dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 6. august 2020
Viit
5.1-3/2220-3
Registreeritud
6. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tervise Arengu Instituut
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2020
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Vastus_Kert_Kingo_poordumisele_TAI.asice179 KB

Sisu (failidest)

Kert Kingo Riigikogu [email protected] 05.08.2020 nr 4-10/359 Lisavastus pöördumisele Lugupeetud Kert Kingo Sotsiaalministeeriumi 24. juulil saadetud vastusele tuginevalt jagame lisaselgitusi Teie esitatud pöördumisele, mis puudutab õppematerjali „Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus“. Täname Teid oluliste küsimuste tõstatamise eest. Varases eas seksuaalhariduse lastele võimaldamise vajalikkust rõhutavad kaks olulist rahvusvahelist dokumenti. Üks neist on 2010. aastal koostatud ja 2015. aastal eestikeelsena avaldatud “Euroopa Seksuaalhariduse Standardid”1, mille välja töötamisse olid Maailma Terviseorganisatsiooni koostöös kaasatud laiapõhine tervis-, psühholoogia- ja sotsiaalteaduste taustaga ekspertide rühm ning 2017. aastal vastuvõetud Euroopa Lasteombudsmanide võrgustiku ühisdeklaratsioon, mis toob välja, et lapsel on õigus elada turvaliselt ning saada eakohaseid teadmisi. Varases lapseeas on eakohase seksuaalhariduse tagamine riikidele rahvusvaheliselt siduv kohustus. „Lapse õiguste ja vanemluse uuringu“ (Praxis, 2018)2 järgi hindavad oma teadmisi lapse tervise ja tervisliku eluviisiga seonduvalt heaks 18%, piisavaks 70% ja väheseks 12% lapsevanematest ning lapse arenguga (füüsiline, emotsionaalne, sotsiaalne) seotud teadmisi heaks 15%, piisavaks 67%, väheseks 17% ja puudulikuks 1% lapsevanematest. Uuringu tulemused näitavad, et kõik vanemad ei tunne ennast lapse tervise ja arengu teemade osas piisavalt kindlalt. Peresid ümbritsev hea kvalifikatsiooniga spetsialistide võrgustik sh lasteaiaõpetajad saab olla vanematele toeks nii teadmiste kui ka oskuste jagamisel ja lapse arengu toetamisel. Kehtiv koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ei käsitle otseselt seksuaalkasvatust, küll aga lapse enesekohaseid, sotsiaalseid ja tunnetus- ning õpioskusi. Valdkonna Mina ja keskkond sisu all käsitletakse muuhulgas sotsiaalset keskkonda: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, 1 Euroopa seksuaalhariduse standardid - https://intra.tai.ee/images/prints/documents/143039406413_WHO_Euroopa_seksuaalhariduse_standardid.pdf 2 Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018 - https://www.sm.ee/sites/default/files/lovu_lopparuanne_final_1.11.18.pdf üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine. Kuna lapse seksuaalsus erineb täiskasvanu omast keskendudes oma keha tundmaõppimisele, puudutustele sh millised on piirid, oma tunnetest arusaamisele ja nendega toimetulekule ehk lapseea olulistele arenguülesannetele, siis räägime pigem lapse arengut toetavast keha-, tunde- ja turvalisuseõpetusest. Sõna „seksuaalkasvatus“ on küll kohane, kuid seostub paljudele täiskasvanutele seksuaalvahekorra, iha ja kirega täiskasvanulikus mõttes ja see võib tekitada segadust lapse arengu mõistmisel. Kui jätame lapsed ilma eakohastest teadmistest ja oskustest seoses oma keha, tunnete ja turvalisusega, siis otsivad lapsed neile omasest uudishimust ajendatuna teavet mujalt. Kaitsmaks lapsi ohtude eest ja ennetamaks lastevastast seksuaalvägivalda, on hiljutises uuringus3 küsitletud spetsialistid välja toonud vajaduse käsitleda eakohaseid seksuaalhariduslikke teemasid kõikides kooliastmetes, alustades lasteaiast. Enamik lapsevanematest soovib, et nende lapsed elaksid turvaliselt (sh ei kogeks seksuaalset väärkohtlemist tuttavate või võõraste täiskasvanute poolt) ja et nende laste õpetajad oleksid haritud ja oskaksid asjatundlikult reageerida laste seksuaalse arenguga seotud olukordadele. Turvaline perekeskkond ning oma last toetavad ja tema vastu huvi tundvad vanemad on iga lapse jaoks parim. Mõned vanemad aga ei suuda piisavalt oma lapse seksuaalset arengut toetada – lähtudes kas isiklikest negatiivsetest kogemustest või vanemlike oskuste puudumisest. Nagu ka varasemalt viidatud uuringust järeldub, siis kõik vanemad ei tunne ennast lapse tervise ja arenguga seotud teemadel kindlalt ning see kehtib ka keha, tunnete ja turvalisuse teemade käsitlemisel eelkoolieas. Lapsevanemate kaasamine keha-, tunde- ja turvalisuseõpetuse andmisel on väga oluline. Juhendmaterjali piloteerimise üks eesmärk oli lapsevanemate hoiakute selgitamine. Lapsevanemaid teavitati infokirjaga või lapsevanemate koosolekul juhendmaterjali teemadest ja võimalusest materjaliga tutvuda. Piloteerimisel osalenud õpetajad tõid välja lapsevanemate positiivse suhtumise. Juhendmaterjali tutvustavatel koolitustel pühendatakse oluline osa lapsevanematega koostööle. Lapsevanemaid silmas pidades koostati Tervise Arengu Instituudi koostöös Tartu Ülikooliga lühivideod, kuidas lapse keha-, tunde ja turvalisuse teemasid eakohaselt käsitleda: https://www.youtube.com/playlist?list=PLO4us--sZPVPoi5zU1TQkU412hfUWyWtB. Samuti on lapsevanematele seksuaalharidusega seotud info koondatud Tarkvanem veebi: https://tarkvanem.ee/seksuaalkasvatus/ Õppematerjali oluline sõnum on see, et iga lapse pere on lapsele parim. Olenemata pere koosseisust on lapsele tähtis teada, et tema pere on sama hea kui teised pered. Õpetajad vajavad toetust ja arutelusid, kuidas parimal viisil toetada last või lapsi rühmas, kelle pere erineb olulisel määral teistest peredest ja kuidas arendada lastes ja vanemates austust erinevate perede suhtes. Laialdane rahvusvaheline uurimispagas kinnitab, et suur osa eelkooliealistest lastest puudutab sageli oma suguelundeid, seejuures on oluline õpetada lastele, missuguses olukorras sobib seda teha ja missuguses mitte. Oluline on eristada privaatset ja avalikku ruumi, tehes seda seejuures last austavalt ja toetavalt, et lapsel ei tekiks häbi ja negatiivset tunnet oma keha suhtes, mis teadaolevalt on soodustavaks teguriks hilisemale riskikäitumisele ja seksuaalvägivalla ohvriks langemisele. Lasteaiaõpetajad on korduvalt väljendanud, et neil on vaja teadmisi, kuidas reaalselt sellist sageli esinevat laste käitumist käsitleda. Juhendmaterjali üks eesmärkidest on tunnustada eri sugupooli võrdselt olulistena, seejuures nähakse indiviididevahelisi erinevusi ja eelistusi suurematena sugudevahelistest erinevustest. Lasteaiaõpetajad on aruteludes väljendanud soovi pakkuda kõikidele lastele võimalust mängida 3 Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring 2020 - https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/laste_ja_noorte_seksuaalse_vaarkohtlemi se_uuring_2020_euk.pdf erinevate mänguasjadega ja proovida kanda erinevaid riideid, seejuures võivad erinevate laste eelistused olla vägagi erinevad. Teemakäsitluse eesmärk pole normaliseerida „õigeid“ poiste ja tüdrukute käitumismaneere, vaid austada reaalselt olemasolevate poiste ja tüdrukute käitumismaneere sellistena nagu need on ning vaidlustada soostereotüüpe, mis on tervisealase riskikäitumise üheks riskiteguriks. Uuringud nii Eestis kui mujal on veenvalt näidanud, et eakohase ja laiapõhjalise seksuaalhariduse tulemusena väheneb hilisemas elus seksuaalne riskikäitumine; suureneb tõenäosus, et noored alustavad seksuaalelu pigem hiljem; laste teadmised seksuaalsusest ja -tervisest paranevad, arenevad läbirääkimis- ja suhtlemisoskused; suhetes osatakse paremini märgata ärakasutamist ja vägivalda; osatakse teadvustada ja vaidlustada tervisekäitumist kahjustavaid soostereotüüpe; kasutatakse rohkem kondoomi ja tõhusaid rasestumisvastaseid vahendeid; väheneb soovimatute raseduste arv; teatakse paremini oma õigusi (sh laste ja noorte õigust saada eakohast seksuaalharidust) ja kust saada nõu ja abi 4,5,6,7,8,9. Maailma Tervisorganisatsioon ja paljud teised laste heaolu ja tervisega seotud organisatsioonid (UNESCO, UNFPA, Euroopa Laste 0mbudsmanide ühendus jt) on kindlal seisukohal, et eakohane seksuaalharidus peab algama juba eelkoolieas ja läbima kõiki kooliastmeid, olema laia teemaderingiga ning keskenduma lapse turvalise arengu toetamisele. Õppematerjali koolitajad on koolitustel kohtunud ja koos töötanud paljude lasteaiaõpetajatega, kes oma igapäevatöös puutuvad kokku reaalsete olukordadega, mis nõuavad õpetajapoolseid teadmisi ja oskusi lapse seksuaalsest arengust ja oskust pedagoogiliselt toetada eakohast ja sobivat käitumist ning reageerida ebasobivale või lubamatule käitumisele, seejuures kahjustamata lapse positiivset kehapilti ja eneseaustust. Eelkooliea keha-, tunde- ja turvalisuseõpetuse juhendmaterjalis pakutakse tõenduspõhist teavet, kuidas reageerida reaalses elus ettetulevatele olukordadele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annika Veimer direktor Tiia Pertel, 659 3974 [email protected] 4 Kirby, D. ja Laris, B. A. (2009) Effective curriculum-based sex and STD/HIV education programs for adolescents. Child Development Perspectives 3 (1), 21–29. 5 Ketting E, Friele M, Michielsen K. Evaluation of holistic sexuality education: A European expert group consensus agreement. The European Journal of Contraception and Reproductive Health Care, 2015; Early Online: 1–13 6 Part K, Rahu K, Rahu M, Karro H. Factors associated with Estonian adolescents’ sexuality-related knowledge: Findings from the 1994 and 1999 KISS Studies. Eur J Contr RH Care 2008. 7 Haldre K, Part K, Ketting E. Youth sexual health improvement in Estonia, 1990 – 2009 : The role of sexuality education and youth-friendly services. Eur J Contracept Reprod Health Care 2012; 17 : 351 – 62. 8 Soo K, Part K, Kull M. Noortele suunatud kohtinguvägivalla programmi mõju uuring. Tartu Ülikool, 2016. https://sisu.ut.ee/sites/default/files/suk/files/kohtinguvagivalla_ennetamise_pilootprojekti_tulemused.pdf 9 2017 Euroopa Laste omburdsmanide ühenduse ühehäälselt vastu võetud ühisdeklaratsioon ütleb, et laste seksuaaltervise kaitse peab algama koolieelses eas, Muuhulgas öeldakse, et lapsel on õigus elada turvaliselt, saada eakohaseid teadmisi ja et varases lapseeas seksuaalhariduse saamine on riikide jaoks rahvusvaheliselt siduv kohustus. Vt http://enoc.eu/?p=1795 Saatja: Tervise Arengu Instituut <[email protected]> Saadetud: 06.08.2020 09:15 Adressaat: <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]> Teema: Lisavastus pöördumisele TereEdastan lisavastuse põõrdumisele Sisu: Sotsiaalministeeriumi 24. juulil saadetud vastusele (reg.nr 5.1-3/2220-2) tuginevalt jagame lisaselgitusi Teie esitatud pöördumisele, mis puudutab õppematerjali „Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus.Heade soovidegaMalle Heerdeüldteenistuse spetsialistTervise Arengu Instituuttel +372 659 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel