Haridus- ja Teadusministeerium Teie 09.07.2020 nr HTM/20-0874/-
[email protected] 1K; 8-1/20/2987
/
Meie 05.08.2020 nr 1.2-3/2176-2
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti
keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“
eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud haridus- ja teadusminister
Täname kooskõlastamiseks esitatud „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eest. Arengukava
tekst on meie hinnangul hästi struktureeritud ja terviklik, strateegilised eesmärgid selged ja
olulised. Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Eesti
keele arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu märkustega arvestamisel.
Soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) § 9 kohaselt on riigiasutused kohustatud soolist
võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on muuta
tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist. Lisaks näeb
SoVS ette, et riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja
tegevuskavasid planeerides, ellu viies ja hinnates peavad asutused lähtuma naiste ja meeste
erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas rakendatud ja
rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Viidatud sätted
eeldavad ka kõigilt ministeeriumidelt kõigis nende valitsemisaladesse kuuluvates
poliitikavaldkondades soo aspekti arvestamist ja aktiivset soolise võrdõiguslikkuse
edendamisele suunatud tegevust. Võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) § 14 näeb muude
tunnustega (sh rahvus, etniline kuuluvus) seoses omakorda ette, et iga ministeerium jälgib
oma valitsemisala piires VõrdKS nõuete täitmist ning teeb koostööd teiste isikute ja
asutustega võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel.
Oleme arengukava juhtkomisjoni töö raames viidanud probleemile, et eesti keel on jätkuvalt
soolistatud. See on tähelepanu vajav asjaolu eelkõige seetõttu, et osa soolistatud keelest
kannab soostereotüüpe taastootvat rolli ja soolistatud sõnu võidakse kasutada ühe või teise
soo alavääristamiseks või soo kaudu mõne ameti alavääristamiseks. Seetõttu peame
vajalikuks, et arengukava seaks muuhulgas eesmärgiks aktiivse eesti kirjakeele soolistatud
sõnavara ja keelekasutuse vähendamise ja arengukava rakendamiseks kavandatavasse
ning elluviidavasse programmi lisataks strateegilise eesmärgi „2. Eesti keele uurimine on
rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine“
alla selle eesmärgi elluviimist toetavaid tegevusi.
Samuti oleme juhtinud tähelepanu õpilaste lugemisoskuse soolisele ja õppekeelest
tulenevale lõhele. Nimelt, PISA testide kohaselt on poiste ja tüdrukute funktsionaalse
lugemisoskuse lõhe küll vähenenud (2009 – 44 punkti, 2018 – 31 punkti), kuid siiski olemas.
Veel suuremad on erinevused eesti ja vene õppekeelega õpilaste vahel, mida omakorda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
mõjutavad soolised erinevused. Nii näiteks on lugemises tipptaseme saavutanud viiendik
eesti õppekeelega tüdrukutest ja 13% eesti õppekeelega poistest, kuid vaid 7% vene
õppekeelega tüdrukutest ja 5% vene õppekeelega poistest. Nõrkade lugejate osakaalu
võrdluses on vastupidine tendents: neid, kes jäävad alla 2. taset, on veidi rohkem kui viiendik
vene õppekeelega poiste seas, samas eesti õppekeelega tüdrukute seas on neid 6%. Eesti
õppekeelega poiste ja vene õppekeelega tüdrukute seas on nõrku lugejaid peaaegu võrdselt
(vastavalt 12% ja 13%). Olete selgitanud, et poiste madalam õppeedukus on markeeritud
haridusvaldkonna arengukavas, kus osutatakse vajadusele luua kõigile õppijatele võrdsed
võimalused sõltumata nende soost, vanusest, elukohast, rahvusest, erivajadusest jne.
Leiame, et taolisi keeleoskuse spetsiifilisi kitsaskohti ja lahendusi tuleks siiski planeerida ka
keelevaldkonna arengukavasse ja vastavasse programmi.
Keelepoliitika raames soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks tegevuste valikul soovitame
tutvuda ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitustega, mis käsitlevad vajadust
tegeleda seksismi kaotamisega keeles, sh soovitusega R(90)4 seksismi kaotamise kohta
keeles (leitav: https://rm.coe.int/1680505480), soovitusega Rec(2007)17 soolise
võrdõiguslikkuse standardite ja mehhanismide kohta (leitav: https://rm.coe.int/168093b26a)
ja soovitusega Rec(2019)1 seksismi ennetamise ja tõkestamise teemal (leitav:
https://rm.coe.int/cm-rec-2019-1-on-preventing-and-combating-sexism/168094d894).
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et arengukava tegevussuundades on eesti viipekeelega
seonduv kirjas vaid punktis 2.11, viidates eesti viipekeele ja punktkirja arendamisele ja
uurimisele. Arengukava lisas on lisa 1 alapealkirjaga „Eesti keele uurimine ja keeletaristu“
kitsaskohana välja toodud viipekeele arendus, sh asjaolu, et viipekeele tõlkide järelkasv ei
ole tagatud. Samas ei too arengukava välja, kuidas plaanitakse kitsaskoht lahendada ja
viipekeele tõlkide järelkasv tagada.
Palume kaaluda võõrkeeleõppe ja välismaal elavate eestlaste eesti keele õppe kõrval
arengukavas rohkem tähelepanu pöörata ka viipekeelele, mis on keeleseaduse kohaselt
eesti keele esinemiskuju ja seega peaks leidma suuremat äramärkimist „Eesti keele
arengukavas aastateks 2021–2035“. Arvestades, et viipekeel on eesti keele esinemiskuju,
võiks üheks eesmärgiks olla riigiasutuste poolt olulisemate uudiste viipekeelde tõlkimine.
Lisaks on sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koostöös valminud
memorandumis „Analüüs ja ettepanekud viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse
parandamiseks ja viipekeele tõlkide piisavalt hulgal tagamiseks“ toodud välja nii tänased
probleemkohad kui ka ettepanekud lahendusteks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Norman Põder 626 9247
[email protected]