Konkurentsiamet Teie 30.06.2021 nr 7-1/2021-140-4
[email protected]
Tatari 39 Meie 19.07.2021 nr 1.10-11/2021/4102-2
10134, Tallinn
Narva linnas soojuse ostukonkursi
korraldamisest
Austatud Märt Ots
Olete meile adresseeritud kirjas soovinud saada ministeeriumi hinnangut Narva linna soojusega
varustamise jätkusuutlikkusele energia- ja kliimapoliitika aspektist hinnatuna. Teie pöördumisest
selgub, et amet on oma 2021. aasta 15. juuni kirjaga palunud ka Narva linnas kaugkütte
võrguteenust osutava AS Narva Soojusvõrgud hinnangut soojuse tootmise jätkusuutlikkusele ning
sellega kaasnevalt vajaliku ostukonkursi korraldamise vajalikkusele. Oma 2021. aasta 25. juuni
vastuses ei ole AS Narva Soojusvõrgud välistanud soojuse ostukonkursi korraldamise vajadust.
Narva linna varustab kaugküttega Balti elektrijaama 11. energiaplokk ning selle puudumisel gaasi
kasutav reservkatlamaja. On oluline toonitada, et 11. energiaplokk toodab soojust vaid siis, kui
sama energiaplokiga toodetakse samaaegselt elektrienergiat. Seniajani on tänu elektrienergia
tootmisel tekkiva jääksoojuse kasutusele tagatud Narvas Eesti soodsaim kaugküttehind1.
Siiski tuleb selgitada, et elektrienergia ning seega ka soojuse tootmise võimalikkus sõltub
elektrienergia hinna konkurentsivõimest elektriturul. Kõnealune energiaplokk kasutab energia
tootmiseks suures osas põlevkivi ning on võimeline kasutama soodsate turutingimuste juures ka
kuni 50% ulatuses väheväärtuslikku jäätmepuitu. Põlevkivi kasutamine toob endaga energia
tootmisel kaasa suhteliselt suures ulatuses CO2 õhku paiskamist, mille eest peab aga saastaja
Euroopa saastekvooti ostma. See lisakulu tuleb lisada nii elektrienergia tootmise kui ka soojuse
tootmise kuludesse ehk osaliselt katab selle kulu ka kaugküttetarbija.
Balti elektrijaama 11. energiaplokk on rajatud 1960. aastal, selle turbiini rekonstrueeriti olulises
ulatuses 2004. aastal. Selle energiaploki esmane ülesanne on toota elektrienergiat, mistõttu on
sealne soojuse tootmise kasutegur võrreldes tänapäevaste tehnoloogiatega (näiteks uus soojuse ja
elektri koostootmisjaam) madal. See omakorda tähendab, et soojuse tootmiseks kasutatakse
1
Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnad - https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi-
soojus/soojus/kooskolastatud-soojuse-piirhinnad
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
tänapäevase tehnoloogiaga võrreldes oluliselt rohkem kütust.
Euroopa Liidu lähituleviku energia- ja kliimapoliitika ei soosi ühegi linna soojusvarustuse
tagamist ebatõhusa ja osaliselt fossiilset kütust kasutava energiaplokiga. Üha kasvav saastekvoodi
hind (hetkeseisuga ca 52 €/t)2 ning fossiilse kütuse ja biokütuse koospõletamise üha karmistuvad
regulatsioonid on juba tänaseks muutnud Balti elektrijaama 11. energiaplokis elektrienergia
tootmise suurel osas aastast majanduslikult ebamõistlikuks. Lähitulevik ei too sellele olukorrale
ka leevendust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 sätestab ka täiendavaid
kriteeriume biomassi kasutuses (vt täpsemalt direktiivi artikkel 29)3 taastuvenergia tootmisel.
Kõnealune direktiiv võetakse Eestis üle energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste
muutmisega4. Selle järgi ei ole võimalik riigi taastuvenergia eesmärkides arvestada sellise
energiaga, mis ei vasta säästlikkuse kriteeriumitele (vt eelnõu § 1 p 8). Kuigi kõnealused
kriteeriumid ei ole veel siseriiklikkusse õigusesse üle võetud, on Euroopa Komisjon juba
otsustanud alustada läbirääkimisi nende nõuete karmistamiseks. Euroopa Komisjoni poolt hiljuti
avaldatud algatuste järgi5 on võetud suund biomassi järjest suuremaks väärindamiseks. Paketi
kohaselt peaks metsast saadav biomass võetama energiatootmises kasutusse alles siis, kui see ei
sobi muuks kõrgema lisandväärtusega kasutuseks või ümbertöötlemiseks. Seega peab biomassi
kasutus energeetikas muutuma lähitulevikus järjest tõhusamaks, et sellest saaks tarbijatele energiat
majanduslikult mõistlikul viisil toota.
Seega võib eeldada, et lähitulevikus muutub suurtes, energiat ebatõhusalt kasutavates käitistes
biomasskütuste kasutamine karmistuvate regulatsioonide tõttu järjest keerulisemaks ja seeläbi
majanduslikult ebamõistlikumaks. See omakorda võib tuua Balti elektrijaama 11. energiaploki
jätkuva käitamisega kaasa olulised nii majanduslikud kui soojusvarustuse riskid soojuse tootjale
ja Narva linna kaugküttetarbijale.
Lisame, et ka Narva linnavalitsus ja Eesti Energia AS on antud küsimuses pöördunud
Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega leida
senise lahenduse asemel Narva kaugküttega varustamiseks põlevkivist sõltumatu soojuse
tootmisallikas6.
Eeltoodut arvesse võttes leiame, et Narva võrgupiirkonnas ei pruugi energia- ja kliimapoliitikat
silmas pidades seni hästi toiminud soojusvarustus lähitulevikus olla enam kooskõlas
kaugkütteseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega tagada usaldusväärne, efektiivne,
põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Seetõttu on oluline astuda järgmiseid samme Narva linna kaugkütte tootmise jätkusuutlikuks
2
EAU hind ICE kauplemisplatvormil - https://www.theice.com/products/197/EUA-Futures/data?marketId=400185
3
Direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 29 - https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018L2001#d1e3705-82-1
4
Energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382SE -
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/18d86acd-7d58-4219-ac63-
5fd6be58a90b/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teis
te%20seaduste%20muutmise%20seadus
5
Euroopa Komisjoni algatus roheleppe elluviimiseks -
https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_3541
6
Narva linnavalitsuse ja Eesti Energia AS 13.05.2021 ühispöördumine rahandusministri ja majandus- ja taristuministri
poole nr 1.15/1436.
2 (3)
ümberkorraldamiseks.
Narva linna soojusega varustamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on Vabariigi Valitsus kavandamas
õiglase ülemineku fondi vahenditest Ida-Virumaale 20 miljonit eurot piirkonna soojusvarustuse
lahti sidumiseks põlevkivist7. Toetusmeetme, mille alusel vastav toetus kaugküttesektorisse
suunatakse, töötab välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös SA
Keskkonnainvesteeringute Keskusega ning see töö on juba alanud. Esialgsete plaanide kohaselt
oleks meetmest võimalik saada investeeringutoetust Narva linna soojusvarustuse põlevkivist
lahtisidumiseks ning senise lahenduse asendamiseks uue ja tõhusa soojuse tootmisega.
Investeeringutoetuse saamine kavandatakse siduda võrgupiirkonnas välja kuulutatud
kaugkütteseaduse §-s 141 nimetatud soojuse ostukorralduse võitmisega. Taotlusvooru
väljakuulutamine sõltub Eesti õiglase ülemineku kava kinnitamisest Euroopa Komisjoni poolt.
Kõigi eelduste kohaselt kinnitatakse see 2021. aasta lõpus. Meetme abil rajatav tootmisseade peaks
valmima hiljemalt 2026. aastal. Samuti on Ida-Viru piirkonnas paiknevate kaugküttesüsteemide
moderniseerimiseks võimalik taotleda vahendeid kavandatavatest struktuurifondide meetmetest8.
Näeme, et praegu on suurepärane võimalus välisvahendite abil Ida-Viru piirkonna kaugküte
tulevikukindlaks muuta. Antud juhul on võtmetähtsusega tõhus koostöö nii soojusettevõtjate kui
Konkurentsiametiga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Timo Tatar
energeetika ja maavarade asekantsler
Rein Vaks
625 6347
[email protected]
7
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti
8
https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine
3 (3)