dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, suhtes

Sotsiaalministeerium · 21. august 2020
Viit
1.4-1.1/2211-2
Registreeritud
21. august 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, EIS
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Annely Salumaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)

Failid

  • 📎1.4-1.12211-2 21.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc1290 KB

Sisu (failidest)

Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel KOOSKÕLASTUSTKK Euroopa Euroopa Komisjoni Vastaja Kommentaar Arvestatud/ Komisjoni ettepanek mittearvestatud ettepanek (alapeatükid) Üldised kommentaarid Eesti Avatud 4.1. Hetkel ei ole veel dokumendi alusel selge, Arvestatud. Noortekeskuste kuidas hinnatakse tulemuslikkust. Lisaks kas Eesti riigisisest (Mida tooks KOM pakutud kujul Ühendus järelseire nagu 6 kuud hiljem tulemuslikkuse süsteemi puudutavad soovitus kaasa rakendustasandil teie märkimine on veel endiselt plaanis või on see ettepanekud vaatest?) muutumas. Kui lähtuda Civitta Eesti AS poolt teadmiseks võetud. läbiviidud “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ vahehindamise soovitustest, et mitmed tänased Noortegarantii tegevused on end õigustanud ja peaksid jätkuma, siis tulemuslikkuse hindamise muutumisest võivad muutuda ka mitmed tänaste teenuste dünaamikad (nt järeltegevuste osas). Kuigi otseselt ei ole saadetud dokumendi soovitustasand seotud teenustega, mida hiljem iga riik soovib pakkuda, on oluline analüüsida ka tänaseid pakutavaid teenuseid, et nende jätkamise soovi korral olla kindel, et seal ei ole vastuolusid üldiste soovitustega. Pigem on see punkt seotud märkamisega, millele tuleks lisaks soovitusdokumendile mõelda või tulevase tegevuskava koostamisel arvestada. 4.3.Positiivset muutust, milleks on suurem fookus ja teadlikum tegevus ennetustööle, milleks noorsootöö tegevused pakuvad suurepärast võimalust. 4.4 Selgemat rollide jaotust, sh koostööprotokolli rakendamist teostajate vahel. Soovitusi sel teemal 1 leiab H.Paabort 2019.a Tartu Ülikoolis koostatud magistritööst “NEET-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava näitel”, kus on leitav ka 9 poliitikasoovitust Noortegaranatii edasiarendamisel. 4.5 Positiivset muutust valdkondadeülese kommunikatsiooni vaatest, et noored teaksid, mis võimalused neil on ja et olenemata sellest, mis uksest sisse astub, jõuab ta ikkagi just temale vajaliku teenuseni. Lisaks venekeelse infovälja arendamine. 4.6 Selgema põhjendatuse ressursside jaotumiseks maapiirkondadesse. 4.7 4-kuulise teenuse pakkumise perioodi edasine rakendamise valdkonniti kooskõlastatumalt toimimist. Kasutusele tuleb võtta ühtsemad metoodikad noorte vajaduste hindamiseks, täpsustama rollid ja mis meetmed on nt noorsootöös millega noorteni jõuame või toetame, vajadus ühiste koolituste järele, andmete liikumine jmt. K. Kõiv 2020.a Tartu Ülikoolis koostatud magistritöö teemal “NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil” analüüsis ja otsis lahendusi noortele pikaajalise mõjuga teenuse väljatöötamiseks. Eesti Noorsootöö Toetame eelnõus (lk 2) aluseks võetud lähenemist, Arvestatud osaliselt. Keskus et noortegarantii eesmärkide saavutamiseks on Nõustume hariduses vajalik selle parem ja laiem ulatumine noorteni osaluse tähtsusega. ning muutumine enam kaasavaks. Samas leiame, et Samuti on väärtuslik spetsiifilises tõrjutusriskis noortegarantii 2 noortegruppide esiletõstmine (lk 3). Leiame, et soovituse eelnõu on Eesti kontekstis on väga oluline maapiirkondade lõppastmes suunatud noorte esiletõstmine eritähelepanu vajava noorte tööturule rühmana meetmete kavandamisel (sh jõudmiseks ning infrastruktuuri ja teenustele juurdepääsu võtmes). kooskõlas Euroopa Toome samas esile, et eelnõus ei ole selle Liidu toimimise eesmärgi saavutamiseks piisavalt meetmeid. lepingu artikliga 149, Leiame, et eelnõu tervikuna on tööturukeskne. mis on üks eelnõu Eesti peab samas oluliseks, et suur osa õiguslikest alustest kõnealustest noortest jätkaks haridusteed, leiaks ja ning näeb ette looks enesetoestusvõimalusi ühiskonnas. Seetõttu stimuleerivad peame oluliseks, et tööturu kõrval rõhutataks meetmed, et toetada eelnõus läbivalt samaväärselt ka hariduses osaluse liikmesriikide ja eneseteostuse tähtsust. meetmeid tööhõive Leiame, et noortegarantii politiilise konteksti valdkonnas. loetelus on oluline esile tõsta ka Euroopa Maapiirkondade noortestrateegia. noorte esiletõstmise vajadus Eesti kontekstis teadmiseks võetud kui ettepanek riigisisese süsteemi kohta. Eesti Linnade ja Leiame, et KOM pakutud soovitus tooks kaasa Arvestatud. Valdade Liit rohkem tööd noortega ja sihtrühma laiendamist, Eesti riigisisest seega töökoormuse suurenemist. KOV tasandil süsteemi puudutavad ettepanekud jätkatakse noortegarantii tugisüsteemi teadmiseks võetud. pakkumisega. Kaks korda aastas võetakse ühendust noorega, kes sattuvad seiresse, et selgitada abivajadus. Noori suunatakse vajalike tööturu- või haridusteenuste pakkujate juurde. KOVid jätkavad juhtumikorraldusega ning 3 osutatakse KOVi poolt pakutavaid teenuseid. Me arvame, et kasutatud meetmed toovad positiivsena kaasa: noorte olukorra paranemise tööturul; stressi vähenemise noorte hulgas, mis on seotud esimese töökoha leidmisega; omandatud haridustaseme, oskuste ja elu kvaliteedi tõusu. On arvestatud põhiliste aspektidega, kuid oleks vaja rääkida ka sellest, kuidas käituda, kui noor ei taha haridust/kutset omandada või töötada. Täiendavalt leiame, et riigi tasandil tuleks teha rohkem teavitustööd noortegarantiist, nt reklaam sotsiaalmeedias, voldikute trükkimine, infopäevade korraldamine, e-rakenduse väljatöötamine ja levitamine. Tuleks kasutada kaasaegseid ja kliendisõbralikke lahendusi, mis aitaksid tekitada noorte hulgas huvi ja positiivset vastuvõttu. Tööinspektsioon Tööinspektsiooni vaates toome jätkuvalt välja ka Arvestatud. selle aspekti, et inimese töötingimused peavad olema ohutud ning nõuetele vastavad. Noored peavad oskama märgata ohuolukordi ning lisaks oskama neis ka tegutseda. Kindlasti tuleb uute meetmete kavandamisel tuua juurde ohutute töötingimuste mõõde ja vaade ning rõhutada teadlikkuse tõstmise olulisust. Sest kuigi ühelt poolt on oluline, et noored oleksid motiveeritud tööle minema ja tööd tegema, aga väga oluline on ka see, et neid juhendataks sel määral, et 4 töötamine ei kahjustaks nende tervist ehk töötingimused oleksid sobivad ja nõuetele vastavad. Kaubandus- Ei ole eelnõu kohta kommentaare. Arvestatud. Tööstuskoda Sihtgrupi laiendamine Eesti Gümnaasium lõpeb, kui oled 18. +5 aastat Arvestatud. punkt 1 Ametiühingute ülikooli. Seega teenust saaks kasutada vaid 2 Keskliit aastat. Ja 2 aasat on sageli see ajutine töö, mis saadakse, kui asendatakse kedagi, kes on läinud lapsepuhkusele. Seega 25 aasataselt on sageli jälle kõik otsast peale. Seega 30. a on põhjendatud, sellest lähtuvalt. Eesti Leiame, et noorte sihtgrupi laiendamine on Arvestatud. Noorteühenduste põhjendatud. Oleme seisukohal, et ka Eestis on Eesti riigisisest Liit vaja alustada diskussioone seoses noorte süsteemi puudutavad definitsiooni muutmisega. Soovitame riigisiseselt ettepanekud mõelda mõiste noor defineerimist kui teadmiseks võetud. “kolmeteistkümne kuni kolmekümne aastane isik“. Sellest tulenevalt näeme, et noortegarantii meetmete vanusevahemiku laiendamine on mõistlik ning vanuse alampiir peaks jääma vahemikku 12 – 14 eluaastat. Eesti Avatud Noorte Tugila kogemus näitab, et 26–28-aastased Arvestatud. Noortekeskuste noored noored on ka varasemalt meie poole Eesti riigisisest Ühendus pöördunud ja kuna noore toetamise protsess on süsteemi puudutavad pikem (eeltegevused, teenus ise, järeltegevused 6 ettepanekud ku näol jmt), siis näeme, et toetuse pakkumine teadmiseks võetud. vanemale eagrupile Noorte Tugila sarnases noorsootöötoetusmeetmes ei ole raskendatud. Arvestama peab aga seda, et tugiteenus ei saa keskenduda ainult 28–30- aastaste noorte 5 ülesleidmisele, vaid pigem järeltoe võimaluse pakkumisele. Näeme selle vanuserühma kaasatuse põhjust ja vajadust eelkõige selles, et ka peale ülesleidmist ning toetust, sh katööle või kooli asumist võib noor mõne aja vajada jätkutuge. Enesejuhtimise oskus ei pruugi 4 – 6 kuulise perioodi jooksul veel välja kujuneda, kuid tagasikukkumise ohtu saab ennetada läbi juba spetsialistiga loodud usaldusliku suhte. Seda kinnitab ka tänane praktika. Oluline on aga arvestada, et Eesti riigis võib vanema vanuserühma kaasatus tuua kaasa segadust ressursside rakendamises, kuna noorsootöö seaduses on sätestatud noore vanus kuni 26. eluaastani ning kohalikus omavalitsuses, kellele on seatud kohustus noorsootööd korraldada võib oma ressursside arvestamisel lähtuda just seadusest. Erineva vanuserühmaga töötades on vajalik olla valmis ka eakohaste tegevuste pakkumiseks läbi noorsootöö, mis omakorda võib kaasa tuua vajaduse uusi meetodeid rakendada ning uute meetodite tööle rakendamine nõuab täiendavat lisaressurssi. Erasmus+ ning Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalused pakuvad aga kuni 30-aastaste noorteni tõrjutuse riskis noortele täiendavaid võimalusi juba praegu ning noortekeskused Eestis seda võimalust ka kasutavad. Seega ühelt poolt võib välja tuua, et noorsootöö keskkond juba pakub tegevusi ka kuni 30- aastatele, kuid kindlalt NEET-noortele suunatud toetusmeetme rakendumiseks ei pruugi tegevuskeskkond veel valmis olla. Lisaks soovime 6 välja tuua, et meil on väga hea meel, et uus Noortegarantii rõhutab ennetustegevuste osa. Meie praktika kinnitab, et Eesti kontekstis ei pruugi ennetustegevused 15-aastaste puhul enam olla piisavalt tõhusad ja sel põhjusel oleks pigem soovitatav vanusepiiri allatoomine paari aasta võrra. Seda on välja toonud ka Noorte Tugila spetsialistid, et haridusasutuste poolt on selline vajadus märgatud ja sel põhjusel on tihenenud ka Noorte Tugila spetsialistide kaasamine noortele lahenduste leidmiseks. Haridus- ja Peame asjakohaseks KOM põhjendust sihtgrupi Arvestatud. teadusministeerium laiendamise vajadusele. Leiame, et sihtgrupi laiendamise eelduseks on kvaliteetsete meetmete kättesaadavuse tagamine, mis vastavad teenuses osalejate tegelikele (sh vanusest tulenevatele) vajadustele. Seniste teenuste disainimisel on lähtutud mh noorsootöö põhimõtetest (noorte eripäraste vajaduste mõistmisest ja nendega arvestamisest teenuste pakkumisel) ning kehtivast õigusruumist, mille kohaselt käsitletakse noortena 7-26 aastaseid. See tähendab, et sihtgrupi laiendamise korral on oluline tagada pakutavate teenuste sobivus erinevatele vanuserühmadele ja sh pöörata (eeskätt ennetavates tegevustes) erilist tähelepanu noorematele vanuserühmadele. Tagamaks kõigile noortele vajaliku toe kättesaadavus, ei pea me asjakohaseks vanuse alampiiri kehtestamist teenusele sisenemiseks. 7 Leiame, et statistikas võiks käsitleda NEET- staatuses noori alatest 15. eluaastast. Eesti Noorsootöö Oleme seisukohal, et noorte vanuserühma Arvestatud. Keskus laiendamine 30. eluaastani vajab tähelepanu suurenemist meetmete sisu kvaliteedile ja noortekesksusele. Suurema sihtrühma korral suureneb vanemaealiste osakaal meetmes, mistõttu võivad – juhul kui seda piisavalt mitte tagada - kannatada nooremas vanuserühmas noortele vajalikud meetmed, samas kui probleemide kogemisel nooremas eas on armistav mõju kogu hilisemale elule. Seega näeme võimalusi sihtrühma vanuse tõstmiseks juhul, kui sellega kaasneb tugevdatud võimalus tagada kõikide teenuste sobivus noortele pöörates erilist tähelepanu just nooremate vanuserühmade jaoks vajalikele teenustele (sh täiendav tugi noorsootöös, nõustamisel jmt). Eesti Linnade ja Laiendatud sihtgrupp võib olla praegusel hetkel Arvestatud. Valdade Liit põhjendatud, sest noortegarantii tegevustest Eesti riigisisest jäävad eemale 27-30-aastased noored, kes süsteemi puudutavad ettepanekud vajaksid abi. Kindlasti aitaks olukorra teadmiseks võetud. parandamisele kaasa ka seniste tegevuste täiustamine nii, et kõik abi vajavad kuni 26. a noored seda ka saaksid. Leiame, et Eesti tingimustes võib jätta laienduse tegemata ning 8 tõhustada tuleks just seniseid noortegarantii tegevusi, et kõik kuni 26-aastased saaksid toetatud. Ka ettepaneku paragrahvid 2-4 toovad esile vajaduse tõhustada ennetust koolist välja langemisel ning tugevdada kaardistamist. Inimese tööeluks valmistumise aeg on tavaliselt kuni 26 eluaastat ning seejärel toimub eneseteostus. Eneseteostuse ajal toimub pidev täiend- ja ümberõpe. Seega ei pikendaks eneseotsimise aega, kuna see lühendab veelgi eneseteostuse aega ning töötamise aega. Vanuse alampiiri võib välja tuua, kuid otsest vajadust me sellel ei näe. Eelnõus on hästi ära põhjendatud, miks antud muudatust tahetakse sisse viia. Kui seda otsustatakse siiski teha, siis peab arvestama kaasnevate muudatuste vajadusega. Näiteks on Eesti kontekstis noortele alates 26. eluaastast keerulisem leida sobivat toetavat teenust. Tööturule suundumiseks sobib ainult Töötukassa ja mõned tegevused veel (nt Tarus Johannes Mihkelsoni Keskuse koolitused). KOVi hea partner Noorte Tugila pakub nõustamist ainult kuni 26-aastastele. Kokkuvõttes juhime tähelepanu asjaolule, et sihtgrupi laiendamisega on vaja leida uusi koostööpartnereid, kes noori saaks aidata. Samuti suureneb noortegarantii tugisüsteemi juhtumikorraldajate töökoormus oluliselt (eelnõus on see välja toodud). Sihtgrupi 9 laiendamine võiks toimuda ka noortegarantii tugisüsteemi seire tingimuste arvelt. Hetkel jõuab nimekirja üsna piiratud hulk noori, kuid ka näiteks erivajadusega noored (kellel on juba puue määratud) vajaksid noortegarantiilt tuge. Leiame, et piisava täiendava rahastuse abil on sihtgrupi laiendamine kuni 30 a. mõeldav. Paljud noored sisenevad tööturule 25-26-27. aastaselt, olenevalt sellest, millal lõpetatakse õpingud, samuti jääb sinna aega esimese lapse saamine ja sellega jätab praegune süsteem just naised välja. Lastevanemate Liit Miks on laiendatud sihtrühm just kuni 30 Arvestatud. aastane noor, aga mitte 29 või 31 aastane? Kas on sellekohaseid uuringuid või millele see vanuse valik toetub? NEET-noorte hulk kasvab praegu jõudsalt igas vanuserühmas ja universaalid lahendusi siin ei ole või vähemalt mina ei tea, et oleks, pigem ei saagi olla. Eesti seaduse järgi (Noorsootöö seadus § 3) on noor - seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik, kas siin on tulemas muudatusi? Minu arvates võiks need kaks dokumenti olla üheselt mõistetavad. Tööinspektsioon Tööinspektsiooni teenused vanusegrupi Arvestatud. muutmisest tingituna ümberdisainimist ei vaja, kuid pooldame sihtgrupi laiendamist alla 30- aastastele, arvestades tööturul toimuvat ja inimeste valikuid. Pöördumistele tuginedes saab väita, et paljud alla 10 30-aastased inimesed ei soovi pikaajalisi ja püsivaid töösuhteid, nad on liikuvamad, st soovivad töötada nii õpingute ajal kui ka vahetult pärast kooli lõpetamist pigem tähtajaliste töölepingutega või tööampsudena või osutada ka iseseisvat teenust või alustada sootuks ettevõtjana, kuigi enda elu- ja töökogemus on veel vähesed. See aga tähendab, et nende inimeste teadlikkus töösuhtest ja ka näiteks töökeskkonna nõuetest on kogemuse puudumise tõttu madal ning nad ei oska tähelepanu pöörata enda tuleviku, tervise säilimise ja muudele tööeluga seotud aspektidele. Eeltoodud probleemkoht ilmneb ka tööõnnetuste statistikast, näiteks 2019. aastal juhtus üle poole ehk 65% tööõnnetustest meestega. Enim juhtub tööõnnetusi 25–34 aastaste meestega. Ehk et peamine tööõnnetuste riskigrupp on noored mehed, nii nagu liiklusõnnetuste puhul. Osaliselt võib see tuleneda sellest, et tegemist on esimese töökogemusega ning tööülesandeid asutakse täitma liiga uljalt. Täpsem statistika TI töökeskkonna ülevaadetes, mis on leitavad https://www.ti.ee/et/statistika/tookeskkonna- ulevaade Eesti Töötukassa Töötukassa nõustub sihtrühma laiendamisega, Arvestatud. meie arvates ei ole sisulisi põhjendusi, miks vanusepiiri mitte tõsta. Töötukassa pakub nõustamist ja teenuseid eelkõige lähtuvalt iga tööd otsiva kliendi individuaalsetest vajadustest ja tööturu olukorrast. Soovituses vanuserühma 11 laiendamine ei takista keskenduda neile, kes on kõige haavatavamas olukorras, sealhulgas on ka 25-29-aastaseid (nt õpingute katkemise, erialase hariduse või töökogemuse puudumise tõttu, sotsiaalsete probleemide/erivajaduse tõttu). Vanusepiiri tõstmine ei eelda meie arvates töökeskse nõustamise ja olemasolevate tööturuteenuste ümberkujundamist. Teisalt, kui ka soovituse sihtrühma ei laiendata, ei takista see meil toetada 25-29-aastaste tööle või õppima asumist erinevate teenustega. Pakkumise Tööinspektsioon Tegemist ei ole Tööinspektsiooniga otseselt Arvestatud. tegemise seotud teemaga, kuid taas, vaadates erivajadusega tähtaeg noorte töötingimusi ja tööle saamise võimalusi punkt 1 ning ka tööandjate eelarvamusi ja vajadusi, siis võib olla põhjendatud pikem tähtaeg. Eesti Avatud Teatud puhkudel peab tagama võimaluse Arvestatud. pikemaks toetamiseks. Osaliselt leiame ka, et see Noortekeskuste oleneb sellest, kuidas teenuse ajalist mahtu Ühendus hinnatakse. Kas 4 kuu puhul on tegemist nn keskmisega või arvestatakse, et selline ressurss peab olema iga noore puhul tagatud. Tänane praktika toob välja, et vaid 10% keerulistest juhtumitest on vajanud teenust 1-2 kuud, üle 50% siiski üle 4 kuu. Keskmine on aga Noorte Tugilas 3,5-4,2 kuud vastavalt vanusele, soole ja väljakutsetele. Võttes aluseks tänase Noorte Tugila kogemuse, siis teatud juhtumite korral on teenuse pikenemine olnud seotud ka sellega, et noor on sisenenud teenusesse nt aasta alguses ja 12 siis on olnud vajadus toetada noore motivatsiooni sügiseni, et ta ikka jõuaks haridusasutusse. Iga noore juhtum on erinev.Uuendatud Noortegarantii soovitus toob ka ise välja kaks erinevat sihtrühma- nn kergemat tuge (nt COVID-19 eriolukorra tõttu tööturult väljalangenud haritud noored) ja keerulisemas olukorras tuge vajavad noored. Näeme, et 4 kuu eesmärk saab olla seotud pigem esimese sihtrühmaga, keerulises olukorras olevad noored vajavad Noorte Tugila varasema kogemuse alusel tuge pigem kuus kuud. Seega näeme, et pigem võiks tulevases Noortegarantiis paindlikum lähenemine vastavalt sihtgrupile, kas 4 või 6 kuud. Kui Noortegarantii soovitus jääb siiski 4 kuud, peab vähemalt keerulises olukorras olevate noorte puhul arvestama, et selline eeltingimus toob kaasa tänaste erinevate teenuste dünaamika ja juhtumikorralduse muutmise vajadused. Näiteks peab teenuse pakkumine olema tänasest intensiivsem ja selleks tuleb ette näha ka rohkem ressursse ja erinevate osapoolte (sh valdkondade) vahelisi täpsemaid kokkuleppeid (nt kiirema andmevahetuse järgi võrgustikus, asjakohasemaid ja ühiseid noorte hindamismeetodeid, selgemat rollijaotust jmt). Osade sihtgruppide puhul peab arvestama, et 4 kuud ei pruugi olla piisav. Teenuse kommunikatsioon ja sisu määrab ära, millistele sihtgruppidele saab teenust pakkuda. Kui erisustega ei ole arvestatud, siis võib juhtuda, et keerulisemad noored jäävad teenusest kõrvale. 13 Oluline on jälgida, et me ei hindaks vaid ametlikku tulemust kas jõudis tööle või haridusse vaid noore seesmist (motivatsiooni) muutust ja seda kas see tulemus on lähtuv noore enda tegelikest huvidest ja vajadustest. Võib juhtuda, et piirkonnas, kus ta elab ei ole tema individuaalsele karjääriteekonnale sobivaid lahendusi ja nende leidmine võib võtta kauem aega. Kui me ei taga noore vajadustele sobivat teenust võib tagasilöök olla kiire (nt madal motivatsioon hoida pakutud töökohta või haridusvalikut). Lisaks on oluline jälgida, et Noortegarantii kvaliteedi hindamise näitajaks ei ole ainult 4 kuud, vaid ka erinevate valdkondade mitmekülgsete tugiteenuste olemasolu igas piirkonnas, kelle oskusi ja teadmisi on võimalik noore toetamiseks kaasata. Selline lähenemine võimaldab märgata ja tunnustada ka erinevate valdkondade potentsiaali noorte toetamisel. Haridus-ja Tuginedes seni elluviidud teenuste Arvestatud. teadusministeerium tulemusnäitajatele ning lk 17 (22) kirjeldusele, peame asjakohasemaks paindlikuma lähenemise võimaldamist, mille kohaselt tehakse noorte vajadustele (sh erivajadusest vm takistusest tulenevatele) ning ootustele vastav pakkumine 4-6 kuu jooksul. Nõustume KOM käsitlusega, et NEETide sihtgrupp on heterogeenne, mistõttu on oluline vajadusel rakendada erinevaid lähenemisi (sh arvestades nende staatuse kestvust ning 14 varasemat tausta). Kuivõrd kompleksete probleemidega (sh haavatavates oludes) noortele pakkumise tegemine võib eeldada esmalt teist tüüpi teenuste pakkumist, peame vajalikuks võimaldada pikemat abipakkumise perioodi (min 6 kuud). Eesti Noorsootöö Toimivate lahenduste analüüsis on esile toodud, et Arvestatud. Keskus paljudel kulub pakkumise saamiseni kauem, kui ettenähtud 4 kuud (lk 2) ja seda on näidanud ka meie kogemus. Samas ei ole eelnõus perioodi pikendamist kaalutud. Teeme ettepaneku suurendada paindlikkust ja sõnastada pakkumise saamise perioodiks 4-6 kuud. Eesti Linnade ja Leiame, et taoline eesmärk ei ole kogu sihtgrupi Arvestatud. Valdade Liit puhul kindlasti saavutatav, kuna tegemist on niivõrd heterogeense grupiga (toodi välja ka eelnõus). Kergemate NEET-noortega on see saavutatav, aga siis on tavaliselt noortel juba varasemast parem haridustase, töökogemused või toetav võrgustik. Raskemate juhtumite või teatud sihtgrupi puhul võiks aeg olla pikem, kuna tegeleda tuleb väga erinevate probleemidega, mis töötamist ja õppimist takistavad nt erivajadusega noored või kui on tegemist sõltuvusprobleemidega noortega, sest siis vajatakse rohkem aega, et motiveerida noort abi saama ja teenustele. 15 Soovituse sisuline sõnum on, et noor saaks Eesti Töötukassa viivitamatult (esimese nelja kuu jooksul) vajalikku tuge haridustee jätkamiseks või tööle asumiseks. Eestis on tööta noortele tagatud individuaalne nõustamine ja vajadustele vastavad tööturuteenused töötuna registreerimise hetkest. Soovituses esitatud loetelu võib soovi korral täiendada, lisades näiteks karjääri- või muud nõustamisteenused, kuid meie arvates ei ole see tingimata vajalik. Eesti NG pakkuja jaoks on oluline silmas pidada, et 4 Arvestatud. Noorteühenduste kuud on noore jaoks pikk periood ning võimalusel Liit tuleb NEET-noore statuses oleva isikuni jõuda esimesel võimalusel, tagades sealjuures, et noortegarantii pakkuja oleks ise proaktiivne pool, kes pöördub noore poole, mitte vastupidi. Esmatähtis pole mitte tähtaegade lugemine, vaid lõpplahenduseni jõudmine. Oluline on vältida olukorda, kus potentsiaalselt tähtaega ületades ei järgne täiendavaid tegevusi noorele NEET- staatusest väljumiseks. Toetame seda ettepanekut, et 4 kuud hakkab eelnõu kohaselt jooksma sellest hetkest, kui noor kaotab töö või langeb koolist välja. Tegelikult on tõenäoline, et alles 4 kuu jooksul jõutakse selle nooreni. Seired toimuvad täna vaid 2x aastas ja vastanute protsent on väike. Jõuda kohe nooreni, kui ta langeb NEET-staatusesse on ideaal, mille poole püüelda, kuid nõuab äärmiselt head 16 võrgustikutööd. Eesti Avatud 4.2. Leiame, et kuigi üldises plaanis on Arvestatud. Noortekeskuste noorsootööd varasemaga rohkem rõhutatud, siis Ühendus Noortegarantii eesmärk ja planeeritavad tulemused (sisenenud haridusse või tööellu) noore vaatest, ei arvesta piisavalt noorsootöö potentsiaaliga. Leiame, et Eesti riigi poolt võiks minna EK sõnum, et noorsootöö, mis pakub pikaajalisi mitteformaalõppe võimalusi, peaks olema kasvõi osaliselt tunnustatud tulemus teiste ametlike tulemuste kõrval. Tänane Noorte Tugila kogemus näitab, et noore sisenemine noorsootöö kaudu pakutavatesse pikaajalistesse süsteemsetesse võimalustesse on aidanud pikas perspektiivis kaasa noore sisenemisel haridusse või tööturule. Süsteemne osalemine noorsootöös võimaldab noorega tööd jätkata ja sel põhjusel olema ka rohkem tulemusena väärtustatud (sh Erasmus+ enda Euroopa Solidaarsuskorpuse võimalused, mida täna tulemuslikkusena ei arvestata). Kaardistamine Sihtrühma, Leiame, et ennetuse tõhustamiseks on oluline Arvestatud. Haridus-ja punktid 2-4 saadaolevate teenuste Teadusministeeriu käsitleda loetelus ka näiteks vabatahtlikku ja vajalike oskuste tegevust, õppe- ja karjääriteenuste kättesaadavust, m kindlakstegemine; noorteinfo kvaliteeti, noorte ettevõtlikkust ning ennetusvõimaluste omaalgatusega seotud võimalusi. loomine seire ja Eesti Avatud Lisaks soovime välja tuua, et meil on väga hea Arvestatud. varajase hoiatamise meel, et uus Noortegarantii rõhutab Noortekeskust süsteemide abil ennetustegevuste osa. Meie praktika kinnitab, et Ühendus Eesti kontekstis ei pruugi ennetustegevused 15- aastaste puhul enam olla piisavalt tõhusad ja sel 17 põhjusel oleks pigem soovitatav vanusepiiri allatoomine paari aasta võrra. Seda on välja toonud ka Noorte Tugila spetsialistid, et haridusasutuste poolt on selline vajadus märgatud ja sel põhjusel on tihenenud ka Noorte Tugila spetsialistide kaasamine noortele lahenduste leidmiseks Eesti Noorsootöö Hoolimata sellest, et ennetuse tähtsust on Arvestatud osaliselt. dokumendis esile tõstetud, on NEET noore Me ei pea tingimata Keskus staatusesse sattumise ennetus eelnõu tekstis vajalikuks eelnõu sisustatud vaid „kaardistuse“ etapi all seire ja pealkirja varajase märkamise ning üldsõnalise õpingute ringisõnastamist, küll katkestamise ennetamise (eelnõu p 4) tegevusena. aga peame oluliseks Peame seda väga kitsaks ja ebapiisavaks varajast abivajajateni käsitluseks ja teeme ettepaneku nimetada esimene jõudmist ning noorte noortegarantii etapp „prevention and mapping“ NEET-staatusesse lisades ka ennetuseks olulisi tegevusi nagu noorte sattumise ennetamist informeerituse suurendamine, esmane nõustamine, läbi noorsoo-, sotsiaal- kutse- ja karjääriteenused, ettevõtlikkus- ja , tööhõive- ja muude omaalgatusmeetmed, vabatahtlik tegevus. tugiteenuste. Eesti Linnade ja Andmetöötluse parandamine. Sihtgrupi Arvestatud osaliselt. laienemisel on tegu äärmiselt olulise punktiga ja Leiame, et andmete Valdade Liit seda peaks kindlasti rohkem lahti seletama. Ka kogumist ja täna vaieldakse selle üle, kas noortegarantii süsteemide seire tugisüsteemi seire riivab liigselt inimeste täiustamist on privaatsust. Sihtgrupi laienemisega muutub käsitletud piisavalt, küsitavus kindlasti suuremaks. Samuti oleks vaja arvestades, et tegemist seire kvaliteeti parandada, kuna nimekirja jõuavad on soovituse eelnõuga. senisest rohkem välismaal elavad noored ja Nõustume, et vajalik vanuse kasvades üha rohkem ka lapseootel olevad on tagada kvaliteetse noored (suureneb juhtumikorraldaja töökoormus). info olemasolu toetust 18 Seire andmete täpsustamise vajadusest lähtuvalt vajavate noorte kohta arvame, et eelnõu peaks rohkem tähelepanu ja infovahetuse parem pöörama andmekaitsele. koordineerimine. Justiitsministeeriu Mis puudutab sihtrühma kaardistamist, siis siin Arvestatud. võiks lisaks registripõhisele kaardistusele saada Eesti riigisisest m suurema kaalu ka otsiva ja mobiilse noorsootöö süsteemi puudutavad abil sihtrühma kaardistamine ning tekkis mõte, et ettepanekud kas nn varajase hoiatamise süsteemi võiks teadmiseks võetud. automaatselt lülitada noorte õigusrikkujatega tegelevad spetsialistid (kriminaalhoolduses ja vanglates). Õiguskaitsespetsialiste saaks paremini ära kasutada ka garantii skeemist teavitamisel ja noortegarantii süsteemi suunamisel. Teadlikkuse Arvestatud. Teavitustegevu Eesti Noorsootöö Nooreni jõudmise (outreach) etapis on noorte s suurendamine ja teadlikkuse ja informeerimise olulisus esile Eesti riigisisest Keskus punktid 5-7 teabelevi suunamine tõstetud kohalikul tasandil ja partnerina süsteemi puudutavad ettepanekud esiletoodud kohalikud noorteühingud (p 5). teadmiseks võetud. Leiame, et see noorteinfo korraldus peaks olema riikide määratleda, nt Eestis võib olla otstarbekas piirkondlik või riiklik noorteinfo korraldus. Haavatavate rühmade Justiitsmiisteerium Eestis täiendatud noortegarantii rakendamise Arvestatud. aktiivsem teavitamine kontekstis võiks mõelda, kas on mingid Eesti riigisisest sihtrühmad, mis esmajärjekorras ja täies ulatuses süsteemi puudutavad vaatluse alla võtta. Nt noored naised vanglas – ettepanekud konkreetne ja hästi kättesaadav sihtrühm, vanglast teadmiseks võetud. ja KrH-st vabanenud noored jne. Eesti Avatud Samas soovime toonitada, et teenuse enda Arvestatud. Noortekeskust kommunikatsioonis ei tohiks selline (lühiajaliste Ühendus ja pikaajaliste NEET-noorte grupeerimine) stigmatiseerimine väljenduda, pigem on see seotud otsustustasandiga, kus määratakse teenuse 19 pakkujatele ressursse. Eesti Noorsootöö Haavatavate noorterühmade käsitlus (p 7) ei ole Arvestatud osaliselt. Keskus asjakohane mitmel põhjusel: 1) on eritähelepanu Euroopa Komisjoni vajavad rühmad (nt erivajadusega noored) eelnõu põhjenduspunkt kategoriseeritud automaatselt pikaajaliste NEET 22 rõhutab, et noorte rühma, mis ei ole alati kohane ning jätab noortegarantii välja nn lühiajaliste NEET-noorte grupis olevad raames tuleks eritähelepanu vajavad noored; 2) maapiirkondade tunnustada, et osa noortele ei ole spetsiifilisi meetmeid; 3) NEET-staatuses noori lahendusena pakutav „erikoolitusega vahendajad“ võib vajada kergemat sildistab haavatavad e eemalejäämise suuremas lähenemisviisi, riskis noored (nt ka maanoored) ja ei võimalda samas kui teistel võib võrdset kohtlemist (nagu need noored oleks tarvis olla „tavakoolitusega töötajatele“ mittesobivad intensiivsemaid, kliendid); 4) lahendusena samuti pakutav meede pikaajalisemaid ja „täiendavad strateegiad nagu noorsootöö, noored mitmekülgsemaid „saadikud“ ja koostöö“ jätab mulje nagu need meetmeid. Punktis 7 tegevused oleks vajalikud vaid haavatavatele sulgudes olevad viited noortegruppidele, samuti ei ole arusaadav, mida rühmadele, kelle näol mõeldakse „noorte saadikute“ all arvestades nt, et võib tegemist olla „noorelt noortel“ meetod ei ole lahenduseks pikaajaliselt NEET- haavatavate sihtrühmadeni jõudmisel. Leiame,et staatuses noorega, on suuremas tõrjutus või eemalejäämise riskis olevate toodud vaid võimalike noorteni jõudmine on oluline ja selle näidetena ega tähenda saavutamiseks tuleb kavandada sisulised meie hinnangul tegevused ja vahendid tagades samas, et iga noore automaatset individuaalne vajadus oleks kogu skeemi ulatuses kategoriseerimist. professionaalse tähelepanu all. Samuti näeme, et p 7 Asjaolu, et NEET- noorte grupp on väga nimetatud noorte eripalgeline on mitmeti esile tõstetud, kuid selle saadikud on toodud sisulise adresseerimise asemel on ettepanek vaid näitena, millega grupeerida NEET-noored edaspidi pikaajalised ja riigid ei pea tingimata 20 lühiajalised NEET-noored. Arvestades, et NEET- arvestama. staatusega noored ei ole ühesugused, ei ole ka Nõustume, et tuleb põhjused selle staatuse kestlikkuse osas kavandada sisulised ühesugused. Seetõttu ei oma piisavat sisu täiendav tegevused, mis grupeerimine staatuse pikkuse kontekstis – arvestavad iga noore meetmete rakendamisel tuleb lähtuda staatuse individuaalse põhjustest ja leida sobiv tugi mistahes juhul. vajadusega ning liikmesriikidel on võimalus teha seda, lähtudes riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest vastavalt eelnõu punktile 1. Samuti nõustume, et noorte grupeerimine lühi- ja pikaajaliselt NEET-staatuses noorteks ei tohi tuua kaasa noorte sildistamist. Et paremini aidata pikaajaliselt mittetöötavaid ja – õppivaid noori, toetame lähenemist, mis võimaldab nendega tegelemiseks täiendavat paindlikkust, sealhulgas näiteks läbi alternatiivsete 21 pakkumiste tegemise või toetavate teenuste osutamise. Ettevalmistami Profileerimisvahendit Eesti Leiame, et oluline on toetada noorsootöötajate Teadmiseks võetud kui ne e kasutamine Noorteühenduste kutse omandamist ning kutsemudeli arendamist ja ettepanekud riigisisese punktid 8-14 individuaalsete Liit propageerimist. Vajalik on noorsootöös, sh süsteemi kohta. tegevuskavade huvihariduses töötava kvalifitseeritud töötaja väljatöötamiseks miinimumtöötasu võrdsustada üldhariduskooli õpetaja miinimumpalgaga. Lisaks tuleb luua ühtne süsteem, kus kohalikul tasandil on noorsootöötaja palga tase seotud kutsestandarditega. Lisaks esineb riiklikus süsteemis kitsaskohti, mis tekitavad noorsootööga tegelevatel inimestel tunnet, et nende töö ei ole piisavalt väärtustatud – ette antud eesmärkide saavutamiseks eeldatakse masinlikku täpust, kuid sellega ei kaasne võrdväärset tuge ning tasu kohalikul tasandil. Nõustamine, Eesti ENL toetab juhtumipõhist lähenemist. NEET- Arvestatud. juhendamine ja Noorteühenduste noore staatuses oleva noorega usaldusliku suhte mentorlus Liit saavutamisele ja tema soovidest lähtuvale lahenduse leidmisele kuluvat aega on keeruline kindlalt määratleda. Näiteks võib noorega usaldusliku suhte saavutamine võtta aega ainuüksi pool aastat. Näeme süsteemi puudujäägina asjaolu, et noort toetava tugigrupi (noorsootöötaja, politsei, kool, töötukassa jne) vaheline koostöö on piirkonniti väga erinev ning negatiivset praktikat, süsteemide dubleerimist ning oskamatust noort suunata, esineb pidevalt. Haridus-ja Peame oluliseks, et noorteühinguid ning Arvestatud. Teadusministeeriu noorsootöö asutusi tunnustatakse oluliste 22 m partneritena noorte nõustamisel ja suunamisel, ent meie hinnangul on nende kirjeldamine üksnes takistuste eemaldamisel tööturule siirdumise juures ebapiisav. Nimetatud osapooltel on senisele praktikale tuginedes oluline roll noore motivatsiooni arendamisel ning hoiakute kujundamisel, mida tuleks teadvustada sarnaselt lk 20 (10). Eesti Noorsootöö Noortegarantii skeemi ülesehituses käsitletakse Mitte arvestatud. Keskus väga olulist faasi – noorte toetamine ja Nõustume, et tegemist motiveerimine NEET noore staatusest väljumiseks on väga olulise – ettevalmistusena (preparation), mis muudab faasiga. Samas leiame, selle etapi töö sisu vähem tähenduslikuks ja nooreet jaoks ebaselgeks. Tegu on noore varasema noortegarantii eluhoiaku ja harjumuse muutumise etapiga, mille teenustele raames toimub enamus noortegarantii skeemi registreerunud noore õnnestumiseks vajalikke tegevusi. Seetõttu peame jaoks on eelkõige selle etapi nimetamist „ettevalmistuseks „ oluline pakutava eksitavaks ja teeme ettepaneku käsitleda seda teenuse sisu ning noor etappi tugitegevusena (Support). ei pea tingimata olema teadlik, millises eelnõus ette nähtud etapis ta teenuste osutamise hetkel on. Eelnõus välja toodud etapiline jaotus on suunatud eelkõige liikmesriikide poliitikakujundajatele. Eesti Noorsootöö Toetame, et noorte individuaalsetele vajadustele Arvestatud osaliselt. Keskus vastamine on eraldi eesmärgina esile tõstetud, Leiame, et noortega kuid leiame, et selleks kavandatud põhilahendus - töötavate spetsialistide 23 kasutada profileerimistööriistu - ei ole piisav (p suhtlemine noortega 8). Tööriistadest olulisem on piisava arvu ja on on Euroopa töökoormusega koolitatud noorsootöötajate, kajastatud eelnõu nõustajate jt noortega töötavate spetsialistide punktis 10, mille suhtlemine noorega. Seda ei ole samas üldse kohaselt tuleb tegevusena kirjeldatud (töötajaskonna vajadus on tõhustada seotud vaid profileerimisinstrumentide ja ettevalmistusetappi individuaalsete tegevuskavade koostamise väljaõppinud vajadusega ,mitte noorega suhtlemise vajadusega nõustajate poolse – p 9). personaalse nõustamise, juhendamise ja mentorlusega, mis eeldab omakorda piisava arvuga koolitatud spetsialistide olemasolu. Eesti Noorsootöö Nõustamine, suunamine ja mentorlus on küll Arvestatud osaliselt. Keskus kirjeldatud kui tegevus, mis vajab terviklikku Leiame, et soovitus on lähenemist, kuid selle saavutamiseks käsitletakse lõppastmes suunatud haridus- ja noortevaldkonna partnereid kui noorte tööturule „tööhõive muude takistuste eemaldajaid“ (p 11). jõudmiseks ning Leiame, et hariduse jätkamine peaks olema kooskõlas Euroopa võrdselt eesmärgiks tööhõivega ning kõikide Liidu toimimise nõustamis- vm tugitegevusi pakkuvad osapooled lepingu artikliga 149, noortegarantii skeemis peaks toetama noore mis on üks eelnõu motiveerituse arengut ja aktiivset eluhoiakut. õiguslikest alustest ning näeb ette stimuleerivad meetmed, et toetada liikmesriikide 24 meetmeid tööhõive valdkonnas. 25 Digioskuste Haridus-ja Nõustume, et digipädevus on oluline kompetents, Arvestatud. hindamine ja koolitus Teadusministeeriu mida (eeskätt tulevikutööd ning selle m potentsiaalset mõju noortele silmas pidades) ühiskonnas edukaks toimetulekuks tarvis arendada on. Digioskuste hindamine ning testimine eelnõus esitatud kujul teenusele sisenemise faasis ei ole meie hinnangul asjakohane. Leiame, et põhjalikumat mõtestamist vajab, mida me hindamiselt ootame ning millist väärtust/positiivset tõuketegurit kannab see konkreetse noore jaoks. Meie hinnangul võiks digipädevuste hindamine olla osa üldisest nõustamisprotsessist ja lähtuda noore karjääri väljavaadetest (teisisõnu mõista, millises valdkonnas noor end tegutsemas näeb, kas tema praegused digioskused on selleks piisavad ja millises osas ta täiendkoolitust või –õpet vajaks). Leiame, et formaalne test teenusele sisenemise faasis võib noori teenustest eemale tõrjuda. Lisaks ei ole testimise formaat kooskõlas üldiste noorsootöö põhimõtetega, millest seniste teenuste disainimisel lähtunud oleme. Digipädevuste edendamiseks pooldame mh viitamist nutika noorsootöö lahenduste rakendamisele, mis võimaldaks noortel ning noorsootöötajatel oma varasemate kogemuste baasil ja erinevaid vahendeid kasutades luua innovaatilisi lahendusi, mis vastaks probleemidele ning noorte tegelikele 26 vajadustele (mh arendades ka digioskuseid). Peame oluliseks viidata, et mitteformaalne õpe saab olulisel määral toetada noorte digioskuste arendamist ning aidata kaasa digilõhe vähendamisele (mh nutika noorsootöö kontseptsiooni näitel). 27 Eesti Noorsootöö Noorte digipädevuste tähtsuse esiletõstmine Arvestatud. Keskus olulise pädevusena noorte jaoks on oluline, kuid selle käsitlemine noorte inimkapitali arendamisena Euroopa turumajanduste tulevikukindlustamisena (future-proof) (lk 3) on Eesti jaoks olulist noorte isiksuse arengut tahaplaanile jättev ja väheväärtustav lähenemine. Lisaks digipädevustele on oluline proportsionaalselt välja tuua ka noore isiksuse areng ja muude oskuste ja pädevuste arendamine (nt sotsiaalne intelligentsus, analüüsivõime, loovus ja kriitiline mõtlemine, enesejuhtimine jne). Digi- jt pädevuste arendamise eelduseks (p 12-14) pakutakse eelnõus lahendusena noorte eelnev testimine/hindamine. Arvestades, et NEET noorte staatusesse jõudmine on tihti seotud hariduses sh formaalhariduses tavapärase testimisega, tekkinud probleemidega, ei saaks arenguvõimalusi läbi koolituste seada sõltuvaks testimises osalemisest. Leiame, et koolitsute vajadus ja suunamine peaks põhinema noore tegeliku olukorra paremal tundmisel ja suhtlemisel noorega, mitte testimisel. Muude oluliste Eesti Oluline on pöörata täiendavat tähelepanu nii Arvestatud. oskuste hindamine, Noorteühenduste õpipoisiõppele kui ka võimalikult varajasele täiustamine ja Liit praktikavõimaluste pakkumisele valideerimine üldhariduskoolides, vähendamaks 28 automatiseerimisega kaasnevat noorte töötuks jäämise riski. Sealhulgas tuleb suunata täiendav rõhk individuaalse haridustee kujundamisele, kus noor saab juba põhikooli tasemel iseseisvalt suunata oma õpiteed vastavalt huvidele ja tuleviku plaanidele. Sealjuures on vajalik karjääriõpetus praegusel kujul ümber hinnata, põimida antud õppekava eesmärke teiste ainetundidega ning võimaldada omandada kogemusi põhikooli viimases etapis ka teistes omavalitsustes. Viimane eeldab senisest tugevama koostöö juurutamist omavalitsuste vahel, eeskätt NEET-noortele uute õpikogemuste loomisel ka kodunt väljaspool Pakkumine punktid 15-20 Toimivad tööhõive-ja Haridus-ja Peame oluliseks tuua esile ka võimalus teenida Arvestatud. ettevõtjana alustamise Teadusministeeriu vabatahtlikuna ning omandada seeläbi haridusse Leiame, et kehtiv NG stiimulid m või tööturule siirdumiseks vajalikke oskuseid ning soovitus ega NG majanduslanguse ajal kogemusi. Mõtestatud vabatahtlik tegevus võib soovituse eelnõu ei olla noore jaoks sobiv lahendus NEET-staatusest takista vabatahtliku väljumiseks. töö pakkumise lugemist tööpakkumiseks, samas annab VV otsuse p 1.3 võimaluse toetada täiendavat paindlikkust eelnõu tekstis. Eesti Noorsootöö Näeme probleemi selles, et noortegarantii ei Arvestatud. Keskus hõlma noorele pakutava lahendusena 4 kuu Leiame, et kehtiv NG jooksul võimalust teenida vabatahtlikuna, mis soovitus ega NG oma olemuselt on sageli noortele sobiv võimalus soovituse eelnõu ei takista vabatahtliku 29 aktiivsuseks st lahendus ja NEET staatusest töö pakkumise väljumine. Teeme ettepaneku lisada eesmärgina lugemist sõnastatud valikusse, et kõik noored saaksid tööpakkumiseks, kvaliteetse töö-, õpingute jätkamise, õpipoisiõppe samas annab VV või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast otsuse p 1.3 võimaluse töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist (p toetada täiendavat 20 lk 17)ka vabatahtlikus teenistuses osaluse. paindlikkust eelnõu tekstis. Pakkumise Haridus-ja (P17) Nõustume, et tööturu muutumine omab Arvestatud. kooskõlastamine teadusministeerium olulist mõju noorte eneseteostuse võimalustele kehtivate ning muutustega mitte kohanemine muudab nad standarditega, et haavatavamaks. Peame oluliseks tuua eelnõus tagada kvaliteet ja võrdsed võimalused läbivalt esile tööturule sisenemist ning seal edukat toimetulekut toetavate oskuste ja kogemuste omandamise keskkonnana ka mitteformaalse õppe tegevusi (sh noorsootööd). Töölesuunamise Haridus-ja (P 20) Vähendamaks noore riski uuesti NEET- Arvestatud. järgse toetuse ja teadusministeerium staatusesse sattuda, peame oluliseks eelnõus rakendamise jätkutoe võimaluste põhjalikumat käsitlemist. tagasiside pakkumine Lisaks pakkumise kvaliteedile on oluline jälgida ka noore toimetulekut ning kohanemist. Peame oluliseks käsitleda seda koos andmete kogumisega follow-up faasis lk 21 (23-24). Eesti Noorsootöö Jätkutoe tegevused ei ole eelnõus piisavalt Arvestatud. Keskus kajastatud. Ainsas seda puudutavas tegevuses (p20) on tugi seotud vaid inidividuaalse tegevuskava muutmise või tagasiside saamisega skeemile. Leiame, et oluline on pakkuda jätkutuge 30 noorele muutustega toimetulekul püsiva(ma) muutuse saavutamiseks. Justiitsministeeriu JuM haldusala vaatevälja sattuva noorte sihtrühma Arvestatud. m puhul on noortegarantii kontekstis probleemiks see, et enamasti pelgalt töö- või koolitusvõimaluse pakkumisest noorele ei piisa ja töö- või koolituse pakkumise vastuvõtmise soodustamiseks tuleb enne ära lahendada noore muud pakilised probleemid - olgu siis selleks sõltuvusprobleemid, eluoluga seotud mured, vanad võlad ja tööharjumuse nappus vms. Seega on hea, et soovitustes on töölesuunamise järgse toetuse olulisus mainitud ning eeldatavasti saab lisavahendeid kasutada nt mentorite vm lisatoe jaoks ka koolituse/töötamise ajal (võiks olla jätkuks STEP-programmile). Kindlasti on siin linkimise koht ka noorte vanglast vabanenute jätkutoega. Läbivad Partnerluste Haridus-ja (P 22) Nõustume, et koostöö erinevate osapoolte Arvestatud. toetusvahendid kasutamine Teadusministeeriu vahel ning „ühe-ukse-lähenemiste“ juurutamine punktid 21-27 m on noore vaatest olulised. Teisalt arvestades NEETide sihtgrupi heterogeensust (mh vanusest või erivajadusest tingitud eelistusi) on oluline tagada teenusele sisenemise võimaluste ning info kättesaadavuse allikate mitmekesisus. Eesti Noorsootöö Rakendust puudutavates sätetes on esiletõstetud Arvestatud. Keskus teenuste ja partnerluste suuremat integratsiooni sh Leiame, et eelnõus nn ühe ukse lähenemist noore jaoks. (p22). kutsutakse liikmesriike Nõustume, et eriti esmaetapis on oluline üles arendama edasi 31 spetsialistide omavaheline koostöö ja noore ühe ukse süsteeme, võimalus saada vajalik info teenuste kohta mis ei võta ühes tervikuna kätte ühtmoodi, ühest allikast – see võib „ukses“ halva ka olla virtuaalse lahendusena teostatud kogemuse saanud broneerimissüsteem vmt. Samas tõstame esile, et noorelt võimalust raskustesse sattunud noorteni jõudmisel, nendele uuesti süsteemi toe pakkumisel on oluline säilitada mitmekesisus, siseneda teise et ühes „ukses“ halva kogemuse saanud noor teenusepakkuja juures. omaks võimalust leida lahendusi teiste partnerite juures. Noorel peab jääma valikuvõimalusi. Seetõttu ei toeta sõnastust, mis tähtsustab ainult ühe kontkatpunkti lähenemist. Justiitsministeeriu Väga nõus oleme nn ühe-ukse skeemi Arvestatud. m rakendamisega. See toetaks noorest lähtuvalt abi pakkumist. Täna näeme, et sõltuvalt sellest, kuhu noor esimesena satub, võivad talle avaneda täiesti erinevad võimalused. Andmete kogumise ja Haridus-ja (P 23-24) Toetame põhjalikumat lähenemist Arvestatud. süsteemide seire Teadusministeeriu teenuselt väljunud noorte tulemuslikkuse osas, sh täiustamine 23. 24, m mitte-isikustatud andmete kasutamist uuringute 28-29 ning analüüside läbiviimisel, mis aitaks paremini mõista NEET-staatusesse sattumise põhjuseid, noorte tegelikke vajadusi ja selle põhjal sobivamate teenuste kujundamist. Eesti Noorsootöö (p 23-24) Andmete kasutamisele on pööratud Arvestatud. Keskus varasemaast suuremat tähelepanu ja see on tervitatav, kuid leiame, et noorte liigne jälgimine pikaajaliselt, sildistamine ja andmete jagamine erinevate osapoolte vahel (p 23 ja 24) aga ka 32 NEET staatusesse sattumise prognoosimine, vajavad väga kvaliteetset andmeanalüüsi. Kuigi andmete vahetus osapoolte vahel on kasulik ja see võiks olla ka reguleeritud, vajab selle väljaarendamine peab arvestama andmetega seonduvate riskide põhjalikku hindamist. Leiame, et oluline on keskenduda teadusuuringute, praktika süvaanalüüsil ja isikustamata andmeanalüüsi kombineerimise tulemusel tekkivate lahendusteede kavandamisele ja individuaalsele kohandamisele. Rahaliste vahendite Haridus-ja Peame asjakohaseks märkida noorte tööhõive Arvestatud. täielik ja optimaalne Teadusministeeriu toetamise kõrval ka hariduses jätkamise toetamist, kasutamine m tööhõivevalmiduse üldist parandamist ning NEET-staatusesse (taas)sattumist ennetavaid tegevusi. Eesti Noorsootöö Teeme ettepaneku, et rahastamise kasutamist Arvestatud. Keskus käsitlevasse punkti (p 26) oleks lisatud ka vajadus kasutada vahendeid hariduses jätkamise toetamiseks, tõõhõivevalmiduse toetamiseks ja NEET staatuse ennetamiseks. Hetkel on suunad seotud vaid töötuse ennetuse ja tööhõivega. Rakendamise Eesti Avatud Hetkel ei ole veel dokumendi alusel selge, kuidas Arvestatud. jälgimine Noortekeskuste hinnatakse tulemuslikkust. Lisaks kas punktid 30-32 Ühendus järelseire nagu 6 kuud hiljem tulemuslikkuse märkimine on veel endiselt plaanis või on see muutumas. Kui lähtuda Civitta Eesti AS poolt läbiviidud “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu“ vahehindamise 33 soovitustest, et mitmed tänased Noortegarantii tegevused on end õigustanud ja peaksid jätkuma, siis tulemuslikkuse hindamise muutumisest võivad muutuda ka mitmed tänaste teenuste dünaamikad (nt järeltegevuste osas). Kuigi otseselt ei ole saadetud dokumendi soovitustasand seotud teenustega, mida hiljem iga riik soovib pakkuda, on oluline analüüsida ka tänaseid pakutavaid teenuseid, et nende jätkamise soovi korral olla kindel, et seal ei ole vastuolusid üldiste soovitustega. Pigem on see punkt seotud märkamisega, millele tuleks lisaks soovitusdokumendile mõelda või tulevase tegevuskava koostamisel arvestada. 34 Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava NÕUKOGU SOOVITUSE kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, eelnõu juurde SISSEJUHATUS Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 01. juulil 2020. a avaldatud Nõukogu soovituse eelnõu kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. a soovitus noortegarantii loomise kohta (edaspidi NG soovituse eelnõu).1 Kehtiv noortegarantii soovitus (edaspidi NG soovitus) võeti vastu 2013. aastal, et reageerida eelmisele majanduskriisile ja kõrgele noorte töötuse määrale alla 25-aastaste seas.2 Noortegarantii rakendamisel on liikmesriikidel kohustus tagada, et mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele tehakse nelja kuu jooksul pärast hairdusüsteemist või tööturult lahkumist kvaliteetne pakkumine (tööpakkumine, haridustee jätkamine, õpipoisiõpe või praktika).Eestis on noortegarantii rakendamiseks vastu võetud tegevuskava3 NG soovituse eelnõu on osa komisjoni noorte tööhõive toetuspaketist4, millega komisjon soovib toetada haridust ja koolitust, edendada noorte tööhõivet, tagada õiglased töötingimused ja parandada kõigi juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Eelnõusse on lõimitud ka kaksikpööre digi- ja rohemajanduse suunas ning komisjoni ettepanekud on kooskõlas tööhõive ja oskuste valdkonna põhimõtetega. NG soovituse eelnõu õiguslikuks aluseks on EL toimimise lepingu artiklid 292 ja 149 ning vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus5. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töörühmas alustati eelnõu menetlemist 10. juulil 2020. a. Eesistuja on kavandanud veel vaid kaks kohtumist 2. septembril ja 21. septembril, eesmärgiga jõuda poliitilise kokkuleppeni 13. oktoobril 2020. a toimuval EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste (EPSCO) nõukogu kohtumisel. Kuna tegemist ei ole seadusandliku menetlusega, on eelnõu Euroopa Parlamendile esitatud teadmiseks. Kuigi soovitused ei ole liidu õiguses olemuse poolest siduvad ning konkreetsed meetmed ja nende elluviimise viis jäävad liikmesriikide otsustada, on noorte tööhõive meetmete rakendamisel riikidele märkimisväärne surve soovituse järgimiseks. Kehtiva NG soovituse rakendamist jälgitakse Euroopa poolaasta raames. Iga kahe aasta järel vaadatakse tööhõivekomitees läbi soovituse rakendamine kõikides liikmesriikides ning igal aastal seiratakse riiklikke kavasid NG näitajate raamistiku6 alusel. Sama süsteem jätkub ka NG soovituse eelnõu vastu võtmisel. 1 COM (2020) 277 final. 2 ELis keskmiselt oli noorte töötuse määr 24,4 % ja mõnes liikmesriigis üle 50 %. COM(2020) 277 final, lk 2. 3 Tegevuskava saadaval https://www.sm.ee/et/noortegarantii. 4 Komisjoni teatis „Noorte tööhõive toetamine: töösild järgmise põlvkonna jaoks“, COM(2020) 276 final. 5 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast. 6 Peamiseks indikaatoriks on NEET-staatuses noorte (15-24) määr. Võrreldakse ka nt noorte töötuse määra; sihtgrupi katvust NG skeemiga; osakaalu noortest, kellele on pakkumine tehtud 4 kuu jooksul; noorte olukorda pärast 6, 12 ja 18 k möödumist NG ettevalmistava faasi lõpust pärast pakkumise saamist jms. Indicator NG soovituse rakendamine eelnõus ette nähtud kujul võib kaasa tuua olulise sotsiaalse ja majandusliku mõju, vajaduse kaaluda sotsiaalhoolekande seaduse muutmist ning mõjutada töö, noorte- ja sotsiaalpoliitikate kujundamist Eestis, sh hinnata ning vajadusel ümber kujundada olemasolevaid teenuseid. NG soovituse eelnõu ja uute majandusprognooside pinnalt tuleb üle vaadata ja muuta ka Eesti NG tegevuskava. Samuti võib soovituse rakendamine mõjutada avaliku sektori halduskoormust. NG soovituse eelnõu elluviimiseks on riikidel võimalik kasutada kõiki asjakohaseid EL rahastusvõimalusi (sh Noorte tööhõive algatus, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumitele antav taasteabi – REACT-EU, Euroopa Sotsiaalfond+, Õiglase Ülemineku Fond), prioritiseerides noortele suunatavaid tegevusi ja ressursse. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Kelli Ilisson (6269 197, [email protected]), Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243, [email protected]) ning töövaldkonna nõunik Brüsselis Thea Treier ([email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli Tarum sotsiaalala asekantsleri ülesannetes ([email protected]) ning tööala asekantsler Sten Andreas Erlich ([email protected]). NOORTEGARANTII SOOVITUSE EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Võrreldes kehtiva NG soovitusega on komisjoni eesmärk jõuda laiema sihtrühmani ja aidata kõiki alla 30-aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta (NEET-staatuses noor, ingl. k not in education, employment or training). Komisjon tõdeb, et COVID-19 pandeemiast tingitud majanduskriis toob suure tõenäosusega tagasi kõrge noorte töötuse ja NEET-staatuses noorte osakaalu. Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt langeb EL sisemajanduse kogutoodang (SKT) 2020. aastal 8,3% ning Eestis 7,7%.7 Noored, kelle töötus on tavapärasest ca kaks-kolm korda kõrgem, kannatavad enim.89 COVID-19 pandeemiast põhjustatud majanduslanguse tõttu võib märkimisväärne osa 25–29-aastastest jääda töötuks ja vajada suuremat toetust. Sihtrühma vanuse suurendamist toetab komisjoni hinnangul ka noorte kõrge tööturule sisenemise vanus. Sarnaselt hetkel kehtivale NG soovitusele, tuleb ka uue NG soovituse eelnõu kohaselt liikmesriikidel tagada, et hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist saab noor kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise võimaluse, õpipoisi- või praktikakoha. Framework for Monitoring the Youth Guarantee Saadaval https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1143&langId=en. 7 Summer 2020 Economic Forecast. Statistical annex. Saadaval: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/summer_2020_economic_forecast_- _statistical_annex.pdf. 8 Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, Noorte töötuse määr võrreldes üldise töötuse määraga aastatel 2006-2015 (%); Global Employment Trends for Youth 2020. Saadaval https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/--- dgreports/---dcomm/---publ/documents/publication/wcms_737648.pdf. 9 Eestis olid perioodil 13. märts - 5. juuli 2020. a tööturult lahkunud töötajatest ligi kolmandik noored. - Töötukassa statistika. Saadaval. https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud-tootud. 2 Lisaks soovib komisjon poliitikaraamistiku ümber korraldada, et paremini toetada noorte konkurentsivõimet tööturul ja vältida uut noorte töötuse kriisi. Selleks nähakse ette neli etappi: 1) NEET-staatuses noorte kaardistamine; 2) usaldusliku suhte loomine läbi teavitustegevuse; 3) individuaalse tegevuskava koostamine neljakuulises ettevalmistusperioodis; 4) pakkumise tegemine noorele ja tema pakkumisjärgne toetus. Eelnõu eesmärk: tagada, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 4. põhimõttega saavad kõik alla 30-aastased noored hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise võimaluse, õpipoisi- või praktikakoha. NG pakkumine noorele peaks algama sellest, et noor võtab end NG pakkuja juures arvele. Noortegarantii kavad peaksid lähtuma riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning pöörama tähelepanu sihtrühma kuuluvate noorte soolistele ja muudele erinevustele. Eelnõu punkt 1 Kehtiv NG soovitus näeb ette, et kõik alla 25-aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise võimaluse, õpipoisi- või praktikakoha. Vanuse alammäära ei ole sätestatud10, samuti ei takista kehtiv soovitus liikmesriikidel pakkumast meetmeid vanematele kui kuni 24-aastasetele. Enamikes EL liikmesriikides ongi juba täna kasutusel NG süsteemid, mis hõlmavad kuni 29-aastaseid11. Komisjon soovib arvesse võtta riikide kogemust ning silmas pidades, et majanduslangus suurendab töötute ja toetuse vajajate arvu, teeb ettepaneku laiendada vanusevahemikku ka 25–29-aastastele noortele. Et muuta NG kaasavamaks, rõhutab komisjon vajadust jõuda suurema arvu erineva taustaga noorteni ning pöörata tähelepanu maapiirkondade või kaugemate piirkondade probleemidele ja kõige haavatavamatele sotsiaalsetele rühmadele, sh näiteks erivajadusega noortele, eesti keelt emakeelena mitte kõnelevatele noortele. Arvestades NEET-staatuses noorte seas viimastel aastatel suurenenud soolist lõhet12 ja mitteaktiivsuse põhjuste ning tagajärgede soolisi erinevusi, peab komisjon vajalikuks pöörata tähelepanu noorte naiste osakaalule NEET- staatuses noorte hulgas ning arvestada soo aspekti läbivalt noortegarantii elluviimisel. Eestis võeti NG tegevuskava13 vastu 2014. a aprillis ning tegevusi on rakendatud 2015. aastast. NG skeemi raames pakutakse tuge peamiselt 15-26-aastastele noortele. 16-29- aastased on hõlmatud töötukassa teenusega „Minu esimene töökoht“, kus vähese töökogemusega noore töölevõtmisel toetatakse tööandjat palgatoetuse ja tööalase koolituskulu hüvitamisega14. Vanusevahemiku laiendamisel tuleb suuniste järgimiseks analüüsida, kas on vajadust muuta sotsiaalhoolekande seaduse15 § 15¹ lõiget 2, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel (KOV) pakkuda proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks 16–26- aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele. 10 Vanus alates 15-aastast võetakse arvesse statistikas, mille järgi võrreldakse noorte tööturul ja hariduses osalemist ning riikide NG süsteemi tulemuslikkuse näitajaid. 11 Komisjoni andmetel piirdub praegu NG süsteem 15–24-aastastega vaid Belgias, Taanis, Iirimaal, Prantsusmaal, Luksemburgis, Ungaris, Madalmaades, Austrias, Rumeenias ja Rootsis. COM (2020) 277 final, lk 4. 12 2013. aastal kogu ELis keskmiselt 3,2 protsendipunkti ja 2019. aastal 3,8 protsendipunkti, mis on komisjoni hinnangul seotud tõenäoliselt seotud faktiga, et mitteaktiivsete NEET-staatuses noorte hulka kuuluvad ka hoolduskohustustega noored. Hoolduskohustused on noorte naiste mitteaktiivsuse põhjuseks üle viie korra sagedamini (55,2 %) kui meestel (10,6 %).COM (2020) 277 final, lk 2. 13 Tegevuskava saadaval https://www.sm.ee/et/noortegarantii. 14 Vt täpsemalt https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/minu-esimene-tookoht. 15 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv. 3 Kaardistamine Eelnõu punktid 2-4 NG soovituse eelnõu kohaselt tuleb tugevdada varajase hoiatamise süsteeme ja seirevõimekust, et leida neid, kellel on oht kujuneda NEET-staatuses nooreks, toetades samas haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise ennetamist (näiteks paindlikumate õppevormide ja tööl õppimise laiendamise kaudu) koostöös haridussektori, lapsevanemate ja kohalike kogukondadega ning kaasates noorsootöö-, sotsiaal- ja tööhõiveteenuste osutajaid. Erinevalt eelnõust ei ole kehtivas NG soovituses rõhutatud ennetuse olulisust ja noorsootöö teenuste tähtsust noorte toetamisel. Eestis on NG rakendamisel oluline roll ennetuses noorsootööl, (sh mobiilsel noorsootööl, kus noorsootöötajad loovad noortega kontakte nende kogunemiskohtades), mille kaudu on võimalik kiiremate ja paindlikemate lahendustega jõuda noorteni, kellel on oht NEET- staatusesse sattuda (näiteks haridussüsteemist välja langeda). Samuti on noorsootööl oluline roll nende noorte puhul, kes vajavad NEET-staatusest väljumiseks paindlikumaid lahendusi. NEET-staatuses noorte kaardistamiseks ja neile sihitatud abi pakkumiseks töötas Sotsiaalministeerium 2018. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (NGTS). Tegemist on KOVidele loodud IT-lahenduse ja juhtumikorraldse mudeliga, mis võimaldab läbi andmeregistrite seirete saada teada enda piirkonna NEET-staatuses noortest ning pakkuda neile vajadusel tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks16. Komisjoni soovituse eelnõus ette nähtud seiresüsteemide tugevdamise suunise korral ning sealjuures laiemat huvigruppi hõlmates on kvaliteetseetse info olemasolu varasemast veelgi vajalikum, nii noorte eelneval kaardistamisel kui hilisemal järelseirel, mil isikustamata andmete kasutamine uuringute ja analüüside läbiviimisel võib anda väärtuslikku lisainfot noorte paremaks abistamiseks. Teavitustegevus Eelnõu punktid 5-7 Kehtiva NG soovituse kohaselt tuleb välja töötada noortele suunatud tõhusad teavitusstrateegiad, keskendudes eelkõige haavatavatele, keeruliste probleemidega silmitsi seisvatele noortele. NG soovituse eelnõu astub sammu edasi ja toob esile noortesõbralike ja kohalike infokanalite kasutamist. Näeme, et kuigi kohaliku tasandi infokanalitel on oluline lisandväärtus, võimaldavad kesksed lahendused paremini soovitud sihtgrupini jõuda ning vahendada ajakohast vajalikku infot noortesõbralikus formaadis, mis kohalikul tasandil võib ressursi puudumisel keeruliseks osutuda. Samuti teeb komisjon NG soovituse eelnõus ettepaneku noorte teadlikkuse suurendamisel tagada noorte ja kohalike noorteorganisatsioonide osalemine. Samas on oluline ka noorsootöötajate osaluss, mis ühtib eelnõus märkimist leidva noorsootöötajate rolliga noore usalduse pälvimisel. 16 Vt https://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on- noortegarantii-tugisysteem. 4 Eestis loodud teenuste eesmärk on toetada kõiki noori, kuid oluline on seejuures individuaalsete erinevuste ning noorte eriomaste vajadustega arvestamine. Nii võivad näiteks erivajadusega või eesti keelt emakeelena mitte rääkivad noored vajada erinevaid lähenemisi ja toetust17. Ettevalmistamine Eelnõu punktid 8-14 Ettevalmistusetapp kestab NG teenuseosutaja juures registreerimise hetkest kuni pakkumise tegeliku vastuvõtmiseni. Sel etapil algab vajaduste ja võimaluste sobitamine, koostatakse individuaalsed tegevuskavad, mille kõige olulisemad osad on nõustamine, juhendamine ja mentorlus. Võrreldes kehtiva NG soovitusega tuuakse uuena sisse profileerimise, nõustamise, juhendamise ja mentorluse suuniseid. Täiustada tuleb profileerimis- ja seirevahendeid ning - tavasid, kasutades sootundlikku profileerimist ja seiret. Eesmärk on jõuda õige kombinatsioonini toetusmeetmetest ning pakkuda noorele nö rätsepalahendust, mis arvestab tema vajaduste, eelistuste, motivatsiooni, oskuste, potentsiaali, aga ka takistuste ja riskidega, sh töötuse või mitteaktiivsuse põhjustega. Oluline on koolitada NG teenusepakkujate töötajaid profileerimis- ja seirevahendite kasutama ning tagada, et noortega tegelevad töötajad on välja õppinud nõustajad, kes oskavad pakkuda isiklikku ja terviklikku tuge noorte nõustamiseks. Osana ettevalmistusprotsessist teeb komisjon ettepaneku kasutada noorte oskusvajadustele vastavaid lühiajalisi ja praktilisi ettevalmistavaid koolitusi, mis on pakkumise vastuvõtmisele eelnevalt üks peamisi aktiveerimisvahendeid. NG soovituse eelnõu kohaselt tuleb hinnata kõikide end NG osalejana registreerunud noorte digioskusi, kasutades selleks Euroopa digipädevuse raamistikku (DigComp18) ja saadaolevaid (enese) hindamisvahendeid, ning leitud puudustest lähtuvalt pakkuda noortele nende digipädevuse parandamiseks sihtotstarbelist ettevalmistavat koolitust. 2016. a arendati Eestis DigComp raamistiku põhjal Õppijate Digipädevuse mudel 19, mis kirjeldab digipädevuse osaoskuseid põhikooliastmete, gümnaasiumi ning kutsekooli lõpus. Mudeli baasil on töötatud välja digipädevuste tasemetöö, mida 9. ja 12. klasside õpilased on aastatel 2018-2019 sooritanud. Näiteks hindab tasemetöö, kas õppija oskab luua, muuta ja arendada erinevates formaatides nii enda kui teiste loodud digitaalset sisu, materjali ja/või uut teadmist, järgida intellektuaalomandi põhimõtteid, mõista lihtsamat tekstilist ja visuaalset programmeerimiskeelt jmt. Tasemetöö ei too välja indiviidi tugevusi ega arenguvajadusi, vaid tagasisidestab tema taset võrdluses eakaaslastega (stiilis „sinu tulemused sisuloome valdkonnas olid eakaaslastega võrreldes paremad“). Konkreetse hindamisvahendi kasutamine NEET-staatuses noorte digipädevuste väljaselgitamisel eeldab olulist ning ressursimahukat edasiarendust, mis ei pruugi kokkuvõttes olla tõhusaim lahendus. 17 Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/civitta_esf_noortemeetme_vahehindamine_- _lopparuanne_07022020.pdf. 18 Vt https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp. 19 Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf. 5 Eestis on 16-29-aasta vanuste noorte seas ca 11% noori, kellel on madalad, keskmised või puudulikud elementaarsed digioskused20. Peamiselt saab noor tänases süsteemis digioskused üldhariduskoolist või on vastav koolitus võimalik saada töötukassast. Sellest tulenevalt on digioskustele tähelepanu pööramine oluline. Pakkumine Eelnõu punktid 15-20 NG soovituse eelnõu kohaselt tuleks kasutada suunatud ja läbimõeldud tööhõive ja start-up stiimuleid, viia pakkumised kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba asjaomaste põhimõtetega ning lihtsustada noorte hariduse ja koolituse taasalustamist läbi mitmekesisemate hariduse jätkamise võimaluste, nagu näiteks paindlikud õppimisvõimalused ja töökohapõhine õpe. Lisaks pööratakse olulist tähelepanu pakkumise kvaliteedile ja lähtumist erinevatest raamistikest nagu õpipoisiõppe Euroopa raamistik21 ja praktika kvaliteediraamistik22. Eestis pakutakse näiteks teenust „Minu esimene töökoht“, mis on palgatoetus tööandjale eesmärgiga värvata noori, kellel on vähene töökogemus. Tegemist on NG skeemis oleva tegevusega. Pakkumise kvaliteedi osas on oluline silmas pidada, et noortele tehtavad pakkumised oleksid soovituste ja õigusega kooskõlas ning pakkumiste vastuvõtmisel teadvustaks noored oma õiguseid tööturul ja haridusest, sest noortel (eriti alaealistel) on kogemuse puudumisest tulenevalt väiksem teadlikkus tööõigusest23. KOOSKÕLA SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA Algatus vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Ehkki tööhõive ja sotsiaalpoliitika eest vastutavad peamiselt liikmesriikide valitsused, on ELil toetav roll läbi koordineerimise, koostöö edendamise ja liikmesriikide võetavate meetmete toetamise. NG soovituse eelnõuga taotletav eesmärk on tugevdada kehtivat raamistikku noorte hõive toetuseks ning selle kohaldamisala piirdub suuniste esitamisega seoses tegevustega, mille eesmärk on luua terviklikum toetussüsteem, et aidata noortel naasta haridusse või tööturule. Algatus tugineb paljuski liikmesriikide kogemustele ning pakutav tegevusraamistik aitab liikmesriikidel ajakohastada tööhõive-, haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalteenuseid. Leiame, et NG soovituse eelnõuga kavandatavad meetmed on eesmärkide saavutamiseks sobivad. NOORTEGARANTII SOOVITUSE EELNÕU KEHTESTAMISEGA SEOTUD MÕJUDE ESIALGSE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 20 Individuals' level of digital kills. Eurostat. Saadaval https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=isoc_sk_dskl_i&lang=en. 21 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0502(01)&from=EN. 22 Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014H0327(01)&from=EN. 23 Vt https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf. 6 Eesti noorte töötamisele avaldas tõsist mõju 2008. aasta majanduslangus. 2008. aasta majanduskriisis tõusis noorte töötus esimese kvartali 7,5%-lt 40,6%-ni 2010. aastal ehk rohkem kui viiekordseks24. NG tegevuskava rakendab Eesti 2015. aastast, mil noorte töötuse määr oli 10,2%. 15–24- aastaste töötuse määr ELis tervikuna oli COVID-19 kriisieelseks ajaks langenud 2013. aasta tipptasemelt 24,4%, keskmiselt 14,9%-le25. Oluline roll on selles olnud nii vahepealsel makromajanduslike olude paranemisel kui NG soovituse rakendamisel. NG lõi noortele uusi võimalusi ning ajendas riike viima läbi struktuurseid reforme tööturuasutustes ja haridussüsteemides26. 2019. aastaks oli noorte töötuse määr langenud 8,8%-ni. Kuigi noorte olukord Eesti tööturul on alates eelmise kriisi kõrgpunktist stabiilselt paranenud, on noorte töötus Eestis endiselt oluliselt kõrgem, kui teistel vanuserühmadel. 2019. aastal oli Eestis 15-74-aastaste töötuse määr 4,4% (14 700 inimest), mis oli alla EL27 keskmise (6,7%). Vanuses 15-24-aastat oli töötuse määr 11,1% (6100 noort, sh 3000 meest ja 3100 naist), mis on samuti alla EL27 keskmise (15,1%). 25-29-aastaste töötuse määr oli 4,7% (3400 noort, sh 1400 meest ja 2000 naist), mis on ligi poole vähem EL27 keskmisest (9,1%)27. Kuigi EL keskmisega võrreldes on Eesti näitajad head, võib kestev COVID-19 põhjustatud majanduskriis taas suurendada märkimisväärselt noorte töötust. Noored töötavad sageli just nendes sektorites, mida kriis on enim mõjutanud (turism, majutus, hooajaline töö, hulgi- ja jaekaubandus). Noorte töötuse määr näitab Töötukassa andmetel kiiret kasvutrendi. Lisaks töötuse määrale on teiseks noorte tööelus osalemise oluliseks näitajaks NEET- staatuses noorte määr. 2015. aastal oli Eestis NEET-staatuses noorte määr (vanuses 15-26 eluaastat) 11,0%. 2019. aastaks oli see langenud 7,6%-ni. 15-29-aastaste NEET-staatuses noorte määr Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal 12,5%, mis 2019. aastaks oli langenud 9,8%-ni. Hoolimata NEET-staatuses noorte määra kahanemisest on endiselt tegemist olulise sotsiaalse probleemiga, sest takistused noorte oskuste omandamisel ja konkurentsivõime suurendamisel mõjutavad negatiivselt hilisemat toimetulekut ja aktiivset panustamist Eesti ühiskonda. NEET-staatuses noorte osatähtsus rahvastikus 2019. aastal nähtub tabelist 1. Tabel 1. NEET-staatuses noorte osatähtsus rahvastikus 2019. aastal28 NEET-staatuses noorte osatähtsus EL27 rahvastikus 2019 keskmine29 15-29 15-24 25-29 15-29 Sugu Mees 6,0% 6,6% 5,2% 10,8% Naine 13,8% 7,3% 23,3% 14,6% Rahvus Eestlane 9,5% 6,6% 13,4% - Mitte-eestlane 10,6% 7,8% 14,9% - TV+puue 24 Noored töötud Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2010. 25 COM(2020) 277 final, lk 1. 26 Noorte tööhõivega seotud ESFi toetuse hindamiseks tehtud uuring – lõpparuanne, märts 2020. 27 Statistikaameti tööpoliitika näitajad (https://andmestikud.stat.ee/tooturg/), Eurostat (tabelid TEPSR_WC170. 28 Tabelis toodud määr näitab NEET-staatuses noorte osatähtsust igas konkreetses rühmas. 29 Puuduvad eraldi andmed vanuse 15-24.a ja 25-29.a kohta. 7 Vähenenud töövõime ja puue 33,9% 26,0% 43,9% - Ei ole vähenenud töövõimet ja puuet 8,7% 6,2% 12,3% - Haridus Esimese taseme haridus - 6,4% 30,4% 14,3% Teise taseme haridus 10,2% 7,8% 13,0% 12,5% Kolmanda taseme haridus 9,4% - 10,5% 9,4% Üldine 9,8% 6,9% 13,8% 12,6% Allikas: Statistikaamet30 Mõju noortele Laiema noorte sihtgrupi kaasamine. Statistikaameti andmetel on Eestis mitteõppivaid ja mittetöötavaid 15-29-aastaseid noori 20 70031. NEET-staatusesse sattumise põhjused on erinevad ja ühte kindlat tegurit ei ole võimalik välja tuua, kuid laias laastus võib esile tuua, et haridusest ja tööturult eemale jäänud noorel seisavad ees takistused, mis tulenevad eelkõige oskuste ja hariduse puudumisest, terviseseisundist, hoolduskoormusest või vähesest motivatsioonist. Samuti on nende hulgas ka noori, kes on vabatahtlikult NEET-staatuses32. Eestis jõutakse NG skeemiga umbes kolmandikuni (12 661 noort ehk 30,3%) kõigist alla 25-aastastest noortest. Veidi enam kui pooled NG skeemist lahkujatest (53,5%) said pakkumise nelja kuu jooksul pärast registreerimist33 ehk nendel juhtudel suudeti täita NG nelja kuu eesmärki. NG soovituse eelnõus ettenähtud sihtgrupi suurendamisel jõutakse Eestis eelduslikult suurema osani sihtgrupist, sest pööratakse rohkem tähelepanu riskis olevatele noortele kui ka laiendatakse üldist noortegarantii sihtgruppi. NEET-staatuses noorte arvule avaldab mõju COVID-19 kriis, mistõttu võib arvata, et NEET- staatusesse langeb rohkem noori, kes NG skeemist peaksid kasu saama. Sõltuvalt valikutest uue noortegarantii skeemi ellu viimisel, võib sihtgrupi suurendamine mõjutada negatiivselt teenuste mahtu ja kvaliteeti, kui ei kaasne täiendavaid ressursse. Suurem võimalus tööturul vajalikele oskuste (nt digioskused, rohepöördeks vajalikud oskused, ettevõtlusoskused ja karjäärijuhtimisoskused) omandamiseks. Soovituse rakendamisel on noortel suurem võimalus erinevate oskuste omandamiseks, et olla konkurentsivõimeline muutunud tööturul. Suuremat tähelepanu pööratakse digi- ja roheoskustele, ettevõtlus- ja karjääriplaneerimisoskustele, mis on tulevikutöö võtmeoskusteks. Võimalus jätkutoe saamiseks. Tänu individuaalsetest vajadustest lähtuvale jätkutoe pakkumisele on võimalik paremini ära hoida tagasi langemist NEET-staatusesse. Jätkutoe pakkumine lisab noorele enesekindlust ja loob eeldused jätkusuutlikuks tööturul osalemiseks. 30 Statistikaameti tööpoliitika näitajad (https://andmestikud.stat.ee/tooturg/. 31 Vt https://andmestikud.stat.ee/tooturg/. 32 Saadaval https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41058/Noored_Noorteseire_NEET.pdf?sequence=1&isAllowed=y. 33 Vt https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en&intPageId=3331. 8 Tõhusam koostöö noortega. Arvestatakse rohkem noorte endi arvamusega nii poliitikate kui teenuste kujundamisel. Noored saavad kasu läbi riigi- ja kohalikul tasandil toimuvate koostöövõrgustike. Keskendumine haavatavatele sihtgruppidele võimaldab läheneda individuaalsemalt ja konkreetse sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. Tänu sellele luuakse võimalusel uusi teenuseid ja tekib rohkem valikuid haavatavamatele NEET-staatuses noortele, kellel on rohkem takistusi teekonnal tööle või kooli. Mõju NG rakendajatele34 Vajadus teenuste kohandamiseks ja uute teenuste loomiseks. Vanusegrupi laienemisega tekib ootus laiema sihtgrupi kaasamisele. Kuna soovituses rõhutatakse nii tugiteenuste (ettevalmistav faas) kui ka pakkumiste kvaliteeti, siis on oluline ka pakutavate teenuste analüüs muutunud sihtgrupi vaatest. Samas tekitab kriisiaegne olukord vajaduse pakkuda järjest enam teenuseid noortele, kes on kriisist mõjutatud. Seeläbi on oluline ka teenusepakkujate enda proaktiivsus ja noorteni jõudmine läbi sihitatud teabe jagamise ja kontaktide loomise. Mitmekesisemate ja haavatavamate sihtgruppideni jõudmiseks on oluline nende tegelike abivajaduste mõistmine ja teenuste parem sihitamine. See tekitab vajaduse parema sihtgrupi kaardistamise ja teenuste disaini järele, mis oleks rohkem vastavuses noorte tegelike vajadustega, arvestades muuhulgas iga sihtgrupi ja NEET-staatuses noorte gruppide profiilidega. Teenuste väljatöötamisel muutub järjest olulisemaks teaduspõhine lähenemine. Koostöövõrgustike arendamine. NG skeemi rakendamine läbi erinevate teenuste pakkujate võib kaasa tuua killustatuse, tegevuste dubleerimise ja infosulu. Selle vältimiseks on vajalik luua toimivad koostöövõrgustikud, sh ka kohaliku tasandi koostöövõrgustikud, kus noorte heaks töötavad spetsialistid on ühises infoväljas ja teadlikud üksteise võimalustest. Efektiivne koostöö on võimalik läbi toimiva võrgustikutöö, milles lähtutakse koostöökokkulepetest. Tänu toimivatele koostöövõrgustikele mõistavad spetsialistid paremini üksteise tööd, töötavad ühise eesmärgi nimel ja noorte heaks. Samuti jagatakse paremaid praktikaid ja toimivaid lahendusi, mis aitab kaasa samal tasemel tulemuslike teenuste pakkumisele noortele. Mõju kohalikele omavalitsustele Selleks, et võimaldada noortele abi pakkumine, on vaja tõhustada olemasolevaid toimivaid tugisüsteeme. Sotsiaalhoolekande seaduse35 § 15¹ lõige 2 võimaldab KOVidel pakkuda proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks 16–26-aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks läbi töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenuste, ei jõua. Soovituse vastu võtmisel ja rakendamisel tekib vajadus analüüsida ka teenuse 34 Kehtiva NG Eesti tegevuskava järgi on NG rakendajateks Töötukassa, Eesti Noorsootöö Keskus, EestiAvatud Noortekeskuste ühendus. Lisaks pakuvad NEET-staatuses noortele tuge kohalikud omavalitsused jt projektipõhised programmid. 35 Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv. 9 laiendamist 27-29-aastastele noortele, kes täna teenuse sihtgruppi ei kuulu ja kellele KOV-id viidatud sätte alusel proaktiivselt abi ei paku. Mõju majandusele Noorte töötus ja tööturult kõrvalejäämine on ühiskonnale olulise negatiivse mõjuga ning väga kulukas. Noortegarantii rakendamisega on ELis 15–29-aastaste NEET-staatuses noorte arv veidi vähenenud: 2013. aasta kriisiaegse haripunkti 14 miljonilt 12,5 miljonile 2016. aastal (14,2%). Toetuste ning saamata jäänud tulude ja maksudega seoses ulatub Euroopa majanduse kahjum ligikaudu 142 miljardi euroni aastas (2015), mis avaldab märkimisväärset mõju ELi majanduslikule ja sotsiaalsele arengule36. NEET-staatuses noorte tööturul mitteosalemisest tekkinud majanduskulusid Eestis on hinnanud Eurofound 2008. aasta sissetulekute ja elamistingimuste statistikauuringu (EU-SILC) andmetel. Uuringust selgus, et NEET-staatuses noorel saamata jäänud potentsiaalsed sissetulekud võrreldes sarnaste töötavate eakaaslastega (ressursikulu) ning riigi rahanduse kulud NEET-staatuses noorte sotsiaaltoetustele kokku moodustasid 2008. aastal 1,5% Eesti SKT-st37 ehk potentsiaalne kulu kokku oli hinnanguliselt 238 miljonit eurot aastas. 2011. aastal oli sihtgrupi tööturul mitteosalemise mõjuks hinnanguliselt 1,93% SKT-st.38 Kulud väljenduvad lühemas perspektiivis otseselt väljamakstavates toetustes, saamata jäänud sissetulekutes ja maksudes, kuid kanduvad ka tulevikku, sest töötus jätab jälje, mis avaldub pikaajalise pärssiva mõjuna sissetulekutele, töö saamisele tulevikus, tervisele, heaolule ja pensionireservidele. Soovituse elluviimisel on võimalik kasutada lisarahastust ühtekuuluvuspoliitika (eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi) vahenditest. Euroopa taastekava „Next Generation EU“ osana antakse noorte tööhõive meetmeteks täiendavat rahalist toetust taaste- ja vastupidavuse rahastu ning REACT-EU algatuste raames, mille täpsemad võimalused sõltuvad hilisematest riigisisestest valikutest. Neid jõupingutusi täiendab eelarveperioodil 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+, mille kavandatav eelarve on 86 miljardit eurot. ESF+ kaudu toetatakse kõiki selles ettepanekus sisalduvaid tööhõive-, haridus- ja koolitusmeetmeid. Toetust antakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondist tulevikku suunatud haridus- ja koolitusinvesteeringutena, mis aitavad liikuda digi- ja rohepöörde suunas. Liikmesriikidel on võimalik toetust saada ka tehnilise toetuse vahendi kaudu, et valmistada ette ja viia ellu eelkõige hariduse ja koolituse ning tööturupoliitika alaseid struktuurireforme. EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1.1.Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki tugevdada noortegarantii süsteeme noorte toetamiseks hariduses ja tööturul. Nõustume vajadusega jõuda erineva taustaga noorteni ja pöörata eraldi tähelepanu kõige haavatavamatele sotsiaalsetele rühmadele, sealhulgas maapiirkondades elavatele ja väheste oskustega noortele, ning arvestada soo aspektiga meetmete planeerimisel ja elluviimisel. 36 Saadaval https://www.eurofound.europa.eu/et/topic/neets. 37 Noored ja NEET-noored Euroopas: esialgsed tulemused. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_files/pubdocs/2011/72/et/1/EF1172ET.pdf. 38 „NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe,“ European Foundation for the Improvement of living and Working Conditions, Luxembourg, 2012. 10 Põhjendus: Noored on tööturul kõige haavatavamaks sihtgrupiks, mistõttu on nii sotsiaalsetel kui ka majanduslikel kaalutlustel oluline noortele eraldi tähelepanu pööramine. Noortegarantiid on Eestis rakendatud alates 2014 aastast ning see on ennast õigustanud, sest mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele on rohkem tähelepanu pööratud nii riigi kui ka kohalikul tasandil. Veelgi olulisem on noortegarantii soovitus tänases COVID-19 kriisi taustal, mis otseselt on mõjutanud noorte tööhõivet. 1.2. Leiame, et vanusegrupi laiendamine võib ebasoodsalt mõjutada fookust ja teenuste kvaliteeti, mistõttu eelistame noortegarantii raames pakutavates teenustes vanusegrupi jätmist kuni alla 25-aastastele. Samas mõistame suurema vanusegrupi tõhusama kaasamise tarvidust muutuvas tööturuolukorras ning saame vajadusel toetada vanusevahemiku laiendamist kuni alla 30-aastastele. Põhjendus: NG skeem jõuab Eestis täna vaid 30,3%-ni kõigist alla 25-aastastest NEET- staatuses noortest39. 25-29-aastaste lisamine suurendab NG sihtgruppi ja võib hajutada fookust, mis omakorda raskendab NG kommunikatsiooni ja seega riskirühma kuuluvate alla 25-aastaste noorteni jõudmist. Senine vanusegrupi määratlus on võimaldanud pakkuda pea kõigile NEET-staatuses noortele küllalt universaalseid sekkumisi. Sihtgrupi laiendamisega kaasnev suurenev vanuseline variatiivsus toob kaasa vajaduse pöörata enam tähelepanu ning suunata täiendavaid ressursse erisisuliste sekkumiste disainimiseks, mis vastaks sisulisemalt NEET-staatuses noorte tegelikele ootustele ning vajadustele (sh kontakti loomise meetod, teenuse pakkumise keskkond, formaat jmt). Sihtrühma laiendamisel on oht, et ressursside piiratuse tõttu võib väheneda võimalus piisavalt toetada nooremas kujunemiseas noori ning kokkuvõttes võib kannatada kõigile pakutava abi kvaliteet. See võib omakorda kaasa tuua kvaliteedi asemel kvantiteedile rõhumise, mis ei täida NG eesmärki. Samas mõistame komisjoni ettepankut sihtgrupi laiendamiseks, sest 25-29-aastaste hõlmamine noortegarantiiga võimaldab tegeleda tõhusamalt nende noortega, kelle koolist tööle üleminek ja jätkusuutlik tööturul osalemine võtab rohkem aega ning keda on NEET- staatuses olevate noorte hulgas ka rohkem kui 15-24-aastaseid. 15-29-aastaste NEET- staatuses noorte määr oli 2019. aastal Eestis 10% (EL2712,6%), kõrgem oli määr 25-29- aastaste seas - 14% (EL27 17,2%)40 ja madalam 15-24-aastaste seas, moodustades7% (EL27 10,1%41. COVID-19 pandeemiast põhjustatud tööturuolukorras on paljudel 25-29-aastastel noortel kõrge risk jääda töötuks, mistõttu on oluline pakkuda tuge ka vanema vanusegrupi noortele. 1.3.Toetame eesmärki pakkuda formaalharidussüsteemist lahkunud või töötuks jäänud noortele võimalikult varast sekkumist. Samas tuleb arvestada, et iga noor, eriti komplekssete probleemide korral, ei ole võimeline nelja kuu 39 European Comission. (2020.) The Youth Guarantee country by country – Estonia. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en&intPageId=3331. 40 Eurostat. Saadaval https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/-/edat_lfse_21. 41 Statistikaamet. Saadaval https://andmestikud.stat.ee/tooturg/, valides filtrites suhtarv, näitaja: NEET-staatuses noorte määr, vanusevahemik. 11 jooksul alates teenusepakkuja juures registreerimist võtma vastu töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikakoha pakkumist. Seetõttu toetame individuaalsemat lähenemist, mis annab paindlikkuse pikaajaliselt mitteõppivate ja -töötavate (NEET-staatuses) noortega tegelemisel ning nende tegelike abivajadusele vastamisel, näiteks läbi alternatiivsete pakkumiste tegemise või toetavate teenuste osutamise (psühholoogi nõustamine, võlanõustamine vmt). Põhjendus: eelnõu oluline element on noorele tehtava pakkumise tähtaeg alates NG teenusepakkuja juures registreerimisest. Eestis oli NG teenustele registreerunud noori 2018. aastal kokku 12 661 (sh 6710 meest ja 5951 naist). Veidi enam kui pooled (53,5%) 2018. aasta jooksul NG teenustel (Töötukassa „Minu esimene töökoht“ ja Noorte Tugila) registreerunutest said pakkumise nelja kuu jooksul pärast registreerimist. Enam kui nelja kuu jooksul jõudis pakkumiseni keskmiselt veerand (25,9%) registreerunutest, mis on tunduvalt alla ELi keskmise (48,6%)42. Noored on heterogeenne sihtgrupp, kelle toetamisel on eelkõige oluline individuaalne lähenemine. Sõltuvalt NEET-staatuses olemise põhjustest ja noore individuaalsusest ei ole iga noor võimeline nelja kuu jooksul alates teenusepakkuja juures registreerimisest võtma vastu töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe- või praktikakoha pakkumist. NG soovitus eristab lühi- ja pikaajaliselt NEET-staatuses noori. Pikaajaliselt NEET-staatuses noored seisavad tihtipeale silmitsi komplekssete probleemidega ning vajavad pikemat ettevalmistusaega, et võtta vastu töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikakoha pakkumine. Esmalt on vaja NEET-staatuses noorega luua kontakt ja usaldussuhe. Psühhosotsiaalsete murede korral võivad esimesed neli kuud kuluda hoopis psühholoogi juurde aja saamisele ja igapäevarutiini loomisele. Lisa- või alternatiivsed teenused, mida noor võib vajada, on näiteks psühholoogi nõustamine, võlanõustamine, info- ja karjäärinõustamine, leinanõustamine, sõltuvusainete taastusprogrammid, sotsiaalprogrammid, pereteraapia ja üldised hariduse, tööturu või sotsiaalvaldkonna toetused/teenused43. Pikaajaliselt NEET- staatuses noored võivad vajada mitut teenust korraga. 1.4.Peame oluliseks varajast abivajajateni jõudmist. Leiame, et lisaks soovituse eelnõus ette nähtud noorsootöö, sotsiaal- ja tööhõiveteenustele on oluline noorte NEET-staatusesse sattumise ennetamine ka läbi tervise- ja muude tugiteenuste (nt psühholoogiteenuse). Põhjendus: olulise toetava teenusena on soovituses noortepoliitika-, sotsiaal- ja tööhõiveteenuste kõrval tähelepanuta jäänud terviseteenused (nt psühholoog, psüühiaatria vmt), millel on ennetuse ja varajase abipakkumise juures märkimisväärne osa. Lisaks võiks kõne alla tulla varajase hoiatamise süsteemi näiteks noorte õigusrikkujatega tegelevate spetsialistide kaasamine (nt kriminaalhooldajad). 42 European Comission. (2020.) The Youth Guarantee country by country – Estonia. https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en&intPageId=3331. 43 Lisateenused, mida Noorte Tugila 2015-2020 perioodil vajati. Paabort, H., Kõiv, K. Noorte tugila 2019. aasta osalejate profiil, väljakutsed ja tugiteenuse toimekeskkonna hetkeseis KOVides 2019-2020. Lühianalüüs; lk 6. 12 1.5.Toetame noorteinfo arendamist nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil koostöös noortega, et jõuda paremini NEET-staatuses noorteni ning parandada nende teadlikkust saadavalolevatest võimalustest. Põhjendus: näeme, et kuigi kohaliku tasandi infokanalitel on oluline lisandväärtus, võimaldavad kesksed lahendused paremini soovitud sihtgrupini jõuda ning vahendada ajakohast vajalikku infot noortesõbralikus formaadis, mis kohalikul tasandil võib ressursi puudumisel keeruliseks osutuda. 1.6.Toetame lühi-ja pikaajaliselt NEET-staatuses noorte erisustega arvestamist, kuid leiame, et soovituse tekstis peaks selgelt tähelepanu pöörama sellele, et teavitustöö, teenuste disaini või osutamise juures ei tohi grupeerimine tuua kaasa noorte sildistamist. Põhjendus: suuremas eemalejäämise riskis olevate noorteni jõudmine on oluline, et kavandatud sisulised tegevused võimalikult tõhusalt ellu viia. Seejuures ei tohiks teavituskampaania peegeldada suunatust pikemaajaliselt või lühemaajaliselt NEET-staatuses olevatele noortele, muuhulgas läbi kasutatavate terminite. Samuti tuleb teenuste disainimisel haavatavamatele noortele suuremat tähelepanu pöörates hoiduda noorte sildistamisest. Kuna NEET-staatuses olevate noorte sihtgrupp on lai ja pakutavate teenuste rakendajad mitmekesised, siis ei ole isenesestmõistetav, et noorte sildistamist ei teki. Sildistamisele tähelepanu pööramine on eriti oluline laiema ühiskonna vaatest, mis kujundab suhtumist noortesse ja noorte võimalusi enese teostamisel. 1.7. Noorte toetamisel haridusteele või tööle naasmisel on määrava tähtsusega ettevalmistavas etapis pakutavad teenused, mistõttu toetab Eesti soovituse tekstis selgesõnaliselt rõhu asetamist ettevalmistavate teenuste kvaliteedile. Põhjendus: Võimekad töötajad on oluline osa teenuse osutamisel, kuid peame vajalikuks eraldi tähelepanu osutamist ettevalmistavate teenuste kvaliteedile tervikuna, mitte selle üksikutele elementidele nagu võimekad töötajd. Ettevalmistusfaasis toimub peamine töö noorega, et adresseerida tema NEET-staatuses olemise põhjuseid. Seetõttu tuleb selles ettevalmistavas etapis pakutavate teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pöörata sarnaselt komisjoni lähenemisele pakkumise etapis, kus on selgesõnaliselt märgitud, et see peab olema kvaliteetne. Mistahes noorele pakutavate teenuste sobivusele tähelepanu mitte pööramine võib kaasa tuua noore umbusu toetamisvõimalustesse, vähendada usaldust riigi vastu ja mõjutada tema motivatsiooni teenuses osalemise jätkamiseks. 1.8. Toetame digioskuste esile toomist, kuid leiame, et samas tuleb tähelepanu pöörata ka põhioskuste (nt sotsiaalsed pädevused) arendamisele. Digioskuste arenguvajaduste väljaselgitamine peaks toimuma ettevalmistusetapi käigus, võttes arvesse muuhulgas noore eesmärke haridus- ja karjäärivalikute planeerimisel. Kõikide noortegarantii teenusele registreerunute digioskuste kohustuslik hindamine võib avaldada noortele liigset survet ning tõrjuda neid teenuselt eemale, seega peaks testimise abil vajaduste üle otsustamine olema vabatahtlik. Põhjendus: NG soovituses kutsutakse liikmesriike lisaks digioskuste täiustamisele üles tagama, et ettevalmistusetapp soodustaks oskuste täiendamist ning ümberõpet tööturul ja 13 rohepöördeks vajalikele oskustele, ettevõtlusoskustele ja karjäärijuhtimisoskustele. Samas on oluline tähelepanu pöörata ka teistele võtmepädevustele ehk asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumile44, mis tagavad noore hakkamasaamise tööturul ja elukestvas õppes. Võtmepädevuste, näiteks enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus ning kodanikupädevus, arengu toetamine tõstab noorte võimekust analüüsida, hallata aega ja teavet, teha konstruktiivset koostööd, olla kohanemisvõimeline ning korraldada oma õpitegevust ja karjääri. Erinevad võtmepädevused on võrdselt olulised, moodustades omavahel erinevaid kombinatsioone, mis koos oskustega nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine, meeskonnatöö, suhtlemis- ja läbirääkimisoskus on primaarsed alused tagamaks noorte agentsuse oma isiklikus elus kui ka ühiskondlikes protsessides laiemalt. Arvestades nelja kuu parameetrit, on digioskuste testimine lihtne ning ajatõhus võimalus arenguvajaduste kaardistamiseks. Teisalt on oluline teadvustada, et NEET-staatuses noortel esineb sageli raskuseid enesejuhtimise, enesemääratluse, õpioskuse jms pädevustega ning testide täitmine võib noore teenuselt pigem eemale tõugata. Arvestades ka NG laienevat sihtgruppi ei pruugi näiteks kõrgharidusega noorte täiskasvanute digipädevuste testimine olla kõige asjakohasem. Sõltumata vormist kannab testimine väärtust, kui selle tulemist järelduvad selgelt testitava tugevused või arenguvajadused, mis on toeks tema edasiste valikute langetamisel (nt tugevustest lähtumine karjääriplaneerimisel, arenguvajadusele vastavale koolitusele suundumine). Noored võivad selle juures vajada nõustaja tuge, kes aitaks tulemusi analüüsida ning vajadusel näitlikustada, mis omakorda võib kaasa tuua noorega tegelevate spetsialistide täienduskoolitamise vajaduse ning suurendada nende koormust. Lisaks komisjoni pakutud NG teenusele sisenejate kohustuslikule testimisele on olemas alternatiivseid võimalusi, mille abil noore tugevused ning arenguvajadused välja selgitada, mis muuhulgas võtavad arvesse noore huvid ning tema ambitsiooni võimaliku pakkumise osas. Digipädevuste väljaselgitamine võib leida aset näiteks vestluse käigus või läbi mitteformaalse õppe formaatide (nt omaalgatusprojektid, töötoad). Sealjuures on võimalik toetuda eelviidatud Õppijate Digipädevuse mudelile. 1.9. Leiame, et pärast NEET-staatusest väljumist on vajalik jätkutoe pakkumine kõigile noortele, kes seda vajavad, nii hariduses kui ka tööturul. Põhjendus: Komisjon toob NG soovituse eelnõus välja ka jätkutoe pakkumise noortele, kes on juba NEET-staatusest väljunud. Komisjoni eelnõus on rõhutatud jätkutoe pakkumise olulisust vaid noore tööle suundumisel. Leiame, et sama oluline on jätkutoe pakkumine ka haridustee jätkamisel, sest ka koolis võib noor vajada teatud aja jooksul jätkutuge, et ennetada võimalikke tagasilööke, arvestades näiteks, et enesejuhtimise oskus ei pruugi tekkida mõnekuulise NG süsteemis olemise ajaga. Jätkutugi saab olla vabatahtlik ja selle sisu kujundamine peab toimuma koostöös noorega. Jätkutoe pakkumisena on mõeldav kasutada näiteks vajaduspõhist nõustamist ja juhendamist. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE NG soovituse eelnõu edastati arvamuse esitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Tööinspektsioonile, 44 Vt https://ec.europa.eu/education/policies/school/key-competences-and-basic-skills_en 14 Eesti Töötukassale, Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Lastekaitseliidule, Lastevanemate Liidule, Eesti Noorsootöö Keskusele, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, SA Archimedese noorteagentuurile, Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioonile, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisele, MTÜ-le Peaasjad ja MTÜ-le Vaikuseminutid. Oma arvamuse esitasid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kaubandus- ja Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Lastevanemate Liit, Eesti Noorsootöö Keskus ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Info arvamuse saamise ja kooskõlastamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. Seisukohad on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 15 EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 27. august 2020. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, suhtes 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad nõukogu soovituse, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, eelnõu suhtes: 1.1 Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki tugevdada noortegarantii süsteeme noorte toetamiseks hariduses ja tööturul. Nõustume vajadusega jõuda erineva taustaga noorteni ja pöörata eraldi tähelepanu kõige haavatavamatele sotsiaalsetele rühmadele, sealhulgas maapiirkondades elavatele ja väheste oskustega noortele, ning arvestada soo aspektiga meetmete planeerimisel ja elluviimisel. 1.2 Leiame, et vanusegrupi laiendamine võib ebasoodsalt mõjutada fookust ja teenuste kvaliteeti, mistõttu eelistame noortegarantii raames pakutavates teenustes vanusegrupi jätmist kuni alla 25-aastastele. Samas mõistame suurema vanusegrupi tõhusama kaasamise tarvidust muutuvas tööturuolukorras ning saame vajadusel toetada vanusevahemiku laiendamist kuni alla 30-aastastele. 1.3 Toetame eesmärki pakkuda formaalharidussüsteemist lahkunud või töötuks jäänud noortele võimalikult varast sekkumist. Samas tuleb arvestada, et iga noor, eriti komplekssete probleemide korral, ei ole võimeline nelja kuu jooksul alates teenusepakkuja juures registreerimist võtma vastu töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikakoha pakkumist. Seetõttu toetame individuaalsemat lähenemist, mis annab paindlikkuse pikaajaliselt mitteõppivate ja -töötavate (NEET-staatuses) noortega tegelemisel ning nende tegelikule abivajadusele vastamisel, näiteks läbi alternatiivsete pakkumiste tegemise või toetavate teenuste osutamise (psühholoogi nõustamine, võlanõustamine vmt). 1.4 Peame oluliseks varajast abivajajateni jõudmist. Leiame, et lisaks soovituse eelnõus ette nähtud noorsootöö, sotsiaal- ja tööhõiveteenustele on oluline noorte NEET-staatusesse sattumise ennetamine ka läbi tervise- ja muude tugiteenuste (nt psühholoogiteenuse). 1.5 Toetame noorteinfo arendamist nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil koostöös noortega, et jõuda paremini NEET-staatuses noorteni ning parandada nende teadlikkust saadavalolevatest võimalustest. 1.6 Toetame lühi- ja pikaajaliselt NEET-staatuses noorte erisustega arvestamist, kuid leiame, et soovituse tekstis peaks selgelt tähelepanu pöörama sellele, et teavitustöö, teenuste disaini või osutamise juures ei tohi grupeerimine tuua kaasa noorte sildistamist. 1.7 Noorte toetamisel haridusteele või tööle naasmisel on määrava tähtsusega ettevalmistavas etapis pakutavad teenused, mistõttu toetab Eesti soovituse tekstis selgesõnaliselt rõhu asetamist ettevalmistavate teenuste kvaliteedile. 1.8 Toetame digioskuste esile toomist, kuid leiame, et samas tuleb tähelepanu pöörata ka põhioskuste (nt sotsiaalsed pädevused) arendamisele. Digioskuste arenguvajaduste väljaselgitamine peaks toimuma ettevalmistusetapi käigus, võttes arvesse muuhulgas noore eesmärke haridus- ja karjäärivalikute planeerimisel. Kõikide noortegarantii teenusele registreerunute digioskuste kohustuslik hindamine võib avaldada noortele liigset survet ning tõrjuda neid teenuselt eemale, seega peaks testimise abil vajaduste üle otsustamine olema vabatahtlik. 1.9 Leiame, et pärast NEET-staatusest väljumist on vajalik jätkutoe pakkumine kõigile noortele, kes seda vajavad, nii hariduses kui ka tööturul. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad selle suhtes. Jüri Ratas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel