eie Age Inkinen Teie 15.02.2022 nr 1-5/1556
Justiitsministeerium
[email protected] Meie 18.02.2022 nr 1-5/1740
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Arvamus
Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK) arvamuse andmiseks eelnõu, mis
puudutab äriregistrit ja äriühingute kestlikkusaruandlust (äriühingutele kaasnevad kulud).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse Euroopa ühtne juurdepääsupunkt (ESAP),
plaanitakse luua nõue, mille järgi tuleb aruandlus esitada masinloetavas formaadis läbi korraldatud teabe
salvestamise süsteemi (OAM) Euroopa ühtsesse juurdepääsupunkti. Äriregistri kaudu eraldi teabe
esitamist ESAP-sse ei ole ette nähtud, va juhul kui see on määratud OAM-iks. Artiklis 5 on toodud
põhimõte, et üksused esitavad teavet ainult ühe korra vastava ühe kogumisasutuse kaudu. Seega tekib
küsitavus ESAP-ile läbi OAM-i ning Äriregistrile aruannete korraga esitamise kohustus. Artikli 5 põhimõtte
järgi tuleks aruanne esitada vaid ühele kogumisasutusele. Kui Äriregister ei ole määratud OAM-iks, siis
ei ole meie hinnangul tagatud artikli 5 põhimõtte järgimine. Kui riigis luuakse 2 OAM-i, siis oleks oluline
selgeks teha, kuidas nende vahel toimuks aruannete jagamine, et aruande kohustuslasel ei oleks topelt
esitamise kohustust.
Eelnõu käsitleb aruannete esitamist, kuid kõrvale on jäetud andmete esitamine. Kui aruande
kohustuslane peab esitama andmeid kahele erinevale üksusele tekib sellest lisakoormus kui ka kulu.
Lisaks tuleb arvestada, et erinevates süsteemides nõutakse erinevaid kujusid/formaate, mis on
lisakoormuseks.
Lisaks majandusaasta aruannetel tuleb ESAP-ile esitada kvartali ja pooleaasta aruandeid, võimalik, et ka
muid „raporteid“, mis on kapitaliturgude jaoks olulised. Äriregistrile esitatakse üksnes kord aastas
majandusaasta aruanne. Kui RIK sellisel juhul OAM-i pidaja ei ole ning antud roll on Finantsinspektsioonil
tekib lahendamist vajav probleem aruandluse esitamises kahele üksusele. Kui OAM-ile esitatakse
aruanne, siis seda Äriregistrile esitama ei peaks, kuid see nõuaks Euroopa Liidu ning riigisisese
seadusandluse muutmist vastavaks. Äriregistril võiks olla olemas õigus OAM-ist pärida ESEF või muul
kujul aruandeid ning need oma süsteemis avaldada.
Määruse artikkel 10 näeb ette teabe valideerimise, et esitatav teave oleks vastav ESAP määrusele ja
selle lisas osutatud kohaldatavate valdkondlike õigusaktide nõuetele, mille jaoks luuakse toetavad
standardid ning valideerimisreeglid. Finantsinspektsiooni OAM ei valideeri ESEF xhtml aruandeid. Kui
vastav ülesanne jääb Finantsinspektsiooni kanda, siis tuleb neil arvestada arendusvajadustega. RIK-i
äriühingute kestlikkuse aruandluse direktiivi ülevõtmise kavas oli planeeritud arendada valideerimise
võimalus vastavalt reeglitele. Kava järgi luuakse import võimalus xhtml aruannete süsteemi kui ka
võimalus luua xhtml aruandeid. Arendusplaan oli Eesti taksonoomia kasutamine, kuid see oleks vajadusel
laiendatav.
Nn omnibuss-direktiivi igas artiklis muudetakse ühte ESAP määruse lisa osas B loetletud direktiivi,
millega täpsustatakse täiendavaid aspekte seoses teabe avaldamisega ESAP kaudu, mis käsitleb
elektroonilise pitseri kasutamist ehk digitempli kasutust. Aruannete korrektne allkirjastamine tähendaks
seda, et juhatus allkirjastab aruande, mille tulemusena tekib üks konteiner. Audiitor peaks allkirjastama
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
enda poolt tehtud otsuse koos juhatuse koostatud aruandega, millest tekib teine konteiner, mis hõlmab
endas audiitori otsust (nt. PDF vormingus) ning juhatuse allkirjastatud aruandega (konteiner). Direktiivist
ega lisadest ei nähtu, kuidas reguleeritakse digitempli kasutust ning allkirjastamisnõudeid ESAP
aruandluses. Oluline oleks protsessi kui terviku või allkirjastamisnõude selgus ning reguleeritus (sh
Äriseadustik, Audiitortegevuse seadus, Raamatupidamise seadus, jt asjakohased eriseadused).
ESAP-iga integratsiooni peab looma OAM-i, kes ESAP-iga andmeid vahendab. RIK-i varem antud
integratsiooni hinnangud pole muutunud (kuni 100 000 eurot), mis on Euroopa Komisjoni hinnanguga
samamahuline.
Kokkuvõtvalt tuleks meie hinnangul RIK-st OAM pidamise arvestada järgnevat asjaoludega: kahe OAM-i
olemasolule aruannete ja andmete omavahel vahetamine; Finantsinspektsiooni poolt OAM pidamisel,
kuidas lahendada aruandluse esitamine Äriregistrile kooskõlas artikliga 5; Äriregistri kavas on luua
valideerimise võimalus; võimalikud laiendused arendusplaanile, mis näeb ette Eesti taksonoomia
kasutamise; regulatsioon puudutab tulevikus ca 300+ äriühingut (praegu 10 korda väiksem, kuid
perspektiivi vaadates), kas seega on mõistlik teha ümberkorraldusi kui Finantsinspektsioon OAM-i täna
haldab. Kui Finantsinspektsioon on OAM juba EU süsteemidega integreerumas/integreeritud võiks olla
see üheks otsustamise kriteeriumiks, kas RIK-st on mõttekas teist OAM-i luua.
Kui RIK-st OAM-i ei looda tuleb lahendada küsimused dubleeriva aruandluse vältimiseks ning otsustada,
kuidas äriühingud esitavad teavet (kasusaajate andmete kinnitamine, majandustegevuse
teadete/litsentside kinnitamine, kasumi jaotamise ettepaneku esitamine), mis praegu esitatakse koos
majandusaasta aruandega ainult Äriregistrile. Võimalusena võiks Äriregistril tuleneda õigus pärida OAM-
st ESEF või muul kujul aruandeid ning need oma süsteemis avaldada, kuid see nõuab Äriregistri
arendust. Mõelda tuleb äriühingute aruandluse esitamisele, keda vastav regulatsioon ei puudutaks,
kuidas nendele aruannete kohustus jääb, kas koos xhtml toega või mitte, kui arvestada, et Äriregistrisse
koondatakse muudest allikatest aruandeid.
Lugupidamisega
Piret Meelind
Asedirektor direktori ülesannetes
/allkirjastatud digitaalselt/
Koostaja: Ettevõtete aruandluse infosüsteemide talituse juhataja Aleksandr Beloussov (e-post
[email protected])