dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 5. august 2020
Viit
1.2-3/2176-2
Registreeritud
5. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-32176-2 05.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc225 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie 09.07.2020 nr HTM/20-0874/- [email protected] 1K; 8-1/20/2987 / Meie 05.08.2020 nr 1.2-3/2176-2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud haridus- ja teadusminister Täname kooskõlastamiseks esitatud „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eest. Arengukava tekst on meie hinnangul hästi struktureeritud ja terviklik, strateegilised eesmärgid selged ja olulised. Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu märkustega arvestamisel. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 9 kohaselt on riigiasutused kohustatud soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Lisaks näeb SoVS ette, et riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad asutused lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Viidatud sätted eeldavad ka kõigilt ministeeriumidelt kõigis nende valitsemisaladesse kuuluvates poliitikavaldkondades soo aspekti arvestamist ja aktiivset soolise võrdõiguslikkuse edendamisele suunatud tegevust. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 14 näeb muude tunnustega (sh rahvus, etniline kuuluvus) seoses omakorda ette, et iga ministeerium jälgib oma valitsemisala piires VõrdKS nõuete täitmist ning teeb koostööd teiste isikute ja asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel. Oleme arengukava juhtkomisjoni töö raames viidanud probleemile, et eesti keel on jätkuvalt soolistatud. See on tähelepanu vajav asjaolu eelkõige seetõttu, et osa soolistatud keelest kannab soostereotüüpe taastootvat rolli ja soolistatud sõnu võidakse kasutada ühe või teise soo alavääristamiseks või soo kaudu mõne ameti alavääristamiseks. Seetõttu peame vajalikuks, et arengukava seaks muuhulgas eesmärgiks aktiivse eesti kirjakeele soolistatud sõnavara ja keelekasutuse vähendamise ja arengukava rakendamiseks kavandatavasse ning elluviidavasse programmi lisataks strateegilise eesmärgi „2. Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine“ alla selle eesmärgi elluviimist toetavaid tegevusi. Samuti oleme juhtinud tähelepanu õpilaste lugemisoskuse soolisele ja õppekeelest tulenevale lõhele. Nimelt, PISA testide kohaselt on poiste ja tüdrukute funktsionaalse lugemisoskuse lõhe küll vähenenud (2009 – 44 punkti, 2018 – 31 punkti), kuid siiski olemas. Veel suuremad on erinevused eesti ja vene õppekeelega õpilaste vahel, mida omakorda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 mõjutavad soolised erinevused. Nii näiteks on lugemises tipptaseme saavutanud viiendik eesti õppekeelega tüdrukutest ja 13% eesti õppekeelega poistest, kuid vaid 7% vene õppekeelega tüdrukutest ja 5% vene õppekeelega poistest. Nõrkade lugejate osakaalu võrdluses on vastupidine tendents: neid, kes jäävad alla 2. taset, on veidi rohkem kui viiendik vene õppekeelega poiste seas, samas eesti õppekeelega tüdrukute seas on neid 6%. Eesti õppekeelega poiste ja vene õppekeelega tüdrukute seas on nõrku lugejaid peaaegu võrdselt (vastavalt 12% ja 13%). Olete selgitanud, et poiste madalam õppeedukus on markeeritud haridusvaldkonna arengukavas, kus osutatakse vajadusele luua kõigile õppijatele võrdsed võimalused sõltumata nende soost, vanusest, elukohast, rahvusest, erivajadusest jne. Leiame, et taolisi keeleoskuse spetsiifilisi kitsaskohti ja lahendusi tuleks siiski planeerida ka keelevaldkonna arengukavasse ja vastavasse programmi. Keelepoliitika raames soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tegevuste valikul soovitame tutvuda ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustega, mis käsitlevad vajadust tegeleda seksismi kaotamisega keeles, sh soovitusega R(90)4 seksismi kaotamise kohta keeles (leitav: https://rm.coe.int/1680505480), soovitusega Rec(2007)17 soolise võrdõiguslikkuse standardite ja mehhanismide kohta (leitav: https://rm.coe.int/168093b26a) ja soovitusega Rec(2019)1 seksismi ennetamise ja tõkestamise teemal (leitav: https://rm.coe.int/cm-rec-2019-1-on-preventing-and-combating-sexism/168094d894). Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et arengukava tegevussuundades on eesti viipekeelega seonduv kirjas vaid punktis 2.11, viidates eesti viipekeele ja punktkirja arendamisele ja uurimisele. Arengukava lisas on lisa 1 alapealkirjaga „Eesti keele uurimine ja keeletaristu“ kitsaskohana välja toodud viipekeele arendus, sh asjaolu, et viipekeele tõlkide järelkasv ei ole tagatud. Samas ei too arengukava välja, kuidas plaanitakse kitsaskoht lahendada ja viipekeele tõlkide järelkasv tagada. Palume kaaluda võõrkeeleõppe ja välismaal elavate eestlaste eesti keele õppe kõrval arengukavas rohkem tähelepanu pöörata ka viipekeelele, mis on keeleseaduse kohaselt eesti keele esinemiskuju ja seega peaks leidma suuremat äramärkimist „Eesti keele arengukavas aastateks 2021–2035“. Arvestades, et viipekeel on eesti keele esinemiskuju, võiks üheks eesmärgiks olla riigiasutuste poolt olulisemate uudiste viipekeelde tõlkimine. Lisaks on sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös valminud memorandumis „Analüüs ja ettepanekud viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks ja viipekeele tõlkide piisavalt hulgal tagamiseks“ toodud välja nii tänased probleemkohad kui ka ettepanekud lahendusteks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Norman Põder 626 9247 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel