TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/1181-1 ERITINGIMUSED
Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1,
10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „tellija“) ja
SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, registrikood 90005952, asukoht Tartu mnt 50, V korrus, 10115
Tallinn, keda esindab Tarmo Jüristo (edaspidi nimetatud “töövõtja”),
edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“,
sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas:
1. Lepingu objekt
Lepingu objektiks on töövõtja poolt tervishoiu rahastamise poliitika stsenaariumite analüüsi koostamine.
(edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1.
2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad
Töövõtja kohustub osutama lepingu objektiks olevad teenused hiljemalt 7. septembriks 2020 aastal
või 2 tööpäeva jooksul RaM sügisese majandusprognoosi avalikustamisest.
3. Lepingu hind
3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt osutatavate tööde kogumaksumuseks on 12 000 eurot koos
käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“)
3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel
esitatud arve alusel ühe maksena pärast töö teostamist.
3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel.
E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.
4. Volitatud esindajad
4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kaija Kasekamp, tel 5101562,
e-post
[email protected], või teda asendav isik.
4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kaupo Koppel,
tel 56653678, e-post
[email protected].
5. Lepingu lisad
Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid:
5.1. Lisa 1 – lepingu objekti kirjeldus;
6. Muud sätted
6.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute
üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt
Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on
nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.
6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja
üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused
(I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib
prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises
või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu
eritingimuste ja üldtingimustega.
6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Tel: 626 9301 Tel: +372 640 8000
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
LISA 1 TÖÖVÕTULEPINGULE NR 1.8-2/1181-1
Lepingu objekti kirjeldus
Tervishoiu rahastamise poliitika stsenaarium
Inimeste poolt deklareeritud tuludelt sihtotstarbeline maks haigekassa eelarvesse
Arvestades nii demograafilisi kui ka tööjõuturul toimuvaid muudatusi ei ole sihtotstarbeline maks ainult
tööjõukuludest ravikindlustuse süsteemi rahastamises jätkusuutlik. Seetõttu on ettepanek laiendada
haigekassa tulude aluseks olevat maksubaasi ning asendada täielikult või osaliselt praegune
sotsiaalmaks deklareeritud tulult1 makstava tasuga. See laiendaks tulubaasi, millelt maks tasutakse,
kuna deklareeritud tulu hulgas on näiteks ka dividenditulud, renditulud jm. Samuti lahendab see tuleviku
väljakutse, kuidas võimaldada haigekassa ravikindlustust paindlike töövormide kasvades. Antud
muudatusega suureneks maksusüsteemis progressiivsus, kuna maksustatakse lisaks palgatulule ka
kõik muud tulud. Samas võib muudatus kaasa tuua üldise maksukoormuse tõusu.
Muudatuse tegemise eelduseks peab olema, et inimeste kättesaadav palgatulu jääb samaks, st
brutopalk peab täiendava maksu võrra kasvama. Muud tulud, nt renditulu või dividenditulu, väheneks
kehtestatava maksu ulatuses. Töist sissetulekut asendavate sotsiaaltoetuste puhul peab samuti säilima
inimese poolt kätte saadav neto summa. Pensionäride puhul tuleks kaaluda erinevaid stsenaariumeid
(kas pensioni bruto summa tõstmist või riigi poolt pensionitelt ravikindlustusse panustamist). Neto
pensioni summa peaks säilima ja ühtsed põhimõtted peaksid rakenduma kõikidele pensioni
sammastele. Riigi poolt kindlustatud haavatavate sihtrühmade puhul tuleks rakendada süsteemi, et riik
tagab neile jätkuvalt kindlustuse muutes vastavalt riigi poolt tasutud kindlustuse makset.
Eestis on kohustusliku ravikindlustuse saamise õiguse aluseks sotsiaalmaksu arvestamine inimese2
eest. Olemasoleva süsteemi järgi saab kindlustatud isikud jagada viide rühma (detailsem kirjeldus lisas
1)3:
1) töötavad kindlustatud – tööandja poolt kindlustatud inimesed, füüsilisest isikust ettevõtjad (sh nende
tegevuses osalevad abikaasad), juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, võlaõigusliku lepingu sõlminud
inimesed, ettevõtlustulult maksu maksjad;
2) kindlustatutega võrdsustatud – pensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, lapsed,
õpilased, alalisest elanikust üliõpilased, rasedad, ülalpeetavad abikaasad, kellel on
vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat, usulise ühenduse registrisse kantud kloostri nunnad
või mungad;4
3) riigi poolt kindlustatud – töötuna arvel olijad, lapsehoolduspuhkusel olijad, ülalpeetavaid lapsi
kasvatavad vanemad, puudega inimese hooldajad, ajateenijad, doktoranditoetuse saajad,
loometoetuse saajad, päästeteenistuse toetuse saajad, mittetöötavad vanaduspensioniealised
rahvusvahelise kaitse saajad;
4) välislepingu alusel – kindlustatud teisest ELi liikmesriigist Eestisse elama asuvad pensionärid,
teisest ELi liikmesriigist Eestisse lähetatud töötajad, teise ELi liikmesriiki lahkuvad Eesti pensionärid,
Vene Föderatsiooni sõjaväepensionärid;
5) vabatahtliku lepingu alusel kindlustatutega võrdsustatud – ravikindlustuse seadusest tulenevalt
kindlustatud inimestega võrdsustamise lepingu alusel kindlustatud inimesed.
1 Palk, ajutise töövõimetuse hüvitis, juhatuse liikme tasu, töölepingu lõpetamise hüvitised, töövõtu-, töövõtu- või muu
võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis jm väiksemad liigid,
dividenditulu, renditulu.
2 Ravikindlustuse seaduse § 5 sätestab kindlustatud isiku mõiste: Kindlustatud isik käesoleva seaduse tähenduses on Eesti
alaline elanik, tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elav isik, ajutise viibimisalusega Eestis seaduslikult viibiv ja
töötav isik, kelle eest sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu või kes iseenda eest maksab sotsiaalmaksu
sotsiaalmaksuseaduses sätestatud korras, suuruses ja tähtaegadel, samuti nende isikutega käesoleva seaduse alusel või
käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lepingu alusel võrdsustatud isik.
3 Eesti Haigekassa 2018. aasta majandusaasta aruanne
4 Tulenevalt vanemahüvitiste ja -puhkuste seadusega kaasnevatest muudatustest alates aastast 2022 muutuvad kindlustatutega
võrdustatud isikuteks ka lapsehoolduspuhkusel olijad ja ülalpeetavaid lapsi kasvatavad vanemad.
Ravikindlustuse süsteemi panustavad (või nende eest panustatakse) kõik rühmad välja arvatud
kindlustatutega võrdsustatud isikud punktis 2. Muutes ravikindlustuse saamise aluseid peaks tulevikus
riigi poolt olema tagatud kindlustus samadele haavatavatele sihtrühmadele.
2011 aastal koostas Praxis 5 oma analüüsis poliitika stsenaariumit, kui viia ravikindlustuse maks töötaja
maksuks ja selle võrra laiendada ravikindlustuse maksubaasi. Sotsiaalministeerium soovib vastavat
analüüsi uuenda. Vajalik on analüüsida 3 stsenaariumit:
1. Arvestada tulumaksu määr, mis tagaks laiendatud tulubaasi korral tänase haigekassa eelarve
kulude katmise
2. Arvestada tulumaksumäär, mille puhul töiselt sissetulekult arvestatav maks kataks
ravikindlustuse tänased kulud, kui ravikindlustusele tekiks täiendav tulu muude tululiikide
maksustamisest (nagu dividendid, üüritulu jms)
3. Arvestada maksumäär, mis kataks tervishoiu kulud tingimusel, et tervishoiu kulutuste tase
jõuaks 15% keskvalitsuse kogukuludest ehk haigekassa eelarvele lisanduks täiendavalt 200
miljonit eurot.
Võimalusel tuleks kõikide stsenaariumide puhul arvestada eraldi juhud:
kui brutopalgalt tasutav ravikindlustuse osa läheb arvesse ka töötuskindlustuse,
kogumisepensionide makse tasumisel;
kui brutopalgalt tasutav ravikindlustuse osa ei võeta arvesse tulumaksu arvestamisel
kui brutopalgalt tasutav ravikindlustuse osa võetakse arvesse ka tulumaksu arvestamisel
kui samal määral suurenevad (ravikindlustuse 13% võrra) ka erinevad riiklikud hüvitised sh
pension, vanemahüvitis, jm
kui lisanduv maks rakendub kõikidele deklareeritud tuludele, sh ettevõtlustulu,
võõrandamine, hüvitised jm
kui lisanduv maks rakendub konkreetsetele tululiikidele: palgatulu, kindlustushüvitised,
dividendid, üüritulu, pensionid jm
kõik erijuhtude sotsiaalmaksu tasumised ravikindlustuse mõttes simuleerida läbi.
Maksumäära arvestuste puhul tuleks kasutada EUROMODi 6 maksupoliitika analüüsi mudelit. Kõigi
kirjeldatud stsenaariumite puhul tuleb kirjeldada mõju haigekassa tuludele ja kuludele aastani 2060.
Kuna EUROMODi tarkvaras ei ole võimalik modelleerida kõiki kindlustuse saamise aluse detaile, siis
tuleb analüüsis kasutada neid sisendandmeid, mida mudel hetkel võimaldab (näiteks töötushüvitised,
vanemahüvitised jm)
Pikaajalise prognoosi koostamiseks tuleb kasutada Praxise 2011 välja töötatud prognoosimudelit
kaasajastades mudelis vajalikud sisendandmed nagu rahvastiku prognoos, makromajanduse näitajad,
ravikindlustuse eelarve prognoos ja muu vajalik. Pikaajalise prognoosimudeli sisendiks on EUROMODis
arvestatud maksumäärad.
Töö tuleb Sotsiaalministeeriumile esitada dokumendi vormis ning vajadusel tuleb ministeeriumile
kättesaadavaks teha andmetabelid. Töö esitamise tähtaeg on 7. september või 2 tööpäeva jooksul RaM
sügisese majandusprognoosi avalikustamisest.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
5
http://www.praxis.ee/fileadmin/tarmo/Projektid/Tervishoid/Eesti_tervishoiu_rahastamise_jatkusuutlikkus/Eesti_
sotsiaalkindlustussuesteemi_jaetkusuutliku_rahastamise_voimalused_taeisversioon.pdf
6
http://www.praxis.ee/tood/euromodi-mudeli-eesti-osamudeli-arendamine/mis-on-euromod/