Sotsiaalministri ....08.2020
käskkirjaga nr ….....
"Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni
pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega
0–15-aastastele lastele" muutmine" kinnitatud
toetuse andmise tingimused "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine
töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-
aastastele lastele"
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2020–31.12.2021
1. Tegevus 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“
Tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb
korraga mitu puudest põhjustatud raskust. Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada
inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime
taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob võimalused, et inimene saaks
tööturule suunduda või tööhõives jätkata.
Selleks, et parandada hõives osalemist toetavate meetmete (eelkõige sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse) kättesaadavust, suunatakse TAT-ga täiendavaid vahendeid nimetatud teenuse
pakkumiseks. Selle tulemusena saavad isikud tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti
lühenevad teenuse saamise ooteajad.
Tegevuse 2.1 raames osutatakse tööealistele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid:
• tegevusterapeudi teenus;
• loovterapeudi teenus;
• sotsiaaltöötaja teenus;
• psühholoogi teenus;
• eripedagoogi teenus;
• logopeedi teenus;
• füsioterapeudi teenus;
• kogemusnõustaja teenus;
• pere- või eriarsti konsulteeriv teenus;
• õe konsulteeriv teenus.
Rehabilitatsiooniteenuse korraldus
Teenuse osutamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juba välja töötatud ja rakendatud korra
kohaselt. Tööealistele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise korraldust on
detailselt kirjeldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.1
1 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-
rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20t%C3%B6%C3%B6ealisele%20inimesele
Kokkuvõtlikult: rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse
vajadust, nõustatakse isikut ja selgitatakse talle rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi.
Teenuse saamise käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu viia.
Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, grupis või
tema perele. Vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi
tulemuslikkust.
Sihtrühm
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühm on isik, kes vastab järgmistele kriteeriumitele:
1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);
2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2
tähenduses;
3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele
vanaduspensionile;
4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva
päästeteenistuja toetust;
5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.
Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust keskmise ja raske
puudega tööealistele isikutele.
Tabel 1. Tegevuse 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“
ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
Tööealistele sotsiaalse rehabilitatsiooni 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
teenuse osutamine vastavalt kliendi
puudele
Tabel 2. Tegevusega 2.1 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele“
seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2020 2021 Sihttase
kumulatiivne
(2023)
Väljundinäitaja Vähenenud töövõimega inimesed, kes on 2840 2556 11215
saanud töövõimereformi vahendusel
teenuseid
Tulemusnäitaja Töötavad vähenenud töövõimega inimesed, 85% 85% 85%
kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu
möödumisel alates töövõimereformi
vahendusel teenuste saamisest
Tulemusnäitaja Mittetöötavad vähenenud töövõimega 8% 8% 8%
inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu
möödumisel alates töövõimereformi
vahendusel teenuste saamisest
2
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööealistele nii individuaalselt kui grupis, välja
arvatud pere- või eriarsti teenus, mida osutatakse ainult individuaalselt. Ülaltoodud teenuste
täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu
maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse
maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.2
2. Tegevus 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutamine“
Kavandatud tegevus on suunatud nii raske ja sügava puudega kuni 15-aastastele lastele kui ka
nende hooldajatele.
Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise
eesmärk on toetada lapse eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses
õppimist ning suhtlemist oma eakaaslastega. Tegevusega parandatakse raske ja sügava
puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavust, kuna TAT
panustab täiendavate ressurssidega, millega tagatakse igasse maakonda sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutaja.
Tegevuse 2.2 raames osutatakse raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele järgmisi
rehabilitatsiooniteenuseid:
• tegevusterapeudi teenus;
• loovterapeudi teenus;
• sotsiaaltöötaja teenus;
• psühholoogi teenus;
• eripedagoogi teenus;
• logopeedi teenus;
• füsioterapeudi teenus;
• kogemusnõustaja teenus;
• pere- või eriarsti konsulteeriv teenus;
• õe konsulteeriv teenus.
Rehabilitatsiooniteenuse korraldus
Teenuse osutamine toimub Sotsiaalkindlustusameti juba välja töötatud ja rakendatud korra
kohaselt. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutamise korraldust on detailselt kirjeldatud Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.3
Kokkuvõtlikult on lapse ja hooldaja sammud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel
järgmised:
1) lapsel on eelnevalt määratud puude raskusaste;
2) hooldaja esitab Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse;
3) Sotsiaalkindlustusamet väljastab suunamisotsuse;
4) laps võib olla teenuse järjekorras kuni üks aasta;
2 http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf
3 http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-
rehabilitatsioon#Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenus%20lapsele
3
5) järjekorra saabumisel saadab Sotsiaalkindlustusamet hooldajale teate, et võib pöörduda
teenuseosutaja poole;
6) hooldaja pöördub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole ja lepib kokku teenuse
saamise aja;
7) laps saab teenust vastavalt rehabilitatsiooniplaanile;
8) teenuseosutaja koos hooldajaga hindab teenuse tulemuslikkust;
9) hooldaja annab teenuseosutajale kinnituse, milliseid teenuseid laps on saanud.
Sihtrühm
Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed.
Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust järgmiste puudeliikidega
lastele:
• raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue;
• sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue),
vaimupuue, muu.
Tabel 1. Tegevuse 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutamine“ ajakava
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
0–15-aastastele lastele sotsiaalse 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavuse
parandamine
Tabel 2. Tegevusega 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse osutamine“ seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2020 2021 Sihttase
kumulatiivne
(2023)
Väljundinäitaja Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste 2077 2235 8673
laste arv, kes on saanud sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust
Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust
nii individuaalselt kui grupis, välja arvatud pere- või eriarsti teenus, mida osutatakse ainult
individuaalselt. Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu
ja hinna ning ülevõetava tasu maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja
majutuskulude maksimaalse maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes
kalendriaastas ning hüvitamise tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi
hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 1.4
4 http://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6023/SOM_m66_lisa1.pdf
4
3. Tegevus 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“
Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse arendamine ja osutamine
TAT arendustegevuse toel luuakse Eestis võimekus osutada mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenust lapse enda keskkonnas ning tagatakse teenuse kättesaadavus üle Eesti sellistele lastele,
kelle elukoha kohaliku omavalitsuse üksuses puudub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
korraldus. Mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise raames toimub hooldajate
toetamine, nõustamine ja juhendamine ning uute oskuste õpetamine.
Alamtegevuse sisu
1. Rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, sh mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamine piirkondades, kus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavus on ebapiisav (nt
Hiiumaa, Läänemaa, Raplamaa, Valgamaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Ida-
Virumaa).
Teema ja meetodid:
• juhtumipõhised avatud dialoogi metoodika alustel pere- ja võrgustikukoosolekud
rehabiliteerimisel, mobiilsete meeskondade töökorraldus, rehabilitatsioonikohtumiste
korraldamine ja juhendamistegevused, keeruliste olukordade lahendamine rehabilitatsiooni
koostööprotsessis. Koolituse maht: 5 õppesessiooni (20 koolituspäeva, 8 tundi päev). Kaasatakse
Suurbritannia ja Põhjamaade koolitajaid. Igal koolitussessioonil viib koolitust ja treeningut läbi
vähemalt kaks koolitajat;
• töömeetodid: mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine sihtrühmale avatud
dialoogi metoodikal – lühiloengud, intensiivsed praktilised tegevused (harjutused), laste perede
kohtumissessioonide korraldamine, rollitegevused ja järjepidev juhtumipõhiste oskuste
treenimine. (Välis)koolitajapoolne supervisioon ja mentorlus.
2. Tegevusuuringu tegemine
Uuring hõlmab:
• lastega peresid, kes saavad rehabiliteerivaid teenuseid oma kogukonnas TAT projekti
raames teenust osutavatelt meeskondadelt;
Eesmärk: teenuse tulemuslikkuse, rahuolu, korraldusega seotud vajaduste väljaselgitamine.
• teenust osutavate meeskondade tegevusega toimuvat uuringut: meeskondade tegevuse
kaardistamine, avatud dialoogi põhimõtete ja meetodite rakendamine;
Eesmärk: teenuse korralduse aspektide analüüs, oluliste komponentide kirjeldamine, nende
tõhususe analüüs.
• juhendmaterjali koostamist (e-kogumik): avatud dialoogi meetodi ja põhimõtete ning
kogukonnatöö (elukohas osutatava teenuse) korralduse ülevaadete koostamine, sh teadusartiklid,
juhised, teenusekirjeldused, kogukonnatöö korralduse ja põhimõtete kirjeldused (juhend
alustavale meeskonnale).
Infopäevad
5
Infopäevade korraldamine hooldajatele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse etappidest ja sisust,
erinevate teenuste eesmärk ja tingimused.
Teavituskampaania
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sisu ning raske ja sügava puudega laste TAT raames
pakutavate arendus- ja tugiteenuste kasutamise kohta teavitusmaterjalide (videojuhised,
infolehed jne) väljatöötamine ja levitamine.
Sihtrühm
Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad.
Tabel 1. Tegevuse 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste
elluviimine“ ajakava
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr lõppkuupäev
kirjeldatud perioodil
1 Raske ja sügava puudega 0–15- 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
aastaste laste mobiilse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse arendamine
ja osutamine
2 Infopäevade korraldamine 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
hooldajatele
3 Teavitusmaterjalide väljatöötamine ja 01.01.2019–31.12.2022 01.01.2020–31.12.2021
levitamine
Tabel 2. Tegevusega 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste
elluviimine“ seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus 2020 2021 Sihttase
kumulatiivne
(2023)
Väljundinäitaja Mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni 0 4 4
arendamises ja osutamises osalevate
meeskondade arv
Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste 1 5 10
laste hooldajatele suunatud infopäevade
arv
Väljundinäitaja Hooldajate arv, kes on saanud vähemalt 312 335 1301
ühte puuetega laste tugiteenust ühe
puudega lapse kohta
Tulemusnäitaja Osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu 20% 20% 20%
ja/või puuetega laste tugiteenuse
saamise algust on tööturul
6
KINNITATUD
sotsiaalministri ….. 08.2020
käskkirjaga nr …..
Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning
raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele
Abikõlblikkuse periood
01.01.2019–31.12.2022
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Sotsiaalkindlustusamet
SISUKORD
MÕISTED ............................................................................................................................................................................. 3
1. TAT KIRJELDUS............................................................................................................................................................ 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ................................................................................................................................................. 4
1.1.1. PRIORITEETNE SUUND ..................................................................................................................................................... 4
1.1.2. PRIORITEETSE SUUNA ALAEESMÄRK ................................................................................................................................... 4
1.1.3. MEETME NIMETUS ......................................................................................................................................................... 4
1.1.4. MEETME EESMÄRK......................................................................................................................................................... 4
1.2. TAT ............................................................................................................................................................................ 5
1.2.1. TAT EESMÄRK............................................................................................................................................................... 5
1.2.2. TAT TULEMUS ................................................................................................................................................................... 5
1.2.3. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .......................................................................................................................................... 5
1.2.4. EELARVE ........................................................................................................................................................................... 7
1.2.5. SIHTRÜHMAD................................................................................................................................................................ 7
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................... 8
2.1. SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE OSUTAMINE TÖÖEALISTELE .............................................................................................. 8
2.2. RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA 0–15-AASTASTELE LASTELE SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE OSUTAMINE ...................................... 9
2.3. RASKE JA SÜGAVA PUUDEGA 0–15-AASTASTE LASTE SOTSIAALSE REHABILITATSIOONI TEENUSE ARENDAMINE NING HOOLDAJATELE SUUNATUD
TUGI- JA TEAVITUSTEGEVUSTE ELLUVIIMINE ..................................................................................................................................... 10
3. NÄITAJAD ................................................................................................................................................................. 11
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ............................................................................ 12
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................... 14
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................... 14
7. TAT RAKENDAMINE ....................................................................................................................................................... 16
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 16
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ........................................................................................................................................................ 16
7.3. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................. 17
7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................................ 17
7.5. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................................. 18
7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ....................................................................................... 18
7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ..................................................................................................................................................... 19
Mõisted
Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline, psüühiline või sotsiaalne kõrvalekalle ning kelle
iseseisev toimetulekuvõime ei ole piisav, sh puude või puude riskiga inimene.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega, osalise või puuduva
töövõimega tööealisele inimesele, vanaduspensioniealisele inimesele ning puudega lapsele. Sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse eesmärgid sihtrühmiti on järgmised:
toetada lapse eakohast arengut ja toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja suhtlemist
eakaaslastega;
toetada ja parandada tööealise inimese iseseisvat toimetulekut ja töövõime taastamist, soodustada
töötamist või tööle asumist ning suurendada ühiskonnas osalemise võimalusi;
toetada vanaduspensioniealise inimese iseseisvat toimetulekut ja suurendada ühiskonnas osalemise
võimalusi.
Vähenenud töövõimega isik on isik,
- kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
- kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas isik,
kelle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidusgrupp on loetud vastavaks püsivale
töövõimetusele, või
- kellele on määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel.
Puue – inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või
kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab
ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Puude raskusaste võib lähtuvalt kõrvalabi,
juhendamise või järelevalve vajadusest olla sügav, raske või keskmine. Puue määratakse puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud korras.
Raske puue – seisund, mille korral inimene vajab puudest tulenevalt igal ööpäeval kõrvalabi,
juhendamist või järelevalvet.
Sügav puue – seisund, mille korral inimene vajab puudest tulenevalt pidevat ööpäevaringset kõrvalabi,
juhendamist või järelevalvet.
Toetuse andmise tingimused on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1
alusel.
1. TAT kirjeldus
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud.
Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna
töövõime vähenemine on pidurdunud.
Rakenduskava tulemusindikaatorid:
osalejad, kes 6 kuud pärast lapsehoiu või puuetega laste tugiteenuse saamise algust on tööturul;
töötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on säilitanud oma töökoha 12 kuu möödumisel alates
töövõimereformi vahendusel teenuste saamist;
mittetöötavad vähenenud töövõimega inimesed, kes on liikunud hõivesse 12 kuu möödumisel alates
töövõimereformi vahendusel teenuste saamist.
1.1.3. Meetme nimetus
TAT panustab:
meetme 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse
vähendamiseks“ tegevusse 2.1.1 „Hoiuteenuste ning hoius, hariduses ja rehabilitatsioonis osalemist
võimaldavate tugiteenuste (tugiisik, transport) arendamine ja pakkumine suure hooldusvajadusega
ning raske ja sügava puudega 0–17-aastastele lastele ning tööandjate töö-, pere- ja eraelu
ühildamise alase teadlikkuse tõstmine“;
meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ tegevusse 3.1.1 „Töövõime
toetamise reformi sihtrühmale tööturuteenuste ja neid toetavate teenuste arendamine, juurutamine ja
osutamine, et säilitada töökohta või leida uut tööd“.
1.1.4. Meetme eesmärk
Lapsehoiu või puudega laste hoiu- ja tugiteenuseid saanud hooldajate osalemine tööturul on suurenenud.
Tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste
edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile
jäämise ärahoidmine. Töövõime toetamise skeemi jätkusuutlikkuse tagamine.
1.2. TAT
1.2.1. TAT eesmärk
Parandada raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse kättesaadavust ja arendada välja uued teenused ning vähendada vanemate
hoolduskoormust ja tööhõives osalemise takistusi.
Suurendada tööealiste (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani) vähenenud töövõimega
inimeste osalemist tööturul.
1.2.2. TAT tulemus
Paranenud on hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele suunatud
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kättesaadavus. Teenuse kättesaadavuse tulemusel on loodud
eeldused hooldusvajadusega raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajate osaluse
suurenemisele tööturul.
Sotsiaalne rehabilitatsioon on tööealistele (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani)
vähenenud töövõimega inimestele kättesaadav, paranenud on nende igapäevane toimetulek, mis
loob eeldused tööturule suunduda või tööturul osaleda.
1.2.3. TAT vajalikkuse põhjendus
Aastatel 2008–2017 on osalise või puuduva töövõimega või püsivalt töövõimetuks tunnistatud inimeste
arv kasvanud ligi 1,5 korda – kui 2008. aastal oli sihtrühma suurus 74 400, siis 2017. aastal suurenes
see arv 110 400-ni (kasv 7,2%-lt 11,3%-ni tööealisest rahvastikust vanuses 15–74 aastat).1 Puudega
inimesed moodustasid tööealisest elanikkonnast 2018. aastal 9,7% (95 000) ning nende osakaal
tööealisest elanikkonnast on üheksa aastaga kasvanud 2,7 protsendipunkti. Keskmise või raske puudega
tööealisi 15–74-aastaseid inimesi oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel
veidi üle 88 000. Neist enamiku (umbes 71%) moodustasid vanemaealised (vanuses 50–74 eluaastat),
23% olid 25–49-aastased ning 5% 15–24-aastased.2 Keskmise ja raske puudega vanemaealistest
inimestest ca pooltel on tuvastatud ka töövõime vähenemine, 25–49-aastaste seas on suurel osal
inimestest lisaks puudele tuvastatud ka osaline või puuduv töövõime või püsiv töövõimetus. Puudega,
osalise või puuduva töövõimega ning püsivalt töövõimetud inimesed on ühiskonnas üks haavatavamaid
sihtrühmi, kelle igapäevane toimetulek sõltub suurel määral töövõimetuspensionist, töövõimetoetusest
või puudetoetusest. Vähenenud töövõimega inimesed soovivad töötada, kuid nende tööpuuduse määr
(2017. a 13,4%) ületab täieliku töövõimega inimeste tööpuudust (5%) enam kui kaks korda.
Koos rahvastiku vananemisega suureneb ka erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas, kuna vanuse
kasvades on tõenäolisem tervisenäitajatest põhjustatud erivajaduste tekkimine. 01.01.2018 seisuga oli
Eestis veidi üle 156 700 ametliku puude raskusastmega inimese3 ehk umbes iga kaheksas inimene oli
kehtiva puude raskusastmega. Puudega inimeste seas on kiiremini kasvanud just puudega laste arv
(1,89 korda perioodil 2010–2018, s.o 6791-lt 12 819-le), mis on nende osatähtsust puudega inimeste
seas perioodil 2010–2018 suurendanud 5,6%-lt 8,2%-le.4
Vähenenud töövõimega inimeste aktiivsete tööturuteenuste kasutamise määr on kõrgem kui Eesti
Töötukassa tavaklientide puhul. Ühe kuu keskmine aktiivsete meetmete kasutamise määr (v.a
vähenenud töövõime) oli 2017. aastal 34,8% (2016. aastal 33,4%) ja vähenenud töövõimega inimestel
1
Eesti Statistikaamet. Tööealiste hõiveseisund puudelisuse ja töövõime ning vanuserühma järgi http://andmebaas.stat.ee/ 23.10.2018
2
Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused
3
Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused
4
Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused
48% (2016. aastal 46,8%). Tööealisest elanikkonnast vajab aastas keskmiselt 5000 inimest sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust (sh keskmise puudega 1687 ja raske puudega 2251 inimest).5 Selleks, et
valmistada ette vähenenud töövõimega või keskmise ja raske puudega inimeste liikumist tööturule, on
vajalik pakkuda neile sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse abil
toetatakse inimese võimalikult iseseisvat elamist, võimetekohase hariduse ja tööks vajalike oskuste
omandamist ning võimetekohasele tööle asumise eelduste loomist.
Samal ajal ei ole osa hõives osalemist toetavaid meetmeid (eriti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus)
soovitud mahus kättesaadavad. Käesoleva TAT raames pakutav tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitu puudega seotud raskust.
Rehabilitatsiooni eesmärk on õpetada ja arendada inimese igapäevaelu oskusi, suurendada tema
osalust ühiskonnaelus ja arendada töövõime taastamise eeldusi. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus loob
võimalused, et inimene saaks tööturule suunduda või tööhõives jätkata. TAT võimaldab suunata
täiendavaid vahendeid nimetatud teenuse pakkumiseks. Selle tulemusena saab klient tarbida teenuseid
suuremas mahus, samuti lühenevad teenuse saamise ooteajad.
2017. aastal osutati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust Sotsiaalkindlustusameti andmetel umbes
15 800 inimesele ja kokku tasuti selle eest ligi 8,5 miljonit eurot. Suurima osa (54%) ehk umbes
8500 inimest moodustasid rehabilitatsiooniteenuse saajatest lapsed (vanuses 0–17 eluaastat). Puudega
tööealisi inimesi (vanuses 18–64 eluaastat) oli rehabilitatsiooniteenuse saajate hulgas 9% ehk umbes
1400 inimest ning puudega eakaid (65-aastased ja vanemad) 19% ehk umbes 3000 inimest. Lisaks
osutati teenust umbes 2800 psüühilise erivajadusega täisealisele ning ligi 190 alaealisele õigusrikkujale.
Rehabilitatsiooniteenusele kulunud vahenditest 58%, s.o 4,9 miljonit eurot moodustasid puudega lastele
osutatud rehabilitatsiooniteenused.
Puudega tööealistele osutati sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust veidi rohkem kui 560 000 euro ulatuses
ja eakatele umbes 1,1 miljoni euro ulatuses (vastavalt 7% ja 13% rehabilitatsiooniteenustele kulunud
vahenditest). Ülejäänud osa ehk ligi 1,9 miljonit eurot moodustasid psüühilise erivajadusega inimestele
ja alaealistele õigusrikkujatele osutatud rehabilitatsiooniteenused.6
Raske ja sügava puudega 0–15-aastastel lastel on suur hooldusvajadus, mis väljendub nii neile vajalike
teenuste ampluaas ja mahus kui ka laste hooldajatel (peamiselt vanemad) lastele teenuste igakülgseks
tagamiseks kuluvas ajas.
31.08.2018 seisuga7 on sihtrühma suurused veidi muutunud:
Puudega lapsed, kes Teenust saama
on 05.09.2018 seisuga suunatud laste
Puudega teenust saama osakaal puudega
Puude raskusaste laste arv suunatud lastest
Raske 7311 3951 54%
Sügav 666 413 62%
5
Sotsiaalkindlustusameti andmetel
6
Sotsiaalkindlustusamet, 2018. Sotsiaalministeeriumi arvutused
7
Alus: 2018_08_puue_seisuga_07092018, SK_aruanne_05092018
Samas toob puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring8 välja, et sellese puudegruppi
kuuluvad suure hooldusvajadusega lapsed ei saa vajalikke teenuseid piisavas mahus. Erinevate
teenuste (tugiisik, sotsiaaltransport, lapsehoid, sotsiaaltöötaja nõustamine, rehabilitatsiooniplaaniga
seonduv juhendamine, füsioterapeut, logopeed, eripedagoog, psühholoog, kogemusnõustaja) vajajatest
on seda saanud piisavalt kasutada väga vähesed (reeglina alla veerandi). Olukord on mõnevõrra parem
logopeedi, eripedagoogi ja psühholoogi teenusega (teenust on piisavalt saanud kasutada alla poole
vajajatest) ning sotsiaaltöötaja nõustamise ja rehabilitatsiooniplaaniga seonduva juhendamisega
(teenust on piisavalt saanud üle poole vajajatest).
Eespool viidatud uuringu kohaselt on puudega laste peamised takistused sotsiaalteenuste saamisel
järgmised: ettenähtud teenuste liiga väike maht (27–31%), teenuste kättesaadavus ei ole piisav, järjekord
on liiga pikk (25–29%) ja teenuse saamisega seotud asjaajamine on liiga keerukas (22–25%). Need
takistused kehtivad kõikide puude raskusastmete puhul.
Peale selle on probleemiks hooldajate hoolduskoormus. 2017. aastal tehtud puudega lastega perede
toimetuleku ja vajaduste uuringu kohaselt on puudega lapse eest peamiselt hoolitsevaks isikuks lapse
vanem (95–97% juhtudest), enamasti ema (90–92%). Kolmandik puudega last hooldavatest vanematest
(emadest) ei tööta. Vanemate töötuse määr (7–9%) ületab 25–54-aastaste Eesti naiste Eesti keskmist
(6,4%). Valdavaks mittetöötamise põhjuseks on vajadus hoolitseda lapse eest või sobiva, lapse
hooldamisvajadust arvestava töö puudumine. Sellest johtuvalt on puudega lastega perede majanduslik
toimetulek oluliselt halvem: vaid 19–26% neist tajub, et tuleb hõlpsalt toime, kõikide lastega perede
hulgas on selliseid peresid 40–51%. Puudega lapse vanema vajadus lisaabi järele on seotud lapse puude
raskusastmega. Kui keskmise puudega laste vanematest vajab lisaabi 24–30%, siis lisaabi vajadus on
raske puudega laste vanematest 40–46% ja sügava puudega laste vanematest 47–65%.
Võib eeldada, et naised saavad proportsionaalselt teenustest rohkem kasu ja neid jõuab rohkem
tööhõivesse. Üksnes rahalistele toetustele keskenduv abistamine ei toeta riskigruppide võimalusi tööturul
osaleda ning suurendab inimeste sõltuvust kohaliku omavalitsuse või riigi pakutavast rahalisest abist.
Seetõttu on vaja parandada juurdepääsu kvaliteetsetele, jätkusuutlikele ja taskukohastele teenustele,
suurendades nende mahtu, integreeritust ja kättesaadavust.
1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 12 107 000 69,07%
2 Riiklik kaasfinantseering 5 422 412 30,93%
3 Omafinantseering 0 0
4 Eelarve kokku 17 529 412 100%
1.2.5. Sihtrühmad
Vähenenud töövõimega isik:
1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);
2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele
vanaduspensionile;
8
http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/puuetega_lastega_perede_toimetuleku_uuringu_raport_loppversioon_
par_28.02.18.pdf
4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja
toetust ning
5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.
Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad.
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
2.1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele
Käesoleva tegevuse raames osutatakse tööealistele järgmisi rehabilitatsiooniteenuseid:
tegevusterapeudi teenus
loovterapeudi teenus
sotsiaaltöötaja teenus
psühholoogi teenus
eripedagoogi teenus
logopeedi teenus
füsioterapeudi teenus
kogemusnõustaja teenus
pere- või eriarsti konsulteeriv teenus
õe konsulteeriv teenus.
Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu
maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse
maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 19 .
Rehabilitatsiooniteenuse osutamine näeb välja järgmiselt:
sihtrühma hulka kuuluv isik esitab Sotsiaalkindlustusametile rehabilitatsiooniteenuse taotluse;
taotluse esitamise järel hinnatakse isiku rehabilitatsiooniteenuse vajadust, isikut nõustatakse ja talle
selgitatakse rehabilitatsiooniteenuse eesmärke ja võimalusi. Tööealiste isikute puhul teeb esmase
teenusevajaduse hindamise Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja;
seejärel liigub isik teenust saama juhtumikorraldaja koostatud tegevuskava või varem koostatud
programmi alusel, keerukamate juhtumite puhul koostab rehabilitatsioonimeeskond isikliku
rehabilitatsiooniplaani. Teenuse käigus juhendatakse isikut, kuidas planeeritud tegevusi paremini ellu
viia. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse rehabilitatsiooniteenuseid kas individuaalselt, grupis või
tema perele;
vajaduse korral tehakse vahehindamisi ja hinnatakse rehabilitatsiooniprotsessi tulemuslikkust.
2.1.1. Sihtrühm
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühmaks on isik:
1) kes on tööealine (alates 16. eluaastast kuni vanaduspensionieani);
2) kellel ei ole tuvastatud sügav puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses;
3) kes ei ole jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegsele
vanaduspensionile;
9
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1131/2201/8011/maaruse%20nr%2066_Lisa%201.pdf#
4) kes ei saa päästeteenistuse seaduse §-s 19 sätestatud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja
toetust;
5) kellele ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust.
Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust keskmise ja raske puudega
tööealistele isikutele.
2.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2019–31.12.2022
2.1.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
2.2. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamine
Lastele suunatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eesmärk on toetada lapse eakohast arengut ja
toimetulekut, soodustada haridusasutuses õppimist ja eakaaslastega suhtlemist. Käesoleval ajal ei ole
kahjuks võimalik igas maakonnas pakkuda sihtrühmale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, kuna
puuduvad vajalikud ressursid. TAT võimaldab suunata täiendavaid vahendeid rehabilitatsiooniteenuse
pakkumiseks. Selle tulemusena saab klient tarbida teenuseid suuremas mahus, samuti lühenevad
teenuse saamise ooteajad.
Käesoleva tegevuse raames osutatakse raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele järgmisi
rehabilitatsiooniteenuseid:
tegevusterapeudi teenus
loovterapeudi teenus
sotsiaaltöötaja teenus
psühholoogi teenus
eripedagoogi teenus
logopeedi teenus
füsioterapeudi teenus
kogemusnõustaja teenus
pere- või eriarsti konsulteeriv teenus
õe konsulteeriv teenus.
Ülaltoodud teenuste täpsem sisu on esitatud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 66
„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hinna ning ülevõetava tasu
maksimaalse suuruse ühes aastas ja arvestamise korra, sõidu- ja majutuskulude maksimaalse
maksumuse õigustatud isiku ja õigustatud isiku saatja kohta ühes kalendriaastas ning hüvitamise
tingimused ja korra ning rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumide kehtestamine“ lisas 110.
Rehabilitatsiooniteenuse osutamine näeb välja järgmiselt:
kui lapsele on määratud puude raskusaste, esitab hooldaja rehabilitatsiooniteenuse taotluse
Sotsiaalkindlustusametile, kes väljastab suunamisotsuse;
10
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1131/2201/8011/maaruse%20nr%2066_Lisa%201.pdf#
järjekorras (võib olla kuni üks aasta) teenusekoha saamise korral saadab Sotsiaalkindlustusamet
hooldajale teate, et võib pöörduda teenuseosutaja poole;
hooldaja pöördub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja poole, et leppida kokku teenuse
saamise aeg;
rehabilitatsiooniplaani alusel teenuse osutamise käigus hindab teenuseosutaja koos hooldajaga
ühtlasi teenuse tulemuslikkust.
2.2.1. Sihtrühm
Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed.
Käesoleva TAT raames osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust järgmiste puudeliikidega lastele:
raske nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue), vaimupuue;
sügav kuulmispuue, liikumispuue, liitpuue, nägemispuue, psüühikahäire (v.a vaimupuue),
vaimupuue, muu.
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2019–31.12.2022
2.2.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
2.3. Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine
Käesoleval ajal on hooldajad liigselt hõivatud hooldatavate (0–15-aastased raske ja sügava puudega
lapsed) hooldamisega ning suur hoolduskoormus takistab neil aktiivselt ühiskonna- ja tööelus osaleda.
TAT tegevused annavad hooldajatele rohkem võimalusi osaleda tööturul. TAT arendustegevuse toel
luuakse Eestis võimekus osutada mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lapse enda keskkonnas
ning tagatakse teenuse kättesaadavus üle Eesti lastele, kelle elukoha kohaliku omavalitsuse üksuses
puudub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korraldus. Mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamise raames toimub hooldajate toetamine, nõustamine ja juhendamine ning uute oskuste
õpetamine. Samuti antakse tegevuste raames hooldajatele nõu ja infot, kuidas paremini ühitada tööd,
hooldamist jms.
Täpsemalt tehakse järgmisi alategevusi:
rehabilitatsioonimeeskondade koolitus, sh mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine
piirkondades, kus teenuse kättesaadavus on ebapiisav. Lisaks valmib uuring, mis toetab mobiilse
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise jätkusuutlikkust Eestis (e-kogumik, mis koondab
analüüsi ning tõenduspõhise alus- ja õppematerjali);
infopäevad, teavituskampaaniad (videojuhised, infolehed jne), et parandada hooldajate oskusi ja
teadmisi, kuidas ühitada tööd, hooldust jt.
2.3.1. Sihtrühm
Raske ja sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad.
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2019–31.12.2022
2.3.3. Tegevuse elluviija
Sotsiaalkindlustusamet
3. Näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase
(2013) (2018) (2023)
Rakenduskava Vähenenud töövõimega inimesed, 0 0 11 215 Tegevuse 2.1
väljundinäitajad kes on saanud töövõimereformi (meetmes (meetme tulemusnäitaja
vahendusel teenuseid kokku 31 s kokku
420) 57 300) Näitaja täitmisse
panustavad lisaks
käesolevale TAT-
le Eesti
Töötukassa ja
Sotsiaalministeeri
umi elluviidavad
meetme tegevuse
3.1.1 TAT-d.
Rakenduskava Hooldajate arv, kes on saanud 0 0 1301 Tegevuse 2.3
väljundinäitajad vähemalt ühte puuetega laste (meetmes (meetme tulemusnäitaja
tugiteenust ühe puudega lapse kokku 2 s kokku
kohta 400) 3 200) Näitaja täitmisse
panustab lisaks
käesolevale TAT-
le
Sotsiaalministeeri
umi elluviidav
meetme tegevuse
2.1.1 TAT.
TAT-spetsiifilised Tegevus 2.1. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine tööealistele
väljundinäitajad
Vähenenud töövõimega inimesed, 0 0 11 215 Panustab otseselt
kes on saanud töövõimereformi rakenduskava
vahendusel teenuseid väljundinäitajasse
TAT-spetsiifilised Tegevus 2.2. Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse
väljundinäitajad rehabilitatsiooni teenuse osutamine
Raske ja sügava puudega 0–15- 0 0 8673
aastaste laste arv, kes on saanud
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust
TAT-spetsiifilised Tegevus 2.3. Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni
väljundinäitajad teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine
Mobiilse sotsiaalse 0 0 4
rehabilitatsiooni arendamises ja
osutamises osalevate
meeskondade arv
Raske ja sügava puudega 0–15- 0 0 10
aastaste laste hooldajatele
suunatud infopäevade arv
Hooldajate arv, kes on saanud 0 0 1301 Panustab otseselt
vähemalt ühte puuetega laste (meetmes (meetme rakenduskava
tugiteenust ühe puudega lapse kokku 2 s kokku 3 väljundinäitajasse
kohta 400) 200)
Rakenduskava Tegevus 2.1
tulemusnäitajad
Töötavad vähenenud töövõimega 85% 85% 85% Panustab otseselt
inimesed, kes on säilitanud oma rakenduskava
töökoha 12 kuu möödumisel tulemusnäitajasse
alates töövõimereformi
vahendusel teenuste saamist
Mittetöötavad vähenenud 8% 8% 8% Panustab otseselt
töövõimega inimesed, kes on rakenduskava
liikunud hõivesse 12 kuu tulemusnäitajasse
möödumisel alates
töövõimereformi vahendusel
teenuste saamist
Rakenduskava Tegevus 2.3
tulemusnäitajad
Osalejad, kes 6 kuud pärast 27% 20% 20% Panustab otseselt
lapsehoiu ja/või puuetega laste rakenduskava
tugiteenuse saamise algust on tulemusnäitajasse
tööturul
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Toetuse andmise tingimused (TAT) mõjutavad:
(märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)11:
Regionaalareng jah ei
TAT edukas elluviimine toetab kõigi Eesti piirkondade ühtlasemat arengut. See on eri regioonide
arengueelduste ärakasutamise ja ühtlasema arengu eeldus, mille puhul on inimestel igas
toimepiirkonnas kättesaadavad teenused ja enda rakendamise võimalused. TAT tegevused aitavad
rakenduda raske ja sügava puudega laste hooldajatel, kelle osalemine tööturul on seni olnud
11
„Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus.
raskendatud või on see võimalus üldse puudunud. Suureneb eri piirkondade majandusliku ja sotsiaalse
toimetuleku võime ja väheneb inimeste mitteaktiivsus. Praegu on põhilised sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse osutajad kogunenud suurtesse keskustesse, täpsemalt on Harjumaal ja Tallinnas 30
teenuseosutajat, Tartumaal ja Tartus 25 teenuseosutajat. 14 maakonda 15-st on kaetud vähemalt ühe
asutusega. Kitsaskohaks on teenuste ebapiisav kättesaadavus väljaspool Harju- ja Tartumaad.
Keerulisim on olukord Hiiumaal, mis pole kaetud ühegi teenuseosutajaga. Läänemaal, Raplamaal,
Valgas ja Valgamaal osutab teenuseid 1 asutus, Jõgeval ja Jõgevamaal 2 asutust, Järvamaal 2 asutust,
Võrumaal 3 asutust, Põlvamaal 3 asutust. TAT rakendamise käigus vaadatakse üle piirkondlikud
vajadused ning soodustatakse mobiilsete meeskondade (teenuseosutaja) teket, mis teenuste
osutamiseks liiguvad sinna, kus klient asub. Sellega vähenevad teenuste kättesaadavuse piirkondlikud
erisused.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile, kui lähtuda
perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika
fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandest.12
Infoühiskond jah ei
Riigivalitsemine jah ei
TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki, toetades raske ja sügava puudega
laste hooldajate süveneva tööturult kõrvalejäämise protsessi peatamist. Uues töövõime toetamise
süsteemis suunatakse tähelepanu sellele, mida vähenenud töövõimega isikud on suutelised tegema ning
aidatakse neil leida sobivat tööd. Seeläbi suureneb tööjõus osalemise määr ja suureneb riigi maksutulu.
Võrdsed võimalused13
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)14 jah
ei
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega15 TAT-
de ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Võrdne kohtlemine
jah ei
12
Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruanne
13
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
14
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
15
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste
ja meeste sotsiaal-majanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
Kuna TAT on oma loomult orienteeritud võrdsete võimaluste loomisele, on see tervikuna võrdset
kohtlemist toetav. TAT elluviimine aitab kaasa võrdsete võimaluste tagamisele ühiskonnas,
toetades seega sidusa ja jätkusuutliku ühiskonna kujunemist. Tegevused on suunatud tööturul
nõrgemas positsioonis või tööturult kõrvale jäänud sihtrühmade toetamisele, sõltumata nende
soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest
sättumusest.
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega
Seos teiste TAT-dega:
- TAT tegevused on osa terviklikust mõjust tööturule koos teiste prioriteetse suuna meetmete ja
TAT-dega: Sotsiaalministeeriumi elluviidav TAT „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ – TAT-
d täiendavad teineteist, kuna käesoleva TAT-ga planeeritud tegevustega liituvad järk-järgult ka
uue süsteemi järgi hinnatud inimesed.
- Töötukassa elluviidav TAT „Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale“ – käesolev
TAT täiendab töövõimereformi sihtrühmale mõeldud tööturuteenuste TAT-d, mille kaudu
arendatakse, juurutatakse ja osutatakse sihtrühmale täiendavaid teenuseid, et aidata töökohta
säilitada või uut tööd leida.
- Meetme 2.1 tegevus 2.1.1 „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja
pereelu ühildamise soodustamine“ – käesolev TAT täiendab tegevuse 2.1.1 TAT-d, pakkudes
lisaks selles sisalduvatele tugiteenustele ka vahetult raske ja sügava puudega lastele
rehabilitatsiooniteenuse osutamist ning hooldajate teavitust ja nõustamist.
Seos sama suuna teiste meetmetega
Meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames arendatakse ja kujundatakse
ümber erihoolekandeteenused ja -teenuste süsteem, lähtudes psüühilise erivajadusega täisealiste
inimeste ja nende lähedaste vajadustest ning korraldades teenuseosutamist efektiivsemalt ja
paindlikumalt. Teenusedisaini metoodikat kasutades töötatakse välja isikukesksed, paindlikud ja teiste
sidussüsteemidega sobituvad lahendused erihoolekandeteenuste kogukonnakeskseks ja efektiivsemaks
osutamiseks, et toetada psüühiliste erivajadustega inimeste ja nende pereliikmete osalemist ühiskonnas
ning võimaldada ennetada isikute vajadust institutsionaalsete teenusevormide järele.
6. Seos valdkondlike arengukavadega
„Euroopa 2020“ on Euroopa Liidu (edaspidi EL) strateegia, mille eesmärk on aidata ELi liikmesriikidel
majanduskriisist tugevamana väljuda ja muuta EL aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusega liiduks,
kus on kõrge tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tase. Sellest tulenevalt on üks viiest
seatud eesmärgist see, et aastaks 2020 on 75% elanikkonnast vanuses 20–64 aastat tööga hõivatud.
Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ kaks keskset eesmärki on Eesti tootlikkuse ja tööhõive
suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja tööhõive valdkonnal rõhuasetusega
pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste arendamisel. TAT toetab
konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, milles on eesmärgina välja toodud suhtelises vaesuses elavate
inimeste osakaalu vähendamine. Eestis on suurimas vaesusriskis töötud ja suhtelise vaesuse määra
vähendamiseks seatakse eesmärgiks tööhõive suurendamine. TAT toetab raske ja sügava puudega 0–
15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ning seotud tegevuste kaudu nende hooldajate
võimalusi osaleda tööturul.
Heaolu arengukava 2016–2023 näeb ette lähedastest hooldajate hoolduskoormuse vähendamist ning
nende tööturul osalemise võimaluste suurendamist. Selleks elluviidavad tegevused hõlmavad iseseisvat
toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste ja vajadustele vastavate hooldusvõimaluste tagamist
pereliikmete ja lähedaste hoolduskoormuse leevendamiseks.
Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Pole piisavalt TAT käivitumisest teavitatakse varakult potentsiaalseid partnereid.
teenuseosutajaid Ettevalmistavat koostööd tehakse teenuseosutajatega üle riigi, et teenuseturgu
kohalikul tasandil võimalikult laialdaselt ette valmistada.
Tööturult eemal olevate Puuduva töövõimega isikutega tegelevad juhtumikorraldajad, kes on hästi ette
puuduva töövõimega valmistatud, koolitatud ja teadlikud sihtrühmast ning oskavad sellest lähtuvalt
isikute vähene inimesi motiveerida teenust saada.
valmisolek ja TAT käivitumisest teavitatakse potentsiaalset sihtrühma partnerite vahendusel.
motivatsioon teenuse
kasutamiseks
Tööandjate vähene Tööandjate teadlikkuse suurendamine ja informeerimine Sotsiaalkindlustusameti
valmisolek vähenenud ja Eesti Töötukassa pakutavatest teenustest. Aktiivne koostöö tööandjatega uute
töövõimega isikuid koostöökokkulepete sõlmimiseks, teavitusürituste korraldamine, töömessidel info
tööle võtta jagamine. Tööandjate teenusekonsultantide rolli suurendamine nende töös leida
vähenenud töövõimega isikutele töökohti.
Raske ja sügava Riski maandamiseks on plaanis koolitada teenuseosutajaid pidevalt sotsiaalse
puudega 0–15- rehabilitatsiooni teenuse eri aspektide kohta ning aktiivselt teha teavitustööd, et
aastastele lastele igas Eesti piirkonnas tekiks piisav arv huvitatud teenusepakkujaid.
teenuse osutajate
puudulik võimekus, mis
tuleneb puudustest
spetsialistide
pädevuses ja
spetsialistide nappusest
eri piirkondades.
Teenuseid saanud Töötukassa kaasamine ümberõppel, tööpraktikal ja töö leidmisel.
hooldajad ei suundu
tööturule
Lisad:
TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
7. TAT rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse seaduse alusel
kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud:
7.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse
kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B) kinnitamiseks
jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.2 esitama punktis 7.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul
rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
välja töötatud vormil;
7.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva
jooksul peale lisa 1 vormide A ja B kinnitamist, kui muudatuse tulemusel muutub eelnev väljamaksete
prognoos. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT
kinnitamisest;
7.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra punktis 7.1.6 nimetatud prognoosist;
7.1.8 teavitama RÜ-d, kui TAT-ga samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest
või muudest välisabi vahenditest. RÜ teavitab RA-d.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a
määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ning käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele
1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna ühendmääruse § 3 lõike 1 punktides 1–
4 ja lõikes 4 nimetatud otsestest personalikuludest. TAT kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse §
9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad
personalikulud;
7.2.3.3 TAT juhtimisega seotud koolitus- ja lähetuskulud;
7.2.3.4 TAT punktides 2.1.1, 2.2.1 ja 2.3.1 nimetatud sihtrühmale sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamine sotsiaalhoolekande seaduse §-de 57 ja 58 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava
ministri määrusest lähtuvalt.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.2 väliskoolituse ja -lähetuskulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike;
7.2.4.2 päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides
kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.
7.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
7.4. Toetuse maksmine
7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel, välja arvatud TAT punktis 7.2.3.2
nimetatud kaudsed kulud, mis makstakse välja ühendmääruse § 15 lõike 4 alusel.
7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja
tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.4.3.2 koopia riigihangete korrast asutuses;
7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise
kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste
koopiad.
7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui
makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse
maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu registris oleval vormil.
7.4.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.4.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem, kui määratud toetuse summa.
7.4.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui:
7.4.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.4.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.4.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.4.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT ellu
või saavutada kavandatud tulemust;
7.4.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3
kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva
või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.4.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ
määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks
uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul,
loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.4.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d maksetaotluse
menetluse osaliselt või täielikult peatama struktuuritoetuse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel.
7.4.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus
võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.4.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.5. TAT muutmine
7.5.1. Kui ilmneb vajadus muuta TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse
perioodi, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.5.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT
seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik
TAT eduka elluviimise tagamiseks.
7.5.6 .TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.5.9. TAT muutmiseks punkti 7.5.1 tähenduses ei loeta:
7.5.9.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava
eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.5.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja riikliku kaasfinatseeringu muutmist aastati tingimusel, et TAT
kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.5.10. Toetuse saaja poolt esitatud tegevuste kirjelduse ja eelarve muutmise taotluse vaatab RA läbi 20
tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab RA tegevuste kirjelduse ja eelarve ministrile
kinnitamiseks.
7.5.11. Tegevuste kirjelduses või eelarves puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.5.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta vastavale
tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal
finantsallikates ei muutu, kui:
7.5.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui
15% ja
7.5.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot.
7.5.13. Peale punktis 7.5.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.6.1. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuste registri (edaspidi
register) vahendusel iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuliks. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis
takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. TAT tegevustes osalejate aruanne tuleb
esitada RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile järgneva teise nädala lõpuks. 30. juuni seisuga tegevustes
osalejate aruande võib edastada nelja nädala jooksul.
7.6.2. TAT elluviija esitab RÜ-le TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva jooksul alates TAT
abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri töös esineb tehniline viga, mis takistab lõpparuande
tähtaegset esitamist, loetakse lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea
kõrvaldamist.
7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul
RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna, edastab RÜ lõpparuande
viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA
teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
lõpparuanne on esitatud elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva
jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8.
7.6.10. TAT seirearuandes kajastatav info tuleb struktuuritoetuse registri seirearuande vormilt.
7.7. Finantskorrektsioonid
7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 "Sotsiaalse
rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava
puudega 0–15-aastastele lastele" muutmine” seletuskiri
I. Sissejuhatus
Sotsiaalministri käskkirjaga „Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43 "Sotsiaalse
rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-
aastastele lastele" muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused sotsiaalministri 28. mai
2019. a käskkirjaga nr 43 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale
ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes
(edaspidi TAT) ja need kinnitatakse uues sõnastuses.
Seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise suurte mahtude ja mahajäämusega
keskenduti 2019. aasta viimases kvartalis aruannete ja maksetaotluste esitamisele ning
dokumentatsiooni ESFi tingimustele vastava töökorralduse loomisele (nt sõlmiti
teenuseosutajatega viimased ESFi lepingute lisad, toimus juhendamine TAT sihtrühmade,
ESFi kulu- ja alusdokumentide täitmise osas jne). Seoses sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamise suure mahuga (ca 2300 arvet kalendrikuus) hinnati üle tööjõuvajadus, mis on
projekti täitmiseks vajalik – eelarve piires korrigeeriti töötasud ja lisati peaspetsialisti ametikoht,
kelle vastutusalasse jääb arvete menetlusprotsesside korrektsus (vt eelarve seletuskiri).
Eelnevalt kirjeldatud olukorrast tulenevalt puudus rakendajal 2019. aastal ajaline ressurss
keskenduda TAT raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste arendustegevuste ning tugi-
ja teavitustegevuste elluviimisele, kuid on tehtud eeltööd tegevuste sisuhindamise ja
elluviimise suutlikkuse väljaselgitamisel selles osas, kus ilmnes muudatuste vajadus.
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise
osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186,
[email protected]),
Sotsiaalkindlustusameti projektijuht Felika Tuul (tel 5197 9588,
[email protected]), arendusspetsialist Marje Reimund (tel 5331 4462,
[email protected]), raamatupidaja Triinu Sarapuu (tel 795 2122,
[email protected]) ning erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse
juhataja Helen Tähtvere (tel 5300 2295,
[email protected]).
Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily
Mals (tel 626 9333,
[email protected]).
Seletuskirjas kirjeldatakse ainult uusi TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva käskkirja
rakendumisel.
Käskkiri on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses
ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja IV punktis.
II. TAT muudatuste sisu
Käskkirjaga kinnitatakse TAT uus terviktekst. Seletuskirjas on esitatud selgitused TAT-s tehtud
muudatuste kohta.
TAT tegevuse 2.2 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine ning nende hooldajatega seotud tegevuste
arendamine ja elluviimine“ nimetus muudetakse järgmiselt: „Raske ja sügava puudega 0–15-
aastastele lastele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine“ ning selle raames
pereteraapiateenuse arendust ja võrdlusanalüüsi ei tehta.
Pereteraapiateenuse arendust ei ole vaja eraldi katsetada, sest avatud dialoogi
põhimõtted hõlmavad tugevalt pereteraapia elemente – tööd perekonna ja hooldajate
nõustamise, toetamise ja õpetamise valdkonnast. Veelgi enam, avatud dialoogi metoodikat
peetakse võrgustikutöö vaatenurgast pereteraapia edasiarenduseks 1 , kus lisaks lapse
abistamisele keskendutakse ka tema lähivõrgustiku kaasamisele ja seal ilmnevate
probleemide lahendamisele.
Võrdlevat analüüsi erivajadusega laste teenuste integreeritud mudeli täiendamiseks ja
edasiseks rakendamiseks ei ole vaja teha, sest ülevaadet kajastab laste integreeritud
teenusemudeli lõppraport, mistõttu ei oleks tulemuste dubleerimine käesoleva TAT raames
mõttekas. Sestap keskendutakse edaspidi TAT raames mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni
mõjuanalüüsile, mis pakub perspektiivis inimeste rehabiliteerimises põhjalikku tõenduspõhist
alus- ja õppematerjali.
TAT tegevuse 2.3 „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste hooldajatele suunatud tugi-
ja teavitustegevuste elluviimine“ nimetus muudetakse järgmiselt: „Raske ja sügava puudega
0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele
suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“.
Tegevuse 2.3 alamtegevus „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste transportimine
teenuse saamise kohta ja tagasi“ asendatakse tegevusega „Raske ja sügava puudega 0–15-
aastaste laste mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine“, mille
puhul osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lapse enda keskkonnas ja mille raames
toimub hooldajate toetamine, nõustamine ja juhendamine ning uute oskuste õpetamine
vastavalt pere individuaalsetele vajadustele.
Tegevus „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste transportimine teenuse saamise
kohta ja tagasi“ on TAT-s ellu kutsutud eesmärgiga tagada teenuse kättesaadavus üle Eesti
sellistele lastele, kelle elukoha kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuses puudub sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse korraldus või tagatakse transport teenuse saamise kohta ja tagasi
ajal, kui hooldajad on tööl või muul viisil hõivatud. Tänaseks on selgunud, et puudega lastele
tagab transporditeenuse KOVi üksus sotsiaaltransporditeenuse kaudu (SHS § 38). Sihtrühma
esindajatega vesteldes on selgunud, et puudega lastele on transport teenuse saamise kohta
kättesaadav KOVi vahendusel, kuid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise takistuseks
on pigem osalemise aeg. Näiteks pärast väsitavat koolipäeva ei suuda puudega laps sõita
teenuse saamise kohta ja seal aktiivselt osaleda (väsimus, ümberkohanemise raskused jm).
Samuti võib psüühikahäirega lastel olla raskusi lähedase inimeseta võõrasse
transpordivahendisse siseneda. Seetõttu on ilmnenud vajadus osutada mobiilse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenust, mille puhul teenuseosutajad pakuvad teenust inimese enda
keskkonnas (kättesaadavuse parandamine üle Eesti, teenuse kvaliteedi parandamine).
Teenuseosutajad on küll huvitatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisest mobiilsel
moel, kuid selleks puuduvad võimalused (teenuse tasustamisel kinnitatud limiidid) ja oskused
(kuidas). Rehabilitatsiooniasutustes kohapeal osutatav sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
seab piirangud laiemale võrgustikutööle (ei kaasata piisavalt laste hooldajaid, tugivõrgustikku
jm spetsialiste). Valdavalt praktiseeritakse multidistsiplinaarset meeskonnatööd ning vajaka
jääb interdistsiplinaarsetest meeskonnatööoskustest. Seetõttu on rehabilitatsiooni kvaliteet
varieeruv ja puudub järjepidevus lapse toimetuleku toetamisel. Sotsiaalkindlustusameti
statistika ja kogemused kajastavad puudusi püsivas ja kriisisituatsioonis (abivajav laps)
olevate psüühikahäirega laste rehabiliteerimisel (ca 75% ESFi sihtrühmast, Eestis
kasvutrendis).
Praegu puuduvad Eestis rehabilitatsioonimeeskondadel metoodiline lähenemine ja oskused,
kuidas osutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lapse enda keskkonnas (kodu, kool), kus
rehabilitatsiooniprotsess oleks süsteemne ja tulemuslik ning kaasatud oleks kogu lähi- ja
tugivõrgustik. Mujal maailmas on juba 30 aasta vältel vaimse tervise valdkonnas mobiilsetes
1 Olson, M, Seikkula, J. & Ziedonis, D. (2014). The key elements of dialogic practice in Open Dialogue. The
University of Massachusetts Medical School. Worcester, MA
2
rehabilitatsioonimeeskondades praktiseeritud tõenduspõhist avatud dialoogi (Open Dialogue)
metoodikat. Avatud dialoogi kaudu saavutatakse rehabilitatsiooniprotsessis unikaalseid
tulemusi grupidünaamiliste tegevustega, protsessi kindlate elementidega, rääkimise-
kuulamise viisidega jms, mis koondavad vaimse tervise raskustega lapse ja tema pere ning
kogu võrgustiku ressursid lapse toetamiseks ühtekokku – selle kaudu luuakse võimalus
positiivseks muutuseks. Teenuse osutamise tulemusena saavutab laps parema toimetuleku-
ja kohanemisvõime igapäevaelus, mis väljendub lapse püsivamas psüühilises tasakaalus ja
toimetulekus. Mobiilse rehabilitatsiooni meeskonnad komplekteeritakse juhendaja
eestvedamisel inimese individuaalsest olukorrast ja vajadustest lähtuvalt. Avatud dialoogi
sessioonidesse kaasatakse vajaminevad spetsialistid (vähemalt kaks) ning aktiivselt osaleb
kliendi tugi- ja lähivõrgustik: toimuvad perekonna toetamine, nõustamine ja võrgustiku-
kohtumised, kus õpetatakse ja kinnistatakse uusi toimetulekuoskusi.2 Metoodika efektiivsust
on tõendatud nii püsivate kui ka traumasekkumist vajavate psüühikahäiretega laste
taastumisel, samuti inimeste vaimse tervise probleemolukordadega tegelemisel.3 Metoodikat
sobib laiendada ka teistele sotsiaalset rehabilitatsiooni vajavatele akuutsete probleemidega
sihtrühmadele.
Ümberdisainitud alamtegevuse kirjeldus
TAT alamtegevuse „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste mobiilse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine“ raames luuakse Eestis teenuseosutajate
võimekus osutada mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lapse enda keskkonnas avatud
dialoogi põhimõtetel, kuhu on muu hulgas integreeritud hooldajate ja võrgustiku toetamine,
nõustamine ja juhendamine ning uute oskuste õpetamine, baseerudes lapse olukorrale.
Rehabilitatsioonimeeskondade treeningu teemad ja meetodid on alljärgnevad:
avatud dialoogil põhinevad pere- ja võrgustikukoosolekud psüühikahäiretega inimeste
rehabiliteerimisel, mobiilsete meeskondade töökorraldus, rehabilitatsioonikohtumiste
korraldamine ja juhendaja tegevused, keeruliste olukordade lahendamine rehabilitatsiooni
koostööprotsessis (väliskoolitajad – kaasatakse Suurbritannia ja Põhjamaade koolitajaid);
töömeetodid: mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine avatud dialoogi
metoodikal – lühiloengud, intensiivsed praktilised tegevused (harjutused), psüühikahäirega
laste perede kohtumissessioonide korraldamine, rollitegevused ning järjepidev juhtumipõhiste
oskuste treenimine.
TAT alamtegevuse „Raske ja sügava puudega 0–15-aastaste laste mobiilse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine“ toel omandavad avatud dialoogi treeningul
osalevad meeskonnad oskused ja teadmised mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
osutamiseks ja laiendamiseks Eestis.
TAT alamtegevus sisaldab tegevusuuringut, mille tulemusena valmib eestikeelne
e-kogumik. Kogumik koondab analüüsi ning tõenduspõhise alus- ja õppematerjali, mis toetab
mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise jätkusuutlikkust Eestis avatud dialoogi
põhimõtetel.
Tegevuse 2.3 raames muudetakse infopäevade arvu (40 vs. 10). Infopäevade ja
teavituskampaania ettevalmistamise ja korraldamisega alustatakse 2020. aastal. Töötatakse
välja infopäevade kava, hangitakse korraldajad ning teavituskampaania raames koostatakse
ja levitatakse teavitusmaterjale (videojuhised, infolehed jne).
TAT punktis 3 korrigeeritakse näitajate sihttasemeid vastavalt muutunud tegevustele.
Kuna muudatuse tulemusena muutuvad ka TAT tegevuskava ja eelarve, siis asendatakse TAT
tegevuskava (lisa 1 vorm A) ja eelarve (lisa 1 vorm B) käskkirja lisadega.
2 Putman, N. (2019). Open Dialogue key elements. Lecture and training materials. Open Dialogue Approach Ltd.
3 Seikkula, J., Arnkil, T. E. (2019). Open Dialogues and Anticipations.Respecting Otherness in the Present
Moment. National Institute for Health and Welfare. PunaMusta Ltd, 3–201.
3
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa
Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, 17. detsember 2013, mis
käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr
1081/2006.
IV. TAT muudatuste mõjud
TAT muudatused puudutavad peamiselt TAT alamtegevust „Raske ja sügava puudega 0–15-
aastaste laste mobiilse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ja osutamine“.
Teenuse ümberdisainimise käigus luuakse Eestis teenuseosutajate võimekus osutada
mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust lapse enda keskkonnas. TAT tulemusena
osutatakse mobiilset sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust piirkondades, kus teenuse
kättesaadavus on ebapiisav. Samuti omandavad tegevuses osalevad meeskonnad teiste
teenusepakkujate koolitamise võimekuse, mis toetab praktika levimist ja kättesaadavust üle
Eesti. Lisaks teenuseosutajatele osaleb mobiilse rehabilitatsiooni koolitusel aktiivselt ka
Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooniteenuste korraldajate meeskond, kes saab
omandatud teadmistele ja oskustele tuginedes info ja lähteandmed mobiilse rehabilitatsiooni
korraldamiseks riiklikul tasandil.
TAT abikõlblikkuse periood lõpeb 31.12.2022, millega kaasnevalt ei rahastata
rehabilitatsiooniteenust edaspidi enam ESF vahenditest. Sellega seoses taotleti 2019. aastal
riigi eelarvestrateegia koostamise protsessi käigus lisavahendeid teenuse jätkamise
tagamiseks ESF vahenditelt väljumisel. Taotluse tulemusel eraldati teenuse jätkamiseks 2023.
aastal ca 4 miljonit eurot.
Andmekaitsealane mõjuhinnang
TAT sihtrühm on tööealised erivajadusega vähenenud töövõimega inimesed ning raske ja
sügava puudega 0–15-aastased lapsed ja nende hooldajad, kellele osutatakse TAT raames
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik
ülesanne tekib käesoleval juhul STS § 16 lõike 1 rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse
andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku
õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja
andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele
(GDPR 4 , isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema
tagatud andmete kaitse ja turvalisus.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta
isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)
4
Vastavalt STS § 24 lõikele 7 peab toetuse saaja korraldama osalejate andmekorje.
Andmekorje nõudeid on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites (2014–2020
programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja hindamise Euroopa Sotsiaalfondi
juhendmaterjal 5 ning 2014–2020 programmiperioodi Euroopa ühtekuuluvuspoliitika seire ja
hindamise Euroopa Sotsiaalfond juhise lisa D6 – andmete kogumise ja valideerimise praktiline
juhis) ning täpsem töökorraldus on esitatud korraldusasutuse (KA) juhendis „Euroopa
Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2014–2020 struktuuritoetusi
rakendavatele asutustele“. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub toetuse
saaja osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik
registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest
ammendavalt kättesaadavad vastavalt KA juhendile. Toetuse saaja peab iga tegevuse alguses
koondama Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks vajalikud osalejate andmed
etteantud tabelisse ning edastama osalejate andmed RÜ-le kvartali lõpu seisuga kvartalile
järgneva kuu teise nädala lõpuks.
TAT muudatuste tulemusel toimub tegevustes muudatusi, ent andmekorje reeglites ja
protseduurides muudatusi ei ole, mistõttu võib mõju isikuandmete riivele lugeda väikeseks.
V. TAT muudatuste kinnitamine
TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga.
Käskkirja rakendatakse üldises korras.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalkindlustusametile. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega, millega
arvestati. Riigi Tugiteenuste Keskus ja Sotsiaalkindlustusamet kooskõlastasid eelnõu
märkusteta.
5 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=7884&langId=en
6
http://ec.europa.eu/sfc/en/system/files/ged/Annex%20D%20%E2%80%93%20Practical%20guidance%20on%20d
ata%20collection%20and%20validation.pdf
5
MINISTRI KÄSKKIRI
31.08.2020 nr 79
Sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirja nr 43
"Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine
töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava
puudega 0–15-aastastele lastele" muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas
sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirjaga nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine
töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele" kinnitatud
toetuse andmise tingimuste punktiga 7.5.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64:
muudan sotsiaalministri 28. mai 2019. a käskkirjaga nr 43 "Sotsiaalse rehabilitatsiooni
pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele
lastele" kinnitatud toetuse andmise tingimusi ning kinnitan need uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister