Tarmo Tüür Teie 15.06.2021
Eestimaa Looduse Fond Meie 16.07.2021 nr 15-1/3851-9
[email protected]
Vastus Eesti mereala planeeringu
ettepanekutele
Austatud härra Tüür
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Eestimaa Looduse Fond on läbi kogu planeeringu
protsessi olnud aktiivne, esitanud asjakohaseid planeeringulahendust parendavaid
ettepanekuid ja toetanud protsessi. Soovime Teid tänada suure panuse eest.
Rahandusministeerium on esitatud ettepanekud kätte saanud ja need omalt poolt läbi
vaadanud. Teavitame, et avalikustamise perioodi käigus esitati mitmeid arvamusi ja
ettepanekuid, mis kõik on vähemal või suuremal määral üksteisega seotud ja vajavad
põhjalikku kaalumist koostöös vastava valdkonna erinevate ametkondade ja ekspertidega.
Seega anname teada, et kõigile ettepanekutele saame kirjalikud seisukohad anda pärast kogu
laekunud sisendi läbitöötamist, tõenäoliselt hiljemalt käesoleva aasta oktoobris. Vajadusel
kaasame Teie esindaja ka asjakohastele täiendavatele aruteludele ja anname sellest teada
kirjalikult. Alljärgnevalt vastame ettepanekutele, mis planeeringut koostanud meeskonna
välistelt osapooltelt olulist sisendit ei vajanud.
1. Teete oma kirjas ettepaneku täiendada planeeringu seletuskirja skeemi 5.1.2.
Selgitame, et tegemist kooskasutuse näidetega. Skeem ei iseloomusta mereala kõiki
kooskasutusvõimalusi ja seal on välja toodud, vaid mõned kooskasutuse võimalused.
Eelnevast tulenevalt vaatame skeemi üle, et võimalusel asjakohased näited lisada.
2. Esitate arvamuse, et kalandusele seatud suunised ja tingimused ei ole piisavad. Teete
ettepaneku lisada tingimus, mille kohaselt kaitstavatel aladel toimub kalapüük
vastavalt kehtivale kaitsekorrale. Samuti soovitate kaaluda teise suunise (koelmualade
säilitamine) tõstmist tingimuste alla ning lisada suunis kaaspüügi vältimise või
vähendamise meetmete rakendamiseks.
Läbivalt märgime, et mereala planeeringuga ei ole võimalik õigusakte muuta ja planeering
peab lähtuma õigusaktides toodust. Planeeringus sätestatud tingimusi on võimalik muuta vaid
läbi uue avaliku planeerimisprotsessi, mis on väga ajamahukas ja planeering ei saa asuda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
täitma ühegi seaduse või määruse rolli. Ühtlasi ei ole otstarbekas õigusaktide nõuete
dubleerimine mereala planeeringus, sest selline lähenemine ei taga mereala planeeringu
kehtimist terviklikuna. See toob kaasa erinevate valdkondlike õigusaktide muudatustest
lähtuvalt ka planeeringu pideva uuendamise vajaduse ja muudab strateegilise pikaajalise
vaatega planeerimisdokumendi olemust. See aga ei saa olla üleriigilise planeeringu
teemaplaneeringu eesmärk. Küll aga peavad ka õigusaktid ja nende muudatused silmas
pidama mh mereala planeeringu visiooni põhilist eesmärki.
Lähtudes eeltoodust selgitame, et kehtiva kaitsekorra järgmine on õigusaktist tulenev nõue,
mille eraldiseisev väljatoomine seletuskirjas nõuaks ka kõigile teistele õigusaktidele viitamist.
Õigusaktides väljatoodu koormaks teksti liigselt ja ei oleks eesmärgipärane, mistõttu
Rahandusministeerium ei pea ptk 5.2 suuniste ja tingimuste täiendamist ja muutmist
vajalikuks.
Koelmualade säilitamine on otstarbekas planeeringus kajastada üldise suunisena, kuna
tegemist on põhimõtteliste, suures üldistusastmes määratud aladega. Konkreetse tingimusena
on koelmualadega arvestamiseks seatud uuringukohustused nt tuuleenergeetika arendamise
järgmisele – tegevusloa tasandile.
Kaaspüügi reguleerimine on kalapüügi eeskirja ülesanne, mille puhul on samuti tegemist
õigusaktiga. Samuti on tegemist üleriigilise ruumilise planeeringu jaoks liialt spetsiifilise
teemaga.
3. Teete ettepaneku ptk 5.3.1 „Kalakasvandused“ tingimusele nr 2 lisada
klasterlahendust soosiva suunis.
Mereala planeeringu üks keskseid põhimõtteid on kooskasutuse soosimine. Toome välja, et
klasterlahendusi soosiv suunis on vastavas peatükis olemas (suunis nr 2), mis kehtib kogu
teemavaldkonnale. Suunise täiendav dubleerimine üksikute tingimuste juures ei ole vajalik,
planeeringu lahendust rakendatakse koostoimes tingimuste-suuniste paketina.
4. Tunnete muret veeliikluse eelisseisundi pärast võrreldes teiste merekasutusviisidega
ning teete ettepaneku muuta peatüki sõnastust teiste merekasutusviisidega enam
arvestavaks ja tuua sisse keskkonnamõõde: lähtudes ökosüsteemipõhisest
lähenemisest ei tohiks planeering soosida veeliiklusalade isevoolset moodustumist
tundliku keskkonnaga merealadele.
Selgitame, et veeliiklusalade määratlus on planeeringusse toodud selleks, et väljendada
laevanduse valdkonna huvi Eesti merealal. Veeliiklusalad on planeeringuline mõiste ja need
joonestati kaardile laevaliikluse intensiivsuse andmete järgi, mis on ka tulevikus muutuvad.
Veeliiklusalade nö isevoolne moodustumine on seotud eelkõige asjaoluga, et tegemist on
planeeringut selgitava infoga ja planeering ei jää veeliiklusalade moodustamist reguleerima.
Navigatsioonikaardid uuenevad planeeringust sõltumata ja nagu Te ka ise viitate, siis kehtib
rahvusvaheline navigatsioonivabadus. Nõustume, et sõnastus „isevoolne moodustumine“
tekitab küsimusi ja seetõttu täpsustame sõnastust, et eeltoodud käsitlus selgemini väljendatud
saaks.
Planeering seab siiski tervikuna mitmeid suuniseid ja tingimusi ka veeliikluse valdkonnale.
Loodusväärtustega arvestamine on tagatud – uute kaitsealade moodustamine ei ole välistatud
ka veeliiklusaladel. Meretranspordi peatükis (ptk 5.4.4) on sisse toodud tingimus 6, mille järgi
2
uue loodusobjekti moodustamisel tuleb võimalusel kohaldada kaitstava objekti ruumikuju
laevateega (NB mitte veeliiklusalaga, mis on üldine planeeringuline mõiste, vaid juba
projekteeritud laevateega). Nagu toote välja ka oma kirjas, on traditsioonilised
merekasutusviisid, nagu meretransport, juba õiguslikult ja ka läbi rahvusvaheliste kokkulepete
reguleeritud (sh ÜRO mereõiguse konventsioon UNCLOS, mis sätestab
navigatsioonivabaduse ja avamere avatuse kõikidele riikidele). Mereala planeering ei ole see
instrument, millega ellu viia selles valdkonnas olulisi muudatusi. UNCLOS sisaldab
tõepoolest ka teatud piirangud seoses keskkonnaga ja oleme seisukohal, et mereala planeering
neid kõiki ka järgib.
5. Samuti väljendate muret uute sadamate rajamise pärast ja teete ettepaneku, et selle
valdkonna suunised võiksid olla tingimused.
Teeme antud küsimuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduse
valdkonnaga koostööd ja vastame Teile pärast sisendite saamist.
6. Väljendate oma rahulolematust asjaoluga, et laevalt-laevale kaupade üleandmine
(STS) ja punkerdamise teemad on mereala planeeringu põhilahendusest välja jäetud.
Selgitame, et vastavad teemad lahendatakse eraldiseisva õigusliku regulatsiooniga, mis on
käesoleval hetkel Keskkonnaministeeriumi vedamisel muutmise protsessis (Vabariigi
Valitsuse 25. juuni 2020. a määrus nr 51 “Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning
kahjulike ainete käitlemise kord“). Mereala planeeringu, mille puhul on tegemist üleriigilise
planeeringu teemaplaneeringuga, kehtestab Vabariigi Valitsus korralduse (PlanS § 24 lg 1)
ehk haldusaktiga. Haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks on selle kooskõla kehtiva
õigusega, sh kehtivate määrustega. Eeltoodust lähtudes ei oleks planeeringuga täiendavate
piirangute seadmine määruse kui õiguse üldaktiga kooskõlas. Ühtlasi ei ole otstarbekas
õigusaktide nõuete dubleerimine mereala planeeringus, sest selline lähenemine ei taga
mereala planeeringu kehtimist terviklikuna (vt ka vastust punktile 2).
7. Peate üldiselt õnnestunuks taastuvenergia teema käsitlemist alapeatükis 5.6 „Taastuv-
energia tootmine”.
Väljendate muret, et mereala planeeringust on jäänud välja energia akumulatsiooni valdkond.
Teeme antud küsimuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika
valdkonnaga koostööd ja vastame Teile pärast sisendite saamist.
Võtame teadmiseks Teie seisukohad tuuleenergeetika arendusalade kavandamisele kohase
lähenemise ja klasterlahenduste soosimise teemal. Oleme tuuleenergeetika teema võimaluste
loomiseks planeeringus palju panustanud. Samuti võtame teadmiseks Teie hinnangud
visuaalsete mõjude leevendusmeetmete asjakohasuse ja traalpüügist tulenevate reservalade
õigustatuse osas ning innovatsiooniala ja linnustiku meetmete asjakohasuse osas. Täname, et
peate piisavaks ja toetate planeeringus sätestatud tingimusi.
Olete mures veeliikluse teema all sõnastatud põhimõtte pärast, mille kohaselt veeliiklusalad
kujunevad ise ja arvestada tuleb “hetkel kehtivat liiklusolukorda, mitte planeeringu
koostamise ajal fikseeritud olukorda”, mis Teie hinnangul vähendab see oluliselt meretuule-
energeetika arendusperspektiivide selgust. Märgime, et teeme siinkohal täiendavat koostööd
Transpordiametiga, et kaaluda uuesti üle suunise asjakohasus ja kajastamine planeeringus.
3
Soovitate täpsustada, et eelkõige tuleb välistada vundamentide rammimine kui tugevat ja
mereelustikule potentsiaalselt ohtlikku impulssmüra tekitav tehnoloogia. Oleme seisukohal,
et vastav selgitus sisaldub juba mõjude hindamise aruandes ja planeeringu seletuskirjas ptk
5.6.5 sätestatud tingimuses nr 3, mis katab selle põhimõtte ära. Täpsustuse lisamine pole
vajalik.
Lisame Teie poolt välja toodud täpsustuse tingimusele 12 f – nahkhiirte uuringud tuleb läbi
viia enne tuulepargi ehitust ning jätkata seirega ehituse ja tuulepargi töö ajal, nagu on
sätestatud Euroopa nahkhiirte kaitse leppe EUROBATS osapoolte koosoleku resolutsioonis
nr 8.4 (vastu võetud 2018. aasta oktoobris). Samuti lisame Teie poolt välja toodud täpsustuse
tingimusele 12 c, mõju hindamine kalade elukeskkonnale sisaldab ka põhjaelustikule
avalduda võiva mõju hindamist.
8. Teete ettepaneku tuuleenergeetika kaablikoridoride ptk-s 5.6.6 sätestada tingimus
parima võimaliku tehnika kasutamise kohta elektrikaablite elektromagnetvälja
võimaliku negatiivse mõju vältimiseks elustikule. Lisate, et vajalik oleks sätestada
suunis „Võimalusel eelistada linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks
kaabelliine“ ptk 5.6.6.
Nõustume väljatoodud ettepanekutega ja täpsustame planeeringulahendust vastavalt.
9. Teete ettepaneku mereturismi ja rekreatsiooni käsitleda põhjalikumalt, sh viia läbi ka
ruumiline alade valik ning sätestada tingimus, mille kohaselt mereturism ja
rekreatsioon ei tohi kahjustada merekeskkonda ega seada ohtu mere hea seisundi
saavutamist. Samuti, et kinni tuleb pidada kaitstavatel loodusobjektidel kehtivatest
liikumispiirangutest.
Selgitame, et teemakäsitlus on koostatud vastavuses üleriigilise planeeringu üldistusastmega.
Turismi ja rekreatsiooniga seotud alade valik on tihedas seoses maismaal toimuvate
tegevustega ning eeldab tihedat koostööd kohalike kogukondadega. Seetõttu on otstarbekas
teemakäsitlust täpsustada kohalike planeeringute tasandil. Rahandusministeerium on üldjuhul
kohalike planeeringute protsessi kaasatud ja jälgime mh ka mereala planeeringus sätestatud
põhimõtete kooskõla nendes protsessides. Kutsume üles Eestimaa Looduse Fondi samuti
osalema nt hetkel paljudes maakondades käimasolevatesse üldplaneeringute koostamise
protsessidesse, et merekeskkonna teemad saaksid samuti meri-maismaa seoste kontekstis
kohalike omavalitsuste planeeringutes asjakohaselt kajastatud. Rahandusministeeriumis
üldplaneeringute koostamise teema koordinaator on Tuuli Veersalu (
[email protected]).
Mere hea seisundi saavutamine on sätestatud planeeringu aluspõhimõttena, teemapeatükkides
selle dubleerimine ei ole meie hinnangul vajalik. Kaitstavatel loodusobjektidel kehtivatest
liikumispiirangutest kinnihoidmine on seadusest tulenev kohustus, mis kehtib kõigile
merekasutusviisidele ja kasutajatele.
10. Juhite tähelepanu, et alapeatükk 5.9 „Kaitstavad loodusobjektid” vajaks kehtiva
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia valguses täpsustamist. Lisate mitmeid
ettepanekuid selle peatüki täpsustamiseks.
4
Nõustume hinnanguga, et ptk 5.9. suunis 1, mille kohaselt kaitstavatel aladel lähtub mereala
kasutus kaitsealade kaitse-eesmärkidest ja kehtivatest piirangutest, on oma olemuselt
tingimus ja viime vastava muudatuse materjalidesse sisse. Mereala hea seisund üldise suunana
juba sisaldub Eesti mereala pikaajalises visioonis.
Lisaks teete ettepaneku arvestada planeeringus ka projekteeritavate kaitstavate
loodusobjektidega ning kajastada neid järjekindlat kõigil planeeringu kaartidel. Selgitame, et
planeering arvestab projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega ja kajastab neid
asjakohastel kaartidel. Kõigil skeemkaartidel ei ole objektide kajastamine otstarbekas, sest
skeemkaardid kajastavad konkreetse alapeatüki teemat ja läheksid raskesti loetavaks. Lisaks
kajastub info ka mereala planeeringu kaardirakenduses, kus on kõigi erinevate teemadega
koostoimes võimalik infot vaadelda.
Teete oma kirjas mitmeid ettepanekuid kaitsealade võrgustiku täiendamise osas. Võtame Teie
esitatud ettepanekud teadmiseks, kuid märgime, et mereala planeeringu kaudu ei toimu uute
loodavate kaitsealade loomine, selle jaoks on eraldiseisev menetlusprotseduur. Avamere
kaitsealade ettepanek, mis käesoleval hetkel teada on, on ka informatiivselt planeeringus ja
selle mõjude hindamises kajastatud.
11. Olete jätkuvalt seisukohal, et alapeatükk 5.13 „Maavarad” pakub kaevandamisele
põhjendamatuid eeliseid võrreldes teiste merekasutustega.
Arutasime tõstatatud küsimust mereala eskpertmeeskonna liikmetega. Planeeringuga
täiendava kudealade välistamise tingimuse seadmine ei ole Rahandusministeeriumi ja
planeeringu ekspertmeeskonna hinnangul põhjendatud, arvestades maardlate väga väikest
osatähtsust Eesti mereruumist. Juhime tähelepanu, et maavarade kaevandamist reguleerib
maapõueseadus, millega planeeringulahendus arvestama peab. Kooskõla õigusaktidega on
üks planeeringu kehtestamise eeldus.
12. Esitate oma seisukohad seoses alapeatükiga 5.15 „Püsiühendused“ ja viitate Suure
Väina püsiühendusele.
Võtame teadmiseks Teie seisukohad püsiühenduse kaheldava otstarbekuse ja silla rajamise
Natura kontekstis mittelubatavuse osas. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et nii nagu
ka planeeringu tekstis viidatakse (ptk 5.15) lahendatakse need küsimused eraldiseisva
planeeringu menetluse käigus. Sellesse protsessi on kaasatud ka Eestimaa Looduse Fond.
Kindlasti koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga tagatakse planeeringutes
loodusväärtustega asjakohasel viisil arvestamine.
13. Avaldate arvamust, et alapeatükk 5.16 “Meri-maismaa seosed” peaks oluliselt
selgemalt sisustama tungiva vajaduse kaitsta merekeskkonda erinevate maismaalt
tulenevate survetegurite eest.
Selgitame, et mereala planeering ei saa seada konkreetseid kitsendusi või siduvaid tingimusi
maismaal toimuvatele tegevustele. Planeering rõhutab igati hea keskkonnaseisundi olulisust,
kuid planeeringul on väga piiratud võimalused suunata maismaal toimuvate tegevuste
kavandamist. Soovitame selle teemalised konkreetsed ettepanekud esitada Eesti
merestrateegia meetmekava uuendamise protsessis.
5
Täname konstruktiivse tagasiside eest ja ühtlasi anname teada, et meie tänane eesmärk jõuda
planeeringu kehtestamiseni hiljemalt jaanuaris 2022, mis on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammis (p 4.19) ministeeriumite üleselt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
6