PROJEKTI PARTNERI KINNITUSKIRI Organisatsiooni nimi Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Reg . number (kui on võimalik) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Partneri roll projektis Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Varasem koostöö taotlejaga (kui on olnud) Teksti sisestamiseks klõpsake siin. O ma fin . p anus * * juhul kui partner panustab projekti ka rahaliselt Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Kinnitan, et [ partneri (organisatsiooni) nimi ] osaleb projektis (projekti nimi) projekti taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes toetuse andmise tingimuste ja korra punktis 2. 8 kehtestatud põhimõtetele. Kinnitan, et oleme tutvunud projekti sisuga ning oleme teadlikud projektipartneri õigustest ja kohustustest vastavalt toetus e andmise tingimuste ja korra peatükile 9 . Ühtlasi kinnitan, et [partneri (organisatsiooni) nimi] ei ole pankrotis, likvideerimisel või sundlikvideerimisel, organisatsiooni tegevus ei ole peatunud, tal ei ole riiklike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete võlgnevust ning teda ei ole süüdi mõistetud ametialases süüteos, pett uses, rahapesus, korruptsioonis või kuritegelikus ühenduses osalemises . Allkirjaõigusliku isiku nimi: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Ametikoht: Teksti sisestamiseks klõpsake siin. Allkiri: Kuupäev: Kuupäeva sisestamiseks klõpsake siin. PROJECT PARTNER STATEMENT Name of the organisation Click here to enter text. Registration n o. (if applicable) Click here to enter text. Role in the project Click here to enter text. Previous co-operation with the applicant ( if applicable) Click here to enter text. C o-financing * (in EUR) * if applicable Click here to enter text. I h ereby confirm that [name of the partner organisation ] is fully aware of the content of the project proposal “ [name of the project ] ” and is willing to participate in the project activities as a project partner in the role described in the project application and adhering to the principles set for th e project partner in A rticle 2. 7 of the Rules and Regulations for Applicants (in English translation) . I confirm that we have familiarised ourselves with the project application and the rights and responsibilities of a pro ject partner as set in Chapter 9 of the Rules and Regulations for Applicants. Additionally I confirm that [name of the partner organisation ] is not bankrupt, under liquidation procedure, the operation of the organisation has not been put to a halt, it does not h ave national tax liabilities, incl. social security contribution obligations and it has not been convicted of professional misconduct, frau d, money laundering, corruption or involvement in any criminal organisation . Legal representative: Click here to enter text. Position: Click here to enter text. Signature: Date: Click here to enter text.
MINISTRI KÄSKKIRI
04.08.2020 nr 74
Väikeprojektide avatud taotlusvooru
„Kutsevaliku õppe rakendamine
kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse
andmise tingimuste ja korra kinnitamine
Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja § 52 lõike 1 alusel ning lähtudes Vabariigi
Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna
finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise
tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punktist 2 ja sotsiaalministri 24. septembri 2019. aasta käskkirja
nr 58 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest 2014-2021 rahastatud
programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rakendamise protseduurireeglite
kinnitamine Sotsiaalministeeriumis“ punktist 1.6:
kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014–2021 programmist
„Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ rahastatava avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe
rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimuste ja korra koos
lisadega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister
2
KINNITATUD
Sotsiaalministri 04.08.2020 käskkirjaga nr 74
Lisa
Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine
kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord
Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine
kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord)
kehtestatakse, lähtudes Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise Norra finantsmehhanismi
rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast vastastikuse mõistmise memorandumist ning
Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vahelise Euroopa
Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014–2021 käsitlevast
vastastikuse mõistmise memorandumist ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr
55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra
finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. Reguleerimisala
1.1. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna
perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmist „Kohalik areng ja vaesuse
vähendamine“ (edaspidi programm) rahastatud meetme „Laste ja noorte suurenenud
heaolu1“ raames korraldatavale väikeprojektide avatud taotlusvoorule „Kutsevaliku
õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ (edaspidi taotlusvoor).
1.2. Käesolevas korras sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesoleva korra erisusi.
2. Terminid
2.1. Indikaator – kvalitatiivselt või kvantitatiivselt mõõdetav näitaja, mis täpsustab, mida ja
millisel skaalal mõõdetakse. Indikaator esitatakse alati neutraalses vormis,
osundamata muutusele, selle suunale ega ka sihttasemele.
2.2. Hindamiskomisjon – programmioperaatori moodustatud organ, mis koosneb vähemalt
kolmest valdkondliku pädevusega inimesest, kellest vähemalt üks ei ole seotud ei
programmioperaatori ega poliitikakujundajaga.
2.3. Koolituskoht - kutseõppeasutuse poolt kutsevaliku õppekava läbiviimiseks loodud
õppekoht ühel õppeaastal. Ühel koolituskohal võib õppeaasta jooksul õppida mitu
õpilast.
2.4. Kutsevaliku õpe – peaasjalikult noorte valikuid ja ühest haridusliigist või -tasemelt teise
ning ka tööturule sujuvat üleminekut toetav meede.
2.5. Kutsevaliku õppekava - isikuarengu õppekavarühma kuuluv teise taseme kutseõppe
tasemeõppekava, mille eesmärgiks on ettevalmistus tasemeõppesse või tööellu
1
Enhanced wellbeing of children and youth
3
siirdumiseks. Kutsevaliku õppekava koosneb nii võtmepädevusi kujundavast õppest
kui praktilisest õppest, mis lõimitult toetavad erialavaliku kujunemist. Õppekava maht
on 30 või 60 kutsehariduse arvestuspunkti.
2.6. Kutsevaliku õppekava rakendamise ühikuhind (edaspidi ühikuhind) – ühe koolituskoha
maksumus ühel õppeaastal kutsevaliku õppekaval vastavalt kutseõppe õppekava
rahastamise alustele haridus- ja teadusministri 16.08.2019 vastu võetud määruses nr
39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise
tingimused ja kord“ (edaspidi HTM määrus).
2.7. Programmioperaator – programmi ettevalmistamise, rakendamise ja eesmärkide
saavutamise eest vastutav asutus.
2.8. Projekti partner – juriidiline isik, kellel on taotlejaga ühine majanduslik või sotsiaalne
eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel. Projekti partner on aktiivselt
seotud projekti rakendamisega, tema roll ja vastutus on projektis selgelt kindlaks
määratud. Projekti partneriks ei ole projektile teenust osutav organisatsioon, kes oma
töö eest toetuse saajale arve esitab.
2.9. Rakendusüksus – programmioperaatori lepingupartner, kes tegeleb programmi
rakendusliku poolega, täites käesolevast korrast tulenevaid ülesandeid, mis hõlmavad
muu hulgas avatud taotlusvoorude projektitaotluste vastuvõtmist, toetuse rahuldamise
otsuste langetamist ja muutmist, projektide elluviijatele maksete tegemist,
kuludokumentide abikõlblikkuse kontrolli ja hankereeglite järgimist, rahastatud
projektide seiret, kohapealsete kontroll-visiitide tegemist ja järelevalvemenetlust.
2.10. Sihttase – lõppväärtus /-indikaator, mis saavutatakse konkreetseks ajahetkeks
tulevikus. See on tase, kuhu sekkumisega soovitakse jõuda konkreetse ajaperioodi
jooksul ja korreleerub vähemalt ühe taotlusvooru oodatava tulemusega.
2.11. Toetus – toetuse taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja tulemuste
saavutamiseks mõeldud sihtotstarbeline kaasrahastus, mis moodustub 85% ulatuses
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi vahenditest ja 15% ulatuses Eesti riigi
programmitasandi kaasfinantseeringust.
2.12. Toetuse saaja – riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav kutseõppeasutus, mis omab
õppe läbiviimise õigust isikuarengu õppekavarühmas ja mille toetuse taotlus on saanud
rahuldamise otsuse ning mis viib ellu Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021
finantsmehhanismist rahastatavat projekti.
2.13. Tulemused – sekkumise raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt
lõppkasusaajatele. Tulemused on harva saavutatavad vaid ühe projekti tegevuste
tulemusena.
2.14. Valitsusväline organisatsioon – käesoleva taotlusvooru mõistes juriidilise isikuna
moodustatud mitteärilise eesmärgiga vabatahtlik mittetulundusühing või sihtasutus,
mis on sõltumatu kohalikust, regionaalsest ja keskvalitsusest, avaliku sektori
asutustest, poliitilistest parteidest ja äriühingutest. Religioosseid institutsioone ja
poliitilisi parteisid ei käsitata valitsusväliste organisatsioonidena.
2.15. Väljamakse taotlus – toetuse saaja vormikohane avaldus, mis esitatakse
rakendusüksusele toetuse väljamakse tegemiseks või ettemakse taotluse alusel välja
makstud toetuse heakskiitmiseks e-toetuste keskkonnas. Väljamakse taotlus peab
sisaldama kõiki väljamakse taotluses näidatud perioodil projekti elluviimiseks reaalselt
tehtud ja tõendatud abikõlblikke kulusid. Põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel
rakendusüksusega võib toetuse saaja kajastada väljamakse taotluses ka eelmisest
4
väljamakse taotlusest väljajäänud kulusid.
2.16. Väljundid – programmi või projekti raames toodetud kaubad, loodud investeeringud
või ellu viidud teenused. Väljundid saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja
selleks tehtud kulutustega. Väljundite saavutamine on tegevusi ellu viiva otsese
kontrolli all.
2.17. Õppeaasta – õppetöö ühik, kus õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse
arvestuspunkti.
3. Rakendusüksus ja programmioperaator
Programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ programmioperaatori ülesandeid täidab
Sotsiaalministeerium (edaspidi programmioperaator) ja rakendusüksuse ülesandeid täidab
Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).
4. Vaiete menetlus
Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada
haldusmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud tingimustel ja korras.
2. peatükk
EESMÄRGID JA SIHTTASEMED
5. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning lisatingimused
Toetuse andmise eesmärk on toetada madala haridustasemega ja riskigruppi kuuluvate
noorte haridustee jätkumist või valmisoleku kujunemist tööturule siirdumiseks peale põhikooli.
Kutsevaliku õppe peamiseks ülesandeks on toetada iga õppijat karjäärivaliku tegemisel ning
seda koostöös kooliväliste partnerite ning ettevõtetega. Õppekava koosneb suures osas
valikõpingutest, mis võimaldab koolil rakendada õppija võimetest ja vajadustest lähtuvat
õppesisu koostöös teiste koolide, ettevõtete, noortekeskuste kui teiste kooliväliste partneritega
piirkonnas.
Eestis on seni üleminekut toetavad meetmed haridussüsteemis vähe tähelepanu saanud
vastupidiselt näiteks Soomele, Rootsile, Norrale, Islandile või Hollandile, kus noorte
üleminekuid toetavad programmid on riiklikult läbi mõeldud, sisustatud ning rahastatud.
Üleminekumeetme loomine kutseõppeasutuste juures on tingitud eeskätt asjaolust, et
keskhariduse tasemel õpingute katkestanutest moodustavad just kutsekeskhariduse
katkestajad märkimisväärse osa. Ligi 12% kutsekeskhariduse katkestajatest õpinguid samal
aastal enam ei jätka, mis on võrreldes gümnaasiumi 1%ga märkimisväärselt suur osakaal.
Valdavalt katkestatakse kutseõpingud esimesel õppeaastal. Kutseõppe katkestamine
tervikuna on viimase kümne aasta jooksul püsinud 20% juures ning sageli on esmaseks
katkestamise põhjuseks vale erialavalik.
Ainult põhihariduse või madalama haridusega 18‒24-aastaseid noori, kes õpinguid ei jätka, oli
2017. aastal 10,7% vanuserühmast. Kõnealused noored on tööturul erialaste oskuste
puudumise tõttu kõrges töötusriskis või peavad tihti leppima lihttöölise staatusega2.
Mitteaktiivseid noori vanuses 15‒24, kes ei õpi ega tööta, oli Eestis 2017. aastal Eurostati
2
Krusell, S. (2014) Noored versus parimas tööeas ja vanemaealised tööturul. Kogumikus „Muutuv majandus ja tööturg“. Eesti
Statistikaamet. Loetav: http://www.stat.ee/72566.; Noored tajuvad tööturul tõrjutust ka majanduskriisi järel, Statistikablogi,
https://blog.stat.ee/2017/03/01/noored-tajuvad-tooturul-torjutust-ka-majanduskriisi-jarel/
5
andmetel 9,4% vanuserühmast (hinnanguliselt 12 000 noort). Mitteõppivate ja -töötavate
noorte arv on võrreldes 2009. aastaga (kus mitteõppivad ja -töötavad noored moodustasid
14.5% vanuserühmast, hinnanguliselt 26 700 noort) vähenenud rohkem kui poole võrra.
Paljud noored, sh need, kes alustavad tööelu peale põhihariduse omandamist või varem ega
jätka õpinguid, on majandusliku olukorra halvenemise korral töötuks jäämise riskis. Noored ise
hindavad, et kui nende tööturule sisenemine pole olnud sujuv, võtab oma koha leidmine palju
aega3. Kuigi noorte tööturul osalemine ja tööhõive määr on 2010. aastast alates ühtlaselt
kasvanud ning töötuse määr kahanenud, on noorte töötuse tase viimastel aastatel olnud siiski
püsivalt rohkem kui kaks korda kõrgem kui 25-aastaste ja vanemate näitaja4.
Kutsevaliku õppekava rakendamine panustab osaliselt ka kõigi viie Eesti elukestva õppe
strateegia 20205 strateegilise eesmärgi saavutamisse toetades peaasjalikult 1) kvaliteetsete,
mitmekesiste valikutega õppimisvõimaluste loomist, mis suurendaks erialase
kvalifikatsiooniga inimeste arvu kasvu kui ka 2) õppes osaluse kasvu elukestvas õppes
tervikuna võrdväärsete võimaluste loomisega.
Elukestva õppe strateegia 2020 rakendamist toetavas kutseharidusprogrammis 2019 - 20226
oluliseks eesmärgiks on luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad
kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad
tööturu arenguvajadustele. Programmi indikaatorid on kirjeldatud aastani 2022 joonisel 1 ning
kutsevaliku õppekava panustab neist järgmistesse:
Joonis 1 Kutsehariduse programmi indikaatorid
3
Kazjulja, M., Roosmaa, E-L. Noored sisenemas tööturule: raskused ja toimetulekuviisid, Statistikaamet, Sotsiaaltrendid 7 (2017), lk 121–
145
4
Noortevaldkonna programmi 2019 – 2022 seletuskiri, https://www.hm.ee/sites/default/files/9_noorteprogr_2019-
22_seletuskiri_28dets18.pdf
5
Eesti elukestva õppe strateegia 2020, https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
6
Kutseharidusprogramm 2019 – 2022, https://www.hm.ee/sites/default/files/6_kutseh_progr_2019_22.pdf
6
5.1. Toetuse andmise väljundnäitajad on kogu taotlusvooru peale kumulatiivselt kokku
järgmised:
5.1.1 vähemalt 15 kutseõppeasutust on rakendanud madala haridustasemega ja/või
riskigruppi kuuluvatele noortele mõeldud kutsevaliku õppekava;
5.1.2 vähemalt 400 sihtrühma kuuluvat noort7 on osalenud kutseõppeasutuste poolt
läbiviidavas kutsevaliku õppekava programmis.
5.2. Toetuse andmise tulemusena on 2024. aastaks kutsevaliku õppekaval õppinud
noortest vähemalt 50% valmis siirduma tööturule või jätkama õpinguid.
5.3. Projektide poolt seatud sihttaset kutsevaliku õppekava programmis osalenud noorte
kohta hinnatakse hindamiskriteeriumide ühe komponendina (vt lisa 3).
5.4. Taotlusvoorust rahastatud projekti toetuse saaja on kohustatud informeerima
programmioperaatorit projekti elluviimise ajal, mil määral nende projekt panustab
programmile seatud väljundinäitajate ja tulemusnäitajate sihttasemete saavutamisse.
5.4.1. Rahastatud projektide elluviijad peavad kõigi kutsevaliku õppekava programmis
osalenud noortega läbi viima lahkumis-intervjuu, mille eesmärgiks on tuvastada
valmisolek õpingute jätkamiseks või tööturule sisenemiseks.
3. peatükk
TOETATAVAD TEGEVUSED, ABIKÕLBLIKUD KULUD JA TOETUSE OSAKAAL
6. Toetatavad tegevused, partnerite kaasamine ja rahastamise tingimused
6.1. Toetatavad tegevused on kutsevaliku õppe rakendamisega seonduv arendustöö
koolis ja õppe läbiviimine kutsevaliku õppekaval, sh kutsevaliku õppekava sisu
kohandamine vastavalt sihtrühmale, muutmine ja täiendamine vastavalt
rakendamiskogemusele ning partnerite ettepanekutele.
Kutsevaliku õppekava arendustöö hõlmab koolisisese ja koolivälise tugivõrgustiku
kaardistamist, koostöökokkulepete sõlmimist õppekava elluviimisel ning
ettevalmistavaid tegevusi kutsevaliku õppekavaga seotud töötajate, koolipersonali ja
partnerite kaasamiseks õppekava rakendamisel. Asjakohased on koolitused, koostöö-
ja võrgustikukohtumised ning seminarid partneritega. Õppe võimaluste
tutvustamiseks korraldab kool vähemalt ühe teavitusürituse.
6.2. Tegevustesse innustatakse kaasama sidusrühmi nagu põhikoolid, teised
kutseõppeasutused, gümnaasiumid (sh täiskasvanute gümnaasiumid), SA Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskus, SA Innove Rajaleidja keskused ning teisi asutusi ja
ühinguid, kellega projekti taotlejal on ühine sotsiaalne eesmärk, mis saavutatakse selle
projekti rakendamise teel. Nii kutsevaliku õppekava arendamisse kui läbiviimisse võib
kaasata asjakohaseid väliseksperte.
6.3. Õpet rahastatakse koolituskoha maksumuse ühikuhinna alusel.
6.4. Õppe pikkus ühel õpilasel on üks kuni kuus kuud ja erivajadusega õpilastel üks kuu
kuni õppeaasta. Sõltumata õppekava pikkusest rahastatakse koolituskohta üks kord
õppeaasta jooksul. Ühel koolituskohal võib õppeaasta jooksul õppida mitu õpilast.
7
madala haridustasemega noored, kes vajavad erialavaliku tegemiseks täiendavat õpet või nõustamist, õpingud katkestanud
noored, erivajadusega noored, välispäritolu noored ning noored kes vajavad kutseõppega kohanemiseks enam aega jt.
7
6.5. Õpilased võetakse õppesse ja arvatakse õppest välja kutseõppeasutuse direktori
käskkirjaga.
6.6. Vähemalt kolm kuud enne kavandatava õppe läbiviimist peab kutseõppeasutusel
olema registreeritud kutsevaliku õppekava Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi
EHIS).
7. Abikõlblikkuse periood
7.1. Taotlusvoorust rahastatud projektide abikõlblikkuse periood on toetuse rahuldamise
otsuses sätestatud ajavahemik, millal algab ja lõpeb projekti tegevus ning tekib projekti
abikõlblik kulu. Projekti abikõlblikkuse periood algab toetuse rahuldamise otsuse
jõustamisest rakendusüksuse poolt.
7.2. Taotlusvoorust rahastatud projektide kestus võib olla maksimaalselt 30 kuud, alates
taotluse rahuldamise otsusest, seejuures tuleb kutsevaliku õppekava programmi
toetusest viia läbi vähemalt kaks järjestikust õppeaastat. Kõik projekti tegevused peavad
olema lõpetatud hiljemalt 30.04.2024.
7.3. Programmist rahastatud projektide kulude abikõlblikkuse lõpptähtaeg on 30.04.2024.
8. Toetuse osakaal ja piirsumma
8.1. Väikeprojektide avatud taotlusvooru maht kokku on 1 742 870 eurot. Toetuse vähim
summa ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja suurim summa 200 000 eurot.
8.2. Toetuse maksimaalne määr on 100% abikõlblikest kuludest.
9. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele:
9.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse
perioodil;
9.1.2 kulud on seotud projekti tegevuste, eesmärgi ja eelarvega;
9.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks;
9.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste
saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe
põhimõtetega;
9.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri
raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi
kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on
asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
9.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate
maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele.
9.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on
koostatud kuludokument ning see on makstud.
9.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti
abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
8
9.4. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad
võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate
raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega.
9.5. Projekti toetuse määra kohaldamisel võtab programmioperaator arvesse projekti
majanduslikku kasu, nt kulude kokkuhoid või suurem kasum, mis on rahalise toetuse
saamise tulemuseks. Majanduslikku kasu kasutatakse projekti eesmärke toetaval viisil.
9.6. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga ühikuhinna alusel. Sellise
projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või
Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka
raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud
sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti
vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021
rakendusmäärusele (European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“),
riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale.
10. Abikõlblikud kulud
10.1. Projekte rahastatakse kutsevaliku õppekava rakendamise ühikuhinna alusel.
10.2. Ühikuhind lähtub kutsevaliku õppekava koolituskoha maksumusest õppeaastas ning
haridus- ja teadusministri 01.09.2019 jõustunud määrusest nr 39 „Kutseõppeasutuse
tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ (edaspidi
HTM määrus). Kutsevaliku õppekava koefitsient on viidatud määruses kujunenud
analoogia alusel haridusliku erivajadusega õppija õppeprotsessi toetamise
arvestuslikest kuludest, sh peaasjalikult väikerühma loomise arvestuslikest kuludest.
10.3. Ühikuhinna alusel rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist ja tugiteenuste
osutamist, eesmärgiga arendada ja rakendada kutsevaliku õppekava.
10.4. Ühikuhind ühe õppija kohta ühel õppeaastal on 4 630 eurot ja see sisaldab
alljärgnevaid baasrahastusse kuuluvaid arvestuslikke kulusid:
10.4.1 õpetajate tööjõukulu summas 2 226,30 eurot8;
10.4.2 õpetaja ametikohtadega kaasnevate majandamiskulude arvestamine 23,70
eurot9;
10.4.3 kutsevaliku õppekaval õppe korraldamise kulud summas 2 380,00 eurot10.
10.5. Toetuse arvestuse metoodika on järgmine:
10.6.1 ühikuhinna alusel rahastatakse õpilasi, kes õpivad kutsevaliku õppekaval minimaalselt
ühe kuu;
10.6.2 toetuse suuruse arvutamise aluseks on tegelik õpilaste arv, mis kajastub Eesti hariduse
infosüsteemis (edaspidi EHIS) toetust taotlenud kutseõppeasutuse registreeritud
õppekaval „Kutsevaliku õppekava“ ja rahastamisallikas on märgitud „EMP toetus“;
10.6.3 õpilaste arv kutsevaliku õppekava koolituskohtadel fikseeritakse kuupõhiselt, 15.
kuupäeva seisuga EHISes;
8
Arvestuskäik: HTM määruse § 3 lg 3 p 1 kohaselt on õpetaja tööjõukulude arvestuse alus põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §-
s 76 kehtestatud õpetaja töötasu alammäär 1315 eurot aastaks 2020, mis korrutatakse läbi kutsevaliku õppele kohalduva
koefitsiendiga 1,693 (vastavalt HTM määruse lisale „Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad
koefitsiendid“)
9
Arvestuskäik: HTM määruse § 3 lg 3 p 2 kohaselt korrutatakse kutsevaliku õppekavale kohalduv koefitsient (vastavalt HTM
määruse lisale „Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid“) 1,693 läbi 14ga
10
Arvestuskäik: HTM määrus § 3 lg 3 p 6 sätestatud fikseeritud koefitsient kutsevaliku õppe läbiviimisel
9
10.6.4 igakuine toetuse suurus arvutatakse korrutades tegeliku õpilaste arvu koolituskohtadel
ühikuhinnaga (p 10.4), ja jagades kümne kuuga11 (1/10), täpsusastmega kaks
komakohta;
10.6.5 ühe kalendriaasta jooksul ei kuulu hüvitamisele suurem arv koolituskohti, kui on toetuse
taotluses nimetatud loodavate koolituskohtade arv.
10.6. Kulude abikõlblikkust tõendavateks dokumentideks on:
10.7.1 Eesti hariduse infosüsteemi väljavõte iga kuu 15. kuupäeva seisuga
(rahastamisallikas: EMP toetus; õppekava: kutsevaliku õppekava);
10.7.2 direktori käskkiri sisseastuja kutsevaliku õppekaval õpilaste nimekirja kandmiseks;
10.7.3 katkestamisel direktori käskkiri õpilaste kutsevaliku õppekavalt väljaarvamiseks;
10.7.4 õppe lõpetamisel direktori käskkiri õppija kutsevaliku õppekava õpilaste nimekirjast
väljaarvamiseks.
10.7. Projektis ei rakendata kaudsete kulude arvestust.
11. Riigiabi
Toetuse näol ei ole tegemist riigiabiga Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013
tähenduses, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8).
4. peatükk
NÕUDED TAOTLEJALE, PARTNERILE JA TAOTLUSELE
12. Nõuded taotlejale ja partnerile
12.1. Taotleja võib olla Eestis registreeritud riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav
kutseõppeasutus, kel on kutseõppe tasemeõppe läbiviimise õigus isikuarengu
õppekavarühmas ning Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud või registreerimisel
kutsevaliku õppekava.
12.2. Taotlejal peab olema nimetatud projektijuht projekti eesmärkide saavutamiseks.
12.3. Projekti partneriteks võivad olla projekti rakendamisse aktiivselt kaasatud ja sellesse
tõhusalt panustavad juriidilised isikud või valitsusvälised organisatsioonid, mille
asukohamaa on kas Eesti, Norra, Island, Liechtenstein, mõni teine abisaajariik
(Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola,
Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) või Venemaa.
12.4. Taotleja ja partnerite tegevused ja vastutus projekti elluviimisel on selgelt kindlaks
määratud. Selle tagamiseks on projekti partner allkirjastanud punkti 13.4 nõuetele
vastava projekti partneri kinnituskirja (lisa 1). Enne projekti toetuse rahuldamise otsuse
langetamist sõlmib toetuse saaja partnerluslepingud kõigi oma projekti partneritega.
12.5. Toetuse taotlejal ja partneril ei tohi projektitaotluste esitamise tähtpäeva seisuga olla
riiklike maksude võlgnevusi (allikas: Maksu- ja Tolliameti elektrooniline andmebaas),
mis ei ole ajatatud.
13. Nõuded taotlusele
13.1. Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
11
Kümme kuud on arvestuse aluseks võetud seetõttu, et juulis ja augustis ei toimu valdavalt kutseõppeasutustes õpet, k.a.
kutsevaliku õppekaval. Sel perioodil toimuva arendustegevuse kulud kaetakse aktiivsel õppeperioodil ühikuhinna sees.
10
13.1.1 taotlus on esitatud struktuuritoetuste e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee (edaspidi e-toetuste keskkond) kaudu ja etteantud
vormil koos punktis 13.2 nõutud dokumentidega;
13.1.2 taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik;
13.1.3 toetust taotletakse käesoleva korra peatükis 5 sätestatud eesmärkidel ja peatükis 6
toetatavatele tegevustele;
13.1.4 toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal
abikõlblikest kuludest vastavad käesolevas korras sätestatule;
13.1.5 taotlus sisaldab projekti partneri kaasamisel partneri andmeid ja partneri tehtavaid
toetatavaid tegevusi;
13.1.6 toetatavad tegevused tehakse käesolevas korras sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
13.1.7 projekti tegevuse väljundnäitaja sihttasemega panustatakse projekti tulemuse
sihttasemesse;
13.1.8 toetatavate tegevuste elluviimise koht on Eestis või projektipartneri asukohariigis;
13.1.9 taotluses on kirjeldatud projekti jätkusuutlikkust ja selle tagamisega seotud kulude
katmise allikaid;
13.1.10 muudele käesolevas korras sätestatud nõuetele.
13.2. Taotluse juurde lisab taotleja:
13.2.1 projektijuhi CV;
13.2.2 projekti partneri kaasamisel projekti partneri kinnituskirja (lisa 1), mis sisaldab punktis
13.4 ära toodud kinnitusi;
13.2.3 volikirja, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
13.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi kinnitusi (esitatakse e-toetuste keskkonnas):
13.3.1 taotleja kinnitab, et taotlus sisaldab käesolevas korras nõutud teavet, mis on õige;
13.3.2 taotlejal on majanduslik suutlikkus projekti elluviimiseks;
13.3.3 taotleja on teadlik toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest;
13.3.4 taotleja on teadlik, et toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
13.3.5 taotleja on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta
saadud toetus tagasi maksta, kui esinevad finantskorrektsiooni alused, või taotluse
rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks, kui esinevad otsuse kehtetuks
tunnistamise alused;
13.3.6 taotleja on teadlik, et perioodil projektitegevuste tulemusena teenitud tulu käsitatakse
projekti eelarve osana;
13.3.7 taotleja kinnitab, et toetust ei taotleta kulule, millele on juba toetust eraldatud
siseriiklikest või välisabi vahenditest;
13.3.8 taotleja kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist ega
pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises.
13.4. Projekti partneri kinnituskiri (lisa 1) peab sisaldama järgmisi kinnitusi:
13.4.1 projekti partner on nõus projektis osalema taotluses kirjeldatud rollis ning tuginedes
korra punktis 2.7 kehtestatud põhimõtetele;
13.4.2 projekti partner kinnitab, et tema suhtes ei ole käimas sundlõpetamist, likvideerimist
ega pankrotimenetlust, tema tegevus ei ole peatunud ning teda ei ole süüdi mõistetud
ametialases, rahapesualases või korruptsioonisüüteos ega kelmuses või kuritegelikus
ühenduses osalemises;
13.4.3 projekti partner kinnitab, et on tutvunud käesoleva korraga ning on nõus projekti
partneri õiguste ja kohustustega projekti elluviimisel (korra peatükk 9).
13.5. Kui taotleja on projektile või osale projekti tegevustest taotlenud toetust samal ajal
muudest siseriiklikest või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase
teabe.
11
5. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE
14. Taotlusvooru avamine
14.1. Programmioperaator esitab rakendusüksusele taotlusvooru ajakava ja eelarve.
14.2. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast ja taotlusvooru eelarvest vähemalt
ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt viis tööpäeva enne
taotlusvooru avamise päeva.
14.3. Taotlusvoor peab olema avatud minimaalselt 60 kalendripäeva.
14.4. Taotlusvooruga seotud informatsiooni ja dokumendid – kaasa väikeprojektide avatud
taotlusvooru infoseminaride toimumisaja, koha ja päevakava ning Euroopa
Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 rakendusmääruse – leiab programmi
„Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ kodulehelt aadressil:
https://www.sm.ee/et/norra-toetused-2014-2021, haridus- ja teadusministeeriumi
kodulehelt aadressil: www.hm.ee ja Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt aadressil:
https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/emp-ja-norra-toetused-2014-2021.
14.5. Taotlusvooru kontaktisikuks on Kelly Poopuu Riigi Tugiteenuste Keskusest (e-post:
[email protected]) või teda asendav ametnik. Kõigile küsimustele vastatakse kõige
hiljem 5 tööpäeva jooksul. Vastused korduma kippuvatele küsimustele avaldatakse
Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehe taotlusvooru leheküljel.
15. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis
15.1. Taotleja esitab toetuse saamiseks rakendusüksusele taotluse hiljemalt taotlusvooru
väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäevaks e-toetuste keskkonna
https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu.
15.2. Projektitaotluste esitamise tähtaeg on 01.11.2020 kell 17:00 kohaliku aja järgi.
15.3. Taotleja võib taotlusvoorus esitada ühe taotluse.
15.4. Kui e-toetuste keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset
esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea
likvideerimist.
6. peatükk
TAOTLUSTE MENETLEMINE
16. Taotluse menetlemine
16.1. Pärast taotlusvooru tähtaja möödumist suletakse e-toetuste keskkonnas taotluste
esitamise võimalus. Kui taotlus esitatakse pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist
ja tähtaja ennistamiseks puudub alus, jäetakse taotlus läbi vaatamata ning
tagastatakse.
16.2. Rakendusüksus teeb taotlusele esmase vastavuse kontrolli (vastavus haldus- ja
abikõlblikkuse kriteeriumitele) kümne tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamise
tähtaega. Taotluse menetlemise aeg pikeneb taotluses esinevate puuduste
kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.
12
16.3. Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta või taotluse parandamist. Parandused
võivad olla seotud tehniliste eksimustega numbrites, ajakavas, indikaatorites või
abikõlbmatu kuluga projekti eelarves. Viimasel juhul palub rakendusüksus
abikõlbmatud kulud välja võtta ja vähendada samaväärselt ka taotletava toetuse
suurust. Rakendusüksus viitab konkreetsele peatükile taotluses, mille osas palutakse
selgitusi või lisadokumente. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni
kümme tööpäeva. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue
täidetuks.
17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
17.1. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad
käesoleva korra punktis 12 sätestatud nõuetele.
17.2. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui ei esine ühtegi
alljärgnevatest asjaoludest:
17.2.1 taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 13 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole
taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud;
17.2.2 taotlust on muudetud osas, millele rakendusüksus puuduste kõrvaldamisel ei
osutanud;
17.2.3 taotleja ei võimalda tuvastada taotluses esitatud andmete õigsust.
17.3. Kui taotlejat, partnerit või taotlust ei tunnistata vastavaks, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
17.4. Rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse
seadustiku §-is 73 sätestatud tingimustel ja korras.
18. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord
18.1. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab rakendusüksus.
18.2. Igat taotlust hindab vähemalt kaks erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset eksperti.
Ekspert ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud
ametialases süüteos või karistusseadustiku §-i 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel
ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi
kantud. Ekspertide valimise korraldab rakendusüksus ja ekspertide nimekirja kinnitab
programmioperaator.
18.3. Eksperdid peavad eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust ja
erapooletust vastava projekti hindamisel ning menetluse käigus taotleja kohta saadud
informatsiooni mitteavaldamist. Kui ekspert on seotud vähemalt ühe taotlusvooru
esitatud projekti ettevalmistamisega või toetuse taotlejaga või projekti partneriga,
kohustub ta viivitamata teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning taandama
ennast taotlusvooru projektide hindamisest. Huvide konflikti korral valib rakendusüksus
projekti hindama teise sama valdkonna eksperdi.
18.4. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad eksperdid lisas 2 esitatud hindamislehe vormil
ja lisas 3 kirjeldatud hindamismetoodika kohaselt järgmiste hindamiskriteeriumite
alusel:
18.4.1 projekti põhjendatus ning kooli valmidus projekti läbiviimiseks maksimaalselt – 9 punkti;
18.4.2 koostöö kooliväliste partneritega – maksimaalselt 8 punkti;
13
18.4.3 projekti mõju eesmärkide saavutamisele – maksimaalselt 3 punkti;
18.4.4 projekti jätkusuutlikkus – maksimaalselt 3 punkti.
18.5. Taotlust hindavad eksperdid annavad hinded eraldiseisvalt hiljemalt kümne tööpäeva
jooksul taotluse hindamiseks saamisest, täites individuaalsed hindamistabelid.
Projektide pingerida tekkib hindamistulemuse lõppsummade aritmeetilise keskmise
summa alusel. Kui kahe eksperdi hindamistulemuse lõppsumma erineb teineteisest
rohkem kui 30%, valitakse projekti hindama lisaks kolmas ekspert. Arvesse lähevad
kolmest kahe lähedamal oleva eksperdi hindamistulemuse lõppsummad.
18.6. Sellise taotluse puhul, mille ekspertide hindamistulemus on alla 50%
maksimumtulemusest või mis ei saa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis ühtegi punkti,
teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
18.7. Projektide pingerida edastatakse vähemalt 3-liikmelisele programmioperaatori poolt
moodustatud ja kokku kutsutud hindamiskomisjonile, kellest vähemalt üks ei ole seotud
ei programmioperaatori ega poliitikakujundajaga. Hindamiskomisjoni liikmed peavad
eelnevalt kirjalikus vormis kinnitama oma sõltumatust. Hindamiskomisjonil on
põhjendatud juhtudel õigus ekspertide paremusjärjestust muuta või teha ettepanekuid
rahastada projekte osaliselt. Hindamiskomisjonil on õigus moodustada ka
reservnimekiri projektidest, mille toetamine ei ole otsuse tegemise hetkel võimalik
taotlusvooru rahaliste vahendite piiratuse tõttu, ent mida võiks toetada, kui programmist
peaks täiendavalt vabanema piisavas mahus rahalisi vahendeid.
18.8. Kui taotluste maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk,
eelistatakse taotlust, mille hindamiskriteeriumite „projekti põhjendatus ning kooli
valmidus projekti läbiviimiseks“ ja „koostöö kooliväliste partneritega“ liidetud
punktisumma on suurem.
18.9. Lähtuvalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste eesmärgist tugevdada
kahepoolseid suhteid doonorriikide ja abisaajariikide vahel, eelistatakse hindamisel
projekte, mis selle eesmärgi täitmisele otseselt kaasa aitavad, näiteks ekspertide,
partnerite või muu taolise kaasamise kaudu. Samuti hinnatakse kõrgelt kõiki koostöös
tehtud projekte, ka Eesti organisatsioonide koostööprojekte.
18.10. Hindamiskomisjoni koosoleku tulemusena allkirjastab programmioperaator
läbipaistvate ja argumenteeritud ettepanekuga hindamiskomisjoni protokolli , milliseid
projekte rahastada ja milliseid mitte rahastada.
19. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine
19.1. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus, lähtudes
hindamiskomisjoni ettepanekust ja hindamislehest.
19.2. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Otsuses
märgitakse muu hulgas:
19.2.1 projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;
19.2.2 projekti elluviimise tingimused;
19.2.3 projekti abikõlblikkuse periood;
19.2.4 projekti eelarve koos toetuse ja omafinantseeringu osakaaluga;
19.2.5 projekti aruandluse tingimused;
19.2.6 väljamakse taotluste esitamise ja maksete teostamise tingimused;
19.2.7 projekti elluviimise perioodil projektitegevuste tulemusena teenitav tulu;
19.2.8 projekti tegevuste väljundinäitajad ja tulemusnäitajad koos sihttasemetega;
19.2.9 projekti elluviimisele seatud kõrvaltingimused.
14
19.3. Taotluse ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse
lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva
teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud
sõnastuses.
19.4. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:
19.4.1 taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks vastavalt käesoleva
korra punktidele 12 ja 13;
19.4.2 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
19.4.3 taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil
taotluse menetlemist;
19.4.4 hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada;
19.4.5 hindamistulemuse põhjal ei ületa taotlus korra punktis 18.6 sätestatud lävendit;
19.4.6 taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti rahastada;
19.4.7 taotleja ei nõustu taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga vastavalt käesoleva korra
punktile 20.
19.5. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses viitab rakendusüksus muu hulgas selgelt ja
arusaadavalt konkreetsetele asjaoludele, miks ta on otsustanud langetada taotleja
suhtes negatiivse otsuse.
19.6. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuste
keskkonna kaudu hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
20. Taotluse osaline rahuldamine
20.1. Rakendusüksusel on õigus teha taotlejate parandada või uuendada taotluses
kirjeldatud tegevusi ja eelarvet eeldusel, et taotletava toetuse suurus ega toetuse määr
ei suurene (v.a. matemaatiliste eksimuste parandamiseks). Taotlejal on õigust taotlust
parandada või uuendada ainult rakendusüksuse viidatud mahus.
20.2. Taotluse võib osaliselt rahuldada järgmistel juhtudel:
20.2.1 projekti eesmärgid, tulemuste ja väljundite sihttasemed on saavutatavad ka taotluses
kirjeldatust väiksema projekti kogumaksumuse summaga;
20.2.2 toetust on osaliselt taotletud sellistele tegevustele või selliste kulude katteks, mis ei ole
abikõlblikud või projekti eesmärkide, tulemuste või väljundite seisukohast põhjendatud.
20.3. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse
ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevuste
muutmisega.
7. peatükk
TAOTLUSE RAHULDAMISE OTSUSE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE
21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
21.1. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või
programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste
keskkonnas.
21.2. Toetuse saaja võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta
ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses
15
projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude
kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid
vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt
rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
21.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja
vajalikkust, kui soovitakse muuta:
21.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav
tegevus;
21.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende
sihttaset;
21.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest;
21.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi;
21.3.5 taotluse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu.
21.4. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui
soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või
projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
21.5. Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse
tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile.
21.6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva
jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise
menetluse algatamist omaalgatusel.
22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
22.1. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks,
kui:
22.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud
osaliselt;
22.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;
22.1.3 kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või
kõrvaltingimust ei suudeta täita;
22.1.4 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal
ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
22.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
22.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud taotluse rahuldamise otsusega saadud
toetus tagastada.
8. peatükk
ARUANNETE ESITAMINE JA TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED
23. Toetuse kasutamisega seotud seirearuannete esitamine
23.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande
vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tähtaegadele. Toetuse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande
esitamise korra.
23.2. Kui projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud, esitab toetuse saaja
rakendusüksusele ainult projekti lõpparuande.
16
23.3. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 päeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast e-toetuste keskkonna kaudu.
23.4. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise
vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne.
23.5. Aruanne esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee kaudu.
23.6. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
23.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti
number, toetuse saaja nimi jne;
23.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt;
23.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste
saavutamine jmt;
23.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine, kaasa arvatud viima kõigi
kutsevaliku õppekava programmis osalenud noortega läbi lahkumis-intervjuu, mille
eesmärgiks on tuvastada valmisolek õpingute jätkamiseks või tööturule sisenemiseks;
23.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused;
23.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele;
23.6.7 hinnang partnerluse toimimisele;
23.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta.
23.7. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti
aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise
käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt
selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti
aruande viie tööpäeva jooksul.
23.8. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
24. Toetuse maksmise tingimused
24.1. Toetuse maksmisel lähtutakse käesolevast korrast ning toetuse rahuldamise otsuses
sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
24.2. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti
partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude
aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus.
24.3. Toetuse saajal, kellel puudub riikliku sildfinantseerimise taotlemise võimalus, on
võimalik taotleda toetuse ettemakset. Projekti esimene toetuse ettemakse võib
moodustada kuni 20% projektile eraldatud toetusest. Järgmist toetuse ettemakset on
toetuse saajal võimalik taotleda siis, kui 70% eelmisest ettemaksest on kasutatud
abikõlblike kulude katteks ja rakendusüksus on kulud heaks kiitnud. Minimaalselt 15 %
projektile eraldatud toetusest jääb lõppmakseks, mis makstakse toetuse saajale välja
ühe kuu jooksul pärast lõpparuande ja projekti abikõlblike kogukulude kinnitamist
rakendusüksuse poolt.
24.4. Toetuse saaja esitab projekti ettemakse taotluse või väljamakse taotluse e-toetuste
keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest.
17
24.5. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud.
Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks
kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus.
24.6. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse
taotlusega esitama rakendusüksusele:
24.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti
kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest;
24.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
24.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja
kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral
vastavad volikirjade koopiad;
24.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud
dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.
24.7. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli
punktis 10.6 loetletud kulude abikõlblikkust tõendavate dokumentide alusel. Toetuse
saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta
kulutekkimist ja abikõlblikkust tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks
olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad.
24.8. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult
juhul, kui:
24.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus;
24.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
24.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
24.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks
projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust;
24.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada
maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega;
24.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei
ole lõplikult tagasi makstud;
24.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete
tegemisest.
24.9. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses
esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates
väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul.
24.10. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik
rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus
puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja.
24.11. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude
abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande
kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse
summast.
9. peatükk
TOETUSE SAAJA, PARTNERI JA RAKENDUSÜKSUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
25. Toetuse saaja ja partneri kohustused
25.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud
tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning:
18
25.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate
saavutamise kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks, kaasa
arvatud teave kõigi kutsevaliku õppekava programmis osalenud noortega läbi viidud
lahkumis-intervjuude kohta, mille eesmärgiks on tuvastada valmisolek õpingute
jätkamiseks või tööturule sisenemiseks;
25.1.2 fikseerib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projekti tegevustesse kaasatud
isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega);
25.1.3 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut;
25.1.4 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta;
25.1.5 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete
korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt,
saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral
erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
25.1.6 järgib hangete läbiviimisel riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse
§ 5 tähenduses;
25.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt
infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata
auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega
seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli;
25.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028;
25.1.9 korraldab vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja
ingliskeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka oma organisatsiooni kodulehe
alamleht), kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi,
tulemusi ja muid andmeid. Kuni 150 000 eurose toetuse korral piisab vaid
eestikeelsest projekti kodulehest.
25.2. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama avaliku ligipääsu
projektiga saavutatud tulemustele vähemalt 5 aastat.
25.3. Projekti partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu
projekti elluviija tehtud kulude suhtes.
26. Toetuse saaja ja partneri õigused
26.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja
nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja
kohustustega.
26.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui
projekti käik seda nõuab.
26.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite
esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne:
26.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes;
26.3.2 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul,
kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult;
26.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes.
26.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.
19
27. Rakendusüksuse kohustused
Rakendusüksus on kohustatud:
27.1 teavitama avalikkust ja võimalikke taotlejaid toetuse saamise võimalusest ja taotlemise
korrast;
27.2 menetlema esitatud taotlusi ja otsustama taotluste rahuldamise või mitterahuldamise;
27.3 menetlema väljamakse taotlusi, sealhulgas võib rakendusüksus maksetaotluse
menetlemise peatada, toetuse välja maksta või jätta välja maksmata;
27.4 otsustama toetuse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise;
27.5 tegema finantskorrektsiooni otsuse ja nõudma tagasi aluseta väljamakstud toetuse;
27.6 koguma ja edastama programmioperaatorile toetuse saajatelt saadud väljundi- ja
tulemusnäitajate andmeid, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks;
27.7 täitma muid programmioperaatori poolt rakendusüksusele delegeeritud ülesandeid.
28. Finantskorrektsioonid
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks
lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4.
peatükist, sealhulgas:
28.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise
päevast arvates;
28.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames
väljamaksmisele kuuluva toetusega;
28.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse
alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse.
Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on
kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise
otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-
päevane periood;
28.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma
viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise
arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva
tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt;
28.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel
intress ja viimasena tagastatav toetus.
29. Lisad
Lisa 1 Projekti partneri kinnituskiri
Lisa 2 Eksperdi hindamisleht
Lisa 3 Ekspertide hindamismetoodika
Sotsiaalministri …. augusti 2020 käskkirjaga nr …
„Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes “ elluviimiseks
toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Väikeprojektide avatud taotlusvooru
„Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
LISA 2
Eksperdi hindamisleht
Taotleja nimi:
Projekti nimi:
Projekti nr
e-toetuste süsteemis:
Eksperdi nimi:
Hindamiskriteeriumid Maksimum- Eksperdi
hinne hinne
1. Projekti põhjendatus ning kooli valmidus projekti läbiviimiseks 9
1.1 Kutsevaliku õppekava on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis 2
Hindeid antakse vahemikus 2-1 – hinnete aste (2, 1)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
1.2 Projekti eesmärk on argumenteeritud ning potentsiaalse sihtrühma suurus 4
piirkonnas kirjeldatud
Hindeid antakse vahemikus 4-0 – hinnete aste (4, 2, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
1.3 Kirjeldatud on koolisisene tugivõrgustik ja tugivõrgustikus osalejate ülesanded 3
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 1, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
2. Koostöö kooliväliste partneritega 8
2.1 Kirjeldatud projekti partnerid 5
Hindeid antakse vahemikus 5-1 – hinnete aste (5, 2, 1)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
2.2 Kirjeldatud on kooliväline koostöövõrgustik 3
Hindeid antakse vahemikus 3-0 – hinnete aste (3, 2, 1)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
3. Projekti mõju eesmärkide saavutamisele 3
Projekti panus kutsevaliku õppe võimaluste loomisel kutseõppeasutustes
Hindeid antakse vahemikus 3-1 hinnete aste (3, 2, 1)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
4. Projekti mõju eesmärkide saavutamisele 3
Projekti jätkusuutlikkus
Hindeid antakse vahemikus 3-0 hinnete aste (3, 1, 0)
Hindaja kommentaarid ja selgitused:
Projekti üldhinne kokku: 23
Eksperdi üldine hinnang projektile:
(allkirjastatud digitaalselt)
eksperdi nimi
2
Sotsiaalministri …. augusti 2020 käskkirjaga nr …
„Väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes “ elluviimiseks
toetuse andmise tingimuste ja korra kinnitamine“ kinnitatud „Väikeprojektide avatud taotlusvooru
„Kutsevaliku õppe rakendamine kutseõppeasutustes“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord"
LISA 3
Ekspertide hindamismetoodika
Kriteerium Max Alamkriteerium Punktide selgitus P
1. Projekti 9 1) Kutsevaliku Kutsevaliku õppekava on registreeritud EHISes 2
põhjendatus ning õppekava on
kooli valmidus registreeritud Eesti Kutsevaliku õppekava on menetlusprotsessis 1
projekti hariduse EHISes
läbiviimiseks infosüsteemis
(edaspidi EHIS)
2) Projekti eesmärk Projekti põhjenduses kirjeldatud probleem avatakse 4
on argumenteeritud asjakohastele allikatele (nt maakonna arengukava;
ning potentsiaalse piirkonna põhikooli lõpetajad lähtudes riiklikest
sihtrühma suurus registritest jms) tuginedes (2 p), kirjeldatud on
piirkonnas kirjeldatud sihtrühm ja esitatud potentsiaalse sihtrühma
hinnanguline suurus, mis tugineb riiklikele ja/või
piirkonna tasandi statistikast tulenevale prognoosile
(2 p)
Projekti põhjenduses kirjeldatud probleem avatakse 2
asjakohastele allikatele (nt maakonna arengukava;
piirkonna põhikooli lõpetajad lähtudes riiklikest
registritest jms) tuginedes (2 p); kirjeldatud on
sihtrühm, kuid sihtrühma suuruse prognoos ei lähtu
asjakohastest allikatest
Projekti põhjenduses on kirjeldatud probleem ja 0
sihtrühm, ent probleemi avamisel ja sihtrühma
prognoosimisel ei ole kasutatud olemasolevaid
asjakohaseid allikaid
3) Kirjeldatud on Kirjeldatud on koolisisene tugivõrgustik õppekava 3
koolisisene läbiviimisel (1 p) ning lisatud erinevate osapoolte
tugivõrgustik ja rollid või ülesanded (2 p)
tugivõrgustikus Kirjeldatud on koolisisene tugivõrgustik (1 p), ent 1
osalejate ülesanded lisatud pole tugivõrgustiku liikmete rolle või
ülesandeid
Koolisisest tugivõrgustikku pole taotluses 0
kirjeldatud
2. Koostöö 8 4) Kirjeldatud Projekti viivad läbi vähemalt kaks 5
kooliväliste projekti partnerid kutseõppeasutust, üks projekti elluviija staatuses ja
partneritega teine/teised ametlike projekti partneritena
Projekti viib läbi üks kutseõppeasutus projekti 2
elluviija staatuses, kuid kaasab üksikutesse
tegevustesse mitteametliku partnerina veel
vähemalt ühe kutseõppeasutuse
Projekti viib läbi kutseõppeasutus üksinda 1
5) Kirjeldatud on Tegevustesse on kaasatud kolm või enam 3
kooliväline koolivälist organisatsiooni (nt Töötukassa,
koostöövõrgustik Rajaleidja, piirkonna noortekeskus jt) või
väliseksperte doonorriikidest (Norra, Island,
Liechtenstein)
Tegevustesse on kaasatud vähemalt kaks 2
koolivälist organisatsiooni (nt Töötukassa,
Rajaleidja, piirkonna noortekeskus jt) või
väliseksperte doonorriikidest (Norra, Island,
Liechtenstein)
Tegevustesse on kaasatud üks kooliväline 1
organisatsioon (nt Töötukassa, Rajaleidja, piirkonna
noortekeskus jt) või väliseksperte doonorriikidest
(Norra, Island, Liechtenstein)
3. Projekti mõju 3 6) Projekti panus Luuakse > 39 koolituskohta (, mis vastab min 39 3
eesmärkide kutsevaliku õppe õpilase kaasamisele) kahe õppeaasta jooksul
saavutamisele võimaluste loomisel Luuakse 30 – 39 koolituskohta (, mis vastab 30-39 2
kutseõppeasutustes õpilase kaasamisele) kahe õppeaasta jooksul
Luuakse kuni 22 - 29 koolituskohta (, mis vastab 1
min 22-29 õpilase kaasamisele) kahe õppeaasta
jooksul.
4. Projekti 3 7) Projekti Projekti taotluses on kirjeldatud õppekava 3
jätkusuutlikkus jätkusuutlikkus arendustöö protsess projekti läbiviimise ajal (sh
tagasiside küsimine, info-ja koostööseminaride
kavandamine koolisisese ja koolivälise
võrgutikuga, ekspertide kaasamine jms)
Projekti taotluses on kirjeldatud 1 – 2 õppekava 1
arendustöö elementi projekti läbiviimise ajal (sh
tagasiside küsimine, info-ja koostööseminaride
kavandamine koolisisese ja koolivälise
võrgutikuga, ekspertide kaasamine jms)
Projekti taotluses ei ole kirjeldatud arendustöö 0
elemente, mida viiakse läbi projekti ajal
Kokku 23