteks võimalikku vastumeelsust
turustada fonde piiriüleselt, kuna see toob endaga kaasa lisakulusid.
Eurofondi pakkumisega seotud kulud
Liikmesriik Põhiteabe tõlkekulud Teenuseosutajate tasud Lisakulud
13
Euroopa Liidu Nõukogu, „Capital markets unioon“: https://bit.ly/2RGxjNg
14
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
15
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
5
Kulu iga põhiteabe Eelkõige informatsiooni- ja Kolmanda isiku/esindaja
dokumendi kohta kontaktagentide tasud registreerimistasud
Austria 150/200 € Makseasutuste miinimumtasud Algne tasu: 2 000 €
6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Saksamaa 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 €
esindaja tasud 6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Prantsusmaa 150/200 € Makseasutuste tasud (miinimum) Algne tasu: 2 000 €
6 000 €/aastas Iga-aastane tasu: 4 000 €
Šveits 15 000 CHF Agendi-esindajatasud Algne tasu: 2 000 €
(jaeinvestoritele Pakkumist alustades 10 000 CHF Iga-aastane tasu: 1 000 €
pakkudes) Iga-aastased tasud esimesele
allfondile 10 000 CHF aastas
Iga järgnev allfond 7 000 CHF
aastas
Makseasutus 1 500 – 3 000 CHF
fondi kohta aastas
Suurbritannia 150/200 € Teabe edastamiseks määratud Algne tasu: 2 000 €
kolmanda isiku tasud (miinimum) Iga-aastane tasu: 4 000 €
6 000 €/aastas
Joonis 3 Näide lisakuludest, mida eurofondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel erinevates liikmeriikides (arvesse ei ole
võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)
Alternatiivfondi pakkumisega seotud kulud
Liikmesriik Põhiteabe Teenuseosutajate Lisakulud
tõlkekulud tasud Kolmanda isiku/esindaja registreerimistasud
Kulu iga põhiteabe
dokumendi kohta
Austria - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Saksamaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Prantsusmaa - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Šveits - - -
Suurbritannia - - Ühekordne tasu pakkumise alustamisel: 3 000 €
Joonis 4 Näide lisatasudest, mida alternatiivfondi valitseja peab tasuma fondi pakkumisel kutselistele investoritele (arvesse
ei ole võetud maksude deklareerimise ja järelevalvega seotud kulusid)16
2020. aasta septembris avaldas komisjon uue tegevuskava EL kapitaliturgude liidu edendamise
kohta eelseisvatel aastatel. Tegevuskava kolm põhieesmärki on:
1) keskkonnahoidlik, digitaalne, kaasav ja vastupidav majanduse taastumine muutes
rahastuse ELi ettevõtjatele lihtsamini kättesaadavaks;
2) muuta säästmine ja pikaajaline investeerimine ELi kodanike jaoks veelgi turvalisemaks;
3) integreerida veelgi rohkem liikmesriikide kapitaliturud, et saavutada tõeliselt ühtne,
tervet ELi hõlmav kapitaliturgude liit.
Nimetatud põhieesmärkide saavutamiseks tegi komisjon ettepaneku 16 sihtotstarbelise meetme
rakendamiseks, millest üks on ka järelevalve ühtlustamine ja ELi finantsturgude ühtse
16
Euroopa Komisjon, „Commission Staff Working Document Impact Assessment“: https://bit.ly/3hlzm3U
6
reeglistiku järjepidev rakendamine. Selle meetme raamesse paigutub ka käesoleva eelnõu
aluseks olev direktiiv, mis muudab omakorda juba eespool nimetatud UCITS ja AIFMD
direktiive.
Koos direktiiviga võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2019/1156.
Tagamaks võrdsed võimalused ühelt poolt riskikapitalifondidele (määrus (EL) nr 345/2013 ) ja
sotsiaalettevõtlusfondidele (määrus (EL) nr 346/2013) ning teiselt poolt muudele
alternatiivfondidele, lisati määrussesse 2019/1156 eelturustamist käsitlevad õigusnormid, mis
on identsed direktiivis 2011/61/EL sätestatud eelturustusnormidega.
Reklaamteadetega seotud nõuded olid varemalt sätestatud investeerimisfondide direktiivides
(UCITS ja AIFMD), kuid nõuete ühesugusemaks rakendamiseks toodi need määruse tasemele.
Määrus sätestab investeerijatele suunatud reklaamteadetele täpsemad tingimused ja kehtestab
nõude, et investeerimisfondide reklaamteadetes tuleb selgelt kirjeldada investeerimisega seotud
riske ja hüvesid, samuti peab reklaamteadetes esitatav teave olema tõene, üheselt mõistetav ja
mitteeksitav.
Määrusega lihtsustatakse investorite ligipääsu investeerimisfondide pakkumise ja piiriülese
tegevusega seotud teabele. Seega sätestatakse määruses finantsjärelevalve asutuste (Eestis
Finantsinspektsioon) kohustus avaldada oma veebilehel vähemalt ühes rahvusvahelises
rahanduses kasutatavas keeles siseriiklikud investeerimisfondide pakkumisele kohalduvad
reeglid. Samuti loob Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus keskse andmebaasi, mis
eelnimetatud nõuete kokkuvõtteid koos hüperlinkidega finantsjärelevalve asutuste
veebilehtedel avaldatavale teabele. Samuti kohustab määrus finantsjärelevalve asutusi oma
veebilehtedel avalikustama tasumäärad, mida rakendatakse piiriülese tegevuse järelevalve eest.
Lisaks koondab ja avalikustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus teabe kõigi
piiriüleselt pakutavate euro- ja alternatiivfondide kohta, sh kõik liikmesriigid, kus neid
turustatakse. Seega püütakse luua pidevalt ajakohastatav keskne andmebaas, mis peaks
lihtsustama investeerimisotsuste tegemist.
2.2. Käesoleva eelnõuga tehtavad peamised muudatused, mis seonduvad fondide
piiriülese pakkumisega
Nagu eelpool mainitud sisaldab käesolev eelnõu muudatusi, mis rakenduvad eurofondidele ja
alternatiivfondidele ning nendest tulenevad olulisemad muudatused on järgmised:
2.2.1. Muudatustest teavitamise kord
Eelnõuga ühtlustatakse eurofondidele ja alternatiivfondidele piiriülesel pakkumisel kehtivat
teabe muudatustest teavitamise kohustust. Kehtiva IFS kohaselt peab piiriüleselt
alternatiivfondi pakkuv valitseja teavitama Finantsinspektsiooni, kui soovib muuta fondi
tegevuskava, alusdokumenti või muud seaduses sätestatud teavet. Tagamaks suuremat
õigusselgust ja harmoniseerimaks fondidele rakenduvaid nõudeid, sätestatakse analoogne
kohustus ka piiriüleselt pakutavatele eurofondidele.
Tagamaks, et fondide esitatud muudatuste lubatavuse kohta tehtaks võimalikult kiire otsus,
täpsustatakse nii eurofondide kui ka alternatiivfondide puhul 15 tööpäevane tähtaeg
7
Finantsinspektsiooni otsuse tegemiseks. Samuti täpsustatakse Finantsinspektsiooni ja
fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve suhtlemise ja teabe jagamise korda.
2.2.2. Püsiva asu- või tegevuskohta nõude välistamine
EL 17 liikmesriiki on kehtestanud nõude, et fondi (nii euro- kui ka alternatiivfondi) piiriülesel
pakkumisel kohustub fondivalitseja omama sihtriigis püsivat asu-või tegevuskohta (nt omama
liikmesriigis esinduskontorit) või määrama sihtriigis kohal oleva esindaja. Nõude eesmärkiks
on tagada, et investoritel oleks võimaus saada fondi kohta teavet, esitada kaebusi, märkida või
nõuda osakute, aktsiate või osade tagasivõitmist. Mõned liikmesriigid nõuavad ühtlasi, et selle
abil täidetaks lisaülesandeid, nagu kaebuste menetlemine või seadusliku esindaja roll (kaasa
arvatud suhtlemine liikmesriigi järelevalveasutusega). Selline nõue ei võta aga arvesse
tänapäevaseid digitehnoloogial põhinevaid lahendusi. Tegelikkuses kasutavad investorid ja
fondivalitsejad suhtlemiseks peamiselt elektroonilisi ja muid kaugside vahendeid. Seega
fondivalitseja püsiva asu- või tegevuskoha nõue sihtriigis ei oma suurt lisaväärtust, samas toob
fondivalitsejale kaasa olulisi kulutusi. Samu, seaduses sätestatud võimalusi, saab pakkuda
elektrooniliste suhtlusvahendite kaudu, mis on osapoolte jaoks mugavam ning soodsam. Siiski
kehtib edasi fondivalitseja kohustus võimaldada kõikide tehingute ja investori õiguste
kasutamist fondi sihtriigi keeles, seega ei vähendata investorite kaitset. Lisaks fondivalitsejale
võib piiriülesel pakkumisel kohalikke ülesandeid täita ka muu üksus, kes tegutseb reguleeritud
üksusena.
Kuigi IFS ei sätesta fondi piiriülesel pakkumisel fondivalitsejal kohustust omada Eestis püsivat
asu- või tegevuskohta, siis lisatakse sellekohane säte IFSi täpsuse ja õigusselguse huvides.
2.2.3. Eurofondi ja alternatiivfondi pakkumise lõpetamise tingimuste lisamine
Kehtiv IFS ei reguleeri olukorda, kui eurofondi või alternatiivfondi valitseja soovib lõpetada
piiriülest fondi osakute, aktsiate või osade pakkumist. Muudatuste tulemusel määratakse
kindlaks nii pakkumise lõpetamise kord kui ka tingimused, mida fondivalitseja peab täitma
enne, kui fondivalitseja vabaneb kohustusest tõendada vastavust Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud siseriiklikele pakkumise nõuetele.
Piiriülese pakkumise lõpetamise tingimuste täitmist kontrollib fondi päritoluriigi
finantsjärelevalve asutus, kes edastab vastava teabe ka sihtriigi finantsjärelevalve asutusele.
Kui pakkumist soovitakse lõpetada, rakenduvad kahesugused tingimused: fondivalitseja
kohustused investorite ees ja fondivalitseja kohustused finantsjärelevalve asutuse ees.
Fondivalitseja kohustused investorite ees jagunevad omakorda kaheks: teavitamiskohustus ja
selgitamiskohustus. Fondivalitsejal on kohustus teavitada nii teadaolevaid investoreid kui ka
avalikkust üldsusele juurdepääsetaval viisil (eelkõige fondi veebilehel) kavatsusest pakkumine
lõpetada ning teha ettepanek ilma lisatasudeta tagasi võtta osakud, aktsiad või osad. Samas ei
tulene sellest investoritele kohustus pakkumisega nõustuda ja ta võib oma investeeringud
säilitada. Kuigi fondi pakkumine uutele potentsiaalsetele investoritele sihtriigis lõpeb, siis
kohustub fondivalitseja investeeringud säilitanud investorite suhtes täitma kõiki IFSis
nimetatud läbipaistvuse ja teabe andmise nõudeid. Koos pakkumise lõpetamise teavituse
edastamisega tuleb lisada ka selgitus, mida toob tagasiostmise pakkumisega mittenõustumine
8
investorile kaasa, näiteks mis tingimustel ja kuidas on investoril hiljem võimalik nõuda osakute,
aktsiate või osade tagasiostmist ja kuidas tehakse vastavad väljamaksed.
Pärast tagasivõtmise kuupäeva kohustub fondivalitseja esitama päritoluriigi finantsjärelevalve
asutusele teatise ja teabe, mis kinnitab, et on täitnud kohustuse teavitada investoreid.
Finantsjärelevalve asutus kontrollib, kas esitatud teade vastab nõuetele ja on täielik, misjärel
edastab selle sihtriigi finantsjärelevalve asutusele ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
Asutusele (edaspidi ESMA). ESMA teavitamine on vajalik, kuna tulenevalt määrusest
2019/1156 haldab ESMA keskandmebaasi, milles on loetletud kõik piiriüleselt pakutavad
eurofondi ja alternatiivfondid ning nende sihtriigid. Sihtriigi teavitamine on vajalik kuna pärast
seaduses sätestatud info saamist lõpeb fondivalitseja kohustus tõendada vastavust
sihtriigipakkumisega seotud õigusnormidele.
2.2.4. Eelturustamise võimaluse lisamine
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „eelturustamine“ (ingl. k. pre-marketing).
EL liikmesriikides eelturustamisele laienevad reeglid erinevad liikmesriigiti oluliselt. Leidub
riike, mis on siseriiklikes seadustes eelturustamise juba varasemalt reguleerinud, kuid esineb
ka erandeid, näiteks Eesti, kus eelturustamist ei ole defineeritud ega reguleeritud. Seega
vähendatakse riikidevaheliste eelturustamisele rakenduvate nõuete asümmeetriat ja tagatakse
suurem õiguslik selgus juhuks, kui fondi soovitakse mõnes lepinguriigis eelturustada.
Nagu mainitud, siis varasemalt ei ole Eesti õiguses nähtud ette võimalust alternatiivfondi
valitsejal lihtsustatud korras selgitada välja turul olevate kutseliste investorite huvi
fondivalitseja investeerimisidee või –strateegia vastu ja seega hinnata fondi turustamise
potentsiaali turul. Kehtiv IFS sätestab vaid võimaluse alustada fondi ametlikku pakkumist, mis
toob fondivalitsejale kaasa kohustuse teavitada pakkumise alustamisest Finantsinspektsiooni ja
edastada seaduses sätestatud teave ja dokumendid.
Võimaldamaks alternatiivfondide valitsejatel välja selgitada kutseliste investorite huvi fondi
investeerimisidee- või strateegia vastu ilma, et alustataks IFSis sätetele vastavat pakkumist,
luuakse fondivalitsejatele eelturustamise võimalus. Eelturustamine on siiski piiratud –
eelturustada on lubatud vaid alternatiivfonde ja eelturustamist on võimalik läbi viia vaid
kutseliste investorite hulgas.
Seaduses sätestatakse kindlad nõuded eelturustamisel kasutatavale teabele ning reguleeritakse
finantsjärelevalve asutuste eelturustamisest teavitamise protsessi. Oluline on, et
potentsiaalsetele investoritele edastatav teave ei oleks niivõrd täpne, et seda võiks lugeda
reklaamiks või pakkumuseks, kuna kirjeldatud juhul oleks tegu pakkumusega ning
fondivalitseja kohustuks finantsjärelevalve asutust sellest eraldi teavitama. Hoidmaks ära
eelturustamise võimaluse kuritarvitamist ja seeläbi pakkumisest teavitamisest kõrvalehoidmist,
sätestatakse, et kui eelturustamisele järgneva 18 kuu jooksul märgivad kutselised investorid
eelturustamisel esitatud teabes osutatud osakuid, aktsiaid või osasid, siis loetakse seda
märkimiseks pakkumise tulemusena ning rakendub pakkumisele kohaldatav teavitamiskord.
Lisaks kohustub fondivalitseja dokumenteerima missugust fondi eelturustati, kellele ja
missugust informatsiooni kutselistele investoritele jagati.
9
2.3. Käesoleva seadusega tehtavad muud muudatused
Eelnõuga tehakse parandusi ka IFSi tööandja pensionifonde puudutavates sätetes. Ilmnenud on
paar sätet Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2016/2341, tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (uuesti sõnastatud), mis ei ole
investeerimisfondide seadusesse korrektselt üle võetud ja mis käesoleva eelnõuga
parandatakse. Täpsustatakse määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi omavahendite
normatiivi arvutamise sätteid, et oleks üheselt mõistetav, kuidas leitakse sellise tööandja
pensionifondi esinenud nõuete summa. Täiendatakse ka tööandja pensionifondide piiriülese
pakkumise järelevalve sätteid, et need kohalduksid ka olukorras, kus piiriülese tegevuse on
kaasa toonud tööandja pensionifondi valitsemise või määratud väljamaksetega tööandja
pensionifondi portfelli või sellest osa üleandmine teisele teenusepakkujale. Vastav viide on
järelevalve sätetest praegu ekslikult välja jäänud. Praktikas ühtegi tööandja pensionifondi Eestis
moodustatud ei ole.
Samuti tehakse eelnõuga parandused KAVSi. Muudatustega täpsustatakse krediidiandjate
töötajate tasustamisele ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise nõudeid. Eelnõuga tagatakse, et
krediidiandja töötajate tasustamise põhimõtted ei piira töötaja võimalust tegutseda tarbija
huvides ning tasustamine ise ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud
krediidilepingute arvust. Ühtlasi vähendatakse perioodi 12 kuult kuuele kuule, mille järel võib
krediidiandja tegevusloa kehtetuks tunnistada kui viimane ise sõnaselgelt loobub tegevusloast
või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid ehk väljastanud krediiti või vahendanud
krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid. Muudatustega viiakse tekst kooskõlla
hüpoteekkrediidi direktiivist tulenevate nõuetega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Investeerimisfondide seaduse muudatused
4. jao pealkirja muutmine. Alternatiivfondide direktiivist tulenevalt kohalduvad täiendavad
nõuded nii alternatiivfondi kohta investorile teabe andmisele, aruandlusele kui ka
Finantsinspektsioonile esitatavale täiendavale teabele. Need nõuded kohalduvad nii avalikult
kui mitteavalikult pakutavatele alternatiivfondidele. IFSi 4. jaos sätestatakse erisused, mis
rakenduvad teabe avalikustamisele ja aruandlusele, kui avalikku fondi valitseb alternatiivfondi
fondivalitseja. Uuendusena lisatakse IFSi 4. jakku säte (§ 911), millega reguleeritakse juhtu, kui
avalikku alternatiivfondi pakutakse jaeinvestoritele, ehk isikutele, kes ei ole kutselised
investorid. Sellest tulenevalt lisatakse 4. jao pealkirja viide, et nimetatud jaos sätestatakse ka
avaliku alternatiivfondi pakkumise erisused.
Seaduse täiendamine §-ga 911. Kehtivas IFSis ei ole eraldi reguleeritud olukorda, kui fondi
soovitakse pakkuda jaeinvestorile ehk isikule, kes ei ole kutseline investor väärtpaberituru
seaduse § 6 lõike 2 tähenduses. Rakenduvad vaid üldised nõuded, mida tuleb täita juhul, kui
pakutakse avalikku fondi ja mis on sätestatud §-s 89 jj. Pakkumise sihtrühmast (jaeinvestoritest)
tulenevaid lisanõudeid ei ole. Direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 6 sätestab tingimused, mida
tuleb täita juhul, kui alternatiivfondi pakutakse jaeinvestoritele – seda nii avaliku kui ka
10
mitteavaliku fondi pakkumisel. Seetõttu lisatakse IFSi 4. jakku uus paragrahv, mis reguleerib
avaliku alternatiivfondi pakkumist jaeinvestoritele.
Lõige 1 loetleb tingimused, mida tuleb täita kui fondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline
investor. Investorile peab olema tagatud võimalus nõuda nii osakute võiaktsiate märkimist kui
ka tagasivõtmist ning tulu väljamaksmist vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas nimetatud
tingimustele (punkt 1). Samuti peab investorile andma teavet, kuidas saab nimetatud võimalusi
kasutada, ehk et kuidas on korraldatud ning kuidas saab investor nõuda osakute või aktsiate
märkimist või tagasivõtmist (punkt 2). Fondivalitseja kohustub andma ülevaate kõigist
õigustest, mis tulenevad fondi investoriks olemisest, näiteks selgitama, kuidas saab investor
esitada kaebusi ja kelle poole peaks sellekspöörduma (punkt 3).
Investoril peab olema võimalik tutvuda ja soovi korral teha koopia fondi aastaaruandest ja §-s
90nimetatud teabest(punkt 4). Seejuures peab fondi aastaaruanne vastama § 83 nimetatud
tingimustele. Fondivalitseja peab nimetama ka kontaktisiku, kelle ülesandeks on teabe andmine
ja vahendamine Finantsinspektsioonile ja vajadusel avalikkusele (punkt 5). Samuti kohustub
fondivalitseja andma investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas käesolevas lõikes
nimetatud võimalusi saab kasutada ehk kuidas fondivalitseja täidab paragrahvist tulenevaid
kohustusi (punkt 6).
§ 911 nimetatud nõudeid tuleb täita elektroonilisi vahendeid kasutades eesti või inglise keeles
ja seega saavad investorid suhelda fondivalitsejaga elektroonilisi kanaleid kasutades eesti või
inglise keeles (lõige 2).
Lõike 3 eesmärgiks on lubada fondivalitsejal IFS § 364 nimetatud tingimustel anda kolmandale
isikule üle lõikes 1 nimetatud ülesandeid – eelkõige peetakse siin silmas olukorda, kui fond
soovib kasutada kolmandat isikut, et täita lõikes 1 nimetatud kohustusi, näiteks informatsiooni
andmise või kontaktpunktiks olemisega seotud kohustusi. Lõikes 1 nimetatud fondivalitseja
ülesannete edasiandmisele on seatud siiski teatud tingimused: esiteks on fondivalitseja
ülesannete edasiandmine lubatud vaid kirjaliku lepingu alusel, milles tuleb täpselt määratleda
üle antavad tegevused ning nende jaotumine fondivalitseja ja kolmanda isiku vahel. Teiseks
määratletakse kirjalikus lepingus selgelt kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt kõik
vajalik teave ning asjakohased dokumendid, mida kolmas isik vajab, et täita talle üle antud
kohustusi. Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni ja
Finantsinspektsioonil on § 455 lõike 2 punktist 4 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda
isiku üle talle üle antud kohustuste ulatuses.
Lisaks tasub rõhutada, et isegi kui fondivalitseja kasutab osade või kõigi ülesannete täitmiseks
kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus teenuste kvaliteetse pakkumise eest siiski
fondivalitsejale.
Paragrahvi 227 lõigete 7 ja 10 muutmine. Paragrahv reguleerib määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi omavahendite normatiivi arvutamist. Muudatuste aluseks on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2016/2341 artikkel 18 lõike 4 lõigud 2–4.17 Omavahendite
17
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016L2341
11
normatiiv arvutatakse kogutud preemiate või esinenud nõuete põhjal ning vastavalt sellele,
milliste tingimustega pensioniskeeme selline pensionifond pakub. Kui pensioniskeem katab ka
haiguse ja õnnetusjuhtumi riske, arvutatakse omavahendite normatiiv nende riskide osas IFS §
227 lõigete 7–13 kohaselt. Eelnõuga täpsustatakse lõikes 10, et esinenud nõuete summast tuleb
enne selles lõikes viidatud jagamise ja summeerimise tehteid lahutada esmalt tagasinõuetest
samal perioodil laekunud summa. Eelkõige on mõeldud siin regressi käigus tagasi saadud
summasid. Seoses lõike 101 lisamisega tehakse vastav täpsustus ka lõikes 7 esitatud viidetes.
Paragrahvi 227 lisatakse lõige 101. Selguse huvides lisatakse paragrahvi lõige 101, milles
sätestatakse, et majandusaastal esinenud nõuete summa on väljamakstud nõuete ja rahuldamata
nõuete eraldise muutuse summa, kus rahuldamata nõuete eraldise muutus leitakse
majandusaasta lõpu ja alguse rahuldamata nõuete eraldiste vahena. Nii oli ka lõigete 10 ja 11
sõnastamisel algselt eeldatud, kuid selguse huvides antakse see osa arvutuskäigust eelnõuga
konkreetselt ette.
Ühtegi sellist tööandja pensionifondi, kes IFS § 227 alusel omavahendite normatiivi arvutaks,
Eestis asutatud ei ole.
Peatüki 22 pealkirja muutmine. 22. peatükk asub IFSi 3. osas ja reguleerib alternatiivfondi
valitseja valitsetava mitteavaliku alternatiivfondi pakkumise, fondi kohta teabe avalikustamise,
aruandluse ja investeerimise nõudeid. Uuendusena lisatakse peatükki ka säte, mis reguleerib
fondi eelturustamist (§ 2671). Sellest tulenevalt uuendatakse ka peatüki pealkirja ja lisatakse
viide fondi eelturustamisele.
Paragrahvi 267 lõike 1 muutmine. Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse
alternatiivfondi valitseja valitsetavatele alternatiivfondidele, mida pakutakse lepinguriigis.
Kuna IFSi lisatakse võimalus eelturustada alternatiivfonde, siis lisatakse § 267 lõikesse 1
sellekohane viide, ehk et peatükis sätestatut kohaldatakse ka alternatiivfondi valitseja
valitsetavatele alternatiivfondidele, mida eelturustatakse lepinguriigis.
Seaduse täiendamine §-ga 2671. IFSis ei ole eelnevalt reguleeritud eelturustamise võimalust
ning sellest tulenevalt lisatakse IFSi 22. peatükki uus paragrahv. Paragrahvi 2671 aluseks on
direktiivi 2019/1160 artikli 2 lõiked 1 ja 2. Eelnõuga võetakse kasutusele uudne termin
„eelturustamine“ (ingl. k. „pre-marketing“), mida käesoleva ajani ei ole Eesti finantsvaldkonna
seadustes kasutatud. Lisaks sätestatakse üldised nõuded, mida fondivalitsejad peavad järgima,
seda nii juhul kui Eesti fondivalitseja soovib fondi turustada teises lepinguriigis kui ka teise
lepinguriigi fondi eelturustamisel Eestis.
Eelturustamine on oma olemuselt alternatiivfondi võimaliku investeerimisidee tutvustamine
kutselistele investoritele, seejuures kutseliseks investoriks on väärtpaberituru seaduse § 6 lõikes
2 nimetatud isik. Seega ei ole eelturustamine lubatud jaeinvestoritele. Eelturustamist võib
teostada nii alternatiivfondi kui ka selle allfondi osas. Seejuures ei ole oluline, kas eelturustatav
fond on eelturustamise hetkeks asutatud või moodustatud, kuna eelturustada võib ka asutamata
ja moodustamata fonde.
Alternatiivfondi valitseja kohustub dokumenteerima eelturustamisega seotud tegevused,
eelkõige millise fondi investeerimisstrateegiat või –ideed investoritele tutvustati, millistele
investoritele ja missugust teavet fondi kohta jagati. Samuti peab fondivalitseja dokumenteerima
12
missuguseid dokumente või kavandeid investoritele fondi kohta jagati. Sätte eesmärk on teha
Finantsinspektsioonil võimalikuks kontrollida, kas eelturustamine on toimunud nõuetekohaselt,
eelkõige teha kindlaks, et investoritele ei ole eelturustamise käigus antud liiga täpset
informatsiooni, mis võimaldaks fondi osakute, aktsiate või osade omandamise üle otsustada,
võimaldatud märkimist või muul viisil antud sellises ulatuses fondi kohta teavet, mida võiks
pidada fondi pakkumiseks IFS § 10 mõttes.
Eelturustamise järgselt 18 kuu jooksul loetakse igasugune eelturustatud fondi osakute, aktsiate
või osade märkimine eelturustamise riigis märkimiseks pakkumise tulemusel – seda ka juhul
kui initsiatiiv märkimiseks tuleb investori enda poolt, samuti, kui märkimist teostab kutseline
investor, kellele fondi otseselt ei eelturustatud. Sellisel juhul peab fondivalitseja teavitama
Finantsinspektsiooni fondi pakkumise alustamisest IFSi nõuetele vastavalt: kui tegemist on
riigisisese pakkumisega, siis tuleb järgida §-s 268 sätestatud fondi pakkumise alustamisele
sätestatud nõudeid, kui tegemist on piiriülese pakkumisega, siis § 410 jj sätestatud korda.
Seejuures tuleb IFSis sätestatud pakkumise alustamise protsess läbida enne fondi osakute,
aktsiate või osade märkimist.
Seaduse täiendamine §-iga 2672. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse eelturustamisest
teavitamise protsessi. Fondivalitseja kohustub eelturustamisest teavitama Finantsinspektsiooni
kahe nädala jooksul pärast eelturustamise alustamist. Eelturustamise teatele tuleb lisada teave,
mis aja jooksul eelturustamine toimub või toimus ning ülevaade eelturustamisest, sh teave
tutvustatud investeerimisstrateegiate kohta. Lisatakse ka loetelu eelturustatavatest või
eelturustatud fondidest või nende allfondidest. Paragrahvi 2672 aluseks on direktiivi 2019/1160
artikkel 2 lõige 2.
Seaduse täiendamine §-iga 2701. IFSi 3. osasse, mis reguleerib alternatiivfondi mitteavalikku
pakkumist, lisatakse paragrahv, mis sätestab täiendavad nõuded, kui fondi pakutakse isikule,
kes ei ole kutseline investor. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 6.
Sisult on käesolev paragrahv identne §-ga 911. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, mida
fondivalitseja peab täitma, kui soovib mitteavalikku fondi pakkuda jaeinvestorile.
Fondivalitseja kohustub võimaldama investoril teha märkimise ja tagasivõtmise korraldusi
kooskõlas fondi tingimuste, põhikirja või ühingulepinguga ( ehk fondi alusdokumendiga– punkt
1) ja andma investorile teavet, kuidas nimetatud korraldusi teha (punkt 2). Investorite õiguste
kaitse perspektiivist on oluline, et jaeinvestorile selgitatakse, millised õigused kaasnevad fondi
investeerimisega, näiteks peaks investorile andma teavet, kelle poole ja kuidas kaebuse
esitamiseks pöörduda (punkt 3).
Käesolev paragrahv on siiski erisuseks mitteavaliku fondi pakkumisel ja sätestab, et kui fondi
pakutakse jaeinvestorile, peab ka mitteavaliku fondi kohta tehtama tutvumiseks ja
kopeerimiseks kättesaadavaks §-des 269nimetatud teabe ja fondi aastaaruande(punkt 4).
Sarnaselt §-ga 911 kohustub ka mitteavaliku fondi valitseja nimetama fondivalitseja
kontaktisiku, kes suhtleb vajadusel finantsjärelevalve asutuse ja avalikkusega (punkt 5). Samuti
tuleb fondivalitsejal anda lõikes 1 nimetatud fondivalitseja kohustuste täitmise kohta püsival
andmekandjal investorile teavet (punkt 6). Kõiki lõikes 1 nimetatud kohustusi täidetaks
elektrooniliste vahendite abil, seejuures eesti või inglise keeles, ehk seega investor saaks oma
13
õiguseid ja pakutavaid võimalusi kasutada eesti või inglise keeles elektrooniliste vahendite abil
(lõige 2).
Lõikes 3 täpsustatakse, et fondivalitseja võib lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda täitmiseks
IFSi § 364 nimetatud tingimustel kolmandale isikule. Lõikes 1 nimetatud kohustuste
üleandmine võib toimuda vaid kirjaliku lepingu alusel ning selles peab detailselt määratlema,
millised ülesanded kolmandale isikule üle antakse. Samuti peab lepingus selgesõnaliselt
sätestama, et ülesandeid täitval kolmandal isikul on õigus saada fondivalitsejal talle üle antud
kohustuste täitmiseks vajaliku teabe ja dokumendid.
Kolmas isik peab ülesannete täitmisel järgima IFSi regulatsiooni ja Finantsinspektsioonil on
§-st 455 tulenevalt õigus teha järelevalvet kolmanda isiku üle talle üle antud kohustuste
ulatuses.
Juhul kui fondivalitseja kasutab ülesannete täitmiseks kolmandat isikut, siis jääb lõppvastutus
teenuste pakkumise eest siiski fondivalitsejale.
Paragrahvi 364 lõike 1 muutmine. IFS võimaldab fondivalitseja ülesandeid osaliselt edasi
anda ning edasiandmise tingimused on sätestatud §-s 364. Tulenevalt direktiivi 2009/65/EÜ
artikkel 1 lõikest 4 ja artikkel 2 lõikest 6 täpsustatakse § 364 lõiget 1 ning lisatakse, et
fondivalitseja kirjaliku lepingu alusel kolmandale isikule edasi anda ka § 911 lõikes 1, § 2701
lõikes 1 ning § 408 lõikes 1 nimetatud tegevusi.
Paragrahvi 399 lõike 9 muutmine. IFS võimaldab Eesti fondivalitsejal osutada fondi
valitsemise teenuseid teises lepinguriigis. Teises lepinguriigis võib teenuseid osutada asutades
kas filiaali või osutades piiriüleseid teenuseid. Selleks tuleb taotleda luba esmalt
Finantsinspektsioonilt ja muu hulgas tagada, et käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud andmed
oleksid ajakohased (lõige 9).
Kehtiva IFS § 399 lõike 9 sõnastust täpsustatakse ja viiakse vastavusse direktiivi 2009/65/EÜ
artikli 17 lõikega 8. IFS § 399 lõikest 9 eemaldatakse viide sama paragrahvi lõige 1 punktile 1
ehk eemaldatakse viide sihtriigile. Tegelikult kohustub fondivalitseja Finantsinspektsiooni
teavitama eraldi igast uuest sihtriigist, kus fondivalitseja kavatseb filiaali asutada või piiriülest
teenust osutada ning esitama vastavasisulist avaldust, andmeid ja dokumente vastavalt §-le 399.
Vastupidisel juhul oleks fondivalitsejal võimalus vaid avalduse muutmise kaudu muuta filiaali
või piiriülese teenuse osutamise sihtriiki, mis ei oleks direktiivi mõtte ega seaduse eesmärgiga
kooskõlas.
Paragrahvi 399 täiendamine lõigetega 91 ja 92. Käesolev paragrahv käsitleb olukorda, kui
fondivalitseja soovib muuta Finantsinspektsioonile eurofondi filiaali või piiriülese teenuse
osutamise teavituses esitatud andmeid ja dokumente. IFSi § 399 lõike 9 kohaselt kohustub
fondivalitseja tagama, et fondi kohta esitatud andmed on ajakohased ja kohustub muutustest
teavitama vähemalt üks kuu enne muutuste jõustamist. Seega kehtiva redaktsiooni kohaselt on
fondivalitsejal küll kohustus Finantsinspektsiooni muudatustest teavitada, kuid seaduselünga
tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik esitatud andmeid menetleda, hinnata ja vajadusel
otsustada nende rakendamise keelamise üle, kui muudatused oleksid vastuolus seadusega.
14
Paragrahvi 399 lõigete 91 ja 92 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige1, millega
ühtlustatakse nõudeid, mis reguleerivad eurofondidele ja alternatiivfondidele muudatuste
tegemisest teavitamise protsessi – alternatiivfondide regulatsioon (nt § 410 lõige 5) näeb
kehtivas IFSis ette Finantsinspektsiooni õiguse keelata muutuseid jõustada. Direktiivist
tulenevalt suurendatakse Finantsinspektsiooni võimalusi järelevalvet teostada ja IFSi sätteid
järjepidavalt jõustada.
Lõikest 91 tuleneva uuendusena kohustub Finantsinspektsioon kontrollima, kas muudatuste
tulemusel vastaks fondivalitseja tegevus jätkuvalt IFSi nõuetele, ehk kas fondivalitseja esitatud
informatsioon on täielik ning vastab § 399 lõikes 1 loetletud tingimustele. Pärast
fondivalitsejapoolse teavituse edastamist on Finantsinspektsioonil 15 tööpäeva hindamaks, kas
muudatuste jõustumisel vastab fondivalitseja jätkuvalt IFSis sätestatud nõuetele. Vastasel juhul
on Finantsinspektsioonil õigus keelata muudatuste jõustamine. Kui Finantsinspektsioon keelab
muudatuste jõustamise, siis edastab ka vastavasisulise teabe ka fondivalitseja sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele.
Lõikega 92 kehtestatakse Finantsinspektsiooni õigus järelevalve raames rakendada IFSi §-s 458
sätestatud meetmeid, kui fondivalitseja jõustab muudatused, mida Finantsinspektsioon on
varemalt käesoleva paragrahvi lõike 91 kohaselt keelanud. Samuti pannakse
Finantsinspektsioonile kohustus teavitada fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust
järelevalve raames rakendatud meetmetest.
Paragrahvi 401 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7-13. Säte reguleerib Eestis moodustatud
või asutatud eurofondi osakute või aktsiate pakkumist teises lepinguriigis. Selleks esitab
fondivalitseja enne teises lepinguriigi pakkumise alustamist Finantsinspektsioonile pakkumise
ingliskeelse teatise ning fondi nn põhiandmed – alusdokumendi, prospekti ja põhiteabe. Lisaks
eelnimetatule kohustub fondivalitseja esitama ka muu teabe, eelkõige ülevaate, kuidas fondi
pakkumine on korraldatud. Esitatud teabe edastab Finantsinspektsioon fondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele. Seega reguleerib käesolev säte fondivalitseja suhtlust sihtriigi
finantsjärelevalve asutusega läbi Finantsinspektsiooni enne fondi pakkumise alustamist
sihtriigis.
Paragrahvi 401 lõike 1 punktide 7–13 lisamise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige
5 lõik a, millega reguleeritakse eurofondi avaliku pakkumise tingimusi teises lepinguriigis ja
tagatakse, et fondivalitseja annab sihtriigi investoritele võimalikult laialdast teavet fondi ja
investeerimisega seotud küsimuste kohta. Eesmärgiks on parandada investorite kaitset
eurofondi piiriülesel pakkumisel ja tagada, et fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutustel on
võimalik kiirelt ja efektiivselt fondivalitsejaga suhtlemiseks.
Seetõttu laiendatakse fondivalitseja teabe andmise kohustust piiriülese pakkumise alustamise
faasis. Finantsinspektsioonile tuleb esitada teave, mis kinnitab, et investoritele on tagatud
käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7–13 nimetatud õigused ja ülevaade sellest, kuidas
fondivalitseja neid õiguseid investorile tagab. Näiteks kohustub fondivalitseja andma ülevaate,
kuidas on plaanis anda investorile teavet võimaluste kohta märkida või nõuda eurofondi osakute
või aktsiate tagasivõtmist (punkt 8), kuidas toimub tulu väljamaksmine (punkt 9) ning
missugused õigused on investoritel oma huvide kaitseks, sh ülevaade kuidas investor saab
15
kasutada fondivalitseja loodud investori kaebuste lahendamise võimalust (punkt 10). Samuti
tuleb fondivalitsejal tagada, et investorile antakse püsival andmekandjal teavet, kuidas on
võimalik kasutada käesolevas sättes loetletud võimalusi (punkt 12). Samuti sätestatakse
fondivalitsejale kohustus määrata fondi kontaktisik, kes vahendab teavet fondivalitseja ja
finantsjärelevalve asutuse vahel (punkt 13) ja aadress, mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus
saab kasutada järelevalve teostamisega seotud tasudest teatamiseks (punkt 7).
Paragrahvi 401 lõiget 9 muudetakse. Kehtivas IFSi §-s 401 on Eestis moodustatud või
asutatud eurofondi fondivalitsejal kohustus piiriülese pakkumise korral teavitada sihtriigi
finantsjärelevalve asutust kui fondivalitseja soovib muuta fondi osakute või aktsiate liike või
teabe avalikustamise viise. Samas ei olnud täpsemalt sätestatud aega, kui kaua enne muudatuste
jõustamist Finantsinspektsiooni peab teavitama.
Paragrahvi 401 lõike 9 muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b.
Muudatusega täpsustatakse ja laiendatakse fondivalitseja teavitamise kohustust. Uue sõnastuse
kohaselt peab fondivalitseja muudatustest teavitama vähemalt üks kuu enne andmete muutmist
ning teavitama nii sihtriigi finantsjärelevalve asutust kui ka Finantsinspektsiooni. Teavitamine
üks kuu enne muudatuste jõustamist on vajalik, et anda Finantsinspektsioonile piisavalt aega
hindamaks, kas soovitud muudatused on lubatavad, ehk täita § 401 lõigetes 91 ja 92 nimetatud
kohustusi.
Paragrahvi 401 täiendatakse lõigetega 91 ja 92. Uuendusena lisatakse § 401 lõiked 91 ja 92.
Muutmise aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 5 lõik b, mis sarnaselt IFS § 399
lõigetele 91 ja 92 ühtlustab piiriülese pakkumise aluseks olevate andmete ja dokumentide
muutmisel rakenduvat protsessi. Kehtiva IFSi kohaselt ei kohustu fondivalitseja teavitama
Finantsinspektsiooni, kui muudeti lõike 1 punktides 4–5 nimetatud teavet; muudatustest tuleb
teavitada ainult fondi sihtriigi finantsjärelevalve asutust. Muudatuste tulemusena laiendatakse
fondivalitseja teavitamise kohustust – lisaks sihtriigi finantsjärelevalvele tuleb muudatuste
rakendamise soovist teavitada ka Finantsinspektsiooni. Lisatakse ka menetlusnormid, mis
võimaldavad Finantsinspektsioonil esitatud andmeid menetleda, hinnata ning vajadusel
otsustada muudatuste jõustamise lubamine või keelamine.
Kui fondivalitseja jõustab Finantsinspektsiooni poolt keelatud muudatusi, siis on
Finantsinspektsioonil õigus rakendada § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevus
kooskõlla IFSiga.
Seaduse täiendamine §-ga 4011. Kehtivas IFSis ei ole kehtestatud korda, kuidas toimub Eestis
moodustatud või asutatud eurofondi osakute või aktsiate, või nende liikide pakkumise
lõpetamine teises lepinguriigis, mille kohta fondivalitseja on Finantsinspektsioonile esitanud §
401 kohase teatise.
Paragrahvi 4011 aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 6, millega sätestatakse
võimalus lõpetada Eestis moodustatud või asutatud eurofondi avalik pakkumine teises
lepinguriigis. Eesmärgiks on täita seaduslünk ja seeläbi suurendada õigusselgust. Seetõttu
sätestatakse täpne pakkumise lõpetamise kord ja tingimused. Seejuures sätestatakse tingimused,
misläbi tagatakse investorite jätkuv tugev kaitse (eelkõige teabe saamisega seotud õigused) ka
olukorras, kus fondi pakkumine riigis on lõppenud. Pakkumise lõppemise tulemusena vabaneb
16
fondivalitseja haldusmahukast finantsjärelevalve teavitamise kohustusest, eelkõige § 401
lõikest 8 tulenevast sihtriigi finantsjärelevalve teavitamise kohustusest.
Pakkumise lõpetamiseks peab fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi
Finantsinspektsiooni, et kõik pakkumise lõpetamise eeldused on täidetud. Selleks esitab
fondivalitseja Finantsinspektsioonile inglisekeelse teatise, millele lisatakse teave, mis kinnitab,
et fondivalitseja on teatise esitamise hetkeks täitnud järgmised kohustused: teavitanud
avalikkust ja teadaolevaid investoreid pakkumise lõpetamisest, teinud pakkumise ilma
lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või aktsiad ja selgitanud, mida toob kaasa, kui investor
pakkumisega ei nõustu (punktid 1–3). Seejuures ei tulene eelnevast investorile kohustust
pakkumisega nõustuda. Samuti peab fondivalitseja tagama, et pakkumise lõppemise kuupäevast
alates lõpetatakse igasugune teatises nimetatud osakute või aktsiate uus või täiendav, otsene või
kaudne, mitteavalik või avalik pakkumine. Selleks kohustub fondivalitseja muutma või
lõpetama lepinguid ka finantsvahendajatega (lõike 1 punkt 4).
Fondivalitseja teatise saamisel hindab Finantsinspektsioon, kas esitatud teatis ja teave on täielik
ja seejärel edastab Finantsinspektsioon nõuetekohase teatise eurofondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja ESMAle (lõige 4). ESMAle teabe esitamise kohustus on seotud
määruse 2019/1156 eesmärgiga luua ESMA juurde keskne andmebaas, milles oleks kajastatud
ajakohane informatsioon kõigi ELis piiriüleselt turustatavate investeerimisfondide kohta,
sealhulgas nende päritolu- ja sihtriigid. Finantsinspektsioon teavitab fondivalitsejat teatise
edastamisest viivitamata (lõige 5).
Pärast pakkumise lõppemist kohustub fondivalitseja elektrooniliste või muude sidevahendite
abil edastama Finantsinspektsioonile ja fondi osakute või aktsiate tagasivõtmisega
mittenõustunud investoritele käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud
dokumendid, ehk fonditingimused või põhikirja, aasta- ja poolaastaaruande, prospekti ja
põhiteabe. Fondivalitseja esitab andmed ja dokumendid, välja arvatud põhiteabe, omal valikul
kas ingliskeelsena, sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi finantsjärelevalve asutuse poolt heaks
kiidetud keeles. Põhiteabe esitab fondivalitseja sihtriigi ametlikus keeles või sihtriigi
finantsjärelevalve asutuse heaks kiidetud keeles (lõige 6).
Pärast pakkumise lõppemist edastab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutusele
teabe kõigi muudatuste kohta, mida eurofondi teeb käesoleva seaduse § 401 lõike 1 punktides
1–3 nimetatud dokumentides. Alates Finantsinspektsioonilt teavituse saamisest ei pea
fondivalitseja tõendama sihtriigi finantsjärelevalve asutusele vastavust Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 osutatud sihtriigis kehtestatud pakkumise sätetele
(lõige 7).
Paragrahvi 408 lõike 1 muutmine. Käesoleva paragrahviga reguleeritakse teise lepinguriigi
eurofondi pakkumist Eestis ning sätestatakse nõuded, mida fond peab Eestis osakuid või
aktsiaid pakkudes täitma. Kehtiv IFS sätestab, et lepinguriigi eurofondi osakuid või aktsiaid
võib Eestis avalikult pakkuda, kui pakkumine vastab käesolevas seaduses eurofondi kohta
sätestatud nõuetele, fondi investoritele on tagatud võimalus nõuda osakute või aktsiate
tagasivõtmist ning väljamaksete tegemist. Lisaks tuleb lepinguriigi eurofondi kohta
avalikustada prospekt ja põhiteave vastavalt §-des 73–82 sätestatud nõuetele.
17
Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõige 4, millega sätestatakse eurofondi
piiriülesel pakkumisel fondivalitseja kohustused. Muudatuste tulemusena suurendatakse
investorkaitset, eelkõige antakse rohkem teavet investori õiguste kohta – kuidas toimub ja
kuidas saab investor märkida või nõuda osakute või aktsiate tagasivõtmist ning nende eest
saadud tulu väljamaksmist (punkt 1–2).
Investorkaitse põhimõttest tulenevalt on oluline, et investorile tagataks §-s 360 sätestatud
võimalus esitada kaebusi otse fondivalitsejale, seejuures peab investoril võimaldama kaebust
esitada eesti keeles (punkt 3). Samuti tuleb fondivalitsejal teha investorile teatavaks ja
kopeerimiseks kättesaadavaks fondi oluline teave ja dokumendid ehk fondi tingimused või
põhikiri, fondi prospekt, põhiteave, aasta- ja poolaastaaruanne(§-des 73–75 nimetatud teave –
punkt 4). Seejuures tuleb § 81 lõike 5 kohaselt avalikustatakse põhiteave vähemalt eesti keeles
ja ülejäänud nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena.
Tagamaks kiiret ja efektiivset suhtlust Finantsinspektsiooniga kohustub fondivalitseja
nimetama ka kontaktisiku (punkt 5). Investorile antakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud fondivalitseja kohustuste ja nendest tulenevate investori õiguste kohta teavet püsival
andmekandjal (punkt 6). Kõiki eelpool nimetatud kohustusi ja nõudeid peab fondivalitseja
täitma elektrooniliste vahendite abil eesti või inglise keeles, see tähendab et ka investorid
peavad saama fondivalitseja pakutavaid võimalusi kasutada elektrooniliste vahendite abil eesti
või inglise keeles. (punkt 7).
Paragrahvi 408 täiendatakse lõigetega 11–12. Muudatuse aluseks on direktiivi 2019/1160
artikkel 1 lõiked 4 punkt 2 ja 3. Lõikes 11 täpsustatakse, et eurofond ei pea piiriüleseks
pakkumiseks sihtriigis, § 408 kontekstis Eestis, püsivat asu- või tegevuskohta omama. See
tähendab, et fondivalitseja võib kõik kehtestatud nõuded, eelkõige teabe andmise kohustuse ja
märkimise või tagasivõtmise tehingud, täita elektroonilisi sidevahendeid kasutades. Samas
jäetakse fondivalitsejale vabadus soovi korral siiski lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmiseks
IFS § 364 nimetatud tingimustel määrata kolmas isik. Sellisel juhul on Finantsinspektsioonil
õigus kolmanda isiku suhtes teha järelevalvet talle üle antud kohustuste osas.
Lõige 12 sätestab, et juhul kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud kõik või osa kohustusi
üle kolmandale isikule, siis peab selleks poolte vahel sõlmima kirjaliku lepingu, milles on
selgelt määratletud fondivalitseja poolt esindajale üle antud ülesanded. Kohustused, mida ei ole
esindajale lepingu alusel üle antud, täidab fondivalitseja. Lisaks peab lepingutingimustes
sätestama fondi kohustuse anda kolmandale isikule tema ülesannete täitmiseks kogu vajaliku
teave ja kõik vajalikud dokumendid.
Paragrahvi 408 lõiget 2 täiendatakse punktidega 7 ja 8. Lepinguriigi eurofondi pakkumise
alustamiseks Eestis teavitab fondivalitseja läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
pakkumise alustamise tingimuste täitmisest. Lisaks varasemalt sätestatud tingimustele
kohustub fondivalitseja tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 1 lõiest 55 edastama ka aadressi
või muud kontaktandmed, kuhu Finantsinspektsioon saab kasutada, et esitada järelevalvega
seotud arved. Lisaks kohustub fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused.
18
Paragrahvi 408 lõiget 4 muudetakse. Kui kehtivas IFSis ei määratleta täpselt, mis ajahetkel
kohustub eurofond teavitama § 408 lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmete muutmisest, siis
uues redaktsioonis täpsustatakse, et teavitamise tähtaeg on vähemalt üks kuu enne muutuste
jõustumist. Uuendusena tuleb lisaks Finantsinspektsioonile muudatustest teavitada ka
eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutust. IFSi muutmise aluseks on direktiivi
2019/1160 artikkel 1 lõige 5.
Seaduse täiendamine §-ga 4081. Kehtivas IFSis ole ole reguleeritud viisi, kuidas lepinguriigi
eurofond saaks lõpetada osakute või aktsiate Eestis avalikult pakkumise. Suurema
õiguskindluse tagamiseks sätestatakse sarnaselt §-ga 4011 täpne kord ning tingimused, et tagada
eurofondi pakkumise korrapärane lõpetamine. Paragrahvi 4081 aluseks on direktiivi 2019/1160
artikkel 1 lõige 6. Kui IFSi § 4011 sätestab tingimused Eestis moodustatud või asutatud
eurofondi pakkumise lõpetamiseks teises lepinguriigis, siis lisatav § 4081 reguleerib teise
lepinguriigi eurofondi avaliku pakkumise lõpetamist Eestis. Tingimused eurofondi pakkumise
lõpetamisele on sarnased ja mõlema paragrahvi eesmärk on sama – eelkõige tagada investorite
tugev kaitse, teabe saamise võimalus ja kohustada eurofondi tegema investoritele osakute või
aktsiate tagasivõtmise pakkumine.
Selleks, et lõpetada eurofondi pakkumine Eestis, teavitab fond läbi oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse Finantsinspektsiooni pakkumise lõpetamisest. Pakkumise lõpetamise
kohta esitatakse Finantsinspektsioonile teatis ja teave, mis kinnitab, et eurofond on täitnud
lõikest 1 tulenevad investorite teavitamise kohustused: teinud investoritele ja avalikkusele
teatavaks pakkumise lõpetamise, teinud pakkumise lisatasudeta tagasi võtta fondi osakud või
aktsiad ning selgitanud investoritele, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Samuti
kohustub fondivalitseja tagama, et osakute ja aktsiate igasugune pakkumine lõpetatakse ka
finantsvahendajate kaudu.
Alates pakkumise lõpetamise kuupäevast peab fondivalitseja lõpetama teatises nimetatud
osakute ja aktsiate igasuguse pakkumise Eestis, sh uue või täiendava, otsese või kaudse
mitteavaliku või avaliku pakkumise (lõige 3).
Pärast pakkumise lõpetamist kohustub fondivalitseja andma investeeringud eurofondis
säilitanud investoritele käesoleva seaduse § 408 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud dokumendid
elektrooniliste või muude sidevahendite abil. Nimetatud dokumendid, välja arvatud põhiteabe,
esitab fondivalitseja omal valikul kas eesti- või ingliskeelsena. Põhiteave esitatakse eesti
keeles. (lõige 4).
Pärast pakkumise lõpetamist teavitab fondivalitseja päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
kaudu Finantsinspektsiooni muudatustest, mida on tehtud käesoleva seaduse § 408 lõige 2
punktides 1–3 nimetatud dokumentides (lõige 5).
Kui Finantsinspektsioon on saanud eurofondi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuselt lõike 5
kohase teavituse, siis loetakse eurofondi § 408 kohane pakkumine lõppenuks ning teatise
saamise kuupäevast ei pea fond Finantsinspektsioonile tõendama, et täidab Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud Eestis eurofondi pakkumisele
rakenduvaid nõudeid.
19
Paragrahvi 409 lõiget 1 muudetakse. Paragrahv 409 reguleerib 1. jaotise (Eestis asutatud
alternatiivfondi valitseja tegevus lepinguriigis) kohaldamisala. Nimetatud paragrahvi kohaselt
kohaldatakse jaotises sätestatut Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale
alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi
valitsemisel Kuna jaotisesse lisatakse ka fondi eelturustamise lõpetamisega seotud säte (§
4091), siis lisatakse viide, et jaotises sätestatut kohaldatakse ka eelturustamisele.
Seaduse täiendamine § 409 lõike 2 punktiga 11. Paragrahvi 409 lõige 2 täpsustab, millised
tegevused on lubatud Eestis asutatud ja Finantsinspektsiooni tegevusluba omavale
alternatiivfondi valitsevale fondivalitsejale Eestis või teises lepinguriigis. Kuna uue
võimalusena lisatakse IFSi alternatiivfondi eelturustamine, seejuures eelturustada võib nii
moodustatud või asutatud või ka moodustamata või asutamata fondi, siis lisatakse sellekohane
viide eraldi punktina ka § 409 lõikesse 2.
Seaduse täiendamine §-iga 4091. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib Eesti fondivalitseja Eestis
või teises lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist teises lepinguriigis. Üldised eelturustamise
reeglid on sätestatud §-s 2671. Käesolevas paragrahvis täpsustatakse, missugune on piiriülene
eelturustamise protsess.
Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2. Eelkõige tulenev sellest
Finantsinspektsiooni eelturustamisest teavitamise kohustus. Teade peab olema inglisekeelne ja
selle peab esitama Finantsinspektsioonile hiljemalt kaks nädalat pärast eelturustamise algust.
Teade peab sisaldama informatsiooni, millises sihtriigis ja mis aja jooksul eelturustamist
teostati või teostatakse, samuti teavet eelturustatava fondi või allfondide kohta (lõige 1).
Pärast eelturustamise teate saamist teavitab Finantsinspektsioon viivitamatult sihtriigi
finantsjärelevalve asutust eelturustamisest (lõige 2).
Paragrahvi 410 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib teises lepinguriigis pakkuda Eestis või teises lepinguriigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama sellest sihtriigi finantsjärelevalve asutust
läbi Finantsinspektsiooni. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 410 lõike 1
punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Juhul, kui fondi pakutakse
isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse
IFSi § 911 lõikes 1 (kui tegemist on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1 (kui tegemist on
mitteavaliku fondiga) nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 410 lõikeid 5–7 muudetakse. Kehtiva IFSi § 410 lõiked 5–7 reguleerivad
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe muutmist, muudatustest Finantsinspektsiooni teavitamist
ja annavad Finantsinspektsioonile õiguse keelata fondivalitsejal muutuste jõustamine, kui
muudatuste jõustumise tulemusena ei oleks fondivalitseja tegevus IFSiga kooskõlas. Seejuures
on Finantsinspektsioonil õigus võtta § 458 nimetatud meetmeid, et viia fondivalitseja tegevuse
seadusega kooskõlla.
20
Direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest3 tulenevalt täpsustatakse käesoleva paragrahvi lõigetes
5–7 sätestatud korda. Kehtivasse § 410 lõikesse 5 lisatakse Finantsinspektsioonile kohalduv
muudatuste keelamise tähtaeg, mis on 15 tööpäeva alates fondivalitsejalt muudatuste tegemise
kohta teabe saamisest. Samuti täiendatakse lõiget Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitsejal keelatakse muutusi
jõustada.
Lõiget 6 täiendatakse Finantsinspektsiooni kohustusega teavitada fondivalitseja sihtriigi
finantsjärelevalve asutust juhul, kui fondivalitseja jõustab muudatused vaatamata
Finantsinspektsiooni keelule ning Finantsinspektsioon rakendab IFSis ettenähtud meetmeid.
Sihtriigi finantsjärelevalve asutusele antakse teavet nii keelule vaatamata jõustatud
muudatustest kui ka Finantsinspektsiooni poolt kasutusele võetud meetmetest.
Lõikesse 7 lisatakse tähtaeg (üks kuu), mille jooksul Finantsinspektsioon teavitab fondivalitseja
sihtriigi finantsjärelevalve asutust fondivalitseja jõustatud muudatustest ja nende lubatavusest.
Seaduse täiendamine §-ga 4101. IFSi lisatakse säte, millega reguleeritakse Eesti
fondivalitseja Eestis või teises lepinguriigis asutatud fondi pakkumise lõpetamist teises
lepinguriigis. Muutuse aluseks on direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 4, millega luuakse
sarnaselt eurofondide piiriülesele pakkumise lõpetamisele võimalus alternatiivfondide osakute,
aktsiate või osade pakkumise lõpetamiseks. Kuna eesmärgiks on ühtlustada ka eurofondidele
ja alternatiivfondidele kohalduvaid sätteid, siis pakkumise lõpetamise tingimused ja protsess on
mõlema investeerimisfondi puhul sarnane.
Kui Eesti fondivalitseja soovib lõpetada fondi pakkumist teises lepinguriigis teavitab ta sellest
Finantsinspektsiooni kaudu sihtriigi finantsjärelevalve asutust ja esitab selleks pakkumise
lõpetamise teatise. Teatisele lisatakse teave, mis kinnitab, et fondivalitseja on teatise esitamise
ajaks täitnud § 4101 lõikes 1 nimetatud kohustused, sealhulgas teinud avalikkusele ja
teadaolevatele investoritele osakute ja aktsiate ilma lisatasudeta tagasivõtmise pakkumise ja
selgitanud, mida toob kaasa pakkumisega mittenõustumine. Seejuures ei tulene paragrahvist
investorile kohustust fondivalitseja pakkumisega nõustuda. Samuti kohustub fondivalitseja
muutma või lõpetama finantsvahendajatega lepingud tagamaks, et fondi osakute ja aktsiate
igasugune pakkumine lepinguriigis lõpeb.
Samuti on fondivalitsejal kohustus lõpetada teatises nimetatud osakute või aktsiate igasugune
pakkumine (sh uus või täiendav, otsene või kaudne avalik või mitteavalik) sihtriigis (lõige 2).
Finantsinspektsioon edastab 15 tööpäeva jooksul alates lõikes 1 nimetatud täieliku teatise (st
inglisekeelne teatis ja lõike 1 punktides 1–3 nimetatud teave) saamisest teatise fondi sihtriigi
finantsjärelevalve asutusele ja EBAle (lõige 3). Samuti teavitab Finantsinspektsioon
fondivalitsejat teatise edastamisest (lõige 4).
Tagamaks, et ka pärast pakkumise lõpetamist oleksid investorite huvid kaitstud, annab
fondivalitseja Finantsinspektsioonile ja investoritele, kes ei nõustunud § 4101 lõike 1 punkti 1
kohase pakkumisega, IFS §-s 269 nimetatud teabe ja fondi aastaaruande (lõige 5).
Lõike 6 kohaselt teavitab Finantsinspektsioon sihtriigi finantsjärelevalve asutust kõigist
muudatustest, mida on tehtud käesoleva seaduse § 410 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teabes.
21
Alates kuupäevast, mil Finantsinspektsioon edastab sihtriigi finantsjärelevalve asutusele teabe
muudatuste kohta, mida on tehtud § 410 lõike 1 punktides 2-6 nimetatud teabes, ei pea
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutusele tõendama vastavust Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatud sihtriigis kehtivatele fondi pakkumise
nõuetele.
Pakkumise lõpetamise järgselt on fondivalitsejal keelatud teatises nimetatud fondi osakuid või
aktsiaid fondi sihtriigis pakkumise lõpetamise kuupäevast alates 36 kuu jooksul eelturustada ja
viia ellu sarnaseid investeerimisstrateegiaid (lõige 7).
Paragrahvi 411 lõikeid 8 ja 9 muudetakse. IFSi § 411 sätestab Eesti fondivalitseja tegevuse
korra teise lepinguriigi fondi valitsemisel. Lõiked 8 ja 9 reguleerivad olukorda, kui
fondivalitseja soovib § 411 lõigetes 1 ja 2 nimetatud teavet muuta. Direktiivi 2019/1160 artikkel
2 lõike 5 alusel täpsustatakse käesoleva paragrahvi nimetatud lõikeid. Muudatuste tulemusel
ühtlustatakse eurofondide ja alternatiivfondide muudatuste teavitamise protsessi. Lõikes 8
täpsustatakse ajaperiood (15 tööpäeva) mille jooksul Finantsinspektsioon võib fondivalitsejal
keelata jõustada muudatusi. Lõikesse 9 lisatakse Finantsinspektsioon kohustus teavitada
fondivalitseja sihtriigi finantsjärelevalve asutust, kui vaatamata keelule fondivalitseja siiski
jõustab muudatusi. Sellisel juhul teavitad Finantsinspektsioon muudatuste jõustamisest ja
rakendatud meetmetest mida võeti, et fondivalitseja tegevus seadusega kooskõlla viia.
Paragrahvi 412 muudetakse. Paragrahv 412 sätestab 2. jaotise kohaldamise ala: 2. jaotises
sätestatut kohaldatakse teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse
tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi pakkumisel või alternatiivfondi
valitsemisel. Kuna jaotisesse lisatakse sätted ka eelturustamise kohta (§ 4121) ja pakkumise
lõpetamise kohta (§ 4132), siis muudetakse § 412 sõnastust ja lisatakse, et jaotises sätestatut
kohaldatakse ka teises lepinguriigis asutatud ja lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse
tegevusluba omavale fondivalitsejale alternatiivfondi eelturustamisel.
Seaduse täiendamine §-ga 4121. IFSi lisatakse säte, mis reguleerib lepinguriigis asutatud
alternatiivfondi valitseja valitsetava lepinguriigis asutatud fondi eelturustamist Eestis. Sarnaselt
§-le 4091, on muudatuste aluseks direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõige 2.
Lisatava sätte kohaselt on teise lepinguriigi fondi eelturustamine Eestis lubatud, kui see vastab
FIS § 2671 nimetatud tingimustele ja fondivalitseja on Finantsinspektsiooni teavitanud
eelturustamisest läbi oma päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse, kes edastab teabe
eelturustamiseajavahemiku, investeerimisstrateegia ja eelturustatavate alternatiivfondide või
allfondide kohta.
Paragrahvi 413 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud
alternatiivfondi valitseja soovib Eestis pakkuda teise lepinguriigi fondi, rakendub §-s 413
lõikest 1 tulenev teavitamiskohustus, mille kohaselt fondivalitseja teavitab oma päritoluriigi
finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsiooni ja edastab lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
22
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et
fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi osakuid või aktsiaid
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi § 911 lõikes 1 (kui tegemist on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1 (kui tegemist
on mitteavaliku fondiga) nimetatud kohustusi.
Seaduse täiendamine §-ga 4132. Sarnaselt §-ga 4101 lisatakse IFSi võimalus lepinguriigis
asutatud alternatiivfondi valitseja teise lepinguriigi fondi pakkumise lõpetamiseks Eestis ehk
võimalus lõpetada § 413 kohane fondi pakkumine. Muudatus tuleneb direktiivi 2019/1160
artikkel 2 lõikest 4.
Pakkumise lõpetamiseks tuleb fondivalitsejal teavitada päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse
kaudu Finantsinspektsiooni. Finantsinspektsioonile esitatakse pakkumise lõpetamise
inglisekeelne teatis ja teave, mis kinnitab lõike 1 punktides 1-4 nimetatud kohustuste täitmist.
Alates pakkumise lõpetamise kuupäevast peab fondivalitseja tagama, et lõpetatakse igasugune
teatises nimetatud osakute või aktsiate uus või täiendav, otsene või kaudne, mitteavalik või
avalik pakkumine Eestis (lõige 2).
Tagamaks fondi osakute ja aktsiate tagasivõtmise pakkumisega mittenõustunud investorite
jätkuv kaitse, kohustub fondivalitseja pärast pakkumise lõpetamist edastama neile seaduse §-s
269 nimetatud teabe ja fondi aastaaruande (lõige 3).
Samuti kohustub fondivalitseja läbi päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse teavitama
Finantsinspektsiooni kõigist muudatustest, mida on tehtud käesoleva seaduse § 413 lõike 1
punktides 2–6 nimetatud teabes (lõige 4).
Alates päevast, kui Finantsinspektsioon sai lõikes 4 nimetatud teatise ja teabe, ei pea
fondivalitseja tõendama Finantsinspektsioonile vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2019/1156 artiklis 5 nimetatu alternatiivfondi pakkumisele rakenduvatele
nõuetele (lõige 5). Samas tähendab pakkumise lõpetamine, et järgneva 36 kuu jooksul ei ole
fondivalitsejal Eesis lubatud lõikes 1 nimetatud teatises märgitud osakuid või aktsiaid
eelturustada, ega rakendada muid sarnaseid investeerimisstrateegiaid (lõige 6).
Paragrahvi 420 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi, kohustub
fondivalitseja teavitama sellest Finantsinspektsiooni. Pakkumise alustamiseks peab
fondivalitseja esitama § 420 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi
2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja
lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida
Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest.
Lisaks sätestatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised
investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi § 911 lõikes 1 (kui
tegemist on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1 (kui tegemist on mitteavaliku fondiga)
nimetatud kohustusi.
23
Paragrahvi 421 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui Eestis asutatud fondivalitseja
soovib teises lepinguriigis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi,
kohustub fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni.
Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 421 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud
teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile
esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed
(eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale
teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas
täidetakse IFSi § 911 lõikes 1 (kui tegemist on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1 (kui tegemist
on mitteavaliku fondiga) nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 422 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui lepinguriigis asutatud
fondivalitseja soovib Eestis pakkuda kolmandas riigis asutatud või moodustatud
alternatiivfondi, kohustub fondivalitseja teavitama Finantsinspektsiooni läbi fondivalitseja
päritoluriigi finantsjärelevalve asutuse. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama §
422 lõike 1 punktides 1–8 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8
täiendatakse Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab
andma teada enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi
osakuid või aktsiaid pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja
andma ülevaate, kuidas täidetakse IFSi § 911 lõikes 1 (kui tegemist on avaliku fondiga) või §
2701 lõikes 1 (kui tegemist on mitteavaliku fondiga) nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 430 lõike 1 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib Eestis pakkuda lepinguriigis asutatud või moodustatud alternatiivfondi,
kohustub fondivalitseja esitama Finantsinspektsioonile sellekohase avalduse. Pakkumise
alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 430 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud teabe.
Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse Finantsinspektsioonile
esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed
(eelkõige aadress), mida Finantsinspektsioon saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda
järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi osakuid või aktsiaid pakutakse
isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ülevaate, kuidas täidetakse
IFSi § 911 lõikes 1 (kui tegemist on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1 (kui tegemist on
mitteavaliku fondiga) nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 431 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja 10. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib lepinguriigi fondi pakkuda lepinguriigis Eesti kaudu, kohustub
fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni
pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 431 lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse esitatava
teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada enda kontaktandmed (eelkõige
aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada, et fondivalitsejale teada anda
järelevalvega seotud tasudest. Kui fondi pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid,
24
peab fondivalitseja andma ka ülevaate, kuidas täidetakse IFSi §-is § 911 lõikes 1 (kui tegemist
on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1 (kui tegemist on mitteavaliku fondiga) nimetatud
kohustusi.
Paragrahvi 432 lõike 2 täiendamine punktidega 8 ja 9. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib pakkuda kolmanda riigi fondi Eestis, kohustub fondivalitseja teavitama
sellest Finantsinspektsiooni. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 432 lõike 2
punktides 1–7 nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate,
kuidas täidetakse IFSi § 911 lõikes 1 (kui tegemist on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1 (kui
tegemist on mitteavaliku fondiga) nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 433 lõike 1 täiendamine punktidega 9 ja10. Kui kolmandas riigis asutatud
fondivalitseja soovib pakkuda kolmanda riigi fondi Eesti kaudu lepinguriigis, kohustub
fondivalitseja teavitama sihtriigi finantsjärelevalve asutust läbi Finantsinspektsiooni
pakkumisest. Pakkumise alustamiseks peab fondivalitseja esitama § 433 lõike 1 punktides 1–8
nimetatud teabe. Tulenevalt direktiivi 2019/1160 artikkel 2 lõikest 8 täiendatakse
Finantsinspektsioonile esitatava teabe nimekirja ja lisatakse, et fondivalitseja peab andma teada
enda kontaktandmed (eelkõige aadress), mida sihtriigi finantsjärelevalve asutus saab kasutada,
et fondivalitsejale teada anda järelevalvega seotud tasudest. Lisaks sätestatakse, et kui fondi
pakutakse isikutele, kes ei ole kutselised investorid, peab fondivalitseja andma ka ülevaate,
kuidas täidetakse IFSi §-s § 911 lõikes 1 (kui tegemist on avaliku fondiga) või § 2701 lõikes 1
(kui tegemist on mitteavaliku fondiga) nimetatud kohustusi.
Paragrahvi 473 lõigete 1-3 ja 5 muutmine. Paragrahv reguleerib järelevalve erisusi
lepinguriigi tööandja pensionifondi Eestis pakkumise üle. Kõnealuse paragrahvi lõigetes 1–3 ja
5 viidatakse sellise fondi Eestis piiriüleselt või filiaali kaudu pakkumise sätetele ja omakorda
seal sätestatud tingimustele, mida sellise fondi Eestis pakkumisel tuleb täita (IFS § 440 lõiked
2 ja 5). Piiriülese pakkumise olukord võib aga tekkida ka juhul, kui antakse üle tööandja
pensionifondi valitsemine või määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi portfell või
sellest osa. Ka sellisel juhul tuleb FI-l teavitada teise riigi finantsjärelevalve asutust
tingimustest, millele tööandja pensionifondi pakkumine Eestis peab vastama (IFS § 1373 lõiked
10 ja 11). Ekslikult on IFS § 473 lõigetest 1–3 ja 5 aga viited IFS § 1373 lõigetes 10 ja 11
viidatud tingimustele välja jäänud. Eelnõuga viiteviga parandatakse.
Muudatusega tagatakse direktiivi 2016/2341 artikkel 12 punkti 14 korrektne ülevõtmine.
Ühtegi tööandja pensionifondi ega määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi Eestis
moodustatud ega asutatud ei ole.
3.2. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
25
Paragrahvi 18 lõike 2 muutmine. Kehtiv § 18 sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise
alused. Nõuded tulenevad hüpoteekkrediidi direktiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute
kohta) artikli 33 lõikest 1, mis näeb ette alused päritoluliikmesriigi pädevale asutusele
krediidiandjale või vahendajale antud tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Direktiivi artikkel
33 lõike 1 punktist a tuleneb alus tegevusloa kehtetuks tunnistamisele kui krediidiandja või
vahendaja sõnaselgelt loobub tegevusloast või kui ta ei ole teinud krediidivahendustoiminguid
ehk väljastanud krediiti või vahendanud krediiditehingut või osutanud nõustamisteenuseid
eelneva kuue kuu jooksul. Eestis oli selleks perioodiks kehtestatud 12 kuud. Euroopa Komisjon
juhtis tähelepanu, et Eestis KAVS § 18 lõikega 2 kehtestatud tähtaeg on vastuolus direktiivi
nõuetega. Seetõttu on vajalik lõikes 2 nimetatud tähtaeg EL õigusega kooskõlla viia.
Paragrahvi 43 muutmine. Kehtiva §-ga 43 kehtestatakse nõuded krediidiandja töötajate
tasustamisele. Lõike 3 muutmine on tingitud nimetatud direktiivi 2014/17/EU artikli 7 lõike 3
punkti (b) kooskõlla viimise vajadusest. Euroopa Komisjon on juhtinud tähelepanu, et
krediidiandja töötajate tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste või sõlmitud
krediidilepingute arvust või osakaalust. Kehtiv lõike 3 sõnastus andis mõista, et see ei tohi
üksnes sellest sõltuda. Seetõttu tehakse ettepanek sõna „üksnes“ lõikest 3 eemaldamiseks.
Lõike 4 muutmine tuleneb sama direktiivi artikli 7 lõikega 4 kooskõlla viimisest. Viidatud
direktiivi lõige sätestab nõude, et tasustamise põhimõtted ei tohi piirata töötaja võimalust
tegutseda tarbija huvides, mis tõttu ei tohi töötasu sõltuda müügiplaanidest või -eesmärkidest.
Kehtiva lõike 4 sõnastusest võib aga välja lugeda tingimuslikkust, seetõttu tuleb lõikest 4
eemaldada sõna „peamiselt“.
4. Terminoloogia
Muudatustega lisatakse Eesti õigusesse üks uus termin. Selleks on:
Eelturustamine – inglise keeles „pre-marketing“. Eelturustamise mõistet on avatud
käesoleva seletuskirja IFS § 2671 juures.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL aktidega ja nende muutmise aktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega
muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese
turustamisega;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341, 14. detsember 2016, tööandja
kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (EMPs kohaldatav tekst );
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014 ,
elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse
direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 EMPs kohaldatav
tekst.
26
Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendavad seletuskirja lisas esitatud tabelid.
6. Eelnõu mõjud
6.1. Investeerimisfondide turu ülevaade
Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide sektori suurus võrreldes ülejäänud
finantssektoritega. Nagu sellelt näha, siis jätkuvalt domineerib Eestis pangandusturg. Nn tava
investeerimisfondide (eurofondide) maht on viimaste aastatega mõnevõrra kasvanud
(suhestatuna SKP-sse), kuid mitte ülemäära palju. Kiiremini on fondisektoris kasvanud just era-
ja riskikapitalifondide (alternatiivfondide) maht.
Joonis 5 Eesti finantssektori varade ja SKP suhtarv 2013. ja 2018. aasta lõpus18
6.2. Eelnõu peamine sihtrühm – fondivalitsejad ja investeerimisfondid
Sihtrühmade suurused on erinevad. 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli Eestis asutatud 11
fondivalitsejat, kellele on Finantsinspektsioon andnud tegevusloa19, seejuures 2020. aastal
andis Finantsinspektsioon tegevusloa ühele fondivalitsejale.20 Finantsinspektsioonis on
registreeritud ka 51 piiriüleselt tegutsevat fondivalitsejat.21
Samuti tasub märkimist, et Finantsinspektsioonile esitati 2019. aasta lõpuks 78 ja 2020. aasta
lõpuks 103 piiriülese pakkumise teadet, mille alusel sooviti Eestis piiriüleselt
investeerimisfonde pakkuda.22
18
Eesti Pank „Finantssektori struktuuri ülevaade“: https://bit.ly/3y2mjKI
19
Siia hulka on arvestatud ka pensionifondide valitsejad. Finantsinspektsiooni turuosaliste register:
https://bit.ly/2RL31IV
20
Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x
21
Finantsinspektsioon, ülepiirilised fondivalitsejad: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/ulepiirilised-fondivalitsejad
22
Finantsinspektsioon, „Finantsinspektsiooni aastaraamat 2020“: https://bit.ly/3o6NH5x
27
Järgmise tabeli põhjal on näha, millised Eesti fondivalitsejad valitsevad eurofonde ja millised
alternatiivfonde.
Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis
Fondivalitsejad, kes omavad õigust Valitseb eurofonde Valitseb alternatiivfonde
valitseda nn suuremahulisi fonde
AS LHV Varahaldus + -
AS Avaron Asset Management + -
AS Birdeye Capital - +
AS SEB Varahaldus - -
AS Trigon Asset Management + -
EfTEN Capital AS - +
Limestone Platform AS + -
Luminor Pensions Estonia AS - -
Northern Horizon Capital AS - +
Swedbank Investeerimisfondid AS + -
Tuleva Fondid AS - -
KOKKU 5 3
Joonis 6 Eurofondide ja alternatiivfondide valitsejad Eestis23
Praeguse seisuga valitsevad eelnimetatud fondivalitsejad Eestis 10 eurofondi (mis on kõik
avalikult pakutavad) ja 17 alternatiivfondi (milles 14 on mitteavalikud).
Järgmisel joonisel on näha ka Eestis asutatud fondivalitsejate turujaotus vastavalt nende
valitsevate fondide mahule. Siin tuleb silmas pidada, aga see sisaldab ka pensionifondide
varasid, mistõttu ei anna see konkreetset ülevaadet selles osas, mis on turujaotus vastavalt
valitsevate eurofondide ja alternatiivfondide lõikes.
Joonis 7 Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsevate fondivalitsejate turujaotus fondide mahu järgi seisuga
31.12.202024
23
Finantsinspektsioon, fondivalitsejad: https://bit.ly/3hgrK2E
24
Finantsinspektsioon, „Fondivalitsejate sektori ülevaade IV kvartal 2020“: https://bit.ly/3heCvT1
28
Järgmiselt jooniselt on näha investeerimisfondide varade mahu kasv aastate jooksul. Sealt on
selgelt näha, et eurofondide ja alternatiivfondide varade mahud Eestis on tunduvalt väiksemad
kui pensionifondide varad. Samas on selle joonise pealt näha, et eurofondid ja alternatiivfondid
on kodumaistesse varadesse investeerinud tunduvalt rohkem kui pensionifondid.
Joonis 8 Investeerimisfondide varad ja kodumaiste varade osakaal (v.a. hoiused)25
6.3. Eelnõu kaudsem sihtrühm – investeerimisfondide investorid
Investorid jagunevad kaheks: kutselised ja jaeinvestorid. Väärtpaberituru seaduse § 6 lõike 2
punktide 1–6 kohaselt on kutselised investorid krediidiasutused, investeerimisühingud,
fondivalitsejad, investeerimisfondid, kindlustusandjad ja muu finantsjärelevalve alla kuuluvad
finantseerimisasutused, samuti Eesti Vabariik või välisriik, kohalik omavalituse üksus, aga ka
rahvusvahelised organisatsioonid ja suurettevõtjad. Jaeinvestoriteks loetakse seega VPTS § 6
lõike 2 loetelust nimetamata investoreid, ehk isikuid, kes on üldjuhul füüsilised isikud või
väikeettevõtjad.
Aasta lõpuks oli avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks sõlmitud 15 000 lepingut,
mida on aastatagusega võrreldes 3300 võrra rohkem. Samas mitteavalike fondide aktsiaid või
osakuid oli omandatud aasta lõpuks 350 juhul, mida on 75 võrra rohkem kui aasta varem. Siiski
tuleb arvesse võtta, et lepingute arv ei peegelda täpselt fondidesse investeerinud isikute arvu,
kuna üks isik võib omandada mitme fondi osakuid.26
25
Eesti Pank, „Finantsstabiilsuse Ülevaade 1/2019“: https://bit.ly/3uBFSY4
26
Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE
29
Kõrval oleval joonisel on näha, et kui
palju on aastate jooksul eurofondidesse
ja alternatiivfondidesse investeerinud
investorite arv muutunud. Kui
vahepealsete aasta jooksul see langes,
siis viimastel aastatel on see uuesti
tõusma hakanud.
Ka antud joonise puhul tuleb arvesse
võtta, et üks isik võib omada mitme fondi
osakuid, seega on lepingute arv suurem
kui fondidesse investeerinud isikute arv.
Joonis 9 Investeerimisfondide osakuomanike lepingute arv aastate lõikes27
6.4. Mõjude hindamine Euroopa Liidu õigusaktide menetlemisel
Vastu võetud direktiivi eesmärk, mida eelnõuga Eesti õigusesse üle võetakse, on tagada
sarnasem regulatiivsete standardite kohaldamine EL tasandil ja ühtlustada finantsjärelevalvelisi
praktikaid. Euroopa Komisjon viis 2018. aastal direktiivi kohta läbi avaliku konsultatsiooni.
Komisjonile edastati 7 arvamust. Tulemused on inglise keeles avaldatud komisjoni veebilehel:
https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/1629-Directive-on-
cross-border-distribution-of-investment-funds/feedback?p_id=184531
Euroopa Komisjon tegi ka väljapakutud direktiivi eelnõule mõjude analüüsi, mis on
inglisekeelsena kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel:
https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/10102/2018/EN/SWD-2018-54-F1-EN-MAIN-
PART-1.PDF
Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud muudatuste mõju hinnati komisjoni ettepanekute osas
Eesti riigi seisukohtade kujundamisel. Vabariigi Valitsus kinnitas 3. mai 2018. aasta istungil
Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta. Nimetatud seisukohtade, seletuskirja ja seal oleva
mõjude hindamine läbis kooskõlastusringi arvamuse avaldamiseks nii Finantsinspektsiooni kui
ka turuosaliste juures.
6.5. Eelnõuga kaasnevad muudatused – meetmed
Eelnõu sihtrühm on eelkõige Finantsinspektsioon ja fondivalitsejad ning kaudselt ka investorid
(nii kutselised kui ka jaeinvestorid).
27
Eesti Pank, „Finantsvahenduse aastanäitajaid 2020“: https://bit.ly/3vQFrJE
30
Kavandatav meede nr: Investeerimisfondide piiriüleste turustamise nõuete
muutmine/rakendamine
1.1. Mõju valdkond I Mõju majandusele Avalduv mõju: väike
Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad ELi õiguse sätted suurendavad õiguskindlust ja arusaadavust.
Turustamis- ja järelevalvetasude läbipaistvamaks muutmine puudutab eelkõige riike, kus teistest
riikidest pärit fondide turustamis- ja järelevalvetasud ei ole piisavalt läbipaistvad. Eesti nende riikide
hulka ei kuulu. Mõju majandusele eelnõus olevate nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne.
Investeerimisfondide osakaal sisemajanduskoguproduktist (SKP) on 3,7%. Viimaste aastate jooksul
on osakaal küll suurenenud, kuid muutus on marginaalne. Vaatamata tagasihoidlikule mõjule
majandusele avaldab usaldusväärsuse ja õigusselguse kasv finantssektoris siiski positiivset mõju
majandusele üldisemalt.
1.2. Mõju valdkond II Mõju turuosalistele Avalduv mõju: keskmine
Sihtrühm: Vastavalt eeltoodule on Eestis 11 Finantsinspektsiooni loaga fondivalitsejat, kes
valitsevad eurofonde või alternatiivfonde ning keda otseselt antud eelnõu puudutab.
Fondivalitsejatele võib halduskoormus mõnevõrra käesoleva eelnõuga kasvada. Eelkõige võib nende
jaoks osutuda keerukaks mitteavaliku fondi eelturustamise nõuete täitmine. Mh võib olla raske
tagada, et eelturustamise käigus ei esitata fondi kohta liiga detailset infot, mille põhjal ei oleks
võimalik kutselistel investoritel teha investeerimisotsust. Taolise nõude täitmine võib olla keeruline
ka põhjusel, et mitte kõik investorid ei vaja investeerimisotsuse tegemiseks sama palju
informatsiooni. Seega on fondivalitsejal raske ette teada, missugust informatsiooni ja mis ulatuses
investoritele anda tagamaks eelturustamise reeglite täitmine.
Samas suureneb õigusselgus, kuidas toimub fondi pakkumise lõpetamine. Tänu sellele väheneb ka
fondivalitsejate halduskoormus.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Eelturustamise raamistik puudutab eelkõige riike, mille
fondivalitsejate tegevus on suunatud teiste riikide investorite kaasamisele. Eestis on selliste
fondivalitsejate osakaal turu kogumahust tagasihoidlik.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Regulatsioonis on selgelt välja toodud
eelturustamisele rakenduvad piirid, eelkõige missugust dokumentatsiooni ja mis vormis saab
eelturustamisel kasutada. Seega peaks olema turuosalistel võimalik vältida olukorda, kus
eelturustamist võiks pidada pakkumiseks ning rakenduksid pakkumise sätted.
Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega.
1.3. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste Avalduv mõju: keskmine
korraldusele
Sihtrühm: Finantsinspektsioon, milles töötab 2020. aasta seisuga 110 inimest.
Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust pigem vähe.
Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib
Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus teiste ELi
finantsjärelevalve asutustega ja pakkumise lõpetamisega seoses rakenduvad järelevalve kohustused.
31
Samas ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka
rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse
finantsjärelevalve subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele.
Taustaks: 2020. aastal oli Finantsinspektsiooni töötaja keskmine palk 2700 eurot, kuid uute töötajate
mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub töötajate arvust.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Finantsinspektsioonil ei tulene eelnõust olulisi uusi tööülesandeid,
pigem lisab ja täpsustab eelnõu juba tänaseid Finantsinspektsiooni ülesandeid. Näiteks fondi
põhiteabe muudatuste lubatavust peab Finantsinspektsioon ka täna hindama. Uue etapina on lisatud
vaid fondi sihtriigi finantsjärelevalve teavitamine muudatuste lubatavusest, mida ei saa pidada
ülemäära koormavaks tegevuseks. Ka suurem osa teistest eelnõust tulenevatest kohustustest on
iseloomult pigem teabe edastamine teistele finantsjärelevalve asutustele või Euroopa
finantsjärelevalve asutustele. Finantsinspektsiooni roll on osati suurem pakkumise lõpetamise
protsessi, kuid fondide piiriülese pakkumise lõpetamine on suhteliselt harvaesinev. Seega ei ole alust
arvata, et fondide piiriülese pakkumise lõpetamine võiks põhjustada ülekoormust.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike. Finantsinspektsiooni koormuse kasvu võib
mõjutada eelkõige fondide ja fondivalitsejate oluline lisandumine Eesti turule, mis suurendaks
Finantsinspektsiooni halduskoormust. Kuigi käesoleva eelnõuga lihtsustatakse fondide piiriülest
pakkumist, ei saa pidada eelnõust tulenevaid muudatusi niivõrd suurt mõju omavaks, et turuosaliste
arv ebaproportsionaalselt suureneks.
Mõju olulisus: Mõju on keskmise tähtsusega.
1.4. Mõju valdkond IV Mõju investoritele Avalduv mõju: keskmine
Eelnõuga ülevõetavate investorkaitse sätted aitavad suurendada investorite usaldust finantssektori
suhtes ja investeerimisvõimaluste läbipaistvust. Samuti parendatakse investorite õiguskindlust, kuna
määratakse kindlaks fondide pakkumise lõpetamise täpne protsess, kus olulisel kohal on investorite
teavitamise ja ka osakute, aktsiate ja osade tagasivõtmise pakkumise tegemine. Ühe olulise
lisaväärtusena võetakse eelnõuga üle ka fondivalitsejate kohustus mitte ainult teavitada investoreid
nende õigustest märkida või nõuda osakute, aktsiate ja osade tagasivõtmist, vaid uuendusena peab
fondivalitseja investorit ka teavitama, kuidas eelnimetatut saab teha. Seega muudetakse investorite
jaoks lihtsamaks ka osakute, aktsiate ja osadega tehingute tegemine.
6.6. Muud mõjud
Eelnõu rakendamine ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Eelnõu ei mõjuta otseselt
elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või
regionaalset arengut.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavat koormust riigieelarvele. Seaduse rakendamine ei
ole seotud kohaliku omavalitsusega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju
32
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori
töökoormus jääb samaks. Eelnõu mõjutab riiklikest institutsioonidest Finantsinspektsiooni,
kuid kuna Finantsinspektsiooni ei rahastata riigieelarvest, vaid subjektide järelevalvetasudest,
siis mõju riigieelarvele käesolevaga ei ole.
8. Rakendusaktid
Eelnõu alusel ei ole plaanis rakendusakte kehtestada ega muuta.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõus sisalduvad õigusaktide muudatused jõustuvad üldises korras. Eeldatavasti võtab
Riigikogu seaduse vastu 2021. a. sügisel (tõenäoliselt oktoobris või novembri alguses) ning
pärast seaduse väljakuulutamist Vabariigi Presidendi poolt avaldatakse seadus Riigi Teatajas ja
jõustub see siis kümnendal päeval pärast avaldamist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Käesolevaga esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Finantsinspektsioonile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, MTÜ-
le FinanceEstonia, Eesti Pangaliidule ning Eestis asutatud fondivalitsejatele.
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
33
LISA. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1160, 20. juuni 2019, millega muudetakse direktiive
2009/65/EÜ ja 2011/61/EL seoses investeerimisfondide piiriülese turustamisega
Muudetav EL Seadus Eesti seaduse säte Selgitus
õigusakti artikkel
Art 1(1) IFS § 399 lg 91, 92
Art 1(2) -
Art 1(3) -
Art 1(4)(1)(a) IFS § 408 lg 1 p 1
Art 1(4)(1)(b) IFS § 408 lg 1 p 2
Art 1(4)(1)(c) IFS § 408 lg 1 p 5
Art 1(4)(1)(d) IFS § 408 lg 1 p 3
Art 1(4)(1)(e) IFS § 408 lg 1 p 4
Art 1(4)(1)(f) IFS § 408 lg 1 p 7
Art 1(4)(2) IFS § 408 lg 11
Art 1(4)(3)(a) IFS § 408 lg 1 p 6
Art 1(4)(3)(b) IFS § 408 lg 12
Art 1(5)(a) IFS § 401 lg 1 p 7-13,
§ 408 lg 2 p 7-8
Art 1(5)(b) IFS § 401 lg 9, 91, 92,
§ 408 lg 4
Art 1(6)(1) IFS § 4011 lg 1-3, § 4081 lg 1
Art 1(6)(2) IFS § 4011 lg 1
Art 1(6)(3) IFS § 4011 lg 4,5
Art 1(6)(4) IFS § 4011 lg 6, § 4081 lg 2
Art 1(6)(5) IFS § 4011 lg 4
Art 1(6)(6) IFS § 4081 lg 3
Art 1(6)(7) IFS § 4011 lg 6, § 4081 lg 2
Art 2(1) IFS § 2671 lg 1
Art 2(2)(1) IFS § 2671 lg 4, 5
Art 2(2)(2) IFS § 267 lg 3, 6; § 4091 lg 1, 2; § 4121 lg 1, 2
1
Art 2(2)(3) IFS § 2671 lg 2
Art 2(2)(4) IFS § 2671 lg 7
Art 2(3) IFS § 410 lg 5-7
Art 2(4)(1) IFS § 410 lg 1, 2; § 4132 lg 1,2
1
Art 2(4)(2) IFS § 4101 lg 1; § 4132 lg 1
Art 2(4)(3) IFS § 4101 lg 3-5; § 4132 lg 2
Art 2(4)(4) IFS § 4101 lg 7; § 4132 lg 3
Art 2(4)(5) IFS § 4101 lg 6
Art 2(4)(6) IFS - Ei pea üle võtma, kuna
korratakse juba IFS-i üle
võetud järelevalveasutuste
pädevusi
Art 2(4)(7) IFS § 4132 lg 4
Art 2(4)(8) IFS § 4101 lg 7; § 4132 lg 3
Art 2(5) IFS § 411 lg 8, 9
Art 2(6) IFS § 911, § 2701
Art 2(7) NA NA Komisjoni pädevus
34
Art 2(8) IFS § 422, § 413, § 410, § 421, § 422, § 431, §
433
Art 3 - NA
Art 4 NA NA Hindamine
Art 5 NA NA Komisjoni pädevus
Art 6 NA NA Jõustumine
Art 7 NA NA Adressaadid
35
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/21-0934 - Investeerimisfondide seaduse ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad: Eesti Pank
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d928350-1277-4000-8f17-11d554be39d4
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d928350-1277-4000-8f17-11d554be39d4?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main