MINISTRI MÄÄRUS
15.08.2020 nr 37
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a
määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu
arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest
makstava tasu arvutamise metoodika ja selle
teenuse hind” muutmine
Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 32 lõike 8 ja tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 19 lõike 2 alusel.
§ 1. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määrust nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“
täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses:
„51. peatükk
Kiirabi täiendav rahastamine kriisi ajal
§ 191. Isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu hüvitamine kriisi ajal
(1) Isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite hind on järgmine:
Teenuse nimetus Kood Hind eurodes
Kriisiaegne isikukaitsevahendite ja 11247 28,73
desinfitseerimisvahendite kulu üheliikmelise brigaadi
väljasõidu korral (üks väljasõit)
Kriisiaegne isikukaitsevahendite ja 11248 55,16
desinfitseerimisvahendite kulu kaheliikmelise brigaadi
väljasõidu korral (üks väljasõit)
Kriisiaegne isikukaitsevahendite ja 11249 81,59
desinfitseerimisvahendite kulu kolmeliikmelise brigaadi
väljasõidu korral (üks väljasõit)
(2) Käesolevas paragrahvis sisalduvaid teenuste hindu ja rakendustingimusi rakendatakse
üksnes nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 2 lõike 2 tähenduses uudse eriti ohtliku
nakkushaiguse levikust tingitud täiendava isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite
kulu hüvitamise eesmärgil.
2
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste hindu rakendatakse alates
tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 3 ja § 59 lõike 1 alusel valdkonna eest
vastutava ministri kehtestatud määruses nimetatud valmisoleku taseme väljakuulutamisest
Terviseameti poolt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuste hinnad sisaldavad jäätmekäitluse kulu,
mis tekib täiendavalt kasutusele võetud isikukaitsevahendite käitlemisest.
(5) Koodidega 11247, 11248 ja 11249 tähistatud teenuseid rakendatakse kahekuise arvestuse
alusel vastavalt Häirekeskuse esitatavale statistikale kiirabibrigaadi pidaja registreeritud
väljasõitude kohta.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel arvestatud isikukaitsevahendite kulu hüvitatakse
koefitsiendiga 1,0 juhul, kui kiirabibrigaadi pidajal on võimalik kuludokumentide alusel
tõendada vähemalt arvutatud summa ulatuses isikukaitsevahendite ja
desinfitseerimisvahendite soetamist Terviseameti poolt välja kuulutatud kõrgendatud
valmisoleku taseme kehtimise vältel või kuni 30 päeva jooksul enne kõrgendatud valmisoleku
taseme väljakuulutamist. Kui kiirabibrigaadi pidaja soetatud isikukaitsevahendite ja
desinfitseerimisvahendite kulu nimetatud perioodil on arvutatud summast väiksem,
rakendatakse lõike 5 alusel arvestatud isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu
hüvitamisel koefitsienti, et viia hüvitatav summa vastavusse soetatud isikukaitsevahendite ja
desinfitseerimisvahendite kuludokumentidel esitatud maksumusega.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2020. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
Kantsler
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning
meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja
selle teenuse hind“ muutmise määruse seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi eest tasumise kord,
kiirabibrigaadi pidajale makstava tasu arvutamise metoodika ja kiirabi hind ning meditsiinilise
kaugkonsultatsiooni teenuse eest makstava tasu arvutamise metoodika ja selle teenuse hind“
muutmise määrusega täiendatakse eespool nimetatud määrust uue peatükiga, mis käsitleb kiirabi
täiendavat rahastamist kriisiajal.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Haigekassaga.
Määruse ja seletuskirja autorid on:
1) Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervisevõrdsuse poliitika juht
Kaija Kasekamp (
[email protected]; 626 9280);
2) Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Ingrid Ots-Vaik
(
[email protected]; 626 9168);
3) Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (
[email protected]; 626 9333);
4) Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats
(
[email protected]);
5) Eesti Haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna peaspetsialist Tanel Kaju
(
[email protected]);
6) Eesti Haigekassa vanemjurist Kadri Kurvits (
[email protected]).
Määruse ja seletuskirja koostamisel osales Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise
osakonna peaspetsialist Ülle Jordan (
[email protected]; 626 9139)
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals
(
[email protected]; 626 9333).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]; 626 9320).
1.3. Märkused
Määrusega muudetakse määruse redaktsiooni, mis on avaldatud terviktekstina avaldamismärkega
RT I, 27.03.2020, 15.
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb kahest paragrahvist.
Määruse §-ga 1 täiendatakse määrust 51. peatükiga „Kiirabi täiendav rahastamine kriisi ajal“.
Peatükis kajastuvad täiendavad meetmed kiirabi rahastamiseks kriisi ajal. Eraldi peatüki loomine
on vajalik, et säilitada määruse ja kiirabi rahastamise läbipaistvus ning arusaadavus. Nimetatud
peatükki kantud sätted võimaldavad hüvitada kriisi ajal tehtud täiendavaid kulutusi, mida ei hüvitata
määruse teistes peatükkides nimetatud kiirabiteenuste kaudu.
2
51. peatüki §-s 191 kajastuvad teenusekoodid 11247−11249 isikukaitsevahendite ja
desinfitseerimisvahendite kulu hüvitamiseks ühe väljasõidu kohta vastavalt brigaadi suurusele
uudse eriti ohtliku nakkushaiguse leviku ajal ning nende teenuste rakendustingimused.
Paragrahvis 191 nimetatud teenused on rakendustingimuste kaudu seotud kiirabibrigaadide
väljasõitude arvuga ning paragrahvis nimetatud hinnad võimaldavad arvestada väljasõitude arvu
põhjal brigaadipidajate maksimaalse isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite kulu, mida
arvutatakse kahekuiste perioodide kohta. Leitud kulu kuulub hüvitamisele koefitsiendiga 1,0 juhul,
kui brigaadipidajal on võimalik kuludokumentide alusel tõendada vähemalt arvutatud summa
ulatuses isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite soetamist Terviseameti poolt välja
kuulutatud kõrgendatud valmisoleku taseme kehtimise vältel või kuni 30 päeva jooksul enne
kõrgendatud valmisoleku taseme väljakuulutamist. Kui brigaadipidaja kulu nimetatud perioodil on
arvutatud summast väiksem, rakendatakse arvestatud kulu hüvitamisel koefitsienti, et viia
hüvitatav summa vastavusse soetatud isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite
kuludokumentidel esitatud maksumusega.
Muudatuste aluseks on võetud 2020. aasta kevadel COVID-19 levikust tingitud eriolukorra
väljakuulutamise järel erandkorras rakendatud rahastamismeetmed. Muudatused on
kooskõlastatud Eesti Kiirabi Liiduga.
Määruse §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumise aeg, milleks on 1. september 2020.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Muudatuse eesmärk on tagada uudsete eriti ohtlike nakkushaiguste leviku perioodidel kiirabi
täiendav rahastamine, et võimaldada kiirabi personali ja patsientide kaitseks soetada ja käidelda
nakkushaiguste leviku takistamiseks mõeldud isikukaitsevahendeid ja desinfitseerimisvahendeid.
Muudatuste tegemisel on arvestatud, et eriti ohtlike nakkushaiguste leviku perioodidel võib
isikukaitsevahendite ja desinfitseerimisvahendite ressursikulu olla tavapärasest suurem ning
vastavate vahendite hinnad võivad olla tavapärasest kõrgemad, mistõttu ei pruugi määruse
teistesse peatükkidesse kantud teenustes sisalduv kulukomponent olla piisavalt kõrge
kriisiolukorraga toimetulemiseks.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
Määrusel puudub andmekaitsealane mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Isikukaitsevahenditega seotud muudatustega kaasneb mõju Eesti Haigekassa eelarvele alates
määruse rakendumisest kuni 2020. aasta lõpuni summas 1,6 miljonit eurot. Täiendavad kulud
tekivad ainult eriti ohtlike nakkushaiguste leviku perioodidel, kui Terviseamet on välja kuulutanud
kõrgendatud valmisoleku taseme. Lisakulude arvestuse aluseks on võetud 2020. aasta kevadel
COVID-19 levikust tingitud eriolukorra väljakuulutamise järel erandkorras rakendatud
rahastamismeetmetega seotud lisakulud. 2020. aasta sügisel tekkivate täiendavate kulude
katmise allikaks saavad eeldatavalt Eesti Haigekassale 2020. aasta lisaeelarvega eraldatud
vahendid. Tekkivate lisakulude katteallikad kriisi ajal otsustab Vabariigi Valitsus.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2020. a.
3
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Eesti Kiirabi Liidule, Eesti Haiglate Liidule ning Eesti Haigekassale.
Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta.
Eesti Haigekassal märkusi ei olnud.
Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Haiglate Liit arvamust ei avaldanud.