Välisministeerium
Justiitsministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 18.08.2020 nr 2-2/20-0317/5114
Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Keskkonnaministeerium
Siseministeerium
Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse
eelnõu kooskõlastamine
Esitame meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: Seaduse eelnõu
Seaduse eelnõu seletuskiri
Meetrikonventsiooni tõlge eesti keelde
Meetrikonventsioon prantsuse keeles
Triinu Sillamaa
625 6391
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
07.08.2020
Meetrikonventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Meetrikonventsiooni allkirjastasid 20. mail 1875. aastal 17 riigi (Argentiina, Austria-Ungari,
Belgia, Brasiilia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Peruu, Portugal, Venemaa, Hispaania,
Rootsi-Norra, Šveits, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Venezuela) esindajad, kes otsustasid võtta
kasutusele ühtsed meetri ja kilogrammi mõõtühikud. Meetrikonventsioon pani aluse alalisele
valitsustevahelisele organisatoorsele struktuurile, mille eesmärgiks on kooskõlastatud tegevuse
korraldamine mõõtühikutega seotud küsimustes. Konventsioon lõi ka raamistiku globaalsele
mõõteteaduse alasele koostööle ja selle rakendamisele tööstuses, kaubanduses ning ühiskonnas
tervikuna. Praeguseks ajaks 1 on meetrikonventsiooniga liitunud 62 riiki, nende hulgas kõik
tähtsamad tööstusriigid ja enamus Euroopa Liidu liikmesriike (va Läti, Eesti, Malta ja
Luksemburg, kes on assotsieerunud liikmed). Assotsieerunud liikmeid on 40 riiki. Ka Läti on
alustanud täisliikmeks astumise protsessiga.
Meetrikonventsioon tegeleb metroloogia ehk mõõtmisteaduse küsimustega kogu maailma
ulatuses. Peamine ülesanne on üha täpsemate, laiaulatuslikemate ja erinevaid mõõtevaldkondi
katvate mõõteetalonide arendamine ja loomine ning erinevate riikide etalonide võrdväärsuse
tõstmine. Meetrikonventsiooni tähtsamad struktuuriüksused on Rahvusvaheline Kaalude ja
Mõõtude Büroo (Bureau international des poids et mesures, edaspidi Büroo), Rahvusvaheline
Kaalude ja Mõõtude Peakonverents (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi
Peakonverents) ning Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des
poids et mesures, edaspidi Komitee). Meetrikonventsiooni üksuste tööd finantseeritakse osalis-
ja assotsieerunud riikide osamaksetest üsna keerulise süsteemi kaudu, kus maksemäära aluseks
on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) hinnanguskaala kui riik ei kuulu
konventsiooni järgselt alam- või ülemskaalale.
Eesti on olnud Peakonverentsi, mis on meetrikonventsiooni kõrgeim organ, assotsieerunud
liige2 aastast 2005. Vastavalt meetrikonventsiooni sisemistele reeglitele liigub assotsieerunud
liikme positsioon ja osamakse määr järjest kõrgemale tasemele. Kui assotsieerumisel oli Eesti
osamakse 10% osalisriigi osakmaksest, siis tänaseks oleme jõudnud assotsieerunud liikme
kõrgeimale võimalikule tasemele ja tasume igal aastal 90% osalisriigi osamaksest. 2020. aasta
Eesti osamakse assotsieerunud liikmena on 51 490 eurot, osalisriigina oleks Eesti osamakse
määr 2020. aastal 57 210 eurot. Samas rakenduvad Eestile endiselt vaid assotsieerunud liikme
õigused.
Eeltoodust tulenevalt on Eestil otstarbekas ühineda meetrikonventsiooniga ja saada
organisatsiooni üksuste täieõiguslikuks liikmeks koos liigipääsuga mitmetele teenustele,
näiteks riigietalonide kalibreerimine.
1
Liikmete nimekirja on viimati uuendatud seisuga 13.01.2020 https://www.bipm.org/en/about-us/member-
states/
2
Vabariigi Valitsuse 13.12.2004 korraldus nr 860 https://www.riigiteataja.ee/akt/826361
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ja keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse
nõunik Triinu Sillamaa (e-post:
[email protected], tel: 625 6391). Juriidilise ekspertiisi
tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly
Normak (tel 7153403,
[email protected]). Konventsiooni on tõlkinud prantsuse keelest
eesti keelde vandetõlk Inga Saare (tel 712 0972,
[email protected]). Eelnõu ette
valmistamisel osales ka Eesti metroloogia keskasutus AS Metrosert.
1.3. Märkused
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva seaduseelnõuga.
Ühinemine meetrikonventsiooniga tuleb Riigikogus ratifitseerida põhiseaduse § 121 punktist 3
tulenevalt, kuna ühinetakse rahvusvahelise organisatsiooniga.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on ühineda meetrikonventsiooniga. Eesti ühinemisel meetrikonventsiooniga
avanevad võrreldes assotsieerunud liikmelisusega oluliselt laiemad võimalused ja õigused.
Osalisriigina saame lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsi koosolekutel ning esitada
kandidaate Komitee kohtadele ehk meil on võimalik mõjutada metroloogia arengut kõige
üldisemal rahvusvahelisemal tasemel. Komitee töös osalemine annab osalisriigile võimaluse
suunata metroloogia arengu fookust ning teadus- ja arendusprojektide iseloomu. Eesti
osalemise kaudu saame suunata metroloogia digitaliseerumist meile sobivalt ning mõjutada
teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis loodud ja toimivaid e-riigi lahendusi.
Meetrikonventsiooniga ühinemisel saame ligipääsu tasuta Büroo teenustele ehk osalisriigi
osamaksega on tagatud tasuta ligipääs riigietalonide võrdlusmõõtmistele ja
kalibreerimisteenustele.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Seaduse eelnõu sätestab meetrikonventsiooniga ühinemise.
Meetrikonventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. jaanuaril 1876. Meetrikonventsioon koosneb
14 artiklist, ühest lisaartiklist ning ühest lisast, milleks on konventsiooni eesmärkide
rakendamise eeskiri (edaspidi Eeskiri) 22 artikliga. Eeskirja artikleid 6, 19 ja 20 muudeti 5.
Peakonverentsi otsusega aastal 1907. 1921. aastal muudeti 6. Peakonverentsi otsusega
konventsiooni artikleid 7 ja 8 ja kehtestati konventsiooniga ühinemise kord artikliga III, samuti
muudeti eeskirja artikleid 6, 8–12, 15, 17, 18 ja 20. Meetrikonventsiooni paremaks
rakendamiseks on Peakonverentsi poolt vastu võetud erinevaid otsuseid.
Artikkel 1 kohaselt asutasid konventsiooniosalised konventsiooni eesmärkide saavutamiseks
valitsustevahelise rahvusvahelise organisatsiooni – Büroo, ning võtsid kohustuse seda ühiselt
ülal pidada. Kuna meetrikonventsioon allkirjastati enne valitsustevaheliste organisatsioonide
õiguse väljatöötamist, ei kasutanud meetrikonventsioonile allakirjutanud mõistet
"rahvusvaheline organisatsioon". Meetrikonventsiooni tekst keskendub samas rahvusvahelise
2
organisatsiooni – Büroo loomisele asukohaga Pariisis. Büroo kaudu tegutsevad liikmesriigid
ühiselt metroloogia ja mõõteetalonidega seotud küsimustes.
Artikkel 2 kohaselt peab Prantsusmaa valitsus võtma vastu vajalikud õigusnormid, et
soodustada Büroo ülesannete täitmiseks mõeldud hoone ostmist või vajaduse korral ehitamist.
Artiklis 3 sätestatakse meetrikonventsiooniga seotud struktuuriüksused ja nende
juhtimistasandid. Meetrikonventsiooni eesmärkide täitmiseks sisulise töö jaoks loodud Büroo
töötab Komitee juhtimise ja järelevalve all. Komitee allub Peakonverentsile, mille
moodustavad kõikide konventsiooniosaliste valitsuste esindajad.
Artikliga 4 määratakse Peakonverentsi juhatajaks ametis olev Pariisi Teaduste Akadeemia
president.
Artiklis 5 sätestatakse, et Büroo korraldus, Komitee ja Peakonverentsi koosseis ning volitused
määratakse kindlaks konventsioonile lisatud eeskirjas.
Artiklis 6 ja 7 on kirjeldatud Büroo ülesandeid, mis on seotud peamiselt metroloogiliste
prototüüpide ja etalonide (nt meeter, kilogramm) säilitamise ja võrdlemisega ning ametlike
koopiate loomise ja võrdlusteenuse pakkumisega teistele riikidele. Büroo ülesandeks on ka
ühikute kehtestamine seoses füüsikaliste konstantidega, mis võib suurendada täpsust ja
paremini tagada ühtsuse valdkondades, kuhu eespool (artikkel 6 ja artikli 7 esimene lõik)
nimetatud ühikud kuuluvad. Samuti on büroo töö koordineerida samalaadset ühikute
kehtestamist teistes asutustes.
Artikkel 8 käsitleb prototüüpide ja nende ametlike koopiate säilitamist. Prototüüpe ja nende
ametlikke koopiaid säilitatakse Büroos ja hoidlasse pääsemise õigus on tagatud ainult
Komiteele. Prototüübid vajavad spetsiifilisi säilitustingimusi ja häirimatut keskkonda ning
nende käsitlemine nõuab samuti väga spetsiifilisi teadmisi. Seega on oluline, et prototüüpide
ekvivalentsuse säilitamiseks pääseks hoidlasse väga piiratud hulk inimesi.
Artiklid 9, 10 ja 11 käsitlevad Büroo ja Komitee rahastamist ning osalisriikide osamaksete
tasumist. Büroo asutamise, sisseseadmise ja ülalpidamiskulud ning Komitee kulud kaetakse
osalisriikide osamaksetega, mis määratakse kindlaks nende tegelikul rahvaarvul põhineva
skaala järgi. Iga osalisriigi osamakse makstakse iga aasta alguses Prantsusmaa
Välisministeeriumi vahendusel Pariisi deposiitide ja eraldiste kassasse, millest tehakse
vastavalt vajadusele väljamakseid Büroo juhataja korralduste alusel. Riik, kes soovib
konventsiooniga ühineda, peab tasuma esimese aasta osamakse ja ühinemistasu, millest
rahastatakse Büroo teadusaparatuuri täiustamist. Ühinemistasu on võrdne esimese aasta
osamaksega. Assotsieerunud liikme ühinemisel meetrikonventsiooniga arvatakse
ühinemistasust maha kuni viimase viie aasta tasutud osamaksete summa. Eestile ei rakendata
meetrikonventsiooniga eeltoodust tulenevalt ühinemistasu, kuna Eesti viimase viie aasta
osamaksed assotsieerunud liikmena ületavad esimese aasta osamakse konventsiooni
osalisriigina.
Artikkel III käsitleb hilisema, sealhulgas 1921. aastal muudetud konventsiooniga ühinemise
menetlust. Selle järgi võivad meetrikonventsiooniga ühineda kõik riigid, kes teatavad enda
ühinemisest Prantsusmaa Valitsusele. Prantsusmaa Valitsus teavitab sellest kõiki osalisriike ja
Komitee presidenti. Sel viisil on ka Eesti praegu meetrikonventsiooniga ühinemas. Pärast
seaduse jõustumist saadab Eesti Suursaatkond Prantsusmaal Prantsusmaa Euroopa asjade ja
Välisministeeriumile ning Büroole noodi (näidised lisa 1 ja 2), millega edastatakse Eesti
ühinemiskiri.
Artikkel 12 alusel on konventsiooniga liitunud riikidel ühisel kokkuleppel õigus teha
konventsiooni vajalikke muudatusi. Sellest tulenevalt on konventsiooni artiklit 19 muudetud 5.
Peakonverentsi otsusega aastal 1907. 1921. aastal muudeti 6. Peakonverentsi otsusega
konventsiooni artikleid 7-8 ja lisati konventsiooniga ühinemismenetlus artiklis III ning samuti
muudeti eeskirja artikleid 6, 8-12, 15, 17, 18 ja 20.
Artikkel 13 käsitleb konventsioonist välja astumist. Selle järgi võisid 1875. aastal ühinenud
osalisriigid konventsioonist välja astuda 12-aastase tähtaja järel. Sealjuures valitsus, kes soovib
konventsioonist välja astuda, peab oma kavatsusest üks aasta ette teatama, ning loobub sellega
kõikidest kaasomandiõigustest rahvusvahelistele prototüüpidele ja Büroole.
Artikkel 14 sätestab konventsiooni ratifitseerimise tingimused ja konventsiooni jõustumise.
Konventsioon ratifitseeriti vastavalt iga riigi põhiseadusele ja ratifitseerimisdokumendid
vahetati Pariisis kuue kuu jooksul pärast allakirjutamist või võimaluse korral varem.
Meetrikonventsiooni allkirjastasid 20. mail 1875. aastal 17 riigi (Argentiina, Austria-Ungari,
Belgia, Brasiilia, Taani, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Peruu, Portugal, Venemaa, Hispaania,
Rootsi-Norra, Šveits, Türgi, Ameerika Ühendriigid, Venezuela) esindajad, kellest kuusteist
riiki järgisid ratifitseerimisprotseduuri ning meetrikonventsioon jõustus 1. jaanuaril 1876.
Brasiilia oli ka konventsiooni algne osaline, kuid ratifitseeris selle alles 1921. aastal. Praeguseks
ajaks on meetrikonventsiooniga liitunud 62 riiki, nende hulgas kõik tähtsamad tööstusriigid ja
enamus Euroopa Liidu liikmesriike. 21. Peakonverentsil 1999. aastal otsustati, et riikidel, kes
ei ole ühinenud meetrikonventsiooniga, võimaldatakse osaleda Peakonverentsil assotsieerunud
liikmena hääleõiguseta esindajaga. Assotsieerunud liikmelisus lubab ühineda vastastikuse
tunnustamise lepinguga, et saavutada oma mõõtetulemuste rahvusvaheline tunnustatus. Praegu
on assotsieerunud liikmeid 40 riiki, sealhulgas Euroopa Liidu riikidest Eesti, Läti, Malta ja
Luksemburg.
Konventsiooni lisas ehk eeskirjas täpsustatakse Peakonverentsi, Büroo ja Komitee töö
korraldust, ülesandeid ning rahastamist. Eeskiri koosneb 22 artiklist.
Eeskirja artiklid 1-5 sätestavad, et Komitee ülesandeks on tagada Büroole talle pandud
ülesannete täitmiseks sobiv hoone koos seadmetega, määrates kulude ülempiiri (400 000 franki)
ja Prantsusmaa Valitsus peab õigusnormidega tagama Büroo tunnustamist avalikes huvides
tegutseva asutusena. Büroo peakontor asub Pariisis spetsiaalselt Büroo ülesannete täitmiseks
kohandatud hoones nimega Pavillon de Breteuil. Juba 4. oktoobril 1875 sõlmiti Prantsusmaaga
konventsiooni kontsessiooni leping 3 , mis käsitles Pavillon de Breteuili ja selle ümbruse
eraldamist Büroo peakorteri jaoks. Lisaks on Prantsuse Vabariigi valitsusega 25. aprillil 1969
sõlmitud Büroo peakorteri ning selle privileegide ja immuniteetide leping, mida on muudetud
7. juuni 2005. aasta lepinguga ning 6. ja 23. juuli 2007. aasta kirjavahetusega4.
Eeskirja artiklid 6, 20 ja 21 täpsustavad Büroo rahastamist ja eelarve koostamist ning
osalisriikide ja assotsieerunud liikmete osamaksete jaotumist ja võlgnevustega tegelemise
korda.
3
https://www.bipm.org/utils/common/documents/official/concession-convention.pdf#page=3
4
https://www.bipm.org/utils/common/documents/official/headquarters-agreement.pdf#page=2
4
Peakonverents kinnitab Büroole eraldatava iga-aastase riikide makstavate osamaksete
kogusumma ja vajadusel täiendab riikide osamaksete arvutamise aluseid. Peakonverents
toimub tavaliselt iga nelja aasta tagant. Komitee esitab mitte hiljem kui 9 kuud enne järgmise
Peakonverentsi toimumist eelnõu järgneva nelja aasta Büroole eraldatava summa ja osamaksete
jaotuse kohta, et osalisriikidel oleks piisavalt aega seisukoha kujundamiseks. Peakonverentsi
otsused jõustuvad ainult juhul, kui ükski osalisriik ei ole otsuse vastu. Viimati novembris 2018.
aastal toimunud 26. Peakonverentsil kinnitati resolutsiooniga 4 eraldist Büroole aastateks 2020-
2023 (12 356 526 euro – 2020;12 480 091 euro – 2021; 12 604 892 euro – 2022; 12 730 941
euro – 2023). Komitee koostab Peakonverentsil kinnitatud kogusummade alusel Büroo iga-
aastase eelarve, mis tehakse osalisriikide valitsustele teatavaks finantsaruandes koos iga-aastase
tegevusaruandega. Etalonide ja nende juurde kuuluvate ametlike koopiate valmistamise kulud
kannavad riigid osamaksete suuruse järgi proportsionaalselt. Osamaksed jaotatakse riikide
vahel vastavalt Eeskirja artiklile 20 ja Peakonverentsi 11. (1960), 16. (1979) ja 18. (1987)
koosolekul vastu võetud otsustele. Iga riigi osamaksu suurus põhineb sel perioodil kehtinud
ÜRO standardsel hinnanguskaalal (Scale of assessments for the apportionment of the expenses
of the United Nations). Kui sellist hindamisskaalat ei ole ÜRO-l kõnealuse perioodi kohta veel
saadaval, võetakse aluseks eelmine hinnanguskaala kuni uue avaldamiseni, vajadusel tehakse
ka tasaarveldus. Peakonverents kehtestas oma 11. (1960) koosolekul osamaksetele alam- ja
ülempiiri, vastavalt 0,5 % ja 10 % kogu Büroole eraldatavast rahast. Peakonverentsi 16.
koosoleku (1979) resolutsiooniga 7 otsustati ülem- ja alampiiri iga nelja-aastase perioodi
alguses uuesti hinnata, korrutades need koefitsiendiga 100/(100+x), kus x on eelmisel perioodil
meetrikonventsiooniga ühinenud riikide protsendimäärade summa. Selle otsuse põhjuseks on,
et uued ühinenud riigid suurendavad teataval määral Büroo koormust, mille tõttu ei peaks
suurenema varem ühinenud riikide panus. Ajavahemikul 2019–2021, võttes arvesse ühinemisi
1977. aastast kuni Peakonverentsi 26. koosolekuni 2018. aastal, on alampiir 0,463 % ja ülempiir
9,254 %. Iga aasta lõpus saadab Büroo riikidele teatised järgmise aasta makstava osamakse
suurusega koos selgitusega, kuidas osamakse on arvutatud.
Kui riik ei ole kolm aastat oma osamakset tasunud, jagatakse tema osamakse teiste riikide vahel
proportsionaalselt nende endi osamaksete suurusega. Neid täiendavaid summasid käsitletakse
ettemaksena ja makstakse tagasi, kui kohustusi mittetäitnud riik on oma hilinenud osamaksed
tasunud. Lisaks peatatakse maksed kolm aastat tasumata jätnud riigi meetrikonventsiooniga
ühinemisega antud eelised ja õigused. Kohustusi mittetäitnud riigil on võimalik sõlmida
Komiteega maksete ajatamise leping, mille esimese makse tasumisel taastatakse riigi õigused.
Juhul, kui kohustusi mittetäitnud riik veel kolme aasta möödumisel arveid ei tasu, arvatakse riik
konventsioonist välja. Riigi väljaarvamiseks on vajalik Peakonverentsi otsus ja vastava
protseduuri läbi viimise aluseks on Eeskirja artikkel 6 ja 2007. aastal toimunud 23.
Peakonverentsi resolutsioon 8. Eeltoodust tulenevalt saadab Komitee üheksa kuud enne
järgmist Peakonverentsi riigile, kes ei ole makseid kuus aastat tasunud, ametliku teatise, millega
kutsutakse riiki üles täitma oma rahalisi kohustusi ja tuletades meelde võlgade sissenõudmise
ja konventsioonist väljaarvamise tingimusi. Kui lisaks nimetatud teatisele jätkab riik oma
rahaliste kohustuste täitmata jätmist või ei täida oma kohustusi Komiteega maksete ajatamise
lepingust tulenevalt, soovitab Komitee järgneval Peakonverentsil vastu võtta otsus selle riigi
väljaarvamise kohta. Eelnimetatud riigi väljaarvamisest teavitatakse kõiki osalisriike Prantsuse
Euroopa asjade ja Välisministeeriumi kaudu. Näiteks 24. Peakonverentsil 2011. aastal otsustati
anda neljale liikmesriigile, kes ei olnud tasunud osamakseid enam kui kuus aastat, 12-kuuline
tähtaeg Komiteega maksete ajatamise lepingu sõlmimiseks tingimusel, et kui selle aja
möödumisel ei ole vastavat lepingut sõlmitud, siis arvatakse need riigid automaatselt välja.
Eeskirja artikkel 7 täpsustab Peakonverentsi ülesandeid ja töökorraldust. Peakonverents
koguneb Komitee kutsel Pariisis vähemalt kord kuue aasta jooksul. Praktikas on Peakonverents
kogunenud iga nelja aasta järel alates 14. koosolekust (1971), erandkorras toimus 25. koosolek
(2014) kolm aastat pärast 24. koosolekut (2011), mille Peakonverents otsustas 2011. aastal.
Peakonverentsil osalevad riikide esindajad esitavad enne esimest osalemist riigi esindusõigust
tõendava volituse, milleks on tavaliselt riigi- või valitsusjuhi või välisministri ametlikud
kirjalikud volitused, milles määratakse kindlaks riigi delegatsiooni koosseis. Delegatsiooni
koosseisu ega delegaatide nõutavate oskustega seotud nõudeid ei ole kehtestatud.
Peakonverentsi koosolekul võib osaleda mitu riigi esindajat, aga hääletamisel on igal riigil
õigus ühele häälele. Osalisriik võib mitteosalemisel delegeerida oma hääle teise osalisriigi
esindajale. Komitee president hääletamisest osa ei võta. Üldine reegel on, et Peakonverentsi
koosolekul on hääletuse tulemuseks esindatud riikide absoluutne häälteenamus, välja arvatud
osamaksete arvutamise meetodi ja osamaksete kogusumma kinnitamise korral, kus otsuse
vastuvõtmiseks peavad kõik riigid poolt olema. Komitee liikmed osalevad Peakonverentsi
koosolekutel ja nad võivad samaaegselt olla oma valitsuse esindajad. Kui Komitee liige esindab
Peakonverentsil oma riiki, siis ta peab väljendama oma riigi ametlikke seisukohti, mitte
Komitee arvamust. Peakonverentsil osaleb alati Büroo direktor ja võivad osaleda ka külalised,
näiteks Prantsuse valitsuse ministrid. Peakonverents kuulutab välja Komitee ja Büroo poolt
koosolekute vahepealsel ajal ettevalmistatud metroloogiaalased rahvusvahelised soovitused.
Tema peamiseks ülesandeks on arutada ja algatada meetrisüsteemi levitamiseks ja
täiustamiseks vajalikke meetmeid ning kiita heaks uued metroloogilised põhimääratlused, mis
on tehtud koosolekute vahelisel ajal. Peakonverents määratleb juhised ja üldised suunised, mille
alusel Komitee ja Büroo oma tööd teevad. Samuti võtab Peakonverents vastu otsuseid kõikides
tähtsamates Büroo struktuuri ja arengut puudutavates küsimustes, kaasa arvatud Büroo eelarve.
Praktikas võib Peakonverents määratleda ka Komiteele ja Büroole konkreetsed ülesanded
töökorralduse osas. Peakonverents võtab vastu Komitee presidendi esitatud aruande
vahepealsel perioodil tehtud tööde kohta ja uuendab salajase hääletuse teel poole Komitee
koosseisust.
Eeskirja artiklites 8-19 täpsustatakse Komitee ja Büroo töökorraldust käsitlevaid asjaolusid.
Komitee koosneb 18 eri riigist pärit liikmest, kes valivad enda hulgast presidendi ja sekretäri
ning teavitavad neist osalisriike. Komitee president ja sekretär ning Büroo direktor ei tohi olla
samast riigist. Komitees eri riikide esindatuse eesmärk on teadusringkondade laialdase
esindatuse edendamise tagamine. Büroo direktor ei saa olla Komitee liige, kuna Komitee juhib
ja kontrollib Büroo tööd. Komitee koosseisu uuendatakse igal Peakonverentsil pooles mahus.
Uuendamise korral lahkuvad kõigepealt need liikmed, kes on Peakonverentsi kahe koosoleku
vahelisel ajal valitud ajutiselt liikmeks vaba ametikoha täitmiseks ja ülejäänud määratakse
loosiga. Lahkuvaid liikmeid võib tagasi valida. Kui komitee uus koosseis on kinnitatud, võib
uusi valimisi või ametisse nimetamisi teha alles kolm kuud pärast seda, kui vabast ametikohast,
mille täitmiseks toimub hääletamine, on kõiki liikmeid teavitatud. Komitees vahepealsel
perioodil vabanevad ametikohad täidetakse ajutiselt kirjavahetuse teel toimuval valimisel.
Komitees toimub hääletamine häälteenamusega ja häälte võrdselt jagunemise korral on
presidendi hääl määrav. Otsuse vastuvõtmiseks peavad kohal viibima vähemalt pooled komitee
liikmetest. Puuduv liige võib oma hääle delegeerida kohal viibivale liikmele, kes peab seda
delegeerimist tõendama. Büroo juhatajal on komitees samuti hääleõigus. Komitee suhtleb
osalisriikide valitsustega nende Pariisis asuvate diplomaatiliste esindajate vahendusel. Kõikides
küsimustes, mille lahendamine on Prantsuse ametiasutuste pädevuses, pöördub Komitee
Prantsusmaa Välisministeeriumi poole.
6
Komitee juhib kõiki metroloogiaalaseid töid, mida Peakonverentsil on otsustatud teha. Lisaks
on Komitee ülesandeks prototüüpide ja rahvusvaheliste etalonide säilitamise järelevalve.
Komitee algatab ka spetsialistide koostöö metroloogias ja koordineerib nende töö tulemusi.
Komitee peab kohtuma vähemalt iga kahe aasta tagant. Tegelikult toimuvad Komitee
kohtumised iga aasta. Kohtumiste vahel võib Komitee arutada ja otsustada kirja teel. Sel juhul
peavad olema kõik Komitee liikmed kutsutud oma arvamust avaldama. Komitee ülesanne on
kehtestada Büroo korralduse ja tööde üksikasjalikud eeskirjad ning määrata tasud, mida
makstakse Büroole erakorraliste tööde eest teadusaparatuuri täiustamiseks. Samuti teeb
Komitee otsuse eraldada Büroole laekunud tasudest osa töötajate pensionifondi.
Büroo direktori ja vajadusel tema asetäitja nimetab Komitee ametisse salajase hääletuse teel ja
teatab kandidaatidest liikmesriikidele. Büroo direktor nimetab ametisse Büroo töötajad
Komitee kehtestatud piirides. Büroo direktoril on juurdepääs rahvusvaheliste prototüüpide
hoiule ainult Komitee otsuse alusel ja vähemalt ühe Komitee liikme juuresolekul. Prototüüpide
hoidla saab avada ainult kolme võtme abil, millest üks on Prantsusmaa Arhiivi direktori, teine
Komitee presidendi ja kolmas Büroo direktori käes. Büroo tavapärastel võrdlemistöödel
kasutatakse ainult riiklike prototüüpide kategooria etalone, mitte hoidlas olevaid prototüüpe.
Tänasel päeval on prototüüpide hoidla kaotanud oma tähenduse, kuna 26. Peakonverentsil
(2018) otsustati kehtestada uued metroloogilised määratlused, mis jõustusid 20. mail 2019. a
ning mis on defineeritud füüsikaseadustega seotud definitsioonide kogumi kaudu, mitte
reaalsetel prototüüpidel. Viimane prototüüp oli 1-kilogrammine massietalon. Muudatus tugines
uute mõõtemeetodite uurimustulemustele, milles on põhialustena kasutatud kvantnähtuseid. SI
mõõtühikute süsteem tugineb nüüdsest füüsikaseadustega seotud definitsioonide kogumil,
mille eeliseks on võime paremini hõlmata edasisi mõõtmistega seotud arenguid nii teaduses kui
tehnoloogias vastamaks kasutajate vajadustele tulevikus.
Büroo direktor täidab teadus- ja haldusülesandeid. Büroo juhtimise eest vastutab Büroo direktor,
tagades Büroo tegevuse vastavuse Komitee poolt kinnitatud rahvusvahelise metroloogiaga
seotud eesmärkidega. Ta osaleb Komitee nõuandekomitee koosolekutel ja on regionaalsete
metroloogia organisatsioonide ja Büroo ühiskomitee (the Joint Committee of the Regional
Metrology Organizations and the BIPM) esimees. Direktor korraldab infovahetust osalisriikide
ja assotsieerunud riikide metroloogia instituutidega ning teeb koostööd rahvusvaheliste
organisatsioonidega. Direktor vastutab ka Büroo finants- ja halduskorralduse eest, nagu on
sätestatud Komitee vastuvõetud erinevates Büroo tööd reguleerivates eeskirjades, näiteks
Büroo töötajatele kohaldatavates määrustes, eeskirjades ja juhendites, Büroo finantsmääruses
või Büroo pensioni- ja ajutise fondi finantseeskirjas. Ta tagab finantsmääruste ja -eeskirjade
tõhusa rakendamise. Ta teeb ettepaneku Komiteele aastaeelarve osas. Eelarve kinnitamine
Komitee poolt annab direktorile õiguse võtta Büroo nimel kohustusi kõnealusel
eelarveperioodil. Igal Komitee kohtumisel esitab Büroo direktor finantsaruande eelmise
majandusaasta raamatupidamise kohta, mis pärast kontrollimist kinnitatakse, aruande
teadusaparatuuri seisukorra kohta ning tegevusaruande eelnevast istungist alates tehtud tööde
kohta.
Eeskirja artikkel 22 sätestab, et eeskirjal on sama õiguslik jõud ja väärtus nagu konventsioonil.
21. Peakonverentsil aastal 1999 otsustati resolutsiooniga 3, et riikidel kes ei ole ühinenud
meetrikonventsiooniga, võimaldatakse osaleda Peakonverentsil assotsieerunud liikmena, kes
on hääleõiguseta vaatleja. Assotsieerunud liikmel peab olema regionaalsesse
metroloogiaorganisatsiooni kuuluv rahvuslik metroloogiainstituut/metroloogia keskasutus ning
ta saab ühineda vastastikuse tunnustamise lepinguga, et saada oma mõõtmistulemustele
rahvusvaheline tunnustatus. Eelnimetatud otsusega sooviti suurendada riikide seas ühtsete
metroloogiliste määratluste kasutamist ning võimalda riikidel lihtsustatud viisil ja väiksema
osamakse eest osaleda meetrikonventsiooni tegevustes, sealhulgas ühineda vastastikuse
tunnustamise lepinguga. Eesti on olnud Peakonverentsi assotsieerunud liige ja ühinenud
vastastikuse tunnustamise lepinguga aastast 2005. Sel hetkel oli assotsieerunud liikme esimese
aasta osamakse 4 547 eurot ja sisseastumistasu ei olnud. Kui Eesti oleks 2004. aastal ühinenud
meetrikonventsiooniga, siis oleks olnud esimese aasta osamakse 45 470 eurot, millele oleks
lisandunud sama suur ühinemistasu. Seetõttu oli otstarbekas esialgu liituda assotsieerunud
liikmena, määrates esindajaks Eesti metroloogia keskasutuse AS-i Metrosert, kes on ka
riigietaloni labor. Mõõteseaduse §-de 18 ja 19 alusel on majandus- ja taristuminister sõlminud
metroloogia keskasutuse ja riigietaloni ülesannete täitmiseks AS-ga Metrosert halduslepingu,
millega on määratud AS Metrosert esindama Eestit rahvusvahelistes
metroloogiaorganisatsioonides, milleks on ka meetrikonventsioon. Eelnimetatud
halduslepinguga määratakse ülesannete täitmiseks riigieraldis eelnevat kokku lepitud mahus.
Meetrikonventsiooniga ühinemisel ei ole plaanis riigieraldist suurendada, vaid tekkivad kulud
kaetakse olemasoleva eraldisega. Tartu Ülikooli Katsekoda tugietalonilaborina saab
metroloogia nimetatud asutusena samuti osaleda oma valdkonna tegemistes.
Meetrikonventsiooni tegemistes saab osaleda riiklik metroloogiakeskus ja riigi poolt nimetatud
asutused. Praegu on nimetatud asutusi üks (Tartu Ülikooli Katsekoda), aga juhul kui mõnes
valdkonnas arendab muu teadusasutus või labor uues valdkonnas riigis kõrgeimal tasemel
mõõteetaloni, siis saab riigi poolt määrata rohkem nimetatud asutusi.
2011. aastal otsustati 24. Peakonverentsil julgustada assotsieerunud liikmeid ühinema
meetrikonventsiooniga, eriti neid, kes on ühinenud vastastikuse tunnustamise lepinguga,
avaldanud võrdlustulemusi võrdlusandmebaasis (Key Comparison Database – edaspidi KCDB)
ja kellel on üks või mitu KCDB-s loetletud kalibreerimis- ja mõõtmisvõimet (Calibration and
Measurement Capabilities – CMC). Eesti vastab eelnimetatud tingimustele, omades
võrdlusandmebaasis 34 kalibreerimis- ja mõõtmisvõimet massi, pikkuse, elektriliste suuruste ja
niiskuse valdkondades. Eelnimetatud otsuse järgi suurenes Eesti assotsieerunud liikme
osamakse alates 2016. aastast järk-järgult viie aasta jooksul, saavutades 90 % osalisriigina
olevast osamaksest. Kui assotsieerumisel oli Eesti osamakse 10 % osalisriigi osakmaksest, siis
tänaseks oleme jõudnud assotsieerunud liikme kõrgeimale võimalikule tasemele ja tasume igal
aastal 90 % osalisriigi osamaksest. Vastavalt 23. Peakonverentsi (2007) resolutsioonile 5
arvestatakse assotsieerunud liikme meetrikonventsiooniga ühinemisel ühinemistasust maha
kuni viie aasta tasutud osamaksed. Kuna Eesti on olnud assotsieerunud liige alates 2005. aastast,
siis ei rakendata Eestile meetrikonventsiooniga ühinemisel ühinemistasu. 2020. aasta Eesti
osamakse assotsieerunud liikmena on 51 490 eurot, osalisriigina oleks Eesti osamakse määr
2020. aastal 57 210 eurot. Samas rakenduvad Eestile endiselt vaid assotsieerunud liikme
õigused.
Meetrikonventsiooniga osalisriigina avanevad Eestile, metroloogia keskasutusele (National
Metrology Institute – NMI) AS-le Metrosert kui ka metroloogia nimetatud asutustele
(Designated Institute – DI) Tartu Ülikooli Katsekojale võrreldes assotsieerunud liikmelisusega
oluliselt laiemad võimalused ja õigused:
- hääletusõigus Peakonverentsil;
- õigus esitada Komitee liikme kandidaate;
- kasutada tasuta Büroo pakutavaid võrdlusmõõtmiste ja kalibreerimisteenuseid;
- õiguse osta massietalon;
- osaleda Komitee alamkomiteede (Consultative Commitee) ja töögruppide koosolekutel;
- osaleda Büroo poolt korraldatavates teadus- ja arendusprojektides;
8
- saata töötajaid väljaõppele ja kogemust omandama Büroosse.
Eeltoodust tulenevalt on Eestil otstarbekas ühineda meetrikonventsiooniga, saades ligipääsu
mitmetele osalisriigitele pakutavatele hüvedele vaid vähese osamaksu tõusu (10 %, ca 6000
eurot) eest.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõju
Seadus ei oma sotsiaalset, sh demograafilist mõju, samuti puudub sel oluline mõju riigi
julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste korraldusele ja regionaalarengule. Mõju
majandusele ning suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on positiivne.
Meetrikonventsiooni osalisriigina saab Eesti lisaks osalemisele ka hääletada Peakonverentsil,
millega on meil võimalik mõjutada metroloogia arengut selle kõige üldisemal tasemel. Saame
esitada kanditaate Komiteesse, mis korraldab konventsiooni igapäevatööd ning koordineerib
ülemaailmselt metroloogiat ning arendab meetermõõdustikku. Komitee töös osalemine annab
osalisriigile võimaluse suunata metroloogia arengu fookust, teadus- ja arendusprojektide
iseloomu. Eestile oleks oluline Komitees osaleda, sest nii saame metroloogia digitaliseerumist
meile sobivalt suunata ning mõjutada teisi riike metroloogia vallas kasutusele võtma Eestis
loodud ja toimivad e-riigi lahendusi.
Osalisriigina on võimalik kasutada lisatasudeta Büroo kalibreerimise teenuseid, millele ligipääs
praegu Eestil assotsieerunud liikmena puudub, sest kalibreerimise ja võrdlusmõõtmise teenused
on avatud vaid konventsiooni liikmetele ja teistele neid ei pakuta. Võrdlusmõõtmiste ja
kalibreerimiste teostamine Büroo poolt on kaetud osalisriigi osamaksega. Transpordi kulud
jäävad siiski võrdlusmõõtmise või kalibreerimise tellija tasuda. Riigietalonidest massi ja
elektriliste suuruste jälgitavuse osas oleks võimalik kasutada Büroo teenuseid ja sellega saaks
lühendada riigi- ja tugietalonide jälgitavuse ahelat ja muuta Eesti riigi- ja tugietalonid
kvaliteetsemaks. Büroo teenuseid saab kasutada lisaks metroloogia keskasutusele ka tugietaloni
labor. Osalisriigina on Komitee valdkondlike ja tehniliste komiteede töös osalemisega võimalik
seista Eesti huvide eest ning mõjutada metroloogia valdkonna arengut. Büroo poolt
korraldatavates teadus- ja arendusprojektides osalemisega avanevad teadus- ja
arendusprojektide rahastusvõimalused, millele Eesti metroloogia keskasutusel, teadusasutustel,
ülikoolidel ja ettevõtetel ei ole hetkel ligipääsu. AS Metrosert, kes täidab metroloogia
keskasutuse ja riigietalonilabori ülesandeid, osalemine Büroo teadus-ja arendusprojektides
võimaldab paremini arendada Eesti riigietalone ja riigietalonilaborit. Büroos töötajate
väljaõppe ja kogemuse omandamine panustab otseselt riigietalonide ja riigietalonilabori
arengusse, kuna sellega tõuseb Eesti riigietaloni hoidjate kvalifikatsioon. Büroos toimuvad
erinevad koolitused ja teavituskampaaniad, millest on samuti võimalik osa võtta. Metroloogia
keskasutus saab enda kasutusse selge ja usaldusväärse kanali, mille kaudu jagada oma
kogemust teistele riikidele. Meetrikonventsiooni tegevustega seotud kulud katab AS Metrosert
metroloogia keskasutuse ülesannete täitmiseks sõlmitud halduslepingu alusel antava
riigieraldisega. Assotsieerunud liikmena on enamus tegevusi seotud MRA andmebaasi
etalonide kandmisega, mille kulud (peamiselt personalikulud) on aastas ca 4000 eurot.
Täisliikmeks astumisel võib AS-il Metroserdil lisanduda paar lähetust aastas (täiendav kulu
keskmiselt 1500 eurot) ja suureneda mõningal määral tegevustega seotud personali palgakulu.
Samal ajal saab AS Metrosert kasutada osade etalonide kalibreerimis- ja võrdluskatsete
teenuseid liikmetasu eest, millega kokkuhoiutud kulu arvelt on võimalik katta lisanduvate
tegevustega seotud kulud. Seega meetrikonventsiooniga ühinemisel ei suurene riigi kulud
metroloogia keskasutuse ja riigietaloni labori teenuse ostmisel. Nimetatud asutused (Tartu
Ülikooli Katsekoda) katavad oma kulutused (nt personali- ja lähetuskulu) oma eelarvest.
Meetrikonventsiooniga ühinemisel suureneb Eesti aastane osamakse 10 % (ca 6000 eurot). Iga
aasta kasvab Büroo eelarve umbes 1 %. Viimati novembris 2018. aastal kinnitati eraldis
Büroole aastateks 2020-2023, mis jaotub vastavalt 2020 – 12 356 526 eurot, 2021 – 12 480 091
eurot, 2022 – 12 604 892 eurot, 2023 – 12 730 941 eurot. Konventsiooniga ühinemisest saadav
kasu metroloogia valdkonnale ületab vähesel määral suureneva aastase osamakse. Liitumistasu
Eestile ei rakendata, kuna Eesti on olnud alates 2005. aastast assotsieerunud liige ja panustanud
konventsiooni tegemistesse iga-aastaste osamaksetega. Siiani on assotsieerunud liikme
osamakseid rahastatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest ja samamoodi
jätkub rahastamine meetrikonventsiooniga ühinemisel. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi katab konventsiooniga ühinemisest tuleneva osamakse tõusu
olemasolevatest eelarvevahenditest. Eeltoodust tulenevalt ei ole mõju riigieelarvele
märkimisväärne.
7. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Seaduse rakendamisel tõuseb meetrikonventsiooniga seotud iga-aastane liikmemaks ca 6 000
eurot, mille Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on plaanis katta olemasolevatest
eelarvevahenditest. AS-iga Metrosert metroloogia keskasutuse ja riigietalonilabori ülesannete
täimiseks sõlmitud halduslepinguga makstav tasu ei muutu, kuna meetrikonventsiooni
täisliikmena lisanduvate tegevuste kulud kaetakse täisliikmena liikmemaksu sees olevate
teenuste (etalonide kalibreerimine ja võrdlusmõõtmine) kasutamisega, mida praegu ostetakse
mujalt. Nimetatud asutused katavad meetrikonventsiooniga seotud tegevuste kulud ise.
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmisel ei tule kehtestada, muuta ega kehtetuks tunnistada riigisiseseid
rakendusakte.
9. Jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Meetrikonventsiooniga ühinemine jõustub Eesti suhtes
Prantsusmaa Euroopa asjade ja Välisministeeriumi ning Büroo direktori teavitamise ning
osalisriigi osamakse tasumise järel.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu
Haridusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile,
Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Välisministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.
10
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus ………………….2020
Lisa 1. Meetrikonventsiooniga liitumise näidiskiri Büroole
LETTERHEAD OF EMBASSY
No. [number of this Note Verbale]
The Embassy of [full name of State] in France [or location of the Embassy] presents its
compliments to the International Bureau of Weights and Measures (BIPM), and has the honour
to refer to the Note Verbale dated [date of Note Verbale sent to the French Ministry of Foreign
Affairs] addressed to the French Ministry for Europe and Foreign Affairs (Direction du
Protocole) notifying, pursuant to Article III of the Metre Convention, the accession of [full
name of State] to the said Convention, including deposition of the instrument of accession
adopted in accordance with national constitutional requirements.
[Date] became [full name of State] an Associate State of the International Conference
on Weights and Measures (CGPM). [Date] [full name of organization/authority] signed
“Mutual Recognition Arrangement of the International Committee for Weights and Measures
(CIPM) of national measurement standards and of calibration and measurement certificates
issued by national metrology institutes (CIPM MRA)” dated 14 October 1999. The Embassy
confirms that [acronym] will continue to represent the [full name of State] in all related matters
and the [full name of State] will avail itself of the various advantages and prerogatives offered
by the BIPM to a Member State.
Please choose one of these sentences depending on the case if payment was made or it
will be made:
The Embassy would be grateful to the BIPM to send an invoice to [details of where the
invoice should be sent] to organize payment of the first annual contribution [amount] euros and
entrance fee of [amount] euros totalling [amount] euros by bank transfer or by cheque.
Or
The first annual contribution [amount] euros and entrance fee of [amount] euros
totalling [amount] euros was transferred to the BIPM bank account in Paris or settled by cheque
on [date].
The Embassy of [full name of State] avails itself of this opportunity to renew to the
BIPM the assurances of its highest consideration.
Place and date
Seal
Dr Martin Milton
Director
International Bureau of Weights and Measures (BIPM)
Pavillon de Breteuil
F-92312 Sèvres Cedex
France
12
Attached:
- Copy of the Note Verbale, including deposition of the instrument of accession sent to the
French Ministry for Europe and Foreign Affairs (Direction du Protocole) on [date]
- Copy of bank transfer/cheque of the first annual contribution and entrance fee ([total amount]
euros)
Lisa 2. Meetrikonventsiooniga liitumise näidiskiri Prantsuse Välisministeeriumile
LETTERHEAD OF EMBASSY
No. [number of this Note Verbale]
The Embassy of [full name of State] in France [or location of the Embassy] presents its
compliments to the French Ministry for Europe and Foreign Affairs, and has the honour to
hereby notify the accession of [full name of State] to the Metre Convention, and hereby deposits
the instrument of accession adopted in accordance with its national constitutional requirements.
Pursuant to Article III of the Metre Convention, [full name of State] thus becomes a
State Party (Member State) to the Metre Convention. The Embassy of [full name of State] has
therefore the honour to request the Ministry to kindly acknowledge receipt of the present Note
Verbale, and to notify all Member States, the President of the International Committee for
Weights and Measures (CIPM) and the Director of the International Bureau of Weights and
Measures (BIPM) of the said accession.
The Embassy of [full name of State] avails itself of this opportunity to renew to the
French Ministry for Europe and Foreign Affairs the assurances of its highest consideration.
Place and date
Seal
French Ministry for Europe and Foreign Affairs
Attached: [Instrument of accession]
CC:
Dr Martin Milton
Director
International Bureau of Weights and Measures (BIPM)
Pavillon de Breteuil
F-92312 Sèvres Cedex
France
14
EELNÕU
07.08.2020
Meetri konventsiooniga ühinemise seadus
Ühineda meetrikonventsiooniga, mis on koostatud 1875. aasta 20. mail Pariisis.
Enn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn ………………2020. a
Algatab Vabariigi Valitsus………………….2020. a
Tõlge prantsuse keelest
Meetrikonventsioon
ja
lisatud eeskiri
————————————————————————————
Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo
MEETRIKONVENTSIOON
ARTIKKEL 1 (1875)
Kõrged konventsiooniosalised asutavad teadusliku ja alalise Rahvusvahelise Kaalude ja
Mõõtude Büroo, mille asukoht on Pariisis(1), ja kohustuvad seda ühisel kulul ülal pidama.
ARTIKKEL 2 (1875)
Prantsusmaa valitsus võtab vastu vajalikud õigusnormid, et hõlbustada spetsiaalselt selleks
otstarbeks mõeldud hoone ostmist või vajaduse korral ehitamist, käesolevale konventsioonile
lisatud eeskirjas kindlaks määratud tingimustel.
ARTIKKEL 3 (1875)
Rahvusvaheline büroo töötab Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee
ainuõigusliku juhtimise ja järelevalve all, kes ise allub Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsile,
mille moodustavad kõikide konventsiooniosaliste valitsuste esindajad.
ARTIKKEL 4 (1875)
Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi juhatajaks on määratud ametis olev Pariisi Teaduste
Akadeemia president.
ARTIKKEL 5 (1875)
Büroo korraldus, nagu ka Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee ja
Peakonverentsi koosseis ja volitused määratakse kindlaks käesolevale konventsioonile
lisatud eeskirjas.
(1) 9. septembri 1970. aasta dekreet nr 70-820, millega avaldatakse Prantsuse Vabariigi valitsuse ja
Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee vaheline 25. aprilli 1969. aasta leping Rahvusvahelise Kaalude ja
Mõõtude Büroo asukoha ning privileegide ja immuniteetide kohta Prantsusmaa territooriumil (avaldatud 18. septembri
1970. aasta Prantsuse Vabariigi Teatajas), mida on muudetud 7. juuni 2005. aasta lepinguga ning 6. ja 23. juuli
2007. aasta kirjavahetusega, mis ratifitseeriti 28. juulil 2008 seadusega nr 2008-738 (avaldatud 30. juuli 2008. aasta
Prantsuse Vabariigi Teatajas).
ARTIKKEL 6 (1875)
Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo ülesanded on:
1° kõikide uute meetri ja kilogrammi prototüüpide võrdlemine ja kontrollimine;
2° rahvusvaheliste prototüüpide säilitamine;
3° riigietalonide perioodiline võrdlemine rahvusvaheliste prototüüpidega ja nende ametlike
koopiatega, samuti etalontermomeetrite võrdlemine;
4° uute prototüüpide võrdlemine eri riikides ja teadusharudes kasutatavate põhiliste
meetermõõdustikku mittekuuluvate kaalu- ja mõõduetalonidega;
5° maamõõdulintide ja -traatide kalibreerimine ja võrdlemine;
6° nende etalonide ja täppisskaalade võrdlemine, mille kontrollimist taotlevad valitsused või
akadeemilised ühendused või ka meistrid ja teadlased.
ARTIKKEL 7 (1921)
Kui komitee on alustanud elektriliste ühikute mõõtude koordineerimistööd ja kui
peakonverents on nende mõõtude üle hääletamise teel ühehäälselt otsused teinud, tehakse
büroole ülesandeks elektriliste ühikute etalonide ja nende ametlike koopiate loomine ja
säilitamine, nagu ka riigietalonide või muude täpsusetalonide võrdlemine nende etalonidega.
Büroo ülesandeks on ka ühikute kehtestamine seoses füüsikaliste konstantidega, mille
täpsem teadmine võib suurendada täpsust ja paremini tagada ühtsuse valdkondades, kuhu
eespool (artikkel 6 ja artikli 7 esimene lõik) nimetatud ühikud kuuluvad.
Lõpuks on büroo töö koordineerida samalaadset ühikute kehtestamist teistes asutustes.
ARTIKKEL 8 (1921)
Rahvusvahelised prototüübid, nagu ka nende ametlikud koopiad, jäävad hoiule
büroosse; hoidlasse pääsemise õigus on reserveeritud ainult rahvusvahelisele komiteele.
ARTIKKEL 9 (1875)
Kõik Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo asutamise ja sisseseadmise kulud, samuti
iga-aastased ülalpidamiskulud ja komitee kulud kaetakse osalisriikide osamaksetega, mis
määratakse kindlaks nende tegelikul rahvaarvul põhineva skaala järgi.
ARTIKKEL 10 (1875)
Iga osalisriigi osamakse makstakse iga aasta alguses Prantsusmaa Välisministeeriumi
vahendusel Pariisi deposiitide ja eraldiste kassasse, millest tehakse vastavalt vajadusele
väljamakseid büroo juhataja korralduste alusel.
ARTIKKEL 11 (1875)
Valitsustel, kes kasutavad kõikidele riikidele avatud võimalust käesoleva konventsiooniga
ühineda, tuleb tasuda osamaks summas, mille suuruse määrab kindlaks komitee artiklis 9
sätestatud alustel, ja mis määratakse büroo teadusaparatuuri(2) täiustamiseks.
ARTIKKEL III
(1921. aasta konventsiooniga lisatud sätted)(3)
Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks kõikidele riikidele, kes teatavad enda
ühinemisest Prantsusmaa valitsusele, kes teavitab sellest kõiki osalisriike ja Rahvusvahelise
Kaalude ja Mõõtude Komitee presidenti.
Uue ühinemisega 20. mai 1875. aasta konventsiooniga kaasneb kohustus ühineda
käesoleva konventsiooniga.
ARTIKKEL 12 (1875)
Kõrged konventsiooniosalised jätavad endale õiguse teha ühisel kokkuleppel käesolevasse
konventsiooni kõiki muudatusi, mis osutuvad kogemuse põhjal tarvilikuks.
ARTIKKEL 13 (1875)
Pärast 12-aastase tähtaja möödumist võivad kõrged konventsiooniosalised käesoleva
konventsiooni denonsseerida.
Valitsus, kes kasutab õigust lõpetada konventsiooni mõjud enda suhtes, on kohustatud oma
kavatsusest üks aasta ette teatama, ning loobub sellega kõikidest kaasomandiõigustest
rahvusvahelistele prototüüpidele ja büroole.
ARTIKKEL 14 (1875)
Käesolev konventsioon ratifitseeritakse iga riigi põhiseaduse kohaselt; ratifitseerimiskirjad
vahetatakse Pariisis kuue kuu jooksul või võimaluse korral varem. Konventsioon jõustub 1. jaanuaril
1876.
Selle tõenduseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud ja selle oma pitseriga
kinnitanud.
(2) Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee otsustas 49. istungil (1960. aasta oktoobris), et selles
artiklis 11 nimetatud osamaks (ühinemismaks) on alates 1. jaanuarist 1961 võrdne aastamaksu summaga.
(3) Vt Teade, p 3.
LISA
EESKIRI
ARTIKKEL 1 (1875)
Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo asutatakse spetsiaalses hoones, kus
on tagatud kõik vajalikud häirimatuse ja stabiilsuse tingimused.
See hõlmab, lisaks prototüüpide hoidlaks sobivale ruumile, ruume komparaatorite ja
kaalude paigaldamiseks, labori, raamatukogu, arhiiviruumi, ametnike töökabinette ning
valve- ja teeninduspersonali eluruume.
ARTIKKEL 2 (1875)
Rahvusvahelisele komiteele on ülesandeks tehtud selle hoone omandamine ja kasutusele
võtmine ning nende teenuste sisseseadmine, mille jaoks hoone on mõeldud.
Kui komitee ostmiseks sobivat hoonet ei leia, ehitatakse hoone tema juhtimisel ja tema
plaanide järgi.
ARTIKKEL 3 (1875)
Prantsusmaa valitsus võtab rahvusvahelise komitee nõudmisel vastu vajalikud
õigusnormid büroo tunnustamiseks avalikes huvides tegutseva asutusena.
ARTIKKEL 4 (1875)
Rahvusvaheline komitee laseb teha vajalikud instrumendid, nagu joon- ja otsmõõtude
komparaatorid, absoluutsete paisumistegurite määramise seadmed, õhus ja vaakumis kaalumise
kaalud, maamõõdulintide ja -traatide komparaatorid jne.
ARTIKKEL 5 (1875)
Hoone ostmise või ehitamise kulud ning mõõteriistade ja aparaatide ostmise ja
paigaldamise kulud kokku ei või ületada 400 000 franki.
ARTIKKEL 6 (1921)
1. Rahvusvahelisele büroole igal aastal eraldatav summa koosneb kahest osast: üks osa on
kindlasummaline, teine täiendav osa.
2. Kindlasummalise osa suurus on üldjuhul 250 000 franki, kuid seda võidakse komitee
ühehäälse otsusega suurendada 300 000 frangini. Selle kulu kannavad kõik riigid ja
autonoomsed kolooniad, kes on meetrikonventsiooniga ühinenud enne 6. peakonverentsi.
3. Täiendava osa moodustavad nende riikide ja autonoomsete kolooniate osamaksed, kes on
konventsiooniga ühinenud pärast nimetatud peakonverentsi.
4. Komitee ülesanne on koostada juhataja ettepanekul aastaeelarve, mis ei ületaks kahe
eelneva lõike kohaselt välja arvutatud summat. See eelarve tehakse igal aastal kõrgete
konventsiooniosaliste valitsustele teatavaks spetsiaalses finantsaruandes.
5. Kui komitee peab vajalikuks suurendada aastaeraldise kindlasummalist osa üle 300 000
frangi või muuta käesoleva eeskirja artiklis 20 kindlaks määratud osamaksete arvutust,
pöördub ta sellega seoses valitsuste poole, nii et neil oleks võimalik anda järgmiseks
peakonverentsiks oma esindajatele õigeaegselt vajalikud juhised, et peakonverents oleks
otsustusvõimeline. Otsus on kehtiv üksnes juhul, kui ükski osalisriik ei ole avaldanud või
ei avalda konverentsil arvamust selle vastu(4).
6. Kui riik ei ole kolm aastat oma osamakset tasunud, jagatakse tema osamakse teiste riikide
vahel proportsionaalselt nende endi osamaksete suurusega. Täiendavaid summasid, mille
riigid sel viisil maksavad büroole ette nähtud eraldise summa kokku saamiseks, loetakse
maksega hilinenud riigile tehtud ettemakseks ja see makstakse neile tagasi, kui see riik
on oma hilinenud osamaksed tasunud.
7. Riikide suhtes, kes on maksed kolm aastat tasumata jätnud, meetrikonventsiooniga
ühinemisega antud eelised ja eelisõigused peatatakse.
8. Pärast veel kolme aasta möödumist arvatakse maksed tasumata jätnud riik
konventsioonist välja ja osamaksete arvutamine taastatakse käesoleva eeskirja artikli 20
kohaselt.
ARTIKKEL 7 (1875)
Konventsiooni artiklis 3 nimetatud peakonverents koguneb Pariisis rahvusvahelise
komitee kutsel vähemalt kord kuue aasta jooksul.
Tema ülesanne on arutada ja algatada vajalikke meetmeid meetrisüsteemi levitamiseks ja
täiustamiseks ning kinnitada uusi metroloogilisi põhimääratlusi, mis on nende koosolekute
vahelisel ajal välja töötatud. Konverents võtab vastu rahvusvahelise komitee aruande tehtud
tööde kohta ja uuendab salajase hääletuse teel poole rahvusvahelise komitee koosseisust.
Peakonverentsil hääletamine toimub riikide kaupa; igal riigil on õigus ühele häälele.
Rahvusvahelise komitee liikmed osalevad õigusjärgselt konverentsi
koosolekutel; nad võivad samaaegselt olla oma valitsuse esindajad.
(4) Selle menetluse kohaselt kinnitatakse alates 13. Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsist (1968. aasta
oktoobris) aastaeraldiste suurus igal peakonverentsil.
ARTIKKEL 8 (1921)
Konventsiooni artiklis 3 nimetatud rahvusvaheline komitee koosneb 18 liikmest, kes on
kõik eri riikidest.
Rahvusvahelise komitee poole koosseisu uuendamise korral lahkuvad kõigepealt need
liikmed, kes on konverentsi kahe istungi vahelisel ajal valitud vaba ametikoha täitmiseks
liikmeks ajutiselt; teised määratakse loosiga.
Lahkuvaid liikmeid võib tagasi valida.
ARTIKKEL 9 (1921)
Rahvusvaheline komitee asutatakse selliselt, et komitee valib ise salajase hääletamise
teel presidendi ja sekretäri. Need ametisse nimetamised teatatakse kõrgete
konventsiooniosaliste valitsustele.
Komitee president ja sekretär ning büroo juhataja peavad olema eri riikidest.
Kui komitee on asutatud, võib uusi valimisi või ametisse nimetamisi teha alles kolm kuud
pärast seda, kui vabast ametikohast, mille täitmiseks toimub hääletamine, on kõiki liikmeid
teavitatud.
ARTIKKEL 10 (1921)
Rahvusvaheline komitee juhib kõiki metroloogiaalaseid töid, mida kõrged
konventsiooniosalised otsustavad ühiselt lasta teha.
Komitee ülesanne on ühtlasi teostada järelevalvet prototüüpide ja rahvusvaheliste
etalonide säilitamise üle.
Lõpuks võib ta algatada spetsialistide koostöö metroloogiaküsimustes ja koordineerida
nende tööde tulemusi.
ARTIKKEL 11 (1921)
Komitee koguneb vähemalt kord kahe aasta jooksul.
ARTIKKEL 12 (1921)
Hääletamine toimub komitees häälteenamusega; häälte võrdselt jagunemise korral on
presidendi hääl määrav. Otsused on kehtivad vaid siis, kui kohal viibivad vähemalt pooled
komitee koosseisu valitud liikmetest.
Seda nõuet arvestades on puuduvatel liikmetel õigus delegeerida oma hääled kohal
viibivatele liikmetele, kes peavad seda delegeerimist tõendama. Sama kehtib salajase
hääletamise teel ametisse nimetamiste kohta.
Büroo juhatajal on komitees hääleõigus.
ARTIKKEL 13 (1875)
Istungitevahelisel ajal on komiteel õigus teha otsuseid pärast arutelu kirjavahetuse teel.
Sel juhul peavad selleks, et otsus oleks kehtiv, kõik komitee liikmed olema kutsutud
oma arvamust avaldama.
ARTIKKEL 14 (1875)
Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee täidab komitees vabanevad ametikohad
ajutiselt; valimised toimuvad kirjavahetuse teel, milles kutsutakse osalema kõik liikmed.
ARTIKKEL 15 (1921)
Rahvusvaheline komitee koostab büroo korralduse ja tööde üksikasjaliku eeskirja ning
määrab kindlaks tasu, mida makstakse konventsiooni artiklites 6 ja 7 ette nähtud erakorraliste
tööde eest.
Neid tasusid kasutatakse büroo teadusaparatuuri täiustamiseks. Büroole laekunud tasude
kogusumma pealt võidakse tasuda aastamaksu pensionifondi.
ARTIKKEL 16 (1875)
Kogu rahvusvahelise komitee teabevahetus kõrgete konventsiooniosaliste valitsustega
toimub nende Pariisis asuvate diplomaatiliste esindajate vahendusel.
Kõikides küsimustes, mille lahendamine on Prantsuse ametiasutuste pädevuses, pöördub
komitee Prantsusmaa Välisministeeriumi poole.
ARTIKKEL 17 (1921)
Komitee koostatud eeskirjas määratakse kindlaks maksimaalne töötajate arv igas büroo
personalikategoorias.
Juhataja ja tema asetäitjad nimetab rahvusvaheline komitee ametisse salajase hääletuse
teel. Nende ametisse nimetamisest teavitatakse kõrgete konventsiooniosaliste valitsusi.
Juhataja nimetab ametisse teised personali liikmed eespool esimeses lõigus nimetatud
eeskirjas kindlaks määratud piirides.
ARTIKKEL 18 (1921)
Büroo juhatajal on pääs rahvusvaheliste prototüüpide hoidlasse ainult komitee otsuse
alusel ja vähemalt ühe komiteeliikme juuresolekul.
Prototüüpide hoidlat saab avada ainult kolme võtmega, millest üks on Prantsusmaa
Arhiivi direktori valduses, teine komitee presidendi ja kolmas büroo juhataja valduses.
Büroo tavapärastel võrdlemistöödel kasutatakse ainult riiklike prototüüpide kategooria
etalone.
ARTIKKEL 19 (1907)
Büroo juhataja esitab igal istungil komiteele:
1° finantsaruande eelnevate majandusaastate raamatupidamise kohta, mis pärast
kontrollimist kinnitatakse;
2° aruande aparatuuri seisukorra kohta;
3° üldaruande eelnevast istungist alates tehtud tööde kohta.
Rahvusvahelise komitee büroo esitab omakorda kõikidele kõrgetelekonventsiooniosaliste
valitsustele talituse haldus- ja finantsolukorra aastaaruande, mis sisaldab järgneva
majandusaasta kuluprognoosi ning osalisriikide osamaksete tabelit.
Komitee president annab peakonverentsil aru peakonverentsidevahelisel ajal tehtud
töödest.
Komitee ja büroo aruanded ja väljaanded koostatakse prantsuse keeles ning edastatakse
kõrgete konventsiooniosaliste valitsustele.
ARTIKKEL 20 (1921)
1. Konventsiooni artiklis 9 nimetatud osamaksete skaala on kindlasummalise osamakse osas
koostatud käesoleva eeskirja artiklis 6 märgitud eraldise ja rahvaarvu alusel; iga riigi
tavaline osamakse ei või tema rahvaarvust olenemata olla väiksem kui viis tuhandikku
(5/1000) ega suurem kui viisteist sajandikku (15%) eraldise kogusummast.
2. Selle skaala koostamiseks määratakse kõigepealt kindlaks, millised riigid vastavad selle
miinimum- ja maksimummäära tingimustele; ning ülejäänud osamaksete kogusumma
jagatakse teiste riikide vahel otseselt proportsionaalselt nende rahvaarvuga(5).
3. Selliselt välja arvutatud osamaksed kehtivad kogu järjestikuste peakonverentside
vaheliseks perioodiks ja nende suurust võib vahepeal muuta üksnes järgmistel juhtudel:
a. kui üks osalisriik on jätnud kolm aastat järjest oma osamaksed tasumata;
b. kui seevastu riik, kes oli enne maksetega hilinenud rohkem kui kolm aastat, on oma
hilinenud maksed ära maksnud, tuleb teistele valitsustele nende tehtud ettemaksed tagasi
maksta.
4. Täiendav osamakse arvutatakse välja samal rahvaarvu alusel ja see võrdub
osamaksega, mida maksavad varem konventsiooniga ühinenud riigid samadel
tingimustel.
(5) 11., 16. ja 18. peakonverentsil võeti vastu uued sätted, mis muudavad selle artikli 20 lõiked 1 ja 2 aegunuks.
Need uued sätted juhinduvad sätetest, mida rakendab osamaksete arvutamiseks Ühinenud Rahvaste
Organisatsioon, säilitades seejuures osamakse ülem- ja alammäära.
5. Kui konventsiooniga ühinenud riik teatab, et ta soovib laiendada konventsiooni kasu
ühele või mitmele enda mitteautonoomsele kolooniale, lisandub osamaksete skaala
arvutamisel nende kolooniate rahvaarv selle riigi rahvaarvule.
6. Kui autonoomseks tunnistatud koloonia soovib konventsiooniga ühineda, loetakse teda
käesoleva konventsiooniga ühinemise osas olenevalt emamaa otsusest kas emamaast
sõltuvaks või osalisriigiks.
ARTIKKEL 21 (1875)
Rahvusvaheliste prototüüpide, samuti etalonide ja nende juurde kuuluvate ametlike
koopiate valmistamise kulud kannavad kõrged konventsiooniosalised eelmises artiklis
kehtestatud skaala järgi.
Käesolevas konventsioonis mitteosalevate riikide tellitud etalonide võrdlemise ja
kontrollimise kulud arveldab komitee vastavalt käesoleva eeskirja artikli 15 alusel kindlaks
määratud tasudele.
ARTIKKEL 22 (1875)
Käesoleval eeskirjal on sama õigusjõud ja väärtus nagu konventsioonil, millele on eeskiri
lisatud.
Convention du Mètre
et
Règlement Annexe
The Metre Convention
and
Annexed Regulations
————————————————————————————
Bureau international des poids et mesures
CONVENTION DU MÈTRE
ARTICLE PREMIER (1875)
Les Hautes Parties contractantes s’engagent à fonder et entretenir, à frais communs, un
Bureau international des poids et mesures, scientifique et permanent, dont le siège est à
Paris(1).
ART. 2 (1875)
Le Gouvernement français prendra les dispositions nécessaires pour faciliter l’acquisition
ou, s’il y a lieu, la construction d’un bâtiment spécialement affecté à cette destination, dans
les conditions déterminées par le Règlement annexé à la présente Convention.
ART. 3 (1875)
Le Bureau international fonctionnera sous la direction et la surveillance exclusives d’un
Comité international des poids et mesures, placé lui-même sous l’autorité d’une Conférence
générale des poids et mesures, formée de délégués de tous les Gouvernements contractants.
ART. 4 (1875)
La présidence de la Conférence générale des poids et mesures est attribuée au président
en exercice de l’Académie des Sciences de Paris.
ART. 5 (1875)
L’organisation du Bureau, ainsi que la composition et les attributions du Comité
international et de la Conférence générale des poids et mesures, sont déterminées par le
Règlement annexé à la présente Convention.
(1)
Décret n°70-820 du 9 septembre 1970 portant publication de l’accord entre le Gouvernement de la République
française et le comité international des poids et mesures, relatif au siège du Bureau international des poids et mesures
et à ses privilèges et immunités sur le territoire français du 25 avril 1969 (publié au journal officiel de la République
française du 18 septembre 1970), amendé par l’accord du 7 juin 2005 et par échange de lettres des 6 et 23 juillet
2007 ratifiés par la loi n°2008-738 en date du 28 juillet 2008 (publiée au journal officiel de la République française du
30 juillet 2008).
ART. 6 (1.875)
Le Bureau international des poids et mesures est chargé :
1° De toutes les comparaisons et vérifications des nouveaux prototypes du mètre et du
kilogramme ;
2° De la conservation des prototypes internationaux ;
3° Des comparaisons périodiques des étalons nationaux avec les prototypes internationaux
et avec leurs témoins, ainsi que de celles des thermomètres étalons ;
4° De la comparaison des nouveaux prototypes avec les étalons fondamentaux des poids et
mesures non métriques employés dans les différents pays et dans les sciences ;
5° De l’étalonnage et de la comparaison des règles géodésiques ;
6° De la comparaison des étalons et échelles de précision dont la vérification serait
demandée, soit par des Gouvernements, soit pàr des sociétés savantes, soit même par des
artistes et des savants.
ART. 7 (1921)
Après que le Comité aura procédé au travail de coordination des mesures relatives aux
unités électriques, et lorsque la Conférence générale en aura décidé par un vote unanime, le
Bureau sera chargé de l’établissement et de la conservation des étalons des unités électriques
et de leurs témoins, ainsi que de la comparaison, avec ces étalons, des étalons nationaux ou
d’autres étalons de précision.
Le Bureau est chargé, en outre, des déterminations relatives aux constantes physiques
dont une connaissance plus exacte peut servir à accroître la précision et à assurer mieux
l’uniformité dans les domaines auxquels appartiennent les unités ci-dessus mentionnées
(article 6 et 1er alinéa de l’article 7).
Il est chargé, enfin, du travail de coordination des déterminations analogues effectuées
dans d’autres instituts.
ART. 8 (1921)
Les prototypes internationaux, ainsi que leurs témoins, demeureront déposés dans le
Bureau ; l’accès du dépôt sera uniquement réservé au Comité international.
ART. 9 (1875)
Tous les frais d’établissement et d’installation du Bureau international des poids et
mesures, ainsi que les dépenses annuelles d’entretien et celles du Comité, seront couverts par
des contributions des États contractants, établies d’après une échelle basée sur leur population
actuelle.
ART. 10 (1875)
Les sommes représentant la part contributive de chacun des États contractants seront
versées, au commencement de chaque année, par l’intermédiaire du Ministère des Affaires
étrangères de France, à la Caisse des dépôts et consignations à Paris, d’où elles seront retirées,
au fur et à mesure des besoins, sur mandats du directeur du Bureau.
ART. 11 (1875)
Les Gouvernements qui useraient de la faculté, réservée à tout État, d’accéder à la
présente Convention, seront tenus d’acquitter une contribution dont le montant sera déterminé
par le Comité sur les bases établies à l’article 9, et qui sera affectée à l’amélioration du
matériel scientifique du Bureau(2).
ARTICLE III
(dispositions ajoutées
par la Convention de 1921)(3)
Tout État pourra adhérer à la présente Convention en notifiant son adhésion au
Gouvernement français, qui en donnera avis à tous les États participants et au président du
Comité international des poids et mesures.
Toute accession nouvelle à la Convention du 20 mai 1875 entraînera obligatoirement
adhésion à la présente Convention.
ART. 12 (1875)
Les Hautes Parties contractantes se réservent la faculté d’apporter d’un commun accord à
la présente Convention toutes les modifications dont l’expérience démontrerait l’utilité.
ART. 13 (1875)
À l’expiration d’un terme de douze années, la présente Convention pourra être dénoncée
par l’une ou l’autre des Hautes Parties contractantes.
Le Gouvernement qui userait de la faculté d’en faire cesser les effets en ce qui le
concerne sera tenu de notifier son intention une année d’avance, et renoncera, par ce fait, à
tous droits de copropriété sur les prototypes internationaux et sur le Bureau.
(2)
Le Comité international des poids et mesures, au cours de sa 49 e session (octobre 1960), a décidé que la
contribution (contribution d’entrée) mentionnée dans cet article 11 serait égale, à partir du 1er janvier 1961, au
montant d’une contribution annuelle.
(3)
Voir l’Avertissement, p. 3.
ART. 14 (1875)
La présente Convention sera ratifiée suivant les lois constitutionnelles particulières à
chaque État ; les ratifications en seront échangées à Paris dans le délai de six mois, ou plus tôt
si faire se peut. Elle sera mise à exécution à partir du 1er janvier 1876.
En foi de quoi, les plénipotentiaires respectifs l’ont signée et y ont apposé le cachet de
leurs armes.
ANNEXE
RÈGLEMENT
ARTICLE PREMIER (1875)
Le Bureau international des poids et mesures sera établi dans un bâtiment spécial
présentant toutes les garanties nécessaires de tranquillité et de stabilité.
Il comprendra, outre le local approprié au dépôt des prototypes, des salles pour
l’installation des comparateurs et des balances, un laboratoire, une bibliothèque, une salle
d’archives, des cabinets de travail pour les fonctionnaires et des logements pour le personnel
de garde et de service.
ART. 2 (1875)
Le Comité international est chargé de l’acquisition et de l’appropriation de ce bâtiment,
ainsi que de l’installation des services auxquels il est destiné.
Dans le cas où le Comité ne trouverait pas à acquérir un bâtiment convenable, il en sera
construit un sous sa direction et sur ses plans.
ART. 3 (1875)
Le Gouvernement français prendra, sur la demande du Comité international, les
dispositions nécessaires pour faire reconnaître le Bureau comme établissement d’utilité
publique.
ART. 4 (1875)
Le Comité international fera exécuter les instruments nécessaires, tels que : comparateurs
pour les étalons à traits et à bouts, appareil pour les déterminations des dilatations absolues,
balances pour les pesées dans l’air et dans le vide, comparateurs pour les règles géodésiques,
etc.
ART. 5 (1875)
Les frais d’acquisition ou de construction du bâtiment et les dépenses d’installation et
d’achat des instruments et appareils ne pourront dépasser ensemble la somme de
400 000 francs.
ART. 6 (1921)
1. La dotation annuelle du Bureau international est composée de deux parties : l’une fixe,
l’autre complémentaire.
2. La partie fixe est, en principe, de 250 000 francs, mais peut être portée à 300 000 francs
par décision unanime du Comité. Elle est à la charge de tous les États et des Colonies
autonomes qui ont adhéré à la Convention du Mètre avant la Sixième Conférence
générale.
3. La partie complémentaire est formée des contributions des États et des Colonies
autonomes qui sont entrés dans la Convention après ladite Conférence générale.
4. Le Comité est chargé d’établir, sur la proposition du directeur, le budget annuel, mais
sans dépasser la somme calculée conformément aux stipulations des deux alinéas ci-
dessus. Ce budget est porté, chaque année, dans un Rapport spécial financier, à la
connaissance des Gouvernements des Hautes Parties contractantes.
5. Dans le cas où le Comité jugerait nécessaire, soit d’accroître au-delà de 300 000 francs la
partie fixe de la dotation annuelle, soit de modifier le calcul des contributions déterminé
par l’article 20 du présent Règlement, il devrait en saisir les Gouvernements de façon à
leur permettre de donner, en temps utile, les instructions nécessaires à leurs délégués à la
Conférence générale suivante, afin que celle-ci puisse délibérer valablement. La décision
sera valable seulement dans le cas où aucun des États contractants n’aura exprimé, ou
n’exprimera, dans la Conférence, un avis contraire(4).
6. Si un État est demeuré trois années sans effectuer le versement de sa contribution,
celle-ci est répartie entre les autres États, au prorata de leurs propres contributions. Les
sommes supplémentaires, versées ainsi par les États pour parfaire le montant de la
dotation du Bureau, sont considérées comme une avance faite à l’État retardataire, et leur
sont remboursées si celui-ci vient à acquitter ses contributions arriérées.
7. Les avantages et prérogatives conférés par l’adhésion à la Convention du Mètre sont
suspendus à l’égard des États déficitaires de trois années.
8. Après trois nouvelles années, l’État déficitaire est exclu de la Convention, et le calcul des
contributions est rétabli conformément aux dispositions de l’article 20 du présent
Règlement.
ART. 7 (1875)
La Conférence générale, mentionnée à l’article 3 de la Convention, se réunira à Paris, sur
la convocation du Comité international, au moins une fois tous les six ans.
Elle a pour mission de discuter et de provoquer les mesures nécessaires pour la
propagation et le perfectionnement du Système métrique, ainsi que de sanctionner les
nouvelles déterminations métrologiques fondamentales qui auraient été faites dans l’intervalle
de ses réunions. Elle reçoit le Rapport du Comité international sur les travaux accomplis, et
procède, au scrutin secret, au renouvellement par moitié du Comité international.
Les votes, au sein de la Conférence générale, ont lieu par États ; chaque État a droit à une
voix.
Les membres du Comité international siègent de droit dans les réunions de la
Conférence ; ils peuvent être en même temps délégués de leurs Gouvernements.
(4)
En application de cette procédure, depuis la Treizième Conférence générale des poids et mesures (octobre
1968), les dotations annuelles sont adoptées par chaque Conférence générale.
ART. 8 (1921)
Le Comité international, mentionné à l’article 3 de la Convention, sera composé de dix-
huit membres appartenant tous à des États différents.
Lors du renouvellement, par moitié, du Comité international, les membres sortants seront
d’abord ceux qui, en cas de vacances, auront été élus provisoirement dans l’intervalle entre
deux sessions de la Conférence ; les autres seront désignés par le sort.
Les membres sortants sont rééligibles.
ART. 9 (1921)
Le Comité international se constitue en choisissant lui-même, au scrutin secret, son
président et son secrétaire. Ces nominations sont notifiées aux Gouvernements des Hautes
Parties contractantes.
Le président et le secrétaire du Comité, et le directeur du Bureau, doivent appartenir à des
pays différents.
Une fois constitué, le Comité ne peut procéder à de nouvelles élections ou nominations
que trois mois après que tous les membres auront été informés de la vacance donnant lieu à un
vote.
ART. 10 (1921)
Le Comité international dirige tous les travaux métrologiques que les Hautes Parties
contractantes décideront de faire exécuter en commun.
Il est chargé, en outre, de surveiller la conservation des prototypes et étalons
internationaux.
Il peut, enfin, instituer la coopération de spécialistes dans des questions de métrologie, et
coordonner les résultats de leurs travaux.
ART. 11 (1921)
Le Comité se réunira au moins une fois tous les deux ans.
ART. 12 (1921)
Les votes au sein du Comité ont lieu à la majorité des voix ; en cas de partage, la voix du
président est prépondérante. Les décisions ne sont valables que si le nombre des membres
présents égale au moins la moitié des membres élus qui composent le Comité.
Sous réserve de cette condition, les membres absents ont le droit de déléguer leurs votes
aux membres présents, qui devront justifier de cette délégation. Il en est de même pour les
nominations au scrutin secret.
Le directeur du Bureau a voix délibérative au sein du Comité.
ART. 13 (1875)
Dans l’intervalle d’une session à l’autre, le Comité a le droit de délibérer par
correspondance.
Dans ce cas, pour que la décision soit valable, il faut que tous les membres du Comité
aient été appelés à émettre leur avis.
ART. 14 (1875)
Le Comité international des poids et mesures remplit provisoirement les vacances qui
pourraient se produire dans son sein ; les élections se font par correspondance, chacun des
membres étant appelé à y prendre part.
ART. 15 (1921)
Le Comité international élaborera un règlement détaillé pour l’organisation et les travaux
du Bureau, et il fixera les taxes à payer pour les travaux extraordinaires prévus aux articles 6
et 7 de la Convention.
Ces taxes seront affectées au perfectionnement du matériel scientifique du Bureau. Un
prélèvement annuel pourra être effectué, en faveur de la Caisse des retraites, sur le total des
taxes perçues par le Bureau.
ART. 16 (1875)
Toutes les communications du Comité international avec les Gouvernements des Hautes
Parties contractantes auront lieu par l’intermédiaire de leurs représentants diplomatiques à
Paris.
Pour toutes les affaires dont la solution appartiendra à une administration française, le
Comité aura recours au Ministère des Affaires étrangères de France.
ART. 17 (1921)
Un règlement, établi par le Comité, fixera l’effectif maximum pour chaque catégorie du
personnel du Bureau.
Le directeur et ses adjoints seront nommés au scrutin secret par le Comité international.
Leur nomination sera notifiée aux Gouvernements des Hautes Parties contractantes.
Le directeur nommera les autres membres du personnel, dans les limites établies par le
règlement mentionné au premier alinéa ci-dessus.
ART. 18 (1921)
Le directeur du Bureau n’aura accès au lieu de dépôt des prototypes internationaux qu’en
vertu d’une résolution du Comité et en présence d’au moins un de ses membres.
Le lieu de dépôt des prototypes ne pourra s’ouvrir qu’au moyen de trois clefs, dont une
sera en la possession du directeur des Archives de France, la seconde dans celle du président
du Comité, et la troisième dans celle du directeur du Bureau.
Les étalons de la catégorie des prototypes nationaux serviront seuls aux travaux
ordinaires de comparaisons du Bureau.
ART. 19 (1907)
Le directeur du Bureau adressera, à chaque session, au Comité :
1° Un rapport financier sur les comptes des exercices précédents, dont il lui sera, après
vérification, donné décharge ;
2° Un rapport sur l’état du matériel ;
3° Un rapport général sur les travaux accomplis depuis la session précédente.
Le bureau du Comité international adressera, de son côté, à tous les Gouvernements des
Hautes Parties contractantes, un Rapport annuel sur la situation administrative et financière du
Service, et contenant la prévision des dépenses de l’exercice suivant, ainsi que le Tableau des
parts contributives des États contractants.
Le président du Comité rendra compte, à la Conférence générale, des travaux accomplis
depuis l’époque de sa dernière réunion.
Les rapports et les publications du Comité et du Bureau seront rédigés en langue
française, et communiqués aux Gouvernements des Hautes Parties contractantes.
ART. 20 (1921)
1. L’échelle des contributions, dont il est question à l’article 9 de la Convention, est établie,
pour la partie fixe, sur la base de la dotation indiquée par l’article 6 du présent
Règlement, et sur celle de la population ; la contribution normale de chaque État ne peut
être inférieure à 5 pour 1 000, ni supérieure à 15 pour 100 de la dotation totale, quel que
soit le chiffre de la population.
2. Pour établir cette échelle, on détermine d’abord quels sont les États qui se trouvent dans
les conditions voulues pour ce minimum et ce maximum; et l’on répartit le reste de la
somme contributive entre les autres États, en raison directe du chiffre de leur
population(5).
3. Les parts contributives ainsi calculées sont valables pour toute la période de temps
comprise entre deux Conférences générales consécutives, et ne peuvent être modifiées,
dans l’intervalle, que dans les cas suivants :
a. Si l’un des États adhérents a laissé passer trois années successives sans faire ses
versements;
b. Si, au contraire, un État, antérieurement retardataire de plus de trois ans, ayant versé ses
contributions arriérées, il y [a] lieu de restituer aux autres Gouvernements les avances
faites par eux.
4. La contribution complémentaire est calculée sur la même base de la population, et est
égale à celle que les États anciennement entrés dans la Convention payent dans les
mêmes conditions.
(5)
La Onzième, la Seizième et la Dix-huitième Conférence générale ont adopté de nouvelles dispositions qui
rendent caduques celles des alinéas 1 et 2 de cet article 20. Ces nouvelles dispositions s’inspirent des règles
appliquées par l’Organisation des Nations Unies pour le calcul des contributions, en maintenant un pourcentage
maximal et minimal de contribution.
5. Si un État ayant adhéré à la Convention déclare en vouloir étendre le bénéfice à une ou
plusieurs de ses Colonies non autonomes, le chiffre de la population desdites Colonies
sera ajouté à celui de l’État pour le calcul de l’échelle des contributions.
6. Lorsqu’une Colonie reconnue autonome désirera adhérer à la Convention, elle sera
considérée, en ce qui concerne son entrée dans cette Convention, suivant la décision de la
Métropole, soit comme une dépendance de celle-ci, soit comme un État contractant.
ART. 21 (1875)
Les frais de confection des prototypes internationaux, ainsi que des étalons et témoins
destinés à les accompagner, seront supportés par les Hautes Parties contractantes d’après
l’échelle établie à l’article précédent.
Les frais de comparaison et de vérification des étalons demandés par des États qui ne
participeraient pas à la présente Convention seront réglés par le Comité conformément aux
taxes fixées en vertu de l’article 15 du Règlement.
ART. 22 (1875)
Le présent Règlement aura même force et valeur que la Convention à laquelle il est
annexé.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/20-1001 - Meetri konventsiooniga ühinemise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 16.09.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/206eef5a-740b-45e3-8ba5-4ef5f8482e42
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/206eef5a-740b-45e3-8ba5-4ef5f8482e42?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main