Euroopa Komisjon - Küsimused ja vastused
Küsimused ja vastused, mis käsitlevad ELi eelarvet majanduse taastamiseks:
taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend
Brüssel, 28. mai 2020
Mis on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend?
Uuest taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist antakse ulatuslikku rahalist toetust liikmesriikide
reformidele ja investeeringutele eesmärgiga leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja
sotsiaalset mõju ning muuta ELi majandus jätkusuutlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja
digipöördest tulenevatele probleemidele paremini ettevalmistunuks.
See aitab liikmesriikidel lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme sellistes
valdkondades nagu konkurentsivõime, tootlikkus, keskkonnasäästlikkus, haridus ja oskused,
tervishoid, tööhõive ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Samuti tagab see
piisava keskendumise nendele investeeringutele ja reformidele, mis põhinevad rohe- ja digipöördel, et
aidata luua töökohti ja saavutada jätkusuutlik majanduskasv ning muuta liit vastupidavamaks.
Kui palju raha rahastamisvahendiga kättesaadavaks tehakse?
Suurem osa rahastamisest toimub toetuste kaudu, millele võib lisanduda laenude kaudu rahastus.
Pakutavate toetuste kogusumma on 310 miljardit eurot (püsivhindades; 335 miljardit eurot
jooksevhindades) ja lisaks 250 miljardit eurot laenudena (püsivhindades; 268 miljardit eurot
jooksevhindades).
Toetuste maksimumsumma liikmesriigi kohta otsustatakse eelnevalt kindlaks määratud
jaotamispõhimõtete alusel, milles võetakse arvesse rahvaarvu, SKPd elaniku kohta ja töötust.
Jaotamispõhimõtted on eriti kasulikud kriisist kõige rohkem mõjutatud riikidele, eelkõige neile, kus
sissetulek elaniku kohta on väike ja töötus suur.
Lisaks toetustele võivad liikmesriigid taotleda laenu oma reformide ja avaliku sektori investeeringute
rakendamiseks. Laenud peavad olema põhjendatud suuremate finantsvajadustega, mis on seotud
liikmesriikide koostatud taaste- ja vastupidavuskavadega. Laenude maksimaalne maht ei ületa ühegi
liikmesriigi puhul 4,7 % tema kogurahvatulust. Samas erandlikel asjaoludel on sõltuvalt
olemasolevatest vahenditest võimalik saada ka rohkem laenu.
Milliseid reforme ja investeeringuid rahastamisvahendist rahastatakse?
Rahastamisvahendi kasutamiseks peaksid liikmesriigid koostama taaste- ja vastupidavuskavad, milles
kirjeldatakse nende reformi- ja investeerimiskavasid järgmiseks neljaks aastaks kuni aastani 2024.
Kavades tuleks käsitleda nii reforme kui ka avaliku sektori investeerimisprojekte ühtse paketina.
Kavades tuleks esitada reformid ja investeeringud, mille abil lahendatakse Euroopa poolaasta raames
kindlaks tehtud probleeme, eelkõige neid, mis on seotud rohe- ja digipöördega. Lisaks tuleks kavades
selgitada, kuidas need aitavad tugevdada asjaomase liikmesriigi kasvupotentsiaali, vastupidavust ja
ühtekuuluvust. Toetused ja laenud makstakse välja osamaksetena pärast liikmesriikide poolt taaste- ja
vastupidavuskavades kindlaks määratud vahe- ja lõppeesmärkide saavutamist.
Kuidas lõimitakse rahastamisvahend Euroopa poolaastaga ja tagatakse kooskõla
energialiiduga?
Liikmesriikide esitatavad kavad peavad olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud
probleemide ja prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase
ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega.
Peale selle on kavad vastava riikliku reformikava lisad. Liikmesriigid annavad kavade rakendamisel
tehtud edusammudest aru Euroopa poolaasta raames.
Milline on laenu lisaväärtus võrreldes toetusega?
Laenud täiendavad toetusi ja pakuvad lisarahastust liikmesriikidele, kellel on ulatuslikumate reformide
ja investeeringute tõttu suuremad rahastamisvajadused. Laenudega rahastatakse täiendavaid reforme
ja investeeringuid lisaks neile, mis juba saavad toetust. Laene pakutakse pikaajaliste tähtaegade ja
soodsate intressimääradega, mida liidul on võimalik kasutada. Seetõttu pakuvad need erilist huvi ja
kasu liikmesriikidele, kelle laenukulud on suuremad.
Kuidas otsuseid vastu võetakse?
Liikmesriigid esitavad komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad; nad võivad seda teha igal aastal kuni
2022. aastani hiljemalt iga aasta 30. aprilliks, kuid nad võivad esitada esimese kavandi koos riikliku
eelarveprojektiga juba oktoobris. Selleks et toetusi saaks hakata andma võimalikult kiiresti,
julgustatakse liikmesriike esitama oma esimene kava juba käesoleval aastal.
Komisjon hindab kavasid läbipaistvate kriteeriumide alusel. Kavades tuleb tõhusalt käsitleda Euroopa
poolaasta raames kindlaks tehtud asjakohaseid probleeme ning seda, kas kavad aitavad tugevdada
liikmesriigi kasvupotentsiaali ja vastupidavust ning suurendada ühtekuuluvust. Kavad peavad
sisaldama meetmeid, mis aitavad suurel määral kaasa rohe- ja digipöördele. Toetatavate meetmetega
tuleks ära hoida kahjulikku mõju kliimale ja keskkonnale.
Kui hindamiskriteeriumid on rahuldavalt täidetud, võtab komisjon vastu otsuse, millega nähakse ette
liikmesriigile antav rahaline toetus (toetus ja taotluse korral laen) ning vahe- ja lõppeesmärgid.
Et saada teavet liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ja rakendamise kohta,
on nõukogul võimalus ka arutada Euroopa poolaasta raames liidu taaste-, vastupidavus- ja
kohandamissuutlikkuse olukorda, tuginedes kättesaadavatele komisjoni dokumentidele.
Vastuvõetud kavad edastatakse nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule. Komisjon esitab igal aastal
mõlemale institutsioonile aruande liikmesriikide edusammude kohta kavade rakendamisel ja
rahastamisvahendi raames tehtud kulutuste kohta.
Kuidas on rahastamisvahend seotud muude toetusalgatustega, nagu REACT-EU,
ühtekuuluvuspoliitika programmid ja TERA?
Rahastamisvahend ja algatus REACT-EU täiendavad teineteist.
REACT-EU keskendub lühemas perspektiivis kriisist taastumise meetmetele, mis on seotud tööturgude,
tervishoiu ja VKEdega (likviidsuse ja maksevõime toetamine), ning rohe- ja digipöörde jaoks olulistele
investeeringutele. See tagab kiire ja otsese toetuse liikmesriikide majandusele.
Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist toetatakse pikemaajalisi reforme ja investeeringuid
(eelkõige rohemajandusse ja digitehnoloogiasse), millel on püsiv mõju liidu majanduse tootlikkusele ja
vastupidavusele.
Rahastamisvahend täiendab ka mitmesuguseid meetmeid, mis on praegusele koroonaviiruse
pandeemiale reageerimiseks juba välja töötatud, nagu ühtekuuluvuspoliitika määruse muutmine,
koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused ja TERA.
Mis saab reformide tugiprogrammist?
Rahastamisvahend põhineb reformitoetusvahendi edul. Reformitoetusvahendit on kirjeldatud komisjoni
2018. aasta reformide tugiprogrammi ettepanekus, kuid seda on kohandatud vastavalt kõiki ELi
liikmesriike mõjutavale uuele majandusolukorrale ja rahastamismeetodile. Reformide tugiprogramm
lõpetatakse ja selle sisu asendatakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga ning tehnilise
toetuse vahendiga kahes eraldi määruses.
Mis on tehnilise toetuse vahend?
Tehnilise toetuse vahend on olemasoleva struktuurireformi tugiprogrammi (SRSP) jätk ja tugineb selle
edule, võimaldades komisjonil aidata tugevdada ELi liikmesriikide haldussuutlikkust. Tehnilise toetuse
vahendist toetatakse liikmesriikide jõupingutusi, et viia ellu reforme, mis on vajalikud majandusliku ja
sotsiaalse taastumise, vastupidavuse ja lähenemise saavutamiseks. Vahend võimaldab toetada
liikmesriikide ametiasutusi nende püüdlustes kavandada reforme vastavalt oma prioriteetidele ning
suurendada nende suutlikkust töötada välja ja rakendada reformipoliitikat ja -strateegiaid ning saada
kasu headest tavadest ja kolleegide näidetest. Tehnilist toetust on eriti vaja pärast kriisi.
Lisateave
Teabeleht: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend: ELi riikide abistamine, et väljuda kriisist
tugevamana
ELi pikaajaline eelarve 2021–2027: komisjoni ettepanek, mai 2020
QANDA/20/949
Kontaktandmed ajakirjanikele:
Vivian LOONELA (+32 2 296 67 12)
Marta WIECZOREK (+32 2 295 81 97)
Sara SOUMILLION (+32 2 296 70 94)
Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post)
Saatja: European Parliament Tallinn <
[email protected]>
Saadetud: 12.08.2020 16:32
Teema: Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi teemaline
küsitlus
Tere,
kirjutan Teile Euroopa Parlamendi Eesti büroo nimel seoses Euroopa taaste
ja vastupidavuse rahastamisvahendi teemalise küsitlusega.
27. mail 2020 avalikustas Euroopa Komisjoni president Ursula von der
Leyen Euroopa majanduse elavdamise kava, mille keskmes on Euroopa taaste
ja vastupidavuse rahastamisvahend (). Rahastamisvahendi kogumahuks on 560
miljardit eurot ning selle eesmärgiks on pakkuda ulatuslikku rahalist
toetust riiklike investeeringute ja reformide elluviimiseks, aidates
liikmesriikidel leevendada kriisi majanduslikku ning sotsiaalset mõju.
Lühiülevaade rahastamisvahendi ettepanekust on käesolevale kirjale
lisatud.
Euroopa Parlament soovib et Euroopa Komisjoni esitatud programm vastaks
Euroopa kodanike vajadustele ning seetõttu on Dragoș Pîslaru, taaste ja
vastupidavuse rahastamisvahendi kaasraportöör Euroopa Parlamendis,
algatanud ideekorje rahastamisvahendi rakendamisega seotud sidusrühmade
arvamuste kogumiseks.
Esimese sammuna soovib Euroopa Parlament teada Teie soove
rahastamisvahendi üldise suunitluse osas ning selle väljaselgitamiseks on
kaasraportöör koostanud temaatilise küsimustiku, mille võib leida siin: .
Küsimustiku täitmiseks kulub ca 15-20 minutit ning selles esitatud
küsimused puudutavad ennekõike rahastamisvahendi valdkondlikku suunitlust
ning otsuste tegemise menetlust.
Ootame Teie vastuseid küsimustikule kuni 31. augustini 2020. Loodan et
teil on võimalik sellele küsimustikule vastata ja tänan Teid juba ette
selle väärtusliku panuse eest!
Kogutud tagasiside põhjal saab Euroopa Parlament hinnata väljapakutud
rahastamisvahendi vastavust riiklikele, piirkondlikele ja kohaliku
kogukonna vajadustele ning toimunud arutelude põhjal teha konkreetseid
ettepanekuid väljapakutud meetme täiendamiseks.
Lugupidamisega
Anno Aedmaa
Euroopa Parlamendi Büroo Eestis
Tel: +372 630 6965
E-post:
Anno AEDMAA
Public Relations Officer in Liaison Office
European Parliament
Directorate-General for Communication
Liaison Office in Estonia
Euroopa Parlamendi Büroo Eestis
Rävala 4
EE-10143 Tallinn
Tel: +372 630 6965