dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Küsitlus

Sotsiaalministeerium · 4. august 2020
Viit
6-1/2372-1
Registreeritud
4. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kutsekoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Laste- ja perepoliitika
Sari
6-1 Laste- ja perepoliitika kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
6-1/2020
Vastutaja
Käthlin Mikiver (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. august 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf72 KB
  • 📎Koolipsühholoog, tase 7_AK.docx99 KB
  • 📎Koolipsühholoog, tase 8_AK.docx101 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Salome Virkus <[email protected]> Saadetud: 04.08.2020 13:34 Adressaat: Salome Virkus <[email protected]> Teema: Koolipsühholoog, tase 7 ja Koolipsühholoog, tase 8 kutsestandardite arvamusküsitlus Koolipsühholoog, tase 7 ja Koolipsühholoog, tase 8 kutsestandardite arvamusküsitlusKevadel 2020 kohtus koolipsühholoogi kutsestandardite töörühm ning töö tulemusena on valminud Koolipsühholoog, tase 7 ja Koolipsühholoog, tase 8 uuendatud kutsestandardite kavandid. Kutsestandardeid uuendati seoses 5-aastase kehtivuse tähtaja lõppemisega. Kutsestandardite kavandid leiate manusest. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks.Arvamusküsitluse eesmärk on tutvustada valminud kutsestandardeid laiemale kasutajaskonnale ning saada tagasisidet, mida arvestada kutsestandardite lõppkavandite koostamisel. Kutsestandardi eesmärk on kirjeldada olulised miinimumnõuded kutsealal töötamiseks. Kutsestandard koosneb kolmest osast: · A-osa kirjeldab tööd (on mõeldud selgituseks, mitte nõuete ja lävendi kehtestamiseks), · B-osas on kirjeldatud töö tegemiseks vajalikud kompetentsusnõuded ning · C-osas on esitatud kutsestandardi koostamise ja kinnitamisega seotud info. Kutsestandardite kavandid on koostanud: Ly Erg, Nõo Põhikool Triin Kahre, Eesti Psühholoogide Liit Eve Kikas, Tallinna Ülikool Karmen Maikalu, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kati Pajuman, Tallinna Reaalkool Astra Schults, Tartu Ülikool Kutsestandardite uuendamiseks analüüsis töörühm koolipsühholoogi tööd eesmärgiga välja selgitada, millised on selle kutse kõige olulisemad ja sagedamini täidetavad tööülesanded ning nende tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikud kompetentsid. Palume Teil kui antud valdkonna asjatundjal tutvuda Koolipsühholoog, tase 7 ja Koolipsühholoog, tase 8 kutsestandardite kavanditega ning vajadusel teha ettepanekuid nende parendamiseks. Märkused ja ettepanekud palume märkida kutsestandardites iga osa all olevasse vastavasse lahtrisse.Kutsestandardeid koos ettepanekutega ootame hiljemalt 31.augustiks 2020 e-posti aadressile . Kutsestandardi töörühm arutab tehtud ettepanekud läbi ning koostab lõpliku versiooni. Kutsestandardite lõppkavandid esitatakse kinnitamiseks Tervishoiu Kutsenõukogule. Põhjaliku kutsesüsteemi tutvustuse leiate meie kodulehelt Aitäh koostöö eest! Lugupidamisega Salome Virkus SA Kutsekoda Mustamäe tee 16, Tallinn +3726791759 KUTSESTANDARD Koolipsühholoog , tase 7 Kutsestandard on dokument , milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku ( EKR ) tase Koolipsühholoog , tase 7 7 A-osa TÖÖ KIRJELDUS A.1 Töö kirjeldus Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. 7. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus teiste erialade spetsialistidega. Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes või erapraksises. Konfidentsiaalsust nõudvateks tööalasteks tegevusteks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. Ettepanekud töö kirjelduse kohta A. 2 Tööosad A. 2 .1 Kontakti loomine ja hoidmine A. 2 .2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine A.2.3 Sekkumise läbiviimine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus A.3 Kutsealane ettevalmistus Koolipsühholoogil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Ettepanekud kutsealase ettevalmistuse kohta A.4 Enamlevinud ametinimetused Koolipsühholoog, psühholoog. Ettepanekud enamlevinud ametinimetuste kohta A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded peab koolipsühholoogil olema erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse . B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED B. 1 . Kutse struktuur Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused . B. 2 . Koolipsühholoogi üldoskused lähtub oma töös koolipsühholoogide kutse-eetikast; töötab oma kompetentsuse piirides, vajadusel kaasates ja tehes koostööd teiste spetsialistidega (nt kliiniline psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja); toetub empiiriliselt tõendatud teooriatele ja kasutab kontrollitud psühhomeetriliste omadustega meetodeid; reflekteerib ja hindab enda erialast tegevust, selgitab enesearengu vajadused ning kavandab tegevused enda arendamiseks; osaleb regulaarselt koolipsühholoogide kovisioonis , supervisioonis ja juhtumiaruteludes; kasutab sobivat suhtlemisviisi ja -tehnikaid, arvestades suhtluspartneri individuaalseid eripärasid (s.h kultuurilisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid); lahendab probleeme ja konflikte, kaasates kõiki osapooli; väljendab oma seisukohti kindlalt ja hinnanguvabalt, aktsepteerib enese ja teiste vajadusi; väljendab ennast nii kõnes kui kirjas struktureeritult, sisutihedalt ja sihtgrupile mõistetavalt; DigComp , algtase (Lisa 1); kasutab oma töös eesti keelt vähemalt tasemel B2, nõustamisel kasutatavat keelt tasemel C1 (Lisa 2). Ettepanekud üldoskuste kohta B. 3 Kompetentsid KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID B. 3 . 1 Kontakti loomine ja hoidmine EKR tase 7 Tegevusnäitajad: loob lapse ja tema tugivõrgustiku liikmetega juhtumi hindamise ja sekkumise läbiviimiseks empaatilise kontakti; selgitab välja pöördumise põhjuse, küsitledes osalejaid ja tutvudes asjakohase infoga; sõnastab esialgse probleemi, püstitab hüpoteesid ja planeerib hindamistegevuse; hoiab kontakti kogu hindamise ja sekkumise vältel, kohandades oma tegevusi, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine EKR tase 7 Tegevusnäitajad: hindab lapse tunnetusprotsesse, isiksuse omadusi, käitumist ja emotsionaalset seisundit, kasutades teste ja küsimustikke (lapsele, õpetajale, lapsevanemale), arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi; hindab vaatluse abil lapse käitumist ja vastasmõju eakaaslaste, õpetajate ja lapsevanematega, kasutades sobivaid tehnikaid, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi; viib läbi intervjuu juhtumiga seotud info kogumiseks, kasutades sobivaid tehnikaid, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi; seostab, analüüsib ja interpreteerib hindamise käigus saadud andmeid ja taustainfot, sh teiste spetsialistide hindamistulemusi, lähtudes esialgsetest hüpoteesidest; kontseptualiseerib juhtumi, sõnastab selgelt ja arusaadavalt sekkumist vajavad põhiprobleemid ja neid mõjutavad tegurid; annab juhtumiga seotud isikutele sobival viisil ja mahus tagasisidet. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 3 Sekkumise läbiviimine EKR tase 7 Tegevusnäitajad: planeerib sekkumised (individuaalne ja grupinõustamine, sh oskuste õpetamine, konsulteerimine), mis vastavad lapse vajadustele ning hindamistulemustele, kaasates vajadusel teisi spetsialiste; nõustab nii last kui ka teda ümbritseva tugivõrgustiku liikmeid ja viib läbi grupinõustamist, lähtudes lapse vajadustest ja olukorrast, kasutades selleks sobivaid nõustamistehnikaid ja -meetodeid; konsulteerib lapsevanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste ja haridusasutuse juhtkonda, lähtudes lapse vajadustest ja olukorrast; võrdleb sekkumiseelset ja -järgset olukorda ning hindab selle põhjal sekkumise tõhusust; analüüsib pärast sekkumist põhiprobleemide olemust, vajadusel korrigeerib juhtumi kontseptualiseeringut ning planeerib ja rakendab täiendavaid sekkumisi; toetab ja nõustab last, lapsevanemaid ja haridusasutuse personali psühhosotsiaalse kriisisekkumise erinevates etappides (sh kriisiennetus ja kriisijärgne tegevus), järgides kriisisekkumise põhimõtteid ja kehtestatud dokumente. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus EKR tase 7 Tegevusnäitajad: korraldab ja viib läbi haridusasutusele suunatud teavitus- ja ennetustegevusi (nt infomaterjalide koostamine, ettekanded, projektid, tugirühmad, teemapäevad), lähtudes sihtgrupi vajadusest; osaleb haridusasutuse arendustegevuses lapse vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ning lapse toetamiseks sobivate meetmete valikul . Ettepanekud töö osa kohta C -osa ÜLDTEAVE JA LISAD C.1 Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile Kutsestandardi tähis kutseregistris Täidab kutseregistri töötaja Kutsestandardi koostajad : Ly Erg, Nõo Põhikool Triin Kahre, Eesti Psühholoogide Liit Eve Kikas, Tallinna Ülikool Karmen Maikalu, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kati Pajuman, Tallinna Reaalkool Astra Schults, Tartu Ülikool Kutsestandardi kinnitaja Kutsenõukogu otsuse number Kutsenõukogu otsuse kuupäev K utsestandard kehti b kuni alates Kutsestandardi versioon i number Viide Ametite Klassifikaatorile ( IS CO 0 8) Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) C.2 Kutsenimetus võõrkeeles Inglise keeles School Psychologist C.3 Lisad Lisa 1 Keele osaoskuste tasemekirjeldused Lisa 2 DigComp KUTSESTANDARD Koolipsühholoog , tase 8 Kutsestandard on dokument , milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Kutsenimetus Eesti kvalifikatsiooniraamistiku ( EKR ) tase Koolipsühholoog , 8 8 A-osa TÖÖ KIRJELDUS A.1 Töö kirjeldus Koolipsühholoogi töö on haridusasutustes õppivate laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega, kaasates vajadusel teiste erialade spetsialiste. 8. taseme koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja juhib sekkumisi, töötab koostöövõrgustikus teiste erialade spetsialistidega. Teeb psühholoogiaalaseid uurimistöid ning viib läbi koolitusi, juhendab üliõpilasi ja teisi koolipsühholooge, osaleb eriala ja organisatsiooni arendustegevustes, samuti valdkonna poliitika planeerimises. Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes või erapraksises. Konfidentsiaalsust nõudvateks tööalasteks tegevusteks kasutab koolipsühholoog spetsiaalse sisustusega privaatset tööruumi. Koolipsühholoogi tööaeg on paindlik. Koolipsühholoog jaotab oma tööaega tööks klientidega, koostööks teiste spetsialistidega, tööks dokumentatsiooniga ja enesetäiendamiseks. Töö toimub pingelises keskkonnas. Koolipsühholoogi kutsealal on kaks kutset: koolipsühholoog, tase 7 ja koolipsühholoog, tase 8. Ettepanekud töö kirjelduse kohta A. 2 Tööosad A. 2 .1 Kontakti loomine ja hoidmine A. 2 .2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine A.2.3 Sekkumise läbiviimine A.2.4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus A.2.5 Juhendamine A.2.6 Koolitamine A.2.7 Koolipsühholoogiaalane uurimustöö A.3 Kutsealane ettevalmistus Koolipsühholoogil on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Ettepanekud kutsealase ettevalmistuse kohta A.4 Enamlevinud ametinimetused Koolipsühholoog, psühholoog. Ettepanekud enamlevinud ametinimetuste kohta A.5 Regulatsioonid kutsealal tegutsemiseks Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele nr 30 Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded peab koolipsühholoogil olema erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse . B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED B. 1 . Kutse struktuur Kutse taotlemisel tuleb tõendada kõik kompetentsid ja üldoskused . B. 2 . Koolipsühholoogi üldoskused lähtub oma töös koolipsühholoogide kutse-eetikast; töötab oma kompetentsuse piirides, vajadusel kaasates ja tehes koostööd teiste spetsialistidega (nt kliiniline psühholoog, psühhiaater, sotsiaaltöötaja, lastekaitsetöötaja); toetub empiiriliselt tõendatud teooriatele ja kasutab kontrollitud psühhomeetriliste omadustega meetodeid; reflekteerib ja hindab enda erialast tegevust, selgitab enesearengu vajadused ning kavandab tegevused enda arendamiseks; osaleb regulaarselt koolipsühholoogide kovisioonis , supervisioonis ja juhtumiaruteludes; kasutab sobivat suhtlemisviisi ja -tehnikaid, arvestades suhtluspartneri individuaalseid eripärasid (s.h kultuurilisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid); lahendab probleeme ja konflikte, kaasates kõiki osapooli; väljendab oma seisukohti kindlalt ja hinnanguvabalt, aktsepteerib enese ja teiste vajadusi; väljendab ennast nii kõnes kui kirjas struktureeritult, sisutihedalt ja sihtgrupile mõistetavalt; DigComp , algtase (Lisa 1); kasutab oma töös eesti keelt vähemalt tasemel B2, nõustamisel kasutatavat keelt tasemel C1 (Lisa 2). Ettepanekud üldoskuste kohta B. 3 Kompetentsid KOHUSTUSLIKUD KOMPETENTSID B. 3 . 1 Kontakti loomine ja hoidmine EKR tase 7 Tegevusnäitajad: loob lapse ja tema tugivõrgustiku liikmetega juhtumi hindamise ja sekkumise läbiviimiseks empaatilise kontakti; selgitab välja pöördumise põhjuse, küsitledes osalejaid ja tutvudes asjakohase infoga; sõnastab esialgse probleemi, püstitab hüpoteesid ja planeerib hindamistegevuse; hoiab kontakti kogu hindamise ja sekkumise vältel, kohandades oma tegevusi, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 2 Lapse arengut mõjutavate tegurite ja toimetuleku hindamine EKR tase 7 Tegevusnäitajad: hindab lapse tunnetusprotsesse, isiksuse omadusi, käitumist ja emotsionaalset seisundit, kasutades teste ja küsimustikke (lapsele, õpetajale, lapsevanemale), arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi; hindab vaatluse abil lapse käitumist ja vastasmõju eakaaslaste, õpetajate ja lapsevanematega, kasutades sobivaid tehnikaid, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi; viib läbi intervjuu juhtumiga seotud info kogumiseks, kasutades sobivaid tehnikaid, arvestades lapse vajadusi, arengu taset ja ümbritseva keskkonna iseärasusi; seostab, analüüsib ja interpreteerib hindamise käigus saadud andmeid ja taustainfot, sh teiste spetsialistide hindamistulemusi, lähtudes esialgsetest hüpoteesidest; kontseptualiseerib juhtumi, sõnastab selgelt ja arusaadavalt sekkumist vajavad põhiprobleemid ja neid mõjutavad tegurid; annab juhtumiga seotud isikutele sobival viisil ja mahus tagasisidet. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 3 Sekkumise läbiviimine EKR tase 7 Tegevusnäitajad: planeerib sekkumised (individuaalne ja grupinõustamine, sh oskuste õpetamine, konsulteerimine), mis vastavad lapse vajadustele ning hindamistulemustele, kaasates vajadusel teisi spetsialiste; nõustab nii last kui ka teda ümbritseva tugivõrgustiku liikmeid ja viib läbi grupinõustamist, lähtudes lapse vajadustest ja olukorrast, kasutades selleks sobivaid nõustamistehnikaid ja -meetodeid; konsulteerib lapsevanemaid, õpetajaid, tugispetsialiste ja haridusasutuse juhtkonda, lähtudes lapse vajadustest ja olukorrast; võrdleb sekkumiseelset ja -järgset olukorda ning hindab selle põhjal sekkumise tõhusust; analüüsib pärast sekkumist põhiprobleemide olemust, vajadusel korrigeerib juhtumi kontseptualiseeringut ning planeerib ja rakendab täiendavaid sekkumisi; toetab ja nõustab last, lapsevanemaid ja haridusasutuse personali psühhosotsiaalse kriisisekkumise erinevates etappides (sh kriisiennetus ja kriisijärgne tegevus), järgides kriisisekkumise põhimõtteid ja kehtestatud dokumente. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 4 Koolipsühholoogiaalane teavitamine ja arendustegevus EKR tase 8 Tegevusnäitajad: korraldab ja viib läbi haridusasutusele suunatud teavitus- ja ennetustegevusi (nt infomaterjalide koostamine, ettekanded, projektid, tugirühmad, teemapäevad), lähtudes sihtgrupi vajadusest; osaleb haridusasutuse arendustegevuses lapse vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ning lapse toetamiseks sobivate meetmete valikul ; osaleb koolipsühholoogia valdkonna arendamises ja poliitika kujundamises (nt osaleb töörühmades, aineühenduste juhtimisel). Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 5 Juhendamine EKR tase 8 Tegevusnäitajad: juhendab üliõpilaste koolipsühholoogiaalast praktikat ja teiste koolipsühholoogide tööd; viib läbi koolipsühholoogide kovisiooni või supervisiooni, juhtumiarutelusid jm. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 6 Koolitamine EKR tase 7 Tegevusnäitajad: analüüsib koolituse sihtrühma õpivajadusi, juhindudes valdkonna arengust; sõnastab koolituse eesmärgid ja õpiväljundid, koostab õppe- või koolituskavu, juhindudes õpetamise teaduslikest põhimõtetest ja sihtrühma õpivajaduse analüüsist; koostab koolitusmaterjalid, lähtudes valitud metoodikast, sihtrühmast ja koolituse eesmärkidest ja tuginedes asjakohastele allikatele; viib läbi kursusi, loenguid, seminare, töötubasid, e-õppekursusi jm koolitusi, lähtudes valdkonna teooriatest ja meetoditest; kujundab õppimist soodustava vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna; juhib õppeprotsessi, lähtudes õppekavast, sihtrühma vajadustest ja õppija individuaalsetest õppe-eesmärkidest; kogub kohaseid meetodeid kasutades tagasisidet õppeprotsessi kohta, analüüsib õpitulemusi ja planeerib edasisi tegevusi. Ettepanekud töö osa kohta B. 3 . 7 Koolipsühholoogiaalane uurimistöö EKR tase 8 Tegevusnäitajad: korraldab, kavandab ning teeb erialaseid uurimusi või osaleb uurimusprojektides, lähtudes uurimistöö metodoloogiast ning uurimuste tegemise eetikast ja laste uurimise iseärasustest; analüüsib andmeid, interpreteerib saadud tulemusi tõenduspõhiselt ning teeb põhjendatud järeldusi; rakendab uurimuses saadud tulemusi laste arengu toetamisel, kasutades sobivaid metoodikaid ja tehnikaid. Ettepanekud töö osa kohta C -osa ÜLDTEAVE JA LISAD C.1 Teave kutsestandardi koostamise ja kinnitamise kohta ning viide ametite klassifikaatorile Kutsestandardi tähis kutseregistris Täidab kutseregistri töötaja Kutsestandardi koostajad : Ly Erg, Nõo Põhikool Triin Kahre, Eesti Psühholoogide Liit Eve Kikas, Tallinna Ülikool Karmen Maikalu, Eesti Koolipsühholoogide Ühing Kati Pajuman, Tallinna Reaalkool Astra Schults, Tartu Ülikool Kutsestandardi kinnitaja Kutsenõukogu otsuse number Kutsenõukogu otsuse kuupäev K utsestandard kehti b kuni alates Kutsestandardi versioon i number Viide Ametite Klassifikaatorile ( IS CO 0 8) Viide Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule (EQF) C.2 Kutsenimetus võõrkeeles Inglise keeles School Psychologist C.3 Lisad Lisa 1 Keele osaoskuste tasemekirjeldused Lisa 2 DigComp
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel