Seletuskirja lisa. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel
KOOSKÕLASTUSTKK
Euroopa Euroopa Komisjoni Vastaja Kommentaar Arvestatud/
Komisjoni ettepanek mittearvestatud
ettepanek (alapeatükid)
Üldised kommentaarid Eesti Avatud 4.1. Hetkel ei ole veel dokumendi alusel selge, Arvestatud.
Noortekeskuste kuidas hinnatakse tulemuslikkust. Lisaks kas Eesti riigisisest
(Mida tooks KOM pakutud kujul Ühendus järelseire nagu 6 kuud hiljem tulemuslikkuse süsteemi puudutavad
soovitus kaasa rakendustasandil teie märkimine on veel endiselt plaanis või on see ettepanekud
vaatest?) muutumas. Kui lähtuda Civitta Eesti AS poolt teadmiseks võetud.
läbiviidud “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine
ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö
teenuste kättesaadavuse kaudu“ vahehindamise
soovitustest, et mitmed tänased Noortegarantii
tegevused on end õigustanud ja peaksid jätkuma,
siis tulemuslikkuse hindamise muutumisest
võivad muutuda ka mitmed tänaste teenuste
dünaamikad (nt järeltegevuste osas). Kuigi
otseselt ei ole saadetud dokumendi soovitustasand
seotud teenustega, mida hiljem iga riik soovib
pakkuda, on oluline analüüsida ka tänaseid
pakutavaid teenuseid, et nende jätkamise soovi
korral olla kindel, et seal ei ole vastuolusid üldiste
soovitustega. Pigem on see punkt seotud
märkamisega, millele tuleks lisaks
soovitusdokumendile mõelda või tulevase
tegevuskava koostamisel arvestada. 4.3.Positiivset
muutust, milleks on suurem fookus ja teadlikum
tegevus ennetustööle, milleks noorsootöö
tegevused pakuvad suurepärast võimalust. 4.4
Selgemat rollide jaotust, sh koostööprotokolli
rakendamist teostajate vahel. Soovitusi sel teemal
1
leiab H.Paabort 2019.a Tartu Ülikoolis koostatud
magistritööst “NEET-noorte toetamise
koostöömudeli edasiarendamine Euroopa
Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava
näitel”, kus on leitav ka 9 poliitikasoovitust
Noortegaranatii edasiarendamisel.
4.5 Positiivset muutust valdkondadeülese
kommunikatsiooni vaatest, et noored teaksid, mis
võimalused neil on ja et olenemata sellest, mis
uksest sisse astub, jõuab ta ikkagi just temale
vajaliku teenuseni. Lisaks venekeelse infovälja
arendamine.
4.6 Selgema põhjendatuse ressursside jaotumiseks
maapiirkondadesse.
4.7 4-kuulise teenuse pakkumise perioodi edasine
rakendamise valdkonniti kooskõlastatumalt
toimimist. Kasutusele tuleb võtta ühtsemad
metoodikad noorte vajaduste hindamiseks,
täpsustama rollid ja mis meetmed on nt
noorsootöös millega noorteni jõuame või toetame,
vajadus ühiste koolituste järele, andmete
liikumine jmt. K. Kõiv 2020.a Tartu Ülikoolis
koostatud magistritöö teemal “NEET-noorte
enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel
kohaliku omavalitsuse tasandil” analüüsis ja otsis
lahendusi noortele pikaajalise mõjuga teenuse
väljatöötamiseks.
Eesti Noorsootöö Toetame eelnõus (lk 2) aluseks võetud lähenemist, Arvestatud osaliselt.
Keskus et noortegarantii eesmärkide saavutamiseks on Nõustume hariduses
vajalik selle parem ja laiem ulatumine noorteni osaluse tähtsusega.
ning muutumine enam kaasavaks. Samas leiame, et
Samuti on väärtuslik spetsiifilises tõrjutusriskis noortegarantii
2
noortegruppide esiletõstmine (lk 3). Leiame, et soovituse eelnõu on
Eesti kontekstis on väga oluline maapiirkondade lõppastmes suunatud
noorte esiletõstmine eritähelepanu vajava noorte tööturule
rühmana meetmete kavandamisel (sh jõudmiseks ning
infrastruktuuri ja teenustele juurdepääsu võtmes). kooskõlas Euroopa
Toome samas esile, et eelnõus ei ole selle Liidu toimimise
eesmärgi saavutamiseks piisavalt meetmeid. lepingu artikliga 149,
Leiame, et eelnõu tervikuna on tööturukeskne. mis on üks eelnõu
Eesti peab samas oluliseks, et suur osa õiguslikest alustest
kõnealustest noortest jätkaks haridusteed, leiaks ja ning näeb ette
looks enesetoestusvõimalusi ühiskonnas. Seetõttu stimuleerivad
peame oluliseks, et tööturu kõrval rõhutataks meetmed, et toetada
eelnõus läbivalt samaväärselt ka hariduses osaluse liikmesriikide
ja eneseteostuse tähtsust. meetmeid tööhõive
Leiame, et noortegarantii politiilise konteksti valdkonnas.
loetelus on oluline esile tõsta ka Euroopa Maapiirkondade
noortestrateegia. noorte esiletõstmise
vajadus Eesti
kontekstis teadmiseks
võetud kui ettepanek
riigisisese süsteemi
kohta.
Eesti Linnade ja Leiame, et KOM pakutud soovitus tooks kaasa Arvestatud.
Valdade Liit rohkem tööd noortega ja sihtrühma laiendamist, Eesti riigisisest
seega töökoormuse suurenemist. KOV tasandil süsteemi puudutavad
ettepanekud
jätkatakse noortegarantii tugisüsteemi
teadmiseks võetud.
pakkumisega. Kaks korda aastas võetakse
ühendust noorega, kes sattuvad seiresse, et
selgitada abivajadus. Noori suunatakse vajalike
tööturu- või haridusteenuste pakkujate juurde.
KOVid jätkavad juhtumikorraldusega ning
3
osutatakse KOVi poolt pakutavaid teenuseid. Me
arvame, et kasutatud meetmed toovad positiivsena
kaasa: noorte olukorra paranemise tööturul; stressi
vähenemise noorte hulgas, mis on seotud esimese
töökoha leidmisega; omandatud haridustaseme,
oskuste ja elu kvaliteedi tõusu.
On arvestatud põhiliste aspektidega, kuid oleks
vaja rääkida ka sellest, kuidas käituda, kui noor ei
taha haridust/kutset omandada või töötada.
Täiendavalt leiame, et riigi tasandil tuleks teha
rohkem teavitustööd noortegarantiist, nt reklaam
sotsiaalmeedias, voldikute trükkimine,
infopäevade korraldamine, e-rakenduse
väljatöötamine ja levitamine. Tuleks kasutada
kaasaegseid ja kliendisõbralikke lahendusi, mis
aitaksid tekitada noorte hulgas huvi ja positiivset
vastuvõttu.
Tööinspektsioon Tööinspektsiooni vaates toome jätkuvalt välja ka Arvestatud.
selle aspekti, et inimese töötingimused peavad
olema ohutud ning nõuetele vastavad. Noored
peavad oskama märgata ohuolukordi ning lisaks
oskama neis ka tegutseda. Kindlasti tuleb uute
meetmete kavandamisel tuua juurde ohutute
töötingimuste mõõde ja vaade ning rõhutada
teadlikkuse tõstmise olulisust. Sest kuigi ühelt
poolt on oluline, et noored oleksid motiveeritud
tööle minema ja tööd tegema, aga väga oluline on
ka see, et neid juhendataks sel määral, et
4
töötamine ei kahjustaks nende tervist ehk
töötingimused oleksid sobivad ja nõuetele
vastavad.
Kaubandus- Ei ole eelnõu kohta kommentaare. Arvestatud.
Tööstuskoda
Sihtgrupi laiendamine Eesti Gümnaasium lõpeb, kui oled 18. +5 aastat Arvestatud.
punkt 1 Ametiühingute ülikooli. Seega teenust saaks kasutada vaid 2
Keskliit aastat. Ja 2 aasat on sageli see ajutine töö, mis
saadakse, kui asendatakse kedagi, kes on läinud
lapsepuhkusele. Seega 25 aasataselt on sageli jälle
kõik otsast peale. Seega 30. a on põhjendatud,
sellest lähtuvalt.
Eesti Leiame, et noorte sihtgrupi laiendamine on Arvestatud.
Noorteühenduste põhjendatud. Oleme seisukohal, et ka Eestis on Eesti riigisisest
Liit vaja alustada diskussioone seoses noorte süsteemi puudutavad
definitsiooni muutmisega. Soovitame riigisiseselt ettepanekud
mõelda mõiste noor defineerimist kui teadmiseks võetud.
“kolmeteistkümne kuni kolmekümne aastane
isik“. Sellest tulenevalt näeme, et noortegarantii
meetmete vanusevahemiku laiendamine on
mõistlik ning vanuse alampiir peaks jääma
vahemikku 12 – 14 eluaastat.
Eesti Avatud Noorte Tugila kogemus näitab, et 26–28-aastased Arvestatud.
Noortekeskuste noored noored on ka varasemalt meie poole Eesti riigisisest
Ühendus pöördunud ja kuna noore toetamise protsess on süsteemi puudutavad
pikem (eeltegevused, teenus ise, järeltegevused 6 ettepanekud
ku näol jmt), siis näeme, et toetuse pakkumine teadmiseks võetud.
vanemale eagrupile Noorte Tugila sarnases
noorsootöötoetusmeetmes ei ole raskendatud.
Arvestama peab aga seda, et tugiteenus ei saa
keskenduda ainult 28–30- aastaste noorte
5
ülesleidmisele, vaid pigem järeltoe võimaluse
pakkumisele. Näeme selle vanuserühma kaasatuse
põhjust ja vajadust eelkõige selles, et ka peale
ülesleidmist ning toetust, sh katööle või kooli
asumist võib noor mõne aja vajada jätkutuge.
Enesejuhtimise oskus ei pruugi 4 – 6 kuulise
perioodi jooksul veel välja kujuneda, kuid
tagasikukkumise ohtu saab ennetada läbi juba
spetsialistiga loodud usaldusliku suhte. Seda
kinnitab ka tänane praktika. Oluline on aga
arvestada, et Eesti riigis võib vanema
vanuserühma kaasatus tuua kaasa segadust
ressursside rakendamises, kuna noorsootöö
seaduses on sätestatud noore vanus kuni 26.
eluaastani ning kohalikus omavalitsuses, kellele
on seatud kohustus noorsootööd korraldada võib
oma ressursside arvestamisel lähtuda just
seadusest. Erineva vanuserühmaga töötades on
vajalik olla valmis ka eakohaste tegevuste
pakkumiseks läbi noorsootöö, mis omakorda võib
kaasa tuua vajaduse uusi meetodeid rakendada
ning uute meetodite tööle rakendamine nõuab
täiendavat lisaressurssi. Erasmus+ ning Euroopa
Solidaarsuskorpuse võimalused pakuvad aga kuni
30-aastaste noorteni tõrjutuse riskis noortele
täiendavaid võimalusi juba praegu ning
noortekeskused Eestis seda võimalust ka
kasutavad. Seega ühelt poolt võib välja tuua, et
noorsootöö keskkond juba pakub tegevusi ka kuni
30- aastatele, kuid kindlalt NEET-noortele
suunatud toetusmeetme rakendumiseks ei pruugi
tegevuskeskkond veel valmis olla. Lisaks soovime
6
välja tuua, et meil on väga hea meel, et uus
Noortegarantii rõhutab ennetustegevuste
osa. Meie praktika kinnitab, et Eesti kontekstis ei
pruugi ennetustegevused 15-aastaste puhul enam
olla piisavalt tõhusad ja sel põhjusel oleks pigem
soovitatav vanusepiiri allatoomine paari aasta
võrra. Seda on välja toonud ka Noorte Tugila
spetsialistid, et haridusasutuste poolt on selline
vajadus märgatud ja sel põhjusel on tihenenud ka
Noorte Tugila spetsialistide kaasamine noortele
lahenduste leidmiseks.
Haridus- ja Peame asjakohaseks KOM põhjendust sihtgrupi Arvestatud.
teadusministeerium laiendamise vajadusele. Leiame, et sihtgrupi
laiendamise eelduseks on kvaliteetsete meetmete
kättesaadavuse tagamine, mis vastavad teenuses
osalejate tegelikele (sh vanusest tulenevatele)
vajadustele. Seniste teenuste disainimisel on
lähtutud mh noorsootöö põhimõtetest (noorte
eripäraste vajaduste mõistmisest ja nendega
arvestamisest teenuste pakkumisel) ning kehtivast
õigusruumist, mille kohaselt käsitletakse noortena
7-26 aastaseid. See tähendab, et sihtgrupi
laiendamise korral on oluline tagada pakutavate
teenuste sobivus erinevatele vanuserühmadele ja
sh pöörata (eeskätt ennetavates tegevustes) erilist
tähelepanu noorematele vanuserühmadele.
Tagamaks kõigile noortele vajaliku toe
kättesaadavus, ei pea me asjakohaseks vanuse
alampiiri kehtestamist teenusele sisenemiseks.
7
Leiame, et statistikas võiks käsitleda NEET-
staatuses noori alatest 15. eluaastast.
Eesti Noorsootöö Oleme seisukohal, et noorte vanuserühma Arvestatud.
Keskus laiendamine 30. eluaastani vajab tähelepanu
suurenemist meetmete sisu kvaliteedile ja
noortekesksusele. Suurema sihtrühma korral
suureneb vanemaealiste osakaal meetmes,
mistõttu võivad – juhul kui seda piisavalt mitte
tagada - kannatada nooremas vanuserühmas
noortele vajalikud meetmed, samas kui
probleemide kogemisel nooremas eas on armistav
mõju kogu hilisemale elule. Seega näeme
võimalusi sihtrühma vanuse tõstmiseks juhul, kui
sellega kaasneb tugevdatud võimalus tagada
kõikide teenuste sobivus noortele pöörates erilist
tähelepanu just nooremate vanuserühmade jaoks
vajalikele teenustele (sh täiendav tugi
noorsootöös, nõustamisel jmt).
Eesti Linnade ja Laiendatud sihtgrupp võib olla praegusel hetkel Arvestatud.
Valdade Liit põhjendatud, sest noortegarantii tegevustest Eesti riigisisest
jäävad eemale 27-30-aastased noored, kes süsteemi puudutavad
ettepanekud
vajaksid abi. Kindlasti aitaks olukorra
teadmiseks võetud.
parandamisele kaasa ka seniste tegevuste
täiustamine nii, et kõik abi vajavad kuni 26. a
noored seda ka saaksid. Leiame, et Eesti
tingimustes võib jätta laienduse tegemata ning
8
tõhustada tuleks just seniseid noortegarantii
tegevusi, et kõik kuni 26-aastased saaksid
toetatud. Ka ettepaneku paragrahvid 2-4 toovad
esile vajaduse tõhustada ennetust koolist välja
langemisel ning tugevdada kaardistamist. Inimese
tööeluks valmistumise aeg on tavaliselt kuni 26
eluaastat ning seejärel toimub eneseteostus.
Eneseteostuse ajal toimub pidev täiend- ja
ümberõpe. Seega ei pikendaks eneseotsimise aega,
kuna see lühendab veelgi eneseteostuse aega ning
töötamise aega. Vanuse alampiiri võib välja tuua,
kuid otsest vajadust me sellel ei näe.
Eelnõus on hästi ära põhjendatud, miks antud
muudatust tahetakse sisse viia. Kui seda
otsustatakse siiski teha, siis peab arvestama
kaasnevate muudatuste vajadusega. Näiteks on
Eesti kontekstis noortele alates 26. eluaastast
keerulisem leida sobivat toetavat teenust.
Tööturule suundumiseks sobib ainult Töötukassa
ja mõned tegevused veel (nt Tarus Johannes
Mihkelsoni Keskuse koolitused). KOVi hea
partner Noorte Tugila pakub nõustamist ainult
kuni 26-aastastele. Kokkuvõttes juhime
tähelepanu asjaolule, et sihtgrupi laiendamisega
on vaja leida uusi koostööpartnereid, kes noori
saaks aidata. Samuti suureneb noortegarantii
tugisüsteemi juhtumikorraldajate töökoormus
oluliselt (eelnõus on see välja toodud). Sihtgrupi
9
laiendamine võiks toimuda ka noortegarantii
tugisüsteemi seire tingimuste arvelt. Hetkel jõuab
nimekirja üsna piiratud hulk noori, kuid ka näiteks
erivajadusega noored (kellel on juba puue
määratud) vajaksid noortegarantiilt tuge.
Leiame, et piisava täiendava rahastuse abil on
sihtgrupi laiendamine kuni 30 a. mõeldav. Paljud
noored sisenevad tööturule 25-26-27. aastaselt,
olenevalt sellest, millal lõpetatakse õpingud,
samuti jääb sinna aega esimese lapse saamine ja
sellega jätab praegune süsteem just naised välja.
Lastevanemate Liit Miks on laiendatud sihtrühm just kuni 30 Arvestatud.
aastane noor, aga mitte 29 või 31 aastane? Kas on
sellekohaseid uuringuid või millele see vanuse
valik toetub? NEET-noorte hulk kasvab praegu
jõudsalt igas vanuserühmas ja universaalid
lahendusi siin ei ole või vähemalt mina ei tea, et
oleks, pigem ei saagi olla. Eesti seaduse järgi
(Noorsootöö seadus § 3) on noor - seitsme kuni
kahekümne kuue aastane füüsiline isik, kas siin on
tulemas muudatusi? Minu arvates võiks need kaks
dokumenti olla üheselt mõistetavad.
Tööinspektsioon Tööinspektsiooni teenused vanusegrupi Arvestatud.
muutmisest tingituna ümberdisainimist ei vaja,
kuid pooldame sihtgrupi laiendamist alla 30-
aastastele, arvestades tööturul toimuvat ja
inimeste valikuid.
Pöördumistele tuginedes saab väita, et paljud alla
10
30-aastased inimesed ei soovi pikaajalisi ja
püsivaid töösuhteid, nad on liikuvamad, st
soovivad töötada nii õpingute ajal kui ka vahetult
pärast kooli lõpetamist pigem tähtajaliste
töölepingutega või tööampsudena või osutada ka
iseseisvat teenust või alustada sootuks ettevõtjana,
kuigi enda elu- ja töökogemus on veel vähesed.
See aga tähendab, et nende inimeste teadlikkus
töösuhtest ja ka näiteks töökeskkonna nõuetest on
kogemuse puudumise tõttu madal ning nad ei oska
tähelepanu pöörata enda tuleviku, tervise säilimise
ja muudele tööeluga seotud aspektidele.
Eeltoodud probleemkoht ilmneb ka tööõnnetuste
statistikast, näiteks 2019. aastal juhtus üle poole
ehk 65% tööõnnetustest meestega. Enim juhtub
tööõnnetusi 25–34 aastaste meestega. Ehk et
peamine tööõnnetuste riskigrupp on noored
mehed, nii nagu liiklusõnnetuste puhul. Osaliselt
võib see tuleneda sellest, et tegemist on esimese
töökogemusega ning tööülesandeid asutakse
täitma liiga uljalt. Täpsem statistika TI
töökeskkonna ülevaadetes, mis on leitavad
https://www.ti.ee/et/statistika/tookeskkonna-
ulevaade
Eesti Töötukassa Töötukassa nõustub sihtrühma laiendamisega, Arvestatud.
meie arvates ei ole sisulisi põhjendusi, miks
vanusepiiri mitte tõsta. Töötukassa pakub
nõustamist ja teenuseid eelkõige lähtuvalt iga tööd
otsiva kliendi individuaalsetest vajadustest ja
tööturu olukorrast. Soovituses vanuserühma
11
laiendamine ei takista keskenduda neile, kes on
kõige haavatavamas olukorras, sealhulgas on ka
25-29-aastaseid (nt õpingute katkemise, erialase
hariduse või töökogemuse puudumise tõttu,
sotsiaalsete probleemide/erivajaduse tõttu).
Vanusepiiri tõstmine ei eelda meie arvates
töökeskse nõustamise ja olemasolevate
tööturuteenuste ümberkujundamist. Teisalt, kui
ka soovituse sihtrühma ei laiendata, ei takista see
meil toetada 25-29-aastaste tööle või õppima
asumist erinevate teenustega.
Pakkumise Tööinspektsioon Tegemist ei ole Tööinspektsiooniga otseselt Arvestatud.
tegemise seotud teemaga, kuid taas, vaadates erivajadusega
tähtaeg noorte töötingimusi ja tööle saamise võimalusi
punkt 1 ning ka tööandjate eelarvamusi ja vajadusi, siis
võib olla põhjendatud pikem tähtaeg.
Eesti Avatud Teatud puhkudel peab tagama võimaluse Arvestatud.
pikemaks toetamiseks. Osaliselt leiame ka, et see
Noortekeskuste
oleneb sellest, kuidas teenuse ajalist mahtu
Ühendus
hinnatakse. Kas 4 kuu puhul on tegemist nn
keskmisega või arvestatakse, et selline ressurss
peab olema iga noore puhul tagatud. Tänane
praktika toob välja, et vaid 10% keerulistest
juhtumitest on vajanud teenust 1-2 kuud, üle 50%
siiski üle 4 kuu. Keskmine on aga Noorte Tugilas
3,5-4,2 kuud vastavalt vanusele, soole ja
väljakutsetele. Võttes aluseks tänase Noorte
Tugila kogemuse, siis teatud juhtumite korral on
teenuse pikenemine olnud seotud ka sellega, et
noor on sisenenud teenusesse nt aasta alguses ja
12
siis on olnud vajadus toetada noore motivatsiooni
sügiseni, et ta ikka jõuaks haridusasutusse. Iga
noore juhtum on erinev.Uuendatud Noortegarantii
soovitus toob ka ise välja kaks erinevat sihtrühma-
nn kergemat tuge (nt COVID-19 eriolukorra tõttu
tööturult väljalangenud haritud noored) ja
keerulisemas olukorras tuge vajavad noored.
Näeme, et 4 kuu eesmärk saab olla seotud pigem
esimese sihtrühmaga, keerulises olukorras olevad
noored vajavad Noorte Tugila varasema
kogemuse alusel tuge pigem kuus kuud. Seega
näeme, et pigem võiks tulevases Noortegarantiis
paindlikum lähenemine vastavalt sihtgrupile, kas
4 või 6 kuud. Kui Noortegarantii soovitus jääb
siiski 4 kuud, peab vähemalt keerulises olukorras
olevate noorte puhul arvestama, et selline
eeltingimus toob kaasa tänaste erinevate teenuste
dünaamika ja juhtumikorralduse muutmise
vajadused. Näiteks peab teenuse pakkumine
olema tänasest intensiivsem ja selleks tuleb ette
näha ka rohkem ressursse ja erinevate osapoolte
(sh valdkondade) vahelisi täpsemaid kokkuleppeid
(nt kiirema andmevahetuse järgi võrgustikus,
asjakohasemaid ja ühiseid noorte
hindamismeetodeid, selgemat rollijaotust jmt).
Osade sihtgruppide puhul peab arvestama, et 4
kuud ei pruugi olla piisav. Teenuse
kommunikatsioon ja sisu määrab ära, millistele
sihtgruppidele saab teenust pakkuda. Kui
erisustega ei ole arvestatud, siis võib juhtuda, et
keerulisemad noored jäävad teenusest kõrvale.
13
Oluline on jälgida, et me ei hindaks vaid
ametlikku tulemust kas jõudis tööle või haridusse
vaid noore seesmist (motivatsiooni) muutust ja
seda kas see tulemus on lähtuv noore enda
tegelikest huvidest ja vajadustest. Võib juhtuda, et
piirkonnas, kus ta elab ei ole tema individuaalsele
karjääriteekonnale sobivaid lahendusi ja nende
leidmine võib võtta kauem aega. Kui me ei taga
noore vajadustele sobivat teenust võib tagasilöök
olla kiire (nt madal motivatsioon hoida pakutud
töökohta või haridusvalikut). Lisaks on oluline
jälgida, et Noortegarantii kvaliteedi hindamise
näitajaks ei ole ainult 4 kuud, vaid ka erinevate
valdkondade mitmekülgsete tugiteenuste
olemasolu igas piirkonnas, kelle oskusi ja
teadmisi on võimalik noore toetamiseks kaasata.
Selline lähenemine võimaldab märgata ja
tunnustada ka erinevate valdkondade potentsiaali
noorte toetamisel.
Haridus-ja Tuginedes seni elluviidud teenuste Arvestatud.
teadusministeerium tulemusnäitajatele ning lk 17 (22) kirjeldusele,
peame asjakohasemaks paindlikuma lähenemise
võimaldamist, mille kohaselt tehakse noorte
vajadustele (sh erivajadusest vm takistusest
tulenevatele) ning ootustele vastav pakkumine 4-6
kuu jooksul. Nõustume KOM käsitlusega, et
NEETide sihtgrupp on heterogeenne, mistõttu on
oluline vajadusel rakendada erinevaid lähenemisi
(sh arvestades nende staatuse kestvust ning
14
varasemat tausta). Kuivõrd kompleksete
probleemidega (sh haavatavates oludes) noortele
pakkumise tegemine võib eeldada esmalt teist
tüüpi teenuste pakkumist, peame vajalikuks
võimaldada pikemat abipakkumise perioodi (min
6 kuud).
Eesti Noorsootöö Toimivate lahenduste analüüsis on esile toodud, et Arvestatud.
Keskus paljudel kulub pakkumise saamiseni kauem, kui
ettenähtud 4 kuud (lk 2) ja seda on näidanud ka
meie kogemus. Samas ei ole eelnõus perioodi
pikendamist kaalutud. Teeme ettepaneku
suurendada paindlikkust ja sõnastada pakkumise
saamise perioodiks 4-6 kuud.
Eesti Linnade ja Leiame, et taoline eesmärk ei ole kogu sihtgrupi Arvestatud.
Valdade Liit puhul kindlasti saavutatav, kuna tegemist on
niivõrd heterogeense grupiga (toodi välja ka
eelnõus). Kergemate NEET-noortega on see
saavutatav, aga siis on tavaliselt noortel juba
varasemast parem haridustase, töökogemused või
toetav võrgustik. Raskemate juhtumite või teatud
sihtgrupi puhul võiks aeg olla pikem, kuna
tegeleda tuleb väga erinevate probleemidega, mis
töötamist ja õppimist takistavad nt erivajadusega
noored või kui on tegemist sõltuvusprobleemidega
noortega, sest siis vajatakse rohkem aega, et
motiveerida noort abi saama ja teenustele.
15
Soovituse sisuline sõnum on, et noor saaks
Eesti Töötukassa
viivitamatult (esimese nelja kuu jooksul) vajalikku
tuge haridustee jätkamiseks või tööle asumiseks.
Eestis on tööta noortele tagatud individuaalne
nõustamine ja vajadustele vastavad
tööturuteenused töötuna registreerimise hetkest.
Soovituses esitatud loetelu võib soovi korral
täiendada, lisades näiteks karjääri- või muud
nõustamisteenused, kuid meie arvates ei ole see
tingimata vajalik.
Eesti NG pakkuja jaoks on oluline silmas pidada, et 4 Arvestatud.
Noorteühenduste kuud on noore jaoks pikk periood ning võimalusel
Liit tuleb NEET-noore statuses oleva isikuni jõuda
esimesel võimalusel, tagades sealjuures, et
noortegarantii pakkuja oleks ise proaktiivne pool,
kes pöördub noore poole, mitte vastupidi.
Esmatähtis pole mitte tähtaegade lugemine, vaid
lõpplahenduseni jõudmine. Oluline on vältida
olukorda, kus potentsiaalselt tähtaega ületades ei
järgne täiendavaid tegevusi noorele NEET-
staatusest väljumiseks.
Toetame seda ettepanekut, et 4 kuud hakkab
eelnõu kohaselt jooksma sellest hetkest, kui noor
kaotab töö või langeb koolist välja. Tegelikult on
tõenäoline, et alles 4 kuu jooksul jõutakse selle
nooreni. Seired toimuvad täna vaid 2x aastas ja
vastanute protsent on väike. Jõuda kohe nooreni,
kui ta langeb NEET-staatusesse on ideaal, mille
poole püüelda, kuid nõuab äärmiselt head
16
võrgustikutööd.
Eesti Avatud 4.2. Leiame, et kuigi üldises plaanis on Arvestatud.
Noortekeskuste noorsootööd varasemaga rohkem rõhutatud, siis
Ühendus Noortegarantii eesmärk ja planeeritavad
tulemused (sisenenud haridusse või tööellu) noore
vaatest, ei arvesta piisavalt noorsootöö
potentsiaaliga. Leiame, et Eesti riigi poolt võiks
minna EK sõnum, et noorsootöö, mis pakub
pikaajalisi mitteformaalõppe võimalusi, peaks
olema kasvõi osaliselt tunnustatud tulemus teiste
ametlike tulemuste kõrval. Tänane Noorte Tugila
kogemus näitab, et noore sisenemine noorsootöö
kaudu pakutavatesse pikaajalistesse
süsteemsetesse võimalustesse on aidanud pikas
perspektiivis kaasa noore sisenemisel haridusse
või tööturule. Süsteemne osalemine noorsootöös
võimaldab noorega tööd jätkata ja sel põhjusel
olema ka rohkem tulemusena väärtustatud (sh
Erasmus+ enda Euroopa Solidaarsuskorpuse
võimalused, mida täna tulemuslikkusena ei
arvestata).
Kaardistamine Sihtrühma, Leiame, et ennetuse tõhustamiseks on oluline Arvestatud.
Haridus-ja
punktid 2-4 saadaolevate teenuste Teadusministeeriu käsitleda loetelus ka näiteks vabatahtlikku
ja vajalike oskuste tegevust, õppe- ja karjääriteenuste kättesaadavust,
m
kindlakstegemine; noorteinfo kvaliteeti, noorte ettevõtlikkust ning
ennetusvõimaluste omaalgatusega seotud võimalusi.
loomine seire ja
Eesti Avatud Lisaks soovime välja tuua, et meil on väga hea Arvestatud.
varajase hoiatamise meel, et uus Noortegarantii rõhutab
Noortekeskust
süsteemide abil ennetustegevuste osa. Meie praktika kinnitab, et
Ühendus
Eesti kontekstis ei pruugi ennetustegevused 15-
aastaste puhul enam olla piisavalt tõhusad ja sel
17
põhjusel oleks pigem soovitatav vanusepiiri
allatoomine paari aasta võrra. Seda on välja
toonud ka Noorte Tugila spetsialistid, et
haridusasutuste poolt on selline vajadus
märgatud ja sel põhjusel on tihenenud ka Noorte
Tugila spetsialistide kaasamine noortele
lahenduste
leidmiseks
Eesti Noorsootöö Hoolimata sellest, et ennetuse tähtsust on Arvestatud osaliselt.
dokumendis esile tõstetud, on NEET noore Me ei pea tingimata
Keskus
staatusesse sattumise ennetus eelnõu tekstis vajalikuks eelnõu
sisustatud vaid „kaardistuse“ etapi all seire ja pealkirja
varajase märkamise ning üldsõnalise õpingute ringisõnastamist, küll
katkestamise ennetamise (eelnõu p 4) tegevusena. aga peame oluliseks
Peame seda väga kitsaks ja ebapiisavaks varajast abivajajateni
käsitluseks ja teeme ettepaneku nimetada esimene jõudmist ning noorte
noortegarantii etapp „prevention and mapping“ NEET-staatusesse
lisades ka ennetuseks olulisi tegevusi nagu noorte sattumise ennetamist
informeerituse suurendamine, esmane nõustamine, läbi noorsoo-, sotsiaal-
kutse- ja karjääriteenused, ettevõtlikkus- ja , tööhõive- ja muude
omaalgatusmeetmed, vabatahtlik tegevus. tugiteenuste.
Eesti Linnade ja Andmetöötluse parandamine. Sihtgrupi Arvestatud osaliselt.
laienemisel on tegu äärmiselt olulise punktiga ja Leiame, et andmete
Valdade Liit
seda peaks kindlasti rohkem lahti seletama. Ka kogumist ja
täna vaieldakse selle üle, kas noortegarantii süsteemide seire
tugisüsteemi seire riivab liigselt inimeste täiustamist on
privaatsust. Sihtgrupi laienemisega muutub käsitletud piisavalt,
küsitavus kindlasti suuremaks. Samuti oleks vaja arvestades, et tegemist
seire kvaliteeti parandada, kuna nimekirja jõuavad on soovituse eelnõuga.
senisest rohkem välismaal elavad noored ja Nõustume, et vajalik
vanuse kasvades üha rohkem ka lapseootel olevad on tagada kvaliteetse
noored (suureneb juhtumikorraldaja töökoormus). info olemasolu toetust
18
Seire andmete täpsustamise vajadusest lähtuvalt vajavate noorte kohta
arvame, et eelnõu peaks rohkem tähelepanu ja infovahetuse parem
pöörama andmekaitsele. koordineerimine.
Justiitsministeeriu Mis puudutab sihtrühma kaardistamist, siis siin Arvestatud.
võiks lisaks registripõhisele kaardistusele saada Eesti riigisisest
m
suurema kaalu ka otsiva ja mobiilse noorsootöö süsteemi puudutavad
abil sihtrühma kaardistamine ning tekkis mõte, et ettepanekud
kas nn varajase hoiatamise süsteemi võiks teadmiseks võetud.
automaatselt lülitada noorte õigusrikkujatega
tegelevad spetsialistid (kriminaalhoolduses ja
vanglates). Õiguskaitsespetsialiste saaks paremini
ära kasutada ka garantii skeemist teavitamisel ja
noortegarantii süsteemi suunamisel.
Teadlikkuse Arvestatud.
Teavitustegevu Eesti Noorsootöö Nooreni jõudmise (outreach) etapis on noorte
s suurendamine ja teadlikkuse ja informeerimise olulisus esile Eesti riigisisest
Keskus
punktid 5-7 teabelevi suunamine tõstetud kohalikul tasandil ja partnerina süsteemi puudutavad
ettepanekud
esiletoodud kohalikud noorteühingud (p 5).
teadmiseks võetud.
Leiame, et see noorteinfo korraldus peaks olema
riikide määratleda, nt Eestis võib olla otstarbekas
piirkondlik või riiklik noorteinfo korraldus.
Haavatavate rühmade Justiitsmiisteerium Eestis täiendatud noortegarantii rakendamise Arvestatud.
aktiivsem teavitamine kontekstis võiks mõelda, kas on mingid Eesti riigisisest
sihtrühmad, mis esmajärjekorras ja täies ulatuses süsteemi puudutavad
vaatluse alla võtta. Nt noored naised vanglas – ettepanekud
konkreetne ja hästi kättesaadav sihtrühm, vanglast teadmiseks võetud.
ja KrH-st vabanenud noored jne.
Eesti Avatud Samas soovime toonitada, et teenuse enda Arvestatud.
Noortekeskust kommunikatsioonis ei tohiks selline (lühiajaliste
Ühendus ja pikaajaliste NEET-noorte grupeerimine)
stigmatiseerimine väljenduda, pigem on see
seotud otsustustasandiga, kus määratakse teenuse
19
pakkujatele ressursse.
Eesti Noorsootöö Haavatavate noorterühmade käsitlus (p 7) ei ole Arvestatud osaliselt.
Keskus asjakohane mitmel põhjusel: 1) on eritähelepanu Euroopa Komisjoni
vajavad rühmad (nt erivajadusega noored) eelnõu põhjenduspunkt
kategoriseeritud automaatselt pikaajaliste NEET 22 rõhutab, et
noorte rühma, mis ei ole alati kohane ning jätab noortegarantii
välja nn lühiajaliste NEET-noorte grupis olevad raames tuleks
eritähelepanu vajavad noored; 2) maapiirkondade tunnustada, et osa
noortele ei ole spetsiifilisi meetmeid; 3) NEET-staatuses noori
lahendusena pakutav „erikoolitusega vahendajad“ võib vajada kergemat
sildistab haavatavad e eemalejäämise suuremas lähenemisviisi,
riskis noored (nt ka maanoored) ja ei võimalda samas kui teistel võib
võrdset kohtlemist (nagu need noored oleks tarvis olla
„tavakoolitusega töötajatele“ mittesobivad intensiivsemaid,
kliendid); 4) lahendusena samuti pakutav meede pikaajalisemaid ja
„täiendavad strateegiad nagu noorsootöö, noored mitmekülgsemaid
„saadikud“ ja koostöö“ jätab mulje nagu need meetmeid. Punktis 7
tegevused oleks vajalikud vaid haavatavatele sulgudes olevad viited
noortegruppidele, samuti ei ole arusaadav, mida rühmadele, kelle näol
mõeldakse „noorte saadikute“ all arvestades nt, et võib tegemist olla
„noorelt noortel“ meetod ei ole lahenduseks pikaajaliselt NEET-
haavatavate sihtrühmadeni jõudmisel. Leiame,et staatuses noorega, on
suuremas tõrjutus või eemalejäämise riskis olevate toodud vaid võimalike
noorteni jõudmine on oluline ja selle näidetena ega tähenda
saavutamiseks tuleb kavandada sisulised meie hinnangul
tegevused ja vahendid tagades samas, et iga noore automaatset
individuaalne vajadus oleks kogu skeemi ulatuses kategoriseerimist.
professionaalse tähelepanu all. Samuti näeme, et p 7
Asjaolu, et NEET- noorte grupp on väga nimetatud noorte
eripalgeline on mitmeti esile tõstetud, kuid selle saadikud on toodud
sisulise adresseerimise asemel on ettepanek vaid näitena, millega
grupeerida NEET-noored edaspidi pikaajalised ja riigid ei pea tingimata
20
lühiajalised NEET-noored. Arvestades, et NEET- arvestama.
staatusega noored ei ole ühesugused, ei ole ka Nõustume, et tuleb
põhjused selle staatuse kestlikkuse osas kavandada sisulised
ühesugused. Seetõttu ei oma piisavat sisu täiendav tegevused, mis
grupeerimine staatuse pikkuse kontekstis – arvestavad iga noore
meetmete rakendamisel tuleb lähtuda staatuse individuaalse
põhjustest ja leida sobiv tugi mistahes juhul. vajadusega ning
liikmesriikidel on
võimalus teha seda,
lähtudes riiklikest,
piirkondlikest ja
kohalikest oludest
vastavalt eelnõu
punktile 1.
Samuti nõustume, et
noorte grupeerimine
lühi- ja pikaajaliselt
NEET-staatuses
noorteks ei tohi tuua
kaasa noorte
sildistamist.
Et paremini aidata
pikaajaliselt
mittetöötavaid ja –
õppivaid noori,
toetame lähenemist,
mis võimaldab
nendega tegelemiseks
täiendavat
paindlikkust,
sealhulgas näiteks läbi
alternatiivsete
21
pakkumiste tegemise
või toetavate teenuste
osutamise.
Ettevalmistami Profileerimisvahendit Eesti Leiame, et oluline on toetada noorsootöötajate Teadmiseks võetud kui
ne e kasutamine Noorteühenduste kutse omandamist ning kutsemudeli arendamist ja ettepanekud riigisisese
punktid 8-14 individuaalsete Liit propageerimist. Vajalik on noorsootöös, sh süsteemi kohta.
tegevuskavade huvihariduses töötava kvalifitseeritud töötaja
väljatöötamiseks miinimumtöötasu võrdsustada üldhariduskooli
õpetaja miinimumpalgaga. Lisaks tuleb luua ühtne
süsteem, kus kohalikul tasandil on noorsootöötaja
palga tase seotud kutsestandarditega. Lisaks
esineb riiklikus süsteemis kitsaskohti, mis
tekitavad noorsootööga tegelevatel inimestel
tunnet, et nende töö ei ole piisavalt väärtustatud –
ette antud eesmärkide saavutamiseks eeldatakse
masinlikku täpust, kuid sellega ei kaasne
võrdväärset tuge ning tasu kohalikul tasandil.
Nõustamine, Eesti ENL toetab juhtumipõhist lähenemist. NEET- Arvestatud.
juhendamine ja Noorteühenduste noore staatuses oleva noorega usaldusliku suhte
mentorlus Liit saavutamisele ja tema soovidest lähtuvale
lahenduse leidmisele kuluvat aega on keeruline
kindlalt määratleda. Näiteks võib noorega
usaldusliku suhte saavutamine võtta aega ainuüksi
pool aastat. Näeme süsteemi puudujäägina
asjaolu, et noort toetava tugigrupi (noorsootöötaja,
politsei, kool, töötukassa jne) vaheline koostöö on
piirkonniti väga erinev ning negatiivset praktikat,
süsteemide dubleerimist ning oskamatust noort
suunata, esineb pidevalt.
Haridus-ja Peame oluliseks, et noorteühinguid ning Arvestatud.
Teadusministeeriu noorsootöö asutusi tunnustatakse oluliste
22
m partneritena noorte nõustamisel ja suunamisel, ent
meie hinnangul on nende kirjeldamine üksnes
takistuste eemaldamisel tööturule siirdumise
juures ebapiisav. Nimetatud osapooltel on senisele
praktikale tuginedes oluline roll noore
motivatsiooni arendamisel ning hoiakute
kujundamisel, mida tuleks teadvustada sarnaselt lk
20 (10).
Eesti Noorsootöö Noortegarantii skeemi ülesehituses käsitletakse Mitte arvestatud.
Keskus väga olulist faasi – noorte toetamine ja Nõustume, et tegemist
motiveerimine NEET noore staatusest väljumiseks on väga olulise
– ettevalmistusena (preparation), mis muudab faasiga. Samas leiame,
selle etapi töö sisu vähem tähenduslikuks ja nooreet
jaoks ebaselgeks. Tegu on noore varasema noortegarantii
eluhoiaku ja harjumuse muutumise etapiga, mille teenustele
raames toimub enamus noortegarantii skeemi registreerunud noore
õnnestumiseks vajalikke tegevusi. Seetõttu peame jaoks on eelkõige
selle etapi nimetamist „ettevalmistuseks „ oluline pakutava
eksitavaks ja teeme ettepaneku käsitleda seda teenuse sisu ning noor
etappi tugitegevusena (Support). ei pea tingimata olema
teadlik, millises
eelnõus ette nähtud
etapis ta teenuste
osutamise hetkel on.
Eelnõus välja toodud
etapiline jaotus on
suunatud eelkõige
liikmesriikide
poliitikakujundajatele.
Eesti Noorsootöö Toetame, et noorte individuaalsetele vajadustele Arvestatud osaliselt.
Keskus vastamine on eraldi eesmärgina esile tõstetud, Leiame, et noortega
kuid leiame, et selleks kavandatud põhilahendus - töötavate spetsialistide
23
kasutada profileerimistööriistu - ei ole piisav (p suhtlemine noortega
8). Tööriistadest olulisem on piisava arvu ja on on Euroopa
töökoormusega koolitatud noorsootöötajate, kajastatud eelnõu
nõustajate jt noortega töötavate spetsialistide punktis 10, mille
suhtlemine noorega. Seda ei ole samas üldse kohaselt tuleb
tegevusena kirjeldatud (töötajaskonna vajadus on tõhustada
seotud vaid profileerimisinstrumentide ja ettevalmistusetappi
individuaalsete tegevuskavade koostamise väljaõppinud
vajadusega ,mitte noorega suhtlemise vajadusega nõustajate poolse
– p 9). personaalse
nõustamise,
juhendamise ja
mentorlusega, mis
eeldab omakorda
piisava arvuga
koolitatud
spetsialistide
olemasolu.
Eesti Noorsootöö Nõustamine, suunamine ja mentorlus on küll Arvestatud osaliselt.
Keskus kirjeldatud kui tegevus, mis vajab terviklikku Leiame, et soovitus on
lähenemist, kuid selle saavutamiseks käsitletakse lõppastmes suunatud
haridus- ja noortevaldkonna partnereid kui noorte tööturule
„tööhõive muude takistuste eemaldajaid“ (p 11). jõudmiseks ning
Leiame, et hariduse jätkamine peaks olema kooskõlas Euroopa
võrdselt eesmärgiks tööhõivega ning kõikide Liidu toimimise
nõustamis- vm tugitegevusi pakkuvad osapooled lepingu artikliga 149,
noortegarantii skeemis peaks toetama noore mis on üks eelnõu
motiveerituse arengut ja aktiivset eluhoiakut. õiguslikest alustest
ning näeb ette
stimuleerivad
meetmed, et toetada
liikmesriikide
24
meetmeid tööhõive
valdkonnas.
25
Digioskuste Haridus-ja Nõustume, et digipädevus on oluline kompetents, Arvestatud.
hindamine ja koolitus Teadusministeeriu mida (eeskätt tulevikutööd ning selle
m potentsiaalset mõju noortele silmas pidades)
ühiskonnas edukaks toimetulekuks tarvis arendada
on. Digioskuste hindamine ning testimine eelnõus
esitatud kujul teenusele sisenemise faasis ei ole
meie hinnangul asjakohane. Leiame, et
põhjalikumat mõtestamist vajab, mida me
hindamiselt ootame ning millist
väärtust/positiivset tõuketegurit kannab see
konkreetse noore jaoks. Meie hinnangul võiks
digipädevuste hindamine olla osa üldisest
nõustamisprotsessist ja lähtuda noore karjääri
väljavaadetest (teisisõnu mõista, millises
valdkonnas noor end tegutsemas näeb, kas tema
praegused digioskused on selleks piisavad ja
millises osas ta täiendkoolitust või –õpet vajaks).
Leiame, et formaalne test teenusele sisenemise
faasis võib noori teenustest eemale tõrjuda. Lisaks
ei ole testimise formaat kooskõlas üldiste
noorsootöö põhimõtetega, millest seniste teenuste
disainimisel lähtunud oleme. Digipädevuste
edendamiseks pooldame mh viitamist nutika
noorsootöö lahenduste rakendamisele, mis
võimaldaks noortel ning noorsootöötajatel oma
varasemate kogemuste baasil ja erinevaid
vahendeid kasutades luua innovaatilisi lahendusi,
mis vastaks probleemidele ning noorte tegelikele
26
vajadustele (mh arendades ka digioskuseid).
Peame oluliseks viidata, et mitteformaalne õpe
saab olulisel määral toetada noorte digioskuste
arendamist ning aidata kaasa digilõhe
vähendamisele (mh nutika noorsootöö
kontseptsiooni näitel).
27
Eesti Noorsootöö Noorte digipädevuste tähtsuse esiletõstmine Arvestatud.
Keskus olulise pädevusena noorte jaoks on oluline, kuid
selle käsitlemine noorte inimkapitali
arendamisena Euroopa turumajanduste
tulevikukindlustamisena (future-proof) (lk 3) on
Eesti jaoks olulist noorte isiksuse arengut
tahaplaanile jättev ja väheväärtustav lähenemine.
Lisaks digipädevustele on oluline
proportsionaalselt välja tuua ka noore isiksuse
areng ja muude oskuste ja pädevuste arendamine
(nt sotsiaalne intelligentsus, analüüsivõime,
loovus ja kriitiline mõtlemine, enesejuhtimine
jne).
Digi- jt pädevuste arendamise eelduseks (p 12-14)
pakutakse eelnõus lahendusena noorte eelnev
testimine/hindamine. Arvestades, et NEET noorte
staatusesse jõudmine on tihti seotud hariduses sh
formaalhariduses tavapärase testimisega, tekkinud
probleemidega, ei saaks arenguvõimalusi läbi
koolituste seada sõltuvaks testimises osalemisest.
Leiame, et koolitsute vajadus ja suunamine peaks
põhinema noore tegeliku olukorra paremal
tundmisel ja suhtlemisel noorega, mitte testimisel.
Muude oluliste Eesti Oluline on pöörata täiendavat tähelepanu nii Arvestatud.
oskuste hindamine, Noorteühenduste õpipoisiõppele kui ka võimalikult varajasele
täiustamine ja Liit praktikavõimaluste pakkumisele
valideerimine üldhariduskoolides, vähendamaks
28
automatiseerimisega kaasnevat noorte töötuks
jäämise riski. Sealhulgas tuleb suunata täiendav
rõhk individuaalse haridustee kujundamisele, kus
noor saab juba põhikooli tasemel iseseisvalt
suunata oma õpiteed vastavalt huvidele ja tuleviku
plaanidele. Sealjuures on vajalik karjääriõpetus
praegusel kujul ümber hinnata, põimida antud
õppekava eesmärke teiste ainetundidega ning
võimaldada omandada kogemusi põhikooli
viimases etapis ka teistes omavalitsustes. Viimane
eeldab senisest tugevama koostöö juurutamist
omavalitsuste vahel, eeskätt NEET-noortele uute
õpikogemuste loomisel ka kodunt väljaspool
Pakkumine
punktid 15-20 Toimivad tööhõive-ja Haridus-ja Peame oluliseks tuua esile ka võimalus teenida Arvestatud.
ettevõtjana alustamise Teadusministeeriu vabatahtlikuna ning omandada seeläbi haridusse Leiame, et kehtiv NG
stiimulid m või tööturule siirdumiseks vajalikke oskuseid ning soovitus ega NG
majanduslanguse ajal kogemusi. Mõtestatud vabatahtlik tegevus võib soovituse eelnõu ei
olla noore jaoks sobiv lahendus NEET-staatusest takista vabatahtliku
väljumiseks. töö pakkumise
lugemist
tööpakkumiseks,
samas annab VV
otsuse p 1.3 võimaluse
toetada täiendavat
paindlikkust eelnõu
tekstis.
Eesti Noorsootöö Näeme probleemi selles, et noortegarantii ei Arvestatud.
Keskus hõlma noorele pakutava lahendusena 4 kuu Leiame, et kehtiv NG
jooksul võimalust teenida vabatahtlikuna, mis soovitus ega NG
oma olemuselt on sageli noortele sobiv võimalus soovituse eelnõu ei
takista vabatahtliku
29
aktiivsuseks st lahendus ja NEET staatusest töö pakkumise
väljumine. Teeme ettepaneku lisada eesmärgina lugemist
sõnastatud valikusse, et kõik noored saaksid tööpakkumiseks,
kvaliteetse töö-, õpingute jätkamise, õpipoisiõppe samas annab VV
või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast otsuse p 1.3 võimaluse
töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist (p toetada täiendavat
20 lk 17)ka vabatahtlikus teenistuses osaluse. paindlikkust eelnõu
tekstis.
Pakkumise Haridus-ja (P17) Nõustume, et tööturu muutumine omab Arvestatud.
kooskõlastamine teadusministeerium olulist mõju noorte eneseteostuse võimalustele
kehtivate ning muutustega mitte kohanemine muudab nad
standarditega, et
haavatavamaks. Peame oluliseks tuua eelnõus
tagada kvaliteet ja
võrdsed võimalused läbivalt esile tööturule sisenemist ning seal edukat
toimetulekut toetavate oskuste ja kogemuste
omandamise keskkonnana ka mitteformaalse õppe
tegevusi (sh noorsootööd).
Töölesuunamise Haridus-ja (P 20) Vähendamaks noore riski uuesti NEET- Arvestatud.
järgse toetuse ja teadusministeerium staatusesse sattuda, peame oluliseks eelnõus
rakendamise jätkutoe võimaluste põhjalikumat käsitlemist.
tagasiside pakkumine
Lisaks pakkumise kvaliteedile on oluline jälgida
ka noore toimetulekut ning kohanemist. Peame
oluliseks käsitleda seda koos andmete kogumisega
follow-up faasis lk 21 (23-24).
Eesti Noorsootöö Jätkutoe tegevused ei ole eelnõus piisavalt Arvestatud.
Keskus kajastatud. Ainsas seda puudutavas tegevuses
(p20) on tugi seotud vaid inidividuaalse
tegevuskava muutmise või tagasiside saamisega
skeemile. Leiame, et oluline on pakkuda jätkutuge
30
noorele muutustega toimetulekul püsiva(ma)
muutuse saavutamiseks.
Justiitsministeeriu JuM haldusala vaatevälja sattuva noorte sihtrühma Arvestatud.
m puhul on noortegarantii kontekstis probleemiks
see, et enamasti pelgalt töö- või koolitusvõimaluse
pakkumisest noorele ei piisa ja töö- või koolituse
pakkumise vastuvõtmise soodustamiseks tuleb
enne ära lahendada noore muud pakilised
probleemid - olgu siis selleks
sõltuvusprobleemid, eluoluga seotud mured,
vanad võlad ja tööharjumuse nappus vms. Seega
on hea, et soovitustes on töölesuunamise järgse
toetuse olulisus mainitud ning eeldatavasti saab
lisavahendeid kasutada nt mentorite vm lisatoe
jaoks ka koolituse/töötamise ajal (võiks olla
jätkuks STEP-programmile). Kindlasti on siin
linkimise koht ka noorte vanglast vabanenute
jätkutoega.
Läbivad Partnerluste Haridus-ja (P 22) Nõustume, et koostöö erinevate osapoolte Arvestatud.
toetusvahendid kasutamine Teadusministeeriu vahel ning „ühe-ukse-lähenemiste“ juurutamine
punktid 21-27 m on noore vaatest olulised. Teisalt arvestades
NEETide sihtgrupi heterogeensust (mh vanusest
või erivajadusest tingitud eelistusi) on oluline
tagada teenusele sisenemise võimaluste ning info
kättesaadavuse allikate mitmekesisus.
Eesti Noorsootöö Rakendust puudutavates sätetes on esiletõstetud Arvestatud.
Keskus teenuste ja partnerluste suuremat integratsiooni sh Leiame, et eelnõus
nn ühe ukse lähenemist noore jaoks. (p22). kutsutakse liikmesriike
Nõustume, et eriti esmaetapis on oluline üles arendama edasi
31
spetsialistide omavaheline koostöö ja noore ühe ukse süsteeme,
võimalus saada vajalik info teenuste kohta mis ei võta ühes
tervikuna kätte ühtmoodi, ühest allikast – see võib „ukses“ halva
ka olla virtuaalse lahendusena teostatud kogemuse saanud
broneerimissüsteem vmt. Samas tõstame esile, et noorelt võimalust
raskustesse sattunud noorteni jõudmisel, nendele uuesti süsteemi
toe pakkumisel on oluline säilitada mitmekesisus, siseneda teise
et ühes „ukses“ halva kogemuse saanud noor teenusepakkuja juures.
omaks võimalust leida lahendusi teiste partnerite
juures. Noorel peab jääma valikuvõimalusi.
Seetõttu ei toeta sõnastust, mis tähtsustab ainult
ühe kontkatpunkti lähenemist.
Justiitsministeeriu Väga nõus oleme nn ühe-ukse skeemi Arvestatud.
m rakendamisega. See toetaks noorest lähtuvalt abi
pakkumist. Täna näeme, et sõltuvalt sellest, kuhu
noor esimesena satub, võivad talle avaneda täiesti
erinevad võimalused.
Andmete kogumise ja Haridus-ja (P 23-24) Toetame põhjalikumat lähenemist Arvestatud.
süsteemide seire Teadusministeeriu teenuselt väljunud noorte tulemuslikkuse osas, sh
täiustamine 23. 24, m mitte-isikustatud andmete kasutamist uuringute
28-29
ning analüüside läbiviimisel, mis aitaks paremini
mõista NEET-staatusesse sattumise põhjuseid,
noorte tegelikke vajadusi ja selle põhjal
sobivamate teenuste kujundamist.
Eesti Noorsootöö (p 23-24) Andmete kasutamisele on pööratud Arvestatud.
Keskus varasemaast suuremat tähelepanu ja see on
tervitatav, kuid leiame, et noorte liigne jälgimine
pikaajaliselt, sildistamine ja andmete jagamine
erinevate osapoolte vahel (p 23 ja 24) aga ka
32
NEET staatusesse sattumise prognoosimine,
vajavad väga kvaliteetset andmeanalüüsi. Kuigi
andmete vahetus osapoolte vahel on kasulik ja see
võiks olla ka reguleeritud, vajab selle
väljaarendamine peab arvestama andmetega
seonduvate riskide põhjalikku hindamist. Leiame,
et oluline on keskenduda teadusuuringute,
praktika süvaanalüüsil ja isikustamata
andmeanalüüsi kombineerimise tulemusel
tekkivate lahendusteede kavandamisele ja
individuaalsele kohandamisele.
Rahaliste vahendite Haridus-ja Peame asjakohaseks märkida noorte tööhõive Arvestatud.
täielik ja optimaalne Teadusministeeriu toetamise kõrval ka hariduses jätkamise toetamist,
kasutamine m tööhõivevalmiduse üldist parandamist ning
NEET-staatusesse (taas)sattumist ennetavaid
tegevusi.
Eesti Noorsootöö Teeme ettepaneku, et rahastamise kasutamist Arvestatud.
Keskus käsitlevasse punkti (p 26) oleks lisatud ka vajadus
kasutada vahendeid hariduses jätkamise
toetamiseks, tõõhõivevalmiduse toetamiseks ja
NEET staatuse ennetamiseks. Hetkel on suunad
seotud vaid töötuse ennetuse ja tööhõivega.
Rakendamise Eesti Avatud Hetkel ei ole veel dokumendi alusel selge, kuidas Arvestatud.
jälgimine Noortekeskuste hinnatakse tulemuslikkust. Lisaks kas
punktid 30-32 Ühendus järelseire nagu 6 kuud hiljem tulemuslikkuse
märkimine on veel endiselt plaanis või on see
muutumas. Kui lähtuda Civitta Eesti AS poolt
läbiviidud “Noorte tööhõivevalmiduse toetamine
ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö
teenuste kättesaadavuse kaudu“ vahehindamise
33
soovitustest, et mitmed tänased Noortegarantii
tegevused on end õigustanud ja peaksid jätkuma,
siis tulemuslikkuse hindamise muutumisest
võivad muutuda ka mitmed tänaste teenuste
dünaamikad (nt järeltegevuste osas). Kuigi
otseselt ei ole saadetud dokumendi soovitustasand
seotud teenustega, mida hiljem iga riik soovib
pakkuda, on oluline analüüsida ka tänaseid
pakutavaid teenuseid, et nende jätkamise soovi
korral olla kindel, et seal ei ole vastuolusid üldiste
soovitustega. Pigem on see punkt seotud
märkamisega, millele tuleks lisaks
soovitusdokumendile mõelda või tulevase
tegevuskava koostamisel arvestada.
34
Seletuskiri Vabariigi Valitsusele seisukohavõtuks esitatava
NÕUKOGU SOOVITUSE kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse
nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta, eelnõu juurde
SISSEJUHATUS
Eelnõuga kujundatakse seisukoht Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 01. juulil 2020. a
avaldatud Nõukogu soovituse eelnõu kohta, millega tugevdatakse noortegarantiid ja
asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. a soovitus noortegarantii loomise kohta (edaspidi NG
soovituse eelnõu).1
Kehtiv noortegarantii soovitus (edaspidi NG soovitus) võeti vastu 2013. aastal, et reageerida
eelmisele majanduskriisile ja kõrgele noorte töötuse määrale alla 25-aastaste seas.2
Noortegarantii rakendamisel on liikmesriikidel kohustus tagada, et mitteõppivatele ja
mittetöötavatele noortele tehakse nelja kuu jooksul pärast hairdusüsteemist või tööturult
lahkumist kvaliteetne pakkumine (tööpakkumine, haridustee jätkamine, õpipoisiõpe või
praktika).Eestis on noortegarantii rakendamiseks vastu võetud tegevuskava3
NG soovituse eelnõu on osa komisjoni noorte tööhõive toetuspaketist4, millega komisjon
soovib toetada haridust ja koolitust, edendada noorte tööhõivet, tagada õiglased töötingimused
ja parandada kõigi juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Eelnõusse on lõimitud ka kaksikpööre digi- ja
rohemajanduse suunas ning komisjoni ettepanekud on kooskõlas tööhõive ja oskuste
valdkonna põhimõtetega.
NG soovituse eelnõu õiguslikuks aluseks on EL toimimise lepingu artiklid 292 ja 149 ning
vastuvõtmiseks on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus5. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste
töörühmas alustati eelnõu menetlemist 10. juulil 2020. a. Eesistuja on kavandanud veel vaid
kaks kohtumist 2. septembril ja 21. septembril, eesmärgiga jõuda poliitilise kokkuleppeni 13.
oktoobril 2020. a toimuval EL tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste
(EPSCO) nõukogu kohtumisel. Kuna tegemist ei ole seadusandliku menetlusega, on eelnõu
Euroopa Parlamendile esitatud teadmiseks.
Kuigi soovitused ei ole liidu õiguses olemuse poolest siduvad ning konkreetsed meetmed ja
nende elluviimise viis jäävad liikmesriikide otsustada, on noorte tööhõive meetmete
rakendamisel riikidele märkimisväärne surve soovituse järgimiseks. Kehtiva NG soovituse
rakendamist jälgitakse Euroopa poolaasta raames. Iga kahe aasta järel vaadatakse
tööhõivekomitees läbi soovituse rakendamine kõikides liikmesriikides ning igal aastal
seiratakse riiklikke kavasid NG näitajate raamistiku6 alusel. Sama süsteem jätkub ka NG
soovituse eelnõu vastu võtmisel.
1
COM (2020) 277 final.
2
ELis keskmiselt oli noorte töötuse määr 24,4 % ja mõnes liikmesriigis üle 50 %. COM(2020) 277 final, lk 2.
3
Tegevuskava saadaval https://www.sm.ee/et/noortegarantii.
4
Komisjoni teatis „Noorte tööhõive toetamine: töösild järgmise põlvkonna jaoks“, COM(2020) 276 final.
5
Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu
elanikkonnast.
6
Peamiseks indikaatoriks on NEET-staatuses noorte (15-24) määr. Võrreldakse ka nt noorte töötuse määra;
sihtgrupi katvust NG skeemiga; osakaalu noortest, kellele on pakkumine tehtud 4 kuu jooksul; noorte olukorda
pärast 6, 12 ja 18 k möödumist NG ettevalmistava faasi lõpust pärast pakkumise saamist jms. Indicator
NG soovituse rakendamine eelnõus ette nähtud kujul võib kaasa tuua olulise sotsiaalse ja
majandusliku mõju, vajaduse kaaluda sotsiaalhoolekande seaduse muutmist ning mõjutada
töö, noorte- ja sotsiaalpoliitikate kujundamist Eestis, sh hinnata ning vajadusel ümber
kujundada olemasolevaid teenuseid. NG soovituse eelnõu ja uute majandusprognooside
pinnalt tuleb üle vaadata ja muuta ka Eesti NG tegevuskava. Samuti võib soovituse
rakendamine mõjutada avaliku sektori halduskoormust. NG soovituse eelnõu elluviimiseks on
riikidel võimalik kasutada kõiki asjakohaseid EL rahastusvõimalusi (sh Noorte tööhõive
algatus, Euroopa Regionaalarengu Fond,
Ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumitele antav taasteabi – REACT-EU, Euroopa
Sotsiaalfond+, Õiglase Ülemineku Fond), prioritiseerides noortele suunatavaid tegevusi ja
ressursse.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tööhõive
osakonna nõunik Kelli Ilisson (6269 197,
[email protected]), Euroopa Liidu ja väliskoostöö
osakonna nõunik Annely Salumaa (6269 243,
[email protected]) ning töövaldkonna
nõunik Brüsselis Thea Treier (
[email protected]).
Seisukohad on kooskõlastanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Häli
Tarum sotsiaalala asekantsleri ülesannetes (
[email protected]) ning tööala asekantsler Sten
Andreas Erlich (
[email protected]).
NOORTEGARANTII SOOVITUSE EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
Võrreldes kehtiva NG soovitusega on komisjoni eesmärk jõuda laiema sihtrühmani ja aidata
kõiki alla 30-aastaseid noori, kes ei õpi ega tööta (NEET-staatuses noor, ingl. k not in
education, employment or training). Komisjon tõdeb, et COVID-19 pandeemiast tingitud
majanduskriis toob suure tõenäosusega tagasi kõrge noorte töötuse ja NEET-staatuses noorte
osakaalu. Komisjoni suvise majandusprognoosi kohaselt langeb EL sisemajanduse
kogutoodang (SKT) 2020. aastal 8,3% ning Eestis 7,7%.7 Noored, kelle töötus on tavapärasest
ca kaks-kolm korda kõrgem, kannatavad enim.89 COVID-19 pandeemiast põhjustatud
majanduslanguse tõttu võib märkimisväärne osa 25–29-aastastest jääda töötuks ja vajada
suuremat toetust. Sihtrühma vanuse suurendamist toetab komisjoni hinnangul ka noorte kõrge
tööturule sisenemise vanus.
Sarnaselt hetkel kehtivale NG soovitusele, tuleb ka uue NG soovituse eelnõu kohaselt
liikmesriikidel tagada, et hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või
formaalharidussüsteemist lahkumist saab noor kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise
võimaluse, õpipoisi- või praktikakoha.
Framework for Monitoring the Youth Guarantee Saadaval
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1143&langId=en.
7
Summer 2020 Economic Forecast. Statistical annex. Saadaval:
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/summer_2020_economic_forecast_-
_statistical_annex.pdf.
8
Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring, Noorte töötuse määr võrreldes üldise töötuse määraga aastatel 2006-2015
(%); Global Employment Trends for Youth 2020. Saadaval https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---
dgreports/---dcomm/---publ/documents/publication/wcms_737648.pdf.
9
Eestis olid perioodil 13. märts - 5. juuli 2020. a tööturult lahkunud töötajatest ligi kolmandik noored. -
Töötukassa statistika. Saadaval. https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/registreeritud-tootud.
2
Lisaks soovib komisjon poliitikaraamistiku ümber korraldada, et paremini toetada noorte
konkurentsivõimet tööturul ja vältida uut noorte töötuse kriisi. Selleks nähakse ette neli
etappi: 1) NEET-staatuses noorte kaardistamine; 2) usaldusliku suhte loomine läbi
teavitustegevuse; 3) individuaalse tegevuskava koostamine neljakuulises
ettevalmistusperioodis; 4) pakkumise tegemine noorele ja tema pakkumisjärgne toetus.
Eelnõu eesmärk: tagada, et kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 4. põhimõttega
saavad kõik alla 30-aastased noored hiljemalt nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist
või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise
võimaluse, õpipoisi- või praktikakoha. NG pakkumine noorele peaks algama sellest, et
noor võtab end NG pakkuja juures arvele. Noortegarantii kavad peaksid lähtuma
riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning pöörama tähelepanu sihtrühma
kuuluvate noorte soolistele ja muudele erinevustele.
Eelnõu punkt 1
Kehtiv NG soovitus näeb ette, et kõik alla 25-aastased noored saavad hiljemalt nelja kuu
jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetse
tööpakkumise, haridustee jätkamise võimaluse, õpipoisi- või praktikakoha. Vanuse
alammäära ei ole sätestatud10, samuti ei takista kehtiv soovitus liikmesriikidel pakkumast
meetmeid vanematele kui kuni 24-aastasetele. Enamikes EL liikmesriikides ongi juba täna
kasutusel NG süsteemid, mis hõlmavad kuni 29-aastaseid11. Komisjon soovib arvesse võtta
riikide kogemust ning silmas pidades, et majanduslangus suurendab töötute ja toetuse vajajate
arvu, teeb ettepaneku laiendada vanusevahemikku ka 25–29-aastastele noortele. Et muuta NG
kaasavamaks, rõhutab komisjon vajadust jõuda suurema arvu erineva taustaga noorteni ning
pöörata tähelepanu maapiirkondade või kaugemate piirkondade probleemidele ja kõige
haavatavamatele sotsiaalsetele rühmadele, sh näiteks erivajadusega noortele, eesti keelt
emakeelena mitte kõnelevatele noortele. Arvestades NEET-staatuses noorte seas viimastel
aastatel suurenenud soolist lõhet12 ja mitteaktiivsuse põhjuste ning tagajärgede soolisi
erinevusi, peab komisjon vajalikuks pöörata tähelepanu noorte naiste osakaalule NEET-
staatuses noorte hulgas ning arvestada soo aspekti läbivalt noortegarantii elluviimisel.
Eestis võeti NG tegevuskava13 vastu 2014. a aprillis ning tegevusi on rakendatud 2015.
aastast. NG skeemi raames pakutakse tuge peamiselt 15-26-aastastele noortele. 16-29-
aastased on hõlmatud töötukassa teenusega „Minu esimene töökoht“, kus vähese
töökogemusega noore töölevõtmisel toetatakse tööandjat palgatoetuse ja tööalase koolituskulu
hüvitamisega14. Vanusevahemiku laiendamisel tuleb suuniste järgimiseks analüüsida, kas on
vajadust muuta sotsiaalhoolekande seaduse15 § 15¹ lõiget 2, mis võimaldab kohalikel
omavalitsustel (KOV) pakkuda proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks 16–26-
aastastele potentsiaalselt abivajavatele noortele.
10
Vanus alates 15-aastast võetakse arvesse statistikas, mille järgi võrreldakse noorte tööturul ja hariduses
osalemist ning riikide NG süsteemi tulemuslikkuse näitajaid.
11
Komisjoni andmetel piirdub praegu NG süsteem 15–24-aastastega vaid Belgias, Taanis,
Iirimaal, Prantsusmaal, Luksemburgis, Ungaris, Madalmaades, Austrias, Rumeenias ja Rootsis. COM (2020)
277 final, lk 4.
12
2013. aastal kogu ELis keskmiselt 3,2 protsendipunkti ja 2019. aastal 3,8 protsendipunkti, mis on komisjoni
hinnangul seotud tõenäoliselt seotud faktiga, et mitteaktiivsete NEET-staatuses noorte hulka kuuluvad ka
hoolduskohustustega noored. Hoolduskohustused on noorte naiste mitteaktiivsuse põhjuseks üle viie korra
sagedamini (55,2 %) kui meestel (10,6 %).COM (2020) 277 final, lk 2.
13
Tegevuskava saadaval https://www.sm.ee/et/noortegarantii.
14
Vt täpsemalt https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/minu-esimene-tookoht.
15
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv.
3
Kaardistamine
Eelnõu punktid 2-4
NG soovituse eelnõu kohaselt tuleb tugevdada varajase hoiatamise süsteeme ja
seirevõimekust, et leida neid, kellel on oht kujuneda NEET-staatuses nooreks, toetades samas
haridus- ja koolitussüsteemist varakult lahkumise ennetamist (näiteks paindlikumate
õppevormide ja tööl õppimise laiendamise kaudu) koostöös haridussektori, lapsevanemate ja
kohalike kogukondadega ning kaasates noorsootöö-, sotsiaal- ja tööhõiveteenuste osutajaid.
Erinevalt eelnõust ei ole kehtivas NG soovituses rõhutatud ennetuse olulisust ja noorsootöö
teenuste tähtsust noorte toetamisel.
Eestis on NG rakendamisel oluline roll ennetuses noorsootööl, (sh mobiilsel noorsootööl, kus
noorsootöötajad loovad noortega kontakte nende kogunemiskohtades), mille kaudu on
võimalik kiiremate ja paindlikemate lahendustega jõuda noorteni, kellel on oht NEET-
staatusesse sattuda (näiteks haridussüsteemist välja langeda). Samuti on noorsootööl oluline
roll nende noorte puhul, kes vajavad NEET-staatusest väljumiseks paindlikumaid lahendusi.
NEET-staatuses noorte kaardistamiseks ja neile sihitatud abi pakkumiseks töötas
Sotsiaalministeerium 2018. aastal välja noortegarantii tugisüsteemi (NGTS). Tegemist on
KOVidele loodud IT-lahenduse ja juhtumikorraldse mudeliga, mis võimaldab läbi
andmeregistrite seirete saada teada enda piirkonna NEET-staatuses noortest ning pakkuda
neile vajadusel tuge haridusteele naasmiseks ja tööturule jõudmiseks16.
Komisjoni soovituse eelnõus ette nähtud seiresüsteemide tugevdamise suunise korral ning
sealjuures laiemat huvigruppi hõlmates on kvaliteetseetse info olemasolu varasemast veelgi
vajalikum, nii noorte eelneval kaardistamisel kui hilisemal järelseirel, mil isikustamata
andmete kasutamine uuringute ja analüüside läbiviimisel võib anda väärtuslikku lisainfot
noorte paremaks abistamiseks.
Teavitustegevus
Eelnõu punktid 5-7
Kehtiva NG soovituse kohaselt tuleb välja töötada noortele suunatud tõhusad
teavitusstrateegiad, keskendudes eelkõige haavatavatele, keeruliste probleemidega silmitsi
seisvatele noortele. NG soovituse eelnõu astub sammu edasi ja toob esile noortesõbralike ja
kohalike infokanalite kasutamist. Näeme, et kuigi kohaliku tasandi infokanalitel on oluline
lisandväärtus, võimaldavad kesksed lahendused paremini soovitud sihtgrupini jõuda ning
vahendada ajakohast vajalikku infot noortesõbralikus formaadis, mis kohalikul tasandil võib
ressursi puudumisel keeruliseks osutuda.
Samuti teeb komisjon NG soovituse eelnõus ettepaneku noorte teadlikkuse suurendamisel
tagada noorte ja kohalike noorteorganisatsioonide osalemine. Samas on oluline ka
noorsootöötajate osaluss, mis ühtib eelnõus märkimist leidva noorsootöötajate rolliga noore
usalduse pälvimisel.
16
Vt https://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on-
noortegarantii-tugisysteem.
4
Eestis loodud teenuste eesmärk on toetada kõiki noori, kuid oluline on seejuures
individuaalsete erinevuste ning noorte eriomaste vajadustega arvestamine. Nii võivad näiteks
erivajadusega või eesti keelt emakeelena mitte rääkivad noored vajada erinevaid lähenemisi ja
toetust17.
Ettevalmistamine
Eelnõu punktid 8-14
Ettevalmistusetapp kestab NG teenuseosutaja juures registreerimise hetkest kuni pakkumise
tegeliku vastuvõtmiseni. Sel etapil algab vajaduste ja võimaluste sobitamine, koostatakse
individuaalsed tegevuskavad, mille kõige olulisemad osad on nõustamine, juhendamine ja
mentorlus.
Võrreldes kehtiva NG soovitusega tuuakse uuena sisse profileerimise, nõustamise,
juhendamise ja mentorluse suuniseid. Täiustada tuleb profileerimis- ja seirevahendeid ning -
tavasid, kasutades sootundlikku profileerimist ja seiret. Eesmärk on jõuda õige
kombinatsioonini toetusmeetmetest ning pakkuda noorele nö rätsepalahendust, mis arvestab
tema vajaduste, eelistuste, motivatsiooni, oskuste, potentsiaali, aga ka takistuste ja riskidega,
sh töötuse või mitteaktiivsuse põhjustega. Oluline on koolitada NG teenusepakkujate töötajaid
profileerimis- ja seirevahendite kasutama ning tagada, et noortega tegelevad töötajad on välja
õppinud nõustajad, kes oskavad pakkuda isiklikku ja terviklikku tuge noorte nõustamiseks.
Osana ettevalmistusprotsessist teeb komisjon ettepaneku kasutada noorte oskusvajadustele
vastavaid lühiajalisi ja praktilisi ettevalmistavaid koolitusi, mis on pakkumise vastuvõtmisele
eelnevalt üks peamisi aktiveerimisvahendeid. NG soovituse eelnõu kohaselt tuleb hinnata
kõikide end NG osalejana registreerunud noorte digioskusi, kasutades selleks Euroopa
digipädevuse raamistikku (DigComp18) ja saadaolevaid (enese) hindamisvahendeid, ning
leitud puudustest lähtuvalt pakkuda noortele nende digipädevuse parandamiseks
sihtotstarbelist ettevalmistavat koolitust.
2016. a arendati Eestis DigComp raamistiku põhjal Õppijate Digipädevuse mudel 19, mis
kirjeldab digipädevuse osaoskuseid põhikooliastmete, gümnaasiumi ning kutsekooli lõpus.
Mudeli baasil on töötatud välja digipädevuste tasemetöö, mida 9. ja 12. klasside õpilased on
aastatel 2018-2019 sooritanud. Näiteks hindab tasemetöö, kas õppija oskab luua, muuta ja
arendada erinevates formaatides nii enda kui teiste loodud digitaalset sisu, materjali ja/või uut
teadmist, järgida intellektuaalomandi põhimõtteid, mõista lihtsamat tekstilist ja visuaalset
programmeerimiskeelt jmt. Tasemetöö ei too välja indiviidi tugevusi ega arenguvajadusi, vaid
tagasisidestab tema taset võrdluses eakaaslastega (stiilis „sinu tulemused sisuloome
valdkonnas olid eakaaslastega võrreldes paremad“). Konkreetse hindamisvahendi
kasutamine NEET-staatuses noorte digipädevuste väljaselgitamisel eeldab olulist ning
ressursimahukat edasiarendust, mis ei pruugi kokkuvõttes olla tõhusaim lahendus.
17
Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/civitta_esf_noortemeetme_vahehindamine_-
_lopparuanne_07022020.pdf.
18
Vt https://ec.europa.eu/jrc/en/digcomp.
19
Vt https://www.hm.ee/sites/default/files/digipadevuse_mudel_2016veebiuus.pdf.
5
Eestis on 16-29-aasta vanuste noorte seas ca 11% noori, kellel on madalad, keskmised või
puudulikud elementaarsed digioskused20. Peamiselt saab noor tänases süsteemis digioskused
üldhariduskoolist või on vastav koolitus võimalik saada töötukassast. Sellest tulenevalt on
digioskustele tähelepanu pööramine oluline.
Pakkumine
Eelnõu punktid 15-20
NG soovituse eelnõu kohaselt tuleks kasutada suunatud ja läbimõeldud tööhõive ja start-up
stiimuleid, viia pakkumised kooskõlla Euroopa sotsiaalõiguste samba asjaomaste
põhimõtetega ning lihtsustada noorte hariduse ja koolituse taasalustamist läbi
mitmekesisemate hariduse jätkamise võimaluste, nagu näiteks paindlikud õppimisvõimalused
ja töökohapõhine õpe. Lisaks pööratakse olulist tähelepanu pakkumise kvaliteedile ja
lähtumist erinevatest raamistikest nagu õpipoisiõppe Euroopa raamistik21 ja praktika
kvaliteediraamistik22.
Eestis pakutakse näiteks teenust „Minu esimene töökoht“, mis on palgatoetus tööandjale
eesmärgiga värvata noori, kellel on vähene töökogemus. Tegemist on NG skeemis oleva
tegevusega. Pakkumise kvaliteedi osas on oluline silmas pidada, et noortele tehtavad
pakkumised oleksid soovituste ja õigusega kooskõlas ning pakkumiste vastuvõtmisel
teadvustaks noored oma õiguseid tööturul ja haridusest, sest noortel (eriti alaealistel) on
kogemuse puudumisest tulenevalt väiksem teadlikkus tööõigusest23.
KOOSKÕLA SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTTEGA
Algatus vastab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele. Ehkki tööhõive ja
sotsiaalpoliitika eest vastutavad peamiselt liikmesriikide valitsused, on ELil toetav roll läbi
koordineerimise, koostöö edendamise ja liikmesriikide võetavate meetmete toetamise.
NG soovituse eelnõuga taotletav eesmärk on tugevdada kehtivat raamistikku noorte hõive
toetuseks ning selle kohaldamisala piirdub suuniste esitamisega seoses tegevustega, mille
eesmärk on luua terviklikum toetussüsteem, et aidata noortel naasta haridusse või tööturule.
Algatus tugineb paljuski liikmesriikide kogemustele ning pakutav tegevusraamistik aitab
liikmesriikidel ajakohastada tööhõive-, haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalteenuseid. Leiame, et
NG soovituse eelnõuga kavandatavad meetmed on eesmärkide saavutamiseks sobivad.
NOORTEGARANTII SOOVITUSE EELNÕU KEHTESTAMISEGA SEOTUD
MÕJUDE ESIALGSE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
20
Individuals' level of digital kills. Eurostat. Saadaval
https://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=isoc_sk_dskl_i&lang=en.
21
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018H0502(01)&from=EN.
22
Saadaval https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014H0327(01)&from=EN.
23
Vt https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf.
6
Eesti noorte töötamisele avaldas tõsist mõju 2008. aasta majanduslangus. 2008. aasta
majanduskriisis tõusis noorte töötus esimese kvartali 7,5%-lt 40,6%-ni 2010. aastal ehk
rohkem kui viiekordseks24.
NG tegevuskava rakendab Eesti 2015. aastast, mil noorte töötuse määr oli 10,2%. 15–24-
aastaste töötuse määr ELis tervikuna oli COVID-19 kriisieelseks ajaks langenud 2013. aasta
tipptasemelt 24,4%, keskmiselt 14,9%-le25. Oluline roll on selles olnud nii vahepealsel
makromajanduslike olude paranemisel kui NG soovituse rakendamisel. NG lõi noortele uusi
võimalusi ning ajendas riike viima läbi struktuurseid reforme tööturuasutustes ja
haridussüsteemides26. 2019. aastaks oli noorte töötuse määr langenud 8,8%-ni. Kuigi noorte
olukord Eesti tööturul on alates eelmise kriisi kõrgpunktist stabiilselt paranenud, on noorte
töötus Eestis endiselt oluliselt kõrgem, kui teistel vanuserühmadel.
2019. aastal oli Eestis 15-74-aastaste töötuse määr 4,4% (14 700 inimest), mis oli alla EL27
keskmise (6,7%). Vanuses 15-24-aastat oli töötuse määr 11,1% (6100 noort, sh 3000 meest
ja 3100 naist), mis on samuti alla EL27 keskmise (15,1%). 25-29-aastaste töötuse määr oli
4,7% (3400 noort, sh 1400 meest ja 2000 naist), mis on ligi poole vähem EL27 keskmisest
(9,1%)27. Kuigi EL keskmisega võrreldes on Eesti näitajad head, võib kestev COVID-19
põhjustatud majanduskriis taas suurendada märkimisväärselt noorte töötust. Noored töötavad
sageli just nendes sektorites, mida kriis on enim mõjutanud (turism, majutus, hooajaline töö,
hulgi- ja jaekaubandus). Noorte töötuse määr näitab Töötukassa andmetel kiiret kasvutrendi.
Lisaks töötuse määrale on teiseks noorte tööelus osalemise oluliseks näitajaks NEET-
staatuses noorte määr. 2015. aastal oli Eestis NEET-staatuses noorte määr (vanuses 15-26
eluaastat) 11,0%. 2019. aastaks oli see langenud 7,6%-ni. 15-29-aastaste NEET-staatuses
noorte määr Statistikaameti andmetel oli 2015. aastal 12,5%, mis 2019. aastaks oli langenud
9,8%-ni. Hoolimata NEET-staatuses noorte määra kahanemisest on endiselt tegemist olulise
sotsiaalse probleemiga, sest takistused noorte oskuste omandamisel ja konkurentsivõime
suurendamisel mõjutavad negatiivselt hilisemat toimetulekut ja aktiivset panustamist Eesti
ühiskonda. NEET-staatuses noorte osatähtsus rahvastikus 2019. aastal nähtub tabelist 1.
Tabel 1. NEET-staatuses noorte osatähtsus rahvastikus 2019. aastal28
NEET-staatuses noorte osatähtsus EL27
rahvastikus 2019 keskmine29
15-29 15-24 25-29 15-29
Sugu
Mees 6,0% 6,6% 5,2% 10,8%
Naine 13,8% 7,3% 23,3% 14,6%
Rahvus
Eestlane 9,5% 6,6% 13,4% -
Mitte-eestlane 10,6% 7,8% 14,9% -
TV+puue
24
Noored töötud Eesti tööturul. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 4/2010.
25
COM(2020) 277 final, lk 1.
26
Noorte tööhõivega seotud ESFi toetuse hindamiseks tehtud uuring – lõpparuanne, märts 2020.
27
Statistikaameti tööpoliitika näitajad (https://andmestikud.stat.ee/tooturg/), Eurostat (tabelid TEPSR_WC170.
28
Tabelis toodud määr näitab NEET-staatuses noorte osatähtsust igas konkreetses rühmas.
29
Puuduvad eraldi andmed vanuse 15-24.a ja 25-29.a kohta.
7
Vähenenud töövõime ja puue 33,9% 26,0% 43,9% -
Ei ole vähenenud töövõimet ja puuet 8,7% 6,2% 12,3% -
Haridus
Esimese taseme haridus - 6,4% 30,4% 14,3%
Teise taseme haridus 10,2% 7,8% 13,0% 12,5%
Kolmanda taseme haridus 9,4% - 10,5% 9,4%
Üldine 9,8% 6,9% 13,8% 12,6%
Allikas: Statistikaamet30
Mõju noortele
Laiema noorte sihtgrupi kaasamine. Statistikaameti andmetel on Eestis mitteõppivaid ja
mittetöötavaid 15-29-aastaseid noori 20 70031. NEET-staatusesse sattumise põhjused on
erinevad ja ühte kindlat tegurit ei ole võimalik välja tuua, kuid laias laastus võib esile tuua, et
haridusest ja tööturult eemale jäänud noorel seisavad ees takistused, mis tulenevad eelkõige
oskuste ja hariduse puudumisest, terviseseisundist, hoolduskoormusest või vähesest
motivatsioonist. Samuti on nende hulgas ka noori, kes on vabatahtlikult NEET-staatuses32.
Eestis jõutakse NG skeemiga umbes kolmandikuni (12 661 noort ehk 30,3%) kõigist alla
25-aastastest noortest. Veidi enam kui pooled NG skeemist lahkujatest (53,5%) said
pakkumise nelja kuu jooksul pärast registreerimist33 ehk nendel juhtudel suudeti täita NG
nelja kuu eesmärki. NG soovituse eelnõus ettenähtud sihtgrupi suurendamisel jõutakse Eestis
eelduslikult suurema osani sihtgrupist, sest pööratakse rohkem tähelepanu riskis olevatele
noortele kui ka laiendatakse üldist noortegarantii sihtgruppi.
NEET-staatuses noorte arvule avaldab mõju COVID-19 kriis, mistõttu võib arvata, et NEET-
staatusesse langeb rohkem noori, kes NG skeemist peaksid kasu saama. Sõltuvalt valikutest
uue noortegarantii skeemi ellu viimisel, võib sihtgrupi suurendamine mõjutada negatiivselt
teenuste mahtu ja kvaliteeti, kui ei kaasne täiendavaid ressursse.
Suurem võimalus tööturul vajalikele oskuste (nt digioskused, rohepöördeks vajalikud
oskused, ettevõtlusoskused ja karjäärijuhtimisoskused) omandamiseks. Soovituse
rakendamisel on noortel suurem võimalus erinevate oskuste omandamiseks, et olla
konkurentsivõimeline muutunud tööturul. Suuremat tähelepanu pööratakse digi- ja
roheoskustele, ettevõtlus- ja karjääriplaneerimisoskustele, mis on tulevikutöö võtmeoskusteks.
Võimalus jätkutoe saamiseks. Tänu individuaalsetest vajadustest lähtuvale jätkutoe
pakkumisele on võimalik paremini ära hoida tagasi langemist NEET-staatusesse. Jätkutoe
pakkumine lisab noorele enesekindlust ja loob eeldused jätkusuutlikuks tööturul osalemiseks.
30
Statistikaameti tööpoliitika näitajad (https://andmestikud.stat.ee/tooturg/.
31
Vt https://andmestikud.stat.ee/tooturg/.
32
Saadaval
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41058/Noored_Noorteseire_NEET.pdf?sequence=1&isAllowed=y.
33
Vt https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en&intPageId=3331.
8
Tõhusam koostöö noortega. Arvestatakse rohkem noorte endi arvamusega nii poliitikate kui
teenuste kujundamisel. Noored saavad kasu läbi riigi- ja kohalikul tasandil toimuvate
koostöövõrgustike.
Keskendumine haavatavatele sihtgruppidele võimaldab läheneda individuaalsemalt ja
konkreetse sihtgrupi vajadustest lähtuvalt. Tänu sellele luuakse võimalusel uusi teenuseid ja
tekib rohkem valikuid haavatavamatele NEET-staatuses noortele, kellel on rohkem takistusi
teekonnal tööle või kooli.
Mõju NG rakendajatele34
Vajadus teenuste kohandamiseks ja uute teenuste loomiseks. Vanusegrupi laienemisega tekib
ootus laiema sihtgrupi kaasamisele. Kuna soovituses rõhutatakse nii tugiteenuste
(ettevalmistav faas) kui ka pakkumiste kvaliteeti, siis on oluline ka pakutavate teenuste
analüüs muutunud sihtgrupi vaatest. Samas tekitab kriisiaegne olukord vajaduse pakkuda
järjest enam teenuseid noortele, kes on kriisist mõjutatud. Seeläbi on oluline ka
teenusepakkujate enda proaktiivsus ja noorteni jõudmine läbi sihitatud teabe jagamise ja
kontaktide loomise.
Mitmekesisemate ja haavatavamate sihtgruppideni jõudmiseks on oluline nende tegelike
abivajaduste mõistmine ja teenuste parem sihitamine. See tekitab vajaduse parema sihtgrupi
kaardistamise ja teenuste disaini järele, mis oleks rohkem vastavuses noorte tegelike
vajadustega, arvestades muuhulgas iga sihtgrupi ja NEET-staatuses noorte gruppide
profiilidega. Teenuste väljatöötamisel muutub järjest olulisemaks teaduspõhine lähenemine.
Koostöövõrgustike arendamine. NG skeemi rakendamine läbi erinevate teenuste pakkujate
võib kaasa tuua killustatuse, tegevuste dubleerimise ja infosulu. Selle vältimiseks on vajalik
luua toimivad koostöövõrgustikud, sh ka kohaliku tasandi koostöövõrgustikud, kus noorte
heaks töötavad spetsialistid on ühises infoväljas ja teadlikud üksteise võimalustest. Efektiivne
koostöö on võimalik läbi toimiva võrgustikutöö, milles lähtutakse koostöökokkulepetest.
Tänu toimivatele koostöövõrgustikele mõistavad spetsialistid paremini üksteise tööd, töötavad
ühise eesmärgi nimel ja noorte heaks. Samuti jagatakse paremaid praktikaid ja toimivaid
lahendusi, mis aitab kaasa samal tasemel tulemuslike teenuste pakkumisele noortele.
Mõju kohalikele omavalitsustele
Selleks, et võimaldada noortele abi pakkumine, on vaja tõhustada olemasolevaid toimivaid
tugisüsteeme. Sotsiaalhoolekande seaduse35 § 15¹ lõige 2 võimaldab KOVidel pakkuda
proaktiivset tuge tööturule ja haridusellu naasmiseks 16–26-aastastele potentsiaalselt
abivajavatele noortele. Need on noored, kes ei õpi, ei tööta, ei otsi tööd ega viibi mõjuval
põhjusel tööturult eemal ning võivad vajada ebasoodsast olukorrast väljumiseks riigi aktiivset
tuge, ent kes ise vajalike teenusteni, näiteks läbi töötukassa, Rajaleidja, KOV-i teenuste, ei
jõua. Soovituse vastu võtmisel ja rakendamisel tekib vajadus analüüsida ka teenuse
34
Kehtiva NG Eesti tegevuskava järgi on NG rakendajateks Töötukassa, Eesti Noorsootöö Keskus, EestiAvatud
Noortekeskuste ühendus. Lisaks pakuvad NEET-staatuses noortele tuge kohalikud omavalitsused jt
projektipõhised programmid.
35
Saadaval https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv.
9
laiendamist 27-29-aastastele noortele, kes täna teenuse sihtgruppi ei kuulu ja kellele KOV-id
viidatud sätte alusel proaktiivselt abi ei paku.
Mõju majandusele
Noorte töötus ja tööturult kõrvalejäämine on ühiskonnale olulise negatiivse mõjuga ning väga
kulukas. Noortegarantii rakendamisega on ELis 15–29-aastaste NEET-staatuses noorte arv
veidi vähenenud: 2013. aasta kriisiaegse haripunkti 14 miljonilt 12,5 miljonile 2016. aastal
(14,2%). Toetuste ning saamata jäänud tulude ja maksudega seoses ulatub Euroopa majanduse
kahjum ligikaudu 142 miljardi euroni aastas (2015), mis avaldab märkimisväärset mõju ELi
majanduslikule ja sotsiaalsele arengule36. NEET-staatuses noorte tööturul mitteosalemisest
tekkinud majanduskulusid Eestis on hinnanud Eurofound 2008. aasta sissetulekute ja
elamistingimuste statistikauuringu (EU-SILC) andmetel. Uuringust selgus, et NEET-staatuses
noorel saamata jäänud potentsiaalsed sissetulekud võrreldes sarnaste töötavate eakaaslastega
(ressursikulu) ning riigi rahanduse kulud NEET-staatuses noorte sotsiaaltoetustele kokku
moodustasid 2008. aastal 1,5% Eesti SKT-st37 ehk potentsiaalne kulu kokku oli hinnanguliselt
238 miljonit eurot aastas. 2011. aastal oli sihtgrupi tööturul mitteosalemise mõjuks
hinnanguliselt 1,93% SKT-st.38
Kulud väljenduvad lühemas perspektiivis otseselt väljamakstavates toetustes, saamata jäänud
sissetulekutes ja maksudes, kuid kanduvad ka tulevikku, sest töötus jätab jälje, mis avaldub
pikaajalise pärssiva mõjuna sissetulekutele, töö saamisele tulevikus, tervisele, heaolule ja
pensionireservidele.
Soovituse elluviimisel on võimalik kasutada lisarahastust ühtekuuluvuspoliitika (eelkõige
Euroopa Sotsiaalfondi) vahenditest. Euroopa taastekava „Next Generation EU“ osana antakse
noorte tööhõive meetmeteks täiendavat rahalist toetust taaste- ja vastupidavuse rahastu ning
REACT-EU algatuste raames, mille täpsemad võimalused sõltuvad hilisematest riigisisestest
valikutest. Neid jõupingutusi täiendab eelarveperioodil 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+,
mille kavandatav eelarve on 86 miljardit eurot. ESF+ kaudu toetatakse kõiki selles
ettepanekus sisalduvaid tööhõive-, haridus- ja koolitusmeetmeid. Toetust antakse ka Euroopa
Regionaalarengu Fondist tulevikku suunatud haridus- ja koolitusinvesteeringutena, mis
aitavad liikuda digi- ja rohepöörde suunas. Liikmesriikidel on võimalik toetust saada ka
tehnilise toetuse vahendi kaudu, et valmistada ette ja viia ellu eelkõige hariduse ja koolituse
ning tööturupoliitika alaseid struktuurireforme.
EESTI SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED
1.1.Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki tugevdada noortegarantii süsteeme
noorte toetamiseks hariduses ja tööturul. Nõustume vajadusega jõuda erineva
taustaga noorteni ja pöörata eraldi tähelepanu kõige haavatavamatele
sotsiaalsetele rühmadele, sealhulgas maapiirkondades elavatele ja väheste
oskustega noortele, ning arvestada soo aspektiga meetmete planeerimisel ja
elluviimisel.
36
Saadaval https://www.eurofound.europa.eu/et/topic/neets.
37 Noored ja NEET-noored Euroopas: esialgsed tulemused. Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond
https://www.eurofound.europa.eu/sites/default/files/ef_files/pubdocs/2011/72/et/1/EF1172ET.pdf.
38 „NEETs – Young people not in employment, education or training: Characteristics, costs and policy responses in Europe,“
European Foundation for the Improvement of living and Working Conditions, Luxembourg, 2012.
10
Põhjendus: Noored on tööturul kõige haavatavamaks sihtgrupiks, mistõttu on nii sotsiaalsetel
kui ka majanduslikel kaalutlustel oluline noortele eraldi tähelepanu pööramine.
Noortegarantiid on Eestis rakendatud alates 2014 aastast ning see on ennast õigustanud, sest
mitteõppivatele ja mittetöötavatele noortele on rohkem tähelepanu pööratud nii riigi kui ka
kohalikul tasandil. Veelgi olulisem on noortegarantii soovitus tänases COVID-19 kriisi
taustal, mis otseselt on mõjutanud noorte tööhõivet.
1.2. Leiame, et vanusegrupi laiendamine võib ebasoodsalt mõjutada fookust ja
teenuste kvaliteeti, mistõttu eelistame noortegarantii raames pakutavates
teenustes vanusegrupi jätmist kuni alla 25-aastastele. Samas mõistame
suurema vanusegrupi tõhusama kaasamise tarvidust muutuvas
tööturuolukorras ning saame vajadusel toetada vanusevahemiku laiendamist
kuni alla 30-aastastele.
Põhjendus: NG skeem jõuab Eestis täna vaid 30,3%-ni kõigist alla 25-aastastest NEET-
staatuses noortest39. 25-29-aastaste lisamine suurendab NG sihtgruppi ja võib hajutada
fookust, mis omakorda raskendab NG kommunikatsiooni ja seega riskirühma kuuluvate alla
25-aastaste noorteni jõudmist. Senine vanusegrupi määratlus on võimaldanud pakkuda pea
kõigile NEET-staatuses noortele küllalt universaalseid sekkumisi. Sihtgrupi laiendamisega
kaasnev suurenev vanuseline variatiivsus toob kaasa vajaduse pöörata enam tähelepanu ning
suunata täiendavaid ressursse erisisuliste sekkumiste disainimiseks, mis vastaks sisulisemalt
NEET-staatuses noorte tegelikele ootustele ning vajadustele (sh kontakti loomise meetod,
teenuse pakkumise keskkond, formaat jmt). Sihtrühma laiendamisel on oht, et ressursside
piiratuse tõttu võib väheneda võimalus piisavalt toetada nooremas kujunemiseas noori ning
kokkuvõttes võib kannatada kõigile pakutava abi kvaliteet. See võib omakorda kaasa tuua
kvaliteedi asemel kvantiteedile rõhumise, mis ei täida NG eesmärki.
Samas mõistame komisjoni ettepankut sihtgrupi laiendamiseks, sest 25-29-aastaste
hõlmamine noortegarantiiga võimaldab tegeleda tõhusamalt nende noortega, kelle koolist
tööle üleminek ja jätkusuutlik tööturul osalemine võtab rohkem aega ning keda on NEET-
staatuses olevate noorte hulgas ka rohkem kui 15-24-aastaseid. 15-29-aastaste NEET-
staatuses noorte määr oli 2019. aastal Eestis 10% (EL2712,6%), kõrgem oli määr 25-29-
aastaste seas - 14% (EL27 17,2%)40 ja madalam 15-24-aastaste seas, moodustades7% (EL27
10,1%41. COVID-19 pandeemiast põhjustatud tööturuolukorras on paljudel 25-29-aastastel
noortel kõrge risk jääda töötuks, mistõttu on oluline pakkuda tuge ka vanema vanusegrupi
noortele.
1.3.Toetame eesmärki pakkuda formaalharidussüsteemist lahkunud või töötuks
jäänud noortele võimalikult varast sekkumist. Samas tuleb arvestada, et iga
noor, eriti komplekssete probleemide korral, ei ole võimeline nelja kuu
39
European Comission. (2020.) The Youth Guarantee country by country – Estonia.
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en&intPageId=3331.
40
Eurostat. Saadaval https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/-/edat_lfse_21.
41
Statistikaamet. Saadaval https://andmestikud.stat.ee/tooturg/, valides filtrites suhtarv, näitaja: NEET-staatuses
noorte määr, vanusevahemik.
11
jooksul alates teenusepakkuja juures registreerimist võtma vastu töö-,
haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikakoha pakkumist. Seetõttu
toetame individuaalsemat lähenemist, mis annab paindlikkuse pikaajaliselt
mitteõppivate ja -töötavate (NEET-staatuses) noortega tegelemisel ning nende
tegelike abivajadusele vastamisel, näiteks läbi alternatiivsete pakkumiste
tegemise või toetavate teenuste osutamise (psühholoogi nõustamine,
võlanõustamine vmt).
Põhjendus: eelnõu oluline element on noorele tehtava pakkumise tähtaeg alates NG
teenusepakkuja juures registreerimisest. Eestis oli NG teenustele registreerunud noori 2018.
aastal kokku 12 661 (sh 6710 meest ja 5951 naist). Veidi enam kui pooled (53,5%) 2018.
aasta jooksul NG teenustel (Töötukassa „Minu esimene töökoht“ ja Noorte Tugila)
registreerunutest said pakkumise nelja kuu jooksul pärast registreerimist. Enam kui nelja kuu
jooksul jõudis pakkumiseni keskmiselt veerand (25,9%) registreerunutest, mis on tunduvalt
alla ELi keskmise (48,6%)42. Noored on heterogeenne sihtgrupp, kelle toetamisel on eelkõige
oluline individuaalne lähenemine. Sõltuvalt NEET-staatuses olemise põhjustest ja noore
individuaalsusest ei ole iga noor võimeline nelja kuu jooksul alates teenusepakkuja juures
registreerimisest võtma vastu töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe- või praktikakoha
pakkumist.
NG soovitus eristab lühi- ja pikaajaliselt NEET-staatuses noori. Pikaajaliselt NEET-staatuses
noored seisavad tihtipeale silmitsi komplekssete probleemidega ning vajavad pikemat
ettevalmistusaega, et võtta vastu töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikakoha
pakkumine. Esmalt on vaja NEET-staatuses noorega luua kontakt ja usaldussuhe.
Psühhosotsiaalsete murede korral võivad esimesed neli kuud kuluda hoopis psühholoogi
juurde aja saamisele ja igapäevarutiini loomisele. Lisa- või alternatiivsed teenused, mida noor
võib vajada, on näiteks psühholoogi nõustamine, võlanõustamine, info- ja karjäärinõustamine,
leinanõustamine, sõltuvusainete taastusprogrammid, sotsiaalprogrammid, pereteraapia ja
üldised hariduse, tööturu või sotsiaalvaldkonna toetused/teenused43. Pikaajaliselt NEET-
staatuses noored võivad vajada mitut teenust korraga.
1.4.Peame oluliseks varajast abivajajateni jõudmist. Leiame, et lisaks soovituse
eelnõus ette nähtud noorsootöö, sotsiaal- ja tööhõiveteenustele on oluline
noorte NEET-staatusesse sattumise ennetamine ka läbi tervise- ja muude
tugiteenuste (nt psühholoogiteenuse).
Põhjendus: olulise toetava teenusena on soovituses noortepoliitika-, sotsiaal- ja
tööhõiveteenuste kõrval tähelepanuta jäänud terviseteenused (nt psühholoog, psüühiaatria
vmt), millel on ennetuse ja varajase abipakkumise juures märkimisväärne osa. Lisaks võiks
kõne alla tulla varajase hoiatamise süsteemi näiteks noorte õigusrikkujatega tegelevate
spetsialistide kaasamine (nt kriminaalhooldajad).
42
European Comission. (2020.) The Youth Guarantee country by country – Estonia.
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1161&langId=en&intPageId=3331.
43
Lisateenused, mida Noorte Tugila 2015-2020 perioodil vajati. Paabort, H., Kõiv, K. Noorte tugila 2019. aasta
osalejate profiil, väljakutsed ja tugiteenuse toimekeskkonna hetkeseis KOVides 2019-2020. Lühianalüüs; lk 6.
12
1.5.Toetame noorteinfo arendamist nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil
koostöös noortega, et jõuda paremini NEET-staatuses noorteni ning
parandada nende teadlikkust saadavalolevatest võimalustest.
Põhjendus: näeme, et kuigi kohaliku tasandi infokanalitel on oluline lisandväärtus,
võimaldavad kesksed lahendused paremini soovitud sihtgrupini jõuda ning vahendada
ajakohast vajalikku infot noortesõbralikus formaadis, mis kohalikul tasandil võib ressursi
puudumisel keeruliseks osutuda.
1.6.Toetame lühi-ja pikaajaliselt NEET-staatuses noorte erisustega arvestamist, kuid
leiame, et soovituse tekstis peaks selgelt tähelepanu pöörama sellele, et
teavitustöö, teenuste disaini või osutamise juures ei tohi grupeerimine tuua kaasa
noorte sildistamist.
Põhjendus: suuremas eemalejäämise riskis olevate noorteni jõudmine on oluline, et
kavandatud sisulised tegevused võimalikult tõhusalt ellu viia. Seejuures ei tohiks
teavituskampaania peegeldada suunatust pikemaajaliselt või lühemaajaliselt NEET-staatuses
olevatele noortele, muuhulgas läbi kasutatavate terminite. Samuti tuleb teenuste disainimisel
haavatavamatele noortele suuremat tähelepanu pöörates hoiduda noorte sildistamisest. Kuna
NEET-staatuses olevate noorte sihtgrupp on lai ja pakutavate teenuste rakendajad
mitmekesised, siis ei ole isenesestmõistetav, et noorte sildistamist ei teki. Sildistamisele
tähelepanu pööramine on eriti oluline laiema ühiskonna vaatest, mis kujundab suhtumist
noortesse ja noorte võimalusi enese teostamisel.
1.7. Noorte toetamisel haridusteele või tööle naasmisel on määrava tähtsusega
ettevalmistavas etapis pakutavad teenused, mistõttu toetab Eesti soovituse tekstis
selgesõnaliselt rõhu asetamist ettevalmistavate teenuste kvaliteedile.
Põhjendus: Võimekad töötajad on oluline osa teenuse osutamisel, kuid peame vajalikuks
eraldi tähelepanu osutamist ettevalmistavate teenuste kvaliteedile tervikuna, mitte selle
üksikutele elementidele nagu võimekad töötajd. Ettevalmistusfaasis toimub peamine töö
noorega, et adresseerida tema NEET-staatuses olemise põhjuseid. Seetõttu tuleb selles
ettevalmistavas etapis pakutavate teenuste kvaliteedile eraldi rõhku pöörata sarnaselt
komisjoni lähenemisele pakkumise etapis, kus on selgesõnaliselt märgitud, et see peab olema
kvaliteetne. Mistahes noorele pakutavate teenuste sobivusele tähelepanu mitte pööramine võib
kaasa tuua noore umbusu toetamisvõimalustesse, vähendada usaldust riigi vastu ja mõjutada
tema motivatsiooni teenuses osalemise jätkamiseks.
1.8. Toetame digioskuste esile toomist, kuid leiame, et samas tuleb tähelepanu
pöörata ka põhioskuste (nt sotsiaalsed pädevused) arendamisele. Digioskuste
arenguvajaduste väljaselgitamine peaks toimuma ettevalmistusetapi käigus,
võttes arvesse muuhulgas noore eesmärke haridus- ja karjäärivalikute
planeerimisel. Kõikide noortegarantii teenusele registreerunute digioskuste
kohustuslik hindamine võib avaldada noortele liigset survet ning tõrjuda neid
teenuselt eemale, seega peaks testimise abil vajaduste üle otsustamine olema
vabatahtlik.
Põhjendus: NG soovituses kutsutakse liikmesriike lisaks digioskuste täiustamisele üles
tagama, et ettevalmistusetapp soodustaks oskuste täiendamist ning ümberõpet tööturul ja
13
rohepöördeks vajalikele oskustele, ettevõtlusoskustele ja karjäärijuhtimisoskustele. Samas on
oluline tähelepanu pöörata ka teistele võtmepädevustele ehk asjakohaste teadmiste, oskuste ja
hoiakute kogumile44, mis tagavad noore hakkamasaamise tööturul ja elukestvas õppes.
Võtmepädevuste, näiteks enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus ning kodanikupädevus,
arengu toetamine tõstab noorte võimekust analüüsida, hallata aega ja teavet, teha
konstruktiivset koostööd, olla kohanemisvõimeline ning korraldada oma õpitegevust ja
karjääri. Erinevad võtmepädevused on võrdselt olulised, moodustades omavahel erinevaid
kombinatsioone, mis koos oskustega nagu kriitiline mõtlemine, probleemide lahendamine,
meeskonnatöö, suhtlemis- ja läbirääkimisoskus on primaarsed alused tagamaks noorte
agentsuse oma isiklikus elus kui ka ühiskondlikes protsessides laiemalt.
Arvestades nelja kuu parameetrit, on digioskuste testimine lihtne ning ajatõhus võimalus
arenguvajaduste kaardistamiseks. Teisalt on oluline teadvustada, et NEET-staatuses noortel
esineb sageli raskuseid enesejuhtimise, enesemääratluse, õpioskuse jms pädevustega ning
testide täitmine võib noore teenuselt pigem eemale tõugata. Arvestades ka NG laienevat
sihtgruppi ei pruugi näiteks kõrgharidusega noorte täiskasvanute digipädevuste testimine olla
kõige asjakohasem. Sõltumata vormist kannab testimine väärtust, kui selle tulemist järelduvad
selgelt testitava tugevused või arenguvajadused, mis on toeks tema edasiste valikute
langetamisel (nt tugevustest lähtumine karjääriplaneerimisel, arenguvajadusele vastavale
koolitusele suundumine). Noored võivad selle juures vajada nõustaja tuge, kes aitaks tulemusi
analüüsida ning vajadusel näitlikustada, mis omakorda võib kaasa tuua noorega tegelevate
spetsialistide täienduskoolitamise vajaduse ning suurendada nende koormust.
Lisaks komisjoni pakutud NG teenusele sisenejate kohustuslikule testimisele on olemas
alternatiivseid võimalusi, mille abil noore tugevused ning arenguvajadused välja selgitada,
mis muuhulgas võtavad arvesse noore huvid ning tema ambitsiooni võimaliku pakkumise
osas. Digipädevuste väljaselgitamine võib leida aset näiteks vestluse käigus või läbi
mitteformaalse õppe formaatide (nt omaalgatusprojektid, töötoad). Sealjuures on võimalik
toetuda eelviidatud Õppijate Digipädevuse mudelile.
1.9. Leiame, et pärast NEET-staatusest väljumist on vajalik jätkutoe pakkumine
kõigile noortele, kes seda vajavad, nii hariduses kui ka tööturul.
Põhjendus: Komisjon toob NG soovituse eelnõus välja ka jätkutoe pakkumise noortele, kes on
juba NEET-staatusest väljunud. Komisjoni eelnõus on rõhutatud jätkutoe pakkumise olulisust
vaid noore tööle suundumisel. Leiame, et sama oluline on jätkutoe pakkumine ka haridustee
jätkamisel, sest ka koolis võib noor vajada teatud aja jooksul jätkutuge, et ennetada
võimalikke tagasilööke, arvestades näiteks, et enesejuhtimise oskus ei pruugi tekkida
mõnekuulise NG süsteemis olemise ajaga. Jätkutugi saab olla vabatahtlik ja selle sisu
kujundamine peab toimuma koostöös noorega. Jätkutoe pakkumisena on mõeldav kasutada
näiteks vajaduspõhist nõustamist ja juhendamist.
ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE
NG soovituse eelnõu edastati arvamuse esitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Tööinspektsioonile,
44
Vt https://ec.europa.eu/education/policies/school/key-competences-and-basic-skills_en
14
Eesti Töötukassale, Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Kaubandus- ja
Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti
Lastekaitseliidule, Lastevanemate Liidule, Eesti Noorsootöö Keskusele, Eesti Avatud
Noortekeskuste Ühendusele, SA Archimedese noorteagentuurile, Eesti vaimse tervise ja
heaolu koalitsioonile, Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumisele, MTÜ-le Peaasjad ja MTÜ-le
Vaikuseminutid.
Oma arvamuse esitasid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium,
Tööinspektsioon, Eesti Töötukassa, Eesti Ametiühingute Keskliit, Kaubandus- ja
Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Lastevanemate Liit,
Eesti Noorsootöö Keskus ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus. Info arvamuse saamise
ja kooskõlastamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale.
Seisukohad on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
15
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja
27. august 2020. a nr
Päevakorra punkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, millega tugevdatakse noortegarantiid ja
asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta,
suhtes
1. Kiita heaks järgmised sotsiaalministri esitatud seisukohad nõukogu soovituse, millega
tugevdatakse noortegarantiid ja asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus
noortegarantii loomise kohta, eelnõu suhtes:
1.1 Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki tugevdada noortegarantii süsteeme noorte
toetamiseks hariduses ja tööturul. Nõustume vajadusega jõuda erineva taustaga
noorteni ja pöörata eraldi tähelepanu kõige haavatavamatele sotsiaalsetele
rühmadele, sealhulgas maapiirkondades elavatele ja väheste oskustega noortele,
ning arvestada soo aspektiga meetmete planeerimisel ja elluviimisel.
1.2 Leiame, et vanusegrupi laiendamine võib ebasoodsalt mõjutada fookust ja teenuste
kvaliteeti, mistõttu eelistame noortegarantii raames pakutavates teenustes
vanusegrupi jätmist kuni alla 25-aastastele. Samas mõistame suurema vanusegrupi
tõhusama kaasamise tarvidust muutuvas tööturuolukorras ning saame vajadusel
toetada vanusevahemiku laiendamist kuni alla 30-aastastele.
1.3 Toetame eesmärki pakkuda formaalharidussüsteemist lahkunud või töötuks jäänud
noortele võimalikult varast sekkumist. Samas tuleb arvestada, et iga noor, eriti
komplekssete probleemide korral, ei ole võimeline nelja kuu jooksul alates
teenusepakkuja juures registreerimist võtma vastu töö-, haridustee jätkamise,
õpipoisiõppe või praktikakoha pakkumist. Seetõttu toetame individuaalsemat
lähenemist, mis annab paindlikkuse pikaajaliselt mitteõppivate ja -töötavate
(NEET-staatuses) noortega tegelemisel ning nende tegelikule abivajadusele
vastamisel, näiteks läbi alternatiivsete pakkumiste tegemise või toetavate teenuste
osutamise (psühholoogi nõustamine, võlanõustamine vmt).
1.4 Peame oluliseks varajast abivajajateni jõudmist. Leiame, et lisaks soovituse
eelnõus ette nähtud noorsootöö, sotsiaal- ja tööhõiveteenustele on oluline noorte
NEET-staatusesse sattumise ennetamine ka läbi tervise- ja muude tugiteenuste (nt
psühholoogiteenuse).
1.5 Toetame noorteinfo arendamist nii üleriigilisel kui kohalikul tasandil koostöös
noortega, et jõuda paremini NEET-staatuses noorteni ning parandada nende
teadlikkust saadavalolevatest võimalustest.
1.6 Toetame lühi- ja pikaajaliselt NEET-staatuses noorte erisustega arvestamist, kuid
leiame, et soovituse tekstis peaks selgelt tähelepanu pöörama sellele, et
teavitustöö, teenuste disaini või osutamise juures ei tohi grupeerimine tuua kaasa
noorte sildistamist.
1.7 Noorte toetamisel haridusteele või tööle naasmisel on määrava tähtsusega
ettevalmistavas etapis pakutavad teenused, mistõttu toetab Eesti soovituse tekstis
selgesõnaliselt rõhu asetamist ettevalmistavate teenuste kvaliteedile.
1.8 Toetame digioskuste esile toomist, kuid leiame, et samas tuleb tähelepanu pöörata
ka põhioskuste (nt sotsiaalsed pädevused) arendamisele. Digioskuste
arenguvajaduste väljaselgitamine peaks toimuma ettevalmistusetapi käigus, võttes
arvesse muuhulgas noore eesmärke haridus- ja karjäärivalikute planeerimisel.
Kõikide noortegarantii teenusele registreerunute digioskuste kohustuslik
hindamine võib avaldada noortele liigset survet ning tõrjuda neid teenuselt eemale,
seega peaks testimise abil vajaduste üle otsustamine olema vabatahtlik.
1.9 Leiame, et pärast NEET-staatusest väljumist on vajalik jätkutoe pakkumine kõigile
noortele, kes seda vajavad, nii hariduses kui ka tööturul.
2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud
seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu Riigikogu juhatusele ja Eestist valitud
Euroopa Parlamendi liikmetele ning teha teatavaks Vabariigi Valitsuse seisukohad selle
suhtes.
Jüri Ratas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
2