MÄÄRUS
21.07.2021 nr 46
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli
2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses
COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikust tulenevate piirangutega" muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruses nr 16 „Ettevõtjate toetamine
seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) uue majutusettevõtja, spaa ja veekeskuse, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja
messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja
toetus.“;
2) paragrahv 7 lõike 5 punktis 1, § 7 lõikes 7, § 8 lõike 5 punktis 1, § 8 lõikes 7, § 9 lõike 5 punktis
1, § 9 lõikes 7, § 10 lõike 5 punktis 1, § 10 lõikes 7, § 12 lõike 5 punktis 1, § 12 lõikes 7, § 13
lõike 5 punktis 1 ja § 13 lõikes 7 asendatakse sõnad „2021. a veebruari eest tasutud“ sõnadega
„Maksu- ja Tolliametile esitatud 2021. a veebruari eest tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil
deklareeritud“;
3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi kohaselt ettevõtjale arvutatud toetusele liidetakse juurde 7/92 toetuse
summast, kui ettevõtja valdab § 4 punktis 3 sätestatud Terviseameti ujulate registris registreeritud
ujulat, veekeskust või basseini.“;
4) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131. Uue majutusettevõtja, spaa ja veekeskuse, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja,
nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja ja
jaekaubanduse ettevõtja toetus
(1) Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja, spaa ja veekeskus,
toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu
teostav ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja, kes on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet perioodi jaanuar 2020. a kuni veebruar 2021. a jääva
kuu eest, võib toetust taotleda, kui ta on nende kuude eest, mil ta on Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet, teinud tööjõumaksude väljamakse nimetatud kuude
aritmeetilise keskmisena vähemalt 800 eurot kuus.
(2) Lõikes 1 nimetatud majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 90 protsenti
2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui majutusettevõtjal või spaal ja
veekeskusel puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot.
(3) Lõikes 1 nimetatud toitlustusettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari
tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui toitlustusettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris
tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot.
(4) Lõikes 1 nimetatud reisiettevõtja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari
tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui reisiettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris
tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot.
(5) Lõikes 1 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldaja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a
veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui nõupidamiste ja messide korraldajal
puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot.
(6) Lõikes 1 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 90
protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui sõitjate muud
maismaavedu teostaval ettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus
3000 eurot.
(7) Lõikes 1 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari
tööjõukuludest, mis korrutatakse kahega. Kui jaekaubanduse ettevõtjal puudusid 2021. a
veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 2000 eurot.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 2–6 kohaselt arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 3000
eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot.
(9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 2000 eurot,
on ettevõtja toetuse suuruseks 2000 eurot.
(10) Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetusele liidetakse juurde 7/92 toetuse summast,
kui ettevõtja valdab § 4 punktis 3 sätestatud Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat,
veekeskust või basseini.“;
5) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse sõnade „toetuse suuruse“ järel sõnaga „ning“;
6) paragrahvi 14 lõikes 3 ja paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse arv „13“ arvuga „131“;
7) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgimises sõnastuses:
„6. peatükk
Määruse rakendamine
§ 23. Rakendussätted
(1) Määruse § 7 lõike 5 punkti 1, § 7 lõike 7, § 7 lõike 11, § 8 lõike 5 punkti 1, § 8 lõike 7, § 9
lõike 5 punkti 1, § 9 lõike 7, § 10 lõike 5 punkti 1, § 10 lõike 7, § 12 lõike 5 punkti 1, § 12 lõike
7, § 13 lõike 5 punkti 1 ja § 13 lõike 7 2021. aasta juulis vastuvõetud redaktsiooni kohaldatakse
tagasiulatuvalt alates 25. aprillist 2021. a.
(2) Lõikes 1 nimetatust tulenevalt uuendab EAS enne nimetatud redaktsioonide vastuvõtmist
esitatud taotluste menetlused ilma taotleja täiendava taotluseta, muudab vajadusel taotluse
rahuldamise otsuseid ja kannab toetuse saanud ettevõtjatele täiendava toetuse 25 tööpäeva jooksul
käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates.
(3) Määruse 2021. aasta juulis vastuvõetud redaktsiooni alusel avatud taotlusvoorust toetuse
taotlemisele ei kohaldata §-e 7–13.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Talving
asekantsler kantsleri ülesannetes
19.07.2021
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate
toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate
piirangutega“ muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kehtestas oma 21.04.2021. a määrusega nr 16
„Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate
piirangutega“ (edaspidi määrus nr 16) ettevõtjate täiendavad toetamise tingimused. Tegemist
ei ole üldise kriisitoetusega, vaid eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist
kiiremaks väljumiseks piirangute leevenemisel ja majanduse taastumisel. Määrusega nr 16
kehtestati tingimused ettevõtjate tegevuskulude osaliseks toetamiseks kolmel kuul (märts kuni
mai 2021. a) ehk ajaks, mil Vabariigi Valitsuse 19.08.2021. a korraldusega „COVID-19 haiguse
leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ olid kehtestatud ettevõtjate tegevusele
täiendavad piirangud (ettevõtjad olid Vabariigi Valitsuse korralduse alusel suletud või 2021. a
märtsis, aprillis ja mais kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud). Toetusmeetme
sihtgruppideks olid ülaltoodust tulenevalt majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, spaad,
veekeskused, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse pakkujad,
sõitjate muu maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad.
Tulenevalt olukorrast, kus määrusest tulenevad toetuse vahendid on osaliselt kasutamata, kuid
kriisist enim kannatanud sektorite ettevõtjad vajavad endiselt kriisist väljumiseks tuge, on
oluline jätkata ettevõtjate kriisitoetuse meetmega. Täpsema toetamise viisi ja vajaduste osas on
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konsulteerinud sektori peamiste liitude ja
partneritega. Saadud tagasiside kohaselt (ettepanekud esitasid Eesti Hotellide ja Restoranide
Liit, Eesti Spaa Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Kaupmeeste Liit, Maaturismi Ühing, Eesti
Turismifirmade Liit) peeti kõige olulisemaks kasutada toetusvahendite jääki koheselt, andes
kriisist enim kannatanud ettevõtjatele täiendavat toetust määruse nr 16 raames, kuna varasemad
toetused ei ole katnud piisavalt kriisi vältel tekkinud kulusid.
Käesoleva määrusega viiakse toetustingimustesse sisse muudatused, mis võimaldavad
pikendada toetuse maksmisel aluseks võetavat ajaperioodi spaadele ja veekeskustele 7
kalendripäeva võrra veebruaris (22.–28.02.) 2021. a, kuna spaadele ja veekeskustele kehtestati
piirang sulgemise näol varem kui teistele sektoritele. Toetuse maksmisel aluseks võetava
perioodi pikendamine veebruari 7 päeva eest ei puuduta teisi määruses nimetatud sihtgruppide
ettevõtjaid, sest neile kehtisid piirangud alates märtsist 2021. a ja neile on vastava perioodi eest
toetusmeetmed arvestatud ja välja makstud.
Samuti muudetakse toetuse üldisi tingimusi soodsamaks kõigile sihtrühmadele ajatatud
maksude osas ning uute ettevõtjate toetamiseks, mille esmane käibe tekkimise aeg on alates
01.01.2020.
1
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja
tarbimiskeskkonna osakonna õigusnõunik Merike Koppel (e-post:
[email protected],
tel: 625 6411), juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected], tel:
7153403).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kuuest punktist, mille põhisisuks on:
1) toetussummade suurendamine selliselt, et toetuse arvestamisel võetakse arvesse mitte
ainult tasutud, vaid ka deklareeritud tööjõukulud. Sisuliselt tähendab see, et muudetakse
toetuse suuruse arvutamise tingimusi ja hinnanguliselt 150 ettevõtjal suureneb määruse
nr 16 alusel saadud toetuse summa. Muudatus puudutab kõiki määruse sihtgruppe, v.a
turismiteenuse pakkujad, kelle toetuse suurus polnud määruses nr 16 seotud
tööjõumaksudega. Määrusega ei muudeta toetusele kvalifitseerumise aluseid, vaid
ainult toetuse summa arvutamise aluseid, mistõttu muudatusest tuleneva summa arvutab
ja kannab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) toetuse saajatele
automaatselt ja täiendavat taotlusvooru selle kohta ei avata;
2) uue toetuse liigi loomine ettevõtjatele, mille esmane käibe Maksu- ja Tolliametile
deklareerimise aeg on alates jaanuari 2020. a eest või hiljem. Muudatus puudutab kõiki
määruse sihtgruppe, v.a turismiteenuse pakkujad, kelle toetus polnud ka siiani määruse
nr 16 alusel seotud käibemaksukohustuslaseks olemise või tegevuse alguse ajaga. EAS
korraldab toetuse saamiseks uue taotlusvooru;
3) toetuse arvestamise aluste muutmine ja toetussummade suurendamine selliselt, et
Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini valdava
ettevõtja toetus võtaks arvesse seda, et tegevuspiirangud hõlmasid ka ajaperioodi 22.–
28. veebruar 2021. a. Sisuliselt tähendab see toetuse suurenemist 7/92 võrra (täiendavalt
seitsme päeva kohta makstava toetuse summa suhe märts kuni mai 2021. a ehk 92 päeva
kehtinud piirangutesse). Muudatus puudutab majutuse, spaa ja veekeskuse sihtgruppe,
kes valdavad Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini.
Täpsemalt on eelnõuga tehtavad muudatused järgnevad:
Punktidega 1 ja 4 luuakse määrusesse nr 16 uus toetuse liik: uue majutusettevõtja, spaa ja
veekeskuse, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate
muud maismaavedu teostava ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja toetus. Tegemist on
toetusega, mida saab taotleda majutusettevõtja, spaa, veekeskus, toitlustusettevõtja,
reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja
ja jaekaubanduse ettevõtja, kes vastab järgmistele tingimustele:
1) isik on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareerinud
käivet perioodi eest jaanuar 2020. a või hiljem kuni veebruari 2021 eest ja
2) isik on kuude eest, mil ta on Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel
deklareerinud käivet, teinud tööjõumakse väljamakse nimetatud kuude aritmeetilise
keskmisena vähemalt 800 eurot kuus. Ehk siis arvesse lähevad tööjõumaksude summad, mis on
käibe deklareerimise kuul tasutud, mitte Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonidel
deklareeritud.
Määrus nr 16 nägi siiani käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust ettevõtjatele, kelle
tegutsemise alguse aeg (esmakande aeg äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris) on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem võimaluse toetust taotleda, kui isik on perioodi
2
tegutsemise alguse ajast (esmakande aeg äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registris) kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt
vähemalt 800 eurot. Seetõttu polnud uutel ettevõtjatel, kellel tegutsemise algusajal oli küll
olemas teatud tegevuse käivitamisega seotud käive, kuid puudusid tööjõumaksud nimetatud
suuruses, võimalus toetust taotleda. Siin võib näitena tuua uued hotellid ja restoranid, kellel on
seadmete ja sisustuse muretsemisest, ruumide rentimisest jne tekkinud käive, kuid tegevuse
alustamise perioodil pole veel palgatud tööjõudu, kellele teostataks regulaarseid tööjõukulude
väljamakseid. Sellistele ettevõtjatele luuakse täiendav toetuse liik ja arvesse võetakse tegelik
esmakordne käibe Maksu- ja Tolliametile deklareerimise aeg ning tööjõumaksude suurus nende
kuude eest, mille eest on isik deklareerinud käivet. Muudatus võimaldab maksta toetust
ettevõtjatele, mis asusid tegutsema COVID-19 kriisi ajal või vahetult enne seda ning
suurendatakse nende jätkusuutlikkust tegevuse jätkamiseks kriisi järgselt.
Arvesse võetakse käive, mis on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud
käibedeklaratsioonidel deklareeritud perioodi jaanuar 2020. a kuni veebruar 2021. a jääva kuu
eest. Samuti võetakse arvesse nimetatud perioodil nende kuude eest, mille kohta deklareeriti
käivet, tasutud tööjõumaksud. Selline lähenemine on seotud piirangute algusajaga märtsis 2021.
a ja üldise määruse nr 16 loogikaga tuvastada toetuse saamise eeldusena isiku jätkusuutlikkus
vahetult 2021. a märtsis alanud piirangute eel. Sarnaselt kehtivas määruses tooduga lähtutakse
tasutud tööjõumaksude arvesse võtmisel järgnevast:
- kui ettevõtja maksab nt veebruaris tehtud töö eest töötasu välja veebruarikuu jooksul,
tekib tööjõumaksude deklareerimise kohustus järgmise kuu 10-ndaks päevaks, s.o 10.
märtsiks;
- samas, kui ettevõtja maksab nt veebruaris tehtud töö eest töötasu välja märtsi alguses,
deklareerib ettevõtja tööjõumaksud järgmise kuu ehk aprilli 10-ndaks kuupäevaks;
- kuna ei ole võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, milliste ettevõtjate puhul oleks vaja
võtta aluseks veebruari TSD andmed (kui töötasu väljamakse toimub töötegemise kuul
ehk veebruaris) ja milliste ettevõtjate puhul märtsi TSD andmed (kui töötasu väljamakse
toimub töötegemise kuule järgneval kuul ehk märtsis), tuleb taotlusvormis see info
taotlejal endal määrata, millise kuu TSD-l on ta veebruaris tehtud tööga seotud
tööjõumaksud deklareerinud ning vastava info alusel väljastab taotluse menetlemiseks
vajalikud andmed Maksu- ja Tolliamet.
Analoogselt toimitakse ka käibedeklaratsioonidega – kuna käibe deklareerimise kohustus on
ettevõtjal käibe tekkimisele järgneval kuul, siis nt veebruari kuu eest tekkinud käive kajastub
veebruari käibedeklaratsioonil, mille esitamise tähtaeg on 20. märtsil.
Uue toetuse liigi kohase toetuse suurus ja arvutamise alused on samad kui määruse nr 16 §-de
7–10, 12 ja 13 kohaselt makstavate toetuste liikide puhul (täpsemalt nimetatud §-de lõiked 7, 8
ja 10). Lisandunud on § 131 lõikes 10 toodud erand ujulat, veekeskust või basseini valdavatele
majutusasutustele, spaadele ja veekeskustele. Sarnane erand lisatakse eelnõuga ka määruse § 7
lõikesse 11 (eelnõu punkt 3) ja selle eesmärgiks on majutusasutustele, spaadele ja veekeskustele
maksta täiendavat toetust 7 päeva eest, mil neile kehtis sulgemise piirang veebruaris 2021. a.
Määruses nr 16 kehtestatud toetuste suuruse aluseks oli lähtekoht, et toetatakse ettevõtja
tegevust 2021. a märtsis, aprillis ja mais ehk perioodil, mil Eestis kehtisid isikute tegevusele
täiendavad piirangud. Kuna ujulate, veekeskuste ja basseinide piirangud jõustusid aga 7 päeva
varem (22.–28. veebruar 2021. a), on põhjendatud suurendada neid valdavate isikute toetust
nimetatud aja võrra. Toetuse suurendamisel võetakse aluseks märtsi kuni aprilli 92 päeva kohta
makstud toetuse suurus, mille põhjal leitakse seitsmele päevale vastava toetuse suurus. Juhul
kui lõike 8 kohaselt on isikule toetust makstud summas 3000 eurot, arvestatakse täiendav toetus
7 päeva eest nimetatud summast.
3
Uue toetuse saamisele kohaldatakse määruse nr 16 §-i 14 ja EAS korraldab toetuse taotlemiseks
uue taotlusvooru. Toetuse liigi rahastamise eelarve kinnitab ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaminister oma käskkirjaga. Arvestada tuleb, et määruse nr 16 § 14 lõike 6
kohaselt võib üks isik saada vaid ühe määruse nr 16 §-s 6 sätestatud toetuse. Seega määruse nr
16 alusel juba toetust saanud ettevõtjad ei saa uut toetust taotleda. Punktiga 7 täiendatakse
määrust nr 16 ka rakendussättega, milles õigusselguse huvides sätestatakse üheselt, et uue
korraldatava taotlusvooru raames toetuse taotlemisele ei kohaldata §-e 7–13 ehk uus taotlusvoor
puudutab vaid uut lisandunud toetuse liiki.
Punktis 2 sisalduvate muudatustega nähakse ette käibemaksukohuslasest ettevõtja toetuse
arvutamise aluste muudatus, mille kohaselt toetussumma arvutamisel võetakse arvesse mitte
ainult 2021. a veebruari eest tasutud, vaid ka Maksu- ja Tolliametile esitatud 2021. a veebruari
eest tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil deklareeritud tööjõumaksud. Sellest tulenevalt on
ettevõtjatel, kelle maksud olid ajatatud, õigus saada toetust suuremas summas. Kui seni
deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksude summat toetuse suuruse arvutamisel arvesse ei
võetud, said paljud ettevõtjad toetust määruse §-de 7-10, 12 ja 13 lõike 8 alusel kui isikud, kes
pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest. Muudatus võimaldab isikutel, kes olid 2021.
a veebruari tööjõumaksud deklareerinud, kuid ajatanud, toetust saada samade paragrahvide
lõigete 5 ja 7 alusel.
Muudatusega seoses ei muudeta toetusele kvalifitseerimise aluseid ja lähtutakse endiselt
ettevõtja tasutud tööjõumaksudest. Toetusele kvalifitseerimisel vaadeldi pikema perioodi
jooksul deklareeritud tööjõumakse, mille osas on eeldus, et need on jooksvalt ettevõtja poolt
tasutud ja mis näitavad, et tegu on reaalselt ja igapäevaselt tegutseva ja jätkusuutliku
ettevõtjaga. Riik soovib jätkuvalt toetada ettevõtjaid, kes jooksvalt oma maksukohustusi
täidavad. Ka oli määruses nr 16 toodud tasutud tööjõumaksude näol tegu minimaalse
tööjõumaksukohustusega (800 eurot tööjõumaksude tasumist kuus tähendab, et ettevõtjal on
ligikaudu üks 1600-eurose palgaga ehk umbes keskmise palgaga töötaja). Sealjuures võib
ettevõtja palgafond olla suurem, kuid toetuse saamiseks piisab, kui tööjõumaksude tasumise
kohustus on täidetud nimetatud osas. Kogu palgafondi osas tööjõumaksude tasumine toetuse
saamise eelduseks pole. Muudatuse tegemisel võetakse aga arvesse, et veebruari 2021. a palk
deklareeriti ja tasuti juba ajal, mil piirangud olid vahetult kehtima hakanud ja see tekitas
ettevõtjate jaoks otsese vajaduse ajatada jooksvate kulude katmine pikemale perioodile ehk
leida kiireid ajutisi lahendusi kulude hajutamiseks. Ka määrusega nr 16 loodud toetuste eesmärk
oli aidata ettevõtjatel katta neid kulusid olukorras, kus äritegevus oli peatunud. Lisaks pakkus
riik võimalust ajatada maksuvõlg 100%-lise intressisoodustusega. Seega oli maksude ajatamine
tingitud piirangutest ja pole põhjendatud nö karistada ettevõtjaid, kes jätkusuutlikkuse
tagamiseks sellist võimalust kasutasid, toetuse suuruse vähendamisega.
Kuna toetuste taotlemise aluseid ja toetuse saamiseks kvalifitseerimise tingimusi ei muudeta,
ei muutu toetuse saajate ring ning täiendava taotlusvooru korraldamine lisatoetuse saamiseks
pole vajalik ega põhjendatud. Punktiga 7 lisatakse määrusesse nr 16 rakendussätted, milles
sätestatakse, et punktis 2 toodud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt juba toimunud
taotlusvoorudele ja EAS muudab juba tehtud toetuse otsuseid (suurendab toetuse summat) ilma
taotleja täiendava taotluseta ja kannab toetuse saanud ettevõtjatele täiendava toetuse 25
tööpäeva jooksul käesoleva eelnõuga määrusesse nr 16 tehtavate muudatuste jõustumisest
arvates.
4
Punktis 3 sisalduvate muudatustega sätestatakse ettevõtjatele, kes valdasid Terviseameti
ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini, täiendav toetussumma 7
kalendripäeva kohta veebruaris (22.–28.02.) 2021. a. Määruses nr 16 kehtestatud toetuste
suuruse aluseks oli lähtekoht, et toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis, aprillis ja mais
ehk perioodil, mil Eestis kehtisid isikute tegevusele täiendavad piirangud. Kuna ujulate,
veekeskuste ja basseinide piirangud jõustusid aga 7 päeva varem, on põhjendatud suurendada
neid valdavate ettevõtjate toetust nimetatud aja võrra. Toetuse suurendamisel võetakse aluseks
märtsi kuni aprilli 92 päeva kohta makstud toetuse suurus, mille põhjal leitakse seitsmele
päevale vastava toetuse suurus. Juhul kui lõike 10 kohaselt on isikule toetust makstud summas
3000 eurot, arvestatakse täiendav toetus 7 päeva eest nimetatud summast. Ka sellele
muudatusele kohalduva punktiga 7 lisatavad rakendussätted, milles sätestatakse, et muudatusi
kohaldatakse tagasiulatuvalt juba toimunud taotlusvoorudele ja EAS muudab juba tehtud
toetuse otsuseid (suurendab toetuse summat) ilma taotleja täiendava taotluseta ja kannab toetuse
saanud ettevõtjatele täiendava toetuse 25 tööpäeva jooksul käesoleva eelnõuga määrusesse nr
16 tehtavate muudatuste jõustumisest arvates. Lisaks spaadele ja veekeskustele kohaldub see
muudatus ka ujulat, veekeskust või basseini valdavale majutusettevõtjale, kuna 22.-28.02.2021
kehtisid tema suhtes samad piirangud.
Punktides 5 ja 6 esitatud muudatused on tehnilised ja seotud puuduva sõna lisamisega § 14
lõikesse 1 ja §-i 131 lisandumisega määrusesse.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi
Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks
praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19
raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse
COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut.
Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse
vastuvõtmisest. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega
teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–
78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1–
18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember
2019. a. Leevendus on tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele.
4. Määruse mõjud
Määruse eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt piirangutest mõjutatud ettevõtjate
ning turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust
tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama
saamisel, toetab ettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning
rahvusvahelise reisimise taastumisel. Ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt
säilitada sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti.
Muudatustest mõjutatud isikute hinnangulised arvud on järgmised:
- deklareeritud, kuid ajatatud maksudega seotud muudatus puudutab 148 ettevõtjat;
- eelnõuga loodav nö uue ettevõtja toetus puudutab hinnanguliselt 50 ettevõtjat;
5
- spaadele ja veekeskustele makstav lisatoetus 7 päeva eest puudutab hinnanguliselt 40
ettevõtjat.
5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele
Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid
ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii füüsilisest isikust ettevõtjad, väikese kui
keskmise suurusega ettevõtjad.
6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
2021. aasta riigieelarves on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
eelarves 25 miljonit eurot turismisektori toetuspaketiks ja 19 miljonit eurot erakorraliseks
ettevõtluse toetuspaketiks. Nimetatud vahenditest oli 19.07.2021 seisuga otsuseid tehtud 34,7
miljoni euro ulatuses, mis teeb vahendite jäägiks eeldatavalt umbes 8,89 miljonit eurot (täpne
jääk selgub pärast veel menetluses olevate toetuse taotluste ja vaiete lahendamist). Käesoleva
eelnõuga tehtavatest muudatustest kaasnevad kulud kaetakse nimetatud vahendite arvelt.
Lisaks, arvestades et määrusele nr 16 eelnenud kriisimeetme, mis oli kehtestatud
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021. a määrusega nr 2 „Turismiga seotud
majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga“ (edaspidi määrus nr 2) vahendeid ei jätkunud piisaval hulgal (taotlused ületasid
eraldatud eelarvet ca 40% ulatuses), on ettevõtjatel ootus täiendavaks piirangutest tingitud
kulude katmiseks nimetatud määruse raames. Seetõttu kasutatakse 2021. aasta riigieelarve
vahendite jääki ka määrusega nr 2 loodud kriisimeetme toetuse saajate täiendavaks toetamiseks.
Samuti kasutatakse vahendite jääki Kultuuriministeeriumi kriisimeetme „COVID-19 haigust
põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorraline abi
elamuskeskuste pidajatele ning konverentside ja teiste selliste ürituste korraldamiseks
kasutatavate hoonete valdajatele“ ületaotlemisest tingitud vahendite puudujäägi osaliseks
katmiseks. Nimetatud muudatuse eelduseks on vahendite tõstmine Kultuuriministeeriumi
eelarvesse.
Täpne vahendite jaotus määruse nr 16 muudatuste, määruse nr 2 toetuste lisarahastamise ja
Kultuuriministeeriumi eelarvesse suunamise vahel selgub pärast vahendite lõpliku jäägi
selgumist ja analüüside läbiviimist.
7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Määrust on võimalik rakendada pärast Euroopa Komisjoni
vastavat riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest.
8. Määruse kooskõlastamine
Määruse eelnõu ei vaja täiendavat kooskõlastamist, toetuse suuruse arvutamise tingimuste
muudatused ja toetuse kasutamata vahendite (mais avatud taotlusvoorude ülejääk) kasutamise
kiitis Vabariigi Valitsus heaks 15.07.2021. a.
Toetuse sihtgrupid ja toetuse tingimuste loogika on eelnevalt kooskõlastatud erinevate sektorite
esindajatega. Toetusmeetmete muutmise väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Hotellide ja
6
Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioon, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Konverentsibüroo.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
7