Teie 02.07.2020 nr 1.2-1/2120-1/
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 13.08.2020 nr 8-2/17473-2
10122, Tallinn
[email protected]
Arvamus vaimse tervise rohelise raamatu kohta
Sotsiaalkindlustusamet esitab vaimse tervise rohelise raamatu (edaspidi: raamat) kohta
järgmised ettepanekud ja seisukohad.
1. Raamat kajastab erinevates aspektides laste ja noorte traumasid ning vajadust arendada
teenuseid, mis ennetavad traumatiseerivat mõju ning vähendavad hilisemaid traumast
tingitud probleeme vaimsele tervisele. Ohvriabis näeme, et paljudel inimestel, kes satuvad
kriisiolukordadesse täisealisena, kujunevad välja tõsised vaimse tervise probleemid. Seda
põhjusel, et puuduvad vajalikud ja kiired võimalused psühholoogiliseks esmaabiks,
jätkuvaks probleemide skriininguks ning piisavad pole ka meetmed psühholoogilise ja
psühhiaatrilise abini jõudmiseks. Kõige sagedasemad sellised olukorrad puudutavad
raskeid liiklusõnnetusi, põlenguid, lastega seotud surmasi jm raskeid traumasid ning
õnnetusi, mis pole traumeerivad juhtunu enda osalistele, vaid ka nende lähedastele,
pealtnägijaile ja abistajatele. Nendes olukordades jäävad puudutatud inimesed peale
esmase abi andmist politsei, pääste ja kiirabi poolt sageli üksi. Kui inimesel otseseid
füüsilisi vigastusi pole, ei jõua juhtum ka tervishoiusüsteemi vaatevälja. Tagajärjeks on
sageli abivajava inimese isoleerumine, töövõime langus või töölt ja muust sotsiaalsest
elust kõrvale jäämine, samuti depressiooni või muude vaimse tervise häirete
väljakujunemine. Selle ennetamiseks on oluline tagada kiire psühhosotsiaalne abi peale
juhtunut, proaktiivne kontakti hoidmine, hindamine ning vajadusel järelteenused
kogukondlike meetmete ja psühholoogilise ning psühhiaatrilise abi näol. Viimaste osas on
sageli probleemiks pikk teenuse järjekord ning ravikindlustuse puudumine, mis tagaks
kättesaadavuse rahalises mõttes. Teeme ettepaneku lisada antud probleemiga seotud
süsteemi loomine Sotsiaalministeeriumi üheks prioriteediks. Ühtlasi anname teada, et
oleme valmis antud teemasse panustama ning soovime olla kaasatud lahenduste
leidmisesse.
2. Raamatu leheküljel 25 on märgitud, et kõige suurem panustaja vaimse tervise teenuse
edendamisse kogukondades on kohalik omavalitsus. Sellega seonduvalt soovime viidata,
et kohalike omavalitustuste põhimure seisneb sageli selles, et neil puudub põhjalikum
analüüs selle kohta, et mis on nende piirkonna probleemid. Hetkel valitakse tegevused ja
sihtgrupid parimal juhul kohaliku tasandi statistika põhjal, kuid enamasti on see tunnetuslik
ja ekspertide omavahelise arutelu tulem. Kitsaskohaks on osutunud ka see, et Eestis pole
ühiselt kokku lepitud, mis on tõenduspõhisus. Seega võib igaüks oma parima teadmise
järgi öelda, et nende sekkumine on tõenduspõhine. Oluline oleks, et kohalike omavalituste
panustamine oleks läbimõeldud ja kajastatud arengukavas. Viimati nimetatu võimaldaks
tegevused siduda eelarve strateegiaga ja looks paremad võimalused teenuste
arendamiseks.
3. Raamatu leheküljel 27 on toodud, et kohalikes omavalitsustes (sh haridusasutustes) on
vaja suuremat valmisolekut toetada erivajadusega inimesi. Sellega seonduvalt soovime
täpsustada, et erivajadus ei pruugi tähendada alati puuet.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
2
4. Raamatus (lehekülg 28) on märgitud, et noorsoopolitseinike töö on korraldatud eelkõige
koolide põhiselt ja nende poole võib pöörduda iga inimene, kellel on lastega seotud mure
või probleem. Laste ohtu sattumise riski vähendamiseks teevad noorsoopolitseinikud
universaalseid ennetustegevusi (nt loengud, koolitused jne). Viimastega seonduvalt võiks
loengute ja koolituste puhul olla välja kujundatud nt loengusari (konkreetse teemaga) või
koolituste kava, mida rakendatakse järjepidevalt koolides jt asutustes. Ühekordsed
loengud ja koolitused on ennetustegevusena vähetõhusad.
5. Raamatu leheküljel 28 võiks kaaluda kogukonna oluliste ressursside hulgas ka
kultuuritöötajate nimetamist. Ühtlasi markeerime, et kogukonnateenuste arendamisega
seonduvalt tasub pöörata suuremat tähelepanu omavalitsuste juhtide ja volikogu liikmete
teavitamisele ja kaasamisele. Hetkel on omavalitsuste võimekus ja tahe pakkuda
kogukonna teenuseid erinev.
6. Pakume välja, et raamatu lehekülje 29 teist lõiku võiks täiendada järgmiselt: „Ootus
tööandjatele on luua toetussüsteemid nii läbipõlemise ennetamise kui ka vaimse tervise
säilitamise eesmärgil neile töötajatele (nt hoolekande- ja tervishoiuasutustes), kellel töö
iseloomust tingitud stressifoon on üle keskmise kõrgem ning kes oma töös seisavad
silmitsi paljude probleemidega ja neil on oma töö iseloomust tingituna kohustus
juhtumitele kiiresti reageerida.“
7. Seoses raamatu leheküljel 30 nimetatud kogukonna teenuste arendamisega, soovime
viidata, et noorsootöö seaduse § 3 punkt 1 kohaselt käsitletakse noorena seitsme kuni
kahekümne kuue aastane füüsilist isikut.
8. Palume kaaluda raamatu punkti 1.3. (vaimse tervise abi korraldus esmatasandi
tervishoius, lehekülg 34 jj) täiendamist alapunktiga „Vaimse tervise teenuste
kättesaadavus hoolekandeasutustes“. Täna tegutsevad tervishoid (sh vaimse tervise
teenuste pakkujad) ja psüühilise erivajadusega inimestele teenuseosutajad teineteisest
lahus. Seetõttu puudub süsteemne ja integreeritud koostöö, sh infovahetus
erihoolekande- ja tervishoiuasutuste vahel. Koostöö puudulikkuse tõttu on probleemne ka
erihoolekandeasutustes viibivate inimeste haigusteadlikkuse tõstmine. Üheks
võimaluseks olukorra parandamiseks oleks kutsuda kokku töögrupp, mis keskenduks
erihoolekande- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise infovahetuse korraldamisele.
9. Teeme ettepaneku kaaluda raamatu (lehekülg 58 jj) täiendamist erihoolekandeteenuse
osutamise vajadustega. Teatavasti on täna erihoolekandeteenuste hinnad oluliselt
madalamad kui Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud erihoolekandeteenuste
kulumudelites. Seetõttu ei kata tänane rahastus teenuste ja töötajate arendamisega
seotud kulusid. Teenuste hinna korrigeerimine aitaks kaasa teenuse kvaliteedi tõstmisele
(valdkonda saaks tuua juurde spetsialiste ja tõsta tegevusjuhendajate töötasusid).
Kvaliteetsed erihoolekandeteenused abivajaduse algetapis aitaksid omakorda ennetada
inimeste sattumist oluliselt kallimale tervishoiuteenusele ning inimesed saaksid olla
toetavate teenuste abil aktiivsed ühiskonnaliikmed. Eesmärgiks on hoida erihoolekande
teenust vajavaid inimesi aktiivsete ühiskonnaliikmetena nii kaua kui vähegi võimalik.
Selleks tuleks tõsta teenust osutavate asutuste töötajate teadlikkust läbi kvaliteetse
täiendõppe nii deinstitutsionaliseerimise-, kaasamise-, ennetust ja erinevaid juhendamise-
ja sekkumismetoodikaid käsitlevate teemade kui ka laiemalt kogukonna (eriti tööandjate)
teadlikkust suurendavate programmide abil. Samuti on vaja lisavahendeid, et
erihoolekandeteenuse vajajad teenustele suunata. Juuli 2020 seisuga on teenuse
järjekorras 1559 inimest.
10. Raamatu leheküljel 67 on välja toodud erivajadusega lapsed (sh haridusliku erivajaduse,
käitumis- ja tundeeluraskustega lapsed). Soovitame lisada erivajadustega laste alla ka
puudega lapsed. Lisaks võiks võimalusel selgitada, mida peetakse „vaimse tervise
vajaduste all“ silmas ja kasutada võiks 2019 aasta statistikat.
11. Teeme ettepaneku nimetada raamatu punktis 1.2.1 (lehekülg 71) haavatavate rühmade
all ka ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibivad inimesed. Juuli 2020 seisuga on
3
ööpäevaringsel teenusel kokku 2221 inimest. Viidatud sihtgrupp on hoolekandeasutuses
viibimise tõttu eriliselt haavatavas seisus. Nad on otseselt ja eluliselt sõltuvad
teenuseosutaja poolt osutatava teenuse kvaliteedist, stigmatiseeritud hoiakutest
ühiskonnas erihooldekodudes viibivate inimeste suhtes.
Lõpetuseks märgime, et raamatus võiks olla kavandatud abinõude osas rohkem selliseid
võimalusi, mis kõnetaksid noori. Näiteks võiks kogukonna tugitegevuste puhul (lehekülg 26) esile
tuua digilahendusi ja digikogukondade kaudu teavitust. Samuti võib üheks kaasaegseks ja
asjakohaseks teenuseks pidada kogemusnõustamist ja selle kasutamise võimaluse
propageerimist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Egon Veermäe
Peadirektor
Andrus Jürgens
57833628
[email protected]
Jako Salla
5251098
[email protected]
Kadi Lauri
53316041
[email protected]
Ülle Riisalo
53040770
[email protected]