dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 14. august 2020
Viit
1.2-1/2120-7
Registreeritud
14. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2020
Vastutaja
Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎2020_08_14_nr_1_1-8_22452-1.asice224 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Teie 02.07.2020 nr 1.2-1/2120-1 [email protected] Meie 14.08.2020 nr 1.1-8/22452-1 Vaimse tervise roheline raamat Edastame Eesti Haigekassa tagasiside „Vaimse tervise rohelise raamatu“ projektversioonile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maivi Parv Juhatuse liige Lisa: 1 fail Vaimse tervise roheline raamat EHK tagasiside SoM-le 1.3. Vaimse tervise abi korraldus esmatasandi tervishoius Teeme ettepaneku lisada olukorra kirjeldusse õendusteenuse olemasolu hooldekodus. Õendusteenus üldhooldekodus on haigekassa poolt rahastatud, osutatakse koduõenduse tegevusloa alusel, tagatud päevasel tööajal. Vastav teenus võimaldab paremini jälgida üldhooldekodu elanike terviseseisundit ja anda vajaduse korral kvalifitseeritud abi, mille üheks oodatavaks mõjuks on prognoositud kiirabi väljasõitude arvu vähenemine ning senisest suurem rahulolu tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Teeme ettepaneku täiendada olukorra kirjeldust koolitervishoiuteenuse osas, mis viimasel ajal on läbinud mitmeid olulisi muudatusi. Koolitervishoiu tegevusjuhend on uuendatud, jõustub alates 01.09.2020. Juhendis on eraldi peatükk, mis keskendub vaimse tervise probleemidega lapse märkamisele. Juhime tähelepanu, et olukorra kirjelduses on kirjeldatud vajadus luua hindamisinstrumentide keskkond. Haigekassale teadaolevalt on vastav projekt töös. Sotsiaalministeeriumi juhtimisel on vastav keskkond loomisel, eesmärgiga luua kogumik riiklikult aktsepteeritud hindamisvahenditest. Nõustume ettepanekuga parandada vaimse tervise õe teenuse kättesaadavust, sh vaimse tervise õe olemasolu perearsti tervisekeskuse meeskonnas. Kuna nende spetsialistide ressurss on piiratud, teeme ettepaneku kaaluda vaimse tervise kabineti teenuse laiendamist ka täiskasvanutele. Oluline on töötada välja selged juhised haridus- ja sotsiaalsüsteemile vaimse tervise kabinetti suunamiseks. Juhime tähelepanu, et käesolevas peatükis puudub probleemi tõstatus, kust ja kuidas saab lapsevanem abi, kui laps on vaimse tervise probleemiga. Lapsevanem vajab erinevaid tugiteenuseid. Teeme ettepaneku täiendada töötajate tervisekontrolli edasisi tegevusi vajadusega luua andmevahetus, kus töötervishoiu vastuvõtu info jõuab automaatselt perearsti töölauale. 1.4. Ambulatoorne psühhiaatriline abi ja konsultatiivne psühhiaatriline abi haiglates Rohelises raamatus on tuvastatud oluline probleemkoht skisofreenia ravis e madal ravijärgimus: Skisofreenia eripäraks võrreldes teiste krooniliste haigustega on see, et suur osa haigeid ise ei usu diagnoosi või loobuvad ravist enneaegu. Seetõttu on neile inimestele vaja tagada pika toimega antipsühhootilise tüüpilise ja atüüpilise depooravimi kättesaadavus. Eestis on arvestuslikult 2000– 3000 inimest, kes võiksid vajada pidevalt depoo-antipsühhootikume[1]. Eesti Haigekassa andmetel sai aastal 2019 depooravimit 238 inimest. Soovime siinkohal täpsustada, et depoo-antipsühhootikume sai Eesti haigekassa kulul 2019. aastal 449 inimest (neist atüüpilisi depoo-antipsühhootikume 238 isikut). Tänaseks kogunenud tõenduspõhine informatsioon viitab selgelt, et depoopreparaadid ei ole suukaudsetest preparaatidest efektiivsemad hoidmaks ära skisofreenia tüsistusi. Depoopreparaatide positiivne toime ilmneb nö päriselu uuringutes, kuid puudub randomiseeritud kontrollitud prospektiivsetes uuringutes e RCT-des (Kishimoto et al 2014, https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3885289/). RCT-des on nii uuringugrupi kui kontrollgrupi patsientide profiil ja käsitlus identne ning erineb ainult kasutatav ravim. Kui taolises uuringus tulemusnäitajates gruppide vahel erinevust ei ilmne, saab järeldada ainult seda, et kasutatavad ravimid on võrdse efektiivsusega. Seega nn päriselu („enne ja pärast“ tüüpi) uuringutes [1] Kiivet et al. (2015). Depoo-antipsühhootikumide kulutõhusus. Tervisetehnoloogia hindamise raport TTH16. Tartu: Tartu Ülikool, tervishoiu instituut Vaimse tervise roheline raamat EHK tagasiside SoM-le vahel nähtav efekti erinevus ei ole tingitud ravimist. Erinevad uurijad on seda selgitanud asjaoluga, et depoopreparaadi kasutamisel praktikas satub patsient paremasse kontakti psühhiaatrilise abi süsteemiga. Teisisõnu, RCT-de läbiviimine sunnib ka tablettravi patsienti olema ravimeeskonnaga tihedamas kontaktis ning tulemuseks on parem ravisoostumus ja hea ravitulemus. Sellest tulenevalt on raske mõista, miks nähakse ravijärgimuse probleemi lahendusena ainult depoopreparaatide kasutamise suurendamist ning sunnitakse patsiente end süstima, et tagada parem kontakt ravimeeskonnaga. Ilmselgelt on olemas veel võimalusi kontakti korralikuks hoidmiseks. Seega soovitame probleemi adresseerimiseks analüüsida mitte ainult ravimite kasutust, vaid kõiki võimalusi ravijärgimuse tõstmiseks, võrreldes mh ka erinevate lahenduste maksumusi. On oluline teada, et 3000 patsiendi ravi atüüpiliste depoopreparaatidega tänaste hindade juures tähendaks haigekassale lisakulu 10 miljonit eurot. Tänaste teadmiste juures ei ole see kulutõhus rahakasutus, mis muide ilmneb ka viidatud TTH raporti analüüsimisel, kui tulemusi analüüsida erinevate depoopreparaatide (atüüpilised ja tüüpilised) lõikes, mitte agregeeritult, nagu raportis on tehtud. Samuti soovitame tekstist välja jätta depoopreparaatide kasutuse tõstmise soovituse toetuseks esitatud majanduslikud argumendid, sest need jätavad mulje, et atüüpiliste depoopreparaatide kasutamine on majanduslikult põhjendatud. EHK on teadlik, et patsiendi haiglaravi võib olla väga kallis, kuid eelmainitud TTH raporti andmetel õnnestuks depooravimitele üleminekul raportis analüüsitud 237 isiku näitel säästa kuludelt 180 tuhat eurot aastas. Kui kõik need 237 isikut kasutaks atüüpilisi depoopreparaate, siis muutuks sääst u 480 tuhande euroseks lisakuluks. Seega on rohelises raamatus esitatud majanduslikud argumendid hetkel mingil põhjusel selgelt kallutatult esitatud. Teeme ettepaneku täiendada selle peatüki üheksandat ettepanekut sõnastusega tagada vaimse tervise spetsialistide piisav arvuline olemasolu ning välja- ja täiendõpe, võttes arvesse piirkondlikke erinevusi rakendades erinevaid motivatsioonipakette. Raamatu olukorra kirjelduses kirjeldatakse psühhiaatria ja kardioloogi vastuvõtu erinevusi. Soovitame selle kahe spetsialisti vastuvõtu ajalise võrdluse üle vaadata. Kardioloog on nagu iga teine spetsialist, kes uuringu tulemuste selgitamisel vajab kindlasti rohkem kui mõni minut aega uuringu tulemuste tõlgendamiseks, tulemuste selgitamiseks patsiendile ning ravisoovituste edastamiseks. Juhime tähelepanu ebatäpsusele. Raamatus kirjas: „Alates 2020. aasta märtsist rahastab Eesti Haigekassa psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi konsultatsiooni ning psühhoteraapia kaugteenust.“ Selline väide on ebakorrektne. Haigekassa rahastas neid teenuseid kaugteenusena eriolukorra ajal, ajutiselt. Alates 01.09.2020 on tervisehoiuteenuste loetelus vaid ülaltoodust psühhiaatri ja vaimse tervise õe kaugvastuvõtu teenus. Tõstatades vajaduse ambulatoorse psühhiaatria abi parendamisel teeme ettepaneku kaaluda ravi koordineerija rolli rakendamist 1.5. Spetsialiseeritud statsionaarne psühhiaatriline abi haiglates Vastav peatükk tõstatab sundravi osakonna kaasajastamise eeskätt rahalisest aspektist. Juhime tähelepanu, et voodikoht/voodipäev ei kindlusta spetsialiseeritud/eripädevust nõudvat ravi ja teenuseid. Tulemuslikku ja asjakohast ravi saavad pakkuda ainult eripädevusi ja spetsialiteeti omavad tervishoiutöötajad, kelle tegelus patsiendiga ei tohiks sõltuda n.ö sildist osakonna uksel, vaid vastavate pädevate arstide, õdede jt spetsialistide ja spetsiifiliste teadmiste ja teenuste olemasolust. Seega tuleks ka keskenduda pädevuste ja vajadusel vastavate teenuste arendamisele, selmet loota, et spetsialiseeritud osakond puuduvad pädevused lahendab. Ajakohane on spetsialiseeritud teadmiste ja Vaimse tervise roheline raamat EHK tagasiside SoM-le teenuste koondamine kitsama spetsialiseerumisega asutusse, mis pakuks pädevat ravi ja toetust mitme regiooni patsientidele (analoogia vähiravikeskustega). Hetkel sellist ettepanekut tekstist välja ei loe. Eripädevusega spetsialistidel oleks võimalik lisaks spetsialiseeritud statsionaarsele ravile pakkuda oma toetust nii esmatasandile (e-konsultatsioon, kaugteenused) kui ka teistele asutustele (integreeritud ravi /teenuste mudel) Sisehaiguste voodipäeva hinna kujundamisel on kaardistatud kõikide sisehaiguste profiilide voodipäevade keskmised vajaminevad kulud, arvestades nii erineva diagnoosiga patsiendigruppe kui ka erinevaid asutusi. Lõpliku hinna arvutamisel arvestati erinevate voodipäevade osakaaludega ning pandi kokku üheks koodiks nii, et hõiveanalüüs oleks hinnaarvutuse metoodikaga ettenähtud piirides. See tähendab, et nt psühhiaatrias vajalikud turvanõuded, vajalikud ruumid ja vahendite kulu – juhul kui need olid vanas psühhiaatria koodis korrektselt kirjeldatud ja haiglates tegelikult kasutusel – jõudsid kaalutud keskmisena ka sisehaiguste voodipäeva kuludesse. Samamoodi on sinna koondatud läbikaalutuna teiste sisehaigusteks koondunud voodipäevade spetsiifilised ressursid. Seega ei arvesta sisehaiguste voodipäev küll igakordsel raviarvele märkimisel psühhiaatria spetsiifilise ressursivajadusega täies mahus, kuid tavaliselt haiglates kodeeritavate teiste voodipäevadega koostoimes on ressursid keskmiselt siiski kaetud. Spetsiifilised psühhiaatrilised ravimid ja teenused on rahastatavad voodipäevale lisaks ning teenustesse on arvestatud ka vastavad vajalikud ruumid, personal ja vahendid. Uute ja innovaatiliste teenuste lisamiseks haigekassa teenuste loetellu on välja töötatud vastav menetlusprotsess. Sellekohase info leiab haigekassa kodulehelt.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel