dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind” muutmine

Sotsiaalministeerium · 15. august 2020
Viit
37
Registreeritud
15. august 2020
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2020
Vastutaja
Ülle Jordan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎37 15.08.2020 Ministri määrus.bdoc494 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 15.08.2020 nr 37 Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind” muutmine Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 19 lõike 2 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrust nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses: „51. peatükk Kiirabi täiendav rahastamine kriisi ajal § 191. Isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu hüvitamine kriisi ajal (1) Isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite hind on järgmine: Teenuse nimetus Kood Hind eurodes Kriisiaegne isikukaitsevahendite ja 11247 28,73 desinfitseerimisvahendite kulu üheliikmelise brigaadi väljasõidu korral (üks väljasõit) Kriisiaegne isikukaitsevahendite ja 11248 55,16 desinfitseerimisvahendite kulu kaheliikmelise brigaadi väljasõidu korral (üks väljasõit) Kriisiaegne isikukaitsevahendite ja 11249 81,59 desinfitseerimisvahendite kulu kolmeliikmelise brigaadi väljasõidu korral (üks väljasõit) (2) Käesolevas paragrahvis sisalduvaid teenuste hindu ja rakendustingimusi rakendatakse üksnes nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 tähenduses uudse eriti ohtliku nakkushaiguse levikust tingitud täiendava isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu hüvitamise eesmärgil. 2 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste hindu rakendatakse alates tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses nimetatud valmisoleku taseme väljakuulutamisest Terviseameti poolt. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste hinnad sisaldavad jäätmekäitluse kulu, mis tekib täiendavalt kasutusele võetud isikukaitsevahendite käitlemisest. (5) Koodidega 11247, 11248 ja 11249 tähistatud teenuseid rakendatakse kahekuise arvestuse alusel vastavalt Häirekeskuse esitatavale statistikale kiirabibrigaadi pidaja registreeritud väljasõitude kohta. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel arvestatud isikukaitsevahendite kulu hüvitatakse koefitsiendiga 1,0 juhul, kui kiirabibrigaadi pidajal on võimalik kuludokumentide alusel tõendada vähemalt arvutatud summa ulatuses isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamist Terviseameti poolt välja kuulutatud kõrgendatud valmisoleku taseme kehtimise vältel või kuni 30 päeva jooksul enne kõrgendatud valmisoleku taseme väljakuulutamist. Kui kiirabibrigaadi pidaja soetatud isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu nimetatud perioodil on arvutatud summast väiksem, rakendatakse lõike 5 alusel arvestatud isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu hüvitamisel koefitsienti, et viia hüvitatav summa vastavusse soetatud isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kuludokumentidel esitatud maksumusega.“. § 2. Määrus jõustub 1. septembril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord, kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“ muutmise määrusega täiendatakse eespool nimetatud määrust uue peatükiga, mis käsitleb kiirabi täiendavat rahastamist kriisiajal. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Haigekassaga. Määruse ja seletuskirja autorid on: 1) Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht Kaija Kasekamp ([email protected]; 626 9280); 2) Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik ([email protected]; 626 9168); 3) Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected]; 626 9333); 4) Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats ([email protected]); 5) Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Tanel Kaju ([email protected]); 6) Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits ([email protected]). Määruse ja seletuskirja koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Ülle Jordan ([email protected]; 626 9139) Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals ([email protected]; 626 9333). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]; 626 9320). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina avaldamismärkega RT I, 27.03.2020, 15. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Määruse §-ga 1 täiendatakse määrust 51. peatükiga „Kiirabi täiendav rahastamine kriisi ajal“. Peatükis kajastuvad täiendavad meetmed kiirabi rahastamiseks kriisi ajal. Eraldi peatüki loomine on vajalik, et säilitada määruse ja kiirabi rahastamise läbipaistvus ning arusaadavus. Nimetatud peatükki kantud sätted võimaldavad hüvitada kriisi ajal tehtud täiendavaid kulutusi, mida ei hüvitata määruse teistes peatükkides nimetatud kiirabiteenuste kaudu. 2 51. peatüki §-s 191 kajastuvad teenusekoodid 11247−11249 isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu hüvitamiseks ühe väljasõidu kohta vastavalt brigaadi suurusele uudse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku ajal ning nende teenuste rakendustingimused. Paragrahvis 191 nimetatud teenused on rakendustingimuste kaudu seotud kiirabibrigaadide väljasõitude arvuga ning paragrahvis nimetatud hinnad võimaldavad arvestada väljasõitude arvu põhjal brigaadipidajate maksimaalse isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu, mida arvutatakse kahekuiste perioodide kohta. Leitud kulu kuulub hüvitamisele koefitsiendiga 1,0 juhul, kui brigaadipidajal on võimalik kuludokumentide alusel tõendada vähemalt arvutatud summa ulatuses isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamist Terviseameti poolt välja kuulutatud kõrgendatud valmisoleku taseme kehtimise vältel või kuni 30 päeva jooksul enne kõrgendatud valmisoleku taseme väljakuulutamist. Kui brigaadipidaja kulu nimetatud perioodil on arvutatud summast väiksem, rakendatakse arvestatud kulu hüvitamisel koefitsienti, et viia hüvitatav summa vastavusse soetatud isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kuludokumentidel esitatud maksumusega. Muudatuste aluseks on võetud 2020. aasta kevadel COVID-19 levikust tingitud eriolukorra väljakuulutamise järel erandkorras rakendatud rahastamismeetmed. Muudatused on kooskõlastatud Eesti Kiirabi Liiduga. Määruse §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. september 2020. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuse eesmärk on tagada uudsete eriti ohtlike nakkushaiguste leviku perioodidel kiirabi täiendav rahastamine, et võimaldada kiirabi personali ja patsientide kaitseks soetada ja käidelda nakkushaiguste leviku takistamiseks mõeldud isikukaitsevahendeid ja desinfitseerimisvahendeid. Muudatuste tegemisel on arvestatud, et eriti ohtlike nakkushaiguste leviku perioodidel võib isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite ressursikulu olla tavapärasest suurem ning vastavate vahendite hinnad võivad olla tavapärasest kõrgemad, mistõttu ei pruugi määruse teistesse peatükkidesse kantud teenustes sisalduv kulukomponent olla piisavalt kõrge kriisiolukorraga toimetulemiseks. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määrusel puudub andmekaitsealane mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Isikukaitsevahenditega seotud muudatustega kaasneb mõju Eesti Haigekassa eelarvele alates määruse rakendumisest kuni 2020. aasta lõpuni summas 1,6 miljonit eurot. Täiendavad kulud tekivad ainult eriti ohtlike nakkushaiguste leviku perioodidel, kui Terviseamet on välja kuulutanud kõrgendatud valmisoleku taseme. Lisakulude arvestuse aluseks on võetud 2020. aasta kevadel COVID-19 levikust tingitud eriolukorra väljakuulutamise järel erandkorras rakendatud rahastamismeetmetega seotud lisakulud. 2020. aasta sügisel tekkivate täiendavate kulude katmise allikaks saavad eeldatavalt Eesti Haigekassale 2020. aasta lisaeelarvega eraldatud vahendid. Tekkivate lisakulude katteallikad kriisi ajal otsustab Vabariigi Valitsus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2020. a. 3 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Haiglate Liidule ning Eesti Haigekassale. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Haigekassal märkusi ei olnud. Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Haiglate Liit arvamust ei avaldanud.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel