Ulla Raid
Saatja: Ulla Raid
Saatmisaeg: reede, 24. juuli 2020 12:21
Adressaat:
[email protected]
Koopia: Kersti Esnar; Kaija Kasekamp
Teema: Hulgimüeloomi auditi tagasiside
Tere
Vastuseks Haigekassa 1. juulil 2020.a 1.1-11/22253 saadetud pöördumiskirjale, milles palusite sotsiaalministeeriumi
tagasisidet hulgimüeloomi auditile. Täname auditi koostajaid huvitavalt koostatud auditi ja põhjaliku ravitulemuste
võrdluse eest nii Euroopa kui ka Soomega.
1. Auditi eesmärgis on kirjas, et esmakordselt lisaks ravidokumentide auditeerimisele viidi auditi raames
patsientide seas läbi rahulolu-uuring. Esiteks ei ole see esmakordne. Varasemalt on küsitletud
veresoontekirurgia teenuse kvaliteedi järelauditis (2012) samuti patsiente ja teiseks võiks olla täpsustatud ka
patsientide rahulolu uuringu (alam?)eesmärk kohe alguses. Lõpus on see küll välja toodud. Või siis mainida,
et seda käsitletakse teises osas hiljem.
2. Eestis on suund tervishoiu inimkesksemaks muutmiseks. Sotsiaalministeerium viis koostöös Centariga 2019
aastal läbi uuringu: Inimkeskse tervishoiu seiremetoodika väljatöötamine. Raport leitav koos metoodika
kirjeldusega siin: https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid. Seal kasutatud ja testitud küsimustikku võiks
kasutada ka edaspidi analoogsete uuringutes.
3. Tekstis vajalikud täpsustused:
a. Teeme ettepaneku lisada auditeeritud raviasutuste nimekiri. Kirjas on, et auditeeriti 180 erinevat
TTOd – see tundub uskumatu, arvestades, et peamiselt 2 suurhaiglat tegelevad nende haigetega. Või
siiski auditeeriti peamiselt kahte suurt, aga arvesse võeti ja vaadeldi raviteekondi igaühe juures?
b. Valimi kirjeldus vajab lihvimist (kas aitaks skemaatiline esitamine) ja täpsustamist, selle pikk periood
põhjendust. - - Näiteks „Valimisse kaasati patsiendid, kellel ei olnud varasemalt hulgimüeloomi
diagnoositud,…“ – jääb arusaamatuks, miks neid patsiente oli vaja sel juhul kaasata. Samuti ei
diagnoosi õendusteenuse osutaja haiguseid, miks kaasati neid valimisse ja täpsustust vajab, mil
moel see parandab auditi andmete kvaliteeti?
c. Metoodika peatükis on kirjas, et 2 patsiendi haiguslood jäid sisestamata ja analüüsimata võiks
olla ka lühike selgitus/põhjendus, miks.
d. Ettepanek, et tabelitesse 4 -6 juurde lisada ka kumulatiivne osakaal. Lisaks võiks olla märgitud ka
standard, et lugeja saaks üheselt hinnata, kas nt ooteaeg on lühike või pikk.
e. Tekstis ja tabelites numbrid ei ühti igal pool, nt 4.2.1 kirjas, et 47 patsiendil ooteaeg üle 90 päeva,
tabelis on see number aga 53; 4.2.3. kirjas, et üle 90 päeva 23 patsienti, tabelis 24.
f. Ettepanek, et tabelis 7 võiks olla toodud ka kahe andmebaasi andmete erinevuse veerg.
g. Tabel 9 ja 10 andmed võiks olla koondatuna, koos vahe väljatoomisega. Sama võiks teha tabel 12 ja
tabel 13 osas.
h. P 4.7. tabelis on toodud kliiniliste parameetrite iseloomustus tabelis 15, aga see tabel ei kajasta
esmavaliku ravi alla jaotatuna 104 patsienti - miks, selgitust ei leidnud.
i. Tabel 21 – 2 viimase ravimi kohta on viimased veerud täitmata – taas võiks olla mingi selgitus, kui ei
saa ka andmeid nende kohta üheselt lisada.
j. Tabelile 26 eelnevas tekstis viidatakse tabelile ja räägitakse ka 5. valiku ravist ja patsientidest, aga
andmeid nende kohta viidatud tabelis ei ole.
k. Joonis 11 kordub kahel lehel (lk 41 ja 43), Samuti kordub jutt punktis 4.10.4 (lk 42 ja 44)
l. Kirjandusele viitamine – seda peamiselt ei kasutata, vaid üksikutes kohtades ja see tekitab segadus,
et mis number see äkki on. Kirjanduse loetelus on 24. numbri järel allikas puudu või on see number
kogemata vahele jäänud.
m. Järeldused p 1 ja p 6 võiks olla käsitletud koos. P7 ja 8 on vastuolulised ja vajavad täpsustamist.
n. Ei saanud aru, kuidas hinnati järgmise eesmärgi täitumist: Hinnata müügiloaga ravimite
kättesaadavust ravimite kompenseerimisest lähtuvalt? Samuti võiks veelkord üle vaadata
1
4. Parandusettepanekud on kirja pandud väga struktureeritult. Lisada võiks ka nt patsiendi käsitlusjuhendi
koostamise, mis aitaks samuti kaasa RHK-10 koodide õigele kasutamisele ning see võimaldaks lühidalt kirja
panna ka minimaalse andmehulga ja diagnoosimiseks vajalikud uuringud. Parandusettepanekute osas on
viidatud dokumenteerimise kvaliteedi parandamisele, kas seal on ka õigusaktide võimalikke muudatuskohti,
nendeks palun kaasata aruteludesse sotsiaalministeerium. Sooviks näha ka konkreetsemaid ettepanekuid
(tegevuskava?), mis sellest suurest tööst edasi saab ja missuguse ajakavaga.
Loodan, et meie kommentaaridest on kasu aruande täpsustamisel.
Lugupidamisega
Ulla Raid
2