Sotsiaalministeerium
[email protected] 17.08.2020 nr 1-5/380
Vaimse tervise rohelise raamatu kooskõlastamine
Tervise Arengu Instituut kooskõlastab vaimse tervise rohelise raamatu, kuid esitame nimekirja
kaalumist vajavatest parandus- ja kohendusettepanekutest Lisas 1.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annika Veimer
direktor
Tiia Pertel, 659 3974
[email protected]
Lisa 1 Tervise Arengu Instituudi parandus- ja kohendusettepanekud Vaimse tervise
rohelisele raamatule
Lk 3 Lõigus „Vabariigi Valitsus kinnitas 30. mail 2019. a tegevusprogrammi aastateks 2019–2023,
mille kohaselt peetakse oluliseks varajast märkamist, regulaarset terviseseisundi jälgimist, vaimse
tervise alast harimist ja vaimse tervise teenuste arendamist.“ vajaks täpsustamist, millist
tegevusprogrammi mõeldakse (ilmselt Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023?).
Lk 4 Juhime tähelepanu sellele, et Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat, mis
võeti vastu 2014, on kehtivuse kaotanud ning narkootikumide tarvitamisega seotud vaimse tervise
probleeme ning sõltuvusravi ei käsitleta üheski riiklikus strateegilises dokumendis. Samas on nii
narkootikumide tarvitamises, sõltuvus(t)e ja sõltuvusravis ja tarvitajate vaimse tervise toetamises
viimastel aastatel toimunud arenguid, mis vajavad käsitlemist nii käesolevas dokumendis kui tingivad
ka uue riikliku poliitika (rohelise või valge raamatu) väljatöötamise.
Lk 12 viide on Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta väljaandele, kus viimased alkoholitarbimise andmed
on 2019. aasta kohta, kuid tekstis on kasutatud 2018. aasta tarbimise andmeid. Soovitame kasutada
2019. aasta andmeid.
Lk 16 Soovitame selguse huvides lõigus „Lisaks arstide vähesusele on üle lubatud ooteaja järjekorras
olevate inimeste arv suurenemas ka asutuste rahaliste vahendite vähesuse tõttu (joonis 9).“
täpsustada mida on mõeldud „asutuste rahaliste vahendite vähesuse“ all? Kas tegelikult haigekassa
lepingumahu vähesust?
Lk 20 Lõigu „Haigekassa andmetel on viimastel aastatel psühhiaatria eriala rahastamine olnud
jätkuvalt kasvutrendis.“ osas on oluline välja tuua, et haigekassa lepingutes ette nähtud eriala
rahastuse numbrid sõltuvad laias laastus kahest faktorist: tervishoiutöötajate palgakokkuleppe
täitmisest tingitud EHK tervishoiuteenuste loetelu piirhindade tõusust ja kättesaadavuse
parandamiseks rahastatavate ravijuhtude arvu suurendamisest erialal. Eriala rahastamise tõusuks
saab nimetada ravijuhtude arvu kasvatamist palgakokkuleppe täitmise tingimustes. Dokumendis
võiks eriala kasvutrendis näidata täpsemalt, kui palju kasvas eriala rahastamine ravi kättesaadavuse
parandamise eesmärgil.
Tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike spetsialistide probleem leiab dokumendis käsitlemist 2
kohas - Lk 22 lause „Vaimset tervist toetavate teenuste süsteem on jätkuvalt killustunud, selle
rahastamine on tugevalt kaldu eriarstiabi poole, ent ka see abi ei ole kaugeltki piisav ning on
piirkondlikult ebavõrdselt kättesaadav.“ Ja osas „Spetsialistide ressurss“ alates lk 55. Kahjuks ei
käsitleta VT rohelises raamatus vajaliku põhjalikkusega vaimse tervise tervishoiuteenuste
osutamiseks vajalike spetsialistide piirkondliku olemasolu probleemi ning selle lahendusi.
Lk 30 Lõigu „Oluline on leida uusi lähenemisviise, mis on jätkusuutlikud, näiteks erinevate
digilahenduste arendamine – veebinõustamine, e-eneseabi, e-psühhoteraapia …“ osas juhime
tähelepanu sellele, et uute lähenemisviisidena võiks käsitleda digilahenduste kõrval ka nt VT õdedele
lisaõiguste ja -pädevuste andmist nt lühiteraapia ja pereteraapia teenuste läbiviimiseks jne.
Lk 35 Lõik „Arvestades vaimse tervise (VT) teenuste kättesaadavust, tuleks nimetatud teenused
esmatasandi tervisekeskustes muuta esmaseks, st kõigis tervisekeskustes kohustuslikult
osutatavateks.“ sisaldab tervitatavat ettepanekut, kuid dokumendis võiks teha ettepaneku
analüüsida VT õdede olemasolevat seisu ja koolituste käigus ettevalmistuse saavate VT õdede arvu
prognoose ning seejärel saaks ka prognoosida tervisekeskustele kohustusliku VT õe olemasolu
kehtestamist.
Lk 37 Lõigu „Erinevate erialaspetsialistide arvamusel on teraapiafondi kitsaskohtadeks kasutatava
raha vähesus,…“ osas juhime tähelepanu sellele, et haigekassa viimase 3 majandusaasta aruannete
põhjal on perearstid kasutanud teraapiafondi vaid 75% ulatuses. Seega vajavad perearstid eelkõige
koolitust ja selgitust teraapiafondi kasutamiseks. Kasutuse suurenemisel saab ka haigekassa
teraapiafondi eelarvet suurendada.
Lk 44 alltoodud lõigus puudub viide andmeallikale. Sarnaneb TAI psüühika- ja käitumishäirete
statistika andmetele, kuid väikeste erinevustega nii konsulteeritud inimeste arvus kui uutes juhtudes.
Samas on lk 7 kasutatud juba 2019. aasta psüühika- ja käitumishäirete statistika andmeid, millest lk
44 lõigus toodud andmed erinevad, eriti uute haigusjuhtude osas:
• „Psühhiaatrilise abi vajajad moodustavad suhteliselt homogeense rühma, st samad
patsiendid vajavad ravi aastast aastasse. Aastas nõustavad psühhiaatrid ligikaudu 93 000
inimest, kellest umbes 27 000 on uued juhud. Ligi 11 000 inimest, kes on aastas
psühhiaatritelt konsultatsiooni saanud, vajab omakorda statsionaarset psühhiaatrilist abi
ning nendest umbes 2200 vajab tahtest olenematut psühhiaatrilist abi. Keskmiselt viibitakse
haiglas umbes 21 voodipäeva.“
Samuti on lk 44 lõigus nimetatud tahtest olenemata psühhiaatrilise abi vajajaid. TAI psüühika- ja
käitumishäirete statistika järgi on neid rohkem (viimasel 5 aastal keskmiselt ligi 2800), kuigi
kogutavad agregeeritud andmed ei võimalda patsientide topelt kajastamist elimineerida.
Lk 45 Lõigu „SA Ida-Viru Keskhaigla, mis on haiglavõrgu arengukava haigla, on koostöös SA Ahtme
Haiglaga alustanud endal psühhiaatrilise abi väljaarendamisega.“ Juhime tähelepanu sellele, et selline
koostöö saab lahendada psühhiaatria probleemi Ida-Virumaal vaid ajutiselt mingi üleminekuaja
perioodil ja probleemi lahendamiseks peaks ka siin olema sõnastatud ettepanek, et Ida-Viru
Keskhaigla vajab psühhiaatriakliiniku planeerimist/ehitamist teenuse osutamiseks üleminekuaja
lõppedes.
Lk 46 Lõigu „Vajadused spetsialiseeritud statsionaarses psühhiaatrilises abis haiglates:
1) lähtuvalt piirkondlikest eripäradest arendada spetsialiseeritud osakonnad või voodid geriaatrilises,
noorukite, söömishäirete, mitmikdiagnooside psühhiaatrias;“ osas juhime tähelepanu sellele, et
IVKH-s arendatava psühhiaatria materiaalseks baasiks ei ole piisav uimastisõltuvustega noorukite ravi
korpus, vaja on IVKH psühhiaatriakliiniku ehitust.
Lk 57 Soovitame täiendada lõiku „Vajadused spetsialistide ressursiks: 1) analüüsida psühhiaatria
residentuuri ja vaimse tervise õdede õppekava. Analüüsi tulemusel kaasajastada õppekava ja
kutsestandardid ning seada nõuded praktikabaasidele;“ nii, et dokumendis oleks selgemalt
toonitatud vajadust täiendada psühhiaatria residentuuri õppekava kohustusliku sõltuvusravi osaga.
Lisas 1 esitatud Statistikaameti andmed (lk 62; 70; 77) on 1.01.2019 seisuga, mitte 01.01.2020
seisuga. Osatähtsused aastate lõikes ei ole küll muutunud, kuid absoluutarvud oleks selguse mõttes
hea esitada koos vastava ajaperioodiga (nt aasta algul/lõpul või aastakeskmine), mille kohta nad
käivad.
Saatja: Tervise Arengu Instituut <
[email protected]>
Saadetud: 17.08.2020 13:25
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Vaimse tervise rohelise raamatu kooskõlastamine
Tere, Edastan Tervise Arengu Instituudi kirja. Reg nr: 1-5/380Reg kp:
17.08.2020Lugupidamisega, -- Terje
[email protected]
3900