Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn 13. august 2020 nr 13.3-1/6621
Nõusolek osalemiseks projektis
„Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, mida esindab juhatuse liige Maret Tark, annab nõusoleku
osalemiseks Sotsiaalministeeriumile esitatavas ühistaotluses projekti
„Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“ rahastuse taotlemiseks. Projekt algab 1.
septembril 2020 ning kestab kuni 31. detsembrini 2021.
Projekti heakskiitmisel nõustume tegema igakülgset koostööd hoolduskoordinatsiooni mudeli
arendamisel Tartu linnas.
Oleme teadlikud, et projektiga ei kaasne asutusele rahalisi hüvesid. Oleme teadlikud, et
projektiga ei kaasne asutusele otseseid rahalisi kulutusi.
SA Tartu Ülikooli Kliinikum volitab Tartu linnavalitsust projektitaotlust allkirjastama.
Kinnitan, et
olen tutvunud konkursi tingimustega, mis on leitavad aadressil
https://www.sm.ee/et/kavandatavad-hankelepingud ning olen nendega nõus;
meie asutus ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
meie asutus ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
meie asutusel ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
meie asutuse esindaja ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik
(töötaja) ega nendega seotud isik;
meie asutuse suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning
puuduvad maksuvõlad;
toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Asutuse esindaja: Maret Tark, juhatuse liige, tel 731 9401, e-post:
[email protected]
Asutuse nimi: SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Registrikood: 90001478
Juriidiline aadress: L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
/allkirjastatud digitaalselt/
Nõusolek osalemiseks projektis „Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“ OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus , mida esindab tegevjuht Mihkel Lember , annab nõusoleku osalemiseks Sotsiaalministeeriumile esitatavas ühistaotluses projekti „Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas“ rahastuse taotlemiseks. Projekt algab 1. septembril 2020 ning kestab kuni 31. detsembrini 2021. Projekti heakskiitmisel nõustume tegema igakülgset koostööd hoolduskoordinatsiooni mudeli arendamisel Tartu linnas. Oleme teadlikud, et projektiga ei kaasne asutusele rahalisi hüvesid. Oleme teadlikud, et projektiga ei kaasne asutusele otseseid rahalisi kulutusi. Kinnitan, et olen t u t v u n ud k o n k u r s i t i n g i m u s t e g a, mis on leitavad aadressil https://www.sm.ee/et/kavandatavad-hankelepingud ning olen n e n d e g a nõus; meie asutus ei o l e saan u d s a m a k u l u hü v i t amis e ks t o e t u s t t e i s t e l t f i n a n t se e r i j a t e lt ; meie asutus ei o l e v arem sa a d u d t o e t u s t e ko h t a aruan d e e s i t amise v õ l g n e v us t ; meie asutusel ei o l e t ä h t a j a k s t a g a s t am a t a t o e t use j ä ä k i e ga m a ks m a t a t a g as i n õ u et ; meie asutuse esindaja ei o l e Sotsiaalm i n i s t e e r i umi e g a se ll e h all ata v a as u t use am e t n i k ( t ö ö t a j a) e g a n e n d e ga se o t ud i s i k ; meie asutuse su h t es ei o l e a l g a t atud p a n k r o t i m e n e t l ust e g a su n d l i k v i d e eri m i st n i n g p u u d u v ad m a k su v õ l a d ; t o e t use sa a m i sel era l d at ud t o e t u s t k as u t at a kse s i h i p ä r as el t j a o t s t a r b e k a l t t a o t l us e s sätes t a t ud e e s m ä r k i de t ä i tm i s e k s. Volitame projektitaotlust allkirjastama Tartu linnavalitsuse. Asutuse esindaja (nimi ja amet, telefon, e-post): Mihkel Lember – tegevjuht, tlf. 50 21 675, e-post:
[email protected] Asutuse nimi: OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus Registrikood: 10534369 Juriidiline aadress: Gildi 8, 51007 Tartu /allkirjastatud digitaalselt/
Toetuse kasutamise leping
Lisa 1
Eelarvevorm konkursi taotluse juurde
Kulud koos maksudega
Aasta 2020 2021
IV
(sept- I II III IV
Kvartal dets)
1 PROJEKTI TÖÖTAJAD 11244 11244 11244 11244 11244
AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku kulu töötaja
periood (nt mitu kuud) (tunni/ päeva/ kohta kokku
kuu) maksumus -
tööjõukulu koos
maksudega
Hoolduskoordinaator Juhtumikorraldus, kliendi ja tema lähedastega 1 874,00 28110
suhtlemine teenuste korraldamiseks, kodukülastused
perearstiga, hoolekandespetsialistide ja
heaolumeistritega. Koolituste ja infopäevade
korraldamine (perearstid, pereõed, koduõed jt
koostööpartnerid). Osalemine insuldipatsiendi
raviteekonna projektis nõustava osapoolena ning
kliendijuhtumi ülevõtmine vastavalt vajadusele.
Töökoormus 1,0 (8 tundi päevas, 5 päeva nädalas), 1400
1.1 eurot brutotöötasu 5622 5622 5622 5622 5622
Hoolduskoordinaator Juhtumikorraldus, kliendi ja tema lähedastega 1 874,00 28110
suhtlemine teenuste korraldamiseks, kodukülastused
perearstiga, hoolekandespetsialistide ja
heaolumeistritega. Koolituste ja infopäevade
korraldamine (perearstid, pereõed, koduõed jt
koostööpartnerid). Osalemine insuldipatsiendi
raviteekonna projektis nõustava osapoolena ning
kliendijuhtumi ülevõtmine vastavalt vajadusele.
Töökoormus 1,0 (8 tundi päevas, 5 päeva nädalas), 1400
1.2 eurot brutotöötasu 5622 5622 5622 5622 5622
2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID 1872 1404 1404 1404 1404
SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töökoormus/töömaht/töötamise töö mahuühiku kulu
periood (nt mitu kuud) (tunni/ päeva/ spetsialisti
kuu) maksumus - kohta kokku
tööjõukulu koos
maksudega
(0,25 koormus)
Projektijuht Projekti ettevalmistamine, andmete kogumine, 7488
aruandlus, võrgustikutöö korraldamine (kohtumiste,
koolituste organiseerimine). Töökoormus arvestuslikult
10 tundi nädalas, 40 tundi kuus (0,25), 1,0 töötasu 1400
2.1 eurot bruto 468 1872 1404 1404 1404 1404
3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED 4400 5100 3400 4900 8492
Tegevuse nimetus (nt tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tundide/päevade arv) tegevuse kulu tegevuse
võrgustiku kohtumise maksumus kohta kokku
korraldamine, …) mahuühiku
kohta
Võrgustikukohtumise Võrgustikukohtumine teenuste paremaks korraldamiseks, 200 2200
d ja juhtumiarutelud tegevuste planeerimiseks, infovoo suunamiseks,
töökokkulepete sõlmimiseks, juhtumiarutelud
üksikjuhtumite aruteluks. Kulu hõlmab ruumirenti,
3.1 kohvipausi ning kohtumise modereerimist. 400 600 400 400 400
Koolitused Koolitused koostööpartneritele hoolduskoordinatsiooni, 1500 3000
sotsiaalvaldkonna teenuste jt oluliste teenuste
tutvustamiseks. Koolitused on suunatud perearstidele,
pereõdedel, eriarstidele, haiglaõdedele,
hoolekandetöötajatele, koduõdedele, päästeametile jt
olulistele koostööpartneritele. Koolituse korraldus
hõlmab ruumi ja tehnika renti, toitlustust, lektoritasusid
ning koolituse modereerimist, vajadusel majutust.
3.2 1500 1500
Konverents Konverentsi korraldamine sotsiaalsüsteemi ning 5092 5092
tervishoiusüsteemi koostöökohtade leidmiseks, parimate
praktikate ja koostöövõimaluste tutvustamiseks ka
3.3 teistele omavalitsustele. 5092
Transpordikulud Kodukülastustega seotud transpordikulud, lähetuste ja 1000 16000
koolitustega ning koostöökohtumistega seotud
transpordikulud (sh bussi- ja rongipiletid, isikliku
sõiduauto kasutamine või auto soetamine/kasutusrent).
3.4 4000 3000 3000 3000 3000
Kulu kokku (koos maksudega) 90000 17516 17748 16048 17548 21140
Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonim
udel“ tingimused
ja kord Lisa 1
ÜHISTAOTLUS1 INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA
TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS
Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli
rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras.
1. Üldandmed
Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546
OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus, registrikood 10534369
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, registrikood 90001478
Raekoja plats 1a, 50089 Tartu linn
Gildi 8, 51007 Tartu linn
Puusepa 1a, 50406 Tartu linn
Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Raekoja plats 3, Tartu linn
Kontaktisik tervishoiuteenistuse juhataja Piret Väljaots, 7361 321,
[email protected]
Arvelduskonto number EE401010102030203008, viitenumber 30109213000001, pank
SEB Pank
90 000 eurot
1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või
maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende
kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud.
2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks
Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge,
tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse
piirkondlik ülevaade ja eelarve.
2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes
saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja
koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?):
Toetuse andmisega soovitakse luua lisandväärtust juba olemasolevasse sotsiaal- või
tervisesüsteemi. Toetuse tulemusel paraneb kahe süsteemi omavaheline koostöö ning
väheneb võimalus, et kompleksse abivajadusega inimene, kes vajab abi mitmest kohast
korraga, jääks teadmatuse, organiseerimatuse või asjaajamise keerukuse tõttu kahe süsteemi
vahele ning seetõttu ilma õigeaegsest abist.
Tartu linnas soovime toetuse tulemusel saavutada järgmist:
1. Kliendi/patsiendi sujuvam liikumine sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemi vahel.
2. Perearstide töökoormuse vähendamine sotsiaalvaldkonda puudutavate küsimuste
arvelt.
3. Sotsiaalvaldkonna koostöö arendamine tervishoiu sektoriga.
4. Kiire patsiendikeskne asjaajamine.
5. Lähedaste hoolduskoormuse vähendamine.
6. Üksikutele eakatele kiire ja asjakohase abi pakkumine.
7. Patsiendi koduse toimetulemise parandamine peale aktiivravi lõppemist. Aktiivravis
saavutatud tervisetulemi säilitamine kodus.
8. Kitsaskohtade leidmine tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas ning teenuste arendamine
olukorra parandamiseks.
2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate:
a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni
vajavaid inimesi):
Sihtrühma suurus on ca 35 000 inimest, mis hõlmab eakaid ja puudega inimese toetuse
saajad, sh puudega lapsi ja vanaduspensionäre.
b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad:
Üksikud eakad vajavad abi tervishoiuteenuste korraldamisel (aegade broneerimine,
arstivisiidid jne). Sageli on tegemist eakatele keerulise ja tihti ka võimatu ülesandega (interneti
ja arvuti puudumine, oskuste puudumine), milleks aga tervishoiusüsteemis eraldi aega ette
nähtud ei ole.
Multiprobleemsed kliendid, kelle puhul ei taha vastutust võtta ei tervishoiuteenuse osutaja ega
hoolekandesüsteem, kuid vajadus teenuste järele on. Neil puhkudel on oluline, et kliendil
oleks nö juhtumikorraldaja, kes võtab vastutuse, suhtleb erinevate osapooltega ning aitab leida
kliendile parima võimaliku lahenduse, sidudes sotsiaal- ja tervisteenused.
Selgusetus, kumba süsteemi inimene kuulub. Igas süsteemis on omad spetsialistid, kes
valdavad imeliselt enda eriala, kuid ei orienteeru (ega peagi orienteeruma) teistes süsteemides.
Teadmatuse tõttu võib aga klient jääda talle vajalikust abist ilma või saada talle vajalikud
teenused liiga hilja või väga suure ringiga (nt lähedaste ajakulu lahenduste otsimisel,
hoolduskoormuse suurenemine lahenduse saabumiseni jne). Hoolduskoordinaator saab siin
kohal olla see, kes orienteerub mõlemas süsteemis hästi, korraldab võrgustikukohtumisi,
mitmeid spetsialiste hõlmavaid juhtumiarutelusid ning viib kliendi ja teenusepakkuja
omavahel kokku.
c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide
toetamisel on kõige enam väljakutseid:
Hästi toimib abi andmine olukorras, kus inimene vajab tuge ühest valdkonnast või konkreetse
teenuse näol. Sel juhul on abi üldjuhul kiire ja inimene saab talle vajaliku teenuse. Laste
puhul on suhtlus tervishoiusüsteemi ja lastekaitse vahel suhteliselt hea, kuid puudega laste
puhul võib tekkida olukordi, kus abi ei ole piisav või vajab laiapõhjalisemat käsitlust kui
praegu on võimalik pakkuda. Keerulised on multiprobleemsed lapsed, kellel on elu ohustavad
või oluliselt eluiga lühendavad haigused (nt kaasasündinud väärarendid, trauma tagajärjel
täielik hooldusvajadus jne) – sellistel juhtudel nad ei paigutu ühtegi süsteemi. Aktiivravi
lastehaiglas ei ole võimalik, sest puudub prognoos. Statsionaarne õendusabi ei soovi tegeleda
lastega, kuna enamik patsiente on vanemaealised. Koduteenustest ja koduõendusest ei piisa
kuna tervise- ja hoolekandevajadus on niivõrd suur. Sageli jäävad selliste laste vanemad oma
murega üksi, kuna ka lastekaitse ei saa neid olulisel määral aidata.
Kõige enam väljakutseid tekibki multiprobleemsete klientidega (nt psüühikahäire), kus ei ole
alati üheselt selge, millist abi klient vajab, samas nõuab kõigisse tema probleemidesse
süvenemine ja kõikehõlmava abi korraldamine aega ning mõistmist kahe süsteemi
võimalustest, mida piiratud arstivisiidi aeg või sotsiaaltöötajaga kohtumine ei võimalda.
2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh
valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas
nendega seotud riske ja probleeme ületada:
Abivajajate toetamiseks on piirkonnal pakkuda lisaks kohustuslikele sotsiaalteenustele
mitmeid teenuseid, mis ei kuulu kohustuslikus korras pakutavate teenuste alla, vaid oleme
arendanud innovaatilisi lisateenuseid (nt heaolumeister) ja elus hoidnud projekti käigus
saadud lahendusi (nt hoolduskoordinaator).
Vaatamata sellele on jätkuvalt raskuseks tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi omavaheline
haakimine, mida saab parandada vaid koostööd edasi arendades. Sotsiaalteenuste osutajaid on
vähe (nt koduteenused), tervishoiuteenustele on järjekorrad pikad (nt iseseisev statsionaarne
õendusabi, psühhiaatriline abi ja teised eriarstid). Koduteenuse mahtu oleks vaja suurendada,
lahendamiseks otsime võimalusi osaleda projektides.
2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile:
a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2:
02.11.2020
b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3:
02.11.2020
c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse
kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2:
02.11.2020
d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas:
02.11.2020
2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest
vastutab?):
Projekti eesmärk ja ühine huvi on koostöö arendamine, läbi mille tagatakse patsiendikeskne
käsitlus ning võimaldatakse tervishoiutöötajatel keskenduda oma erialasele tööle, vähendades
nende koormust sotsiaalvaldkonna küsimustega tegelemisel.
Tartu linnavalitsuse vastutus on projekti juhtimine, hoolduskoordinaatorite värbamine ja
väljakoolitamine, võrgustikutöö-koolituste-kohtumiste korraldamine. Tartu linnavalitsus tagab
hoolduskoordinaatorile töötasu, vajalikud töövahendid ja koolitusvõimalused. Samuti on
tagatud tugistruktuur (raamatupidamine, juriidiline nõustamine, arvutiabi jmt).
Hoolduskoordinaator tagab info kiire liikumise erinevate osapoolte vahel (klient/patsient,
perekond, perearst, pereõde, sotsiaaltöötaja, insuldikoordinaator) ning toetab perearste ja
insuldikoordinaatoreid/haigla sotsiaaltöötajaid patsiendile igakülgse abi korraldamisel (nt
sotsiaaltransport, koduteenused jne).
Perearstide panuseks projektis on pakkuda hoolduskoordinaatorile tööruum enda keskuses,
osaleda juhtumite aktiivses lahendamises ning teha seejuures igakülgset koostööd
hoolduskoordinaatoriga. Vajadusel ja võimalusel koolitustel ja
võrgustikukohtumistel/juhtumiaruteludel osalemine. Perearstid annavad oma patsientidele
infot hoolduskoordinaatori kohta, suunavad vastuvõtule. Hoolduskoordinaatori ja perearstide
vahel toimub kiire infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide väljastamine (nt saatekirjad,
raviplaanid).
Insuldikoordinaatorite ning Kliinikumi sotsiaaltöötajate panuseks projektis on teha
hoolduskoordinaatoriga igakülgset koostööd, võimalusel ja vajadusel osaleda
võrgustikukohtumistel ning juhtumiaruteludel. Vastavalt vajadusele ja võimalusele koolitustel
osalemine. Insuldikoordinaatori/sotsiaaltöötaja ja hoolduskoordinaatori vahel toimub kiire
infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide väljastamine (nt isikliku abivahendi kaardi
taotlemine, puude vormistamine) juba enne patsiendi haiglast lahkumist.
Insuldikoordinaatorid/sotsiaaltöötajad annavad oma patsientidele infot hoolduskoordinaatorist
ning vajadusel suunavad patsiendi/lähedased vastuvõtule. Juba praegu toimub koostöö
insuldikoordinatsiooni projekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja
inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas” raames, kuid kontakt on oluline ka teiste
patsientide puhul, näiteks onkoloogiliste haigetega, kelle elukvaliteeti saab tõsta, kui tervise-
ja hoolekandeteenused on omavahel sidusalt toimivad.
2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis
esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad
piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele
3.2.1.2 ja 3.2.1.3):
Tartu perearstikeskused on kaasatud pidevalt kogu projekti vältel. Samuti on pidevalt kaasatud
Tartu linna piirkonnakeskuste hoolekandespetsialistid ja eestkostespetsialistid, vastavalt
vajadusele ka lastekaitsespetsialistid.
Insuldikoordinaatoritega/Kliinikumi sotsiaaltöötajatega koostöö toimub vastavalt klientidele ja
nende vajadustele.
Juhtumipõhiselt kaasame koduõed, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Päästeameti, Tartu
Kiirabi, Politsei, Vähiliidu, eakate organisatsioonid, hooldekodud, koduteenuse pakkujad,
abivahendeid müüvad firmad.
Nii juhtrühma kui võrgustikku juhivad Tartu linnas hoolduskoordinaatorid ja projektijuht, kes
vastutavad kohtumiste korraldamise eest ning kaasavad vastavalt juhtumitele vajalikud
spetsialistid.
2.7. Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile
keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja
kompetentsidele. Seejuures tuleb välja tuua:
Tartu linnavalitsuses on olemas kõik Lisas 2 väljatoodud oskused ja kompetentsid.
Hoolduskoordinaatorite värbamisel lähtume Lisas 2 nimetatud isikuomadustest, mis on
vajalikud hoolduskoordinaatori tööks, sh võrgustikutöö korraldamiseks (eelkõige
läbirääkimisoskus, konfliktilahendusoskus, väga head valdkondadeülesed teadmised,
klienditöö oskused, koostöövalmidus, inimkeskus, avatus ja hea suhtlemisoskus).
a) milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk
potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab
Sotsiaalministeerium):
Koolitused ja täiendõpe sellest, kuidas riiklikul tasandil on omavahel seotud sotsiaal- ja
tervishoiuteenused, milliseid riiklikke teenuseid on olemas ning kuidas nendele suunatakse
ning teised sarnased teadmised tulevad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelises
võrgustikutöös kasuks. Võrgustiku loomisele ja valdkondadeüleste teadmiste parandamisele
suunatud koolitused.
b) milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse
osta:
Spetsiifiliste teenuste või oskuste sisseostmiseks vajadus puudub, kuna Tartu linnavalitsuses
on olemas vajalikud kompetentsid nii raamatupidamiseks kui vajadusel juriidiliseks
nõustamiseks.
2.8. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb
piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid
projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada
koordinatsioonimudeli rakendamist?
Täiendavalt on vaja palgata hoolduskoordinaatorid 2,0 koormusega (2 täistööajaga töökohta),
kes täidavad kõiki Lisas 3 toodud ülesandeid.
Olemasolevate spetsialistide vahel jaotatakse tööülesanded ümber viisil, et 0,25 koormusega
toimub projektijuhtimine (sh võrgustikutöö korraldamine) ning uute hoolduskoordinaatorite
juhendamine.
Omaosalusena projektis arvestame raamatupidamisteenust ja juriidilist nõustamist, milleks
eraldi tööjõudu juurde ei vaja.
2.9. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt
insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is,
integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või
töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud
käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke:
Tartu linnas on käivitunud erinevad sotsiaalvaldkonna projektid: Insuldi juhtprojekt,
Heaolumeistrid ehk Tartlaste hoolduskoormuse vähendamine (abimees), Puuetega inimeste
eluaseme füüsiline kohandamine, Tugiisiku teenus noorele erivajadusega täiskasvanule,
Tagasi tööellu, Koduteenuse arendamine ja pakkumine Tartu linnas, Integreeritud teenuste
mudel 0-3 aastastele lastele.
Vajadus on ka laste hoolduse koordineerimise järgi.
Käimasolevad projektid võimaldavad pakkuda abivajajale rohkemat kui KOV korraldatavad
kohustuslikud sotsiaalteenused. Nii on võimalik leida kliendikesksemaid lahendusi
kombineerides erinevaid teenuseid. Samuti on võimalik eri projektide kaudu sotsiaalsüsteemi
sisenenud inimestel saada vajadusel komplekssemat abi hoolduskoordinaatori kaudu.
2.10. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas
lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja
toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi
konkursi taotluse juurde.
2 Üksikjuhtumite ülese seire puhul eeldatakse, et piirkond analüüsib ja hindab, kui palju on
neil erineva keerukusastmega abivajajaid ja millised on nende vajadused (sh
koordinatsioonivajadused) – millised inimesed ja teenused on piirkonnas, millised vajadused
on katmata jne.
Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:
nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud
taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;
nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;
neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega
seotud isik;
nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
sätestatud eesmärkide täitmiseks.
Märkused: Ühistaotluse partnerite nõusolek projektis osaleda ning volitus allkirjastamiseks on
lisatud taotlusele.
Kuupäev: 17. august 2020
Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed: Merle Liivak
Allkirjastatud digitaalselt
TARTU LINNAVALITSUS
SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND
Sotsiaalministeerium 14.08.2020 nr 19-2/VP-20-0087
Suur-Ameerika tn 1
10122 TALLINN
Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas
Esitame projektitaotluse osalemiseks konkursil „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel“.
Kirjale on lisatud:
- ühistaotlus inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamise
toetuse saamiseks;
- eelarvevorm konkursi taotluse juurde;
- ühistaotlejate nõusolekud projektis osalemiseks ja volitused Tartu linnavalitsusele taotluse
allkirjastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merle Liivak
Juhataja
Piret Väljaots
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 3 tel 736 1300, faks 736 1301 www.tartu.ee
51003 TARTU reg kood 75006546
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 17.08.2020 11:38
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Ulli Luide <
[email protected]>; <
[email protected]>
Teema: Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas
Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: VP-20-0087 .
Dokumendi kuupäev: 14.08.2020
Teema: Hoolduskoordinatsiooni arendamine Tartu linnas.
(See attached file: Sotsiaal-_ja_tervishoiuosakond_Kiri_20200814_VP-20-
0087.bdoc)