Tanel Kiik Sotsiaal minister Sotsiaal ministeerium
[email protected] Teie 19 .0 6 .2020 nr 1.2-1/2012-1 Meie 25 . 08.2020 nr 3-1/9-1 Seisukoht ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Lugupeetav sotsiaalminister härra Tanel Kiik K äesolevaga esitame Teile Kohtutä iturite ja Pankrotihaldurite Koj a arvamuse ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele. Peame väga oluliseks, et ohvriabi süsteem korrastatakse terviklikult muutes selle loogilisemaks ja eri osapooltele lihtsamalt ning tulemuslikumalt rakendatavaks. Toetame riiklikku algatust, et k uriteoohvritele hüvitise maksmise süsteem peab aitama leevendada inimestele osaks saanud raskete vägivallakuritegude materiaalseid tagajärgi ja seeläbi aitama kaasa, et kuriteo tõttu kannatanud inimesed tuleksid elu ga paremini toime ega kannataks täiendavalt kuriteo tagajärgede tõttu. Siinkohal on kindlasti oluliseks märksõnaks ka kavandatav ohvriabi fond. H etkel on tõepoolest valitsev olukord, kus füüsilisest isikust sissenõudjale on kohus mõistnud tsiviilhagi katteks välja raha kurjategijalt ku riteoga tekitatud kahju katteks, kuid kas võlgniku (kurjategija) majanduslikust olukorrast või nõuete täitmise järjekorrast tulenevalt ei ole võimalik nõuet mõistliku a ja jooksul täita. Seega oleks ohvriabi fondi loomine kujul , et selle kaudu makstaks ohvrile väljamõistetud hüvitis riigieelarvest osaliselt välja , ohvrile kindlasti abiks vältimaks tema sattumist majanduslikult raskesse olukorda. Kahju hüvitamise eeldusena kavandatav nõue, et eelnevalt peab olema alustatud täitemenetlus ning kui täitemenetlus ei ole andnud tulemusi, siis tuleb esitada ohvriabifondile vastav avaldus koos kohtutäituri väljastatud tõendiga , ning ka nõude ülemineku säte, et peale summa hüvitamist liigub vastavas ulatuses nõudeõigus üle riigile , sarnaneb juba 2017. aastast rakendatud elatisabi skeemiga . Elatisabi skeemi rakendamisest tuleneva kogemuse pinnalt palume Teil VTK alusel eelnõu väljatöötamisel pöörata tähelepanu ka täitemenetlusega ja selle kulude katmisega seotud küsimuste lahendamisele. Kohtutäituri seaduse § 28 lg 1 järgi on k ohtutäituri ametitoiming tasuline. VTK-s kavandatud tõendi esitamine liigitub kohtutäituri seaduse § 42 lg 1 ja 3 ning Riigikogu menetluses oleva n otariaadiseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus e eelnõu 200 SE seadusena jõustumisel ka § 42 lg 4 reguleerimisalasse. Ettepanek on, et eelviidatud õiendi väljastamise tasu (sõltuvalt kohtutäituri töö mahust õiendi väljastamisel kas 3 või 18 eurot koos käibemaksuga) võiks riigieelarvest kas hüvitada ohvrile või siis anda kohtutäiturile õigus esitada tasu otsus otse Sotsiaalkindlustusametile. Samuti on ettepanek sätestada eelnõus, et kui samas juhtumis on mitu ohvrit, siis oleks igal ohvril võimalik saada ohvriabi fondist hüvitis toetuse maksimaalses ulatuses. Kindlasti ei tohiks tekkida olukorda, kus hüvitis makstakse vaid esimesena täitemenetluse alustanud või kohtutäituri tõendi Sotsiaalkindlustusametile esitanud ohvrile. Esitatud VTK p unktis 11.5.1. „Ohvriabi fondi loomine“ ei ole analüüsitud riigile üleläinud nõude arvestuse ja sissenõudmise kulusid. Eelnevalt viidatud elatisabi s keemi puhul on elatisabi nõuete arvestuse ja sissenõudmise küsimused kujunenud kahjuks küllaltki sagedaseks probleemkohaks. Peame vajalikuks, et ohvriabi fondi ettevalmistamisse kaasataks ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindaja ning kavandataks riigieelarvesse piisavad vahendid vajalike nõuete arvestus- ja andmevahetussüsteemide väljatöötamiseks, kaasa arvatud vajalikeks investeeringuteks täitemenetluse infosüsteemi. O luliseks küsimus eks on ka ohvri tsiviilnõude ja selle osalisest kompenseerimisest tekkinud riigi nõude täitmisele pööranud olukorras, kus võlgnik kuulutatakse pankrotis olevaks. Lõpetuseks juhime tähelepanu elatisabi skeemi rakendamisele ja sellega seonduvalt kohtutäiturite suurele töökoormusele. Nimelt peab kohtutäitur esitama elatisabi makseteatise Sotsiaalkindlustusametile iga kord, kui eelneval kuul ei ole elatisabi taotleja saanud võlgnikult vähemalt 100 eurot. Väga sagedased on juhtumid, kus erinevatel arvutitehnilistel põhjustel ei jõua makseteatised Sotsiaalkindlustusametile õigel ajal ning elatisabi taotlejatele tekib väljamakse tegemisel viivitus, või ei saa kohtutäitur kätte Sotsiaalkindlustusameti vastust tehtud makse kohta. Taolised mitmekordsed korduvtoimingud koormavad kohtutäiturit asjatult. Teeme ettepaneku kaaluda võimalust, et kohtutäitur peaks teavitama Sotsiaalkindlustusametit makseteatisega vaid täiteasjas esmakordse väljamakse tegemise vajadusel ning edaspidi vaid juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet peaks välja maksma 100 eurost või kui elatisena väljamõistetud summa on väiksem, siis sellest väiksema summa, ning vastavalt muuta ka sotsiaalkaitseministri 11.11.2016 määruse nr 59 „Perehüvitiste taotluste andmete loetelu“ § 4. Seega, kui kohtutäitur ei ole makseteatist esitanud, eeldaks Sotsiaalkindlustusamet vaikimisi, et elatisabi tuleb välja maksta täies ulatuses, ja teeks iseseisvalt väljamakse andes sellest kohtutäiturile teada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvi Pink E simees Jaan Lõõnik. 6464619,
[email protected]