dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Narva linnas soojuse ostukonkursi korraldamisest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. juuli 2021
Viit
1.10-11/2021/4102-2
Registreeritud
19. juuli 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Konkurentsiamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Rein Vaks (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika ja maavarade valdkond, Energeetikaosakond)

Failid

  • 📎1.10-1120214102-2 19.07.2021 Väljaminev kiri.asice238 KB

Sisu (failidest)

Konkurentsiamet Teie 30.06.2021 nr 7-1/2021-140-4 [email protected] Tatari 39 Meie 19.07.2021 nr 1.10-11/2021/4102-2 10134, Tallinn Narva linnas soojuse ostukonkursi korraldamisest Austatud Märt Ots Olete meile adresseeritud kirjas soovinud saada ministeeriumi hinnangut Narva linna soojusega varustamise jätkusuutlikkusele energia- ja kliimapoliitika aspektist hinnatuna. Teie pöördumisest selgub, et amet on oma 2021. aasta 15. juuni kirjaga palunud ka Narva linnas kaugkütte võrguteenust osutava AS Narva Soojusvõrgud hinnangut soojuse tootmise jätkusuutlikkusele ning sellega kaasnevalt vajaliku ostukonkursi korraldamise vajalikkusele. Oma 2021. aasta 25. juuni vastuses ei ole AS Narva Soojusvõrgud välistanud soojuse ostukonkursi korraldamise vajadust. Narva linna varustab kaugküttega Balti elektrijaama 11. energiaplokk ning selle puudumisel gaasi kasutav reservkatlamaja. On oluline toonitada, et 11. energiaplokk toodab soojust vaid siis, kui sama energiaplokiga toodetakse samaaegselt elektrienergiat. Seniajani on tänu elektrienergia tootmisel tekkiva jääksoojuse kasutusele tagatud Narvas Eesti soodsaim kaugküttehind1. Siiski tuleb selgitada, et elektrienergia ning seega ka soojuse tootmise võimalikkus sõltub elektrienergia hinna konkurentsivõimest elektriturul. Kõnealune energiaplokk kasutab energia tootmiseks suures osas põlevkivi ning on võimeline kasutama soodsate turutingimuste juures ka kuni 50% ulatuses väheväärtuslikku jäätmepuitu. Põlevkivi kasutamine toob endaga energia tootmisel kaasa suhteliselt suures ulatuses CO2 õhku paiskamist, mille eest peab aga saastaja Euroopa saastekvooti ostma. See lisakulu tuleb lisada nii elektrienergia tootmise kui ka soojuse tootmise kuludesse ehk osaliselt katab selle kulu ka kaugküttetarbija. Balti elektrijaama 11. energiaplokk on rajatud 1960. aastal, selle turbiini rekonstrueeriti olulises ulatuses 2004. aastal. Selle energiaploki esmane ülesanne on toota elektrienergiat, mistõttu on sealne soojuse tootmise kasutegur võrreldes tänapäevaste tehnoloogiatega (näiteks uus soojuse ja elektri koostootmisjaam) madal. See omakorda tähendab, et soojuse tootmiseks kasutatakse 1 Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhinnad - https://www.konkurentsiamet.ee/et/vesi- soojus/soojus/kooskolastatud-soojuse-piirhinnad Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 tänapäevase tehnoloogiaga võrreldes oluliselt rohkem kütust. Euroopa Liidu lähituleviku energia- ja kliimapoliitika ei soosi ühegi linna soojusvarustuse tagamist ebatõhusa ja osaliselt fossiilset kütust kasutava energiaplokiga. Üha kasvav saastekvoodi hind (hetkeseisuga ca 52 €/t)2 ning fossiilse kütuse ja biokütuse koospõletamise üha karmistuvad regulatsioonid on juba tänaseks muutnud Balti elektrijaama 11. energiaplokis elektrienergia tootmise suurel osas aastast majanduslikult ebamõistlikuks. Lähitulevik ei too sellele olukorrale ka leevendust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 sätestab ka täiendavaid kriteeriume biomassi kasutuses (vt täpsemalt direktiivi artikkel 29)3 taastuvenergia tootmisel. Kõnealune direktiiv võetakse Eestis üle energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmisega4. Selle järgi ei ole võimalik riigi taastuvenergia eesmärkides arvestada sellise energiaga, mis ei vasta säästlikkuse kriteeriumitele (vt eelnõu § 1 p 8). Kuigi kõnealused kriteeriumid ei ole veel siseriiklikkusse õigusesse üle võetud, on Euroopa Komisjon juba otsustanud alustada läbirääkimisi nende nõuete karmistamiseks. Euroopa Komisjoni poolt hiljuti avaldatud algatuste järgi5 on võetud suund biomassi järjest suuremaks väärindamiseks. Paketi kohaselt peaks metsast saadav biomass võetama energiatootmises kasutusse alles siis, kui see ei sobi muuks kõrgema lisandväärtusega kasutuseks või ümbertöötlemiseks. Seega peab biomassi kasutus energeetikas muutuma lähitulevikus järjest tõhusamaks, et sellest saaks tarbijatele energiat majanduslikult mõistlikul viisil toota. Seega võib eeldada, et lähitulevikus muutub suurtes, energiat ebatõhusalt kasutavates käitistes biomasskütuste kasutamine karmistuvate regulatsioonide tõttu järjest keerulisemaks ja seeläbi majanduslikult ebamõistlikumaks. See omakorda võib tuua Balti elektrijaama 11. energiaploki jätkuva käitamisega kaasa olulised nii majanduslikud kui soojusvarustuse riskid soojuse tootjale ja Narva linna kaugküttetarbijale. Lisame, et ka Narva linnavalitsus ja Eesti Energia AS on antud küsimuses pöördunud Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega leida senise lahenduse asemel Narva kaugküttega varustamiseks põlevkivist sõltumatu soojuse tootmisallikas6. Eeltoodut arvesse võttes leiame, et Narva võrgupiirkonnas ei pruugi energia- ja kliimapoliitikat silmas pidades seni hästi toiminud soojusvarustus lähitulevikus olla enam kooskõlas kaugkütteseaduse § 1 lõikes 2 sätestatud põhimõtetega tagada usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus. Seetõttu on oluline astuda järgmiseid samme Narva linna kaugkütte tootmise jätkusuutlikuks 2 EAU hind ICE kauplemisplatvormil - https://www.theice.com/products/197/EUA-Futures/data?marketId=400185 3 Direktiiv (EL) 2018/2001 artikkel 29 - https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018L2001#d1e3705-82-1 4 Energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382SE - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/18d86acd-7d58-4219-ac63- 5fd6be58a90b/Energiamajanduse%20korralduse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teis te%20seaduste%20muutmise%20seadus 5 Euroopa Komisjoni algatus roheleppe elluviimiseks - https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_21_3541 6 Narva linnavalitsuse ja Eesti Energia AS 13.05.2021 ühispöördumine rahandusministri ja majandus- ja taristuministri poole nr 1.15/1436. 2 (3) ümberkorraldamiseks. Narva linna soojusega varustamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on Vabariigi Valitsus kavandamas õiglase ülemineku fondi vahenditest Ida-Virumaale 20 miljonit eurot piirkonna soojusvarustuse lahti sidumiseks põlevkivist7. Toetusmeetme, mille alusel vastav toetus kaugküttesektorisse suunatakse, töötab välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega ning see töö on juba alanud. Esialgsete plaanide kohaselt oleks meetmest võimalik saada investeeringutoetust Narva linna soojusvarustuse põlevkivist lahtisidumiseks ning senise lahenduse asendamiseks uue ja tõhusa soojuse tootmisega. Investeeringutoetuse saamine kavandatakse siduda võrgupiirkonnas välja kuulutatud kaugkütteseaduse §-s 141 nimetatud soojuse ostukorralduse võitmisega. Taotlusvooru väljakuulutamine sõltub Eesti õiglase ülemineku kava kinnitamisest Euroopa Komisjoni poolt. Kõigi eelduste kohaselt kinnitatakse see 2021. aasta lõpus. Meetme abil rajatav tootmisseade peaks valmima hiljemalt 2026. aastal. Samuti on Ida-Viru piirkonnas paiknevate kaugküttesüsteemide moderniseerimiseks võimalik taotleda vahendeid kavandatavatest struktuurifondide meetmetest8. Näeme, et praegu on suurepärane võimalus välisvahendite abil Ida-Viru piirkonna kaugküte tulevikukindlaks muuta. Antud juhul on võtmetähtsusega tõhus koostöö nii soojusettevõtjate kui Konkurentsiametiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Rein Vaks 625 6347 [email protected] 7 https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/regionaalareng-ja-poliitika/ida-viru-ja-kagu-eesti 8 https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid/2021-2027-planeerimine 3 (3)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →