16.07.2021
Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja
teabehalduse alused“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
alused“ (edaspidi TKTA määrus) muutmine on tingitud 1. aprillil 2019. a jõustunud riikliku
statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadusega1 avaliku teabe seadusesse
(edaspidi AvTS) sisse viidud muudatusest, millega anti Statistikaametile ülesandeks asuda
andmehalduse valdkonda koordineeriva asutuse rolli. Ühtlasi täiendati seadust volitusnormiga,
mis annab Vabariigi Valitsusele või viimase poolt volitatud ministrile ülesande andmehalduse
täpsemate nõuete ja tingimuste kehtestamiseks.
Andmehaldus on andmekirjelduse ja andmete kvaliteedi, sealhulgas selguse, terviklikkuse ja
õigsuse probleemide lahendamiseks loodud info- ja andmetöötluse protsessidega seotud
otsustusõiguste ja vastutuse süsteem.2 Käesoleva määruse eelnõu eesmärk on parandada
olukord, kus õiguses ei ole reguleeritud andmekirjeldusele ja andmete kvaliteedile esitatavaid
nõudeid. Andmehalduse nõuete rakendamine ja seekaudu andmekvaliteedi parandamine
võimaldab osutada kvaliteetsemaid avalikke teenuseid ning vahetada andmekogude vahel
andmeid sujuvalt ja vähemate vigadega. Ühtlasi saab andmekvaliteedi paranemisel teha
täpsemat ja kvaliteetsemat riiklikku statistikat, paraneb andmete leitavus ja andmete
taaskasutamise võimalused.
TKTA määruse puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse määrusega, mis on andmehalduse
täpsemate nõuete sätestamiseks sobiv õigusakti liik tulenevalt AvTS § 434 lõikes 12 sisalduvast
volitusnormist. Kuigi volitusnorm viitab ka asjaolule, et Vabariigi Valitsus võib konkreetset
ministrit vastava määruse kehtestamiseks volitada, ei ole Vabariigi Valitsus ühelegi ministrile
hetkel seesugust volitust andnud. Ühtlasi on AvTS § 434 lõikes 12 sisalduva volitusnormi
sisustamine Vabariigi Valitsuse määruse abil mõistlikum õiguspraktika, kuna andmehalduse
nõuete täitmine on valitsemisalade ülene kohustus. Täiendavalt defineerib just TKTA määruse
§ 3 lõige 1 „teabehalduse“ termini, teabehalduse korralduse ning selle alategevused, mille üks
alategevus on ka andmehaldus. Andmehalduse kui teabehalduse ühe alategevuse TKTA
määruses reguleerimise kasuks räägib ka asjaolu, et teabehalduse teise alategevuse,
dokumendihalduse, definitsioon ja korraldamisega seotud reeglid sisalduvad samuti just TKTA
määruses.
Määruse eelnõuga luuakse õigusselgus Statistikaametile AvTS §-st 532 tuleneva, andmehalduse
nõuete täitmist puudutava järelevalvepädevuse suhtes. Eelnõu koostamise ajal on
Statistikaametil küll andmehalduse nõuete järgimise üle järelevalvepädevus, kuid ükski
õigusakt ei sisalda andmehalduse nõudeid, mis oleksid piisavalt konkreetsed, et nende järgimise
üle oleks võimalik järelevalvet teostada. Vajadus täpsemate andmehalduse nõuete
kehtestamiseks on aga tingitud senistest valitsemisalade ülestest vajakajäämistest
andmehalduse korraldamisel.
1
Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus. – RT I, 15.03.2019, 2.
2
Ibid. Eelnõu seletuskiri, lk 1.
1
Määruse eelnõu koostasid ja keeletoimetuse tegid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakonna andmete juht Ott Velsberg (tel:
5661 4194, e-post:
[email protected]), sama osakonna IT-õiguse valdkonnajuht Sten
Tikerpe (tel: 639 7645, e-post:
[email protected]) ja IT-õiguse nõunik Kätlin Aren (tel: 625
6382, e-post:
[email protected]) ning Riigi Infosüsteemi Ameti õigusosakonna juht Kristiina
Laanest (tel: 666 8863, e-post:
[email protected]).
Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang (tel: 625 6351, e-post:
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis sisaldab kuut punkti.
Punktiga 1 sõnastatakse määruse preambul ümber selliselt, et selles sisalduks lisaks Vabariigi
Valitsuse seaduse § 27 lõikele 3 ja arhiiviseaduse § 6 lõikele 2 viide ka AvTS § 434 lõikele 12,
milles sisaldub volitusnorm andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste kehtestamiseks.
Punktiga 2 sõnastatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala sätestava paragrahvi 1 lõige
3 selliselt, et määruse 4. peatükis asutusele sätestatu kohalduks kõigile avalikke ülesandeid
täitvatele isikutele, mitte üksnes valitsusasutustele. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt kohalduvad
viidatud sätted üksnes arhiiviseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud alustena kõigile avalikke
ülesandeid täitvatele asutustele ja isikutele. Vajadus sätte muutmiseks tuleneb sellest, et
sarnaselt dokumendihalduse nõuetele peavad ka andmehalduse nõuded rakenduma mitte
üksnes valitsusasutustele, vaid kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele osas, milles nad
vastavaid ülesandeid täidavad. Andmehalduse nõuete järgimise peavad kõnealuse muudatuse
tulemusel järgima kõik andmekogude vastutavad töötlejad. Ühtlasi lihtsustatakse muudatusega
sätte sõnastust.
Punktiga 3 lihtsustatakse määruse paragrahvi 3 lõike 3 sõnastust, mis avab
„dokumendihalduse“ definitsiooni. Sättest jäetakse välja tekstiosa „teabehalduse alategevuse
tähenduses“, sest tegemist on liiasusega. TKTA määruses ei käsitleta „dokumendihaldust“ kui
terminit üheski muus tähenduses, kui juba paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud teabehalduse
alategevusena. Ühtlasi tagatakse muudatusega kõnealuse sätte parem kooskõla juba kehtiva
paragrahvi 3 lõikega 2, mis avab „teabe“ definitsiooni ning loodava paragrahvi 3 lõikega 4, mis
avab „andmehalduse“ definitsiooni.
Punktiga 4 täiendatakse TKTA määruse paragrahvi 3 lõikega 4, mis sätestab andmehalduse
kui ühe teabehalduse alategevuse definitsiooni. Andmehalduse definitsiooni kehtestamine on
vajalik esiteks seetõttu, et tegemist ei ole üldtuntud terminiga. Teiseks on tegemist terminiga,
millega seoses soovitakse kehtestada täpsemaid nõudeid ja tingimusi. Kuna tegemist on
määratlemata õigusmõistega, mis ei ole üldtuntud termin, ei ole aga täpsemate nõuete
kehtestamine ega ka nende täitmise üle järelevalve tegemine õigusselgusetuse tõttu võimalik.
Andmehalduse definitsiooni sisustamisel on lähtutud riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe
seaduse muutmise seaduse eelnõu3 seletuskirjas sisaldunud definitsioonist, mida on selguse
huvides lühendatud. Viidatud eelnõu seletuskirja kohaselt on andmehaldus andmete kvaliteedi,
3
Riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus. – RT I, 15.03.2019, 2.
2
selguse, terviklikkuse ja õigsuse probleemide lahendamiseks mõeldud info- ja andmetöötluse
protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteem. Käesolevas eelnõus on
andmehaldust defineerides eesmärgi puhul piirdutud andmete kvaliteedi ja andmekirjelduse4
ajakohasuse tagamisega ning selgust5, terviklikkust ja õigsust ei ole eraldi välja toodud, kuna
eelnõu autorite hinnangul on tegemist terminitega, mis on loetelu kahe elemendi ehk
„kvaliteedi“ ja „andmekirjelduse“ poolt juba kaetud. Andmekvaliteedi kui hinnangu all saab
seejuures mõista määra, mille ulatuses andmete olemasolevad omadused rahuldavad
teadaolevaid või eeldatavaid vajadusi andmete kasutamisel. Ühtlasi on definitsioonist
Andmekaitse Inspektsiooni ettepanekul eemaldatud „infotöötlus“, kuivõrd see dubleerib
definitsioonis juba sisalduvat „andmetöötluse“ mõistet.
Punktiga 5 täiendatakse määrust paragrahviga 161, millega sätestatakse andmehalduse
täpsemad nõuded ja tingimused. Lisatav paragrahv hakkab määruses paiknema teabehalduse
teist alategevust, dokumendihaldust reguleeriva paragrahvi järel ning koosneb kolmest lõikest.
Esimese, kahest punktist koosneva lõikega sätestatakse nõuded, mille täitmise peab asutus
tagama. Mõlemad punktid näevad seejuures ette, et asutus peab dokumenteerima protsessid,
millega tagatakse asutuse poolt peetava andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate
andmete andmekirjelduste terviklikkus ja ajakohasus ning andmekvaliteedi järjepidev
edendamine. Protsessi saab eelnõu kontekstis mõista kui omavahel seotud või omavahelist
mõju avaldavate tegevuste kogumit, mille eesmärk on saavutada teatud tulemus. Asutustele on
teadlikult jäetud vabad käed vastavate protsesside valiku osas. Eelnõu eesmärk on, et asutustes
tekiks süsteemne, eesmärgipärane ja kontrollitav lähenemine andmehaldusele (Vabariigi
Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 2
punktide 1, 4, 6-9 ja § 18 lõike 3 punktide 1 ja 2 täitmiseks), mitte see, et asutused rakendaksid
tingimata andmehalduseks standardse ja ühetaolise protsessi. Siiski annab Statistikaamet
koordineeriva asutusena hiljemalt 31.12.2021 välja juhendi, milles esitatakse ka võimalike
andmehalduse protsesside üksikasjalikud kirjeldused, mille asutused saavad eelnõuga
kehtestatud kohustuste täitmiseks hõlpsasti kasutusele võtta. Asutus peab olema suuteline
andmehalduse dokumenteeritud ja rakendatud protsesse demonstreerima Statistikaametile,
kellele on AvTS alusel antud andmehalduse nõuete täitmise üle järelevalvepädevus.
Lisatava paragrahvi 161 lõike 1 punkti 1 esimeses pooles viidatud sätetes (Vabariigi Valitsuse
28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 2 punktides
1, 4, 6-9) sisalduvad olulised andmekogu üldandmete koosseisuelemendid, milleks on
andmekogu nimi, lühinimi ja nimi inglise keeles (selle olemasolul), andmekogu eesmärk ja
ülesanne, andmekogu vastutava ja volitatud töötleja nimi, andmekogu vastutava ja volitatud
töötleja registrikood, andmekogu asutamise kuupäev ning andmekogu kasutusele võtmise
kuupäev. Säte näeb ette, et andmekogu vastutaval töötlejal tuleb andmekogu haldamisel
dokumenteerida ja rakendada protsess, millega tagatakse ülalkirjeldatud andmekogu
üldandmete koosseisuelementide terviklikkus ja ajakohasus. Sama punkti teises pooles viidatud
sätetes (Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“
§ 18 lõike 3 punktides 1 ja 2) sisalduvad olulised andmekogus töödeldavate andmete
koosseisuelemendid, milleks on andmeobjekti nimetus ja andmeobjekti semantiline kirjeldus
viitena valdkonna terminile. Teisisõnu on tegemist elementidega, mille terviklikkus ja
4
Definitsioon: Andmekirjeldus on kirjeldavate metaandmete kirje või struktuurne hulk, milles kirjelduselementide
ja nendevaheliste seoste kaudu esitatakse kirjeldatava objekti tähendust väljendavat informatsiooni.
5
Termin „selgus“ tuleneb Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedikriteeriumist „clarity“, mis viitab lihtsusele saada
juurdepääs statistikale koos kogu vajamineva informatsiooni ja toega. Kättesaadav:
https://unstats.un.org/unsd/dnss/docs-nqaf/eurostat-esqr_final.pdf (17.02.2021).
3
ajakohasus peab olema riigi infosüsteemi halduse infosüsteemis tagatud kogu andmekogu
elukaare vältel. Kõnealuses punktis sisalduv nõue näeb ette, et vastav protsess peab tagama ka
ülalkirjeldatud, andmekogus töödeldavate andmete koosseisuelementide terviklikkuse ja
ajakohasuse.
Teise punkti kohaselt peab iga vastutav töötleja dokumenteerima ja rakendama asutusesisese
andmekvaliteedi seire- ja haldusprotsessi, mille eesmärk on edendada andmete õigsuse,
täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja ühekordsuse põhimõtete järgimist.6 Selguse huvides
tasub mainida sedagi, et iga andmekogu tarbeks ei ole vajalik omada eraldiseisvat
andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi – piisab ühest universaalsest protsessist, kui see
on piisavalt paindlik, et seda oleks võimalik rakendada kõigi konkreetse asutuse hallatavate
andmekogude puhul. Ühtlasi on võimalik lisatava paragrahvi 161 lõike 1 punktides 1 ja 2
sisalduvate kohustuste täitmiseks luua üks keskne andmehalduse, sh andmekvaliteedi tagamise
protsess.
Lisatava paragrahvi 161 lõike 2 kohaselt annab Statistikaamet juhendeid andmekogu
üldandmete ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete
kvaliteedi tagamiseks. Kuna 2019. aasta 1. aprillil jõustunud AvTS muudatusega sai
Statistikaametist andmehalduse valdkonda koordineeriv asutus ja käesoleva määrusega
kehtestatakse andmehaldusele ka täpsemad nõuded ja tingimused, on andmekogude haldajatel
ootus uuelt koordineerivalt asutustelt andmehalduse nõuete täitmiseks ka juhiseid saada.
Ühtlasi on andmekvaliteedi kui ühe andmehalduse komponendi edendamine üks Statistikaameti
kui andmehalduse koordineerija peamisi ülesandeid, mille käigus tuleb anda asutustele
määruses sätestatud nõuete täitmiseks nii juhendeid kui tuge.
Enne avalikustamist kooskõlastab Statistikaamet vastavad juhendid Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga. Kooskõlastamise peamine eesmärk on tagada, et juhendid
oleksid kooskõlas infoühiskonna arengukavas ja muudes dokumentides sätestatud oluliste
digiriigi arengusuundadega. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kujundab ja
koordineerib Eesti infoühiskonna poliitikat, sealhulgas kujundab andmehaldust puudutavat
poliitikat. Kuna juhenditel on oluline roll mitte üksnes andmehalduse, vaid laiemalt riikliku
andmepoliitika kujundamisel ning juhendid saavad olema alusmaterjaliks, millest asutused
määruses sätestatud nõuete järgimisel lähtuvad, on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumil kui infoühiskonna arendamise valdkonnas poliitikat
kujundaval valitsusasutusel huvi olla ka andmehalduse juhendite andmisel ära kuulatud.
Kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhendid kooskõlastab, avalikustatakse need
lisatava paragrahvi 161 lõike 3 kohaselt Statistikaameti veebilehel.
Punktiga 6 täiendatakse TKTA määruse paragrahvi 18 lõigetega 91 – 93. Lisatav paragrahv 18
lõige 91 sätestab, et eelnõuga TKTA määrusele lisatava paragrahvi 161 lõike 1 punktis 1
sätestatud nõude täitmise peab andmekogu vastutav töötleja tagama hiljemalt 30. juuniks 2022.
a. Antud tähtaeg juhindub riigi andmehalduse tegevuskavas esitatud tähtaegadest ja annab
6
Õ igsus on hinnang selle kohta, mil määral vastavad andmed tegelikkusele. Täielikkus on hinnang, mis
iseloomustab nõutud andmete olemasolu. Ajakohasus on hinnang selle kohta, mil määral andmete värskus ja
kättesaadavus vastab vajadustele ja nõuetele. Reeglipärasus on hinnang, mis iseloomustab, mil määral vastab
andmete formaat ja struktuur etteantud nõuetele. Ühekordsus on hinnang, mis näitab, kas ja mil määral esineb
andmetes duplikaatkirjeid.
4
andmekogude vastutavatele töötlejatele piisava aja protsesside dokumenteerimiseks.7 Lisatav
paragrahv 18 lõige 92 sätestab, et eelnõuga TKTA määrusele lisatava paragrahvi 161 lõike 1
punktis 2 sätestatud nõude täitmise peab andmekogu vastutav töötleja tagama hiljemalt 31.
detsembriks 2022. a. Andmekvaliteedi tagamisega seotud kohustuste puhul rakenduv
paindlikum tähtaeg on peaasjalikult tingitud tõsiasjast, et võrreldes andmekogu üldandmete ja
andmekogus töödeldavate andmete kirjelduste terviklikkuse ja ajakohasuse tagamisega on
andmekvaliteedile asutused praktikas vähem rõhku pannud, millest tulenevalt vajab
andmekvaliteedi tagamisega seotud protsesside dokumenteerimine ja rakendamine rohkem
aega. Ka see tähtaeg juhindub riigi andmehalduse tegevuskavas väljendatud tähtaegadest.
Lisatav paragrahv 18 lõige 93 sätestab, et Statistikaamet avaldab § 161 lõikes 2 nimetatud
juhendid hiljemalt 31. detsembril 2021. a. Selle tähtaja seadmisel on arvestatud
kooskõlastusringil laekunud asutuste tagasisidega, milles väljendus selge ootus Statistikaameti
juhiste suhtes.
Täiendavalt märgime, et 2020. aasta lõpus alustati Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuse Keskuse
koostöös andmehaldurite koolituste läbiviimisega, millega jätkatakse ka 2021. ja 2022. aastal.
Nimetatud koolitustel keskendutakse ka andmekvaliteedi haldamisele ja andmete
kirjeldamisele. Lisaks jätkatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ka teiste
toetavate koolituste läbiviimist. Ühtlasi on alates 2021. aasta teisest poolest planeeritud hakata
pakkuma Statistikaameti toel asutustele ka tuge andmekvaliteedi haldamisel ja andmete
kirjeldamisel. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil plaanis luua e-kursus,
kuidas andmekvaliteeti hallata ja seire- ning haldusprotsessi rakendada.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega, kuid nii regulatiivsel kui
mitteregulatiivsel andmehalduse riiklikul korraldamisel lähtutakse Euroopa Andmestrateegias
sätestatust.8 Konkreetses eelnõus esitatavate muudatusettepanekutega Euroopa
Andmestrateegial siiski otsest seost ei ole.
4. Määruse mõjud
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste korraldusele
Andmehalduse nõuete kehtestamise mõjusid on hinnatud 2019. aasta 1. aprillil jõustunud
riikliku statistika seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu koostamisel ning
käesolev määruse eelnõu selles sisaldunud mõjuhinnangut ei muuda. Määruse eelnõuga ei
muudeta riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi andmekogude alamregistritesse kantavate
andmekogu üld- ega detailandmete koosseisu. Ühtlasi ei looda eelnõuga uusi nõudeid andmete
terviklusele. Toetamaks ja lihtsustamaks andmekogu dokumentatsiooni kooskõlastamisel
andmekirjelduse nõuete järgimist, kavandab Riigi Infosüsteemi Amet andmekirjelduste loomise
ja haldamise töövahendi (RIHAKE) loomist. RIHAKEse arendustööd on planeeritud valmima
2021. aasta lõpus, mis toetab andmekirjelduste ajakohasuse tagamist RIHA keskkonnas.
RIHAKE aitab vähendada manuaalset tööd andmekirjelduste uuendamisel ja seeläbi toetada
7
Andmehalduse tegevuskava. Kättesaadav: https://digiriik.ee/index.php/andmehalduse-tegevuskava/
(17.02.2021)
8
Komisjoni teatis Euroopa parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide
komiteele. Euroopa Andmestrateegia. 19.02.2020. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0066&from=EN (29.03.2020)
5
andmekirjelduste jooksvalt ajakohasena hoidmist. RIHAKEse kasutamine on asutustele
vabatahtlik. Lisaks plaanib Statistikaamet asutustele nõuete täitmisel tuge ning vajalikke
juhiseid pakkuda. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös
Rahandusministeeriumi ning Riigi Tugiteenuste Keskusega alustavad 2020. aasta detsembris
kesksete andmehalduse koolitustega. Plaanis on jätkata koolituste läbiviimisega, sealhulgas viia
läbi uusi täiendavaid koolitusi. Lisaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil
plaanis luua e-kursus, kuidas andmekvaliteeti hallata ja seire- ning haldusprotsessi rakendada.
Asutustele ei kaasne eelnõus sisalduvate muudatustega olulist halduskoormust. Eelnõu mõjul
paraneb andmekogudes andmekvaliteet, mis omakorda võimaldab toetada ühekordset andmete
kogumist ja laiemat andmete (taas)kasutamist andmepõhiste otsuste tegemiseks. Terviklik ja
ajakohane ülevaade andmetest toetab andmemajandust ja efektiivsemat andmete taaskasutust.
Loodav regulatsioon edendab andmehaldust ja sellega seotud ressursside efektiivset kasutamist.
Määrusel on potentsiaalselt oluline positiivne mõju nii riigi kui kohaliku omavalitsuse üksuse
asutuste andmehalduse korraldamisele.
Muid otseseid või kaudseid mõjusid eelnõu kaasa ei too.
5. Eelnõu rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Otsest muudatuste rakendamisega kaasnevat, mõõdetavat tulu on keeruline hinnata. Riigi
andmekogude andmete kvaliteedi parandamine tagab, et tulevikus oleks erinevates
andmekogudes muudatusi lihtsam rakendada, andmeteaduse projekti kergem läbi viia ja
arendada uusi teenuseid, millega kaasneb omakorda arenduskulude kokkuhoid. Andmete
töötlemine ja ühelt asutuselt teisele automaatselt andmete edastamine võimaldab säästa
kuludelt, mida asutused täna andmevahetusel kannavad.
Rahandusministeerium on eelnõu koostamise käigus leidnud, et määruse rakendamiseks ei ole
vajalik suurendada asutustes personaliressurssi. Olemasolevaid eksperte saab vajadusel
koolitada ja neile uued tööülesanded määrata. Eelnõu rakendamise tulemusel vajab
täienduskoolitust hinnanguliselt kahe aasta jooksul vähemalt 100 inimest. Koolitusmaht ühe
töötaja kohta on varieeruv, ulatudes mõnest päevast mõne nädalani. Koolitusi rahastatakse Riigi
Tugiteenuste Keskuse kesksest koolituseelarvest ja digitaalse kirjaoskuse suurendamise
programmist.9 Andmehalduse koolitustega alustati 2020. aasta detsembris. Muid eeldatavaid
kulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu üheks komponendiks on ka rakendussätted, mis annavad
asutustele piisava ettevalmistusaja kehtestatavate nõuete täitmiseks.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti
Linnade ja Valdade Liidule. Ettepanekute ja märkuste tabel on käesolevale seletuskirjale lisatud
(Lisa 1).
9
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/it-oskused-ja-teadmised
6
Lisa 1 – Ettepanekute ja märkuste tabel
Haridus- ja Teadusministeerium
Nr Ettepanek/märkus Selgitus
1. Eelnõu kohaselt § 1 lõige 3 sõnastatakse Arvestatud.
järgmiselt:
„(3) Määruse 4. peatükis ja § 18 lõigetes 6–10 Kuna määruse § 12 lõige 1 ning
asutusele sätestatu kohaldub kõigile avalikke § 15 lõige 1 ja 2 sisalduvad 4.
ülesandeid täitvatele isikutele.“ peatükis, siis sõnastame lõike
järgnevalt: „(3) Määruse 4.
Viidatavad § 18 lõigete 6 ja 7 rakendussätted on peatükis asutusele sätestatu
ajutised ja tuleks asendada viidetega vastavalt § kohaldub kõigile avalikke
12 lõikele 1 ja § 15 lõigetele 1 ja 2. § 18 lõikes 8 ülesandeid täitvatele isikutele“.
on viide § 16 lõikele 13 - see on aga juba kaetud
eelneva viitega määruse 4. peatükile, sest § 16 lg Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
13 asub 4. peatükis. Sama seis on lisatavate muudetud.
lõigetega 91 ja 92 – need on 4. peatüki osad. § 18
lõige 9 - asutus viib oma sisemist töökorraldust
reguleerivad aktid ja juhendid määruse nõuetega
vastavusse – kui need nõuded ja juhendid
tulenevad 4. peatükis sätestatust, siis laieneb see
juba kõigile avalikke ülesandeid täitvatele
asutustele, muul juhul tuleks samuti viidata
vastavale juhendi või nõude sätestamise
paragrahvile. § 18 lõikes 10 viidatud MKMi
juhised - vastavalt § 18 lõikele 11 peaksid need
olema praeguseks uuendatud ja § 17 alusel antud
uued juhised kehtivad kõigile avalikke
ülesandeid täitvatele isikutele.
Seega teeme ettepaneku § 1 lõige 3 sõnastada
järgmiselt:
„(3) Määruse § 12 lõikes 1, § 15 lõigetes 1 ja 2
ning 4. peatükis asutusele sätestatu kohaldub
kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele.“.
2. Andmehalduse mõiste (§ 3 lg 4). Seletuskirjas on Arvestatud, selgitatud.
kirjas, et andmehaldus on teabehalduse üks
alategevus, seega teeme ettepaneku § 3 lõige 1 avab teabehalduse
andmehalduse mõiste sõnastada eelnõus mõiste ning loetleb juba nii
sarnaselt lõikes 3 oleva dokumendihalduse dokumendihalduse kui
mõistega: „(4) Andmehaldusena teabehalduse andmehalduse teabehalduse
alategevuse tähenduses käsitatakse käesolevas alategevusena. Teisisõnu ei
määruses andmete kvaliteedi ja andmekirjelduse kasutatagi neid termineid
7
ajakohasuse tagamiseks loodud andmetöötluse määruses muus kui
protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse teabehalduse alategevuse
süsteemi.“. tähenduses. Dubleeriv viide
eemaldatud ka § 3 lg-st 3:
„ 3) paragrahvi 3 lõikest 3
jäetakse välja tekstiosa
„teabehalduse alategevuse
tähenduses“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse
lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Andmehaldusena
käsitatakse määruses andmete
kvaliteedi ja andmekirjelduse
ajakohasuse tagamiseks loodud
andmetöötluse protsessidega
seotud otsustusõiguste ja
vastutuse süsteemi.“;“
Keskkonnaministeerium
3. Eelnõu punkti 4 järgi kavandatakse täiendada Arvestatud osaliselt.
määrust §-ga 16¹. Ebaselgeks jääb, miks
kehtestatakse asutusele kohustus andmehalduse Teenuse korraldamise ja
protsessi kasutusele võtmise nõue valikuliselt teabehalduste määruse
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a reguleerimis- ja
määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi kohaldamisalaks § 1 lg 1 p 2
haldussüsteem“ (edaspidi RIHA määruse) § 18 järgi on teabehalduse
lõike 2 punktides 1, 4, 6 ja 8 nimetatud korraldamine. Andmehaldus on
andmekogu üldandmetele. Viidatud lõikes on teabehalduse alategevus. Seega
samamoodi oluline tagada muude andmekogu sobituvad andmehalduse
üldandmete koosseisu terviklikkus ja ajakohasus. korraldamise nõuded paremini
Näiteks lisatavas sättes peaks lisaks andmekogu just määruse „Teenuste
vastutava ja volitatud töötleja nimele olema korraldamise ja teabehalduse
samaväärselt viidatud töötleja registrikoodile alused“ reguleerimisalasse.
(viidatud lõike punktidele 6 ja 8 lisaks näiteks ka
punktid 7 ja 9, aga ka muud sama lõike punktid). Andmehalduse protsesside
Teeme ettepaneku määrusele lisatava § 16¹ lõike kasutuselevõtmisel on
1 punktis 1 viidata tervele RIHA määruse § 18 määratletud minimaalne vajalik
lõike 2 üldandmete koosseisule või viidata lisaks loetelu olulisematest andmetest,
eelnõus loetletud punktidele avatud loeteluga. mille osas peavad vastavad
Samuti kaaluda § 16¹ lõike 1 punktis 1 sisalduv protsessid tagama andmete
kohustus tagada andmekogus töödeldavata terviklikkuse ja ajakohasuse.
andmete kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus Seda põhjusel, et
sätestada otse RIHA määruse §-s 18. Märkus ei andmekirjelduse standardis
kohaldu § 16¹ lõike 1 punktis 1 oleva lause teises võivad nõuded jooksvalt
pooles viidatud RIHA määruse § 18 lõike 3 muutuda nii siseriiklike
punktides 1 ja 2 nimetatud andmete terviklikkuse vajaduste kui ka Euroopa Liidu
ja ajakohasuse tagamise protsessi korraldamise õigusest tulenevate nõuete tõttu,
8
nõude kohta. Leiame, et antud viide on näiteks läbi avaandmete
asjakohane ning kooskõlas lisatava paragrahvi andmekirjeldusele sätestatavate
eesmärgiga. nõuete. Seetõttu on oluline
tagada mõistlik halduskoormus
ülesande täitmisel ning
paindlikus, mida on võimalik
teha läbi juhendite
kehtestamise. Laiendame
seetõttu loetelu RIHA § 18
lõike 2 punktide 7 ja 9-ga.
Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
täiendatud.
4. Märgime, et eelnõu seletuskirjas on punkti 4 Arvestatud.
selgituses ebatäpsus (lk 3). Eelnõus viidatakse
RIHA määruse § 18 lõike 3 punktide 1 ja 2 Seletuskirja vastavalt
olulistele andmekogus töödeldavate andmete muudetud.
koosseisuelementidele. Seletuskirjas on lisatava
lõike selgituses kirjas: „/.../ milleks on
andmeobjekti nimetus ja andmeobjekti
semantiline kirjeldus viitena valdkonna terminile
ning andmete isikuandmeteks ja delikaatseteks
isikuandmeteks oleku tunnus.“. Juhime
tähelepanu, et andmete isikuandmeteks ja
delikaatseteks isikuandmeteks oleku tunnus on
RIHA määruse § 18 lõike 3 punktis 3. Seega
seletuskirjas ei saa sellist näidet tuua, kuna
eelnõu viitab ainult lõike 3 punktidele 1 ja 2 ning
mitte punktile 3, mille sisuks on isikuandmeteks
oleku tunnus
5. Seletuskirjas kirjeldatakse määruse Selgitatud.
rakendamisega seoses Riigi Infosüsteemi Ameti
poolt andmekirjelduste loomise ja haldamise RIHAKEse puhul on tegemist
töövahendi (RIHAKE) loomist 2021. aasta RIA poolt arendatava keskse
lõpuks. Nimetatud töövahendi arendustööga töövahendiga, mida asutused
kaasnevad arenduskulud. Kuivõrd andmehaldus võivad kasutada, kui nad seda
asutustes saab tänapäeval efektiivselt toimuda soovivad, kuid see ei ole
vaid selleks vajalike IT-rakenduste olemasolul, kohustuslik. Andmehalduse
on asjakohane välja tuua, et määruse nõuded kohalduvad olenemata
rakendamisega kaasnevad lisaks RIHAKEse kui töövahendi
koolituskuludele ka vastavate töövahendite olemasolust. Seega ei ole
(RIHAKE) arenduskulud. asjakohane seletuskirjas
detailselt välja tuua just
RIHAKEse kasutuselevõtuga
seotud kulusid.
6. Eelnõukohase määruse § 16¹ lõike 2 kohaselt Arvestatud osaliselt.
kehtestab Statistikaamet juhendeid andmekogu
üldandmete ja andmekogus töödeldavate Statistikaamet kehtestab
andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete vastavad juhendid hiljemalt
kvaliteedi tagamiseks, kuid sättega ei määrata 31.12.2021. Asutused peavad
9
tähtaega Statistikaametile juhendite tagama eelnõu punktis 5 (§ 161
kehtestamiseks. Seetõttu võib asutustele jääda lõike 1 punktis 1) sätestatud
liiga vähe aega määruse § 16 lõike 1 punktis 1 nõude täitmise hiljemalt 30.
sätestatud nõuete tähtajaliseks täitmiseks, so juunil 2022. a.
hiljemalt 31. detsembriks 2021. a, vastavalt
eelnõukohase määruse § 18 lõikele 9 1 . Eelnõu ja seletuskirja vastavalt
Seletuskirjas viidatakse kontrollitavale täiendatud.
andmekirjelduste/andmekvaliteedi süsteemile ja
vastavatele Statistikaameti juhistele. Olemasolev Juhime tähelepanu, et
andmekirjelduse juhis on andmestike põhine, andmekirjelduse nõuded
seega laiem, praktilisem ja põhjalikum kui RIHA kehtivad juba täna tulenevalt
määruses viidatud andmekogu tasand. riigi infosüsteemi
Keskkonnaministeeriumi haldusalas oleval haldussüsteemi määrusest ning
Keskkonnaagentuuril on väga palju erinevaid käesoleva eelnõuga tekib vaid
teemasid ja andmestikke, seega praktilisel kohustus dokumenteerida
tasandil võtab sellise süsteemi juurutamine aega. protsess, mille alusel seda
Arvestades, et andmekirjelduste ja asutuses tehakse. Kui seda ei
andmekvaliteedi protsessid on seotud ja võivad ole tehtud, tuleb vastav protsess
kasutada sama IT-taristut, on realistlik tähtaeg dokumenteerida ja seda
meie hinnangul mitte varem, kui 31. detsember rakendada. Teisisõnu kirjeldada,
2022. a. kuidas toimub juba täna
kehtivate kohustuste täitmine.
7. Eelnõu määrusena jõustumisel sätestatakse Mittearvestatud, selgitatud.
asutustele täiendavaid kohustusi. Eelnõukohase
määruse § 161 lõike 1 punktiga 2 nähakse ette, et Juhime tähelepanu, et nõuded
asutus peab andmehalduse korraldamisel võtma andmekirjeldusele kehtivad juba
kasutusele andmekvaliteedi seire ja haldamise täna tulenevalt Vabariigi
protsessi, millega tagatakse andmete õigsuse, Valitsuse 28.02.2008. a.
täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja määrusest nr 58 „Riigi
ühekordsuse põhimõtete järgimine. Märgime, et infosüsteemi haldussüsteem“ ja
Keskkonnaministeeriumi seadusest tulenevateks andmekvaliteedile kehtivad juba
ülesanneteks on mh keskkonna-, ilma-, maa- ja täna tulenevalt Vabariigi
ruumiandmete töötlemine ja avalikkusele Valitsuse 20.12.2007
kättesaadavaks tegemine. Eelnõuga „Infosüsteemide turvameetmete
kavandatavate muudatustega lisanduvad süsteem“. Käesoleva eelnõuga
Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustele luuakse asutustele üksnes
täiendavad kohustused, mis on seotud kohustus dokumenteerida
andmekirjelduste ja andmekvaliteedi seire- ja protsess, mille alusel seda
haldamise protsesside edasi arendamisega. Seega asutuses tehakse. Kui seda ei
tekib määruse rakendamisega vajadus ole tehtud, tuleb vastav protsess
infotehnoloogiliselt lahendada andmehalduse dokumenteerida ja seda
süsteemi rakendamise toetamine (lisakulu ei ole rakendada. Kui asutuses
veel prognoositav) ja eelnõu §-s 161 nimetatud vastavaid protsesse täna ei ole,
protsesside rakendamine ja juhtimine (vajalik on ei ole ka võimalik, et asutus
IT-taust). Samuti on vaja tagada olemasolevate täidab nõuetekohaselt RIHA ja
spetsialistide tööülesannete lisandumise ja ISKE määrusest tulenevaid,
töökoormuse kasvuga kaasnevate kulude ülalnimetatud nõudeid. Seetõttu
katmine. Määruse muudatustest tulenevate ei tulene RIHA
täiendavate nõuete täitmisega tekib andmekirjelduste ajakohasena
Keskkonnaministeeriumi haldusala asutustele hoidmine ja ISKE
10
esialgse prognoosi kohaselt iga-aastane täiendav andmekvaliteedi tagamiseks
tööjõukulu summas 129 000 eurot, millele vajalikud kulud käesoleva
lisanduvad majandamiskulud 7000 eurot, s.t eelnõuga loodavatest
määruse rakendamisega kaasnev lisakulu on andmehalduse nõuetest, vaid
kokku 136 000 eurot aastas. Teeme ettepaneku ülalnimetatud määrustest, milles
täiendada vastavalt määruse seletuskirja mõjude vastavad nõuded on sellisel
peatükki. kujul kehtinud juba varasemast.
Seega ei ole Teie kommentaaris
viidatud kulude seostamine
käesolevas eelnõus sätestatud
kohustustega põhjendatud.
Eelnõuga kohustatakse asutusi
dokumenteerima protsess,
kuidas toimub juba täna
kehtivate kohustuste täitmine.
Sotsiaalministeerium
8. Eelnõu kohaselt täiendatakse määrust §-ga 161 , Arvestatud.
milles sätestatakse andmehalduse täpsemad Tagada tuleb riigi infosüsteemi
nõuded ja tingimused. Punkti 1 kohaselt võtab haldussüsteem määruse § 18
asutus andmehalduse korraldamisel kasutusele lõike 3 punktides 1 ja 2
protsessi, millega tagatakse Vabariigi Valitsuse nimetatud andmekogus
28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi töödeldavate andmete kirjeldus
infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 2 terviklikkus ja ajakohasus.
punktides 1, 4, 6 ja 8 nimetatud andmekogu
üldandmete ja § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 Seletuskirja loetelust on
nimetatud andmekogus töödeldavate andmete eemaldatud § 18 lg 3 p 3
kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus. kirjeldus „andmete
Seletuskirjas (lk 3) on selgitatud, et Vabariigi isikuandmeteks ja
Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 delikaatseteks isikuandmeteks
„Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 3 oleku tunnus“.
punktides 1 ja 2 sisalduvad olulised andmekogus
töödeldavate andmete koosseisuelemendid,
milleks on andmeobjekti nimetus ja
andmeobjekti semantiline kirjeldus viitena
valdkonna terminile ning andmete
isikuandmeteks ja delikaatseteks isikuandmeteks
oleku tunnus. Juhime tähelepanu, et andmekogus
töödeldavate andmete koosseisuelemendid, mis
on sätestatud Vabariigi Valitsuse 28. veebruari
2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi
haldussüsteem“ § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2, on
andmeobjekti nimetus ja andmeobjekti
semantiline kirjeldus viitena valdkonna terminile
ning detailandmete loetelu andmeobjekti kohta ja
detailandmete semantiline kirjeldus. Palume
täpsustada, millist sisu peab töödeldavate
andmete osas kirjeldama.
11
9. Seletuskirjas (lk 5) on selgitatud, et määruse Selgitatud.
eelnõuga ei muudeta riigi infosüsteemi halduse
infosüsteemi (RIHA) andmekogude Selleks, et tõsta RIHAs
alamregistritesse kantavate andmekogu üld- ega sisalduva andmekogude
detailandmete koosseisu. Ühtlasi ei looda üldandmete kirjelduse kvaliteeti
eelnõuga uusi nõudeid andmete terviklusele. (sh ajakohasust), on vaja tagada,
Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, miks on et vastavaid andmekirjelduse
vajadus määruse eelnõuga sätestada lisanõuded, nõudeid täidetaks võimalikult
seejuures vaid osadele Vabariigi Valitsuse 28. ühetaoliselt ning süsteemselt.
veebruari 2008. a määruses nr 58 „Riigi
infosüsteemi haldussüsteem“ sätestatud Andmehalduse protsessi
andmekogus töödeldavate andmete dokumenteerimisel on
koosseisuelementidele. määratletud minimaalne loetelu
olulisematest andmetest, mille
osas tuleb tagada andmete
terviklikkus ja ajakohasus. Seda
põhjusel, et andmekirjelduse
standardis võivad nõuded
jooksvalt muutuda nii
siseriiklike vajaduste kui ka
Euroopa Liidu õigusest
tulenevate nõuete tõttu, näiteks
läbi avaandmete
andmekirjeldusele sätestatavate
nõuete. Seetõttu on oluline
tagada mõistlik halduskoormus
ülesande täitmisel ning
paindlikus, mida on võimalik
teha läbi juhendite
kehtestamise.
Täiendame § 161 lg 1 punkti 1
riigi infosüsteemi
haldussüsteemi määruse § 18
lõike 2 punktide loetelu
punktidega 7 ja 9.
10. Eelnõuga sätestatakse tähtajad, milliste jooksul Arvestatud osaliselt.
peavad asutused tagama määrusega kehtestatud
andmehalduse täpsemate nõuete ja tingimuste Juhime tähelepanu, et nõuded
täitmise. Kavandatud § 18 lõike 9 1 kohaselt peab andmekirjeldustele kehtivad
asutus § 161 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude juba täna tulenevalt Vabariigi
täitmise tagama hiljemalt 31. detsember 2021. a. Valitsuse 28.02.2008. a.
Seletuskirjas (lk 4) on mainitud, et tähtaeg määrusest nr 58 „Riigi
tuleneb riigi andmehalduse tegevuskavast. infosüsteemi haldussüsteem“.
Juhime tähelepanu, et nimetatud tegevuskavas on Eelnõuga kohustatakse asutusi
asutustele andmekirjelduste ajakohasuse dokumenteerima protsess,
tagamiseks vajaliku töövahendi RIHAKE-se kuidas toimub juba täna
arenduse tähtajaks 2021 IV kvartal. Sellest kehtivate kohustuste täitmine.
tulenevalt ei ole asutustel võimalik eelnõus ette Kui asutuses vastavaid
nähtud nõuet ehk vastavate andmehalduse protsesse täna ei ole, ei ole ka
12
protsesside juurutamist täita. Lisaks nähakse võimalik, et asutus täidab
eelnõus ette, et Statistikaamet kui andmehaldust nõuetekohaselt RIHA määrusest
koordineeriv asutus töötab välja juhendid tulenevaid, ülalnimetatud
üldandmete ja andmekogus töödeldavate nõudeid.
andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete
kvaliteedi tagamiseks. Seletuskirja kohaselt (lk RIHAKEse puhul on tegemist
3) koostab Statistikaamet juhendi 2021. aasta töövahendiga, mida asutused
jooksul, juhend tuleb kooskõlastada Majandus- võivad kasutada, kui nad seda
ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. soovivad, kuid see ei ole
Selgitame, et juhend peaks olema abistavaks kohustus. Andmehalduse
vahendiks kehtestatud nõuete täitmisel, kuid nõuded kohalduvad olenemata
arvestades juhendi valmimise aega, ei ole RIHAKEse kui töövahendi
Sotsiaalministeeriumi hinnangul nõuete olemasolust.
täitmiseks kehtestatud tähtaeg piisav. Eelnevast
tulenevalt teeme ettepaneku pikendada Täiendatud eelnõu ja
kavandatud § 161 lõike 1 punktis 1 sätestatud seletuskirja ning lisame, et
nõude täitmiseks asutustele antud tähtaega kuni Statistikaamet kehtestab
31. detsember 2022. a asjassepuutuvad juhendid
hiljemalt 31.12.2021.
11. Eelnõuga kavandatud määruse § 161 lõike 1 Selgitatud.
punkti 2 kohaselt võtab asutus andmehalduse
korraldamisel kasutusele andmekvaliteedi seire- Selgitame, et andmete õigsus,
ja haldamise protsessi, millega tagatakse täielikkus, ajakohasus,
andmete õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasus ja ühekordsus on
reeglipärasuse ja ühekordsuse põhimõtete kumulatiivsed ja
järgimine. Palume selgitada, millisel põhjendusel võtmetähtsusega elemendid,
peavad kõik andmekogud juurutama just millest ühe puudumisel ei ole
andmete õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, sisuliselt võimalik üheski
reeglipärasuse ja ühekordsuse põhimõtete infosüsteemis rääkida
järgimise ning kas antud mõistete sisustamise ja vastuvõetavast andmekvaliteedi
rakendamise osas antakse andmekogude tasemest.
haldajatele nö vabad käed või tuleb kasutusele
võtta täpselt sama sisu ja protsessid nagu Asutus võib kasutusele võtta ka
Statistikaameti väljatöötatavad juhised ette muu protsessi (või kirjeldada
näevad? Vastava seire- ja haldusprotsessi juba olemasolevat),
rakendamist eeldatakse 2022. aasta lõpuks Statistikaameti avaldatavas
(eelnõuga kavandatud § 18 lõige 92), kuid see juhises sisalduv saab olema üks
tähtaeg on liiga ambitsioonikas ning ei arvesta võimalik alternatiiv.
eri tüüpi andmekogude ning andmete Andmekvaliteediga seotud
eripäradega. Meie hinnangul ei ole kõiki mõistete sisustamise osas on
Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste asutustel vabad käed osas,
andmekogusid hõlmavat ühte andmekvaliteedi milles vastavad mõisted ei ole
seire- ja haldamise protsessi võimalik haldusalas õigusaktides reguleeritud.
juurutada ning seetõttu vajab andmekvaliteediga
seotud tegevuste analüüs ja juurutamine rohkem
aega. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku
pikendada kavandatud § 161 lõike 1 punktis 2
sätestatud nõude täitmiseks asutustele antud
tähtaega kuni 31. detsember 2023. a.
Siseministeerium
13
12. Andmekirjelduse loomise, haldamise ja Arvestatud.
ajakohasena hoidmiseks on planeeritud Riigi
Infosüsteemi Ameti poolt loodav tööriist Täiendatud eelnõu ja
RIHAKE, kuid selle valmimine on planeeritud seletuskirja ning lisatud, et
2021. aasta lõpuks. Seletuskirjas on ka märgitud, Statistikaamet kehtestab
et Statistikaamet koostab koordineeriva vastavad juhendid hiljemalt
asutusena juhised nõuete täitmise toetamiseks, 31.12.2021.
kuid juhendid on planeeritud anda 2021. aasta Andmehalduse protsesside
jooksul. Juhendites sisalduv kirjeldus, kuidas kehtestamisega tagatakse
andmehaldusele seatud nõudeid täpsemalt täita, süsteemne lähenemine
mõjutavad oluliselt määruse rakendamist. Vabariigi Valitsuse 28.
Statistikaamet on esitanud juhendite esmased veebruari 2008. a määruse nr 58
versioonid asutustele arvamuse avaldamiseks, „Riigi infosüsteemi
kuid juhendite täiendatud versioonid on veel haldussüsteem“ § 18 lõike 2
väljatöötamisel. Lisaks ei anna eelnõu seletuskiri punktide 1, 4, 7-9 ja § 18 lõike
meie hinnangul piisavat selgust, millised 3 punktide 1 ja 2 täitmiseks.
täpsemad nõuded on vajalikud asutusel täita Asutus peab andmehalduse
määratud tähtaegadeks. Seega ei ole rakendaval protsessid dokumenteerima
asutusel käesoleval hetkel juhendite ja tööriista ning olema suuteline
puudumise tõttu üheselt selge, mida määruse demonstreerima
rakendamine täpsemalt kaasa toob. Statistikaametile juurutatud
protsesside toimimist läbi
Palume eelnõud täiendada Statistikaametile dokumentide. Seletuskirja
juhendite kehtestamise tähtajaga, milleks eelnõu vastavalt täiendatud.
seletuskirjas toodut arvestades võiks olla
31.12.2021. Ühtlasi on edasi lükatud eelnõu
punktis 5 (§ 161 lõike 1 punkt 1
) sätestatud kohustuse
rakendumise aeg.
13. Palume lükata eelnõus nõuete täitmise tähtajad Antud selgitus.
aasta võrra edasi, st vastavalt 31.12.2022 ja
31.12.2023. Andmekirjelduse nõuded
kehtivad juba täna tulenevalt
riigi infosüsteemi
haldussüsteemi määrusest ning
käesoleva eelnõuga tekib vaid
kohustus dokumenteerida
andmete ajakohasuse ja
terviklikkuse tagamiseks
protsess ehk kohustus
kirjeldada, kuidas toimub täna
kehtivate kohustuste täitmine.
Sellise protsessi puudumisel
tuleb seda lisaks
dokumenteerimisele ka
rakendama hakata. Kui asutuses
vastavaid protsesse täna ei ole,
tähendab see aga paraku, et ei
ole ka võimalik, et asutus täidab
14
nõuetekohaselt RIHA määrusest
tulenevaid nõudeid.
RIHAKE on vabatahtlik
töövahend, mis pole nõutud
andmekirjelduse
ajakohastamiseks.
Eelnõud muudetud -
Statistikaamet kehtestab
hiljemalt 31.12.2021. Ühtlasi on
edasi lükatud eelnõu punktis 5
(§ 161 lõike 1 punkt 1 )
sätestatud kohustuse
rakendumise aeg.
14. Lisaks palume seletuskirja täiendada selgitusega, Arvestatud.
mis täpselt peab andmehalduse korraldamisel
juurutatud protsesside raames olema määratud Seletuskirja vastavalt
tähtaegadeks tehtud. täiendatud.
Andmehalduse protsesside
dokumenteerimise ja
kehtestamisega tagatakse
süsteemne lähenemine
Vabariigi Valitsuse 28.
veebruari 2008. a määruse nr 58
„Riigi infosüsteemi
haldussüsteem“ § 18 lõike 2
punktide 1, 4, 7-9 ja § 18 lõike
3 punktide 1 ja 2 täitmiseks.
Asutus peab andmehalduse
protsessid dokumenteerima
ning olema suuteline
demonstreerima
Statistikaametile juurutatud
protsesside toimimist läbi
dokumentide.
15. Eelnõu seletuskirjas on esitatud määruse Mittearvestatud.
rakendamisega seotud kulude hinnang, mille
järgi ei ole määruse rakendamiseks vajalik Andmekirjelduse nõuded
suurendada asutustes personaliressurssi. kehtivad juba täna tulenevalt
Siseministeeriumi hinnangul ei ole määruse riigi infosüsteemi
nõuete täitmine teostatav olemasoleva haldussüsteemi määrusest ning
isikkoosseisuga. Eelnõu punkti 4 (millega käesoleva eelnõuga tekib vaid
täiendatakse määrust §-ga 161 ) kohaselt peab kohustus andmete ajakohasuse
asutus juurutama protsessi, tagamaks ja terviklikkuse tagamise
andmekogudes töödeldavate andmete kirjelduse protsess dokumenteerida ehk
terviklikkuse ja asjakohasuse. Lisaks tuleb kohustus kirjeldada, kuidas
asutusel juurutada asutusesisene andmekvaliteedi toimub täna kehtivate
seire- ja haldamise protsess, eesmärgiga tagada kohustuste täitmine. Kui
andmete õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, asutuses vastavaid protsesse
15
reeglipärasuse ja ühekordsuse põhimõtted. täna ei ole, tähendab see aga
Selliste ülesannete täitmine ei ole meie paraku, et ei ole ka võimalik, et
hinnangul olemasoleva personaliressursiga asutus täidab nõuetekohaselt
teostatav. Kuna andmehalduse tegevuskava, RIHA määrusest tulenevaid
seotud ülesanded ja rollid ei ole asutustes veel nõudeid. Seetõttu sisaldub
täpselt kirjeldatud, on keeruline praegu täpselt eelnõu sätetes ka kohustus
hinnata täiendava kulu suurust. vastava protsessi
rakendamiseks.
Palume täiendada seletuskirja eelnõu
rakendamisega seotud eeldatavate kulude osas, Täiendavate tööjõukulude
mis on seotud täiendava personali vajadusega. tekkimist ei saa seetõttu pidada
põhjendatuks, kuna viidatav
kohustus tuleneb juba kehtivast
õigusest.
16. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et andmehalduse Selgitatud.
nõuete kehtestamise mõjusid on hinnatud 2019. Andmekirjelduse nõuded
aasta 1. aprillil jõustunud riikliku statistika kehtivad juba täna tulenevalt
seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise riigi infosüsteemi
seaduse eelnõu koostamisel ning TKTA määruse haldussüsteemi määrusest ning
eelnõu selles sisaldunud mõjuhinnangut ei käesoleva eelnõuga tekib vaid
muuda. Meie hinnangul ei ole mõjuhinnang kohustus andmete ajakohasuse
hetkel piisav. Eelnimetatud seaduse eelnõu ja terviklikkuse tagamise
koostamisel hinnatud andmehalduse nõuete protsess dokumenteerida ehk
kehtestamise mõjudes ei ole arvestatud kohustus kirjeldada, kuidas
täiendavate nõuete täitmiseks vajalikke kulusid. toimub täna kehtivate
Andmehaldusele täpsemate nõuete sätestamisel kohustuste täitmine. Kui
näeme lisanduva kuluna täiendavate spetsiaalse asutuses vastavaid protsesse
tarkvara litsentside (nt Sparx EA) soetamist täna ei ole, tähendab see aga
tagamaks efektiivsem koostalitlusvõime paraku, et ei ole ka võimalik, et
asutustes ja riigis tervikuna. Andmekogus asutus täidab nõuetekohaselt
töödeldavate andmete kirjelduse terviklikkuse ja RIHA määrusest tulenevaid
ajakohasuse tagamiseks lihtsustab spetsiaalne nõudeid. Seetõttu sisaldub
tarkvara suurte andmekogude omanikel olulisel eelnõu sätetes ka kohustus
määral nõuete täitmist. Andmehaldusele vastava protsessi
sätestatud nõuete täitmise toetamiseks rakendamiseks.
planeeritud tööriista RIHAKEse asutustes
rakendamise kulude maht on samuti teadmata RIHAKEse puhul on tegemist
ning seetõttu ei ole võimalik seda planeerida. töövahendiga, mida asutused
Sobiva infrastruktuuri ja ressursi puudumisel ei võivad kasutada, kui nad seda
ole asutused paraku võimelised andmehalduse soovivad, kuid see ei ole
nõudeid jätkusuutlikult täitma. kohustus. Andmehalduse
nõuded kohalduvad olenemata
Palume täiendada seletuskirja eelnõu RIHAKEse kui töövahendi
rakendamisega seotud eeldatavate kulude osas. olemasolust.
Käesolevas eelnõus sisalduvad
nõuded ei kohusta ühegi
litsentsi soetamiseks.
17. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust ka § 161 Arvestatud.
lõikega 2, mille kohaselt annab Statistikaamet
16
juhendeid andmekogu üldandmete ja Statistikaameti poolt antavad
andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse juhendid on soovituslikud.
koostamiseks ning andmete kvaliteedi
tagamiseks. Peame siinkohal oluliseks, et Seletuskirja vastavalt
Statistikaameti koostatud juhendid on koostatud täiendatud.
peamiselt eesmärgiga toetada andmehaldusele
sätestatud nõuete täitmist asutustes. Eelnõu
seletuskirjas on esile toodud, et asutustele on
teadlikult jäetud vabad käed vastavate
protsesside valiku osas. Eelnõu mõjude
hindamisel on märgitud, et määruse eelnõuga ei
muudeta riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi
andmekogude alamregistritesse kantavate
andmekogu üld- ega detailandmete koosseisu ega
looda eelnõuga uusi nõudeid andmete
terviklusele. Eelnõu seletuskirjast ei selgu
üheselt mõistetavalt, kas andmehaldusele
sätestatud nõuete täitmiseks Statistikaameti poolt
antavad juhendid on asutustes rakendamiseks
soovituslikud või kohustavad.
Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kas
Statistikaameti poolt antavad juhendid on
asutustes rakendamiseks soovituslikud või
kohustuslikud.
18. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud piisavalt Selgitatud.
Statistikaameti järelevalve ulatust. Kui
ärireegleid teisendatakse mõõdetavateks Statistikaametile annab
andmekvaliteedi reegliteks ning Statistikaamet järelevalvepädevuse avaliku
saab õiguse teostada järelevalvet, siis võib teabe seadus, mida ei saa
juhtuda, et Statistikaamet, olles andmehalduse määrusega kuidagi laiendada
protsessi juhirollis, saab võimaluse mõjutada ega kitsendada.
infosüsteemide arendus- ja kvaliteeditööde
protsesse. Lisaks sellele on oht, et Statistikaamet Andmehalduse protsesside
võib prioriseerida töid ja tegevusi, millega tuleb kehtestamisega tagatakse
tegeleda eelisjärjekorras tagamaks andmehalduse süsteemne lähenemine
põhieesmärki. Samas selline lähenemine võib Vabariigi Valitsuse 28.
osutuda vastuoluliseks andmekogu enda veebruari 2008. a määruse nr 58
arendustööde protsesside eesmärkidega. Leiame, „Riigi infosüsteemi
et iga infosüsteemi vastutav töötleja peab ise haldussüsteem“ § 18 lõike 2
saama seada töödele prioriteete vastavalt asutuse punktide 1, 4, 7-9 ja § 18 lõike
vajadusele, võimekusele ja võimalusele. 3 punktide 1 ja 2 täitmiseks.
Asutus peab andmehalduse
Palume seletuskirja täpsustavaid selgitusi, mille protsessid dokumenteerima ja
üle täpsemalt ja kuidas Statistikaamet hakkab rakendama (kui viimast
teostama järelevalvet, eriti arvestades seda, et asutuses juba tehtud ei ole) ning
asutustele on teadlikult jäetud vabad käed olema suuteline demonstreerima
protsesside valiku osas Statistikaametile juurutatud
protsesside toimimist läbi
17
dokumentide. Seletuskirja on
antud osas täiendatud.
19. TKTA määruse eelnõu punktis 4 on viidatud Arvestatud.
Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a
määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § Tagada tuleb riigi infosüsteemi
18 lõike 3 punktidele 1 ja 2, kuid järgnevas haldussüsteemi määruse § 18 lg
selgituses on käsitletud vastava määruse § 18 3 p-des 1 ja 2 nimetatud
lõike 3 punkte 1 ja 3. andmekogus töödeldavate
andmete kirjeldus terviklikkus
Palume seletuskirjas täpsustada, millistele ja ajakohasus.
eelmainitud määruse punktidele andmehalduse
täpsemad nõuded ja tingimused ikkagi Seletuskirja loetelust on
rakenduvad. eemaldatud § 18 lg 3 p 3
kirjeldus „andmete
isikuandmeteks ja
delikaatseteks isikuandmeteks
oleku tunnus“.
20. Eelnõu punktiga 2 sõnastatakse määruse Arvestatud.
reguleerimis- ja kohaldamisala sätestava
paragrahvi 1 lõige 3 selliselt, et määruse 4. Seletuskirja vastavalt muudetud
peatükis ja § 18 lõigetes 6–10 sätestatu
kohalduks kõigile avalikke ülesandeid täitvatele
ja isikutele, mitte üksnes valitsusasutustele.
Tõenäoliselt on sõna „ja“ siin lauses üleliigne.
Maaeluministeerium
21. Seletuskirjas on toodud eelnõu punkti 3 kohta Selgitatud, osaliselt
selgitus, et andmete kvaliteet ja andmekirjelduse arvestatud.
ajakohasus hõlmavad andmete selgust,
terviklikkust ja õigsust, kuid on jäetud Eelnõu autorite hinnangul ei ole
selgitamata, kuidas andmete selgus, terviklikkus otstarbekas õigusakti tasandil
ja õigsus nimetatud kategooriate vahel detailselt käsitleda selliste
jagunevad. Ilmselt peaks eelnõu punktiga 4 terminite, nagu „selgus“,
tehtavas täienduses kasutatav termini „terviklikkus“ ja „õigsus“
„andmekvaliteet” asemel olema hoopis hinnang, jaotumist kvaliteedi ja
mille all saab mõista määra, mille ulatuses andmekirjelduse ajakohasuse
andmete olemasolevad omadused rahuldavad puhul.
teadaolevaid või eeldatavaid vajadusi andmete
kasutamisel. Seega ei ole eelnõu kohaselt Selle eesmärgi täitmiseks on
esitatavad nõuded ega seletuskirjas nende kohta eelnõu täiendatud punkti 6
esitatud selgitused üheselt arusaadavad. Leiame, juures, millele on lisatud
et määrusega esitatavad nõuded peaksid olema statistikaametit kohustav säte:
üheselt arusaadavad ja täpsed, mistõttu teeme
ettepaneku need eelnõus selliselt määratleda. „(93) Statistikaamet avaldab §
161 lõikes 2 nimetatud juhendid
hiljemalt 31. detsembril 2021.
a.“.“
22. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust §-ga 161 Mittearvestatud..
, millega sätestatakse andmehalduse täpsemad
nõuded ja tingimused. Leiame, et selles Eelnõu kooskõlastusringil
paragrahvis juhendite kehtestamise ja nende laekunud tagasiside põhjal on
18
koostamise korraldust, samuti kättesaadavaks vastava kohustuse loomine
tegemise viisi ei ole vaja reguleerida eraldi vajalik ja tegemist on ühe
õigusaktis ning selle kohta ei ole vaja asutuste põhilise ootusega
volitusnormi. Seega teeme ettepaneku Vabariigi Statistikaameti suunal. Seetõttu
Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 ei ole võimalik jätta juhendite
„Riigi infosüsteemi haldussüsteem” § 18 lõike 2 andmist vaid võimaluseks, vaid
punktid 1, 4, 6 ja 8 ning § 18 lõike 3 punktid 1 ja Statistikaametile tuleb
2 eelnõust välja jätta. kehtestada vastav kohustus.
23. Eelnõu punktis 4 kasutatakse terminit „protsess”, Selgitatud.
mis on määratlemata õigusmõiste.
Maaeluministeeriumi arvates saab seda terminit Andmehaldus on protsess ehk
käsitada kui töökorraldust. Seletuskirja kohaselt erinevate tegevuste kogum, mis
saab aga „protsessi” eelnõu kontekstis mõista kui annab väljundina mingi
omavahel seotud või omavahelist mõju väärtuse. Leiame, et korrektsem
avaldavate tegevuste kogumit, mille eesmärk on on eeltoodust tulenevalt
saavutada teatud tulemus. Leiame, et eelnõu kasutada eelnõus mõistet
punkt 4 ei ole üheselt arusaadav, kuid määrus „protsess“. Määratlemata
peaks olema üheselt arusaadav ja täpne. Sellest õigusmõiste kasutamine
tulenevalt teeme ettepaneku kasutada eelnõus õigusaktides on teatud määral
kasutatava termini „protsess” asemel üheselt vajalik ning eelnõu sisust
arusaadavat terminit, nagu näiteks seletuskirjas tulenevalt on „protsessi“ kui
toodud termin „tegevus”. määratlemata õigusmõiste
kasutamine siinkohal
põhjendatud, arvestades
täiendavalt sellega, et
seletuskirjas on selgitatud,
kuidas seda terminit antud
eelnõu kontekstis mõista tuleks.
24. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 18 Arvestatud, selgitatud.
lõigetega 91 ja 92 . Paragrahvi 18 lõike 91
täiendamisega sätestatakse, et andmekogu § 161 lõike 1 punktis 1
vastutav töötleja peab määruse § 161 lõike 1 sätestatud nõude rakendumise
punktis 1 sätestatud nõude täitmise tagama aeg on tõstetud 30. juunile
hiljemalt 31. detsembriks 2021. aastal. Kuna 2022. a.
Riigi Infosüsteemi Ameti loodav
andmekirjelduste loomise ja haldamise Juhime siiski tähelepanu, et
töövahend (RIHAKE) valmib 2021. aasta lõpuks, RIHAKEse puhul on tegemist
siis ei pruugi määruse § 161 lõike 1 punktis 1 töövahendiga, mida asutused
viidatud protsessi väljatöötamine enne võivad kasutada, kui nad seda
andmekirjelduste loomise ja haldamise soovivad, kuid see ei ole
töövahendi esimesi katsetamisi olla mõistlik. kohustus. Andmehalduse
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku pikendada nõuded kohalduvad olenemata
eespool nimetatud tähtaega ühe kvartali võrra. RIHAKEse kui töövahendi
olemasolust.
Eesti Linnade ja Valdade Liit
25. Eelnõu § 16¹ lõike 2 kohaselt kehtestab Arvestatud.
Statistikaamet juhendeid andmekogu üldandmete
ja andmekogus töödeldavate andmete kirjelduse Eelnõu ja seletuskirja
koostamiseks ning andmete kvaliteedi täiendatud ning lisatud, et
19
tagamiseks, kuid ei ole määratud tähtaega Statistikaamet kehtestab
Statistikaametile juhendite kehtestamiseks. juhendid hiljemalt 31.12.2021.
Samas on asutustel kohustus tagada hiljemalt 31.
detsembril 2021. a § 16¹ lõike 1 punktis 1
sätestatud nõude täitmine. Arvestades ülaltoodut
ja õigusloome selguse huve võiks Statistikaameti
juhendite eelnõud olla kättesaadavad koos TKTA
määruse muutmise eelnõuga. Kuna ei ole selge,
mis ajal juhendid kehtestatakse ja seetõttu ei
pruugi nõuete elluviimiseks jääda piisavalt aega,
siis teeme ettepaneku § 16¹ lõike 1 punktis 1
sätestatud nõude täitmise tähtaeg näha ette mitte
varem kui 31. detsember 2022.
26. Eelnõu § 16¹ lõike 1 punkti 2 kohaselt peab Selgitatud.
asutus andmehalduse korraldamisel võtma
kasutusele andmekvaliteedi seire ja haldamise Andmekirjelduse nõuded
protsessi, millega tagatakse andmete õigsuse, kehtivad juba täna tulenevalt
täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja riigi infosüsteemi
ühekordsuse põhimõtete järgimine. Selle nõude haldussüsteemi määrusest ning
jõustumine toob kaasa omavalitsustele käesoleva eelnõuga tekib vaid
täiendavaid kohustusi. Eelnõu seletuskirjas kohustus andmete ajakohasuse
mainitakse täiendavaid koolitusi ning tõdetakse, ja terviklikkuse tagamise
et asutustele ei kaasne eelnõus sisalduvate protsess dokumenteerida ehk
muudatustega olulist halduskoormust. kohustus kirjeldada, kuidas
toimub täna kehtivate
kohustuste täitmine. Kui
asutuses vastavaid protsesse
täna ei ole, tähendab see aga
paraku, et ei ole ka võimalik, et
asutus täidab nõuetekohaselt
RIHA määrusest tulenevaid
nõudeid. Seetõttu sisaldub
eelnõu sätetes ka kohustus
vastava
Seega ei ole Teie kommentaaris
viidatud kulude ja koormuse
seostamine käesolevas eelnõus
sätestatud kohustustega
põhjendatud. Eelnõuga
kohustatakse asutusi
dokumenteerima protsess,
kuidas toimub juba täna
kehtivate kohustuste täitmine
27. Eelnõuga kavandatavate muudatustega Selgitatud.
lisanduvad kohalike omavalitsuste üksustele
meie hinnangul täiendavad kohustused seoses Vastus antud märkuse nr 26
andmekirjelduste ja andmekvaliteedi seire- ja juures.
haldamise tegevustega. Seega tekib määruse
jõustumisel vajadus näiteks eelnõu §-s 161
20
nimetatud protsesse rakendada, mis võib
tähendada, et vastavatele spetsialistidele lisandub
tööülesandeid ja töökoormuse suureneb, mis
omakorda toob kaasa täiendava tööjõuvajaduse.
Palume nimetatud küsimust seletuskirjas
analüüsida ning selgitada, kuidas kaetakse
omavalitsustele vastavad täiendavad
tööjõukulud. Seletuskirjas märgitakse, et
Rahandusministeerium on eelnõu koostamise
käigus leidnud, et määruse rakendamiseks ei ole
vajalik suurendada asutustes personaliressurssi.
Palume täpsustada, kas hinnang kehtib ka
kohaliku omavalitsuse asutuste kohta ning millel
see hinnang põhineb.
21
EELNÕU
16.07.2021
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr
88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3, arhiiviseaduse § 6 lõike 2 ja
avaliku teabe seaduse § 434 lõike 12 alusel.
Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruses nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse
alused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3, arhiiviseaduse § 6 lõike 2 ja
avaliku teabe seaduse § 434 lõike 12 alusel.“;
2) paragrahvi 1 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Määruse 4. peatükis asutusele sätestatu kohaldub avalike ülesannete täitmist puudutavas
osas kõigile avalikke ülesandeid täitvatele isikutele.“;
3) paragrahvi 3 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „teabehalduse alategevuse tähenduses“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Andmehaldusena käsitatakse määruses andmete kvaliteedi ja andmekirjelduse ajakohasuse
tagamiseks loodud andmetöötluse protsessidega seotud otsustusõiguste ja vastutuse süsteemi.“;
5) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Andmehalduse täpsemad nõuded ja tingimused
(1) Asutus andmehalduse korraldamisel:
1) dokumenteerib ja rakendab protsessi, millega tagatakse Vabariigi Valitsuse 28. veebruari
2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ § 18 lõike 2 punktides 1, 4 ja 6–9
nimetatud andmekogu üldandmete ja § 18 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud andmekogus
töödeldavate andmete kirjelduse terviklikkus ja ajakohasus;
2) dokumenteerib ja rakendab andmekvaliteedi seire- ja haldamise protsessi, millega tagatakse
andmete õigsuse, täielikkuse, ajakohasuse, reeglipärasuse ja ühekordsuse põhimõtete
järgimine.
(2) Statistikaamet kehtestab juhendid andmekogu üldandmete ja andmekogus töödeldavate
andmete kirjelduse koostamiseks ning andmete kvaliteedi tagamiseks. Juhendid
kooskõlastatakse enne avaldamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhendid avalikustatakse Statistikaameti
veebilehel.“;
1
6) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 91–93 järgmises sõnastuses:
„(91) Asutus tagab § 161 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõude täitmise hiljemalt 30. juunil 2022.
a.
(92) Asutus tagab § 161 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõude täitmise hiljemalt 31. detsembril
2022. a.
(93) Statistikaamet avalikustab § 161 lõikes 2 nimetatud juhendid hiljemalt 31. detsembril 2021.
a.“.
Kaja Kallas
peaminister
Andres Sutt
väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Taimar Peterkop
riigisekretär
2