Jaanika Mastik
Saatja: Jaanika Mastik
Saatmisaeg: kolmapäev, 29. juuli 2020 15:46
Adressaat: Miryam Vahtra
Teema: „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja
ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“ keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Tere
Täname kommenteerimiseks ja ettepanekute esitamiseks saadetud perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu
vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi eest. Edastan Sotsiaalministeeriumi tähelepanekud
dokumendile.
1) Teeme ettepaneku täiendada KSH programmi peatükis 4 „Strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju“ alajaotuses „Mõju inimesele/sotsiaalsele
keskkonnale“ esitatud esialgset loetelu eeldatavasti või potentsiaalselt olulistest ja KSH aruandes
käsitlemist vajavatest teemadest veel üle teemaga, milleks võiks olla „Mõju sotsiaalsele sidususele ja
võrdsetele võimalustele (sh sooline võrdõiguslikkus)“.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §-le 311 on
keskkonnamõju strateegilise hindamise üheks eesmärgiks säästva arengu edendamine. Võttes arvesse,
et sooline võrdõiguslikkus on üks ülemaailmse säästva arengu seitsmeteistkümnest eesmärgist,
millesse ka Eesti on võtnud kohustuse panustada, ja säästva arengu riiklikus strateegias “Säästev Eesti
21“ on seatud eesmärgiks sidus ühiskond, kus erinevatele sotsiaalsetele rühmadele on tagatud võrdsed
võimalused, on oluline KSH läbiviimisel hinnata ka mõju sotsiaalsele sidususele ja soolisele
võrdõiguslikkusele. Strateegiates „Säästev Eesti 21“ ja „Eesti 2035“ on samuti viidatud Eesti ühiskonnas
esinevatele olulistele ühiskondlikele lõhedele (nii soolises, rahvuslikus, vanuselises kui ka majanduslikus
mõistes) ja nende lõhede vähendamise vajadusele.
Muuhulgas soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et EL perioodi 2014–2020 vahendite kasutamise
partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava KSH aruanne sisaldas samuti sotsiaalsele
sidususele ja võrdsetele võimalustele avalduva mõju hinnangut. Soolisele võrdõiguslikkusele ja
haavatavamatele ühiskonnagruppidele avalduva mõju hindamise olulisust rõhutatakse ka
rahvusvahelises sotsiaalsete mõjude hindamise juhendis.
2) Eesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ all on prioriteene suund „Töövõimereform II ja terviseennetus“ (lk 9).
Palume asendada sõna terviseennetus sõnaga terviseedendus või negatiivsete tervisemõjude ennetus.
Küsimuste tekkimisel oleme meeleldi valmis täiendavalt selgitama.
Tänades ja heade soovidega
Jaanika Mastik
nõunik | Nutika arengu toetamise osakond
626 9113 |
[email protected]
1