Seletuskiri
haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja
kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
2020. aastal muudeti ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide 2014-2020 perioodi rakenduskava
seoses tulemusreservi kasutuselevõtuga, vajadusega tõsta prioriteetsete suundade sees ja vahel
ümber kohustustega katmata vahendeid ning täpsustada rakenduskava näitajate sihttasemeid.
Vabariigi Valitsuse 19.03.2020. a korraldusega nr 83 kinnitati uus „Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ (edaspidi ka VV korraldus) ning tunnistati kehtetuks
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2019. a korraldus nr 34 „„Perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse meetmete nimekirja“ kinnitamine“.
Eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 lisas 1
kehtestatud toetuse andmise tingimusi tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja
kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks ning viiakse need kooskõlla ÜKP rakenduskavas ja
Vabariigi Valitsuse meetmete nimekirjas tehtud muudatustega.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduskorralduse
osakonna nõunik Piret Liba (tel 735 0136, piret.liba@hm), analüüsiosakonna peaekspert Meelis
Aunap (tel 735 0105,
[email protected]), rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel
(tel 735 4064,
[email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup
(735 0279;
[email protected]) ning õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder
(tel 735 0234,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Käskkirjaga pikendatakse tegevuste abikõlbulikkuse perioodi, lisatakse tulemus- ja
väljundnäitajad aastani 2023 ning suurendatakse toetatavate tegevuste eelarvet. Käskkirja lisas
1 tehakse järgmised muudatused:
1) Punktis 4 muudetakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi, pikendades seda senise 31.12.2020
asemel kuni 30.11.2023. Lisandunud eelarve võimaldab projekti tegevusi jätkata kuni 2023
lõpuni. Abikõlblikkuse perioodi kuu aega varasem lõpp on tingitud asjaolust, et toetuse saajal
peavad kõik kulud olema välja makstud hiljemalt 31.12.2023.
2) Punktis 9 lisatakse tulemus- ja väljundnäitajate sihttasemed aastani 2023. Rakenduskava ja
VV korralduse väljundnäitaja „Individuaalseid õppenõustamise ja karjääriteenuseid saanud
laste, õppurite ning noorte arv“ uus sihttase on 156 050. Tulemusnäitaja tegevusele
„Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ uus sihttase on 70 000.
Tegevuste väljundnäitajatele uued sihttasemed muutuvad kolme aasta jooksul vastavalt:
- õppenõustamisteenuseid saanud laste ja õppijate arv – 70 000 (2020. a sihttase 47 500);
- nõustamisteenuseid saanud lastevanemate, haridustöötajate ja kõrgharidustasemel
hõivatud olnud noorte arv – 140 000 (2020. a sihttase 30 000);
- kvalifikatsiooninõuetele vastavate spetsialistide osakaal Rajaleidja keskustes – 95%
(2020. a sihttase 85%);
- täiendkoolitusel osalejate arv – 1500 (2020. a sihttase 1200).
3) Punktis 11 suurendatakse toetatavate tegevuste eelarvet. Uueks tegevuste
kogumaksumuseks on 40 487 509 eurot, sh Euroopa Sotsiaalfondist: 34 414 383 eurot ja riiklik
kaasfinantseering 6 073 126 eurot.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
4. Käskkirja mõjud
Käskkirja muudatused võimaldavad rakendada ÜKP rakenduskavas ja Vabariigi Valitsuse
meetmete nimekirjas tehtud muudatusi, millega anti õppenõustamisteenuse jätkamiseks ja
arendamiseks perioodil 2021-2023 lisavahendeid 9 819 308 eurot (8 346 412 eurot EL toetus +
1 472 896 eurot RKF). Lisarahastusega saavad Rajaleidja keskused perioodil 2021-2023
korraldada täiendavalt aastas 7500 nõustamisjuhtumit, kolme aasta peale kokku saab
õppenõustamisteenuseid osutada 22 500 lapsele ja õppijale.
5. Käskkirja rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Käskkirja muudatused on vajalikud ÜKP rakenduskava muudatuse ja VV korraldusega
kooskõla tagamiseks. Muudatused tagavad eraldatud lisavahendite (9 819 308 eurot)
eesmärgipärase kasutamise. Käskkirja rakendamine täiendavaid kulusid kaasa ei too.
6. Käskkirja kehtivus
Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks hariduse valdkondlikule komisjonile ja Haridus- ja Noorteametile.
Ingar Dubolazov
hariduskorralduse osakonna juhataja
EELNÕU
03.08.2020
MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev]
nr [Registreerimisnumber]
Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a
käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste
kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja
kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ning § 16 lõigete
1 ja 4 alusel:
1. Muudan haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise
tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse
tagamine“ elluviimiseks “ lisa 1 ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).
2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest,
esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
LISA 1
KINNITATUD
Haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
“Õppenõustamiseteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“
„Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“
toetuse andmise tingimused
Sisukord
1. Reguleerimisala .........................................................................................................................2
2. Rakendusasutus ja rakendusüksus .............................................................................................2
3. Elluviija .....................................................................................................................................2
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood .............................................................................................2
5. Toetuse andmise eesmärk ..........................................................................................................2
6. Mõisted ......................................................................................................................................2
7. Toetatavad tegevused ................................................................................................................2
8. Sihtrühmad ................................................................................................................................4
9. Tulemus- ja väljundnäitajad ......................................................................................................4
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele .........................................................................5
11. Toetatavate tegevuste eelarve ....................................................................................................6
12. Kulude abikõlblikkus ................................................................................................................9
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord ......................................................................................9
14. Elluviija kohustused ................................................................................................................10
15. Tegevuste elluviimise aruandlus .............................................................................................10
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine ............................................................10
17. Finantskorrektsiooni alused .....................................................................................................11
18. Dokumentide säilitamine .........................................................................................................11
19. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………………………...11
1
1. Reguleerimisala
„Õppenõustamisteenuste arendamise ja kättesaadavuse tagamine“ tegevusi viiakse ellu
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020” prioriteetse suuna nr. 1 “Ühiskonna
vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul” EL vahendite kasutamise
eesmärgi nr. 1 “Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varajase koolist ja haridussüsteemist
lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine” meetme 1.1 “Haridustugiteenuste
arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ eesmärkide ja meetme tegevuse 1.1.1
„Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine" tulemuste saavutamiseks.
2. Rakendusasutus ja rakendusüksus
Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja
rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
3. Elluviija
Punktis 7 nimetatud toetatavate tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi elluviija).
4. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2014 kuni 30.11.2023. Kõiki tegevusi viiakse ellu kogu
abikõlblikkuse perioodi jooksul.
5. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärgiks on tagada lastele ja õppijatele kvaliteetsete õppenõustamisteenuste
kättesaadavus arendavas võimetekohases õppes osalemiseks.
6. Mõisted
Õppenõustamisteenused on Rajaleidja keskuste tugispetsialistide (edaspidi
õppenõustamisspetsialist) poolt läbiviidav eripedagoogiline, logopeediline, sotsiaalpedagoogiline
ja psühholoogiline nõustamine, mille käigus:
1) selgitatakse välja lapse käitumise ja õppimisega seotud raskused ning arenguvõimalused;
2) nõustatakse lastevanemaid ja lastega töötavaid isikuid lapse õppimise ja käitumisega seotud
probleemide ennetamisel ja lahendamisel;
3) antakse koolivälise nõustamismeeskonnana haridussoovitusi lapse arengu toetamiseks
põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses ettenähtud
tugimeetmete rakendamiseks.
7. Toetatavad tegevused
7.1. Õppenõustamisteenuste osutamine, nende koordineerimine ning kättesaadavuse
tagamine
Õppenõustamisteenust osutatakse eelkooliealistele lastele ning üldharidus- ja kutseõppeasutustes
õppijatele nende arengu ja võimetekohase õppe toetamiseks. Laste ning õppijate
hindamistulemuste ning uuringute alusel nõustatakse lapsevanemaid, haridusasutuste õpetajaid ja
tugispetsialiste, haridusametnikke jm lastega seotud isikuid vajalike õppe- ja kasvatuskorralduslike
meetmete valikul ja rakendamisel.
2
Viiakse läbi kooliväliste nõustamismeeskondade tööd laste ning õppijate arengu ja õppe
toetamiseks ressursimahukate ja erinevate valdkondade koostööd vajavate meetmete soovitamisel.
Tehakse koostööd teiste lastele ning noortele teenuseid pakkuvate asutustega, võimalusel
osutatakse lõimitud teenuseid. Varajase haridussüsteemist lahkumise vähendamise eesmärgil
teevad õppenõustamisspetsialistid vajadusel koostööd töötukassa karjäärispetsialistidega, leidmaks
sobivaimad lahendused noore õpingutes osalemise toetamiseks ning edukaks tööeluks valmistava
haridustee kujundamiseks.
Õppenõustamisteenuseid pakutakse individuaalse või grupinõustamisena, otsese kontakti või
kaugnõustamise (telefoni-, veebivestlus- või videonõustamine) teel. Nõustamiste läbiviimisel
kasutatakse erinevaid meetodeid ja vahendeid, võimalusel eelistatakse alati normeeritud
hindamisvahendeid ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikaid. Üldise teadlikkuse tõstmiseks
ning teemade laiema käsitluse tarbeks korraldatakse teemapäevi, seminare, infoloenguid/koolitusi
valdkonnaga seotud olulistel teemadel.
Kvaliteetse ning kliendi vajadustest lähtuva õppenõustamisteenuse osutamiseks on vajalik tagada
kliendi nõustamine vajadusel erinevate spetsialistide koostöös koos olulise sotsiaalse võrgustiku
toetusega. Last terviklikult hindava ning toetava teenuse tagamiseks osutatakse
õppenõustamisteenuseid igas maakonnakeskuses Rajaleidja õppenõustamisteenuste meeskonna
poolt. Meeskonda kuuluvad vähemalt psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed.
Nende tööd toetavad sisulistes küsimustes koolivälise nõustamismeeskonna konsultandid, juristid
ning valdkonna peaspetsialistid. Keerulisemate juhtumite puhul on osapooltega läbirääkimise roll
Rajaleidja juhtidel. Õppenõustajatele pakuvad tugiteenuseid assistendid ning muu tugipersonal.
7.2. Õppenõustamisteenuste arendamine ja kvaliteedi tagamine
Õppenõustamisteenuste kvaliteedi tagamiseks arendatakse, koostatakse ja soetatakse hindamis- ja
metoodilisi vahendeid ja luuakse juhis- ja teabematerjale. Kaasaegsete hindamisvahendite
kasutamiseks koolitatakse spetsialiste ja hangitakse vahendite kasutamiseks vajalikud litsentsid.
Õppenõustamisspetsialistide professionaalse taseme suurendamiseks toetatakse kutse omandamist
ja kutsetaseme tõstmist, arendatakse koolitussüsteemi, viiakse läbi baas- ja täiendkoolitusi.
Korraldatakse üleriigilisi teema- ja valdkonnaseminare, kaasatakse erinevaid asutusi valdkonna
arendusse. Õppenõustamisspetsialistidele korraldatakse kovisioone, supervisioone.
Toetatakse piirkondlike erialaste seminaride jm valdkondlike ürituste läbiviimist ning
haridusasutuste tugispetsialistide võrgustikutööd maakonnas.
Kirjeldatakse ja kehtestatakse õppenõustamisteenuse ning koolivälise nõustamismeeskonna
teenuse standardid. Arendatakse ja hallatakse kliendihaldussüsteemi ning viiakse läbi analüüse,
küsitlusi ja uurimusi, et hinnata teenuse kasutajate teadlikkust ja rahulolu teenustega ning
kogutakse sisendit õppenõustamisteenuste arendamiseks.
Kaugnõustamise teenuse arendamiseks töötatakse välja vastavad metoodikad, juhised ning
arendatakse välja nõustamiseks sobilik keskkond.
3
7.3. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine teenustest ning asjakohase tööturu- ja õpivõimaluste
alase informatsiooni kättesaadavuse tagamine
(Teostatud perioodil 01.04.2014 - 31.12.2018. a.)
8. Sihtrühmad
- 1,5 kuni 7 aastased lapsed;
- üldhariduskoolide ja kutseõppeasutustes kutsekeskharidusõppe õpilased;
- lapsevanemad;
- haridusasutuste juhid, õpetajad ja tugispetsialistid;
- haridustugiteenuste osutamise ja arendamisega seotud isikud;
- kohaliku omavalitsuse spetsialistid ja juhid.
9. Tulemus- ja väljundnäitajad
Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave
2013 a 2016 a 2018 a 2020 a 2023 a
RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA
Osakaal väikekoolidest (alla 150 õpilase), kes 78% 80% 82% 85% 85% Andmeid kogutakse
kasutavad ESF-ist toetatud piirkondlike kumulatiivselt ning
õppenõustamiskeskuste pakutavaid teenuseid aruandlus esitatakse üks
(%)1 kord aastas.
RAKENDUSKAVA JA VV KORRALDUSE
VÄLJUNDNÄITAJA
Individuaalseid õppenõustamise ja 0 64 190 118 550 133 550 156 050 Rakenduskava
karjääriteenuseid saanud laste, õppurite ning väljundnäitajasse
noorte arv panustas kuni 2018. a
lõpuni SA Innove. Alates
2019. aastast jaguneb
näitaja kahe erineva
TATi vahel:
õppenõustamise
teenuseid osutatakse
käesoleva TATiga (vt
näitaja “Õppenõustamise
teenuseid saanud laste ja
õppijate arv”) ning
karjääriteenuseid (41 380
nõustamiskorda) osutab
Eesti Töötukassa.
Seetõttu on 2020. a ja
2023. a Haridus- ja
Noorteameti (varasemalt
Innove) sihttase 41 380
võrra väiksem kogu
rakenduskava
sihttasemest. 2
Tegevuste TULEMUSNÄITAJA (VV
KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJA)3
1
Õppenõustamisteenuste hulka kuuluvad eripedagoogide, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide ja logopeedide
teenused.
2
Koos karjäärinõustamisega on rakenduskava 2023. a sihttase nüüd 197 430 (varem 174 930).
3
Vastavalt VV korraldusega kinnitatud meetmete nimekirjale seisuga 19.03.2020.
4
Tulemusnäitaja Õppenõustamise 0 17 500 32 500 47 500 70 000 Alates 01.01.2019
tegevusele: teenuseid saanud laste jõustuva karjääriteenuste
Haridustugiteenuste ja õppijate arv reformiga seoses osutab
arendamine ja karjääriteenuseid Eesti
kättesaadavuse Töötukassa ning
tagamine käesoleva TAT raames
jätkatakse
õppenõustamisteenuste
osutamisega.
Väljundnäitaja Näitaja nimetus Algtase Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
tegevusele 2013 2016 2017 2018 20194 2020 2023
7.1 Õppenõustamis- 1.1. Õppenõustamis-
teenuste osutamine, teenuseid saanud laste ja
nende õppijate arv
0 17 500 25 000 32 500 40 000 47 500 70 000
koordineerimine ning
kättesaadavuse
tagamine
1.2. Nõustamisteenuseid
saanud lastevanemate,
haridustöötajate ja 0 7 600 12 600 18 000 24 000 30 000 140 000
kõrgharidustasemel
hõivatud olnud noorte arv
7.2 Õppenõustamis- 2.1 Kvalifikatsiooninõuetele
teenuste arendamine ja vastavate spetsialistide 65% 69% 73% 75% 80% 85% 95%
kvaliteedi tagamine osakaal Rajaleidja keskustes
2.1.1.Täiendkoolitusel
osalejate arv 0 600 800 1000 1100 1200 1500
2.1.2. Kutsetunnistusega
spetsialistide osakaal 35% 40% 45% 50% 55% 55%
10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele
Horisontaalne teema Mõju
Regionaalne areng Tegevused omavad regionaalarengut edendavat mõju. Teenust
arendatakse ühtlaselt kõigis piirkondades, tagades sihtrühmale võrdsed
võimalused sõltumata elukohast.
Infoühiskonna edendamine Tegevused on infoühiskonda edendava mõjuga. Teenuse kvaliteedi ja
teenustele parema juurdepääsu tagamiseks kõikides piirkondades
arendatakse välja kliendihalduskeskkond, mis võimaldab analüüsida
Rajaleidja keskuste tööd, teenuste protsesse ja nende kvaliteeti. Võetakse
kasutusele uusi e-nõustamisteenuseid, samuti pakutakse sihtrühmale
teavet ja infot erinevates veebikanalites.
Keskkonna- ja kliimapoliitika Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju
keskkonnahoiu ja kliimapoliitika eesmärkideile.
Võrdsete võimaluste tagamine Tegevused on suunatud võrdsete võimaluste edendamisele, nii poistele
kui ka tüdrukutele, samuti ebasoodsamas olukorras olevatele isikutele
(puudega ja tervisest jm põhjustest tulenevate erivajadustega lapsed ja
noored). Kuna põhikoolis, eriti 7.-9. klassis on suuremas koolist
4
Alates 2019. aastast Innove enam karjääriteenuseid ei osuta ning need liiguvad Töötukassasse. Seetõttu on
vastavate näitajate sihttasemed alates 2019. a eemaldatud.
5
väljalangemise ohus just poisid ja äsja Eestisse teistest riikidest saabunud,
vajavad nemad enim tugispetsialistide abi õpingutega toimetulekuks ja
nõustamist elukestvas õppes osalemiseks. Nõustamisel võetakse arvesse
puudest tulenevaid erivajadusi, samuti püütakse nõutamisteenuste abil
vähendada eelarvamuslikku ja soostereotüüpset kohtlemist. Teenuse
osutamisel koheldakse kõiki kliente võrdselt, sõltumata soost,
rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumustest. Tegevuste
tulemusena peaks suurenema ebasoodsamas olukorras olevate laste ja
noorte aktiivsem osalemine ühiskonnas ja järgneva taseme õppes.
Ühtne riigivalitsemine Tegevused omavad positiivset mõju ühtsele riigivalitsemisele ning
aitavad kaasa koostööle erinevate ministeeriumide (eelkõige SOM-i ja
HTM-i) vahel. Tugiteenuste arendamisel tehakse koostööd tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning teenuste osutamisel lähtutakse terviklikkuse ja
optimaalsuse printsiibist. Tegevuste kaudu edendatakse koostööd nii
kohalikes omavalitsustes erinevate osapoolte vahel kui ka riigi ja kohaliku
omavalitsuse tasandi koostöö tugevnemist. Piirkondlikes keskustes
kogutav statistika on aluseks valdkonna poliitika kujundamisel.
11. Toetatavate tegevuste eelarve
Tegevuste kogumaksumus on 40 487 509 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa
Sotsiaalfondist (edaspidi ESF) 34 414 383 eurot (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik
kaasfinantseering 6 073 126 eurot (vähemalt 15% kogumaksumusest).
6
Tulemusnäitaja Toetatavate tegevuste
Väljundnäitaja Toetatav tegevus
(rakenduskava) eelarve kokku (EUR)
Osakaal väikekoolidest (alla 1.1. Õppenõustamisteenuseid Õppenõustamisteenuste
150 õpilase), kes kasutavad saanud laste ja õppijate arv osutamine, nende
37 484 351
ESF-ist toetatud piirkondlike (2023 – 70 000) koordineerimine ning
õppenõustamiskeskuste kättesaadavuse tagamine
pakutavaid teenuseid (2023 - 1.2. Nõustamisteenuseid saanud
85%) lastevanemate, haridustöötajate ja sh otsene personalikulu
kõrgharidustasemel 26 774 536
hõivatud olnud noorte arv (2023 –
140 000)
2.1. Teenusstandardites sätestatud Õppenõustamisteenuste
kvalifikatsiooninõuetele vastavate arendamine ja 2 220 188
spetsialistide osakaal Rajaleidja kvaliteedi tagamine
keskustes
(2023 - 95%) sh otsene personalikulu 1 585 849
3.1. Teadlikkus teenustest ning Elanikkonna teadlikkuse
õppimis- ja tööturuvõimalustest tõstmine teenustest ning
elanike hulgas (osakaal asjakohase tööturu- ja 391 078
vanuserühmast 15-64 a) õpivõimaluste alase
(2020- 87%) informatsiooni
kättesaadavuse tagamine
sh otsene personalikulu 279 341
Horisontaalne tegevus, projektijuhtimine 391 892
sh otsene personalikulu 279 923
TEGEVUSTE EELARVE (KOKKU) 40 487 509
sh otsene personalikulu 28 919 649
sh projekti ülejäänud abikõlblikud kulud (ühtse määra alusel) 11 567 860
7
12. Kulude abikõlblikkus
12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks
vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143
„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse
maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus)
§ -s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele.
12.2. Abikõlblikud on järgmised punkti 7 kohaste toetavate tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud:
12.2.1. otsesed personalikulud ühendmääruse § 9 lg 3 kohaselt alates 01.04.2014;
12.2.2. tegevuste ülejäänud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblike tegevuste
otsestest personalikuludest ühendmääruse § 10 kohaselt alates 01.09.2014.
12.3. Puhastulu maha arvamisel kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut, kui tulu teenitakse abikõlblikkuse perioodil.
13. Toetuse maksmise tingimused ja kord
13.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-dest 28 – 30 ja
ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18.
13.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1 ja
§ 15 lg 5 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1.
13.3. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija
peab esitama korraldusasutuse vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord
kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise
aruanne esitada rakendusasutuse vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude
perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul registri kaudu.
13.4. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise
aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide
koopiad.
13.5. Toetus makstakse välja või ettemakse kasutamist tõendatakse nõutud kuludokumentide
alusel punktis 11.2.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud
abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 10 maksetaotluse
abikõlblikest otsestest personalikuludest.
13.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija
rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud
eelarveaasta osas.
13.7. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul
(edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg) ning ettemakse kasutamise aruande 90
kalendripäeva jooksul alates selle saamisest. Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse
kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on
rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse
menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra.
Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest
toetuse saajat.
13.8. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest.
9
13.9. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse
pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
13.10. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult
vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30.
14. Elluviija kohustused
14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse §-s 24 ja § 26 sätestatud kohustused.
14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
14.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele
ning kasutama toetust säästlikult;
14.2.2. esitama rakendusüksusele 5 tööpäeva jooksul aastase eelarve kinnitamisest
rakendusasutusega kokku lepitud aastase tegevuskava ja eelarve ning maksete prognoosi;
14.2.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja
eelarveartiklite lõikes;
14.2.4. esitama aruandeid vastavalt punktis 14 sätestatule.
15. Tegevuste elluviimise aruandlus
15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
vahearuande hiljemalt 20. jaanuariks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt punktis
9 loetletud näitajate täitmine.
15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil
lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest.
Lõpparuandes peab lisaks punktis 15.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu
viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele.
15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest,
kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10
tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist.
15.6. Lisaks punktis 15.1 nimetatud aruandlusele esitab elluviija vähemalt kord aastas
rakendusasutusele tegevuste elluviimise tulemusaruande, mille tingimused ja kord lepitakse
kokku elluviija ja rakendusasutuse vahelises halduslepingus või selle alusel sõlmitavas
toetuslepingus.
16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine
16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel,
elluviija või rakendusüksuse algatusel.
16.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus
rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus
muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse
avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki,
10
lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse
avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse §-s 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile.
16.4. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale,
korraldusasutusele ja rakendusüksusele.
16.5. Rakendusasutus muudab käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 10 muudetakse
rohkem kui 15% tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse
väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse
kirjalikult kooskõlastama rakendusasutuse ja rakendusüksusega.
17. Finantskorrektsiooni alused
17.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse
seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruse §-des 21-23 sätestatule.
17.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-
dele 48–49 ja ühendmääruse §-le 24 sätestatule.
18. Dokumentide säilitamine
Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle
aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel
toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.
19. Vaiete menetlemine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51.
Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada
vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide
läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.
11
Kooskõlastamiseks: 6.08.2020 nr 8-2/20/3300
Riigi Tugiteenuste Keskus
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Arvamuse avaldamiseks:
Haridus- ja Noorteamet
Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri
15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmise
eelnõu.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil
http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis
nimetatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Lisad:
1. Eelnõu.pdf
2. Seletuskiri.pdf
3. Lisa 1.pdf
Piret Liba
735 0136
[email protected]
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/20-0978 - Haridus- ja teadusministri 15. detsembri 2014. a käskkirja nr 492 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õppenõustamisteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine“ elluviimiseks“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 13.08.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb0d17e8-8916-463e-bae8-24b8060f3fde
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb0d17e8-8916-463e-bae8-24b8060f3fde?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main