dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Küsimustik

Sotsiaalministeerium · 13. august 2020
Viit
1.4-5/2430-1
Registreeritud
13. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
European Parliament Tallinn
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-5 Rahvusvahelistele organisatsioonidele saadetavad aruanded ja küsimustikud (sotsiaalharta, sotsiaalkindlustuskoodeksi jm aruanded) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.4-5/2020
Vastutaja
Maris Mälzer (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. august 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf75 KB
  • 📎KKK_taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend.pdf46 KB

Sisu (failidest)

Euroopa Komisjon - Küsimused ja vastused Küsimused ja vastused, mis käsitlevad ELi eelarvet majanduse taastamiseks: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend Brüssel, 28. mai 2020 Mis on taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend? Uuest taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist antakse ulatuslikku rahalist toetust liikmesriikide reformidele ja investeeringutele eesmärgiga leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta ELi majandus jätkusuutlikumaks, vastupidavamaks ning rohe- ja digipöördest tulenevatele probleemidele paremini ettevalmistunuks. See aitab liikmesriikidel lahendada Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme sellistes valdkondades nagu konkurentsivõime, tootlikkus, keskkonnasäästlikkus, haridus ja oskused, tervishoid, tööhõive ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Samuti tagab see piisava keskendumise nendele investeeringutele ja reformidele, mis põhinevad rohe- ja digipöördel, et aidata luua töökohti ja saavutada jätkusuutlik majanduskasv ning muuta liit vastupidavamaks. Kui palju raha rahastamisvahendiga kättesaadavaks tehakse? Suurem osa rahastamisest toimub toetuste kaudu, millele võib lisanduda laenude kaudu rahastus. Pakutavate toetuste kogusumma on 310 miljardit eurot (püsivhindades; 335 miljardit eurot jooksevhindades) ja lisaks 250 miljardit eurot laenudena (püsivhindades; 268 miljardit eurot jooksevhindades). Toetuste maksimumsumma liikmesriigi kohta otsustatakse eelnevalt kindlaks määratud jaotamispõhimõtete alusel, milles võetakse arvesse rahvaarvu, SKPd elaniku kohta ja töötust. Jaotamispõhimõtted on eriti kasulikud kriisist kõige rohkem mõjutatud riikidele, eelkõige neile, kus sissetulek elaniku kohta on väike ja töötus suur. Lisaks toetustele võivad liikmesriigid taotleda laenu oma reformide ja avaliku sektori investeeringute rakendamiseks. Laenud peavad olema põhjendatud suuremate finantsvajadustega, mis on seotud liikmesriikide koostatud taaste- ja vastupidavuskavadega. Laenude maksimaalne maht ei ületa ühegi liikmesriigi puhul 4,7 % tema kogurahvatulust. Samas erandlikel asjaoludel on sõltuvalt olemasolevatest vahenditest võimalik saada ka rohkem laenu. Milliseid reforme ja investeeringuid rahastamisvahendist rahastatakse? Rahastamisvahendi kasutamiseks peaksid liikmesriigid koostama taaste- ja vastupidavuskavad, milles kirjeldatakse nende reformi- ja investeerimiskavasid järgmiseks neljaks aastaks kuni aastani 2024. Kavades tuleks käsitleda nii reforme kui ka avaliku sektori investeerimisprojekte ühtse paketina. Kavades tuleks esitada reformid ja investeeringud, mille abil lahendatakse Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud probleeme, eelkõige neid, mis on seotud rohe- ja digipöördega. Lisaks tuleks kavades selgitada, kuidas need aitavad tugevdada asjaomase liikmesriigi kasvupotentsiaali, vastupidavust ja ühtekuuluvust. Toetused ja laenud makstakse välja osamaksetena pärast liikmesriikide poolt taaste- ja vastupidavuskavades kindlaks määratud vahe- ja lõppeesmärkide saavutamist. Kuidas lõimitakse rahastamisvahend Euroopa poolaastaga ja tagatakse kooskõla energialiiduga? Liikmesriikide esitatavad kavad peavad olema kooskõlas Euroopa poolaasta raames kindlaks määratud probleemide ja prioriteetidega, riiklike reformikavadega, riiklike energia- ja kliimakavadega, õiglase ülemineku kavadega ning liidu fondide raames vastu võetud partnerluslepingute ja rakenduskavadega. Peale selle on kavad vastava riikliku reformikava lisad. Liikmesriigid annavad kavade rakendamisel tehtud edusammudest aru Euroopa poolaasta raames. Milline on laenu lisaväärtus võrreldes toetusega? Laenud täiendavad toetusi ja pakuvad lisarahastust liikmesriikidele, kellel on ulatuslikumate reformide ja investeeringute tõttu suuremad rahastamisvajadused. Laenudega rahastatakse täiendavaid reforme ja investeeringuid lisaks neile, mis juba saavad toetust. Laene pakutakse pikaajaliste tähtaegade ja soodsate intressimääradega, mida liidul on võimalik kasutada. Seetõttu pakuvad need erilist huvi ja kasu liikmesriikidele, kelle laenukulud on suuremad. Kuidas otsuseid vastu võetakse? Liikmesriigid esitavad komisjonile taaste- ja vastupidavuskavad; nad võivad seda teha igal aastal kuni 2022. aastani hiljemalt iga aasta 30. aprilliks, kuid nad võivad esitada esimese kavandi koos riikliku eelarveprojektiga juba oktoobris. Selleks et toetusi saaks hakata andma võimalikult kiiresti, julgustatakse liikmesriike esitama oma esimene kava juba käesoleval aastal. Komisjon hindab kavasid läbipaistvate kriteeriumide alusel. Kavades tuleb tõhusalt käsitleda Euroopa poolaasta raames kindlaks tehtud asjakohaseid probleeme ning seda, kas kavad aitavad tugevdada liikmesriigi kasvupotentsiaali ja vastupidavust ning suurendada ühtekuuluvust. Kavad peavad sisaldama meetmeid, mis aitavad suurel määral kaasa rohe- ja digipöördele. Toetatavate meetmetega tuleks ära hoida kahjulikku mõju kliimale ja keskkonnale. Kui hindamiskriteeriumid on rahuldavalt täidetud, võtab komisjon vastu otsuse, millega nähakse ette liikmesriigile antav rahaline toetus (toetus ja taotluse korral laen) ning vahe- ja lõppeesmärgid. Et saada teavet liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ettevalmistamise ja rakendamise kohta, on nõukogul võimalus ka arutada Euroopa poolaasta raames liidu taaste-, vastupidavus- ja kohandamissuutlikkuse olukorda, tuginedes kättesaadavatele komisjoni dokumentidele. Vastuvõetud kavad edastatakse nii Euroopa Parlamendile kui ka nõukogule. Komisjon esitab igal aastal mõlemale institutsioonile aruande liikmesriikide edusammude kohta kavade rakendamisel ja rahastamisvahendi raames tehtud kulutuste kohta. Kuidas on rahastamisvahend seotud muude toetusalgatustega, nagu REACT-EU, ühtekuuluvuspoliitika programmid ja TERA? Rahastamisvahend ja algatus REACT-EU täiendavad teineteist. REACT-EU keskendub lühemas perspektiivis kriisist taastumise meetmetele, mis on seotud tööturgude, tervishoiu ja VKEdega (likviidsuse ja maksevõime toetamine), ning rohe- ja digipöörde jaoks olulistele investeeringutele. See tagab kiire ja otsese toetuse liikmesriikide majandusele. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist toetatakse pikemaajalisi reforme ja investeeringuid (eelkõige rohemajandusse ja digitehnoloogiasse), millel on püsiv mõju liidu majanduse tootlikkusele ja vastupidavusele. Rahastamisvahend täiendab ka mitmesuguseid meetmeid, mis on praegusele koroonaviiruse pandeemiale reageerimiseks juba välja töötatud, nagu ühtekuuluvuspoliitika määruse muutmine, koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatused ja TERA. Mis saab reformide tugiprogrammist? Rahastamisvahend põhineb reformitoetusvahendi edul. Reformitoetusvahendit on kirjeldatud komisjoni 2018. aasta reformide tugiprogrammi ettepanekus, kuid seda on kohandatud vastavalt kõiki ELi liikmesriike mõjutavale uuele majandusolukorrale ja rahastamismeetodile. Reformide tugiprogramm lõpetatakse ja selle sisu asendatakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga ning tehnilise toetuse vahendiga kahes eraldi määruses. Mis on tehnilise toetuse vahend? Tehnilise toetuse vahend on olemasoleva struktuurireformi tugiprogrammi (SRSP) jätk ja tugineb selle edule, võimaldades komisjonil aidata tugevdada ELi liikmesriikide haldussuutlikkust. Tehnilise toetuse vahendist toetatakse liikmesriikide jõupingutusi, et viia ellu reforme, mis on vajalikud majandusliku ja sotsiaalse taastumise, vastupidavuse ja lähenemise saavutamiseks. Vahend võimaldab toetada liikmesriikide ametiasutusi nende püüdlustes kavandada reforme vastavalt oma prioriteetidele ning suurendada nende suutlikkust töötada välja ja rakendada reformipoliitikat ja -strateegiaid ning saada kasu headest tavadest ja kolleegide näidetest. Tehnilist toetust on eriti vaja pärast kriisi. Lisateave Teabeleht: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend: ELi riikide abistamine, et väljuda kriisist tugevamana ELi pikaajaline eelarve 2021–2027: komisjoni ettepanek, mai 2020 QANDA/20/949 Kontaktandmed ajakirjanikele: Vivian LOONELA (+32 2 296 67 12) Marta WIECZOREK (+32 2 295 81 97) Sara SOUMILLION (+32 2 296 70 94) Kontaktandmed üldsuse jaoks: Europe Direct (tel 00 800 67 89 10 11 ; e-post) Saatja: European Parliament Tallinn <[email protected]> Saadetud: 12.08.2020 16:32 Teema: Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi teemaline küsitlus Tere, kirjutan Teile Euroopa Parlamendi Eesti büroo nimel seoses Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi teemalise küsitlusega. 27. mail 2020 avalikustas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Euroopa majanduse elavdamise kava, mille keskmes on Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (). Rahastamisvahendi kogumahuks on 560 miljardit eurot ning selle eesmärgiks on pakkuda ulatuslikku rahalist toetust riiklike investeeringute ja reformide elluviimiseks, aidates liikmesriikidel leevendada kriisi majanduslikku ning sotsiaalset mõju. Lühiülevaade rahastamisvahendi ettepanekust on käesolevale kirjale lisatud. Euroopa Parlament soovib et Euroopa Komisjoni esitatud programm vastaks Euroopa kodanike vajadustele ning seetõttu on Dragoș Pîslaru, taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi kaasraportöör Euroopa Parlamendis, algatanud ideekorje rahastamisvahendi rakendamisega seotud sidusrühmade arvamuste kogumiseks. Esimese sammuna soovib Euroopa Parlament teada Teie soove rahastamisvahendi üldise suunitluse osas ning selle väljaselgitamiseks on kaasraportöör koostanud temaatilise küsimustiku, mille võib leida siin: . Küsimustiku täitmiseks kulub ca 15-20 minutit ning selles esitatud küsimused puudutavad ennekõike rahastamisvahendi valdkondlikku suunitlust ning otsuste tegemise menetlust. Ootame Teie vastuseid küsimustikule kuni 31. augustini 2020. Loodan et teil on võimalik sellele küsimustikule vastata ja tänan Teid juba ette selle väärtusliku panuse eest! Kogutud tagasiside põhjal saab Euroopa Parlament hinnata väljapakutud rahastamisvahendi vastavust riiklikele, piirkondlikele ja kohaliku kogukonna vajadustele ning toimunud arutelude põhjal teha konkreetseid ettepanekuid väljapakutud meetme täiendamiseks. Lugupidamisega Anno Aedmaa Euroopa Parlamendi Büroo Eestis Tel: +372 630 6965 E-post: Anno AEDMAA Public Relations Officer in Liaison Office European Parliament Directorate-General for Communication Liaison Office in Estonia Euroopa Parlamendi Büroo Eestis Rävala 4 EE-10143 Tallinn Tel: +372 630 6965
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel