dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 18. august 2020
Viit
1.2-3/2465-1
Registreeritud
18. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Helen Tralla (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
16. september 2020

Failid

  • 📎2-220-03175114 18.08.2020 Väljaminev kiri.bdoc2271 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Välisministeerium Justiitsministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.08.2020 nr 2-2/20-0317/5114 Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Siseministeerium Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Seaduse eelnõu Seaduse eelnõu seletuskiri Meetrikonventsiooni tõlge eesti keelde Meetrikonventsioon prantsuse keeles Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 07.08.2020 Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Meetrikonventsiooni allkirjastasid 20. mail 1875. aastal 17 riigi (Argentiina, Austria-Ungari, Belgia, Brasiilia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Peruu, Portugal, Venemaa, Hispaania, Rootsi-Norra, Šveits, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Venezuela) esindajad, kes otsustasid võtta kasutusele ühtsed meetri ja kilogrammi mõõtühikud. Meetrikonventsioon pani aluse alalisele valitsustevahelisele organisatoorsele struktuurile, mille eesmärgiks on kooskõlastatud tegevuse korraldamine mõõtühikutega seotud küsimustes. Konventsioon lõi ka raamistiku globaalsele mõõteteaduse alasele koostööle ja selle rakendamisele tööstuses, kaubanduses ning ühiskonnas tervikuna. Praeguseks ajaks 1 on meetrikonventsiooniga liitunud 62 riiki, nende hulgas kõik tähtsamad tööstusriigid ja enamus Euroopa Liidu liikmesriike (va Läti, Eesti, Malta ja Luksemburg, kes on assotsieerunud liikmed). Assotsieerunud liikmeid on 40 riiki. Ka Läti on alustanud täisliikmeks astumise protsessiga. Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse tõstmine. Meetrikonventsiooni tähtsamad struktuuriüksused on Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo (Bureau international des poids et mesures, edaspidi Büroo), Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi Peakonverents) ning Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, edaspidi Komitee). Meetrikonventsiooni üksuste tööd finantseeritakse osalis- ja assotsieerunud riikide osamaksetest üsna keerulise süsteemi kaudu, kus maksemäära aluseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) hinnanguskaala kui riik ei kuulu konventsiooni järgselt alam- või ülemskaalale. Eesti on olnud Peakonverentsi, mis on meetrikonventsiooni kõrgeim organ, assotsieerunud liige2 aastast 2005. Vastavalt meetrikonventsiooni sisemistele reeglitele liigub assotsieerunud liikme positsioon ja osamakse määr järjest kõrgemale tasemele. Kui assotsieerumisel oli Eesti osamakse 10% osalisriigi osakmaksest, siis tänaseks oleme jõudnud assotsieerunud liikme kõrgeimale võimalikule tasemele ja tasume igal aastal 90% osalisriigi osamaksest. 2020. aasta Eesti osamakse assotsieerunud liikmena on 51 490 eurot, osalisriigina oleks Eesti osamakse määr 2020. aastal 57 210 eurot. Samas rakenduvad Eestile endiselt vaid assotsieerunud liikme õigused. Eeltoodust tulenevalt on Eestil otstarbekas ühineda meetrikonventsiooniga ja saada organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos liigipääsuga mitmetele teenustele, näiteks riigietalonide kalibreerimine. 1 Liikmete nimekirja on viimati uuendatud seisuga 13.01.2020 https://www.bipm.org/en/about-us/member- states/ 2 Vabariigi Valitsuse 13.12.2004 korraldus nr 860 https://www.riigiteataja.ee/akt/826361 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ja keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Triinu Sillamaa (e-post: [email protected], tel: 625 6391). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 7153403, [email protected]). Konventsiooni on tõlkinud prantsuse keelest eesti keelde vandetõlk Inga Saare (tel 712 0972, [email protected]). Eelnõu ette valmistamisel osales ka Eesti metroloogia keskasutus AS Metrosert. 1.3. Märkused Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva seaduseelnõuga. Ühinemine meetrikonventsiooniga tuleb Riigikogus ratifitseerida põhiseaduse § 121 punktist 3 tulenevalt, kuna ühinetakse rahvusvahelise organisatsiooniga. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on ühineda meetrikonventsiooniga. Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga avanevad võrreldes assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused. Osalisriigina saame lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige üldisemal rahvusvahelisemal tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi. Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja kalibreerimisteenustele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduse eelnõu sätestab meetrikonventsiooniga ühinemise. Meetrikonventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. jaanuaril 1876. Meetrikonventsioon koosneb 14 artiklist, ühest lisaartiklist ning ühest lisast, milleks on konventsiooni eesmärkide rakendamise eeskiri (edaspidi Eeskiri) 22 artikliga. Eeskirja artikleid 6, 19 ja 20 muudeti 5. Peakonverentsi otsusega aastal 1907. 1921. aastal muudeti 6. Peakonverentsi otsusega konventsiooni artikleid 7 ja 8 ja kehtestati konventsiooniga ühinemise kord artikliga III, samuti muudeti eeskirja artikleid 6, 8–12, 15, 17, 18 ja 20. Meetrikonventsiooni paremaks rakendamiseks on Peakonverentsi poolt vastu võetud erinevaid otsuseid. Artikkel 1 kohaselt asutasid konventsiooniosalised konventsiooni eesmärkide saavutamiseks valitsustevahelise rahvusvahelise organisatsiooni – Büroo, ning võtsid kohustuse seda ühiselt ülal pidada. Kuna meetrikonventsioon allkirjastati enne valitsustevaheliste organisatsioonide õiguse väljatöötamist, ei kasutanud meetrikonventsioonile allakirjutanud mõistet "rahvusvaheline organisatsioon". Meetrikonventsiooni tekst keskendub samas rahvusvahelise 2 organisatsiooni – Büroo loomisele asukohaga Pariisis. Büroo kaudu tegutsevad liikmesriigid ühiselt metroloogia ja mõõteetalonidega seotud küsimustes. Artikkel 2 kohaselt peab Prantsusmaa valitsus võtma vastu vajalikud õigusnormid, et soodustada Büroo ülesannete täitmiseks mõeldud hoone ostmist või vajaduse korral ehitamist. Artiklis 3 sätestatakse meetrikonventsiooniga seotud struktuuriüksused ja nende juhtimistasandid. Meetrikonventsiooni eesmärkide täitmiseks sisulise töö jaoks loodud Büroo töötab Komitee juhtimise ja järelevalve all. Komitee allub Peakonverentsile, mille moodustavad kõikide konventsiooniosaliste valitsuste esindajad. Artikliga 4 määratakse Peakonverentsi juhatajaks ametis olev Pariisi Teaduste Akadeemia president. Artiklis 5 sätestatakse, et Büroo korraldus, Komitee ja Peakonverentsi koosseis ning volitused määratakse kindlaks konventsioonile lisatud eeskirjas. Artiklis 6 ja 7 on kirjeldatud Büroo ülesandeid, mis on seotud peamiselt metroloogiliste prototüüpide ja etalonide (nt meeter, kilogramm) säilitamise ja võrdlemisega ning ametlike koopiate loomise ja võrdlusteenuse pakkumisega teistele riikidele. Büroo ülesandeks on ka ühikute kehtestamine seoses füüsikaliste konstantidega, mis võib suurendada täpsust ja paremini tagada ühtsuse valdkondades, kuhu eespool (artikkel 6 ja artikli 7 esimene lõik) nimetatud ühikud kuuluvad. Samuti on büroo töö koordineerida samalaadset ühikute kehtestamist teistes asutustes. Artikkel 8 käsitleb prototüüpide ja nende ametlike koopiate säilitamist. Prototüüpe ja nende ametlikke koopiaid säilitatakse Büroos ja hoidlasse pääsemise õigus on tagatud ainult Komiteele. Prototüübid vajavad spetsiifilisi säilitustingimusi ja häirimatut keskkonda ning nende käsitlemine nõuab samuti väga spetsiifilisi teadmisi. Seega on oluline, et prototüüpide ekvivalentsuse säilitamiseks pääseks hoidlasse väga piiratud hulk inimesi. Artiklid 9, 10 ja 11 käsitlevad Büroo ja Komitee rahastamist ning osalisriikide osamaksete tasumist. Büroo asutamise, sisseseadmise ja ülalpidamiskulud ning Komitee kulud kaetakse osalisriikide osamaksetega, mis määratakse kindlaks nende tegelikul rahvaarvul põhineva skaala järgi. Iga osalisriigi osamakse makstakse iga aasta alguses Prantsusmaa Välisministeeriumi vahendusel Pariisi deposiitide ja eraldiste kassasse, millest tehakse vastavalt vajadusele väljamakseid Büroo juhataja korralduste alusel. Riik, kes soovib konventsiooniga ühineda, peab tasuma esimese aasta osamakse ja ühinemistasu, millest rahastatakse Büroo teadusaparatuuri täiustamist. Ühinemistasu on võrdne esimese aasta osamaksega. Assotsieerunud liikme ühinemisel meetrikonventsiooniga arvatakse ühinemistasust maha kuni viimase viie aasta tasutud osamaksete summa. Eestile ei rakendata meetrikonventsiooniga eeltoodust tulenevalt ühinemistasu, kuna Eesti viimase viie aasta osamaksed assotsieerunud liikmena ületavad esimese aasta osamakse konventsiooni osalisriigina. Artikkel III käsitleb hilisema, sealhulgas 1921. aastal muudetud konventsiooniga ühinemise menetlust. Selle järgi võivad meetrikonventsiooniga ühineda kõik riigid, kes teatavad enda ühinemisest Prantsusmaa Valitsusele. Prantsusmaa Valitsus teavitab sellest kõiki osalisriike ja Komitee presidenti. Sel viisil on ka Eesti praegu meetrikonventsiooniga ühinemas. Pärast seaduse jõustumist saadab Eesti Suursaatkond Prantsusmaal Prantsusmaa Euroopa asjade ja Välisministeeriumile ning Büroole noodi (näidised lisa 1 ja 2), millega edastatakse Eesti ühinemiskiri. Artikkel 12 alusel on konventsiooniga liitunud riikidel ühisel kokkuleppel õigus teha konventsiooni vajalikke muudatusi. Sellest tulenevalt on konventsiooni artiklit 19 muudetud 5. Peakonverentsi otsusega aastal 1907. 1921. aastal muudeti 6. Peakonverentsi otsusega konventsiooni artikleid 7-8 ja lisati konventsiooniga ühinemismenetlus artiklis III ning samuti muudeti eeskirja artikleid 6, 8-12, 15, 17, 18 ja 20. Artikkel 13 käsitleb konventsioonist välja astumist. Selle järgi võisid 1875. aastal ühinenud osalisriigid konventsioonist välja astuda 12-aastase tähtaja järel. Sealjuures valitsus, kes soovib konventsioonist välja astuda, peab oma kavatsusest üks aasta ette teatama, ning loobub sellega kõikidest kaasomandiõigustest rahvusvahelistele prototüüpidele ja Büroole. Artikkel 14 sätestab konventsiooni ratifitseerimise tingimused ja konventsiooni jõustumise. Konventsioon ratifitseeriti vastavalt iga riigi põhiseadusele ja ratifitseerimisdokumendid vahetati Pariisis kuue kuu jooksul pärast allakirjutamist või võimaluse korral varem. Meetrikonventsiooni allkirjastasid 20. mail 1875. aastal 17 riigi (Argentiina, Austria-Ungari, Belgia, Brasiilia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Peruu, Portugal, Venemaa, Hispaania, Rootsi-Norra, Šveits, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Venezuela) esindajad, kellest kuusteist riiki järgisid ratifitseerimisprotseduuri ning meetrikonventsioon jõustus 1. jaanuaril 1876. Brasiilia oli ka konventsiooni algne osaline, kuid ratifitseeris selle alles 1921. aastal. Praeguseks ajaks on meetrikonventsiooniga liitunud 62 riiki, nende hulgas kõik tähtsamad tööstusriigid ja enamus Euroopa Liidu liikmesriike. 21. Peakonverentsil 1999. aastal otsustati, et riikidel, kes ei ole ühinenud meetrikonventsiooniga, võimaldatakse osaleda Peakonverentsil assotsieerunud liikmena hääleõiguseta esindajaga. Assotsieerunud liikmelisus lubab ühineda vastastikuse tunnustamise lepinguga, et saavutada oma mõõtetulemuste rahvusvaheline tunnustatus. Praegu on assotsieerunud liikmeid 40 riiki, sealhulgas Euroopa Liidu riikidest Eesti, Läti, Malta ja Luksemburg. Konventsiooni lisas ehk eeskirjas täpsustatakse Peakonverentsi, Büroo ja Komitee töö korraldust, ülesandeid ning rahastamist. Eeskiri koosneb 22 artiklist. Eeskirja artiklid 1-5 sätestavad, et Komitee ülesandeks on tagada Büroole talle pandud ülesannete täitmiseks sobiv hoone koos seadmetega, määrates kulude ülempiiri (400 000 franki) ja Prantsusmaa Valitsus peab õigusnormidega tagama Büroo tunnustamist avalikes huvides tegutseva asutusena. Büroo peakontor asub Pariisis spetsiaalselt Büroo ülesannete täitmiseks kohandatud hoones nimega Pavillon de Breteuil. Juba 4. oktoobril 1875 sõlmiti Prantsusmaaga konventsiooni kontsessiooni leping 3 , mis käsitles Pavillon de Breteuili ja selle ümbruse eraldamist Büroo peakorteri jaoks. Lisaks on Prantsuse Vabariigi valitsusega 25. aprillil 1969 sõlmitud Büroo peakorteri ning selle privileegide ja immuniteetide leping, mida on muudetud 7. juuni 2005. aasta lepinguga ning 6. ja 23. juuli 2007. aasta kirjavahetusega4. Eeskirja artiklid 6, 20 ja 21 täpsustavad Büroo rahastamist ja eelarve koostamist ning osalisriikide ja assotsieerunud liikmete osamaksete jaotumist ja võlgnevustega tegelemise korda. 3 https://www.bipm.org/utils/common/documents/official/concession-convention.pdf#page=3 4 https://www.bipm.org/utils/common/documents/official/headquarters-agreement.pdf#page=2 4 Peakonverents kinnitab Büroole eraldatava iga-aastase riikide makstavate osamaksete kogusumma ja vajadusel täiendab riikide osamaksete arvutamise aluseid. Peakonverents toimub tavaliselt iga nelja aasta tagant. Komitee esitab mitte hiljem kui 9 kuud enne järgmise Peakonverentsi toimumist eelnõu järgneva nelja aasta Büroole eraldatava summa ja osamaksete jaotuse kohta, et osalisriikidel oleks piisavalt aega seisukoha kujundamiseks. Peakonverentsi otsused jõustuvad ainult juhul, kui ükski osalisriik ei ole otsuse vastu. Viimati novembris 2018. aastal toimunud 26. Peakonverentsil kinnitati resolutsiooniga 4 eraldist Büroole aastateks 2020- 2023 (12 356 526 euro – 2020;12 480 091 euro – 2021; 12 604 892 euro – 2022; 12 730 941 euro – 2023). Komitee koostab Peakonverentsil kinnitatud kogusummade alusel Büroo iga- aastase eelarve, mis tehakse osalisriikide valitsustele teatavaks finantsaruandes koos iga-aastase tegevusaruandega. Etalonide ja nende juurde kuuluvate ametlike koopiate valmistamise kulud kannavad riigid osamaksete suuruse järgi proportsionaalselt. Osamaksed jaotatakse riikide vahel vastavalt Eeskirja artiklile 20 ja Peakonverentsi 11. (1960), 16. (1979) ja 18. (1987) koosolekul vastu võetud otsustele. Iga riigi osamaksu suurus põhineb sel perioodil kehtinud ÜRO standardsel hinnanguskaalal (Scale of assessments for the apportionment of the expenses of the United Nations). Kui sellist hindamisskaalat ei ole ÜRO-l kõnealuse perioodi kohta veel saadaval, võetakse aluseks eelmine hinnanguskaala kuni uue avaldamiseni, vajadusel tehakse ka tasaarveldus. Peakonverents kehtestas oma 11. (1960) koosolekul osamaksetele alam- ja ülempiiri, vastavalt 0,5 % ja 10 % kogu Büroole eraldatavast rahast. Peakonverentsi 16. koosoleku (1979) resolutsiooniga 7 otsustati ülem- ja alampiiri iga nelja-aastase perioodi alguses uuesti hinnata, korrutades need koefitsiendiga 100/(100+x), kus x on eelmisel perioodil meetrikonventsiooniga ühinenud riikide protsendimäärade summa. Selle otsuse põhjuseks on, et uued ühinenud riigid suurendavad teataval määral Büroo koormust, mille tõttu ei peaks suurenema varem ühinenud riikide panus. Ajavahemikul 2019–2021, võttes arvesse ühinemisi 1977. aastast kuni Peakonverentsi 26. koosolekuni 2018. aastal, on alampiir 0,463 % ja ülempiir 9,254 %. Iga aasta lõpus saadab Büroo riikidele teatised järgmise aasta makstava osamakse suurusega koos selgitusega, kuidas osamakse on arvutatud. Kui riik ei ole kolm aastat oma osamakset tasunud, jagatakse tema osamakse teiste riikide vahel proportsionaalselt nende endi osamaksete suurusega. Neid täiendavaid summasid käsitletakse ettemaksena ja makstakse tagasi, kui kohustusi mittetäitnud riik on oma hilinenud osamaksed tasunud. Lisaks peatatakse maksed kolm aastat tasumata jätnud riigi meetrikonventsiooniga ühinemisega antud eelised ja õigused. Kohustusi mittetäitnud riigil on võimalik sõlmida Komiteega maksete ajatamise leping, mille esimese makse tasumisel taastatakse riigi õigused. Juhul, kui kohustusi mittetäitnud riik veel kolme aasta möödumisel arveid ei tasu, arvatakse riik konventsioonist välja. Riigi väljaarvamiseks on vajalik Peakonverentsi otsus ja vastava protseduuri läbi viimise aluseks on Eeskirja artikkel 6 ja 2007. aastal toimunud 23. Peakonverentsi resolutsioon 8. Eeltoodust tulenevalt saadab Komitee üheksa kuud enne järgmist Peakonverentsi riigile, kes ei ole makseid kuus aastat tasunud, ametliku teatise, millega kutsutakse riiki üles täitma oma rahalisi kohustusi ja tuletades meelde võlgade sissenõudmise ja konventsioonist väljaarvamise tingimusi. Kui lisaks nimetatud teatisele jätkab riik oma rahaliste kohustuste täitmata jätmist või ei täida oma kohustusi Komiteega maksete ajatamise lepingust tulenevalt, soovitab Komitee järgneval Peakonverentsil vastu võtta otsus selle riigi väljaarvamise kohta. Eelnimetatud riigi väljaarvamisest teavitatakse kõiki osalisriike Prantsuse Euroopa asjade ja Välisministeeriumi kaudu. Näiteks 24. Peakonverentsil 2011. aastal otsustati anda neljale liikmesriigile, kes ei olnud tasunud osamakseid enam kui kuus aastat, 12-kuuline tähtaeg Komiteega maksete ajatamise lepingu sõlmimiseks tingimusel, et kui selle aja möödumisel ei ole vastavat lepingut sõlmitud, siis arvatakse need riigid automaatselt välja. Eeskirja artikkel 7 täpsustab Peakonverentsi ülesandeid ja töökorraldust. Peakonverents koguneb Komitee kutsel Pariisis vähemalt kord kuue aasta jooksul. Praktikas on Peakonverents kogunenud iga nelja aasta järel alates 14. koosolekust (1971), erandkorras toimus 25. koosolek (2014) kolm aastat pärast 24. koosolekut (2011), mille Peakonverents otsustas 2011. aastal. Peakonverentsil osalevad riikide esindajad esitavad enne esimest osalemist riigi esindusõigust tõendava volituse, milleks on tavaliselt riigi- või valitsusjuhi või välisministri ametlikud kirjalikud volitused, milles määratakse kindlaks riigi delegatsiooni koosseis. Delegatsiooni koosseisu ega delegaatide nõutavate oskustega seotud nõudeid ei ole kehtestatud. Peakonverentsi koosolekul võib osaleda mitu riigi esindajat, aga hääletamisel on igal riigil õigus ühele häälele. Osalisriik võib mitteosalemisel delegeerida oma hääle teise osalisriigi esindajale. Komitee president hääletamisest osa ei võta. Üldine reegel on, et Peakonverentsi koosolekul on hääletuse tulemuseks esindatud riikide absoluutne häälteenamus, välja arvatud osamaksete arvutamise meetodi ja osamaksete kogusumma kinnitamise korral, kus otsuse vastuvõtmiseks peavad kõik riigid poolt olema. Komitee liikmed osalevad Peakonverentsi koosolekutel ja nad võivad samaaegselt olla oma valitsuse esindajad. Kui Komitee liige esindab Peakonverentsil oma riiki, siis ta peab väljendama oma riigi ametlikke seisukohti, mitte Komitee arvamust. Peakonverentsil osaleb alati Büroo direktor ja võivad osaleda ka külalised, näiteks Prantsuse valitsuse ministrid. Peakonverents kuulutab välja Komitee ja Büroo poolt koosolekute vahepealsel ajal ettevalmistatud metroloogiaalased rahvusvahelised soovitused. Tema peamiseks ülesandeks on arutada ja algatada meetrisüsteemi levitamiseks ja täiustamiseks vajalikke meetmeid ning kiita heaks uued metroloogilised põhimääratlused, mis on tehtud koosolekute vahelisel ajal. Peakonverents määratleb juhised ja üldised suunised, mille alusel Komitee ja Büroo oma tööd teevad. Samuti võtab Peakonverents vastu otsuseid kõikides tähtsamates Büroo struktuuri ja arengut puudutavates küsimustes, kaasa arvatud Büroo eelarve. Praktikas võib Peakonverents määratleda ka Komiteele ja Büroole konkreetsed ülesanded töökorralduse osas. Peakonverents võtab vastu Komitee presidendi esitatud aruande vahepealsel perioodil tehtud tööde kohta ja uuendab salajase hääletuse teel poole Komitee koosseisust. Eeskirja artiklites 8-19 täpsustatakse Komitee ja Büroo töökorraldust käsitlevaid asjaolusid. Komitee koosneb 18 eri riigist pärit liikmest, kes valivad enda hulgast presidendi ja sekretäri ning teavitavad neist osalisriike. Komitee president ja sekretär ning Büroo direktor ei tohi olla samast riigist. Komitees eri riikide esindatuse eesmärk on teadusringkondade laialdase esindatuse edendamise tagamine. Büroo direktor ei saa olla Komitee liige, kuna Komitee juhib ja kontrollib Büroo tööd. Komitee koosseisu uuendatakse igal Peakonverentsil pooles mahus. Uuendamise korral lahkuvad kõigepealt need liikmed, kes on Peakonverentsi kahe koosoleku vahelisel ajal valitud ajutiselt liikmeks vaba ametikoha täitmiseks ja ülejäänud määratakse loosiga. Lahkuvaid liikmeid võib tagasi valida. Kui komitee uus koosseis on kinnitatud, võib uusi valimisi või ametisse nimetamisi teha alles kolm kuud pärast seda, kui vabast ametikohast, mille täitmiseks toimub hääletamine, on kõiki liikmeid teavitatud. Komitees vahepealsel perioodil vabanevad ametikohad täidetakse ajutiselt kirjavahetuse teel toimuval valimisel. Komitees toimub hääletamine häälteenamusega ja häälte võrdselt jagunemise korral on presidendi hääl määrav. Otsuse vastuvõtmiseks peavad kohal viibima vähemalt pooled komitee liikmetest. Puuduv liige võib oma hääle delegeerida kohal viibivale liikmele, kes peab seda delegeerimist tõendama. Büroo juhatajal on komitees samuti hääleõigus. Komitee suhtleb osalisriikide valitsustega nende Pariisis asuvate diplomaatiliste esindajate vahendusel. Kõikides küsimustes, mille lahendamine on Prantsuse ametiasutuste pädevuses, pöördub Komitee Prantsusmaa Välisministeeriumi poole. 6 Komitee juhib kõiki metroloogiaalaseid töid, mida Peakonverentsil on otsustatud teha. Lisaks on Komitee ülesandeks prototüüpide ja rahvusvaheliste etalonide säilitamise järelevalve. Komitee algatab ka spetsialistide koostöö metroloogias ja koordineerib nende töö tulemusi. Komitee peab kohtuma vähemalt iga kahe aasta tagant. Tegelikult toimuvad Komitee kohtumised iga aasta. Kohtumiste vahel võib Komitee arutada ja otsustada kirja teel. Sel juhul peavad olema kõik Komitee liikmed kutsutud oma arvamust avaldama. Komitee ülesanne on kehtestada Büroo korralduse ja tööde üksikasjalikud eeskirjad ning määrata tasud, mida makstakse Büroole erakorraliste tööde eest teadusaparatuuri täiustamiseks. Samuti teeb Komitee otsuse eraldada Büroole laekunud tasudest osa töötajate pensionifondi. Büroo direktori ja vajadusel tema asetäitja nimetab Komitee ametisse salajase hääletuse teel ja teatab kandidaatidest liikmesriikidele. Büroo direktor nimetab ametisse Büroo töötajad Komitee kehtestatud piirides. Büroo direktoril on juurdepääs rahvusvaheliste prototüüpide hoiule ainult Komitee otsuse alusel ja vähemalt ühe Komitee liikme juuresolekul. Prototüüpide hoidla saab avada ainult kolme võtme abil, millest üks on Prantsusmaa Arhiivi direktori, teine Komitee presidendi ja kolmas Büroo direktori käes. Büroo tavapärastel võrdlemistöödel kasutatakse ainult riiklike prototüüpide kategooria etalone, mitte hoidlas olevaid prototüüpe. Tänasel päeval on prototüüpide hoidla kaotanud oma tähenduse, kuna 26. Peakonverentsil (2018) otsustati kehtestada uued metroloogilised määratlused, mis jõustusid 20. mail 2019. a ning mis on defineeritud füüsikaseadustega seotud definitsioonide kogumi kaudu, mitte reaalsetel prototüüpidel. Viimane prototüüp oli 1-kilogrammine massietalon. Muudatus tugines uute mõõtemeetodite uurimustulemustele, milles on põhialustena kasutatud kvantnähtuseid. SI mõõtühikute süsteem tugineb nüüdsest füüsikaseadustega seotud definitsioonide kogumil, mille eeliseks on võime paremini hõlmata edasisi mõõtmistega seotud arenguid nii teaduses kui tehnoloogias vastamaks kasutajate vajadustele tulevikus. Büroo direktor täidab teadus- ja haldusülesandeid. Büroo juhtimise eest vastutab Büroo direktor, tagades Büroo tegevuse vastavuse Komitee poolt kinnitatud rahvusvahelise metroloogiaga seotud eesmärkidega. Ta osaleb Komitee nõuandekomitee koosolekutel ja on regionaalsete metroloogia organisatsioonide ja Büroo ühiskomitee (the Joint Committee of the Regional Metrology Organizations and the BIPM) esimees. Direktor korraldab infovahetust osalisriikide ja assotsieerunud riikide metroloogia instituutidega ning teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Direktor vastutab ka Büroo finants- ja halduskorralduse eest, nagu on sätestatud Komitee vastuvõetud erinevates Büroo tööd reguleerivates eeskirjades, näiteks Büroo töötajatele kohaldatavates määrustes, eeskirjades ja juhendites, Büroo finantsmääruses või Büroo pensioni- ja ajutise fondi finantseeskirjas. Ta tagab finantsmääruste ja -eeskirjade tõhusa rakendamise. Ta teeb ettepaneku Komiteele aastaeelarve osas. Eelarve kinnitamine Komitee poolt annab direktorile õiguse võtta Büroo nimel kohustusi kõnealusel eelarveperioodil. Igal Komitee kohtumisel esitab Büroo direktor finantsaruande eelmise majandusaasta raamatupidamise kohta, mis pärast kontrollimist kinnitatakse, aruande teadusaparatuuri seisukorra kohta ning tegevusaruande eelnevast istungist alates tehtud tööde kohta. Eeskirja artikkel 22 sätestab, et eeskirjal on sama õiguslik jõud ja väärtus nagu konventsioonil. 21. Peakonverentsil aastal 1999 otsustati resolutsiooniga 3, et riikidel kes ei ole ühinenud meetrikonventsiooniga, võimaldatakse osaleda Peakonverentsil assotsieerunud liikmena, kes on hääleõiguseta vaatleja. Assotsieerunud liikmel peab olema regionaalsesse metroloogiaorganisatsiooni kuuluv rahvuslik metroloogiainstituut/metroloogia keskasutus ning ta saab ühineda vastastikuse tunnustamise lepinguga, et saada oma mõõtmistulemustele rahvusvaheline tunnustatus. Eelnimetatud otsusega sooviti suurendada riikide seas ühtsete metroloogiliste määratluste kasutamist ning võimalda riikidel lihtsustatud viisil ja väiksema osamakse eest osaleda meetrikonventsiooni tegevustes, sealhulgas ühineda vastastikuse tunnustamise lepinguga. Eesti on olnud Peakonverentsi assotsieerunud liige ja ühinenud vastastikuse tunnustamise lepinguga aastast 2005. Sel hetkel oli assotsieerunud liikme esimese aasta osamakse 4 547 eurot ja sisseastumistasu ei olnud. Kui Eesti oleks 2004. aastal ühinenud meetrikonventsiooniga, siis oleks olnud esimese aasta osamakse 45 470 eurot, millele oleks lisandunud sama suur ühinemistasu. Seetõttu oli otstarbekas esialgu liituda assotsieerunud liikmena, määrates esindajaks Eesti metroloogia keskasutuse AS-i Metrosert, kes on ka riigietaloni labor. Mõõteseaduse §-de 18 ja 19 alusel on majandus- ja taristuminister sõlminud metroloogia keskasutuse ja riigietaloni ülesannete täitmiseks AS-ga Metrosert halduslepingu, millega on määratud AS Metrosert esindama Eestit rahvusvahelistes metroloogiaorganisatsioonides, milleks on ka meetrikonventsioon. Eelnimetatud halduslepinguga määratakse ülesannete täitmiseks riigieraldis eelnevat kokku lepitud mahus. Meetrikonventsiooniga ühinemisel ei ole plaanis riigieraldist suurendada, vaid tekkivad kulud kaetakse olemasoleva eraldisega. Tartu Ülikooli Katsekoda tugietalonilaborina saab metroloogia nimetatud asutusena samuti osaleda oma valdkonna tegemistes. Meetrikonventsiooni tegemistes saab osaleda riiklik metroloogiakeskus ja riigi poolt nimetatud asutused. Praegu on nimetatud asutusi üks (Tartu Ülikooli Katsekoda), aga juhul kui mõnes valdkonnas arendab muu teadusasutus või labor uues valdkonnas riigis kõrgeimal tasemel mõõteetaloni, siis saab riigi poolt määrata rohkem nimetatud asutusi. 2011. aastal otsustati 24. Peakonverentsil julgustada assotsieerunud liikmeid ühinema meetrikonventsiooniga, eriti neid, kes on ühinenud vastastikuse tunnustamise lepinguga, avaldanud võrdlustulemusi võrdlusandmebaasis (Key Comparison Database – edaspidi KCDB) ja kellel on üks või mitu KCDB-s loetletud kalibreerimis- ja mõõtmisvõimet (Calibration and Measurement Capabilities – CMC). Eesti vastab eelnimetatud tingimustele, omades võrdlusandmebaasis 34 kalibreerimis- ja mõõtmisvõimet massi, pikkuse, elektriliste suuruste ja niiskuse valdkondades. Eelnimetatud otsuse järgi suurenes Eesti assotsieerunud liikme osamakse alates 2016. aastast järk-järgult viie aasta jooksul, saavutades 90 % osalisriigina olevast osamaksest. Kui assotsieerumisel oli Eesti osamakse 10 % osalisriigi osakmaksest, siis tänaseks oleme jõudnud assotsieerunud liikme kõrgeimale võimalikule tasemele ja tasume igal aastal 90 % osalisriigi osamaksest. Vastavalt 23. Peakonverentsi (2007) resolutsioonile 5 arvestatakse assotsieerunud liikme meetrikonventsiooniga ühinemisel ühinemistasust maha kuni viie aasta tasutud osamaksed. Kuna Eesti on olnud assotsieerunud liige alates 2005. aastast, siis ei rakendata Eestile meetrikonventsiooniga ühinemisel ühinemistasu. 2020. aasta Eesti osamakse assotsieerunud liikmena on 51 490 eurot, osalisriigina oleks Eesti osamakse määr 2020. aastal 57 210 eurot. Samas rakenduvad Eestile endiselt vaid assotsieerunud liikme õigused. Meetrikonventsiooniga osalisriigina avanevad Eestile, metroloogia keskasutusele (National Metrology Institute – NMI) AS-le Metrosert kui ka metroloogia nimetatud asutustele (Designated Institute – DI) Tartu Ülikooli Katsekojale võrreldes assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused: - hääletusõigus Peakonverentsil; - õigus esitada Komitee liikme kandidaate; - kasutada tasuta Büroo pakutavaid võrdlusmõõtmiste ja kalibreerimisteenuseid; - õiguse osta massietalon; - osaleda Komitee alamkomiteede (Consultative Commitee) ja töögruppide koosolekutel; - osaleda Büroo poolt korraldatavates teadus- ja arendusprojektides; 8 - saata töötajaid väljaõppele ja kogemust omandama Büroosse. Eeltoodust tulenevalt on Eestil otstarbekas ühineda meetrikonventsiooniga, saades ligipääsu mitmetele osalisriigitele pakutavatele hüvedele vaid vähese osamaksu tõusu (10 %, ca 6000 eurot) eest. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Seadus ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, samuti puudub sel oluline mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste korraldusele ja regionaalarengule. Mõju majandusele ning suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on positiivne. Meetrikonventsiooni osalisriigina saab Eesti lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsil, millega on meil võimalik mõjutada metroloogia arengut selle kõige üldisemal tasemel. Saame esitada kanditaate Komiteesse, mis korraldab konventsiooni igapäevatööd ning koordineerib ülemaailmselt metroloogiat ning arendab meetermõõdustikku. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust, teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eestile oleks oluline Komitees osaleda, sest nii saame metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt suunata ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivad e-riigi lahendusi. Osalisriigina on võimalik kasutada lisatasudeta Büroo kalibreerimise teenuseid, millele ligipääs praegu Eestil assotsieerunud liikmena puudub, sest kalibreerimise ja võrdlusmõõtmise teenused on avatud vaid konventsiooni liikmetele ja teistele neid ei pakuta. Võrdlusmõõtmiste ja kalibreerimiste teostamine Büroo poolt on kaetud osalisriigi osamaksega. Transpordi kulud jäävad siiski võrdlusmõõtmise või kalibreerimise tellija tasuda. Riigietalonidest massi ja elektriliste suuruste jälgitavuse osas oleks võimalik kasutada Büroo teenuseid ja sellega saaks lühendada riigi- ja tugietalonide jälgitavuse ahelat ja muuta Eesti riigi- ja tugietalonid kvaliteetsemaks. Büroo teenuseid saab kasutada lisaks metroloogia keskasutusele ka tugietaloni labor. Osalisriigina on Komitee valdkondlike ja tehniliste komiteede töös osalemisega võimalik seista Eesti huvide eest ning mõjutada metroloogia valdkonna arengut. Büroo poolt korraldatavates teadus- ja arendusprojektides osalemisega avanevad teadus- ja arendusprojektide rahastusvõimalused, millele Eesti metroloogia keskasutusel, teadusasutustel, ülikoolidel ja ettevõtetel ei ole hetkel ligipääsu. AS Metrosert, kes täidab metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesandeid, osalemine Büroo teadus-ja arendusprojektides võimaldab paremini arendada Eesti riigietalone ja riigietalonilaborit. Büroos töötajate väljaõppe ja kogemuse omandamine panustab otseselt riigietalonide ja riigietalonilabori arengusse, kuna sellega tõuseb Eesti riigietaloni hoidjate kvalifikatsioon. Büroos toimuvad erinevad koolitused ja teavituskampaaniad, millest on samuti võimalik osa võtta. Metroloogia keskasutus saab enda kasutusse selge ja usaldusväärse kanali, mille kaudu jagada oma kogemust teistele riikidele. Meetrikonventsiooni tegevustega seotud kulud katab AS Metrosert metroloogia keskasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud halduslepingu alusel antava riigieraldisega. Assotsieerunud liikmena on enamus tegevusi seotud MRA andmebaasi etalonide kandmisega, mille kulud (peamiselt personalikulud) on aastas ca 4000 eurot. Täisliikmeks astumisel võib AS-il Metroserdil lisanduda paar lähetust aastas (täiendav kulu keskmiselt 1500 eurot) ja suureneda mõningal määral tegevustega seotud personali palgakulu. Samal ajal saab AS Metrosert kasutada osade etalonide kalibreerimis- ja võrdluskatsete teenuseid liikmetasu eest, millega kokkuhoiutud kulu arvelt on võimalik katta lisanduvate tegevustega seotud kulud. Seega meetrikonventsiooniga ühinemisel ei suurene riigi kulud metroloogia keskasutuse ja riigietaloni labori teenuse ostmisel. Nimetatud asutused (Tartu Ülikooli Katsekoda) katavad oma kulutused (nt personali- ja lähetuskulu) oma eelarvest. Meetrikonventsiooniga ühinemisel suureneb Eesti aastane osamakse 10 % (ca 6000 eurot). Iga aasta kasvab Büroo eelarve umbes 1 %. Viimati novembris 2018. aastal kinnitati eraldis Büroole aastateks 2020-2023, mis jaotub vastavalt 2020 – 12 356 526 eurot, 2021 – 12 480 091 eurot, 2022 – 12 604 892 eurot, 2023 – 12 730 941 eurot. Konventsiooniga ühinemisest saadav kasu metroloogia valdkonnale ületab vähesel määral suureneva aastase osamakse. Liitumistasu Eestile ei rakendata, kuna Eesti on olnud alates 2005. aastast assotsieerunud liige ja panustanud konventsiooni tegemistesse iga-aastaste osamaksetega. Siiani on assotsieerunud liikme osamakseid rahastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ja samamoodi jätkub rahastamine meetrikonventsiooniga ühinemisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi katab konventsiooniga ühinemisest tuleneva osamakse tõusu olemasolevatest eelarvevahenditest. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigieelarvele märkimisväärne. 7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Seaduse rakendamisel tõuseb meetrikonventsiooniga seotud iga-aastane liikmemaks ca 6 000 eurot, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on plaanis katta olemasolevatest eelarvevahenditest. AS-iga Metrosert metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesannete täimiseks sõlmitud halduslepinguga makstav tasu ei muutu, kuna meetrikonventsiooni täisliikmena lisanduvate tegevuste kulud kaetakse täisliikmena liikmemaksu sees olevate teenuste (etalonide kalibreerimine ja võrdlusmõõtmine) kasutamisega, mida praegu ostetakse mujalt. Nimetatud asutused katavad meetrikonventsiooniga seotud tegevuste kulud ise. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada riigisiseseid rakendusakte. 9. Jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Meetrikonventsiooniga ühinemine jõustub Eesti suhtes Prantsusmaa Euroopa asjade ja Välisministeeriumi ning Büroo direktori teavitamise ning osalisriigi osamakse tasumise järel. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Haridusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. 10 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………….2020 Lisa 1. Meetrikonventsiooniga liitumise näidiskiri Büroole LETTERHEAD OF EMBASSY No. [number of this Note Verbale] The Embassy of [full name of State] in France [or location of the Embassy] presents its compliments to the International Bureau of Weights and Measures (BIPM), and has the honour to refer to the Note Verbale dated [date of Note Verbale sent to the French Ministry of Foreign Affairs] addressed to the French Ministry for Europe and Foreign Affairs (Direction du Protocole) notifying, pursuant to Article III of the Metre Convention, the accession of [full name of State] to the said Convention, including deposition of the instrument of accession adopted in accordance with national constitutional requirements. [Date] became [full name of State] an Associate State of the International Conference on Weights and Measures (CGPM). [Date] [full name of organization/authority] signed “Mutual Recognition Arrangement of the International Committee for Weights and Measures (CIPM) of national measurement standards and of calibration and measurement certificates issued by national metrology institutes (CIPM MRA)” dated 14 October 1999. The Embassy confirms that [acronym] will continue to represent the [full name of State] in all related matters and the [full name of State] will avail itself of the various advantages and prerogatives offered by the BIPM to a Member State. Please choose one of these sentences depending on the case if payment was made or it will be made: The Embassy would be grateful to the BIPM to send an invoice to [details of where the invoice should be sent] to organize payment of the first annual contribution [amount] euros and entrance fee of [amount] euros totalling [amount] euros by bank transfer or by cheque. Or The first annual contribution [amount] euros and entrance fee of [amount] euros totalling [amount] euros was transferred to the BIPM bank account in Paris or settled by cheque on [date]. The Embassy of [full name of State] avails itself of this opportunity to renew to the BIPM the assurances of its highest consideration. Place and date Seal Dr Martin Milton Director International Bureau of Weights and Measures (BIPM) Pavillon de Breteuil F-92312 Sèvres Cedex France 12 Attached: - Copy of the Note Verbale, including deposition of the instrument of accession sent to the French Ministry for Europe and Foreign Affairs (Direction du Protocole) on [date] - Copy of bank transfer/cheque of the first annual contribution and entrance fee ([total amount] euros) Lisa 2. Meetrikonventsiooniga liitumise näidiskiri Prantsuse Välisministeeriumile LETTERHEAD OF EMBASSY No. [number of this Note Verbale] The Embassy of [full name of State] in France [or location of the Embassy] presents its compliments to the French Ministry for Europe and Foreign Affairs, and has the honour to hereby notify the accession of [full name of State] to the Metre Convention, and hereby deposits the instrument of accession adopted in accordance with its national constitutional requirements. Pursuant to Article III of the Metre Convention, [full name of State] thus becomes a State Party (Member State) to the Metre Convention. The Embassy of [full name of State] has therefore the honour to request the Ministry to kindly acknowledge receipt of the present Note Verbale, and to notify all Member States, the President of the International Committee for Weights and Measures (CIPM) and the Director of the International Bureau of Weights and Measures (BIPM) of the said accession. The Embassy of [full name of State] avails itself of this opportunity to renew to the French Ministry for Europe and Foreign Affairs the assurances of its highest consideration. Place and date Seal French Ministry for Europe and Foreign Affairs Attached: [Instrument of accession] CC: Dr Martin Milton Director International Bureau of Weights and Measures (BIPM) Pavillon de Breteuil F-92312 Sèvres Cedex France 14 EELNÕU 07.08.2020 Meetri konventsiooniga ühinemise seadus Ühineda meetrikonventsiooniga, mis on koostatud 1875. aasta 20. mail Pariisis. Enn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn ………………2020. a Algatab Vabariigi Valitsus………………….2020. a Tõlge prantsuse keelest Meetrikonventsioon ja lisatud eeskiri ———————————————————————————— Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo MEETRIKONVENTSIOON ARTIKKEL 1 (1875) Kõrged konventsiooniosalised asutavad teadusliku ja alalise Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo, mille asukoht on Pariisis(1), ja kohustuvad seda ühisel kulul ülal pidama. ARTIKKEL 2 (1875) Prantsusmaa valitsus võtab vastu vajalikud õigusnormid, et hõlbustada spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud hoone ostmist või vajaduse korral ehitamist, käesolevale konventsioonile lisatud eeskirjas kindlaks määratud tingimustel. ARTIKKEL 3 (1875) Rahvusvaheline büroo töötab Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee ainuõigusliku juhtimise ja järelevalve all, kes ise allub Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsile, mille moodustavad kõikide konventsiooniosaliste valitsuste esindajad. ARTIKKEL 4 (1875) Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi juhatajaks on määratud ametis olev Pariisi Teaduste Akadeemia president. ARTIKKEL 5 (1875) Büroo korraldus, nagu ka Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee ja Peakonverentsi koosseis ja volitused määratakse kindlaks käesolevale konventsioonile lisatud eeskirjas. (1) 9. septembri 1970. aasta dekreet nr 70-820, millega avaldatakse Prantsuse Vabariigi valitsuse ja Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee vaheline 25. aprilli 1969. aasta leping Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo asukoha ning privileegide ja immuniteetide kohta Prantsusmaa territooriumil (avaldatud 18. septembri 1970. aasta Prantsuse Vabariigi Teatajas), mida on muudetud 7. juuni 2005. aasta lepinguga ning 6. ja 23. juuli 2007. aasta kirjavahetusega, mis ratifitseeriti 28. juulil 2008 seadusega nr 2008-738 (avaldatud 30. juuli 2008. aasta Prantsuse Vabariigi Teatajas). ARTIKKEL 6 (1875) Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo ülesanded on: 1° kõikide uute meetri ja kilogrammi prototüüpide võrdlemine ja kontrollimine; 2° rahvusvaheliste prototüüpide säilitamine; 3° riigietalonide perioodiline võrdlemine rahvusvaheliste prototüüpidega ja nende ametlike koopiatega, samuti etalontermomeetrite võrdlemine; 4° uute prototüüpide võrdlemine eri riikides ja teadusharudes kasutatavate põhiliste meetermõõdustikku mittekuuluvate kaalu- ja mõõduetalonidega; 5° maamõõdulintide ja -traatide kalibreerimine ja võrdlemine; 6° nende etalonide ja täppisskaalade võrdlemine, mille kontrollimist taotlevad valitsused või akadeemilised ühendused või ka meistrid ja teadlased. ARTIKKEL 7 (1921) Kui komitee on alustanud elektriliste ühikute mõõtude koordineerimistööd ja kui peakonverents on nende mõõtude üle hääletamise teel ühehäälselt otsused teinud, tehakse büroole ülesandeks elektriliste ühikute etalonide ja nende ametlike koopiate loomine ja säilitamine, nagu ka riigietalonide või muude täpsusetalonide võrdlemine nende etalonidega. Büroo ülesandeks on ka ühikute kehtestamine seoses füüsikaliste konstantidega, mille täpsem teadmine võib suurendada täpsust ja paremini tagada ühtsuse valdkondades, kuhu eespool (artikkel 6 ja artikli 7 esimene lõik) nimetatud ühikud kuuluvad. Lõpuks on büroo töö koordineerida samalaadset ühikute kehtestamist teistes asutustes. ARTIKKEL 8 (1921) Rahvusvahelised prototüübid, nagu ka nende ametlikud koopiad, jäävad hoiule büroosse; hoidlasse pääsemise õigus on reserveeritud ainult rahvusvahelisele komiteele. ARTIKKEL 9 (1875) Kõik Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo asutamise ja sisseseadmise kulud, samuti iga-aastased ülalpidamiskulud ja komitee kulud kaetakse osalisriikide osamaksetega, mis määratakse kindlaks nende tegelikul rahvaarvul põhineva skaala järgi. ARTIKKEL 10 (1875) Iga osalisriigi osamakse makstakse iga aasta alguses Prantsusmaa Välisministeeriumi vahendusel Pariisi deposiitide ja eraldiste kassasse, millest tehakse vastavalt vajadusele väljamakseid büroo juhataja korralduste alusel. ARTIKKEL 11 (1875) Valitsustel, kes kasutavad kõikidele riikidele avatud võimalust käesoleva konventsiooniga ühineda, tuleb tasuda osamaks summas, mille suuruse määrab kindlaks komitee artiklis 9 sätestatud alustel, ja mis määratakse büroo teadusaparatuuri(2) täiustamiseks. ARTIKKEL III (1921. aasta konventsiooniga lisatud sätted)(3) Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks kõikidele riikidele, kes teatavad enda ühinemisest Prantsusmaa valitsusele, kes teavitab sellest kõiki osalisriike ja Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee presidenti. Uue ühinemisega 20. mai 1875. aasta konventsiooniga kaasneb kohustus ühineda käesoleva konventsiooniga. ARTIKKEL 12 (1875) Kõrged konventsiooniosalised jätavad endale õiguse teha ühisel kokkuleppel käesolevasse konventsiooni kõiki muudatusi, mis osutuvad kogemuse põhjal tarvilikuks. ARTIKKEL 13 (1875) Pärast 12-aastase tähtaja möödumist võivad kõrged konventsiooniosalised käesoleva konventsiooni denonsseerida. Valitsus, kes kasutab õigust lõpetada konventsiooni mõjud enda suhtes, on kohustatud oma kavatsusest üks aasta ette teatama, ning loobub sellega kõikidest kaasomandiõigustest rahvusvahelistele prototüüpidele ja büroole. ARTIKKEL 14 (1875) Käesolev konventsioon ratifitseeritakse iga riigi põhiseaduse kohaselt; ratifitseerimiskirjad vahetatakse Pariisis kuue kuu jooksul või võimaluse korral varem. Konventsioon jõustub 1. jaanuaril 1876. Selle tõenduseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud ja selle oma pitseriga kinnitanud. (2) Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee otsustas 49. istungil (1960. aasta oktoobris), et selles artiklis 11 nimetatud osamaks (ühinemismaks) on alates 1. jaanuarist 1961 võrdne aastamaksu summaga. (3) Vt Teade, p 3. LISA EESKIRI ARTIKKEL 1 (1875) Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo asutatakse spetsiaalses hoones, kus on tagatud kõik vajalikud häirimatuse ja stabiilsuse tingimused. See hõlmab, lisaks prototüüpide hoidlaks sobivale ruumile, ruume komparaatorite ja kaalude paigaldamiseks, labori, raamatukogu, arhiiviruumi, ametnike töökabinette ning valve- ja teeninduspersonali eluruume. ARTIKKEL 2 (1875) Rahvusvahelisele komiteele on ülesandeks tehtud selle hoone omandamine ja kasutusele võtmine ning nende teenuste sisseseadmine, mille jaoks hoone on mõeldud. Kui komitee ostmiseks sobivat hoonet ei leia, ehitatakse hoone tema juhtimisel ja tema plaanide järgi. ARTIKKEL 3 (1875) Prantsusmaa valitsus võtab rahvusvahelise komitee nõudmisel vastu vajalikud õigusnormid büroo tunnustamiseks avalikes huvides tegutseva asutusena. ARTIKKEL 4 (1875) Rahvusvaheline komitee laseb teha vajalikud instrumendid, nagu joon- ja otsmõõtude komparaatorid, absoluutsete paisumistegurite määramise seadmed, õhus ja vaakumis kaalumise kaalud, maamõõdulintide ja -traatide komparaatorid jne. ARTIKKEL 5 (1875) Hoone ostmise või ehitamise kulud ning mõõteriistade ja aparaatide ostmise ja paigaldamise kulud kokku ei või ületada 400 000 franki. ARTIKKEL 6 (1921) 1. Rahvusvahelisele büroole igal aastal eraldatav summa koosneb kahest osast: üks osa on kindlasummaline, teine täiendav osa. 2. Kindlasummalise osa suurus on üldjuhul 250 000 franki, kuid seda võidakse komitee ühehäälse otsusega suurendada 300 000 frangini. Selle kulu kannavad kõik riigid ja autonoomsed kolooniad, kes on meetrikonventsiooniga ühinenud enne 6. peakonverentsi. 3. Täiendava osa moodustavad nende riikide ja autonoomsete kolooniate osamaksed, kes on konventsiooniga ühinenud pärast nimetatud peakonverentsi. 4. Komitee ülesanne on koostada juhataja ettepanekul aastaeelarve, mis ei ületaks kahe eelneva lõike kohaselt välja arvutatud summat. See eelarve tehakse igal aastal kõrgete konventsiooniosaliste valitsustele teatavaks spetsiaalses finantsaruandes. 5. Kui komitee peab vajalikuks suurendada aastaeraldise kindlasummalist osa üle 300 000 frangi või muuta käesoleva eeskirja artiklis 20 kindlaks määratud osamaksete arvutust, pöördub ta sellega seoses valitsuste poole, nii et neil oleks võimalik anda järgmiseks peakonverentsiks oma esindajatele õigeaegselt vajalikud juhised, et peakonverents oleks otsustusvõimeline. Otsus on kehtiv üksnes juhul, kui ükski osalisriik ei ole avaldanud või ei avalda konverentsil arvamust selle vastu(4). 6. Kui riik ei ole kolm aastat oma osamakset tasunud, jagatakse tema osamakse teiste riikide vahel proportsionaalselt nende endi osamaksete suurusega. Täiendavaid summasid, mille riigid sel viisil maksavad büroole ette nähtud eraldise summa kokku saamiseks, loetakse maksega hilinenud riigile tehtud ettemakseks ja see makstakse neile tagasi, kui see riik on oma hilinenud osamaksed tasunud. 7. Riikide suhtes, kes on maksed kolm aastat tasumata jätnud, meetrikonventsiooniga ühinemisega antud eelised ja eelisõigused peatatakse. 8. Pärast veel kolme aasta möödumist arvatakse maksed tasumata jätnud riik konventsioonist välja ja osamaksete arvutamine taastatakse käesoleva eeskirja artikli 20 kohaselt. ARTIKKEL 7 (1875) Konventsiooni artiklis 3 nimetatud peakonverents koguneb Pariisis rahvusvahelise komitee kutsel vähemalt kord kuue aasta jooksul. Tema ülesanne on arutada ja algatada vajalikke meetmeid meetrisüsteemi levitamiseks ja täiustamiseks ning kinnitada uusi metroloogilisi põhimääratlusi, mis on nende koosolekute vahelisel ajal välja töötatud. Konverents võtab vastu rahvusvahelise komitee aruande tehtud tööde kohta ja uuendab salajase hääletuse teel poole rahvusvahelise komitee koosseisust. Peakonverentsil hääletamine toimub riikide kaupa; igal riigil on õigus ühele häälele. Rahvusvahelise komitee liikmed osalevad õigusjärgselt konverentsi koosolekutel; nad võivad samaaegselt olla oma valitsuse esindajad. (4) Selle menetluse kohaselt kinnitatakse alates 13. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsist (1968. aasta oktoobris) aastaeraldiste suurus igal peakonverentsil. ARTIKKEL 8 (1921) Konventsiooni artiklis 3 nimetatud rahvusvaheline komitee koosneb 18 liikmest, kes on kõik eri riikidest. Rahvusvahelise komitee poole koosseisu uuendamise korral lahkuvad kõigepealt need liikmed, kes on konverentsi kahe istungi vahelisel ajal valitud vaba ametikoha täitmiseks liikmeks ajutiselt; teised määratakse loosiga. Lahkuvaid liikmeid võib tagasi valida. ARTIKKEL 9 (1921) Rahvusvaheline komitee asutatakse selliselt, et komitee valib ise salajase hääletamise teel presidendi ja sekretäri. Need ametisse nimetamised teatatakse kõrgete konventsiooniosaliste valitsustele. Komitee president ja sekretär ning büroo juhataja peavad olema eri riikidest. Kui komitee on asutatud, võib uusi valimisi või ametisse nimetamisi teha alles kolm kuud pärast seda, kui vabast ametikohast, mille täitmiseks toimub hääletamine, on kõiki liikmeid teavitatud. ARTIKKEL 10 (1921) Rahvusvaheline komitee juhib kõiki metroloogiaalaseid töid, mida kõrged konventsiooniosalised otsustavad ühiselt lasta teha. Komitee ülesanne on ühtlasi teostada järelevalvet prototüüpide ja rahvusvaheliste etalonide säilitamise üle. Lõpuks võib ta algatada spetsialistide koostöö metroloogiaküsimustes ja koordineerida nende tööde tulemusi. ARTIKKEL 11 (1921) Komitee koguneb vähemalt kord kahe aasta jooksul. ARTIKKEL 12 (1921) Hääletamine toimub komitees häälteenamusega; häälte võrdselt jagunemise korral on presidendi hääl määrav. Otsused on kehtivad vaid siis, kui kohal viibivad vähemalt pooled komitee koosseisu valitud liikmetest. Seda nõuet arvestades on puuduvatel liikmetel õigus delegeerida oma hääled kohal viibivatele liikmetele, kes peavad seda delegeerimist tõendama. Sama kehtib salajase hääletamise teel ametisse nimetamiste kohta. Büroo juhatajal on komitees hääleõigus. ARTIKKEL 13 (1875) Istungitevahelisel ajal on komiteel õigus teha otsuseid pärast arutelu kirjavahetuse teel. Sel juhul peavad selleks, et otsus oleks kehtiv, kõik komitee liikmed olema kutsutud oma arvamust avaldama. ARTIKKEL 14 (1875) Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee täidab komitees vabanevad ametikohad ajutiselt; valimised toimuvad kirjavahetuse teel, milles kutsutakse osalema kõik liikmed. ARTIKKEL 15 (1921) Rahvusvaheline komitee koostab büroo korralduse ja tööde üksikasjaliku eeskirja ning määrab kindlaks tasu, mida makstakse konventsiooni artiklites 6 ja 7 ette nähtud erakorraliste tööde eest. Neid tasusid kasutatakse büroo teadusaparatuuri täiustamiseks. Büroole laekunud tasude kogusumma pealt võidakse tasuda aastamaksu pensionifondi. ARTIKKEL 16 (1875) Kogu rahvusvahelise komitee teabevahetus kõrgete konventsiooniosaliste valitsustega toimub nende Pariisis asuvate diplomaatiliste esindajate vahendusel. Kõikides küsimustes, mille lahendamine on Prantsuse ametiasutuste pädevuses, pöördub komitee Prantsusmaa Välisministeeriumi poole. ARTIKKEL 17 (1921) Komitee koostatud eeskirjas määratakse kindlaks maksimaalne töötajate arv igas büroo personalikategoorias. Juhataja ja tema asetäitjad nimetab rahvusvaheline komitee ametisse salajase hääletuse teel. Nende ametisse nimetamisest teavitatakse kõrgete konventsiooniosaliste valitsusi. Juhataja nimetab ametisse teised personali liikmed eespool esimeses lõigus nimetatud eeskirjas kindlaks määratud piirides. ARTIKKEL 18 (1921) Büroo juhatajal on pääs rahvusvaheliste prototüüpide hoidlasse ainult komitee otsuse alusel ja vähemalt ühe komiteeliikme juuresolekul. Prototüüpide hoidlat saab avada ainult kolme võtmega, millest üks on Prantsusmaa Arhiivi direktori valduses, teine komitee presidendi ja kolmas büroo juhataja valduses. Büroo tavapärastel võrdlemistöödel kasutatakse ainult riiklike prototüüpide kategooria etalone. ARTIKKEL 19 (1907) Büroo juhataja esitab igal istungil komiteele: 1° finantsaruande eelnevate majandusaastate raamatupidamise kohta, mis pärast kontrollimist kinnitatakse; 2° aruande aparatuuri seisukorra kohta; 3° üldaruande eelnevast istungist alates tehtud tööde kohta. Rahvusvahelise komitee büroo esitab omakorda kõikidele kõrgetelekonventsiooniosaliste valitsustele talituse haldus- ja finantsolukorra aastaaruande, mis sisaldab järgneva majandusaasta kuluprognoosi ning osalisriikide osamaksete tabelit. Komitee president annab peakonverentsil aru peakonverentsidevahelisel ajal tehtud töödest. Komitee ja büroo aruanded ja väljaanded koostatakse prantsuse keeles ning edastatakse kõrgete konventsiooniosaliste valitsustele. ARTIKKEL 20 (1921) 1. Konventsiooni artiklis 9 nimetatud osamaksete skaala on kindlasummalise osamakse osas koostatud käesoleva eeskirja artiklis 6 märgitud eraldise ja rahvaarvu alusel; iga riigi tavaline osamakse ei või tema rahvaarvust olenemata olla väiksem kui viis tuhandikku (5/1000) ega suurem kui viisteist sajandikku (15%) eraldise kogusummast. 2. Selle skaala koostamiseks määratakse kõigepealt kindlaks, millised riigid vastavad selle miinimum- ja maksimummäära tingimustele; ning ülejäänud osamaksete kogusumma jagatakse teiste riikide vahel otseselt proportsionaalselt nende rahvaarvuga(5). 3. Selliselt välja arvutatud osamaksed kehtivad kogu järjestikuste peakonverentside vaheliseks perioodiks ja nende suurust võib vahepeal muuta üksnes järgmistel juhtudel: a. kui üks osalisriik on jätnud kolm aastat järjest oma osamaksed tasumata; b. kui seevastu riik, kes oli enne maksetega hilinenud rohkem kui kolm aastat, on oma hilinenud maksed ära maksnud, tuleb teistele valitsustele nende tehtud ettemaksed tagasi maksta. 4. Täiendav osamakse arvutatakse välja samal rahvaarvu alusel ja see võrdub osamaksega, mida maksavad varem konventsiooniga ühinenud riigid samadel tingimustel. (5) 11., 16. ja 18. peakonverentsil võeti vastu uued sätted, mis muudavad selle artikli 20 lõiked 1 ja 2 aegunuks. Need uued sätted juhinduvad sätetest, mida rakendab osamaksete arvutamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, säilitades seejuures osamakse ülem- ja alammäära. 5. Kui konventsiooniga ühinenud riik teatab, et ta soovib laiendada konventsiooni kasu ühele või mitmele enda mitteautonoomsele kolooniale, lisandub osamaksete skaala arvutamisel nende kolooniate rahvaarv selle riigi rahvaarvule. 6. Kui autonoomseks tunnistatud koloonia soovib konventsiooniga ühineda, loetakse teda käesoleva konventsiooniga ühinemise osas olenevalt emamaa otsusest kas emamaast sõltuvaks või osalisriigiks. ARTIKKEL 21 (1875) Rahvusvaheliste prototüüpide, samuti etalonide ja nende juurde kuuluvate ametlike koopiate valmistamise kulud kannavad kõrged konventsiooniosalised eelmises artiklis kehtestatud skaala järgi. Käesolevas konventsioonis mitteosalevate riikide tellitud etalonide võrdlemise ja kontrollimise kulud arveldab komitee vastavalt käesoleva eeskirja artikli 15 alusel kindlaks määratud tasudele. ARTIKKEL 22 (1875) Käesoleval eeskirjal on sama õigusjõud ja väärtus nagu konventsioonil, millele on eeskiri lisatud. Convention du Mètre et Règlement Annexe The Metre Convention and Annexed Regulations ———————————————————————————— Bureau international des poids et mesures CONVENTION DU MÈTRE ARTICLE PREMIER (1875) Les Hautes Parties contractantes s’engagent à fonder et entretenir, à frais communs, un Bureau international des poids et mesures, scientifique et permanent, dont le siège est à Paris(1). ART. 2 (1875) Le Gouvernement français prendra les dispositions nécessaires pour faciliter l’acquisition ou, s’il y a lieu, la construction d’un bâtiment spécialement affecté à cette destination, dans les conditions déterminées par le Règlement annexé à la présente Convention. ART. 3 (1875) Le Bureau international fonctionnera sous la direction et la surveillance exclusives d’un Comité international des poids et mesures, placé lui-même sous l’autorité d’une Conférence générale des poids et mesures, formée de délégués de tous les Gouvernements contractants. ART. 4 (1875) La présidence de la Conférence générale des poids et mesures est attribuée au président en exercice de l’Académie des Sciences de Paris. ART. 5 (1875) L’organisation du Bureau, ainsi que la composition et les attributions du Comité international et de la Conférence générale des poids et mesures, sont déterminées par le Règlement annexé à la présente Convention. (1) Décret n°70-820 du 9 septembre 1970 portant publication de l’accord entre le Gouvernement de la République française et le comité international des poids et mesures, relatif au siège du Bureau international des poids et mesures et à ses privilèges et immunités sur le territoire français du 25 avril 1969 (publié au journal officiel de la République française du 18 septembre 1970), amendé par l’accord du 7 juin 2005 et par échange de lettres des 6 et 23 juillet 2007 ratifiés par la loi n°2008-738 en date du 28 juillet 2008 (publiée au journal officiel de la République française du 30 juillet 2008). ART. 6 (1.875) Le Bureau international des poids et mesures est chargé : 1° De toutes les comparaisons et vérifications des nouveaux prototypes du mètre et du kilogramme ; 2° De la conservation des prototypes internationaux ; 3° Des comparaisons périodiques des étalons nationaux avec les prototypes internationaux et avec leurs témoins, ainsi que de celles des thermomètres étalons ; 4° De la comparaison des nouveaux prototypes avec les étalons fondamentaux des poids et mesures non métriques employés dans les différents pays et dans les sciences ; 5° De l’étalonnage et de la comparaison des règles géodésiques ; 6° De la comparaison des étalons et échelles de précision dont la vérification serait demandée, soit par des Gouvernements, soit pàr des sociétés savantes, soit même par des artistes et des savants. ART. 7 (1921) Après que le Comité aura procédé au travail de coordination des mesures relatives aux unités électriques, et lorsque la Conférence générale en aura décidé par un vote unanime, le Bureau sera chargé de l’établissement et de la conservation des étalons des unités électriques et de leurs témoins, ainsi que de la comparaison, avec ces étalons, des étalons nationaux ou d’autres étalons de précision. Le Bureau est chargé, en outre, des déterminations relatives aux constantes physiques dont une connaissance plus exacte peut servir à accroître la précision et à assurer mieux l’uniformité dans les domaines auxquels appartiennent les unités ci-dessus mentionnées (article 6 et 1er alinéa de l’article 7). Il est chargé, enfin, du travail de coordination des déterminations analogues effectuées dans d’autres instituts. ART. 8 (1921) Les prototypes internationaux, ainsi que leurs témoins, demeureront déposés dans le Bureau ; l’accès du dépôt sera uniquement réservé au Comité international. ART. 9 (1875) Tous les frais d’établissement et d’installation du Bureau international des poids et mesures, ainsi que les dépenses annuelles d’entretien et celles du Comité, seront couverts par des contributions des États contractants, établies d’après une échelle basée sur leur population actuelle. ART. 10 (1875) Les sommes représentant la part contributive de chacun des États contractants seront versées, au commencement de chaque année, par l’intermédiaire du Ministère des Affaires étrangères de France, à la Caisse des dépôts et consignations à Paris, d’où elles seront retirées, au fur et à mesure des besoins, sur mandats du directeur du Bureau. ART. 11 (1875) Les Gouvernements qui useraient de la faculté, réservée à tout État, d’accéder à la présente Convention, seront tenus d’acquitter une contribution dont le montant sera déterminé par le Comité sur les bases établies à l’article 9, et qui sera affectée à l’amélioration du matériel scientifique du Bureau(2). ARTICLE III (dispositions ajoutées par la Convention de 1921)(3) Tout État pourra adhérer à la présente Convention en notifiant son adhésion au Gouvernement français, qui en donnera avis à tous les États participants et au président du Comité international des poids et mesures. Toute accession nouvelle à la Convention du 20 mai 1875 entraînera obligatoirement adhésion à la présente Convention. ART. 12 (1875) Les Hautes Parties contractantes se réservent la faculté d’apporter d’un commun accord à la présente Convention toutes les modifications dont l’expérience démontrerait l’utilité. ART. 13 (1875) À l’expiration d’un terme de douze années, la présente Convention pourra être dénoncée par l’une ou l’autre des Hautes Parties contractantes. Le Gouvernement qui userait de la faculté d’en faire cesser les effets en ce qui le concerne sera tenu de notifier son intention une année d’avance, et renoncera, par ce fait, à tous droits de copropriété sur les prototypes internationaux et sur le Bureau. (2) Le Comité international des poids et mesures, au cours de sa 49 e session (octobre 1960), a décidé que la contribution (contribution d’entrée) mentionnée dans cet article 11 serait égale, à partir du 1er janvier 1961, au montant d’une contribution annuelle. (3) Voir l’Avertissement, p. 3. ART. 14 (1875) La présente Convention sera ratifiée suivant les lois constitutionnelles particulières à chaque État ; les ratifications en seront échangées à Paris dans le délai de six mois, ou plus tôt si faire se peut. Elle sera mise à exécution à partir du 1er janvier 1876. En foi de quoi, les plénipotentiaires respectifs l’ont signée et y ont apposé le cachet de leurs armes. ANNEXE RÈGLEMENT ARTICLE PREMIER (1875) Le Bureau international des poids et mesures sera établi dans un bâtiment spécial présentant toutes les garanties nécessaires de tranquillité et de stabilité. Il comprendra, outre le local approprié au dépôt des prototypes, des salles pour l’installation des comparateurs et des balances, un laboratoire, une bibliothèque, une salle d’archives, des cabinets de travail pour les fonctionnaires et des logements pour le personnel de garde et de service. ART. 2 (1875) Le Comité international est chargé de l’acquisition et de l’appropriation de ce bâtiment, ainsi que de l’installation des services auxquels il est destiné. Dans le cas où le Comité ne trouverait pas à acquérir un bâtiment convenable, il en sera construit un sous sa direction et sur ses plans. ART. 3 (1875) Le Gouvernement français prendra, sur la demande du Comité international, les dispositions nécessaires pour faire reconnaître le Bureau comme établissement d’utilité publique. ART. 4 (1875) Le Comité international fera exécuter les instruments nécessaires, tels que : comparateurs pour les étalons à traits et à bouts, appareil pour les déterminations des dilatations absolues, balances pour les pesées dans l’air et dans le vide, comparateurs pour les règles géodésiques, etc. ART. 5 (1875) Les frais d’acquisition ou de construction du bâtiment et les dépenses d’installation et d’achat des instruments et appareils ne pourront dépasser ensemble la somme de 400 000 francs. ART. 6 (1921) 1. La dotation annuelle du Bureau international est composée de deux parties : l’une fixe, l’autre complémentaire. 2. La partie fixe est, en principe, de 250 000 francs, mais peut être portée à 300 000 francs par décision unanime du Comité. Elle est à la charge de tous les États et des Colonies autonomes qui ont adhéré à la Convention du Mètre avant la Sixième Conférence générale. 3. La partie complémentaire est formée des contributions des États et des Colonies autonomes qui sont entrés dans la Convention après ladite Conférence générale. 4. Le Comité est chargé d’établir, sur la proposition du directeur, le budget annuel, mais sans dépasser la somme calculée conformément aux stipulations des deux alinéas ci- dessus. Ce budget est porté, chaque année, dans un Rapport spécial financier, à la connaissance des Gouvernements des Hautes Parties contractantes. 5. Dans le cas où le Comité jugerait nécessaire, soit d’accroître au-delà de 300 000 francs la partie fixe de la dotation annuelle, soit de modifier le calcul des contributions déterminé par l’article 20 du présent Règlement, il devrait en saisir les Gouvernements de façon à leur permettre de donner, en temps utile, les instructions nécessaires à leurs délégués à la Conférence générale suivante, afin que celle-ci puisse délibérer valablement. La décision sera valable seulement dans le cas où aucun des États contractants n’aura exprimé, ou n’exprimera, dans la Conférence, un avis contraire(4). 6. Si un État est demeuré trois années sans effectuer le versement de sa contribution, celle-ci est répartie entre les autres États, au prorata de leurs propres contributions. Les sommes supplémentaires, versées ainsi par les États pour parfaire le montant de la dotation du Bureau, sont considérées comme une avance faite à l’État retardataire, et leur sont remboursées si celui-ci vient à acquitter ses contributions arriérées. 7. Les avantages et prérogatives conférés par l’adhésion à la Convention du Mètre sont suspendus à l’égard des États déficitaires de trois années. 8. Après trois nouvelles années, l’État déficitaire est exclu de la Convention, et le calcul des contributions est rétabli conformément aux dispositions de l’article 20 du présent Règlement. ART. 7 (1875) La Conférence générale, mentionnée à l’article 3 de la Convention, se réunira à Paris, sur la convocation du Comité international, au moins une fois tous les six ans. Elle a pour mission de discuter et de provoquer les mesures nécessaires pour la propagation et le perfectionnement du Système métrique, ainsi que de sanctionner les nouvelles déterminations métrologiques fondamentales qui auraient été faites dans l’intervalle de ses réunions. Elle reçoit le Rapport du Comité international sur les travaux accomplis, et procède, au scrutin secret, au renouvellement par moitié du Comité international. Les votes, au sein de la Conférence générale, ont lieu par États ; chaque État a droit à une voix. Les membres du Comité international siègent de droit dans les réunions de la Conférence ; ils peuvent être en même temps délégués de leurs Gouvernements. (4) En application de cette procédure, depuis la Treizième Conférence générale des poids et mesures (octobre 1968), les dotations annuelles sont adoptées par chaque Conférence générale. ART. 8 (1921) Le Comité international, mentionné à l’article 3 de la Convention, sera composé de dix- huit membres appartenant tous à des États différents. Lors du renouvellement, par moitié, du Comité international, les membres sortants seront d’abord ceux qui, en cas de vacances, auront été élus provisoirement dans l’intervalle entre deux sessions de la Conférence ; les autres seront désignés par le sort. Les membres sortants sont rééligibles. ART. 9 (1921) Le Comité international se constitue en choisissant lui-même, au scrutin secret, son président et son secrétaire. Ces nominations sont notifiées aux Gouvernements des Hautes Parties contractantes. Le président et le secrétaire du Comité, et le directeur du Bureau, doivent appartenir à des pays différents. Une fois constitué, le Comité ne peut procéder à de nouvelles élections ou nominations que trois mois après que tous les membres auront été informés de la vacance donnant lieu à un vote. ART. 10 (1921) Le Comité international dirige tous les travaux métrologiques que les Hautes Parties contractantes décideront de faire exécuter en commun. Il est chargé, en outre, de surveiller la conservation des prototypes et étalons internationaux. Il peut, enfin, instituer la coopération de spécialistes dans des questions de métrologie, et coordonner les résultats de leurs travaux. ART. 11 (1921) Le Comité se réunira au moins une fois tous les deux ans. ART. 12 (1921) Les votes au sein du Comité ont lieu à la majorité des voix ; en cas de partage, la voix du président est prépondérante. Les décisions ne sont valables que si le nombre des membres présents égale au moins la moitié des membres élus qui composent le Comité. Sous réserve de cette condition, les membres absents ont le droit de déléguer leurs votes aux membres présents, qui devront justifier de cette délégation. Il en est de même pour les nominations au scrutin secret. Le directeur du Bureau a voix délibérative au sein du Comité. ART. 13 (1875) Dans l’intervalle d’une session à l’autre, le Comité a le droit de délibérer par correspondance. Dans ce cas, pour que la décision soit valable, il faut que tous les membres du Comité aient été appelés à émettre leur avis. ART. 14 (1875) Le Comité international des poids et mesures remplit provisoirement les vacances qui pourraient se produire dans son sein ; les élections se font par correspondance, chacun des membres étant appelé à y prendre part. ART. 15 (1921) Le Comité international élaborera un règlement détaillé pour l’organisation et les travaux du Bureau, et il fixera les taxes à payer pour les travaux extraordinaires prévus aux articles 6 et 7 de la Convention. Ces taxes seront affectées au perfectionnement du matériel scientifique du Bureau. Un prélèvement annuel pourra être effectué, en faveur de la Caisse des retraites, sur le total des taxes perçues par le Bureau. ART. 16 (1875) Toutes les communications du Comité international avec les Gouvernements des Hautes Parties contractantes auront lieu par l’intermédiaire de leurs représentants diplomatiques à Paris. Pour toutes les affaires dont la solution appartiendra à une administration française, le Comité aura recours au Ministère des Affaires étrangères de France. ART. 17 (1921) Un règlement, établi par le Comité, fixera l’effectif maximum pour chaque catégorie du personnel du Bureau. Le directeur et ses adjoints seront nommés au scrutin secret par le Comité international. Leur nomination sera notifiée aux Gouvernements des Hautes Parties contractantes. Le directeur nommera les autres membres du personnel, dans les limites établies par le règlement mentionné au premier alinéa ci-dessus. ART. 18 (1921) Le directeur du Bureau n’aura accès au lieu de dépôt des prototypes internationaux qu’en vertu d’une résolution du Comité et en présence d’au moins un de ses membres. Le lieu de dépôt des prototypes ne pourra s’ouvrir qu’au moyen de trois clefs, dont une sera en la possession du directeur des Archives de France, la seconde dans celle du président du Comité, et la troisième dans celle du directeur du Bureau. Les étalons de la catégorie des prototypes nationaux serviront seuls aux travaux ordinaires de comparaisons du Bureau. ART. 19 (1907) Le directeur du Bureau adressera, à chaque session, au Comité : 1° Un rapport financier sur les comptes des exercices précédents, dont il lui sera, après vérification, donné décharge ; 2° Un rapport sur l’état du matériel ; 3° Un rapport général sur les travaux accomplis depuis la session précédente. Le bureau du Comité international adressera, de son côté, à tous les Gouvernements des Hautes Parties contractantes, un Rapport annuel sur la situation administrative et financière du Service, et contenant la prévision des dépenses de l’exercice suivant, ainsi que le Tableau des parts contributives des États contractants. Le président du Comité rendra compte, à la Conférence générale, des travaux accomplis depuis l’époque de sa dernière réunion. Les rapports et les publications du Comité et du Bureau seront rédigés en langue française, et communiqués aux Gouvernements des Hautes Parties contractantes. ART. 20 (1921) 1. L’échelle des contributions, dont il est question à l’article 9 de la Convention, est établie, pour la partie fixe, sur la base de la dotation indiquée par l’article 6 du présent Règlement, et sur celle de la population ; la contribution normale de chaque État ne peut être inférieure à 5 pour 1 000, ni supérieure à 15 pour 100 de la dotation totale, quel que soit le chiffre de la population. 2. Pour établir cette échelle, on détermine d’abord quels sont les États qui se trouvent dans les conditions voulues pour ce minimum et ce maximum; et l’on répartit le reste de la somme contributive entre les autres États, en raison directe du chiffre de leur population(5). 3. Les parts contributives ainsi calculées sont valables pour toute la période de temps comprise entre deux Conférences générales consécutives, et ne peuvent être modifiées, dans l’intervalle, que dans les cas suivants : a. Si l’un des États adhérents a laissé passer trois années successives sans faire ses versements; b. Si, au contraire, un État, antérieurement retardataire de plus de trois ans, ayant versé ses contributions arriérées, il y [a] lieu de restituer aux autres Gouvernements les avances faites par eux. 4. La contribution complémentaire est calculée sur la même base de la population, et est égale à celle que les États anciennement entrés dans la Convention payent dans les mêmes conditions. (5) La Onzième, la Seizième et la Dix-huitième Conférence générale ont adopté de nouvelles dispositions qui rendent caduques celles des alinéas 1 et 2 de cet article 20. Ces nouvelles dispositions s’inspirent des règles appliquées par l’Organisation des Nations Unies pour le calcul des contributions, en maintenant un pourcentage maximal et minimal de contribution. 5. Si un État ayant adhéré à la Convention déclare en vouloir étendre le bénéfice à une ou plusieurs de ses Colonies non autonomes, le chiffre de la population desdites Colonies sera ajouté à celui de l’État pour le calcul de l’échelle des contributions. 6. Lorsqu’une Colonie reconnue autonome désirera adhérer à la Convention, elle sera considérée, en ce qui concerne son entrée dans cette Convention, suivant la décision de la Métropole, soit comme une dépendance de celle-ci, soit comme un État contractant. ART. 21 (1875) Les frais de confection des prototypes internationaux, ainsi que des étalons et témoins destinés à les accompagner, seront supportés par les Hautes Parties contractantes d’après l’échelle établie à l’article précédent. Les frais de comparaison et de vérification des étalons demandés par des États qui ne participeraient pas à la présente Convention seront réglés par le Comité conformément aux taxes fixées en vertu de l’article 15 du Règlement. ART. 22 (1875) Le présent Règlement aura même force et valeur que la Convention à laquelle il est annexé. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-1001 - Meetri konventsiooniga ühinemise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.09.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/206eef5a-740b-45e3-8ba5-4ef5f8482e42 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/206eef5a-740b-45e3-8ba5-4ef5f8482e42?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →