dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Strateegia "Eesti 2035" eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 4. august 2020
Viit
1.2-3/1969-2
Registreeritud
4. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Jaanika Mastik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31969-2 04.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc754 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] Teie 12.06.2020 nr RK/20-0759/-1K/ Meie 04.08.2020 nr 1.2-3/1969-2 Strateegia "Eesti 2035" eelnõu kooskõlastamine Täname kooskõlastamiseks esitatud strateegia „Eesti 2035“ eelnõu eest. Tegemist on olulise valdkondadeülese dokumendiga, mille eesmärk on seada riigi arengueesmärgid ning seeläbi suurendada inimeste heaolu. Tunnustame dokumendi koostajaid suure töö eest, mis on dokumendi valmimiseks tehtud. Samuti täname kaasamise, sisuka koostöö ja varasemalt saadetud ettepanekutega arvestamise eest. Soovime rõhutada, et „Eesti 2035“, mis on aluseks ja suuniseks kõigile järgmise 15 aasta jooksul väljatöötatavatele ja rakendatavatele valdkondlikele, kohaliku tasandi jm strateegilistele dokumentidele, peab sisaldama selget sõnumit läbivate/kesksete teemade (sh säästev areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus, regionaalareng, kliimaeesmärgid) arvestamise vajalikkuse kohta. Lisaks on läbivate/kesksete teemade arvestamise tagamiseks „Eesti 2035“ elluviimise raames esmajärjekorras vaja luua terviklik käsitlus, mis hõlmab kokkulepitud metoodikat, asjakohaseid juhiseid, tööriistu, koolitusi, toetavat nõustamist, koostööformaate, koordinatsiooni, järjepidevat arendust jms. „Eesti 2035“ on pikaajaline strateegia, milles endas tuleks samuti läbivaid teemasid käsitleda sama metoodika alusel nagu kõigis teisteski arengukavades ja strateegiates, s.t. konkreetse sekkumis- või tegevusvaldkonna olukorra analüüs läbiva teema vaatest, olulisemate kitsaskohtade, probleemide, ebavõrdsuse vms väljatoomine (lõhed sotsiaalsete rühmade olukorras, regionaalne mahajäämus jms); eesmärkide seadmine ja lahenduste väljapakkumine olukorra parandamiseks (muutus, mida soovitakse saavutada), näitajate valimine tulemuste mõõtmiseks ja sihttasemete seadmine, läbivasse teemasse panustamise tegevuste valik (lõhede vähendamiseks, mahajäämuse tasandamiseks vms), rakendamine, seire ja hindamine. „Eesti 2035“ strateegia praeguses tekstis on küll analüüsitud erinevate sotsiaalsete rühmade olukorda ja toodud välja ühiskonnas esinevaid lõhesid, sh soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja regionaalse tasakaalu aspektist. Puudu jääb aga erinevate sekkumiste raames eesmärkide seadmisest nende lõhede vähendamiseks ja valitud näitajad reeglina ei võimalda mõõta rakendatavate meetmete tulemuslikkust ühiskonnas eksisteerivate lõhede vähendamise osas (ehk panust seatud läbivate teemade eesmärkidesse). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Strateegia „Eesti 2035“ on mahukas dokument ning hõlmab Sotsiaalministeeriumi jaoks väga olulisi teemasid. Seetõttu soovime edastada veel parandus- ja muudatusettepanekuid, mille oleme koondanud kirja lisasse ning millega palume samuti arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Lisa_Eesti_2035_kooskõlastamine_SoM Jaanika Mastik 626 9113 [email protected] LISA Sotsiaalministeeriumi ettepanekud ja kommentaarid strateegia „Eesti 2035“ eelnõule 1) Arengukava eelnõus pööratakse varasematest versioonidest enam tähelepanu inimesele ja tema heaolu toetamisele. Siiski näeme, et eelnõu praeguses sõnastuses ei suhtuta kõikidesse ühiskonnagruppidesse võrdselt. Kooskõlastamisele saadetud versioonis kirjeldatakse inimest kui loovat ja ettevõtlikku ühiskonda aktiivselt panustajat, kes oma otsuseid ja valikuid elus ise teadlikult suunab. Juhime tähelepanu, et Eestis on ka nõrgemas olukorras ja haavatavaid inimesi, kes vajavad rohkem tuge selleks, et oma oskuste, soovide ja võimetega, aga ka võetud kohustuste (nt abivajava lähedase eest hoolitsemine) raames ühiskonda panustada. Kahjuks praeguses sõnastuses jääb mulje, et need, kes toimetulemiseks rohkem tuge vajavad, on ühiskonna passiivne osa, kes ei sobitu praeguse alajaotuse „Inimene“ kirjelduse alla. Palume kaotada eelnõus inimesi ebavõrdselt kohtlev sõnastus ning muuta alajaotuste „Inimene“ ja „Ühiskond“ sõnastust selliselt, et võrdselt oleksid väärtustatud kõik ühiskonnaliikmed ning vanemaealisi ja erivajadustega inimesi ei oleks käsitletud vaid „Ühiskonna“ alajaotuse juures. 2) Palume kaaluda dokumendi kaanel ja teistel sinistel vahelehtedel alumises servas inimesi kujutavate ikoonide (pildil lapsevankriga naine ning eraldiseisvalt mees) muutmist. Sama kujutist kasutatakse lk 4 alajaotuse „Inimene“ tähisena. Arvame, et Eesti praeguse ega ka järgmise 15 aasta strateegilise vaatega ei ole kooskõlas visuaal, mis seostab väikelapsed sel moel ainult naiste/emadega ja jätab mulje, et just naiste peamine roll ühiskonnas on seotud lastega. 3) Palume asendada arenguvajaduste kirjelduses (lk 7) „Hooldusvajadusega inimeste lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline eripära“ sõna eripära sõnaga erinevus või lõhe. 4) Arenguvajaduste kirjelduse alajaotuses „Ühiskond ja võimalused“ (lk 8) on varasem lause „Sidususe suurendamiseks on vaja kujundada inimeste väärtushinnanguid kõiki ühiskonnarühmi toetavaks ning mitmekesisust väärtustavaks“ asendatud lausega „Sidususe suurendamiseks on ka oluline, et ühiskonna iga liige tunneks end toetatuna ja väärtustatuna“. Palume naasta endise sõnastuse juurde, mis kannab endas selgemat riigipoolse tegutsemise, olukorra muutumisele aktiivselt kaasa aitamise vajadust. 5) Lk 7 viimase lõigu osas teeme ettepaneku siduda lahti üldhooldusteenuse eest tasumine keskmisest pensionist ning pühendada vanemaealiste vaesusele, mis on ELi kõrgeim, eraldi lõik. Eakate vaesus ning pensionide madal asendusmäär on oluliselt laiem ühiskondlik probleem kui pensioni piisavus hooldekodu koha eest tasumiseks. Pikaajalise hoolduse puhul on lahendamist vajavaks probleemiks see, et hooldekodus pakutava üldhooldusteenuse eest tuleb hooldataval või tema pereliikmel tasuda ca 80%, mis sageli käib inimestele või nende lähedastele üle jõu. Lisaks palume korrigeerida lauset „Samal ajal moodustab keskmine netovanaduspension keskmisest netopalgast 41% (2019. aastal).“ järgmiselt:  Keskmine netovanaduspension moodustab keskmisest netopalgast 41% (2019. aastal). 6) Palume vajaliku muutuse „ Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika eesti rahva kestlikkuse tagamiseks“ (lk 21) pealkirja täiendada järgmiselt:  Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika eesti rahva kestlikkuse ja heaolu tagamiseks. Sama muutuse sisuteksti viimast lauset palume korrigeerida ja täiendada järgmiselt:  Laste heaolu tagamiseks töötame välja lahendused, mis toetavad positiivset vanemlust ja aitavad ennetada laste väärkohtlemist, loome vanematele riiklikke teenuseid ja toetusi hõlmavad ühtsed info- ja suhtluskanalid, uuendame lastekaitsekorraldust ja erivajadusega laste tugisüsteemi, tagades laste vajaduste tervikliku hindamise ja toe pakkumise, töötame välja teenused kompleksprobleemidega lastele ning jätkame üleminekut perepõhisele hooldusele. 7) Teeme ettepaneku muuta lk 22 esimest lauset järgmiselt:  Laiendame erinevaid tõenduspõhiseid ennetus- ja sotsiaalprogramme, mis aitavad ära hoida ja vähendada koolikiusamist, töökohal kiusamist või ahistamist, lähisuhte- ja seksuaalvägivalda, samuti vähendada riskikäitumist, suurendada teadlikkust ning hoida ära äärmuslikku käitumist. 8) Palume kasutada lk 22 vajaliku muutuse „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimkeskselt“ sisutekstis tervise- ja sotsiaalteenuste asemel tervishoiu- ja sotsiaalteenused. 9) Palume lk 23 vajaliku muutuse „Parandame erivajadustega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning pikaajalise hoolduse süsteemi“ esimese lause mõte sisulisemalt lahti kirjutada. Hetkel on keeruline aru saada, mis tegevusi planeeritakse ja kes on sihtrühm. Samuti palume korrigeerida eelviimast ja viimast lauset järgmiselt:  Arendame hooldusteenuseid, mis võimaldavad saada hooldus- ja tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, investeerime taristu kaasajastamisse ning toetame tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamist sotsiaalsektoris. Selleks suurendame koolituste ja töökohapõhise õppe kaasabil pikaajalise hoolduse valdkonna töötajate hulka ning tõstame töötajate kvalifikatsiooni. 10) Dokumendi lisas 1 on muutuse „A.“ all (lk 34) toodud „Ühiskondlike hoiakute soodustamine põlvkondadevahelist solidaarsust väärtustavaks ning vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse toetamine (nt maksu- ja õigussüsteem, mis toetaks vanemaealiste tööturul jätkamist, vanemaealiste ulatuslikum panustamine vabatahtlikku tegevusse).“. Palume sõna solidaarsust asendada sõnaga sidusust. Lisaks palume tähelepanu pöörata, et see on üks väheseid kohti strateegias, kus on toodud näited, mida peaks olukorra parandamiseks tegema. See omakorda tekitab küsimuse, kas praegune õigusraamistik ei toeta vanemaealiste töötamist ning kas on tehtud otsused muuta maksusüsteemi vastavalt. 11) Dokumendi lisa 1 muutuse „E.“ osas (lk 35) palume täiendada viimast lauset järgmiselt:  Haigla- ja tervishoiuasutuste võrgu ning hoolekandeasutuste nüüdisajastamine. 12) Dokumendi lisa 1 muutuse „G.“ juures (lk 35) on ühe tegevusena toodud pensionireformi elluviimine jätkusuutliku pensionisüsteemi tagamiseks. Eespool sisutekstis (lk 23) on sotsiaalkaitse korralduse uuendamise all kirjas, et „Tagame pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu.“, see mõte peaks ka siin kajastuma. Seetõttu palume korrigeerida muutuse „G.“ juures toodud tegevuse sõnastust järgmiselt:  Pensionireformi elluviimine, et tagada jätkusuutlik pensionisüsteem ja pensionäride heaolu (sh soodustingimustel pensionide reformimine, tööandja pensioni soodustamine, inimeste finantsteadlikkuse parandamine). 13) Dokumendi lisa 1 muutuse „H.“ all (lk 36) palume täiendada „Pikaajalise hoolduse valdkonna tööjõu suurendamine (sh uute spetsialistide koolitamine, täiendkoolituste läbiviimine ja töökohapõhise õppe pakkumine)“ sõnastust järgmiselt:  Pikaajalise hoolduse valdkonna tööjõu suurendamine ja kvalifikatsiooni tõstmine (sh uute spetsialistide koolitamine, täiendkoolituste läbiviimine ja töökohapõhise õppe pakkumine). Mõõdikud: 14) Palume dokumendi lisa 2 sissejuhatava lõigu lauses „Kus vähegi võimalik, esitatakse andmed ka vanuse, soo, haridustaseme ning piirkonna kaupa“ välja tuua ka rahvuse/emakeele tunnus. 15) Palume lisada „Oskused ja tööturg“ teemale neljas mõõdik „Sooline palgalõhe“. 2019. aastal oli sooline palgalõhe Eestis Statistikaameti andmetel 17,1%. EL-tasandi võrdlust võimaldava Eurostati näitaja kohaselt oli sooline palgalõhe Eestis 2018. aasta esialgsetel andmetel 22,7%. 2035. aasta sihiks oleks asjakohane seada Statistikaameti andmete kasutamise korral 5%, Eurostati andmete kasumise korral aga 7%. 16) Arenguvajaduste kirjelduses on olulisemad lõhed erinevate ühiskonnarühmade vahel küll välja toodud, kuid näitajate alg- ja sihttasemete esitamisel neid arvesse võetud ei ole, samuti ei ole seatud sihte ühiskondlike lõhede vähendamiseks. Positiivseks erandiks on näitaja “Tervena elatud eluaastad“. Palume seal, kus asjakohane (nt tunnuse järgi lõhe kas suur või suurenev), lisada soo, vanuse ja rahvuse lõikes andmed näitajate algtasemetele ning seada sarnaselt mõõdikule „Tervena elatud eluaastad“ eesmärgid lõhede vähendamiseks erinevate ühiskonnarühmade olukorras. Näiteks, võttes arvesse, et 2018. aastal moodustasid mehed umbkaudu 75% vigastussurmade ohvritest on asjakohane ja oluline seada mõõdiku „vigastuste, mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ sihttasemele sooline mõõde, s.t. soopõhine eesmärk. Soolise mõõtme lisamine on soolise lõhe tõttu olukorras (kajastatud ka strateegia arenguvajaduste kirjelduses lk 7) kahtlemata asjakohane ja oluline ka mõõdiku „suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ puhul. Hoolduskoormuse sooliselt võrdsema jagamise toetamine on ka üks VV tegevuskava eelnõus märgitud tegevustest. Soolise mõõtme lisamine on asjakohane ka teiste mõõdikute puhul, mis käsitlevad olukorda, kus sooline lõhe on suur ja/või suurenev, mistõttu on meetmete valikul ja elluviimisel vajalik lisaks üldiste näitajate parandamisele vähendada ka soolist lõhet. Mõõdikute alg- ja sihttasemetes soolise mõõtme esitamine aitab paremini silme eest hoida ka soolise lõhe vähendamise vajadust. 17) Dokumendi lk 47 (mõõdikute lk 3) on elukeskkonna all ühe mõõdikuna toodud vigastussurmade arv 100 000 elaniku kohta. Palume korrigeerida sihttaset, hetkel on märgitud ≤31,7% – protsendimärk on üleliigne.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →