dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 31. august 2020
Viit
5.2-2/2549-1
Registreeritud
31. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Õdede Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎ERIODE31august2020_EOL.asice439 KB

Sisu (failidest)

Agris Koppel Meie: 31.08.2020 Eriõe definitsioon, baaspädevused ja rakendatavus Eestis. 27.augustil kinnitas EÕL volikogu eriõe definitsiooni ja baaspädevused (vt Lisa 1). Volikogu otsusele eelnesid mitmed arutelud valdkonna ekspertidega: õendusjuhtide, õppejõudude ja praktikutega. Mõistame, et tänane õigusruum ei võimalda veel eriõdedel rakendada kõiki kirjeldatud pädevusi, kuid oleme lootusrikkad kuna sotsiaalministeerium on kinnitatud valmisolekut järk-järgult laiendada eriõdede õigusi ning vastutus. Eriõde APN (advanced prac8cal nurse) Õe õpe läbitud + lisaõppeaeg: 1-1,5a. Õde RN (registered nurse) Täna magistriõpe Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Õppeaeg: 3,5 a. Eriõe lisapädevused (ICN alusel): Õpitakse Tallinna ja Tartu Patsiendi vastuvõM iseseisvalt, diagnosAliste tesAde Tervishoiu Kõrgkoolis tellimine, patsiendi teistele teenustele suunamine, ametlikud konsultatsioonid teiste Baaspädevused kõigil õdedel tervishoiuspetsialisAdega ja konsultatsioonide ühesugused EL direkAividele pakkumine, professionaalse koostöö korraldamine, vastavad. retsepAõigus. Eriõe vastuvõtu teenuse rakendumist Eestis näeme kõikidel tervishoiu tasanditel (vt lisa2), seegi dokument on läbinud eelnimetatud kooskõlastused. Eesti on ikka lähtunud Euroopa arengutest ja seega oleme koondanud rahvusvaheliste dokumentide info, millest oleme Eestis arendustegevuste planeerimisest (vt Lisa 3). Seisuga 21.august 2020 on Eesti Tervishoiutöötajate registris 700 eriõe pädevusega õde. Lugupidamisega Anneli Kannus EÕL president /allkirjastatud digitaalset Koopia: Eesti Haigekassa, Terviseamet Eesti Õdede Liit Koidu 20-34, Tallinn, Harju maakond 1013 Reg nr. 80023096 www.ena.ee KINNITATUD Volikogu otsusega nr.6 27.august 2020.a. ERIÕE BAASPÄDEVUSED Eriõe definitsioon: Eriõde on õde, kes on läbinud õe erialase koolituse õppekava või terviseteaduse magistriõppekava ühel õendusabi erialal ning on omandanud õpitud erialal suurema kliinilise pädevuse ja otsustusoskuse, samuti valmisoleku töötada nii iseseisvalt kui ka interdistsiplinaarses meeskonnas ning eest vedada uurimis- ja arendustööd. Eriõe baaspädevused * 1. Pädevus koordineerida tervisedendust, haiguste ennetamist ja tervishoiuteenuse osutamist 2. Pädevus hinnata patsiendi terviseseseisundit ning otsustada ravisekkumiste üle eriõe vastutuse piires, sealhulgas pädevus: 2.1. korraldada patsiendile esmane vastuvõtt ja jälgimine igal tervishoiu tasandil; 2.2. anda esmane hinnang patsiendi terviseseisundile; 2.3. tellida diagnostilisi analüüse ja uuringuid; 2.4. kirjutada välja ravimeid, järgides piiratud retseptiõigust; 2.5. kirjutada välja meditsiiniseadmeid; 2.6. suunata patsient teise tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule; 2.7. osutada iseseisvalt tervishoiuteenuseid. 3. Pädevus korraldada terviklikult patsiendi terviseteekonda, kasutades süvendatud kliinilisi teadmisi. 4. Pädevus võtta initsiatiivi, töötades välja uusi sekkumisi erialases praktikas, osaledes kasutajasõbralike tervisetehnoloogiate loomisel, kasutades strateegilist lähenemist ja sidudes eri valdkondade teadmisi ning sobitades parimal võimalikul moel kokku vajadusi ja lahendusi. 5. Pädevus hinnata ja arendada tervishoiuteenuse kvaliteeti. 6. Pädevus põhjendada oma valdkonna seisukohti ja tervishoiuteenuse prioriteetseid arengusuundi riiklikes ja rahvusvahelistes otsustuskogudes ning seista patsientide ja erialaesindajate huvide eest. 7. Pädevus toetada ja suunata kolleegide professionaalset arengut. 8. Pädevus teha uurimis- ja arendustööd nii koolitaja kui ka eestvedajana. * eriõe baaspädevuste aluseks on õe pädevused Pädevuste ja definitsiooni aluseks on ICN 2020 eriõe määratlus. https://www.icn.ch/system/files/documents/2020-04/ICN_APN%20Report_EN_WEB.pdf Dokument on valminud koostöös Eesti õenduspraktikute, -õppejõudude ja - juhtidega. EÕL eriõde Eesti praktikas (lähi)TULEVIK Dokumenti on sisendi on andnud täna praktikas tegustevad õed ja õendusjuhid, dokument on kooskõlastatud EÕL volikogus 27.augustil 2020. Dokument käsitleb (perspektiiviga) erinevaid võimalusi eriõdede rakendamiseks Eestis. Eriõe vastuvõtt Eestis on vajalik nii esmatasandil kui ka eriarstiabis. Eriõde on vastavast olukorrast lähtuvalt kas esmane või teisene kontakt inimesele, perele ja kogukonnale. Eriõe vastuvõtt on mõeldud inimesele, kellel on keerukas ägedast või kroonilisest tervisesisundist tulenev olukord või esmase konsultatsiooni vajadus, mis vajab põhjalikumat käsitlemist ületades õe pädevuse, kuid ei eelda kohest arsti sekkumist. Esmatasandil: - eriõde perearstikeskuses on lisandväärtus ehk uus meeskonna liige. Tulenevalt nimistu eripärast või kogukonna vajadustest sõltub millise eriala eriõega koostööd vajatakse. Näiteks kliinilise pädevusega eriõde diabeetikutele, vaimse tervise probleemide korral professionaalne toetus, esmane hindamine/nõustamine vaimse tervise õe poolt, kaugemates piirkondades on ehk vajalik intensiivõenduse pädevused. Terviseõenduse eriala eriõde peab igas tervise- ja/või perearstikeskuses tegelema süsteemselt tervisedenduse/haiguste ennetusega. Eriõe pädevust saab rakendada pere- või tervisekeskuses õenduskoordinaatorina. Edaspidi võiks olla teatud arvu patsientide kohta ühes tervisekeskuses eriõe ametikoht (-kohad). - eriõde koolis on koolitervishoiuteenuse osutaja, kelle laialdased teadmised ja teadmiste integreerimise oskus võimaldavad olla partner tervele esmatasandi meeskonnale. Vähenevad dubleerivad tegevused esmatasandil ning suureneb usaldus kooliõdede ja pere-/tervisekeskuste vahel. Tegemist on iseseisva õendusteenusega ning kõrgem pädevus on vajalik teenuse kvaliteedi tagamiseks. Edaspidi on kooliõde ainult eriõe ettevalmistusega (a’ la aastast 2030). - eriõde koduõenduses/õendushaiglas on tervishoiuteenust koordineeriv õde, kelle laialdased teadmised on toeks multimorbiidsete patsientidega toime tulemisel ja õendusabi pakkumisel. Nt 5-liikmelises õdede meeskonnas vähemalt üks eriõde. - eriõde üldhooldekodus on õde, kes osutab iseseisvat teenust koostöös tervisekeskusega. Kõrgemad teadmised on vajalikud teenusekvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks. Mida kõrgemad on õed pädevused (õigused) üldhooldekodus, seda asjakohasemat ja pädevamat teenust on võimalik kohapeal pakkuda. Edaspidi võiks üldhooldekodus töötav õde olla eriõe ettevalmistusega (a’ la aastast 2030). - uute teenustena näeme võimalust kutsuda ellu nn eriõe buss ja luua eriõe nimistu, kus eriõed pakuvad õendusabi teenust kaugemates Eesti piirkondades, kus näiteks on pere- või eriarstiabi kättesaadavus piiratud või jääb väga kaugeks haiglatest või on ajutiselt perearstipraksises arst puudu vms. Eriõe nimistu loomise õigus vaid eriõel sh näeme, et kõik nö üksi tegutsevad ehk otseselt ise vastutavad õed peaksid omama eriõe ettevalmistust. Eriarstiabis: - ambulatoorses osas on eriõde nö väravavahi rollis. Nt olukorras, kus patsient on väga keerulise terviseseisundi tõttu jälgimisel vaid eriarstiabis VÕI on alles saanud elu muutva diagnoosi ja vajab tuge sellega elama õppimisel ja nõuannete jälgimisel! Regulaarset meditsiinilist järelvalvet-järelkontrolli-sagedasi analüüse vajavad patsiendid. Patsient teeb esimese visiidi eriõele, kes võtab anamneesi, suunab vajalikele uuringutele ja analüüsidele ning arstivisiidil on võimalik teha juba raviotsuseid. Eriõde on eriarstiabis pädev ka nt pikendama püsiravimite retsepte ja hindama meditsiinitarvikute vajaduse ning väljastama nendeks vajalikud tõendid jms. - erakorralises meditsiinis eriõde teeb EMOs (sh psühhiaatrias) triaaži, selgitades välja pöördumise põhjuse, andes esmase hinnangu, vajadusel määrates esmased uuringud/analüüsid ja nende alusel teeb otsuse kas suunata edasi eriarstile, perearstile, avada esialgne töövõimetusleht või saata patsient koos juhistega koju jms; - statsionaarses osas koordineerib õendustegevusi, juhendades kliiniliselt oma kolleege ning õendusmeeskonna tööd, vajadusel vahendab infot teiste tervishoiumeeskonna liikmete vahel, korraldab spetsiifilisi täienduskoolitust, planeerib osakonna tegevusi koos juhtidega vastavalt patsientide käsitlusele, arendab valdkonda monitoorides oma kliiniku/osakonna/haigla töökorraldust, -tulemusi, kvaliteediindikaatoreid teistega ning algatades töökorralduslikke muudatusi, veab uurimis- ja arendustööd oma valdkonnas. Korraldab vastavas osakonnas praktikantide tegevust. Edaspidi x arvu patsientide ja x arvu õdede ametikohtade peale eriõe ametikoht. Eriõde eristavad õest - ettevalmistus, õigused ja vastutus: piiratud retseptiõigus, õigus suunata patsient teise tervishoiuteenuse osutaja/spetsialisti juurde (NÄITEKS: sotsiaali, teise õe, eriõe, eriarsti?, perearsti?, füsio, tegevusterapeudi, psühholoogi jne jne jne.; haiglas kindlasti ka teise õe või eriõe juurde või konsultatsiooni kui seda on vaja patsiendil – toitumine, haavandid, diabeet, jalahooldus jmsJ); TVL/HL, triaaž EMOs koos allkirja/otsustusõigusega saata koju, uuringute-analüüside tellimine jms. Täna juba on eriõiguseid brigaadijuhina kiirabis, vaimse tervise õe vastuvõtus. Eriõe vastuvõtt on vajalik nii esmatasandil kui ka eriararstiabis. Kaugemas tulevikus näeme, et õendusteenus, kus puudub meeskonnas arst, peaks pakkuma vaid eriõde. Nt kooliõendus, koduõendus, õeteenus üldhooldekodus. Ühtlasi eriõe nimistud esmatasandil ja kohtades kuhu ei leita nö statsionaarselt kohapeale perearsti vb on olemas konsulteeriv arst või siis nimistud eriõel analoogselt (tänane Veskimägi lahendus). NB! Õe vastuvõtt ei kao eriõe tulekuga! Õe vastuvõtt on ka edaspidi oluline, tervishoiuteenuse kättesaadavuse seisukohalt kriitilise tähtsusega. Rahvusvahelised eriõenduse suunised aastal 2020 Euroopas on võetud arendustegevustes aluseks: ICN (Rahvusvaheline Õenduse Nõukogu) välja antud eriõenduse (APN) juhendmaterjal ja raporti “Maailma õenduse olukord 2020”. Juhendmaterjali Guidelines Advanced Practice Nursing 2020 lühikokkuvõte (esmakordselt kirjeldas ICN eriõe kompetentse juba 2002 aastal) : https://www.icn.ch/system/files/documents/2020-04/ICN_APN%20Report_EN_WEB.pdf Dokumendi eesmärk on anda ühised arusaamad mõistele eriõde ja eriõendus, et seda oleks kergem kommunikeerida nii avalikkusele, tervishoiutöötajatele, valitsustele, poliitikutele, õppejõududele jne. Dokument annab selge signaali, et eriõendus on tulevik ja vajalik on riikide tasandil investeerida eriõdedesse, et saavutada elanikkonna parim tervisetulem. Eriõed on olulised tervisedendamise, haiguste ennetamise ja haigustega toime tulemise seisukohalt. Dokument on abiks ka riiklike regulatsioonide välja töötamisel ning annab selleks hea sisendi. ERIÕENDUS (Advanced practice nursing) viitab kõrgetasemelisele õendusabile/õendussekkumistele, mis mõjutavad kliinilisi tervishoiuteenuse eesmärkide saavutamist ja pakuvad otsest tervishoiuteenust üksikisikutele, peredele ja kogukondadele. Eriõendus põhineb vastavale haridusele (magistriõpe) ja kindlate kompetentside omandamisele. (AACN, 2004, 2006, 2015; Hamric & Tracy 2019). Eriõendust iseloomustab paljude teoreetiliste teadmiste integreerimine ja rakendamine, mis omandatakse eriõe õpingute käigus. ERIÕDE (Advanced practice nurse ehk APN) on täiendava hariduse kaudu omandanud eksperditeadmised, keeruliste otsuste tegemise oskuse ja kliinilise pädevuse laiendatud õenduspraktika jaoks, mille ulatuse määrab riik kus eriõed töötavad (ICN, 2008). Otsustusvõime, oskuste, teadmiste, õiguste, autonoomia ja vastutuse ulatus on eriõdedel laiem kui õel. Eriõde on kliiniliseks eksperdiks ning teiste praktika ülesannete kõrval on olulised juhtimine, poliitika väljatöötamine, kliinilise juhtimise küsimuste mõistmine ja mõjutamine. Eriõde ei konkureeri teiste tervishoiutöötajatega ning teiste tervishoiuteenuste osutajate pädevuste omistamine ei ole eriõe praktika tuum. Eriõdede praktika põhineb õenduspõhimõtetel, mille eesmärk on pakkuda optimaalset võimekust, et parendada ja maksimeerida terviklike tervishoiuteenuste pakkumist. Mõisted Clinical Nurse Specialist (CNS) ja Nurse Practitioner (NP) on kaks nimetust, mille kaudu identifitseeritakse maailmas eriõdesid. Eestis on kasutuses vaid üks mõiste- eriõde. 1 Eriõe pädevuseks on: - keskendumine hooldusele (provision of care), haiguste ennetamisele ja ravile kas otseselt või kaudselt tervishoiuteenuse osutamisel, sealhulgas rehabilitatsiooni- ja krooniliste haiguste ravis, mis on väljaspool õe praktikat; - oskus hallata tervikhooldust ja keerukaid tervishoiuprobleeme, sealhulgas raskesti ligipääsetavates oludes, kaasates ka haavatavaid ja riskirühma kuuluvat elanikkonda; - võime integreerida teadustegevust, haridust, juhtimist ja kliinilist juhtimist oma igapäevatöös; - laiem autonoomsuse ulatus; - juhtumikorraldus; - arenenud hindamis-, otsuste ja diagnostilise põhjenduste tegemise oskus; - kõrgemad kliinilised pädevused, mis ületavad õe pädevust; - võime pakkuda tugi- ja/või konsultatsiooniteenuseid teistele tervishoiutöötajatele; rõhutades professionaalset koostööd; - võime kavandada, koordineerida, rakendada ja hinnata tervishoiuteenuste arendamist; - tunnustatud esmane kontakt klientidele ja peredele. Riikide spetsiifilised kutseala regulatsioonid ja poliitikad, mis täna toetavad eriõdede praktikat: - õigus diagnoosida; - õigus määrata ravimeid; - õigus tellida diagnostilisi teste ja ravi; - õigus suunata kliente / patsiente teistele teenustele ja / või erialaspetsialistidele; - õigus klientite /patsiente vastu võtta ja välja kirjutada haiglasse ja muudele teenustele; - ametlikult tunnustatud nimetus eriõde; - õigusaktid, mis kaitsevad ja reguleerivad eriõde, tema vastustust jne. Eriõenduse tõendatud panus tervishoidu (viited originaaldokumendis): - Tagab parema juurdepääsu tervishoiuteenustele läbi koostööl põhineva juhtumi käsitluse, et hinnata ja juhtida riske ning võimalike komplikatsioone, planeerida ja koordineerida teenuse osutamist, jälgimist ja hindamist, et toetada tervise- ja sotsiaalteenuseid, mis kõige paremini vastavad patsiendi / kliendi vajadustele. - Keerukate ägeda või krooniliste haigustega patsientide elukvaliteedi parenemine, elulemuse suurenemine, madalamad komplikatsioonimäärad ning parem füüsiline, funktsionaalne ja psühholoogiline heaolu. - Parem tervishoiuteenuse kvaliteet. - Tervisedenduse paranemine. - Haiglas viibimise aja ja haiglaravile tagasi sattumise, erakorralise meditsiini osakonna külastuste vähenemine. - Ravivigade vähendamine haiglaosakondades ja operatsiooniruumides. - Panustab õdede värbamisse ja nende erialale truuks jäämisesse, näidates õenduse perspektiivi ja karjäärivõimalusi. - Eriõdede pakutavad tervishoiuteenused on efektiivsuse ja ohutuse seisukohalt võrreldavad arstide omaga. Kõikidele nendele väidetele on tõendus olemas, viited juhendmaterjalis. Eriõenduse kulutõhususe kindlaks tegemiseks on hetkel tõendeid veel ebapiisavalt (Marshall et al. 2015). 2 Raport “Maailma õenduse olukord 2020” https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/331673/9789240003293-eng.pdf Raportis selgub, et - maailmas on täna 19,3 miljonit registreeritud õde. Kõiki õendusala töötajaid on kokku 27,9 miljonit. Kogu tervishoiumeeskonnast teeb see ligikaudu 59%. - Vahemikus 2013-2018 suurenes üle maailma õdede arv 4,7 miljoni võrra aga ikka on puudu 5,9 miljonit õde. Lisaks õdede puudusele on olukorda raskendav asjaolu ka see, et Ameerikas ja Euroopas on õdede keskmine vanus keskmisest kõrgem. Eestis on 27% õdedest vanemad kui 55 aastat, 49% õdedest on 35-54 aastat vanad. - 35 riigi andmetele tuginedes saab järeldada, et 36% õdedest töötab maapiirkondades, kus tegelikkuses elab aga 49% rahvastikust. - 76 riigi andmed näitavad, et 75% õdedest töötab avalikus sektoris ja 25% õdedest erasektoris. - 91% vastanud riikidest (169st) on olemas standard, mis reguleerib õe õppe kestvuse ja sisu. - 89% vastanud riikidest (147 jah 165-st) on olemas mehhanismid kuidas akrediteerida haridusasutusi. - 78 riigis on olemas eriõe ametikohad ning olemas kindlad tõendid, et nimetatud rolli olemasolu suurendab tervishoiuteenuse kättesaadavust, eriti maapiirkondades ja haavatavate elanikkonna gruppide hulgas. - Euroopa riikides 30% on praktikas eriõed, Aafrika mandri riikides 74% riikidest olemas eriõed, Ameerikas 55% riikidest. - Keskmiselt 80% vastanud riikidest on olemas regulatsioonid, mis puudutavad töötunde ja töötingimusi (94%), sotsiaalset kaitset (91%), miinimumpalka (89%). - 90% maailma õdedest on naised, samas on vähesed juhikohad õdede/naiste käes. - 71% riikides (115st) on olemas riiklik õendust kordineeriv ametikoht ehk CNO (Chief Nursing Officer). 86% (30st) on olemas vastav ametikoht. - Väljapool EU õppinud õdede arv, kes asusid õena tööle OECD riikides kasvas viie aasta jooksul 2011–2016 20%, arv ületas 0,5 miljoni piiri. - Iga kaheksas õde ( ligi 3,7 milj õde) ei tööta selles riigis kus ta kasvas ja õe õppe läbis. Raporti raames kogutud lisainfo erinevate riikide kohta on kätte saadav lingil- https://apps.who.int/nhwaportal/Sown/Index Dokument toob välja soovitused kõikidele maailma riikide juhtidele, et leevendada õdede puudust pikemast perspektiivis. Kõik toimub vaid eeldusel, et tegutsetakse täna: - Suurendada investeeringuid õdede õppe- ja töökohtade arvu tõstmiseks. - Rakendada selget õdede registreerimise süsteemi, et parandada tervishoiutöötajate andmete kogumise ja analüüsi metoodikat selleks, et andmetest tulenev toetakse otsuste elluviimist. - Jälgida tõhusamalt õdede liikumist sektoris sees ja migratsiooni juhtides seda vastutustundlikult ja eetiliselt. 3 - Tõhustada õdede koolitamist, et edendada esmatasandi tervishoidu, parendada õdede teadus-, tehnoloogia- ja sotsioloogiaalaseid teadmisi. - Esmatasandi tervishoiuteenuste meeskondades tagada õdede potentsiaali maksimaalne rakendamine. - Luua juhtimisalased õendusvaldkonna töökohad sh Chief Nures Ofiicer ametikoht riigi tasandil ja toetada noorte juhtimisalaste teadmistega õdede baasi laiendamist. - Parandada töötingimusi tagades turvaline tervishoiutöötajate arv, õiglane palk ja lugupidades töötervishoiu ja tööohutuse õigutest. - Rakendada sootundlikke õendustöötajaid käsitlevat poliitikat, et vähendada soolist palgalõhet. - Ajakohastada õenduse regulatsioone, et need vastaksid õendushariduses ja -praktikas kehtivatele standarditele. - Tugevdada õdede rolli hooldusmeeskondades. - Kaasata õed aruteludesse ning poliitilistesse dialoogidesse erinevate siht- ja sidusrühmadega. Samas sõnastuses on soovitused avaldatud ajakirjas Eesti Õde mais 2020 Koondi koostas Gerli Liivet EÕL asepresident 31.august 2020 4 Saatja: Anneli Kannus <[email protected]> Saadetud: 31.08.2020 14:56 Adressaat: Agris Koppel <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Koopia: Heli Paluste <[email protected]>; Mare Toompuu <[email protected]>; Ulla Raid <[email protected]>; Kersti Esnar <[email protected]>; Pilleriin Lekko <[email protected]> Teema: EOL eriõe definitsioon, baaspädevused ja rakendamine Eestis Tähtsus: Tavaline Tere Edastan kinnitatud materjalid eriõe definitsiooni, baaspädevuste ja rakendamise kohta Eestis. Lugupidamisega Anneli Kannus EÕL president e-mail: [email protected] Skype: anneli.kannus
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel