dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus Eesti mereala planeeringu ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. juuli 2021
Viit
1.10-17/2021/4394-2
Registreeritud
19. juuli 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎15-13851-9 16.07.2021 Väljaminev kiri.asice421 KB

Sisu (failidest)

Tarmo Tüür Teie 15.06.2021 Eestimaa Looduse Fond Meie 16.07.2021 nr 15-1/3851-9 [email protected] Vastus Eesti mereala planeeringu ettepanekutele Austatud härra Tüür Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Eestimaa Looduse Fond on läbi kogu planeeringu protsessi olnud aktiivne, esitanud asjakohaseid planeeringulahendust parendavaid ettepanekuid ja toetanud protsessi. Soovime Teid tänada suure panuse eest. Rahandusministeerium on esitatud ettepanekud kätte saanud ja need omalt poolt läbi vaadanud. Teavitame, et avalikustamise perioodi käigus esitati mitmeid arvamusi ja ettepanekuid, mis kõik on vähemal või suuremal määral üksteisega seotud ja vajavad põhjalikku kaalumist koostöös vastava valdkonna erinevate ametkondade ja ekspertidega. Seega anname teada, et kõigile ettepanekutele saame kirjalikud seisukohad anda pärast kogu laekunud sisendi läbitöötamist, tõenäoliselt hiljemalt käesoleva aasta oktoobris. Vajadusel kaasame Teie esindaja ka asjakohastele täiendavatele aruteludele ja anname sellest teada kirjalikult. Alljärgnevalt vastame ettepanekutele, mis planeeringut koostanud meeskonna välistelt osapooltelt olulist sisendit ei vajanud. 1. Teete oma kirjas ettepaneku täiendada planeeringu seletuskirja skeemi 5.1.2. Selgitame, et tegemist kooskasutuse näidetega. Skeem ei iseloomusta mereala kõiki kooskasutusvõimalusi ja seal on välja toodud, vaid mõned kooskasutuse võimalused. Eelnevast tulenevalt vaatame skeemi üle, et võimalusel asjakohased näited lisada. 2. Esitate arvamuse, et kalandusele seatud suunised ja tingimused ei ole piisavad. Teete ettepaneku lisada tingimus, mille kohaselt kaitstavatel aladel toimub kalapüük vastavalt kehtivale kaitsekorrale. Samuti soovitate kaaluda teise suunise (koelmualade säilitamine) tõstmist tingimuste alla ning lisada suunis kaaspüügi vältimise või vähendamise meetmete rakendamiseks. Läbivalt märgime, et mereala planeeringuga ei ole võimalik õigusakte muuta ja planeering peab lähtuma õigusaktides toodust. Planeeringus sätestatud tingimusi on võimalik muuta vaid läbi uue avaliku planeerimisprotsessi, mis on väga ajamahukas ja planeering ei saa asuda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 täitma ühegi seaduse või määruse rolli. Ühtlasi ei ole otstarbekas õigusaktide nõuete dubleerimine mereala planeeringus, sest selline lähenemine ei taga mereala planeeringu kehtimist terviklikuna. See toob kaasa erinevate valdkondlike õigusaktide muudatustest lähtuvalt ka planeeringu pideva uuendamise vajaduse ja muudab strateegilise pikaajalise vaatega planeerimisdokumendi olemust. See aga ei saa olla üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu eesmärk. Küll aga peavad ka õigusaktid ja nende muudatused silmas pidama mh mereala planeeringu visiooni põhilist eesmärki. Lähtudes eeltoodust selgitame, et kehtiva kaitsekorra järgmine on õigusaktist tulenev nõue, mille eraldiseisev väljatoomine seletuskirjas nõuaks ka kõigile teistele õigusaktidele viitamist. Õigusaktides väljatoodu koormaks teksti liigselt ja ei oleks eesmärgipärane, mistõttu Rahandusministeerium ei pea ptk 5.2 suuniste ja tingimuste täiendamist ja muutmist vajalikuks. Koelmualade säilitamine on otstarbekas planeeringus kajastada üldise suunisena, kuna tegemist on põhimõtteliste, suures üldistusastmes määratud aladega. Konkreetse tingimusena on koelmualadega arvestamiseks seatud uuringukohustused nt tuuleenergeetika arendamise järgmisele – tegevusloa tasandile. Kaaspüügi reguleerimine on kalapüügi eeskirja ülesanne, mille puhul on samuti tegemist õigusaktiga. Samuti on tegemist üleriigilise ruumilise planeeringu jaoks liialt spetsiifilise teemaga. 3. Teete ettepaneku ptk 5.3.1 „Kalakasvandused“ tingimusele nr 2 lisada klasterlahendust soosiva suunis. Mereala planeeringu üks keskseid põhimõtteid on kooskasutuse soosimine. Toome välja, et klasterlahendusi soosiv suunis on vastavas peatükis olemas (suunis nr 2), mis kehtib kogu teemavaldkonnale. Suunise täiendav dubleerimine üksikute tingimuste juures ei ole vajalik, planeeringu lahendust rakendatakse koostoimes tingimuste-suuniste paketina. 4. Tunnete muret veeliikluse eelisseisundi pärast võrreldes teiste merekasutusviisidega ning teete ettepaneku muuta peatüki sõnastust teiste merekasutusviisidega enam arvestavaks ja tuua sisse keskkonnamõõde: lähtudes ökosüsteemipõhisest lähenemisest ei tohiks planeering soosida veeliiklusalade isevoolset moodustumist tundliku keskkonnaga merealadele. Selgitame, et veeliiklusalade määratlus on planeeringusse toodud selleks, et väljendada laevanduse valdkonna huvi Eesti merealal. Veeliiklusalad on planeeringuline mõiste ja need joonestati kaardile laevaliikluse intensiivsuse andmete järgi, mis on ka tulevikus muutuvad. Veeliiklusalade nö isevoolne moodustumine on seotud eelkõige asjaoluga, et tegemist on planeeringut selgitava infoga ja planeering ei jää veeliiklusalade moodustamist reguleerima. Navigatsioonikaardid uuenevad planeeringust sõltumata ja nagu Te ka ise viitate, siis kehtib rahvusvaheline navigatsioonivabadus. Nõustume, et sõnastus „isevoolne moodustumine“ tekitab küsimusi ja seetõttu täpsustame sõnastust, et eeltoodud käsitlus selgemini väljendatud saaks. Planeering seab siiski tervikuna mitmeid suuniseid ja tingimusi ka veeliikluse valdkonnale. Loodusväärtustega arvestamine on tagatud – uute kaitsealade moodustamine ei ole välistatud ka veeliiklusaladel. Meretranspordi peatükis (ptk 5.4.4) on sisse toodud tingimus 6, mille järgi 2 uue loodusobjekti moodustamisel tuleb võimalusel kohaldada kaitstava objekti ruumikuju laevateega (NB mitte veeliiklusalaga, mis on üldine planeeringuline mõiste, vaid juba projekteeritud laevateega). Nagu toote välja ka oma kirjas, on traditsioonilised merekasutusviisid, nagu meretransport, juba õiguslikult ja ka läbi rahvusvaheliste kokkulepete reguleeritud (sh ÜRO mereõiguse konventsioon UNCLOS, mis sätestab navigatsioonivabaduse ja avamere avatuse kõikidele riikidele). Mereala planeering ei ole see instrument, millega ellu viia selles valdkonnas olulisi muudatusi. UNCLOS sisaldab tõepoolest ka teatud piirangud seoses keskkonnaga ja oleme seisukohal, et mereala planeering neid kõiki ka järgib. 5. Samuti väljendate muret uute sadamate rajamise pärast ja teete ettepaneku, et selle valdkonna suunised võiksid olla tingimused. Teeme antud küsimuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi merenduse valdkonnaga koostööd ja vastame Teile pärast sisendite saamist. 6. Väljendate oma rahulolematust asjaoluga, et laevalt-laevale kaupade üleandmine (STS) ja punkerdamise teemad on mereala planeeringu põhilahendusest välja jäetud. Selgitame, et vastavad teemad lahendatakse eraldiseisva õigusliku regulatsiooniga, mis on käesoleval hetkel Keskkonnaministeeriumi vedamisel muutmise protsessis (Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2020. a määrus nr 51 “Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord“). Mereala planeeringu, mille puhul on tegemist üleriigilise planeeringu teemaplaneeringuga, kehtestab Vabariigi Valitsus korralduse (PlanS § 24 lg 1) ehk haldusaktiga. Haldusakti õiguspärasuse üheks eelduseks on selle kooskõla kehtiva õigusega, sh kehtivate määrustega. Eeltoodust lähtudes ei oleks planeeringuga täiendavate piirangute seadmine määruse kui õiguse üldaktiga kooskõlas. Ühtlasi ei ole otstarbekas õigusaktide nõuete dubleerimine mereala planeeringus, sest selline lähenemine ei taga mereala planeeringu kehtimist terviklikuna (vt ka vastust punktile 2). 7. Peate üldiselt õnnestunuks taastuvenergia teema käsitlemist alapeatükis 5.6 „Taastuv- energia tootmine”. Väljendate muret, et mereala planeeringust on jäänud välja energia akumulatsiooni valdkond. Teeme antud küsimuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika valdkonnaga koostööd ja vastame Teile pärast sisendite saamist. Võtame teadmiseks Teie seisukohad tuuleenergeetika arendusalade kavandamisele kohase lähenemise ja klasterlahenduste soosimise teemal. Oleme tuuleenergeetika teema võimaluste loomiseks planeeringus palju panustanud. Samuti võtame teadmiseks Teie hinnangud visuaalsete mõjude leevendusmeetmete asjakohasuse ja traalpüügist tulenevate reservalade õigustatuse osas ning innovatsiooniala ja linnustiku meetmete asjakohasuse osas. Täname, et peate piisavaks ja toetate planeeringus sätestatud tingimusi. Olete mures veeliikluse teema all sõnastatud põhimõtte pärast, mille kohaselt veeliiklusalad kujunevad ise ja arvestada tuleb “hetkel kehtivat liiklusolukorda, mitte planeeringu koostamise ajal fikseeritud olukorda”, mis Teie hinnangul vähendab see oluliselt meretuule- energeetika arendusperspektiivide selgust. Märgime, et teeme siinkohal täiendavat koostööd Transpordiametiga, et kaaluda uuesti üle suunise asjakohasus ja kajastamine planeeringus. 3 Soovitate täpsustada, et eelkõige tuleb välistada vundamentide rammimine kui tugevat ja mereelustikule potentsiaalselt ohtlikku impulssmüra tekitav tehnoloogia. Oleme seisukohal, et vastav selgitus sisaldub juba mõjude hindamise aruandes ja planeeringu seletuskirjas ptk 5.6.5 sätestatud tingimuses nr 3, mis katab selle põhimõtte ära. Täpsustuse lisamine pole vajalik. Lisame Teie poolt välja toodud täpsustuse tingimusele 12 f – nahkhiirte uuringud tuleb läbi viia enne tuulepargi ehitust ning jätkata seirega ehituse ja tuulepargi töö ajal, nagu on sätestatud Euroopa nahkhiirte kaitse leppe EUROBATS osapoolte koosoleku resolutsioonis nr 8.4 (vastu võetud 2018. aasta oktoobris). Samuti lisame Teie poolt välja toodud täpsustuse tingimusele 12 c, mõju hindamine kalade elukeskkonnale sisaldab ka põhjaelustikule avalduda võiva mõju hindamist. 8. Teete ettepaneku tuuleenergeetika kaablikoridoride ptk-s 5.6.6 sätestada tingimus parima võimaliku tehnika kasutamise kohta elektrikaablite elektromagnetvälja võimaliku negatiivse mõju vältimiseks elustikule. Lisate, et vajalik oleks sätestada suunis „Võimalusel eelistada linnustikule avalduva negatiivse mõju vähendamiseks kaabelliine“ ptk 5.6.6. Nõustume väljatoodud ettepanekutega ja täpsustame planeeringulahendust vastavalt. 9. Teete ettepaneku mereturismi ja rekreatsiooni käsitleda põhjalikumalt, sh viia läbi ka ruumiline alade valik ning sätestada tingimus, mille kohaselt mereturism ja rekreatsioon ei tohi kahjustada merekeskkonda ega seada ohtu mere hea seisundi saavutamist. Samuti, et kinni tuleb pidada kaitstavatel loodusobjektidel kehtivatest liikumispiirangutest. Selgitame, et teemakäsitlus on koostatud vastavuses üleriigilise planeeringu üldistusastmega. Turismi ja rekreatsiooniga seotud alade valik on tihedas seoses maismaal toimuvate tegevustega ning eeldab tihedat koostööd kohalike kogukondadega. Seetõttu on otstarbekas teemakäsitlust täpsustada kohalike planeeringute tasandil. Rahandusministeerium on üldjuhul kohalike planeeringute protsessi kaasatud ja jälgime mh ka mereala planeeringus sätestatud põhimõtete kooskõla nendes protsessides. Kutsume üles Eestimaa Looduse Fondi samuti osalema nt hetkel paljudes maakondades käimasolevatesse üldplaneeringute koostamise protsessidesse, et merekeskkonna teemad saaksid samuti meri-maismaa seoste kontekstis kohalike omavalitsuste planeeringutes asjakohaselt kajastatud. Rahandusministeeriumis üldplaneeringute koostamise teema koordinaator on Tuuli Veersalu ([email protected]). Mere hea seisundi saavutamine on sätestatud planeeringu aluspõhimõttena, teemapeatükkides selle dubleerimine ei ole meie hinnangul vajalik. Kaitstavatel loodusobjektidel kehtivatest liikumispiirangutest kinnihoidmine on seadusest tulenev kohustus, mis kehtib kõigile merekasutusviisidele ja kasutajatele. 10. Juhite tähelepanu, et alapeatükk 5.9 „Kaitstavad loodusobjektid” vajaks kehtiva Euroopa Liidu elurikkuse strateegia valguses täpsustamist. Lisate mitmeid ettepanekuid selle peatüki täpsustamiseks. 4 Nõustume hinnanguga, et ptk 5.9. suunis 1, mille kohaselt kaitstavatel aladel lähtub mereala kasutus kaitsealade kaitse-eesmärkidest ja kehtivatest piirangutest, on oma olemuselt tingimus ja viime vastava muudatuse materjalidesse sisse. Mereala hea seisund üldise suunana juba sisaldub Eesti mereala pikaajalises visioonis. Lisaks teete ettepaneku arvestada planeeringus ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega ning kajastada neid järjekindlat kõigil planeeringu kaartidel. Selgitame, et planeering arvestab projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega ja kajastab neid asjakohastel kaartidel. Kõigil skeemkaartidel ei ole objektide kajastamine otstarbekas, sest skeemkaardid kajastavad konkreetse alapeatüki teemat ja läheksid raskesti loetavaks. Lisaks kajastub info ka mereala planeeringu kaardirakenduses, kus on kõigi erinevate teemadega koostoimes võimalik infot vaadelda. Teete oma kirjas mitmeid ettepanekuid kaitsealade võrgustiku täiendamise osas. Võtame Teie esitatud ettepanekud teadmiseks, kuid märgime, et mereala planeeringu kaudu ei toimu uute loodavate kaitsealade loomine, selle jaoks on eraldiseisev menetlusprotseduur. Avamere kaitsealade ettepanek, mis käesoleval hetkel teada on, on ka informatiivselt planeeringus ja selle mõjude hindamises kajastatud. 11. Olete jätkuvalt seisukohal, et alapeatükk 5.13 „Maavarad” pakub kaevandamisele põhjendamatuid eeliseid võrreldes teiste merekasutustega. Arutasime tõstatatud küsimust mereala eskpertmeeskonna liikmetega. Planeeringuga täiendava kudealade välistamise tingimuse seadmine ei ole Rahandusministeeriumi ja planeeringu ekspertmeeskonna hinnangul põhjendatud, arvestades maardlate väga väikest osatähtsust Eesti mereruumist. Juhime tähelepanu, et maavarade kaevandamist reguleerib maapõueseadus, millega planeeringulahendus arvestama peab. Kooskõla õigusaktidega on üks planeeringu kehtestamise eeldus. 12. Esitate oma seisukohad seoses alapeatükiga 5.15 „Püsiühendused“ ja viitate Suure Väina püsiühendusele. Võtame teadmiseks Teie seisukohad püsiühenduse kaheldava otstarbekuse ja silla rajamise Natura kontekstis mittelubatavuse osas. Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et nii nagu ka planeeringu tekstis viidatakse (ptk 5.15) lahendatakse need küsimused eraldiseisva planeeringu menetluse käigus. Sellesse protsessi on kaasatud ka Eestimaa Looduse Fond. Kindlasti koostöös Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga tagatakse planeeringutes loodusväärtustega asjakohasel viisil arvestamine. 13. Avaldate arvamust, et alapeatükk 5.16 “Meri-maismaa seosed” peaks oluliselt selgemalt sisustama tungiva vajaduse kaitsta merekeskkonda erinevate maismaalt tulenevate survetegurite eest. Selgitame, et mereala planeering ei saa seada konkreetseid kitsendusi või siduvaid tingimusi maismaal toimuvatele tegevustele. Planeering rõhutab igati hea keskkonnaseisundi olulisust, kuid planeeringul on väga piiratud võimalused suunata maismaal toimuvate tegevuste kavandamist. Soovitame selle teemalised konkreetsed ettepanekud esitada Eesti merestrateegia meetmekava uuendamise protsessis. 5 Täname konstruktiivse tagasiside eest ja ühtlasi anname teada, et meie tänane eesmärk jõuda planeeringu kehtestamiseni hiljemalt jaanuaris 2022, mis on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis (p 4.19) ministeeriumite üleselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Triin Lepland 4520521 [email protected] 6
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel