Sotsiaalministeerium Teie 02.07.2020 nr 1.2-1/2120-1
[email protected]
Meie 14.08.2020 nr 1.1-8/22452-1
Vaimse tervise roheline raamat
Edastame Eesti Haigekassa tagasiside „Vaimse tervise rohelise raamatu“ projektversioonile.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maivi Parv
Juhatuse liige
Lisa: 1 fail
Vaimse tervise roheline raamat EHK tagasiside SoM-le
1.3. Vaimse tervise abi korraldus esmatasandi tervishoius
Teeme ettepaneku lisada olukorra kirjeldusse õendusteenuse olemasolu hooldekodus. Õendusteenus
üldhooldekodus on haigekassa poolt rahastatud, osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, tagatud
päevasel tööajal. Vastav teenus võimaldab paremini jälgida üldhooldekodu elanike terviseseisundit
ja anda vajaduse korral kvalifitseeritud abi, mille üheks oodatavaks mõjuks on prognoositud kiirabi
väljasõitude arvu vähenemine ning senisest suurem rahulolu tervishoiuteenuste kättesaadavusega.
Teeme ettepaneku täiendada olukorra kirjeldust koolitervishoiuteenuse osas, mis viimasel ajal on
läbinud mitmeid olulisi muudatusi. Koolitervishoiu tegevusjuhend on uuendatud, jõustub alates
01.09.2020. Juhendis on eraldi peatükk, mis keskendub vaimse tervise probleemidega lapse
märkamisele.
Juhime tähelepanu, et olukorra kirjelduses on kirjeldatud vajadus luua hindamisinstrumentide
keskkond. Haigekassale teadaolevalt on vastav projekt töös. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel on
vastav keskkond loomisel, eesmärgiga luua kogumik riiklikult aktsepteeritud hindamisvahenditest.
Nõustume ettepanekuga parandada vaimse tervise õe teenuse kättesaadavust, sh vaimse tervise õe
olemasolu perearsti tervisekeskuse meeskonnas. Kuna nende spetsialistide ressurss on piiratud, teeme
ettepaneku kaaluda vaimse tervise kabineti teenuse laiendamist ka täiskasvanutele. Oluline on töötada
välja selged juhised haridus- ja sotsiaalsüsteemile vaimse tervise kabinetti suunamiseks.
Juhime tähelepanu, et käesolevas peatükis puudub probleemi tõstatus, kust ja kuidas saab lapsevanem
abi, kui laps on vaimse tervise probleemiga. Lapsevanem vajab erinevaid tugiteenuseid.
Teeme ettepaneku täiendada töötajate tervisekontrolli edasisi tegevusi vajadusega luua
andmevahetus, kus töötervishoiu vastuvõtu info jõuab automaatselt perearsti töölauale.
1.4. Ambulatoorne psühhiaatriline abi ja konsultatiivne psühhiaatriline abi haiglates
Rohelises raamatus on tuvastatud oluline probleemkoht skisofreenia ravis e madal ravijärgimus:
Skisofreenia eripäraks võrreldes teiste krooniliste haigustega on see, et suur osa haigeid ise ei usu
diagnoosi või loobuvad ravist enneaegu. Seetõttu on neile inimestele vaja tagada pika toimega
antipsühhootilise tüüpilise ja atüüpilise depooravimi kättesaadavus. Eestis on arvestuslikult 2000–
3000 inimest, kes võiksid vajada pidevalt depoo-antipsühhootikume[1]. Eesti Haigekassa andmetel
sai aastal 2019 depooravimit 238 inimest.
Soovime siinkohal täpsustada, et depoo-antipsühhootikume sai Eesti haigekassa kulul 2019. aastal
449 inimest (neist atüüpilisi depoo-antipsühhootikume 238 isikut).
Tänaseks kogunenud tõenduspõhine informatsioon viitab selgelt, et depoopreparaadid ei ole
suukaudsetest preparaatidest efektiivsemad hoidmaks ära skisofreenia tüsistusi. Depoopreparaatide
positiivne toime ilmneb nö päriselu uuringutes, kuid puudub randomiseeritud kontrollitud
prospektiivsetes uuringutes e RCT-des (Kishimoto et al 2014,
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3885289/). RCT-des on nii uuringugrupi kui
kontrollgrupi patsientide profiil ja käsitlus identne ning erineb ainult kasutatav ravim. Kui taolises
uuringus tulemusnäitajates gruppide vahel erinevust ei ilmne, saab järeldada ainult seda, et
kasutatavad ravimid on võrdse efektiivsusega. Seega nn päriselu („enne ja pärast“ tüüpi) uuringutes
[1]
Kiivet et al. (2015). Depoo-antipsühhootikumide kulutõhusus. Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH16. Tartu: Tartu Ülikool,
tervishoiu instituut
Vaimse tervise roheline raamat EHK tagasiside SoM-le
vahel nähtav efekti erinevus ei ole tingitud ravimist. Erinevad uurijad on seda selgitanud asjaoluga,
et depoopreparaadi kasutamisel praktikas satub patsient paremasse kontakti psühhiaatrilise abi
süsteemiga. Teisisõnu, RCT-de läbiviimine sunnib ka tablettravi patsienti olema ravimeeskonnaga
tihedamas kontaktis ning tulemuseks on parem ravisoostumus ja hea ravitulemus. Sellest tulenevalt
on raske mõista, miks nähakse ravijärgimuse probleemi lahendusena ainult depoopreparaatide
kasutamise suurendamist ning sunnitakse patsiente end süstima, et tagada parem kontakt
ravimeeskonnaga. Ilmselgelt on olemas veel võimalusi kontakti korralikuks hoidmiseks. Seega
soovitame probleemi adresseerimiseks analüüsida mitte ainult ravimite kasutust, vaid kõiki võimalusi
ravijärgimuse tõstmiseks, võrreldes mh ka erinevate lahenduste maksumusi. On oluline teada, et 3000
patsiendi ravi atüüpiliste depoopreparaatidega tänaste hindade juures tähendaks haigekassale lisakulu
10 miljonit eurot. Tänaste teadmiste juures ei ole see kulutõhus rahakasutus, mis muide ilmneb ka
viidatud TTH raporti analüüsimisel, kui tulemusi analüüsida erinevate depoopreparaatide (atüüpilised
ja tüüpilised) lõikes, mitte agregeeritult, nagu raportis on tehtud.
Samuti soovitame tekstist välja jätta depoopreparaatide kasutuse tõstmise soovituse toetuseks esitatud
majanduslikud argumendid, sest need jätavad mulje, et atüüpiliste depoopreparaatide kasutamine on
majanduslikult põhjendatud. EHK on teadlik, et patsiendi haiglaravi võib olla väga kallis, kuid
eelmainitud TTH raporti andmetel õnnestuks depooravimitele üleminekul raportis analüüsitud 237
isiku näitel säästa kuludelt 180 tuhat eurot aastas. Kui kõik need 237 isikut kasutaks atüüpilisi
depoopreparaate, siis muutuks sääst u 480 tuhande euroseks lisakuluks. Seega on rohelises raamatus
esitatud majanduslikud argumendid hetkel mingil põhjusel selgelt kallutatult esitatud.
Teeme ettepaneku täiendada selle peatüki üheksandat ettepanekut sõnastusega tagada vaimse tervise
spetsialistide piisav arvuline olemasolu ning välja- ja täiendõpe, võttes arvesse piirkondlikke
erinevusi rakendades erinevaid motivatsioonipakette.
Raamatu olukorra kirjelduses kirjeldatakse psühhiaatria ja kardioloogi vastuvõtu erinevusi.
Soovitame selle kahe spetsialisti vastuvõtu ajalise võrdluse üle vaadata. Kardioloog on nagu iga teine
spetsialist, kes uuringu tulemuste selgitamisel vajab kindlasti rohkem kui mõni minut aega uuringu
tulemuste tõlgendamiseks, tulemuste selgitamiseks patsiendile ning ravisoovituste edastamiseks.
Juhime tähelepanu ebatäpsusele. Raamatus kirjas: „Alates 2020. aasta märtsist rahastab Eesti
Haigekassa psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi konsultatsiooni ning psühhoteraapia kaugteenust.“
Selline väide on ebakorrektne. Haigekassa rahastas neid teenuseid kaugteenusena eriolukorra ajal,
ajutiselt. Alates 01.09.2020 on tervisehoiuteenuste loetelus vaid ülaltoodust psühhiaatri ja vaimse
tervise õe kaugvastuvõtu teenus.
Tõstatades vajaduse ambulatoorse psühhiaatria abi parendamisel teeme ettepaneku kaaluda ravi
koordineerija rolli rakendamist
1.5. Spetsialiseeritud statsionaarne psühhiaatriline abi haiglates
Vastav peatükk tõstatab sundravi osakonna kaasajastamise eeskätt rahalisest aspektist.
Juhime tähelepanu, et voodikoht/voodipäev ei kindlusta spetsialiseeritud/eripädevust nõudvat ravi ja
teenuseid. Tulemuslikku ja asjakohast ravi saavad pakkuda ainult eripädevusi ja spetsialiteeti omavad
tervishoiutöötajad, kelle tegelus patsiendiga ei tohiks sõltuda n.ö sildist osakonna uksel, vaid
vastavate pädevate arstide, õdede jt spetsialistide ja spetsiifiliste teadmiste ja teenuste olemasolust.
Seega tuleks ka keskenduda pädevuste ja vajadusel vastavate teenuste arendamisele, selmet loota, et
spetsialiseeritud osakond puuduvad pädevused lahendab. Ajakohane on spetsialiseeritud teadmiste ja
Vaimse tervise roheline raamat EHK tagasiside SoM-le
teenuste koondamine kitsama spetsialiseerumisega asutusse, mis pakuks pädevat ravi ja toetust mitme
regiooni patsientidele (analoogia vähiravikeskustega). Hetkel sellist ettepanekut tekstist välja ei loe.
Eripädevusega spetsialistidel oleks võimalik lisaks spetsialiseeritud statsionaarsele ravile pakkuda
oma toetust nii esmatasandile (e-konsultatsioon, kaugteenused) kui ka teistele asutustele
(integreeritud ravi /teenuste mudel)
Sisehaiguste voodipäeva hinna kujundamisel on kaardistatud kõikide sisehaiguste profiilide
voodipäevade keskmised vajaminevad kulud, arvestades nii erineva diagnoosiga patsiendigruppe kui
ka erinevaid asutusi. Lõpliku hinna arvutamisel arvestati erinevate voodipäevade osakaaludega ning
pandi kokku üheks koodiks nii, et hõiveanalüüs oleks hinnaarvutuse metoodikaga ettenähtud piirides.
See tähendab, et nt psühhiaatrias vajalikud turvanõuded, vajalikud ruumid ja vahendite kulu – juhul
kui need olid vanas psühhiaatria koodis korrektselt kirjeldatud ja haiglates tegelikult kasutusel –
jõudsid kaalutud keskmisena ka sisehaiguste voodipäeva kuludesse. Samamoodi on sinna koondatud
läbikaalutuna teiste sisehaigusteks koondunud voodipäevade spetsiifilised ressursid. Seega ei arvesta
sisehaiguste voodipäev küll igakordsel raviarvele märkimisel psühhiaatria spetsiifilise
ressursivajadusega täies mahus, kuid tavaliselt haiglates kodeeritavate teiste voodipäevadega
koostoimes on ressursid keskmiselt siiski kaetud.
Spetsiifilised psühhiaatrilised ravimid ja teenused on rahastatavad voodipäevale lisaks ning
teenustesse on arvestatud ka vastavad vajalikud ruumid, personal ja vahendid. Uute ja innovaatiliste
teenuste lisamiseks haigekassa teenuste loetellu on välja töötatud vastav menetlusprotsess.
Sellekohase info leiab haigekassa kodulehelt.