dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ministri määrusAvalik

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega" muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 21. juuli 2021
Viit
46
Registreeritud
21. juuli 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-18/S Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-18/2021
Vastutaja
Kati Kikas

Failid

  • 📎46 21.07.2021 Ministri määrus.asice707 KB

Sisu (failidest)

MÄÄRUS 21.07.2021 nr 46 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega" muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. aprilli 2021. a määruses nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) uue majutusettevõtja, spaa ja veekeskuse, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja toetus.“; 2) paragrahv 7 lõike 5 punktis 1, § 7 lõikes 7, § 8 lõike 5 punktis 1, § 8 lõikes 7, § 9 lõike 5 punktis 1, § 9 lõikes 7, § 10 lõike 5 punktis 1, § 10 lõikes 7, § 12 lõike 5 punktis 1, § 12 lõikes 7, § 13 lõike 5 punktis 1 ja § 13 lõikes 7 asendatakse sõnad „2021. a veebruari eest tasutud“ sõnadega „Maksu- ja Tolliametile esitatud 2021. a veebruari eest tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil deklareeritud“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi kohaselt ettevõtjale arvutatud toetusele liidetakse juurde 7/92 toetuse summast, kui ettevõtja valdab § 4 punktis 3 sätestatud Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: „§ 131. Uue majutusettevõtja, spaa ja veekeskuse, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja toetus (1) Käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust majutusettevõtja, spaa ja veekeskus, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja, kes on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet perioodi jaanuar 2020. a kuni veebruar 2021. a jääva kuu eest, võib toetust taotleda, kui ta on nende kuude eest, mil ta on Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet, teinud tööjõumaksude väljamakse nimetatud kuude aritmeetilise keskmisena vähemalt 800 eurot kuus. (2) Lõikes 1 nimetatud majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui majutusettevõtjal või spaal ja veekeskusel puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. (3) Lõikes 1 nimetatud toitlustusettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui toitlustusettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. (4) Lõikes 1 nimetatud reisiettevõtja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui reisiettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. (5) Lõikes 1 nimetatud nõupidamiste ja messide korraldaja toetuse suurus on 60 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui nõupidamiste ja messide korraldajal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. (6) Lõikes 1 nimetatud sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja toetuse suurus on 90 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kolmega. Kui sõitjate muud maismaavedu teostaval ettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 3000 eurot. (7) Lõikes 1 nimetatud jaekaubanduse ettevõtja toetuse suurus on 70 protsenti 2021. a veebruari tööjõukuludest, mis korrutatakse kahega. Kui jaekaubanduse ettevõtjal puudusid 2021. a veebruaris tööjõukulud, on tema toetuse suurus 2000 eurot. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 2–6 kohaselt arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 3000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 3000 eurot. (9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt arvestatud toetuse suurus on väiksem kui 2000 eurot, on ettevõtja toetuse suuruseks 2000 eurot. (10) Majutusettevõtja ning spaa ja veekeskuse toetusele liidetakse juurde 7/92 toetuse summast, kui ettevõtja valdab § 4 punktis 3 sätestatud Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini.“; 5) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse sõnade „toetuse suuruse“ järel sõnaga „ning“; 6) paragrahvi 14 lõikes 3 ja paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse arv „13“ arvuga „131“; 7) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgimises sõnastuses: „6. peatükk Määruse rakendamine § 23. Rakendussätted (1) Määruse § 7 lõike 5 punkti 1, § 7 lõike 7, § 7 lõike 11, § 8 lõike 5 punkti 1, § 8 lõike 7, § 9 lõike 5 punkti 1, § 9 lõike 7, § 10 lõike 5 punkti 1, § 10 lõike 7, § 12 lõike 5 punkti 1, § 12 lõike 7, § 13 lõike 5 punkti 1 ja § 13 lõike 7 2021. aasta juulis vastuvõetud redaktsiooni kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 25. aprillist 2021. a. (2) Lõikes 1 nimetatust tulenevalt uuendab EAS enne nimetatud redaktsioonide vastuvõtmist esitatud taotluste menetlused ilma taotleja täiendava taotluseta, muudab vajadusel taotluse rahuldamise otsuseid ja kannab toetuse saanud ettevõtjatele täiendava toetuse 25 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi jõustumisest arvates. (3) Määruse 2021. aasta juulis vastuvõetud redaktsiooni alusel avatud taotlusvoorust toetuse taotlemisele ei kohaldata §-e 7–13.“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving asekantsler kantsleri ülesannetes 19.07.2021 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.04.2021. a määruse nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister kehtestas oma 21.04.2021. a määrusega nr 16 „Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega“ (edaspidi määrus nr 16) ettevõtjate täiendavad toetamise tingimused. Tegemist ei ole üldise kriisitoetusega, vaid eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks piirangute leevenemisel ja majanduse taastumisel. Määrusega nr 16 kehtestati tingimused ettevõtjate tegevuskulude osaliseks toetamiseks kolmel kuul (märts kuni mai 2021. a) ehk ajaks, mil Vabariigi Valitsuse 19.08.2021. a korraldusega „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ olid kehtestatud ettevõtjate tegevusele täiendavad piirangud (ettevõtjad olid Vabariigi Valitsuse korralduse alusel suletud või 2021. a märtsis, aprillis ja mais kehtivatest piirangutest otseselt mõjutatud). Toetusmeetme sihtgruppideks olid ülaltoodust tulenevalt majutusettevõtjad, toitlustusettevõtjad, spaad, veekeskused, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse pakkujad, sõitjate muu maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad. Tulenevalt olukorrast, kus määrusest tulenevad toetuse vahendid on osaliselt kasutamata, kuid kriisist enim kannatanud sektorite ettevõtjad vajavad endiselt kriisist väljumiseks tuge, on oluline jätkata ettevõtjate kriisitoetuse meetmega. Täpsema toetamise viisi ja vajaduste osas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konsulteerinud sektori peamiste liitude ja partneritega. Saadud tagasiside kohaselt (ettepanekud esitasid Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Spaa Liit, Eesti Konverentsibüroo, Eesti Kaupmeeste Liit, Maaturismi Ühing, Eesti Turismifirmade Liit) peeti kõige olulisemaks kasutada toetusvahendite jääki koheselt, andes kriisist enim kannatanud ettevõtjatele täiendavat toetust määruse nr 16 raames, kuna varasemad toetused ei ole katnud piisavalt kriisi vältel tekkinud kulusid. Käesoleva määrusega viiakse toetustingimustesse sisse muudatused, mis võimaldavad pikendada toetuse maksmisel aluseks võetavat ajaperioodi spaadele ja veekeskustele 7 kalendripäeva võrra veebruaris (22.–28.02.) 2021. a, kuna spaadele ja veekeskustele kehtestati piirang sulgemise näol varem kui teistele sektoritele. Toetuse maksmisel aluseks võetava perioodi pikendamine veebruari 7 päeva eest ei puuduta teisi määruses nimetatud sihtgruppide ettevõtjaid, sest neile kehtisid piirangud alates märtsist 2021. a ja neile on vastava perioodi eest toetusmeetmed arvestatud ja välja makstud. Samuti muudetakse toetuse üldisi tingimusi soodsamaks kõigile sihtrühmadele ajatatud maksude osas ning uute ettevõtjate toetamiseks, mille esmane käibe tekkimise aeg on alates 01.01.2020. 1 Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna õigusnõunik Merike Koppel (e-post: [email protected], tel: 625 6411), juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (e-post: [email protected], tel: 7153403). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest punktist, mille põhisisuks on: 1) toetussummade suurendamine selliselt, et toetuse arvestamisel võetakse arvesse mitte ainult tasutud, vaid ka deklareeritud tööjõukulud. Sisuliselt tähendab see, et muudetakse toetuse suuruse arvutamise tingimusi ja hinnanguliselt 150 ettevõtjal suureneb määruse nr 16 alusel saadud toetuse summa. Muudatus puudutab kõiki määruse sihtgruppe, v.a turismiteenuse pakkujad, kelle toetuse suurus polnud määruses nr 16 seotud tööjõumaksudega. Määrusega ei muudeta toetusele kvalifitseerumise aluseid, vaid ainult toetuse summa arvutamise aluseid, mistõttu muudatusest tuleneva summa arvutab ja kannab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) toetuse saajatele automaatselt ja täiendavat taotlusvooru selle kohta ei avata; 2) uue toetuse liigi loomine ettevõtjatele, mille esmane käibe Maksu- ja Tolliametile deklareerimise aeg on alates jaanuari 2020. a eest või hiljem. Muudatus puudutab kõiki määruse sihtgruppe, v.a turismiteenuse pakkujad, kelle toetus polnud ka siiani määruse nr 16 alusel seotud käibemaksukohustuslaseks olemise või tegevuse alguse ajaga. EAS korraldab toetuse saamiseks uue taotlusvooru; 3) toetuse arvestamise aluste muutmine ja toetussummade suurendamine selliselt, et Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini valdava ettevõtja toetus võtaks arvesse seda, et tegevuspiirangud hõlmasid ka ajaperioodi 22.– 28. veebruar 2021. a. Sisuliselt tähendab see toetuse suurenemist 7/92 võrra (täiendavalt seitsme päeva kohta makstava toetuse summa suhe märts kuni mai 2021. a ehk 92 päeva kehtinud piirangutesse). Muudatus puudutab majutuse, spaa ja veekeskuse sihtgruppe, kes valdavad Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini. Täpsemalt on eelnõuga tehtavad muudatused järgnevad: Punktidega 1 ja 4 luuakse määrusesse nr 16 uus toetuse liik: uue majutusettevõtja, spaa ja veekeskuse, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostava ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja toetus. Tegemist on toetusega, mida saab taotleda majutusettevõtja, spaa, veekeskus, toitlustusettevõtja, reisiettevõtja, nõupidamiste ja messide korraldaja, sõitjate muud maismaavedu teostav ettevõtja ja jaekaubanduse ettevõtja, kes vastab järgmistele tingimustele: 1) isik on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet perioodi eest jaanuar 2020. a või hiljem kuni veebruari 2021 eest ja 2) isik on kuude eest, mil ta on Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet, teinud tööjõumakse väljamakse nimetatud kuude aritmeetilise keskmisena vähemalt 800 eurot kuus. Ehk siis arvesse lähevad tööjõumaksude summad, mis on käibe deklareerimise kuul tasutud, mitte Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonidel deklareeritud. Määrus nr 16 nägi siiani käibemaksukohustuslasest juriidilisest isikust ettevõtjatele, kelle tegutsemise alguse aeg (esmakande aeg äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris) on 1. jaanuaril 2020. a või hiljem võimaluse toetust taotleda, kui isik on perioodi 2 tegutsemise alguse ajast (esmakande aeg äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris) kuni 28. veebruarini 2021. a eest tasunud tööjõumakse igas kalendrikuus keskmiselt vähemalt 800 eurot. Seetõttu polnud uutel ettevõtjatel, kellel tegutsemise algusajal oli küll olemas teatud tegevuse käivitamisega seotud käive, kuid puudusid tööjõumaksud nimetatud suuruses, võimalus toetust taotleda. Siin võib näitena tuua uued hotellid ja restoranid, kellel on seadmete ja sisustuse muretsemisest, ruumide rentimisest jne tekkinud käive, kuid tegevuse alustamise perioodil pole veel palgatud tööjõudu, kellele teostataks regulaarseid tööjõukulude väljamakseid. Sellistele ettevõtjatele luuakse täiendav toetuse liik ja arvesse võetakse tegelik esmakordne käibe Maksu- ja Tolliametile deklareerimise aeg ning tööjõumaksude suurus nende kuude eest, mille eest on isik deklareerinud käivet. Muudatus võimaldab maksta toetust ettevõtjatele, mis asusid tegutsema COVID-19 kriisi ajal või vahetult enne seda ning suurendatakse nende jätkusuutlikkust tegevuse jätkamiseks kriisi järgselt. Arvesse võetakse käive, mis on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeritud perioodi jaanuar 2020. a kuni veebruar 2021. a jääva kuu eest. Samuti võetakse arvesse nimetatud perioodil nende kuude eest, mille kohta deklareeriti käivet, tasutud tööjõumaksud. Selline lähenemine on seotud piirangute algusajaga märtsis 2021. a ja üldise määruse nr 16 loogikaga tuvastada toetuse saamise eeldusena isiku jätkusuutlikkus vahetult 2021. a märtsis alanud piirangute eel. Sarnaselt kehtivas määruses tooduga lähtutakse tasutud tööjõumaksude arvesse võtmisel järgnevast: - kui ettevõtja maksab nt veebruaris tehtud töö eest töötasu välja veebruarikuu jooksul, tekib tööjõumaksude deklareerimise kohustus järgmise kuu 10-ndaks päevaks, s.o 10. märtsiks; - samas, kui ettevõtja maksab nt veebruaris tehtud töö eest töötasu välja märtsi alguses, deklareerib ettevõtja tööjõumaksud järgmise kuu ehk aprilli 10-ndaks kuupäevaks; - kuna ei ole võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, milliste ettevõtjate puhul oleks vaja võtta aluseks veebruari TSD andmed (kui töötasu väljamakse toimub töötegemise kuul ehk veebruaris) ja milliste ettevõtjate puhul märtsi TSD andmed (kui töötasu väljamakse toimub töötegemise kuule järgneval kuul ehk märtsis), tuleb taotlusvormis see info taotlejal endal määrata, millise kuu TSD-l on ta veebruaris tehtud tööga seotud tööjõumaksud deklareerinud ning vastava info alusel väljastab taotluse menetlemiseks vajalikud andmed Maksu- ja Tolliamet. Analoogselt toimitakse ka käibedeklaratsioonidega – kuna käibe deklareerimise kohustus on ettevõtjal käibe tekkimisele järgneval kuul, siis nt veebruari kuu eest tekkinud käive kajastub veebruari käibedeklaratsioonil, mille esitamise tähtaeg on 20. märtsil. Uue toetuse liigi kohase toetuse suurus ja arvutamise alused on samad kui määruse nr 16 §-de 7–10, 12 ja 13 kohaselt makstavate toetuste liikide puhul (täpsemalt nimetatud §-de lõiked 7, 8 ja 10). Lisandunud on § 131 lõikes 10 toodud erand ujulat, veekeskust või basseini valdavatele majutusasutustele, spaadele ja veekeskustele. Sarnane erand lisatakse eelnõuga ka määruse § 7 lõikesse 11 (eelnõu punkt 3) ja selle eesmärgiks on majutusasutustele, spaadele ja veekeskustele maksta täiendavat toetust 7 päeva eest, mil neile kehtis sulgemise piirang veebruaris 2021. a. Määruses nr 16 kehtestatud toetuste suuruse aluseks oli lähtekoht, et toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis, aprillis ja mais ehk perioodil, mil Eestis kehtisid isikute tegevusele täiendavad piirangud. Kuna ujulate, veekeskuste ja basseinide piirangud jõustusid aga 7 päeva varem (22.–28. veebruar 2021. a), on põhjendatud suurendada neid valdavate isikute toetust nimetatud aja võrra. Toetuse suurendamisel võetakse aluseks märtsi kuni aprilli 92 päeva kohta makstud toetuse suurus, mille põhjal leitakse seitsmele päevale vastava toetuse suurus. Juhul kui lõike 8 kohaselt on isikule toetust makstud summas 3000 eurot, arvestatakse täiendav toetus 7 päeva eest nimetatud summast. 3 Uue toetuse saamisele kohaldatakse määruse nr 16 §-i 14 ja EAS korraldab toetuse taotlemiseks uue taotlusvooru. Toetuse liigi rahastamise eelarve kinnitab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister oma käskkirjaga. Arvestada tuleb, et määruse nr 16 § 14 lõike 6 kohaselt võib üks isik saada vaid ühe määruse nr 16 §-s 6 sätestatud toetuse. Seega määruse nr 16 alusel juba toetust saanud ettevõtjad ei saa uut toetust taotleda. Punktiga 7 täiendatakse määrust nr 16 ka rakendussättega, milles õigusselguse huvides sätestatakse üheselt, et uue korraldatava taotlusvooru raames toetuse taotlemisele ei kohaldata §-e 7–13 ehk uus taotlusvoor puudutab vaid uut lisandunud toetuse liiki. Punktis 2 sisalduvate muudatustega nähakse ette käibemaksukohuslasest ettevõtja toetuse arvutamise aluste muudatus, mille kohaselt toetussumma arvutamisel võetakse arvesse mitte ainult 2021. a veebruari eest tasutud, vaid ka Maksu- ja Tolliametile esitatud 2021. a veebruari eest tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil deklareeritud tööjõumaksud. Sellest tulenevalt on ettevõtjatel, kelle maksud olid ajatatud, õigus saada toetust suuremas summas. Kui seni deklareeritud, kuid tasumata tööjõumaksude summat toetuse suuruse arvutamisel arvesse ei võetud, said paljud ettevõtjad toetust määruse §-de 7-10, 12 ja 13 lõike 8 alusel kui isikud, kes pole maksnud tööjõumakse 2021. a veebruari eest. Muudatus võimaldab isikutel, kes olid 2021. a veebruari tööjõumaksud deklareerinud, kuid ajatanud, toetust saada samade paragrahvide lõigete 5 ja 7 alusel. Muudatusega seoses ei muudeta toetusele kvalifitseerimise aluseid ja lähtutakse endiselt ettevõtja tasutud tööjõumaksudest. Toetusele kvalifitseerimisel vaadeldi pikema perioodi jooksul deklareeritud tööjõumakse, mille osas on eeldus, et need on jooksvalt ettevõtja poolt tasutud ja mis näitavad, et tegu on reaalselt ja igapäevaselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtjaga. Riik soovib jätkuvalt toetada ettevõtjaid, kes jooksvalt oma maksukohustusi täidavad. Ka oli määruses nr 16 toodud tasutud tööjõumaksude näol tegu minimaalse tööjõumaksukohustusega (800 eurot tööjõumaksude tasumist kuus tähendab, et ettevõtjal on ligikaudu üks 1600-eurose palgaga ehk umbes keskmise palgaga töötaja). Sealjuures võib ettevõtja palgafond olla suurem, kuid toetuse saamiseks piisab, kui tööjõumaksude tasumise kohustus on täidetud nimetatud osas. Kogu palgafondi osas tööjõumaksude tasumine toetuse saamise eelduseks pole. Muudatuse tegemisel võetakse aga arvesse, et veebruari 2021. a palk deklareeriti ja tasuti juba ajal, mil piirangud olid vahetult kehtima hakanud ja see tekitas ettevõtjate jaoks otsese vajaduse ajatada jooksvate kulude katmine pikemale perioodile ehk leida kiireid ajutisi lahendusi kulude hajutamiseks. Ka määrusega nr 16 loodud toetuste eesmärk oli aidata ettevõtjatel katta neid kulusid olukorras, kus äritegevus oli peatunud. Lisaks pakkus riik võimalust ajatada maksuvõlg 100%-lise intressisoodustusega. Seega oli maksude ajatamine tingitud piirangutest ja pole põhjendatud nö karistada ettevõtjaid, kes jätkusuutlikkuse tagamiseks sellist võimalust kasutasid, toetuse suuruse vähendamisega. Kuna toetuste taotlemise aluseid ja toetuse saamiseks kvalifitseerimise tingimusi ei muudeta, ei muutu toetuse saajate ring ning täiendava taotlusvooru korraldamine lisatoetuse saamiseks pole vajalik ega põhjendatud. Punktiga 7 lisatakse määrusesse nr 16 rakendussätted, milles sätestatakse, et punktis 2 toodud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt juba toimunud taotlusvoorudele ja EAS muudab juba tehtud toetuse otsuseid (suurendab toetuse summat) ilma taotleja täiendava taotluseta ja kannab toetuse saanud ettevõtjatele täiendava toetuse 25 tööpäeva jooksul käesoleva eelnõuga määrusesse nr 16 tehtavate muudatuste jõustumisest arvates. 4 Punktis 3 sisalduvate muudatustega sätestatakse ettevõtjatele, kes valdasid Terviseameti ujulate registris registreeritud ujulat, veekeskust või basseini, täiendav toetussumma 7 kalendripäeva kohta veebruaris (22.–28.02.) 2021. a. Määruses nr 16 kehtestatud toetuste suuruse aluseks oli lähtekoht, et toetatakse ettevõtja tegevust 2021. a märtsis, aprillis ja mais ehk perioodil, mil Eestis kehtisid isikute tegevusele täiendavad piirangud. Kuna ujulate, veekeskuste ja basseinide piirangud jõustusid aga 7 päeva varem, on põhjendatud suurendada neid valdavate ettevõtjate toetust nimetatud aja võrra. Toetuse suurendamisel võetakse aluseks märtsi kuni aprilli 92 päeva kohta makstud toetuse suurus, mille põhjal leitakse seitsmele päevale vastava toetuse suurus. Juhul kui lõike 10 kohaselt on isikule toetust makstud summas 3000 eurot, arvestatakse täiendav toetus 7 päeva eest nimetatud summast. Ka sellele muudatusele kohalduva punktiga 7 lisatavad rakendussätted, milles sätestatakse, et muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt juba toimunud taotlusvoorudele ja EAS muudab juba tehtud toetuse otsuseid (suurendab toetuse summat) ilma taotleja täiendava taotluseta ja kannab toetuse saanud ettevõtjatele täiendava toetuse 25 tööpäeva jooksul käesoleva eelnõuga määrusesse nr 16 tehtavate muudatuste jõustumisest arvates. Lisaks spaadele ja veekeskustele kohaldub see muudatus ka ujulat, veekeskust või basseini valdavale majutusettevõtjale, kuna 22.-28.02.2021 kehtisid tema suhtes samad piirangud. Punktides 5 ja 6 esitatud muudatused on tehnilised ja seotud puuduva sõna lisamisega § 14 lõikesse 1 ja §-i 131 lisandumisega määrusesse. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni 19.03.2020 teatise „Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu kontekstis“ (ELT C 91 I, 20.3.2020, lk 1-9, edaspidi COVID-19 raamistik) mõttes, mida antakse nimetatud raamistiku osa 3.1 alusel ja sellele kohaldatakse COVID-19 raamistikus ning konkurentsiseaduse §-s 341 sätestatut. Määruse alusel antakse abi alates Euroopa Komisjoni vastava riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes on raskustes ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 Euroopa Liidu aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78), (muudetud komisjoni määrusega (EL) 2017/1084 (ELT L 156, 20.06.2017, lk 1– 18), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 2 punkti 18 mõistes seisuga 31. detsember 2019. a. Leevendus on tehtud mikro- ja väikeettevõtjatele. 4. Määruse mõjud Määruse eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab positiivselt piirangutest mõjutatud ettevõtjate ning turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toimetulekut koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kriisi negatiivsete mõjude ja otsese majandusliku kahjuga hakkama saamisel, toetab ettevõtluse säilimist ja konkurentsivõimet kriisist väljumisel ning rahvusvahelise reisimise taastumisel. Ettevõtjate jätkusuutlikkuse tagamine aitab osaliselt säilitada sektori töökohti ning vähendada seeläbi töötuse kasvu üle Eesti. Muudatustest mõjutatud isikute hinnangulised arvud on järgmised: - deklareeritud, kuid ajatatud maksudega seotud muudatus puudutab 148 ettevõtjat; - eelnõuga loodav nö uue ettevõtja toetus puudutab hinnanguliselt 50 ettevõtjat; 5 - spaadele ja veekeskustele makstav lisatoetus 7 päeva eest puudutab hinnanguliselt 40 ettevõtjat. 5. Määruse eelnõu mõjud läbivatele teemadele Määruse kavandamisel on arvestatud regionaalsuse põhimõtet nii, et abi saajate hulka kuuluksid ettevõtjad üle Eesti. Toetuse saajate sihtgrupis on nii füüsilisest isikust ettevõtjad, väikese kui keskmise suurusega ettevõtjad. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 2021. aasta riigieelarves on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarves 25 miljonit eurot turismisektori toetuspaketiks ja 19 miljonit eurot erakorraliseks ettevõtluse toetuspaketiks. Nimetatud vahenditest oli 19.07.2021 seisuga otsuseid tehtud 34,7 miljoni euro ulatuses, mis teeb vahendite jäägiks eeldatavalt umbes 8,89 miljonit eurot (täpne jääk selgub pärast veel menetluses olevate toetuse taotluste ja vaiete lahendamist). Käesoleva eelnõuga tehtavatest muudatustest kaasnevad kulud kaetakse nimetatud vahendite arvelt. Lisaks, arvestades et määrusele nr 16 eelnenud kriisimeetme, mis oli kehtestatud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021. a määrusega nr 2 „Turismiga seotud majandusharu ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga“ (edaspidi määrus nr 2) vahendeid ei jätkunud piisaval hulgal (taotlused ületasid eraldatud eelarvet ca 40% ulatuses), on ettevõtjatel ootus täiendavaks piirangutest tingitud kulude katmiseks nimetatud määruse raames. Seetõttu kasutatakse 2021. aasta riigieelarve vahendite jääki ka määrusega nr 2 loodud kriisimeetme toetuse saajate täiendavaks toetamiseks. Samuti kasutatakse vahendite jääki Kultuuriministeeriumi kriisimeetme „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevatest piirangutest tingitud erakorraline abi elamuskeskuste pidajatele ning konverentside ja teiste selliste ürituste korraldamiseks kasutatavate hoonete valdajatele“ ületaotlemisest tingitud vahendite puudujäägi osaliseks katmiseks. Nimetatud muudatuse eelduseks on vahendite tõstmine Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Täpne vahendite jaotus määruse nr 16 muudatuste, määruse nr 2 toetuste lisarahastamise ja Kultuuriministeeriumi eelarvesse suunamise vahel selgub pärast vahendite lõpliku jäägi selgumist ja analüüside läbiviimist. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrust on võimalik rakendada pärast Euroopa Komisjoni vastavat riigiabi lubava otsuse vastuvõtmisest. 8. Määruse kooskõlastamine Määruse eelnõu ei vaja täiendavat kooskõlastamist, toetuse suuruse arvutamise tingimuste muudatused ja toetuse kasutamata vahendite (mais avatud taotlusvoorude ülejääk) kasutamise kiitis Vabariigi Valitsus heaks 15.07.2021. a. Toetuse sihtgrupid ja toetuse tingimuste loogika on eelnevalt kooskõlastatud erinevate sektorite esindajatega. Toetusmeetmete muutmise väljatöötamisse olid kaasatud Eesti Hotellide ja 6 Restoranide Liit, Eesti Spaaliit, MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Konverentsibüroo. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 7
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel