Riigikantselei
[email protected] Teie 12.06.2020 nr RK/20-0759/-1K/
Meie 04.08.2020 nr 1.2-3/1969-2
Strateegia "Eesti 2035" eelnõu kooskõlastamine
Täname kooskõlastamiseks esitatud strateegia „Eesti 2035“ eelnõu eest. Tegemist on olulise
valdkondadeülese dokumendiga, mille eesmärk on seada riigi arengueesmärgid ning seeläbi
suurendada inimeste heaolu. Tunnustame dokumendi koostajaid suure töö eest, mis on
dokumendi valmimiseks tehtud. Samuti täname kaasamise, sisuka koostöö ja varasemalt
saadetud ettepanekutega arvestamise eest.
Soovime rõhutada, et „Eesti 2035“, mis on aluseks ja suuniseks kõigile järgmise 15 aasta
jooksul väljatöötatavatele ja rakendatavatele valdkondlikele, kohaliku tasandi jm
strateegilistele dokumentidele, peab sisaldama selget sõnumit läbivate/kesksete teemade
(sh säästev areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus,
regionaalareng, kliimaeesmärgid) arvestamise vajalikkuse kohta. Lisaks on läbivate/kesksete
teemade arvestamise tagamiseks „Eesti 2035“ elluviimise raames esmajärjekorras vaja luua
terviklik käsitlus, mis hõlmab kokkulepitud metoodikat, asjakohaseid juhiseid, tööriistu,
koolitusi, toetavat nõustamist, koostööformaate, koordinatsiooni, järjepidevat arendust jms.
„Eesti 2035“ on pikaajaline strateegia, milles endas tuleks samuti läbivaid teemasid käsitleda
sama metoodika alusel nagu kõigis teisteski arengukavades ja strateegiates, s.t. konkreetse
sekkumis- või tegevusvaldkonna olukorra analüüs läbiva teema vaatest, olulisemate
kitsaskohtade, probleemide, ebavõrdsuse vms väljatoomine (lõhed sotsiaalsete rühmade
olukorras, regionaalne mahajäämus jms); eesmärkide seadmine ja lahenduste
väljapakkumine olukorra parandamiseks (muutus, mida soovitakse saavutada), näitajate
valimine tulemuste mõõtmiseks ja sihttasemete seadmine, läbivasse teemasse panustamise
tegevuste valik (lõhede vähendamiseks, mahajäämuse tasandamiseks vms), rakendamine,
seire ja hindamine. „Eesti 2035“ strateegia praeguses tekstis on küll analüüsitud erinevate
sotsiaalsete rühmade olukorda ja toodud välja ühiskonnas esinevaid lõhesid, sh soolise
võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja regionaalse tasakaalu aspektist. Puudu jääb aga
erinevate sekkumiste raames eesmärkide seadmisest nende lõhede vähendamiseks ja
valitud näitajad reeglina ei võimalda mõõta rakendatavate meetmete tulemuslikkust
ühiskonnas eksisteerivate lõhede vähendamise osas (ehk panust seatud läbivate teemade
eesmärkidesse).
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Strateegia „Eesti 2035“ on mahukas dokument ning hõlmab Sotsiaalministeeriumi jaoks väga
olulisi teemasid. Seetõttu soovime edastada veel parandus- ja muudatusettepanekuid, mille
oleme koondanud kirja lisasse ning millega palume samuti arvestada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: Lisa_Eesti_2035_kooskõlastamine_SoM
Jaanika Mastik 626 9113
[email protected]
LISA
Sotsiaalministeeriumi ettepanekud ja kommentaarid strateegia „Eesti 2035“ eelnõule
1) Arengukava eelnõus pööratakse varasematest versioonidest enam tähelepanu
inimesele ja tema heaolu toetamisele. Siiski näeme, et eelnõu praeguses sõnastuses
ei suhtuta kõikidesse ühiskonnagruppidesse võrdselt. Kooskõlastamisele saadetud
versioonis kirjeldatakse inimest kui loovat ja ettevõtlikku ühiskonda aktiivselt
panustajat, kes oma otsuseid ja valikuid elus ise teadlikult suunab. Juhime tähelepanu,
et Eestis on ka nõrgemas olukorras ja haavatavaid inimesi, kes vajavad rohkem tuge
selleks, et oma oskuste, soovide ja võimetega, aga ka võetud kohustuste (nt abivajava
lähedase eest hoolitsemine) raames ühiskonda panustada. Kahjuks praeguses
sõnastuses jääb mulje, et need, kes toimetulemiseks rohkem tuge vajavad, on
ühiskonna passiivne osa, kes ei sobitu praeguse alajaotuse „Inimene“ kirjelduse alla.
Palume kaotada eelnõus inimesi ebavõrdselt kohtlev sõnastus ning muuta alajaotuste
„Inimene“ ja „Ühiskond“ sõnastust selliselt, et võrdselt oleksid väärtustatud kõik
ühiskonnaliikmed ning vanemaealisi ja erivajadustega inimesi ei oleks käsitletud vaid
„Ühiskonna“ alajaotuse juures.
2) Palume kaaluda dokumendi kaanel ja teistel sinistel vahelehtedel alumises servas
inimesi kujutavate ikoonide (pildil lapsevankriga naine ning eraldiseisvalt mees)
muutmist. Sama kujutist kasutatakse lk 4 alajaotuse „Inimene“ tähisena. Arvame, et
Eesti praeguse ega ka järgmise 15 aasta strateegilise vaatega ei ole kooskõlas visuaal,
mis seostab väikelapsed sel moel ainult naiste/emadega ja jätab mulje, et just naiste
peamine roll ühiskonnas on seotud lastega.
3) Palume asendada arenguvajaduste kirjelduses (lk 7) „Hooldusvajadusega inimeste
lähedaste hoolduskoormus on Eestis ligikaudu 47 000 inimesel ning siin esineb sooline
eripära“ sõna eripära sõnaga erinevus või lõhe.
4) Arenguvajaduste kirjelduse alajaotuses „Ühiskond ja võimalused“ (lk 8) on varasem
lause „Sidususe suurendamiseks on vaja kujundada inimeste väärtushinnanguid kõiki
ühiskonnarühmi toetavaks ning mitmekesisust väärtustavaks“ asendatud lausega
„Sidususe suurendamiseks on ka oluline, et ühiskonna iga liige tunneks end toetatuna
ja väärtustatuna“. Palume naasta endise sõnastuse juurde, mis kannab endas
selgemat riigipoolse tegutsemise, olukorra muutumisele aktiivselt kaasa aitamise
vajadust.
5) Lk 7 viimase lõigu osas teeme ettepaneku siduda lahti üldhooldusteenuse eest
tasumine keskmisest pensionist ning pühendada vanemaealiste vaesusele, mis on ELi
kõrgeim, eraldi lõik. Eakate vaesus ning pensionide madal asendusmäär on oluliselt
laiem ühiskondlik probleem kui pensioni piisavus hooldekodu koha eest tasumiseks.
Pikaajalise hoolduse puhul on lahendamist vajavaks probleemiks see, et hooldekodus
pakutava üldhooldusteenuse eest tuleb hooldataval või tema pereliikmel tasuda ca
80%, mis sageli käib inimestele või nende lähedastele üle jõu.
Lisaks palume korrigeerida lauset „Samal ajal moodustab keskmine
netovanaduspension keskmisest netopalgast 41% (2019. aastal).“ järgmiselt:
Keskmine netovanaduspension moodustab keskmisest netopalgast 41%
(2019. aastal).
6) Palume vajaliku muutuse „ Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika eesti rahva
kestlikkuse tagamiseks“ (lk 21) pealkirja täiendada järgmiselt:
Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika eesti rahva kestlikkuse ja
heaolu tagamiseks.
Sama muutuse sisuteksti viimast lauset palume korrigeerida ja täiendada järgmiselt:
Laste heaolu tagamiseks töötame välja lahendused, mis toetavad positiivset
vanemlust ja aitavad ennetada laste väärkohtlemist, loome vanematele riiklikke
teenuseid ja toetusi hõlmavad ühtsed info- ja suhtluskanalid, uuendame
lastekaitsekorraldust ja erivajadusega laste tugisüsteemi, tagades laste
vajaduste tervikliku hindamise ja toe pakkumise, töötame välja teenused
kompleksprobleemidega lastele ning jätkame üleminekut perepõhisele
hooldusele.
7) Teeme ettepaneku muuta lk 22 esimest lauset järgmiselt:
Laiendame erinevaid tõenduspõhiseid ennetus- ja sotsiaalprogramme, mis
aitavad ära hoida ja vähendada koolikiusamist, töökohal kiusamist või
ahistamist, lähisuhte- ja seksuaalvägivalda, samuti vähendada riskikäitumist,
suurendada teadlikkust ning hoida ära äärmuslikku käitumist.
8) Palume kasutada lk 22 vajaliku muutuse „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused
inimkeskselt“ sisutekstis tervise- ja sotsiaalteenuste asemel tervishoiu- ja
sotsiaalteenused.
9) Palume lk 23 vajaliku muutuse „Parandame erivajadustega inimeste heaolu ja
ühiskondlikku aktiivsust ning pikaajalise hoolduse süsteemi“ esimese lause mõte
sisulisemalt lahti kirjutada. Hetkel on keeruline aru saada, mis tegevusi planeeritakse
ja kes on sihtrühm. Samuti palume korrigeerida eelviimast ja viimast lauset järgmiselt:
Arendame hooldusteenuseid, mis võimaldavad saada hooldus- ja
tugiteenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, investeerime taristu
kaasajastamisse ning toetame tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste
kasutamist sotsiaalsektoris. Selleks suurendame koolituste ja töökohapõhise
õppe kaasabil pikaajalise hoolduse valdkonna töötajate hulka ning tõstame
töötajate kvalifikatsiooni.
10) Dokumendi lisas 1 on muutuse „A.“ all (lk 34) toodud „Ühiskondlike hoiakute
soodustamine põlvkondadevahelist solidaarsust väärtustavaks ning vanemaealiste
inimeste ühiskondliku aktiivsuse toetamine (nt maksu- ja õigussüsteem, mis toetaks
vanemaealiste tööturul jätkamist, vanemaealiste ulatuslikum panustamine
vabatahtlikku tegevusse).“. Palume sõna solidaarsust asendada sõnaga sidusust.
Lisaks palume tähelepanu pöörata, et see on üks väheseid kohti strateegias, kus on
toodud näited, mida peaks olukorra parandamiseks tegema. See omakorda tekitab
küsimuse, kas praegune õigusraamistik ei toeta vanemaealiste töötamist ning kas on
tehtud otsused muuta maksusüsteemi vastavalt.
11) Dokumendi lisa 1 muutuse „E.“ osas (lk 35) palume täiendada viimast lauset järgmiselt:
Haigla- ja tervishoiuasutuste võrgu ning hoolekandeasutuste
nüüdisajastamine.
12) Dokumendi lisa 1 muutuse „G.“ juures (lk 35) on ühe tegevusena toodud
pensionireformi elluviimine jätkusuutliku pensionisüsteemi tagamiseks. Eespool
sisutekstis (lk 23) on sotsiaalkaitse korralduse uuendamise all kirjas, et „Tagame
pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse ja pensionäride heaolu.“, see mõte peaks ka siin
kajastuma. Seetõttu palume korrigeerida muutuse „G.“ juures toodud tegevuse
sõnastust järgmiselt:
Pensionireformi elluviimine, et tagada jätkusuutlik pensionisüsteem ja
pensionäride heaolu (sh soodustingimustel pensionide reformimine, tööandja
pensioni soodustamine, inimeste finantsteadlikkuse parandamine).
13) Dokumendi lisa 1 muutuse „H.“ all (lk 36) palume täiendada „Pikaajalise hoolduse
valdkonna tööjõu suurendamine (sh uute spetsialistide koolitamine, täiendkoolituste
läbiviimine ja töökohapõhise õppe pakkumine)“ sõnastust järgmiselt:
Pikaajalise hoolduse valdkonna tööjõu suurendamine ja kvalifikatsiooni
tõstmine (sh uute spetsialistide koolitamine, täiendkoolituste läbiviimine ja
töökohapõhise õppe pakkumine).
Mõõdikud:
14) Palume dokumendi lisa 2 sissejuhatava lõigu lauses „Kus vähegi võimalik, esitatakse
andmed ka vanuse, soo, haridustaseme ning piirkonna kaupa“ välja tuua ka
rahvuse/emakeele tunnus.
15) Palume lisada „Oskused ja tööturg“ teemale neljas mõõdik „Sooline palgalõhe“. 2019.
aastal oli sooline palgalõhe Eestis Statistikaameti andmetel 17,1%. EL-tasandi võrdlust
võimaldava Eurostati näitaja kohaselt oli sooline palgalõhe Eestis 2018. aasta
esialgsetel andmetel 22,7%. 2035. aasta sihiks oleks asjakohane seada Statistikaameti
andmete kasutamise korral 5%, Eurostati andmete kasumise korral aga 7%.
16) Arenguvajaduste kirjelduses on olulisemad lõhed erinevate ühiskonnarühmade vahel
küll välja toodud, kuid näitajate alg- ja sihttasemete esitamisel neid arvesse võetud ei
ole, samuti ei ole seatud sihte ühiskondlike lõhede vähendamiseks. Positiivseks
erandiks on näitaja “Tervena elatud eluaastad“. Palume seal, kus asjakohane (nt
tunnuse järgi lõhe kas suur või suurenev), lisada soo, vanuse ja rahvuse lõikes andmed
näitajate algtasemetele ning seada sarnaselt mõõdikule „Tervena elatud eluaastad“
eesmärgid lõhede vähendamiseks erinevate ühiskonnarühmade olukorras.
Näiteks, võttes arvesse, et 2018. aastal moodustasid mehed umbkaudu 75%
vigastussurmade ohvritest on asjakohane ja oluline seada mõõdiku „vigastuste,
mürgistuste ja teatavate muude välispõhjuste toime tagajärjel hukkunute arv 100 000
elaniku kohta“ sihttasemele sooline mõõde, s.t. soopõhine eesmärk. Soolise mõõtme
lisamine on soolise lõhe tõttu olukorras (kajastatud ka strateegia arenguvajaduste
kirjelduses lk 7) kahtlemata asjakohane ja oluline ka mõõdiku „suure
hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste
osakaal“ puhul. Hoolduskoormuse sooliselt võrdsema jagamise toetamine on ka üks
VV tegevuskava eelnõus märgitud tegevustest. Soolise mõõtme lisamine on
asjakohane ka teiste mõõdikute puhul, mis käsitlevad olukorda, kus sooline lõhe on
suur ja/või suurenev, mistõttu on meetmete valikul ja elluviimisel vajalik lisaks üldiste
näitajate parandamisele vähendada ka soolist lõhet. Mõõdikute alg- ja sihttasemetes
soolise mõõtme esitamine aitab paremini silme eest hoida ka soolise lõhe
vähendamise vajadust.
17) Dokumendi lk 47 (mõõdikute lk 3) on elukeskkonna all ühe mõõdikuna toodud
vigastussurmade arv 100 000 elaniku kohta. Palume korrigeerida sihttaset, hetkel on
märgitud ≤31,7% – protsendimärk on üleliigne.