dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 6. august 2020
Viit
1.2-3/2392-1
Registreeritud
6. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. august 2020

Failid

  • 📎Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice1528 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk 2020. aastal muudeti ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide 2014-2020 perioodi rakenduskava seoses tulemusreservi kasutuselevõtuga, vajadusega tõsta prioriteetsete suundade sees ja vahel ümber kohustustega katmata vahendeid ning täpsustada rakenduskava näitajate sihttasemeid. Vabariigi Valitsuse 19.03.2020. a korraldusega nr 83 kinnitati uus „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ (edaspidi ka VV korraldus) ning tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a korraldus nr 34 „„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“. Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 lisas 1 kehtestatud toetuse andmise tingimusi tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks ning viiakse need kooskõlla ÜKP rakenduskavas ja Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjas tehtud muudatustega. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduskorralduse osakonna nõunik Piret Liba (tel 735 0136, piret.liba@hm), analüüsiosakonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (tel 735 4064, [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279; [email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirjaga pikendatakse tegevuste abikõlbulikkuse perioodi, lisatakse tulemus- ja väljundnäitajad aastani 2023 ning suurendatakse toetatavate tegevuste eelarvet. Käskkirja lisas 1 tehakse järgmised muudatused: 1) Punktis 4 muudetakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi, pikendades seda senise 31.12.2020 asemel kuni 30.11.2023. Lisandunud eelarve võimaldab projekti tegevusi jätkata kuni 2023 lõpuni. Abikõlblikkuse perioodi kuu aega varasem lõpp on tingitud asjaolust, et toetuse saajal peavad kõik kulud olema välja makstud hiljemalt 31.12.2023. 2) Punktis 9 lisatakse tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemed aastani 2023. Rakenduskava ja VV korralduse väljundnäitaja „Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning noorte arv“ uus sihttase on 156 050. Tulemusnäitaja tegevusele „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ uus sihttase on 70 000. Tegevuste väljundnäitajatele uued sihttasemed muutuvad kolme aasta jooksul vastavalt: - õppenõustamisteenuseid saanud laste ja õppijate arv – 70 000 (2020. a sihttase 47 500); - nõustamisteenuseid saanud lastevanemate, haridustöötajate ja kõrgharidustasemel hõivatud olnud noorte arv – 140 000 (2020. a sihttase 30 000); - kvalifikatsiooninõuetele vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes – 95% (2020. a sihttase 85%); - täiendkoolitusel osalejate arv – 1500 (2020. a sihttase 1200). 3) Punktis 11 suurendatakse toetatavate tegevuste eelarvet. Uueks tegevuste kogumaksumuseks on 40 487 509 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondist: 34 414 383 eurot ja riiklik kaasfinantseering 6 073 126 eurot. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Käskkirja mõjud Käskkirja muudatused võimaldavad rakendada ÜKP rakenduskavas ja Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjas tehtud muudatusi, millega anti õppenõustamisteenuse jätkamiseks ja arendamiseks perioodil 2021-2023 lisavahendeid 9 819 308 eurot (8 346 412 eurot EL toetus + 1 472 896 eurot RKF). Lisarahastusega saavad Rajaleidja keskused perioodil 2021-2023 korraldada täiendavalt aastas 7500 nõustamisjuhtumit, kolme aasta peale kokku saab õppenõustamisteenuseid osutada 22 500 lapsele ja õppijale. 5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Käskkirja muudatused on vajalikud ÜKP rakenduskava muudatuse ja VV korraldusega kooskõla tagamiseks. Muudatused tagavad eraldatud lisavahendite (9 819 308 eurot) eesmärgipärase kasutamise. Käskkirja rakendamine täiendavaid kulusid kaasa ei too. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks hariduse valdkondlikule komisjonile ja Haridus- ja Noorteametile. Ingar Dubolazov hariduskorralduse osakonna juhataja EELNÕU 03.08.2020 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ning § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks “ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister LISA 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse “Õppenõustamiseteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ toetuse andmise tingimused Sisukord 1. Reguleerimisala .........................................................................................................................2 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus .............................................................................................2 3. Elluviija .....................................................................................................................................2 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................2 5. Toetuse andmise eesmärk ..........................................................................................................2 6. Mõisted ......................................................................................................................................2 7. Toetatavad tegevused ................................................................................................................2 8. Sihtrühmad ................................................................................................................................4 9. Tulemus- ja väljundnäitajad ......................................................................................................4 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .........................................................................5 11. Toetatavate tegevuste eelarve ....................................................................................................6 12. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................................9 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................................................................................9 14. Elluviija kohustused ................................................................................................................10 15. Tegevuste elluviimise aruandlus .............................................................................................10 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................................10 17. Finantskorrektsiooni alused .....................................................................................................11 18. Dokumentide säilitamine .........................................................................................................11 19. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………………………...11 1 1. Reguleerimisala „Õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusi viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise eesmärgi nr. 1 “Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varajase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine” meetme 1.1 “Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ eesmärkide ja meetme tegevuse 1.1.1 „Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine" tulemuste saavutamiseks. 2. Rakendusasutus ja rakendusüksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija). 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2014 kuni 30.11.2023. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu abikõlblikkuse perioodi jooksul. 5. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on tagada lastele ja õppijatele kvaliteetsete õppenõustamisteenuste kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes osalemiseks. 6. Mõisted Õppenõustamisteenused on Rajaleidja keskuste tugispetsialistide (edaspidi õppenõustamisspetsialist) poolt läbiviidav eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine, mille käigus: 1) selgitatakse välja lapse käitumise ja õppimisega seotud raskused ning arenguvõimalused; 2) nõustatakse lastevanemaid ja lastega töötavaid isikuid lapse õppimise ja käitumisega seotud probleemide ennetamisel ja lahendamisel; 3) antakse koolivälise nõustamismeeskonnana haridussoovitusi lapse arengu toetamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud tugimeetmete rakendamiseks. 7. Toetatavad tegevused 7.1. Õppenõustamisteenuste osutamine, nende koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine Õppenõustamisteenust osutatakse eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutustes õppijatele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Laste ning õppijate hindamistulemuste ning uuringute alusel nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike meetmete valikul ja rakendamisel. 2 Viiakse läbi kooliväliste nõustamismeeskondade tööd laste ning õppijate arengu ja õppe toetamiseks ressursimahukate ja erinevate valdkondade koostööd vajavate meetmete soovitamisel. Tehakse koostööd teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega, võimalusel osutatakse lõimitud teenuseid. Varajase haridussüsteemist lahkumise vähendamise eesmärgil teevad õppenõustamisspetsialistid vajadusel koostööd töötukassa karjäärispetsialistidega, leidmaks sobivaimad lahendused noore õpingutes osalemise toetamiseks ning edukaks tööeluks valmistava haridustee kujundamiseks. Õppenõustamisteenuseid pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või kaugnõustamise (telefoni-, veebivestlus- või videonõustamine) teel. Nõustamiste läbiviimisel kasutatakse erinevaid meetodeid ja vahendeid, võimalusel eelistatakse alati normeeritud hindamisvahendeid ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid. Üldise teadlikkuse tõstmiseks ning teemade laiema käsitluse tarbeks korraldatakse teemapäevi, seminare, infoloenguid/koolitusi valdkonnaga seotud olulistel teemadel. Kvaliteetse ning kliendi vajadustest lähtuva õppenõustamisteenuse osutamiseks on vajalik tagada kliendi nõustamine vajadusel erinevate spetsialistide koostöös koos olulise sotsiaalse võrgustiku toetusega. Last terviklikult hindava ning toetava teenuse tagamiseks osutatakse õppenõustamisteenuseid igas maakonnakeskuses Rajaleidja õppenõustamisteenuste meeskonna poolt. Meeskonda kuuluvad vähemalt psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed. Nende tööd toetavad sisulistes küsimustes koolivälise nõustamismeeskonna konsultandid, juristid ning valdkonna peaspetsialistid. Keerulisemate juhtumite puhul on osapooltega läbirääkimise roll Rajaleidja juhtidel. Õppenõustajatele pakuvad tugiteenuseid assistendid ning muu tugipersonal. 7.2. Õppenõustamisteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks arendatakse, koostatakse ja soetatakse hindamis- ja metoodilisi vahendeid ja luuakse juhis- ja teabematerjale. Kaasaegsete hindamisvahendite kasutamiseks koolitatakse spetsialiste ja hangitakse vahendite kasutamiseks vajalikud litsentsid. Õppenõustamisspetsialistide professionaalse taseme suurendamiseks toetatakse kutse omandamist ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, viiakse läbi baas- ja täiendkoolitusi. Korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, kaasatakse erinevaid asutusi valdkonna arendusse. Õppenõustamisspetsialistidele korraldatakse kovisioone, supervisioone. Toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm valdkondlike ürituste läbiviimist ning haridusasutuste tugispetsialistide võrgustikutööd maakonnas. Kirjeldatakse ja kehtestatakse õppenõustamisteenuse ning koolivälise nõustamismeeskonna teenuse standardid. Arendatakse ja hallatakse kliendihaldussüsteemi ning viiakse läbi analüüse, küsitlusi ja uurimusi, et hinnata teenuse kasutajate teadlikkust ja rahulolu teenustega ning kogutakse sisendit õppenõustamisteenuste arendamiseks. Kaugnõustamise teenuse arendamiseks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning arendatakse välja nõustamiseks sobilik keskkond. 3 7.3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine (Teostatud perioodil 01.04.2014 - 31.12.2018. a.) 8. Sihtrühmad - 1,5 kuni 7 aastased lapsed; - üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppe õpilased; - lapsevanemad; - haridusasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid; - haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud isikud; - kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid. 9. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2013 a 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes 78% 80% 82% 85% 85% Andmeid kogutakse kasutavad ESF-ist toetatud piirkondlike kumulatiivselt ning õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid aruandlus esitatakse üks (%)1 kord aastas. RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA Individuaalseid õppenõustamise ja 0 64 190 118 550 133 550 156 050 Rakenduskava karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning väljundnäitajasse noorte arv panustas kuni 2018. a lõpuni SA Innove. Alates 2019. aastast jaguneb näitaja kahe erineva TATi vahel: õppenõustamise teenuseid osutatakse käesoleva TATiga (vt näitaja “Õppenõustamise teenuseid saanud laste ja õppijate arv”) ning karjääriteenuseid (41 380 nõustamiskorda) osutab Eesti Töötukassa. Seetõttu on 2020. a ja 2023. a Haridus- ja Noorteameti (varasemalt Innove) sihttase 41 380 võrra väiksem kogu rakenduskava sihttasemest. 2 Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)3 1 Õppenõustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide teenused. 2 Koos karjäärinõustamisega on rakenduskava 2023. a sihttase nüüd 197 430 (varem 174 930). 3 Vastavalt VV korraldusega kinnitatud meetmete nimekirjale seisuga 19.03.2020. 4 Tulemusnäitaja Õppenõustamise 0 17 500 32 500 47 500 70 000 Alates 01.01.2019 tegevusele: teenuseid saanud laste jõustuva karjääriteenuste Haridustugiteenuste ja õppijate arv reformiga seoses osutab arendamine ja karjääriteenuseid Eesti kättesaadavuse Töötukassa ning tagamine käesoleva TAT raames jätkatakse õppenõustamisteenuste osutamisega. Väljundnäitaja Näitaja nimetus Algtase Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta tegevusele 2013 2016 2017 2018 20194 2020 2023 7.1 Õppenõustamis- 1.1. Õppenõustamis- teenuste osutamine, teenuseid saanud laste ja nende õppijate arv 0 17 500 25 000 32 500 40 000 47 500 70 000 koordineerimine ning kättesaadavuse tagamine 1.2. Nõustamisteenuseid saanud lastevanemate, haridustöötajate ja 0 7 600 12 600 18 000 24 000 30 000 140 000 kõrgharidustasemel hõivatud olnud noorte arv 7.2 Õppenõustamis- 2.1 Kvalifikatsiooninõuetele teenuste arendamine ja vastavate spetsialistide 65% 69% 73% 75% 80% 85% 95% kvaliteedi tagamine osakaal Rajaleidja keskustes 2.1.1.Täiendkoolitusel osalejate arv 0 600 800 1000 1100 1200 1500 2.1.2. Kutsetunnistusega spetsialistide osakaal 35% 40% 45% 50% 55% 55% 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele Horisontaalne teema Mõju Regionaalne areng Tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju. Teenust arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed võimalused sõltumata elukohast. Infoühiskonna edendamine Tegevused on infoühiskonda edendava mõjuga. Teenuse kvaliteedi ja teenustele parema juurdepääsu tagamiseks kõikides piirkondades arendatakse välja kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida Rajaleidja keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti. Võetakse kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse sihtrühmale teavet ja infot erinevates veebikanalites. Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile. Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele, nii poistele kui ka tüdrukutele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele (puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja noored). Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist 4 Alates 2019. aastast Innove enam karjääriteenuseid ei osuta ning need liiguvad Töötukassasse. Seetõttu on vastavate näitajate sihttasemed alates 2019. a eemaldatud. 5 väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud, vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Nõustamisel võetakse arvesse puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist. Teenuse osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste tulemusena peaks suurenema ebasoodsamas olukorras olevate laste ja noorte aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes. Ühtne riigivalitsemine Tegevused omavad positiivset mõju ühtsele riigivalitsemisele ning aitavad kaasa koostööle erinevate ministeeriumide (eelkõige SOM-i ja HTM-i) vahel. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja optimaalsuse printsiibist. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte vahel kui ka riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi koostöö tugevnemist. Piirkondlikes keskustes kogutav statistika on aluseks valdkonna poliitika kujundamisel. 11. Toetatavate tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 40 487 509 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 34 414 383 eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 6 073 126 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest). 6 Tulemusnäitaja Toetatavate tegevuste Väljundnäitaja Toetatav tegevus (rakenduskava) eelarve kokku (EUR) Osakaal väikekoolidest (alla 1.1. Õppenõustamisteenuseid Õppenõustamisteenuste 150 õpilase), kes kasutavad saanud laste ja õppijate arv osutamine, nende 37 484 351 ESF-ist toetatud piirkondlike (2023 – 70 000) koordineerimine ning õppenõustamiskeskuste kättesaadavuse tagamine pakutavaid teenuseid (2023 - 1.2. Nõustamisteenuseid saanud 85%) lastevanemate, haridustöötajate ja sh otsene personalikulu kõrgharidustasemel 26 774 536 hõivatud olnud noorte arv (2023 – 140 000) 2.1. Teenusstandardites sätestatud Õppenõustamisteenuste kvalifikatsiooninõuetele vastavate arendamine ja 2 220 188 spetsialistide osakaal Rajaleidja kvaliteedi tagamine keskustes (2023 - 95%) sh otsene personalikulu 1 585 849 3.1. Teadlikkus teenustest ning Elanikkonna teadlikkuse õppimis- ja tööturuvõimalustest tõstmine teenustest ning elanike hulgas (osakaal asjakohase tööturu- ja 391 078 vanuserühmast 15-64 a) õpivõimaluste alase (2020- 87%) informatsiooni kättesaadavuse tagamine sh otsene personalikulu 279 341 Horisontaalne tegevus, projektijuhtimine 391 892 sh otsene personalikulu 279 923 TEGEVUSTE EELARVE (KOKKU) 40 487 509 sh otsene personalikulu 28 919 649 sh projekti ülejäänud abikõlblikud kulud (ühtse määra alusel) 11 567 860 7 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § -s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohaste toetavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud ühendmääruse § 9 lg 3 kohaselt alates 01.04.2014; 12.2.2. tegevuste ülejäänud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblike tegevuste otsestest personalikuludest ühendmääruse § 10 kohaselt alates 01.09.2014. 12.3. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1 ja § 15 lg 5 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama korraldusasutuse vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusasutuse vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul registri kaudu. 13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 13.5. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide alusel punktis 11.2.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 10 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 13.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 13.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 9 13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja § 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.2.2. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul aastase eelarve kinnitamisest rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi; 14.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 14.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 14 sätestatule. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis 9 loetletud näitajate täitmine. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 15.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.6. Lisaks punktis 15.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija vähemalt kord aastas rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus või selle alusel sõlmitavas toetuslepingus. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, 10 lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 16.5. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10 muudetakse rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega. 17. Finantskorrektsiooni alused 17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule. 17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §- dele 48–49 ja ühendmääruse §-le 24 sätestatule. 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 11 Kooskõlastamiseks: 6.08.2020 nr 8-2/20/3300 Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Lisad: 1. Eelnõu.pdf 2. Seletuskiri.pdf 3. Lisa 1.pdf Piret Liba 735 0136 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-0978 - Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.08.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb0d17e8-8916-463e-bae8-24b8060f3fde Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb0d17e8-8916-463e-bae8-24b8060f3fde?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel