dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Ettepanekute edastamine

Sotsiaalministeerium · 19. august 2020
Viit
5.2-2/2471-1
Registreeritud
19. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Kaija Kasekamp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎20200819-2-EVLVL-RakS-muutmise-ettepanekust.asice88 KB
  • 📎E-kiri.pdf68 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Pr Maris Jesse [email protected] Teie: 31.01.2020 nr 5.2-2/2361-2 Meie: 19.08.2020 nr 20200818-2 Ravikindlustuse seaduse § 59 lõike 11 muutmise ettepanekust Austatud sotsiaalminister Austatud terviseala asekantsler Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit tänab, et sotsiaalministeerium on võtnud 2020. aasta tööplaani Liidu ja Eesti Hematoloogide Seltsi ettepaneku ravikindlustuse seaduse § 59 lõike 11 muutmiseks. Olete oma 31.01.2020 vastuses viidanud, et ministeerium peab vajalikuks kaasata Liidu ja Eesti Hematoloogide Seltsi ettepaneku arutamiseks Lastearstide Seltsi, kes hindab ettepaneku vajadust erinevate väga raskete diagnooside puhul, samuti lubasite kaasata aruteludesse ka meie Liidu ja EHSi. Arusaadavalt on eriolukord ja sellega kaasnenud muutused ühiskonnas järjestanud prioriteete, kuid soovime 2016. aastal ja järgnevatel aastatel esitatud ettepaneku juurde tagasi tulla ning seadusemuudatuse menetlusega jätkata. Liit soovib täpsustada, et tõstatatud ettepanekut on Lastearstide Seltsi esindajatega juba 2014. aastal arutatud ja lastearstide ettepanekud on kajastatud Sotsiaalministeeriumi koostatud „Ravikindlustuse seaduse (RaKS) §-de 54 ja 59 muutmise eelnõu väljatöötamise kavatuses“1. Lastearstid on kuus aastat tagasi seoses RakS § 59 muudatusega avaldanud, et (1) hooldushüvitise maksmise aega tuleks pikendada võrdväärselt kõikide rasket ja pikaajalist haigust põdevate laste vanematele, (2) tuleks tõsta lapse senist vanusepiiri ning (3) hooldushüvitise pikendamise kestuse, hooldushüvitise määra ja lapse vanusepiiri tõstmise konkreetsed võimalused sõltuvad ravikindlustuse eelarvest. Samuti nähtub ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE II) seletuskirjast2, et Sotsiaalministeerium on arutanud üldisemalt hooldushüvitise maksmise aega Lastearstide Seltsi esindajatega, kes toetasid toona Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu ettepanekut 1 EIS. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) §-de 54 ja 59 muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. 23.12.2014. Kättesaadav veebist: file:///C:/Users/kaili.lellep/Downloads/Hooldushuvitise_VTK_23.pdf, 17.08.2020. 2 Riigikogu. Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE II). Seletuskiri. Kättesaadav veebis: https://www.riigikogu.ee/download/f6fdbfe1-8376-44a6-b6d3-04f445c64b73, 17.08.2020. Enelase 24 / Soinaste küla / Kambja vald / Tartumaa [email protected] / www.vahilapsed.ee vähihaigete laste vanemate hooldushüvitise tasumise pikendamiseks, ent leidsid, et algatus peab laienema ka teistele rasket ja pikaajalist haigust põdevate laste vanematele. Samuti leidsid lastearstid, et pediaatrias rakendatava perekeskse ravifilosoofia korral on väga oluline lapsevanemate kaasamine iga lapse raviprotsessi. Sotsiaalministeeriumi algatatud ravikidlustuse seaduse muudatuse väljatöötamiskavatsus hõlmab hooldushüvitiste maksmist kõigi pikaajalise raske haigusega laste põetamise korral. Arvestades sihtgrupi suurust ja mõju ning ravikindlustuse eelarvet, tehti 2015. aastal ettepanek rakendada esimeses etapis eelnõu muudatust pahaloomulise kasvajaga lapse põetamise korral juba alates 1. juulist 2015. Arvestades eeltoodut soovib meie Liit juhtida tähelepanu, et Sotsiaalministeeriumi ja Lastearstide Seltsi vaheline diskussioon kõealusel teemal on juba peetud ja Lastearstide Seltsi esindajad on 2014. aastal üldiselt toetanud pediaatrias rakendatava perekeskse ravifilosoofia korral lapsevanemate kaasamist iga lapse raviprotsessi. Seega ongi Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit teiud ettepaneku järgmise sammu astumiseks nelja diagnoosi võrra edasi ning kohaldada RaKS § 59 lõiget 11 juhul, kui lapse diagnoosiks on (1) aplastiline aneemia, (2) hemofagotsütaarne lümfohistiotsütoos, (3) Langerhans rakkude histiotsütoos ja (4) luuüditransplantaadi [siirikluuüdi] peremehevastase reaktsiooni [haigus] (T86.0) või vereloome tüvirakkude siirdamine ja sellega kaasneda võivad hilisemad siirdamise järgsed komplikatsioonid. Muudatus on vajalik, et lahendada nende lastevanemate olukorda, kelle lastel on diagnoositud muu haigus kui pahaloomuline kasvaja, kuid raviks kasutatakse samasuguseid ravimeetodeid nagu pahaloomulise kasvaja ravi korral. Keemiaravi või luuüdi siirdamisega kaasnevad ohud ja komplikatsioonid on väga tõsised, ja nagu oleme varasemalt korduvalt selgitanud, on lapsevanema ööpäevaringne osalemine raviprotsessis kirjeldatud ravimeetodite korral vältimatu. Seetõttu on kõikide laste vanematele, kelle laps saab pahaloomulise kasvaja raviga samaväärset ravi, põhjendatud 60-päevase hooldushüvtise õiguse laienemine, kuna kaasenevad riskid ja hooldusvajadus on sageli isegi kõrgem pahaloomulise kasvaja ravist. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit selgitab veelkord, et me seisame kõikide laste ja vanemate õiguste eest, kes peavad seisma silmitsi lapse keemiaravi ja luuüdi transplatatsiooniga, sellega kaasnevate riskide ja ohtudega, sõltumata sellest, kas lapse diagnoosiks on pahaloomuline kasvaja või muu diagoos. Meie Liit ei soovi üksnes riigipoolset abi, vaid oleme viimase kaheksa aasta jooksul panustanud oma vabatahtliku tegevusega väga palju vähihaigete laste ja nende vanemate olukorra parandamiseks Eestis ning loonud märkimisväärse tugisüsteemi vähihaigete laste kui nende perekondade paremaks toimetulekuks. Arvestades, et Liit kogub peamise osa oma eelarvest 10- kuni 15-euroste eraisikute annetuste kaupa Pardiralli kampaania raames, ning abivajajate ring aina suureneb, ei ole ainult vabatahtlikul panusel seisev tugisüsteem jätkusuutlik ning parima tulemuse saamiseks on vajalik vabaühenduste ja riigi koostöö. 2(3) Loodame, et eeltoodud täiendused aitavad kaasa meie ettepaneku kiiremale menetlusele ning saame astuda edasi järgmise sammu hooldushüvitise maksmises kõigile pikaajalist rasket haigust põdevate laste vanematele, keskendudes eelkirjeldatud neljale diagnoosile, mille ravi korral võrdub hooldusvajadus pahaloomulise kasvaja ravist tingitud hooldusvajadusega. Samuti kutsume Teid üles toetama Pardirallit, mis COVID-19 tingimustes toimub 30. augustil kell 19.30 telesaatena ETVs. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaili Semm Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit juhatuse esimees 507 8373, [email protected] Koopia: Eesti Hematoloogide Selts, [email protected]. 3(3) Saatja: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit <[email protected]> Saadetud: 19.08.2020 08:35 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Tanel Kiik <[email protected]>; Maris Jesse <[email protected]>; Ain Kaare <[email protected]> Teema: Ravikindlustuse seaduse § 59 lõike 1' muutmise ettepanekust Tähtsus: Tavaline Teie: 31.01.2020 nr 5.2-2/2361-2Meie: 18.08.2020 nr 20200819-2TereEdastan Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu vastuse ravikindlustuse seaduse muutmise ettepaneku osas, millega soovime laiendada 60-päevast hooldushüvitise saamise õigust kõikide nende diagnooside korral, mil lapse raviks kasutatakse kemoteraapiat või luuüdi transplantatsiooni.Heade soovidegaKaili Semmjuhatuse esimeesMTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel