dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 4. august 2020
Viit
74
Registreeritud
4. august 2020
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2020
Vastutaja
Ülar Vaadumäe (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎74 04.08.2020 Ministri üldkäskkiri.bdoc1619 KB

Sisu (failidest)

PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI Organisatsiooni nimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Reg . number (kui on võimalik) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Partneri roll projektis Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Varasem koostöö taotlejaga (kui on olnud) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. O ma fin . p anus * * juhul kui partner panustab projekti ka rahaliselt Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kinnitan, et [ partneri (organisatsiooni) nimi ] osaleb projektis (projekti nimi) projekti taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2. 8 kehtestatud põhimõtetele. Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ning oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja kohustustest vastavalt toetus e andmise tingimuste ja korra peatükile 9 . Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos, pett uses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises . Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Allkiri: Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. PROJECT PARTNER STATEMENT Name of the organisation Click here to enter text. Registration n o. (if applicable) Click here to enter text. Role in the project Click here to enter text. Previous co-operation with the applicant ( if applicable) Click here to enter text. C o-financing * (in EUR) * if applicable Click here to enter text. I h ereby confirm that [name of the partner organisation ] is fully aware of the content of the project proposal “ [name of the project ] ” and is willing to participate in the project activities as a project partner in the role described in the project application and adhering to the principles set for th e project partner in A rticle 2. 7 of the Rules and Regulations for Applicants (in English translation) . I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and responsibilities of a pro ject partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for Applicants. Additionally I confirm that [name of the partner organisation ] is not bankrupt, under liquidation procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not h ave national tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of professional misconduct, frau d, money laundering, corruption or involvement in any criminal organisation . Legal representative: Click here to enter text. Position: Click here to enter text. Signature: Date: Click here to enter text. MINISTRI KÄSKKIRI 04.08.2020 nr 74 Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punktist 2 ja sotsiaalministri 24. septembri 2019. aasta käskkirja nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014-2021 rahastatud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rakendamise protseduurireeglite kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ punktist 1.6: kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatava avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra koos lisadega. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister 2 KINNITATUD Sotsiaalministri 04.08.2020 käskkirjaga nr 74 Lisa Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala 1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Laste ja noorte suurenenud heaolu1“ raames korraldatavale väikeprojektide avatud taotlusvoorule „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ (edaspidi taotlusvoor). 1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi. 2. Terminid 2.1. Indikaator – kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetav näitaja, mis täpsustab, mida ja millisel skaalal mõõdetakse. Indikaator esitatakse alati neutraalses vormis, osundamata muutusele, selle suunale ega ka sihttasemele. 2.2. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt kolmest valdkondliku pädevusega inimesest, kellest vähemalt üks ei ole seotud ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga. 2.3. Koolituskoht - kutseõppeasutuse poolt kutsevaliku õppekava läbiviimiseks loodud õppekoht ühel õppeaastal. Ühel koolituskohal võib õppeaasta jooksul õppida mitu õpilast. 2.4. Kutsevaliku õpe – peaasjalikult noorte valikuid ja ühest haridusliigist või -tasemelt teise ning ka tööturule sujuvat üleminekut toetav meede. 2.5. Kutsevaliku õppekava - isikuarengu õppekavarühma kuuluv teise taseme kutseõppe tasemeõppekava, mille eesmärgiks on ettevalmistus tasemeõppesse või tööellu 1 Enhanced wellbeing of children and youth 3 siirdumiseks. Kutsevaliku õppekava koosneb nii võtmepädevusi kujundavast õppest kui praktilisest õppest, mis lõimitult toetavad erialavaliku kujunemist. Õppekava maht on 30 või 60 kutsehariduse arvestuspunkti. 2.6. Kutsevaliku õppekava rakendamise ühikuhind (edaspidi ühikuhind) – ühe koolituskoha maksumus ühel õppeaastal kutsevaliku õppekaval vastavalt kutseõppe õppekava rahastamise alustele haridus- ja teadusministri 16.08.2019 vastu võetud määruses nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (edaspidi HTM määrus). 2.7. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide saavutamise eest vastutav asutus. 2.8. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Projekti partner on aktiivselt seotud projekti rakendamisega, tema roll ja vastutus on projektis selgelt kindlaks määratud. Projekti partneriks ei ole projektile teenust osutav organisatsioon, kes oma töö eest toetuse saajale arve esitab. 2.9. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist, kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud projektide seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust. 2.10. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks tulevikus. See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi jooksul ja korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega. 2.11. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi programmitasandi kaasfinantseeringust. 2.12. Toetuse saaja – riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav kutseõppeasutus, mis omab õppe läbiviimise õigust isikuarengu õppekavarühmas ja mille toetuse taotlus on saanud rahuldamise otsuse ning mis viib ellu Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismist rahastatavat projekti. 2.13. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste tulemusena. 2.14. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus, mis on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori asutustest, poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja poliitilisi parteisid ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena. 2.15. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest 4 väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid. 2.16. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud või ellu viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks tehtud kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva otsese kontrolli all. 2.17. Õppeaasta – õppetöö ühik, kus õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti. 3. Rakendusüksus ja programmioperaator Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 4. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras. 2. peatükk EESMÄRGID JA SIHTTASEMED 5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning lisatingimused Toetuse andmise eesmärk on toetada madala haridustasemega ja riskigruppi kuuluvate noorte haridustee jätkumist või valmisoleku kujunemist tööturule siirdumiseks peale põhikooli. Kutsevaliku õppe peamiseks ülesandeks on toetada iga õppijat karjäärivaliku tegemisel ning seda koostöös kooliväliste partnerite ning ettevõtetega. Õppekava koosneb suures osas valikõpingutest, mis võimaldab koolil rakendada õppija võimetest ja vajadustest lähtuvat õppesisu koostöös teiste koolide, ettevõtete, noortekeskuste kui teiste kooliväliste partneritega piirkonnas. Eestis on seni üleminekut toetavad meetmed haridussüsteemis vähe tähelepanu saanud vastupidiselt näiteks Soomele, Rootsile, Norrale, Islandile või Hollandile, kus noorte üleminekuid toetavad programmid on riiklikult läbi mõeldud, sisustatud ning rahastatud. Üleminekumeetme loomine kutseõppeasutuste juures on tingitud eeskätt asjaolust, et keskhariduse tasemel õpingute katkestanutest moodustavad just kutsekeskhariduse katkestajad märkimisväärse osa. Ligi 12% kutsekeskhariduse katkestajatest õpinguid samal aastal enam ei jätka, mis on võrreldes gümnaasiumi 1%ga märkimisväärselt suur osakaal. Valdavalt katkestatakse kutseõpingud esimesel õppeaastal. Kutseõppe katkestamine tervikuna on viimase kümne aasta jooksul püsinud 20% juures ning sageli on esmaseks katkestamise põhjuseks vale erialavalik. Ainult põhihariduse või madalama haridusega 18‒24-aastaseid noori, kes õpinguid ei jätka, oli 2017. aastal 10,7% vanuserühmast. Kõnealused noored on tööturul erialaste oskuste puudumise tõttu kõrges töötusriskis või peavad tihti leppima lihttöölise staatusega2. Mitteaktiivseid noori vanuses 15‒24, kes ei õpi ega tööta, oli Eestis 2017. aastal Eurostati 2 Krusell, S. (2014) Noored versus parimas tööeas ja vanemaealised tööturul. Kogumikus „Muutuv majandus ja tööturg“. Eesti Statistikaamet. Loetav: http://www.stat.ee/72566.; Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel, Statistikablogi, https://blog.stat.ee/2017/03/01/noored-tajuvad-tooturul-torjutust-ka-majanduskriisi-jarel/ 5 andmetel 9,4% vanuserühmast (hinnanguliselt 12 000 noort). Mitteõppivate ja -töötavate noorte arv on võrreldes 2009. aastaga (kus mitteõppivad ja -töötavad noored moodustasid 14.5% vanuserühmast, hinnanguliselt 26 700 noort) vähenenud rohkem kui poole võrra. Paljud noored, sh need, kes alustavad tööelu peale põhihariduse omandamist või varem ega jätka õpinguid, on majandusliku olukorra halvenemise korral töötuks jäämise riskis. Noored ise hindavad, et kui nende tööturule sisenemine pole olnud sujuv, võtab oma koha leidmine palju aega3. Kuigi noorte tööturul osalemine ja tööhõive määr on 2010. aastast alates ühtlaselt kasvanud ning töötuse määr kahanenud, on noorte töötuse tase viimastel aastatel olnud siiski püsivalt rohkem kui kaks korda kõrgem kui 25-aastaste ja vanemate näitaja4. Kutsevaliku õppekava rakendamine panustab osaliselt ka kõigi viie Eesti elukestva õppe strateegia 20205 strateegilise eesmärgi saavutamisse toetades peaasjalikult 1) kvaliteetsete, mitmekesiste valikutega õppimisvõimaluste loomist, mis suurendaks erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu kasvu kui ka 2) õppes osaluse kasvu elukestvas õppes tervikuna võrdväärsete võimaluste loomisega. Elukestva õppe strateegia 2020 rakendamist toetavas kutseharidusprogrammis 2019 - 20226 oluliseks eesmärgiks on luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. Programmi indikaatorid on kirjeldatud aastani 2022 joonisel 1 ning kutsevaliku õppekava panustab neist järgmistesse: Joonis 1 Kutsehariduse programmi indikaatorid 3 Kazjulja, M., Roosmaa, E-L. Noored sisenemas tööturule: raskused ja toimetulekuviisid, Statistikaamet, Sotsiaaltrendid 7 (2017), lk 121– 145 4 Noortevaldkonna programmi 2019 – 2022 seletuskiri, https://www.hm.ee/sites/default/files/9_noorteprogr_2019- 22_seletuskiri_28dets18.pdf 5 Eesti elukestva õppe strateegia 2020, https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 6 Kutseharidusprogramm 2019 – 2022, https://www.hm.ee/sites/default/files/6_kutseh_progr_2019_22.pdf 6 5.1. Toetuse andmise väljundnäitajad on kogu taotlusvooru peale kumulatiivselt kokku järgmised: 5.1.1 vähemalt 15 kutseõppeasutust on rakendanud madala haridustasemega ja/või riskigruppi kuuluvatele noortele mõeldud kutsevaliku õppekava; 5.1.2 vähemalt 400 sihtrühma kuuluvat noort7 on osalenud kutseõppeasutuste poolt läbiviidavas kutsevaliku õppekava programmis. 5.2. Toetuse andmise tulemusena on 2024. aastaks kutsevaliku õppekaval õppinud noortest vähemalt 50% valmis siirduma tööturule või jätkama õpinguid. 5.3. Projektide poolt seatud sihttaset kutsevaliku õppekava programmis osalenud noorte kohta hinnatakse hindamiskriteeriumide ühe komponendina (vt lisa 3). 5.4. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse. 5.4.1. Rahastatud projektide elluviijad peavad kõigi kutsevaliku õppekava programmis osalenud noortega läbi viima lahkumis-intervjuu, mille eesmärgiks on tuvastada valmisolek õpingute jätkamiseks või tööturule sisenemiseks. 3. peatükk TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL 6. Toetatavad tegevused, partnerite kaasamine ja rahastamise tingimused 6.1. Toetatavad tegevused on kutsevaliku õppe rakendamisega seonduv arendustöö koolis ja õppe läbiviimine kutsevaliku õppekaval, sh kutsevaliku õppekava sisu kohandamine vastavalt sihtrühmale, muutmine ja täiendamine vastavalt rakendamiskogemusele ning partnerite ettepanekutele. Kutsevaliku õppekava arendustöö hõlmab koolisisese ja koolivälise tugivõrgustiku kaardistamist, koostöökokkulepete sõlmimist õppekava elluviimisel ning ettevalmistavaid tegevusi kutsevaliku õppekavaga seotud töötajate, koolipersonali ja partnerite kaasamiseks õppekava rakendamisel. Asjakohased on koolitused, koostöö- ja võrgustikukohtumised ning seminarid partneritega. Õppe võimaluste tutvustamiseks korraldab kool vähemalt ühe teavitusürituse. 6.2. Tegevustesse innustatakse kaasama sidusrühmi nagu põhikoolid, teised kutseõppeasutused, gümnaasiumid (sh täiskasvanute gümnaasiumid), SA Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, SA Innove Rajaleidja keskused ning teisi asutusi ja ühinguid, kellega projekti taotlejal on ühine sotsiaalne eesmärk, mis saavutatakse selle projekti rakendamise teel. Nii kutsevaliku õppekava arendamisse kui läbiviimisse võib kaasata asjakohaseid väliseksperte. 6.3. Õpet rahastatakse koolituskoha maksumuse ühikuhinna alusel. 6.4. Õppe pikkus ühel õpilasel on üks kuni kuus kuud ja erivajadusega õpilastel üks kuu kuni õppeaasta. Sõltumata õppekava pikkusest rahastatakse koolituskohta üks kord õppeaasta jooksul. Ühel koolituskohal võib õppeaasta jooksul õppida mitu õpilast. 7 madala haridustasemega noored, kes vajavad erialavaliku tegemiseks täiendavat õpet või nõustamist, õpingud katkestanud noored, erivajadusega noored, välispäritolu noored ning noored kes vajavad kutseõppega kohanemiseks enam aega jt. 7 6.5. Õpilased võetakse õppesse ja arvatakse õppest välja kutseõppeasutuse direktori käskkirjaga. 6.6. Vähemalt kolm kuud enne kavandatava õppe läbiviimist peab kutseõppeasutusel olema registreeritud kutsevaliku õppekava Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS). 7. Abikõlblikkuse periood 7.1. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti abikõlblik kulu. Projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse rahuldamise otsuse jõustamisest rakendusüksuse poolt. 7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt 30 kuud, alates taotluse rahuldamise otsusest, seejuures tuleb kutsevaliku õppekava programmi toetusest viia läbi vähemalt kaks järjestikust õppeaastat. Kõik projekti tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 30.04.2024. 7.3. Programmist rahastatud projektide kulude abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024. 8. Toetuse osakaal ja piirsumma 8.1. Väikeprojektide avatud taotlusvooru maht kokku on 1 742 870 eurot. Toetuse vähim summa ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja suurim summa 200 000 eurot. 8.2. Toetuse maksimaalne määr on 100% abikõlblikest kuludest. 9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 9.1.2 kulud on seotud projekti tegevuste, eesmärgi ja eelarvega; 9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 8 9.4. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 9.5. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse projekti majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoid või suurem kasum, mis on rahalise toetuse saamise tulemuseks. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke toetaval viisil. 9.6. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga ühikuhinna alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele (European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 10. Abikõlblikud kulud 10.1. Projekte rahastatakse kutsevaliku õppekava rakendamise ühikuhinna alusel. 10.2. Ühikuhind lähtub kutsevaliku õppekava koolituskoha maksumusest õppeaastas ning haridus- ja teadusministri 01.09.2019 jõustunud määrusest nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (edaspidi HTM määrus). Kutsevaliku õppekava koefitsient on viidatud määruses kujunenud analoogia alusel haridusliku erivajadusega õppija õppeprotsessi toetamise arvestuslikest kuludest, sh peaasjalikult väikerühma loomise arvestuslikest kuludest. 10.3. Ühikuhinna alusel rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist ja tugiteenuste osutamist, eesmärgiga arendada ja rakendada kutsevaliku õppekava. 10.4. Ühikuhind ühe õppija kohta ühel õppeaastal on 4 630 eurot ja see sisaldab alljärgnevaid baasrahastusse kuuluvaid arvestuslikke kulusid: 10.4.1 õpetajate tööjõukulu summas 2 226,30 eurot8; 10.4.2 õpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude arvestamine 23,70 eurot9; 10.4.3 kutsevaliku õppekaval õppe korraldamise kulud summas 2 380,00 eurot10. 10.5. Toetuse arvestuse metoodika on järgmine: 10.6.1 ühikuhinna alusel rahastatakse õpilasi, kes õpivad kutsevaliku õppekaval minimaalselt ühe kuu; 10.6.2 toetuse suuruse arvutamise aluseks on tegelik õpilaste arv, mis kajastub Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) toetust taotlenud kutseõppeasutuse registreeritud õppekaval „Kutsevaliku õppekava“ ja rahastamisallikas on märgitud „EMP toetus“; 10.6.3 õpilaste arv kutsevaliku õppekava koolituskohtadel fikseeritakse kuupõhiselt, 15. kuupäeva seisuga EHISes; 8 Arvestuskäik: HTM määruse § 3 lg 3 p 1 kohaselt on õpetaja tööjõukulude arvestuse alus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §- s 76 kehtestatud õpetaja töötasu alammäär 1315 eurot aastaks 2020, mis korrutatakse läbi kutsevaliku õppele kohalduva koefitsiendiga 1,693 (vastavalt HTM määruse lisale „Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid“) 9 Arvestuskäik: HTM määruse § 3 lg 3 p 2 kohaselt korrutatakse kutsevaliku õppekavale kohalduv koefitsient (vastavalt HTM määruse lisale „Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid“) 1,693 läbi 14ga 10 Arvestuskäik: HTM määrus § 3 lg 3 p 6 sätestatud fikseeritud koefitsient kutsevaliku õppe läbiviimisel 9 10.6.4 igakuine toetuse suurus arvutatakse korrutades tegeliku õpilaste arvu koolituskohtadel ühikuhinnaga (p 10.4), ja jagades kümne kuuga11 (1/10), täpsusastmega kaks komakohta; 10.6.5 ühe kalendriaasta jooksul ei kuulu hüvitamisele suurem arv koolituskohti, kui on toetuse taotluses nimetatud loodavate koolituskohtade arv. 10.6. Kulude abikõlblikkust tõendavateks dokumentideks on: 10.7.1 Eesti hariduse infosüsteemi väljavõte iga kuu 15. kuupäeva seisuga (rahastamisallikas: EMP toetus; õppekava: kutsevaliku õppekava); 10.7.2 direktori käskkiri sisseastuja kutsevaliku õppekaval õpilaste nimekirja kandmiseks; 10.7.3 katkestamisel direktori käskkiri õpilaste kutsevaliku õppekavalt väljaarvamiseks; 10.7.4 õppe lõpetamisel direktori käskkiri õppija kutsevaliku õppekava õpilaste nimekirjast väljaarvamiseks. 10.7. Projektis ei rakendata kaudsete kulude arvestust. 11. Riigiabi Toetuse näol ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 tähenduses, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8). 4. peatükk NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE 12. Nõuded taotlejale ja partnerile 12.1. Taotleja võib olla Eestis registreeritud riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav kutseõppeasutus, kel on kutseõppe tasemeõppe läbiviimise õigus isikuarengu õppekavarühmas ning Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud või registreerimisel kutsevaliku õppekava. 12.2. Taotlejal peab olema nimetatud projektijuht projekti eesmärkide saavutamiseks. 12.3. Projekti partneriteks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille asukohamaa on kas Eesti, Norra, Island, Liechtenstein, mõni teine abisaajariik (Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa. 12.4. Taotleja ja partnerite tegevused ja vastutus projekti elluviimisel on selgelt kindlaks määratud. Selle tagamiseks on projekti partner allkirjastanud punkti 13.4 nõuetele vastava projekti partneri kinnituskirja (lisa 1). Enne projekti toetuse rahuldamise otsuse langetamist sõlmib toetuse saaja partnerluslepingud kõigi oma projekti partneritega. 12.5. Toetuse taotlejal ja partneril ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla riiklike maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas), mis ei ole ajatatud. 13. Nõuded taotlusele 13.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 11 Kümme kuud on arvestuse aluseks võetud seetõttu, et juulis ja augustis ei toimu valdavalt kutseõppeasutustes õpet, k.a. kutsevaliku õppekaval. Sel perioodil toimuva arendustegevuse kulud kaetakse aktiivsel õppeperioodil ühikuhinna sees. 10 13.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee (edaspidi e-toetuste keskkond) kaudu ja etteantud vormil koos punktis 13.2 nõutud dokumentidega; 13.1.2 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik; 13.1.3 toetust taotletakse käesoleva korra peatükis 5 sätestatud eesmärkidel ja peatükis 6 toetatavatele tegevustele; 13.1.4 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule; 13.1.5 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri tehtavaid toetatavaid tegevusi; 13.1.6 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 13.1.7 projekti tegevuse väljundnäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse sihttasemesse; 13.1.8 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis; 13.1.9 taotluses on kirjeldatud projekti jätkusuutlikkust ja selle tagamisega seotud kulude katmise allikaid; 13.1.10 muudele käesolevas korras sätestatud nõuetele. 13.2. Taotluse juurde lisab taotleja: 13.2.1 projektijuhi CV; 13.2.2 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 1), mis sisaldab punktis 13.4 ära toodud kinnitusi; 13.2.3 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 13.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuste keskkonnas): 13.3.1 taotleja kinnitab, et taotlus sisaldab käesolevas korras nõutud teavet, mis on õige; 13.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks; 13.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest; 13.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse; 13.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 13.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse projekti eelarve osana; 13.3.7 taotleja kinnitab, et toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud siseriiklikest või välisabi vahenditest; 13.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises. 13.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 1) peab sisaldama järgmisi kinnitusi: 13.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes korra punktis 2.7 kehtestatud põhimõtetele; 13.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus ühenduses osalemises; 13.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti partneri õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9). 13.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 11 5. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE 14. Taotlusvooru avamine 14.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve. 14.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. 14.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva. 14.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid – kaasa väikeprojektide avatud taotlusvooru infoseminaride toimumisaja, koha ja päevakava ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse – leiab programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kodulehelt aadressil: https://www.sm.ee/et/norra-toetused-2014-2021, haridus- ja teadusministeeriumi kodulehelt aadressil: www.hm.ee ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt aadressil: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2014-2021. 14.5. Taotlusvooru kontaktisikuks on Kelly Poopuu Riigi Tugiteenuste Keskusest (e-post: [email protected]) või teda asendav ametnik. Kõigile küsimustele vastatakse kõige hiljem 5 tööpäeva jooksul. Vastused korduma kippuvatele küsimustele avaldatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehe taotlusvooru leheküljel. 15. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis 15.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu. 15.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 01.11.2020 kell 17:00 kohaliku aja järgi. 15.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse. 15.4. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 6. peatükk TAOTLUSTE MENETLEMINE 16. Taotluse menetlemine 16.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning tagastatakse. 16.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 12 16.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus abikõlbmatud kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka taotletava toetuse suurust. Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse selgitusi või lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine 17.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva korra punktis 12 sätestatud nõuetele. 17.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi alljärgnevatest asjaoludest: 17.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 17.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei osutanud; 17.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust. 17.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 17.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-is 73 sätestatud tingimustel ja korras. 18. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord 18.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus. 18.2. Igat taotlust hindab vähemalt kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti. Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab programmioperaator. 18.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga, kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi. 18.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 2 esitatud hindamislehe vormil ja lisas 3 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 18.4.1 projekti põhjendatus ning kooli valmidus projekti läbiviimiseks maksimaalselt – 9 punkti; 18.4.2 koostöö kooliväliste partneritega – maksimaalselt 8 punkti; 13 18.4.3 projekti mõju eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 3 punkti; 18.4.4 projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 3 punkti. 18.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid. Projektide pingerida tekkib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise summa alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest rohkem kui 30%, valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad kolmest kahe lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad. 18.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50% maksimumtulemusest või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 18.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kellest vähemalt üks ei ole seotud ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga. Hindamiskomisjoni liikmed peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust. Hindamiskomisjonil on põhjendatud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid rahastada projekte osaliselt. Hindamiskomisjonil on õigus moodustada ka reservnimekiri projektidest, mille toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik taotlusvooru rahaliste vahendite piiratuse tõttu, ent mida võiks toetada, kui programmist peaks täiendavalt vabanema piisavas mahus rahalisi vahendeid. 18.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumite „projekti põhjendatus ning kooli valmidus projekti läbiviimiseks“ ja „koostöö kooliväliste partneritega“ liidetud punktisumma on suurem. 18.9. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide, partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte. 18.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli , milliseid projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada. 19. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine 19.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest. 19.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses märgitakse muu hulgas: 19.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 19.2.2 projekti elluviimise tingimused; 19.2.3 projekti abikõlblikkuse periood; 19.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga; 19.2.5 projekti aruandluse tingimused; 19.2.6 väljamakse taotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused; 19.2.7 projekti elluviimise perioodil projektitegevuste tulemusena teenitav tulu; 19.2.8 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega; 19.2.9 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused. 14 19.3. Taotluse ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. 19.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 19.4.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva korra punktidele 12 ja 13; 19.4.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 19.4.3 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 19.4.4 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada; 19.4.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus korra punktis 18.6 sätestatud lävendit; 19.4.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada; 19.4.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra punktile 20. 19.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja suhtes negatiivse otsuse. 19.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 20. Taotluse osaline rahuldamine 20.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejate parandada või uuendada taotluses kirjeldatud tegevusi ja eelarvet eeldusel, et taotletava toetuse suurus ega toetuse määr ei suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on õigust taotlust parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud mahus. 20.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel: 20.2.1 projekti eesmärgid, tulemuste ja väljundite sihttasemed on saavutatavad ka taotluses kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga; 20.2.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud. 20.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. 7. peatükk TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 21.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 21.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses 15 projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 21.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 21.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 21.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 21.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 21.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 21.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 21.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 21.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile. 21.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 22.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 22.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 22.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 22.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 22.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 22.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 22.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 8. peatükk ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED 23. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine 23.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. 23.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande. 16 23.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast e-toetuste keskkonna kaudu. 23.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 23.5. Aruanne esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu. 23.6. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 23.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 23.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 23.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 23.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine, kaasa arvatud viima kõigi kutsevaliku õppekava programmis osalenud noortega läbi lahkumis-intervjuu, mille eesmärgiks on tuvastada valmisolek õpingute jätkamiseks või tööturule sisenemiseks; 23.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 23.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 23.6.7 hinnang partnerluse toimimisele; 23.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta. 23.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 23.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 24. Toetuse maksmise tingimused 24.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. 24.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 24.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on kasutatud abikõlblike kulude katteks ja rakendusüksus on kulud heaks kiitnud. Minimaalselt 15 % projektile eraldatud toetusest jääb lõppmakseks, mis makstakse toetuse saajale välja ühe kuu jooksul pärast lõpparuande ja projekti abikõlblike kogukulude kinnitamist rakendusüksuse poolt. 24.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 17 24.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 24.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 24.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 24.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 24.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 24.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 24.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli punktis 10.6 loetletud kulude abikõlblikkust tõendavate dokumentide alusel. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulutekkimist ja abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad. 24.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 24.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 24.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 24.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 24.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 24.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 24.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 24.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 24.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 24.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 24.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. peatükk TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 25. Toetuse saaja ja partneri kohustused 25.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 18 25.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate saavutamise kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks, kaasa arvatud teave kõigi kutsevaliku õppekava programmis osalenud noortega läbi viidud lahkumis-intervjuude kohta, mille eesmärgiks on tuvastada valmisolek õpingute jätkamiseks või tööturule sisenemiseks; 25.1.2 fikseerib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 25.1.3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 25.1.4 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 25.1.5 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 25.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 25.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 25.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 25.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka oma organisatsiooni kodulehe alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. Kuni 150 000 eurose toetuse korral piisab vaid eestikeelsest projekti kodulehest. 25.2. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama avaliku ligipääsu projektiga saavutatud tulemustele vähemalt 5 aastat. 25.3. Projekti partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu projekti elluviija tehtud kulude suhtes. 26. Toetuse saaja ja partneri õigused 26.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 26.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 26.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 26.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 26.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 26.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 26.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 19 27. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus on kohustatud: 27.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise korrast; 27.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise; 27.3 menetlema väljamakse taotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata; 27.4 otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise; 27.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse; 27.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks; 27.7 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid. 28. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 28.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 28.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 28.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360- päevane periood; 28.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 28.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus. 29. Lisad Lisa 1 Projekti partneri kinnituskiri Lisa 2 Eksperdi hindamisleht Lisa 3 Ekspertide hindamismetoodika Sotsiaalministri …. augusti 2020 käskkirjaga nr … „Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes “ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" LISA 2 Eksperdi hindamisleht Taotleja nimi: Projekti nimi: Projekti nr e-toetuste süsteemis: Eksperdi nimi: Hindamiskriteeriumid Maksimum- Eksperdi hinne hinne 1. Projekti põhjendatus ning kooli valmidus projekti läbiviimiseks 9 1.1 Kutsevaliku õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis 2 Hindeid antakse vahemikus 2-1 – hinnete aste (2, 1) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.2 Projekti eesmärk on argumenteeritud ning potentsiaalse sihtrühma suurus 4 piirkonnas kirjeldatud Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 1.3 Kirjeldatud on koolisisene tugivõrgustik ja tugivõrgustikus osalejate ülesanded 3 Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2. Koostöö kooliväliste partneritega 8 2.1 Kirjeldatud projekti partnerid 5 Hindeid antakse vahemikus 5-1 – hinnete aste (5, 2, 1) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 2.2 Kirjeldatud on kooliväline koostöövõrgustik 3 Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 2, 1) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 3. Projekti mõju eesmärkide saavutamisele 3 Projekti panus kutsevaliku õppe võimaluste loomisel kutseõppeasutustes Hindeid antakse vahemikus 3-1 hinnete aste (3, 2, 1) Hindaja kommentaarid ja selgitused: 4. Projekti mõju eesmärkide saavutamisele 3 Projekti jätkusuutlikkus Hindeid antakse vahemikus 3-0 hinnete aste (3, 1, 0) Hindaja kommentaarid ja selgitused: Projekti üldhinne kokku: 23 Eksperdi üldine hinnang projektile: (allkirjastatud digitaalselt) eksperdi nimi 2 Sotsiaalministri …. augusti 2020 käskkirjaga nr … „Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes “ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord" LISA 3 Ekspertide hindamismetoodika Kriteerium Max Alamkriteerium Punktide selgitus P 1. Projekti 9 1) Kutsevaliku Kutsevaliku õppekava on registreeritud EHISes 2 põhjendatus ning õppekava on kooli valmidus registreeritud Eesti Kutsevaliku õppekava on menetlusprotsessis 1 projekti hariduse EHISes läbiviimiseks infosüsteemis (edaspidi EHIS) 2) Projekti eesmärk Projekti põhjenduses kirjeldatud probleem avatakse 4 on argumenteeritud asjakohastele allikatele (nt maakonna arengukava; ning potentsiaalse piirkonna põhikooli lõpetajad lähtudes riiklikest sihtrühma suurus registritest jms) tuginedes (2 p), kirjeldatud on piirkonnas kirjeldatud sihtrühm ja esitatud potentsiaalse sihtrühma hinnanguline suurus, mis tugineb riiklikele ja/või piirkonna tasandi statistikast tulenevale prognoosile (2 p) Projekti põhjenduses kirjeldatud probleem avatakse 2 asjakohastele allikatele (nt maakonna arengukava; piirkonna põhikooli lõpetajad lähtudes riiklikest registritest jms) tuginedes (2 p); kirjeldatud on sihtrühm, kuid sihtrühma suuruse prognoos ei lähtu asjakohastest allikatest Projekti põhjenduses on kirjeldatud probleem ja 0 sihtrühm, ent probleemi avamisel ja sihtrühma prognoosimisel ei ole kasutatud olemasolevaid asjakohaseid allikaid 3) Kirjeldatud on Kirjeldatud on koolisisene tugivõrgustik õppekava 3 koolisisene läbiviimisel (1 p) ning lisatud erinevate osapoolte tugivõrgustik ja rollid või ülesanded (2 p) tugivõrgustikus Kirjeldatud on koolisisene tugivõrgustik (1 p), ent 1 osalejate ülesanded lisatud pole tugivõrgustiku liikmete rolle või ülesandeid Koolisisest tugivõrgustikku pole taotluses 0 kirjeldatud 2. Koostöö 8 4) Kirjeldatud Projekti viivad läbi vähemalt kaks 5 kooliväliste projekti partnerid kutseõppeasutust, üks projekti elluviija staatuses ja partneritega teine/teised ametlike projekti partneritena Projekti viib läbi üks kutseõppeasutus projekti 2 elluviija staatuses, kuid kaasab üksikutesse tegevustesse mitteametliku partnerina veel vähemalt ühe kutseõppeasutuse Projekti viib läbi kutseõppeasutus üksinda 1 5) Kirjeldatud on Tegevustesse on kaasatud kolm või enam 3 kooliväline koolivälist organisatsiooni (nt Töötukassa, koostöövõrgustik Rajaleidja, piirkonna noortekeskus jt) või väliseksperte doonorriikidest (Norra, Island, Liechtenstein) Tegevustesse on kaasatud vähemalt kaks 2 koolivälist organisatsiooni (nt Töötukassa, Rajaleidja, piirkonna noortekeskus jt) või väliseksperte doonorriikidest (Norra, Island, Liechtenstein) Tegevustesse on kaasatud üks kooliväline 1 organisatsioon (nt Töötukassa, Rajaleidja, piirkonna noortekeskus jt) või väliseksperte doonorriikidest (Norra, Island, Liechtenstein) 3. Projekti mõju 3 6) Projekti panus Luuakse > 39 koolituskohta (, mis vastab min 39 3 eesmärkide kutsevaliku õppe õpilase kaasamisele) kahe õppeaasta jooksul saavutamisele võimaluste loomisel Luuakse 30 – 39 koolituskohta (, mis vastab 30-39 2 kutseõppeasutustes õpilase kaasamisele) kahe õppeaasta jooksul Luuakse kuni 22 - 29 koolituskohta (, mis vastab 1 min 22-29 õpilase kaasamisele) kahe õppeaasta jooksul. 4. Projekti 3 7) Projekti Projekti taotluses on kirjeldatud õppekava 3 jätkusuutlikkus jätkusuutlikkus arendustöö protsess projekti läbiviimise ajal (sh tagasiside küsimine, info-ja koostööseminaride kavandamine koolisisese ja koolivälise võrgutikuga, ekspertide kaasamine jms) Projekti taotluses on kirjeldatud 1 – 2 õppekava 1 arendustöö elementi projekti läbiviimise ajal (sh tagasiside küsimine, info-ja koostööseminaride kavandamine koolisisese ja koolivälise võrgutikuga, ekspertide kaasamine jms) Projekti taotluses ei ole kirjeldatud arendustöö 0 elemente, mida viiakse läbi projekti ajal Kokku 23
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel