dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 17. august 2020
Viit
4.2-3/2446-1
Registreeritud
17. august 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Ulli Luide (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. september 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Koordinatsioonimudeli konkurss_ Saare maa....asice754 KB

Sisu (failidest)

Konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ tingimused ja kord Lisa 1 1 ÜHISTAOTLUS INIMESEKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISE TOETUSE SAAMISEKS Taotlen konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames rahastust valdkondade ülese koordinatsioonimudeli rakendamiseks konkursis ette nähtud tingimustel ja korras. 1. Üldandmed  Taotleja 1 nimi ja registrikood Saaremaa Vallavalitsus; registrikood: 77000306  Taotleja 2 nimi ja registrikood Muhu Vallavalitsus; registrikood: 75018710  Taotleja 3 nimi ja registrikood Ruhnu Vallavalitsus; registrikood: 75023177  Taotleja 4 nimi ja registrikood Kuressaare Haigla SA; registrikood: 90004059  Taotleja 5 nimi ja registrikood Kuressaare Perearstikeskus OÜ (perearstid Kristen Reinmann, Eha Tali, Eve Nurmekivi ja Mari Soots); registrikood: 11030234  Taotleja 6 nimi ja registrikood Perearst Anu Krischka (perearst Anu Krischka); registrikood: 11563887  Taotleja 7 nimi ja registrikood Perearst Sille Väli OÜ (perearst Sille Väli); registrikood: 10275867  Taotleja 8 nimi ja registrikood Permer OÜ (perearst Merike Rüütel); registrikood: 12078941  Taotleja 9 nimi ja registrikood Salme Perearstikeskus OÜ (perearst Tiina Tarkin); registrikood: 12477782 1 Juhul kui ühistaotluses on kohaliku omavalitsus(t)e asemel taotlejaks ühisasutus või maakondlik arenduskeskus, esitatakse taotluse osana ka koostöökokkulepped kõigi nende kohalike omavalitsustega, kes on konkursi tegevustesse kaasatud.  Taotleja 10 nimi ja registrikood Osaühing Muhu Perearstikeskus (perearst Lea Uutsalu); registrikood: 10836550  Taotleja 1 juriidiline aadress Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond 93819  Taotleja 2 juriidiline aadress Vallamaja, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701  Taotleja 3 juriidiline aadress Vallamaja, Ruhnu küla, Ruhnu vald, Saare maakond 93001  Taotleja 4 juriidiline aadress Aia 25, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93815  Taotleja 5 juriidiline aadress Aia tn 25a Kuressaare, Saaremaa vald, Saare makond 93815  Taotleja 6 juriidiline aadress Aia tn 25a Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93815  Taotleja 7 juriidiline aadress Pikk 10, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93813  Taotleja 8 juriidiline aadress Nurme 2, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond 93811  Taotleja 9 juriidiline aadress Sõrve mnt 5, Salme alevik, Saaremaa vald, Saare maakond 93201  Taotleja 10 juriidiline aadress Muhu ambulatoorium, Liiva küla, Muhu vald, Saare maakond 94701  Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Saaremaa Vallavalitsus aadress: Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond 93819 telefon: +372 506 8253 e-post: [email protected] kontaktisik: Gabriela Rooso  Arvelduskonto number, viitenumber, pank EE851010602007390004 SEB Pank AS või EE362200221068434358 Swedbank AS  Taotletav summa 59996,64 eurot 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Ühistaotlejad esitavad konkursis osalemiseks visiooni, mille pikkus on 5-10 A4 lehekülge, tuginedes muuhulgas maakonna või paikkonna tervise ja heaolu profiilile. Visioonis esitatakse piirkondlik ülevaade ja eelarve. 2.1. Kuidas mõistetakse toetuse andmise eesmärke (mis tuleb neile tuginedes saavutada) ning millised on piirkonna soovitud tulemused projektiga liitumisel ja koordinatsioonimudeli rakendamisel (mida soovitakse piirkonnas saavutada?): Projekti eesmärgiks on pakkuda abivajadusega inimestele vajadustele vastavat abi võimalikult varakult ning mugavalt. Samuti on eesmärgiks koostöövõrgustiku töö tõhustamine. Piirkonna soovitud tulemus on sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel jõuda selgete kokkulepeteni rollijaotuse osas ning kokkulepitud mudelit testida nii, et kõik kitsaskohad saaksid läbi proovitud ja projekti lõppedes oleks toimiv koostöömudel olemas. 2.2. Milline on piirkonna abivajajate profiil, andes ülevaate: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh tugevamat koordinatsiooni vajavaid inimesi): 01.01.2020 seisuga elas Saare maakonnas 33 521 inimest ning nendest Saaremaa vallas 31 435, Muhu vallas 1931 ja Ruhnu vallas 155. Saaremaa vallas oli puude raskusaste määratud 4074-le, mis moodustab kogu rahvastikust 13,11%, Muhu vallas 213-le, mis moodustab kogu rahvastikust 11,34% ja Ruhnu vallas 9-le, mis moodustab 6,87% kogu rahvastikust. Kogu maakonnas on puuet enim määratud vanaduspensioniealistele (2339), seejärel tööealistele (1720) ning lastele (237). Vanaduspensioniealistel esineb puudeliikidest enim liikumis- ja liitpuuet. Tööealistel samuti liikumis- ja liitpuuet, kuid väga suure osakaalu moodustab ka psüühikahäire. Laste puhul esineb enim psüühikahäiret ja liitpuuet. Kogu maakonnas oli 1. jaanuari seisuga pensioniealisi isikuid 7347. Nendest vanuses 63,5-75 oli 411, vanuses 75-85 oli 2371 ning üle 85-aastaseid oli 866. Kindlasti kõik puude raskusastmega isikud ning pensioniealised ei vaja tugevamat koordinatsiooni. Näiteks Saaremaa vallas oli juuli seisuga laste puhul 35 aktiivset juhtumimenetlust, kus abivajadus tuleneb tervislikust seisundist või puudest. Lisaks oli 53 aktiivset juhtumimenetlust, kus lapsele ei ole puude raskusastet määratud, aga on vajadus tugevama koordinatsiooni järele tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonnas. Nende juhtumite puhul tuleneb abivajadus lapse tervislikust seisundist või lapsel esineb käitumuslike probleeme, sõltuvust või enesevigastamist. Muhu vallas oli juuli seisuga 8 aktiivset lastega seotud juhtumismenetlust, kus peamiselt on abivajadus tingitud lapse puudest. Kahel juhul oli tegemist käitumuslike probleemide ja perede väheste sotsiaalsete oskustega. Ruhnu vallas ei olnud juuli seisuga ühtega last, kes oleks tugevamat koordinatsiooni vajanud. Tööealiste puhul vajavad Saaremaa vallas enamasti tugevamat koordinatsiooni sotsiaalmajutusüksuses eluruumiteenusel olevad isikud (taustal on sõltuvusprobleemid, psüühikahäire ja/või muu tervislikust seisundist tulenev probleem). Teenusel olevate tööealiste isikute arv, kellele on määratud ka puude raskusaste ja/või osaline või puuduv töövõime jääb tavaliselt aasta jooksul vahemikku 70-80. Tööealiste puhul vajavad Muhu vallas samuti enam toetust/teenust sõltuvusprobleemidega, psüühikahäirega, sõltuvusprobleemidest tulenevate terviseprobleemidega isikud. Aastas on keskmiselt 5 sellise profiiliga klienti (samuti on määratud puude raskusaste või osaline/puuduv töövõime). Ruhnu vallas ei olnud juuli seisuga ühtegi tööealist isikut, kes oleks tugevamat koordinatsiooni vajanud. Pensioniealiste puhul vajavad Saaremaa vallas tugevamat koordinatsiooni kodus elavad eakad, kes on ka koduteenusel. Viimastel aastatel on teenuse saajaid aasta jooksul olnud vahemikus 300-350. Suurem osa neist on regulaarselt tervishoiuvaldkonna vaateväljas (nt ravimiskeemide muutmine, koduõenduse vajadus, kiirabi väljakutsed). Lisaks on ka sotsiaalmajutusüksustes eluruumiteenusel pensioniealiseid isikuid (umbes 20 inimest), kes vajavad suuremat tuge tervishoiu- ning sotsiaalvaldkonnas. Pensioniealiste puhul vajavad Muhu vallas samuti tugevamat koordinatsiooni kodus elavad eakad. Aasta jooksul on koduteenuse saajaid 10-12 ning lisaks sotsiaaltransporditeenuse saajaid 34. Ruhnu vallas on tugevamat koordinatsiooni vajavaid pensioniealisi umbes 10. Tegemist on inimestega, kelle lähedased ei ela saarel. b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mis abivajajatel esinevad: Inimesed ei saa vajalikku tuge õigeaegselt ning enda kodukoha lähedal. Näiteks: - Psüühikahäiretega lastele ning nende peredele ei ole piisavalt teenuseid. Statistika kohaselt kasvab psüühikahäiretega laste arv, mis tähendab järjest suuremat nõudlust teenuste järele, et probleeme ennetada või leevendada, kuid valla haridusasutuste peale on hetkel vaid üks psühholoog ja haigla juures käib lastepsühhiaater teenust osutamas vaid kolm korda kuus. - Eakate ja liikumispuudega isikute puhul õigeaegne probleemide märkamine ning tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmine. Näiteks Ruhnu inimeste puhul eeldab see Saaremaale sõitmist, mis on keeruline ettevõtmine ja eakas võib abini jõuda alles siis, kui on juba hilja. - Sõltuvusprobleemide puhul (kõik vanusegrupid) puudub piirkonnas vajalik ravi ning spetsialistid. Lisaks ei tea inimesed, kuhu abi saamiseks pöörduda, kuna erinevad valdkonnad tegelevad sarnaste probleemide lahendamisega. - Piirkonnas puudub palliatiivses seisundis isikute toetussüsteem. Välja ei ole töötatud praktikat, et toetada inimest nii haiglas kui ka kodus. c) milliste sihtgruppide toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste sihtgruppide toetamisel on kõige enam väljakutseid: Piirkond on viimastel aastatel arendanud teenuseid, et toetada eakate kodus elamist, abivajajate lähedaste hõives osalemist ning laste ja perede toetamiseks on suurendatud erinevate nõustamisteenuste pakkumist. Kõige enam väljakutseid on punktis 2.2 loetelus b) nimetatud sihtgruppide toetamisel. Lisaks sõltub inimese toimetulek ja abivajadus olulisel määral tema tervislikust seisundist, mistõttu ei ole sotsiaalvaldkonnas erinevatele sihtgruppidele mõeldud teenuseid võimalik arendada ilma tervishoiuvaldkonna toeta. Seega on üheks oluliseks väljakutseks ka erinevate valdkondade koostöö toimima saamine (erinevate valdkondade teenuste vahel toimuks sujuv liikumine koos vajaliku infoga). 2.3. Millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja kitsaskohad (sh valdkondade vahelise koostöö ja koordineerimisega seotud raskused) ning kuidas nendega seotud riske ja probleeme ületada: Võimalused: - 2019. aastal sõlmisid Kuressaare Haigla SA, Saaremaa vald, Muhu vald ja Ruhnu vald koostöökokkuleppe eesmärgiga tagada Saare maakonna elanikele koostoimiv kohaliku tasandi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem. Ehk kogu maakonnal on valmisolek valdkondade üleselt abivajajatele tuge pakkuda. Lisaks toimuvad laste puhul sotsiaal-, noorsootöö-, korrakaitse- ja haridusvaldkonna vahel regulaarsed võrgustikutöö kohtumised, mida saab aluseks võtta tervishoiuvaldkonnaga koostöömudeli väljaarendamisel. - Piirkonda teenindav haigla on innovaatiline ning pidevas arengus. - Erinevatele vanusegruppidele on üks sotsiaalteenuse osutaja, mistõttu on sujuvam ja lihtsam teenuste arendust korraldada ning ühtset kvaliteeti pakkuda. - Piirkonnas on olemas esmatasandi tervisekeskus ning perearstidel on omavahel tihe suhtlus ja infovahetus. - Muhu ja Ruhnu valla puhul on eeliseks see, et tegemist on väikeste valdadega, mistõttu on otsustusprotsessid lühemad ning info liigub erinevate valdkondade vahel kiiresti. - Saaremaa valla puhul on eeliseks, et tegemist on suure omavalitsusega, kus on palju valdkonna töötajaid, millest tulenevalt on võimekus valdkondlikuks spetsialiseerumiseks ning peale ühinemist töötavad sotsiaaltööspetsialistid endistes vallakeskustes asuvates teenuskeskustes, mis võimaldab pakkuda nende poolset tuge võimalikult kodu lähedal. - Saaremaa vallal on lai valik sotsiaalteenuseid. Kuna kolme maakonna omavalitsuse vahel toimub tihe koostöö, siis Muhu ja Ruhnu vald ei pea kõiki teenuseid ise välja arendama vaid enda elanike vajaduste katmiseks saab kasutada Saaremaa vallas olevaid teenuseid. Kitsaskohad: - Hajaasustuse tõttu on Saare maakonnas mitmekesiste sotsiaal- ja tervishoiuteenuste jõudmine abivajajani, teenuste osutamine ning kättesaadavuse tagamine ressursimahukaks. Sotsiaaltööspetsialistid ning kodus elamist toetavad teenused (koduteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, sotsiaaltransporditeenus) on küll piirkondades olemas, aga enamik tervishoiuteenuseid on koondunud Kuressaare linna. Samas elab suur osa abivajajatest Kuressaarest väljaspool (nt puude raskusastmega inimestest 2508 ehk 61,5% ei ela Kuressaares). Sotsiaalteenuste tagamine piirkonnas nõuab rohkem aega, kuna vahemaad on suured. - Saareline asend seab piirangud väljaspool maakonda pakutavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kasutamiseks. Tuleb arvestada praamiaegadega, mistõttu potentsiaalsed teenusepakkujad, keda soovime Saare maakonda teenust osutama, eelistavad piisava turu olemasolul osutada teenuseid mõnes lihtsamini ligipääsetavas piirkonnas. - Kokku ei ole lepitud, kuidas liigub info abivajadusega inimestest tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna vahel. Infoliikumine on juhtumi- ja isikute põhine (isiklikel kontaktidel põhinev võrgustikutöö). Kuidas probleeme ületada? 1. Vaja on erinevate valdkondade vahel paika saada selge rollijaotus ning infovahetamise viisid, välja selgitada selleks vajalik lisatööjõu vajadus. Inimesekeskse koordinatsioonimudeli projekt annab selleks hea võimaluse, kuna projekti jooksul selguvad võrgustikuliikmete tegelikud rollid, töökoormused ja vajalikud ülesanded. 2. Piirkonnas on küll lai valik teenuseid juba olemas, aga siiski puudub toimiv toetussüsteem psüühikahäirega lastele, sõltuvusprobleemidega isikutele ning palliatiivses seisundis isikutele. Vaja on välja arendada uued teenused, et tulemuslikumalt toetada nimetatud sihtgruppe. Lisaks on vaja välja arendada kaugteenuste kättesaadavus, et tagada vajalik abi ilma Kuressaarde või mandrile sõiduta. Saaremaa vald saab kuni käesoleva aasta lõpuni Põhjamaade heaolu keskuse kaudu nõustamist koos infoga heade praktikate kohta eakatele pakutavate kaugteenuste osas. Inimesekeskse koordinatsioonimudeli projekti raames on saadud teadmiste baasil võimalik mõne konkreetse kaugteenuse pakkumine välja arendada. 3. Vaja on arendada piirkonna transpordisüsteemi, et jõuda vajalike teenusteni nendel juhtudel, kui distantsilt ei ole võimalik teenuseid osutada. Saaremaa vallavalitsus osaleb pilootprojektis „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“, mille kaudu vallas seda eesmärki täidetakse. 2.4. Milline on koordinatsioonimudeli rakendamise ajaraam, tuues esile: a) mis ajaks on loodud piirkondlik juhtrühm vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.2: Piirkondlik juhtrühm on loodud kuu aja jooksul peale toetuse kasutamise lepingu sõlmimist. b) mis ajaks on loodud piirkondlik võrgustik vastavalt konkursi korra punktile 3.2.1.3 Piirkondlik võrgustik on loodud kuu aja jooksul peale toetuse kasutamise lepingu sõlmimist, koos piirkondliku võrgustiku loomisega fikseeritakse kokkulepped rollijaotuse, klienditeekonna osas ning kooskäimise regulaarsus. Kõikide osapoolte osalemine igal kohtumisel ei pruugi olla vajalik. Osalejad lepitakse eelnevalt kokku. Kokkuleppeid testitakse praktika käigus ning muudetakse vastavalt praktika käigus tulnud sisendile. c) mis aja jooksul pannakse paika esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus vastavalt käesoleva korra Lisa 3 vormi punktile 2: Esmane erinevate osapoolte ülesannete ja vastutuse kaardistus on piirkonnas tehtud, kuna see oli aluseks, et planeerida projekti eelarvet. Selged kokkulepped fikseeritakse esimesel piirkondliku võrgustiku kohtumisel. d) millal alustatakse võrgustikupõhise klienditöö ehk tööga juhtumimeeskonnas: Vahemikus oktoober kuni detsember 2020. Eelnevalt on vaja värvata sotsiaaltööspetsialist(id), kes hakkavad toetama tervishoiuvaldkonda ning on vahelüliks haigla ja perearstide/pereõdede ning valdade sotsiaalosakonna ja hallatavate asutuste või teenuseosutajate vahel. 2.5. Milline on ühistaotlejate huvi ja roll/vastutus projektis (kes, mille eest vastutab?): Ühistaotlejate huvi on teha igakülgselt koostööd, et tagada abivajajate (elukaareüleselt tugevamat koordinatsiooni vajavad isikud) jõudmine õigel ajal õigele sotsiaal- ja tervishoiuteenusele. Osapoolte rollid/vastutus projektis:  Saaremaa Vallavalitsus – projekti juhtimine ning piirkondliku juhtumi ja võrgustikutöös osalemine. Abivajadusega inimeste märkamine ja abivajaduse väljaselgitamine, inimese ja tema lähedaste toetamine ja nõustamine, üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskondade juhtimine, kui tegemist on Saaremaa valla elanikega. Vajalike sotsiaalteenuste pakkumine ning valla poolt pakutavate teenuste arendamine;  Muhu Vallavalitsus – piirkondliku juhtumi ja võrgustikutöös osalemine ning abivajadusega inimeste märkamine ja abivajaduse väljaselgitamine, inimese ja tema lähedaste toetamine ja nõustamine, üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskondade juhtimine, kui tegemist on Muhu valla elanikega. Vajalike sotsiaalteenuste pakkumine ning valla poolt pakutavate teenuste arendamine;  Ruhnu Vallavalitsus – piirkondliku juhtumi ja võrgustikutöös osalemine ning üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskondade juhtimine, kui tegemist on Ruhnu valla elanikega. Vajalike sotsiaalteenuste pakkumine ning valla poolt pakutavate teenuste arendamine;  Kuressaare Haigla Sihtasutus – vajaduste märkamine ning nendest haigla juures töötava sotsiaaltööspetsialisti informeerimine, kes selgitab välja vajadused, nõustab abi saamise võimalustest inimest ja lähedasi ning mitme valdkonna toe vajaduse korral kaasab KOV-i või KOV hallatava asutuse spetsialisti. Lisaks on haigla roll tervishoiuteenuste pakkumine ja arendamine, üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskondade võrgustikutöös osalemine ning piirkondliku juhtumi ja võrgustiku töös osalemine.  Piirkonna perearstid – vajaduste märkamine ning nendest perearstide juures töötava sotsiaaltööspetsialisti informeerimine, kes selgitab välja vajadused, nõustab abi saamise võimalustest inimest ja tema lähedasi ning mitme valdkonna toe vajaduse korral kaasab KOV-i või KOV hallatava asutuse spetsialisti. Lisaks on perearstide roll esmatasandi tervishoiuteenuste osutamine, juhtumimeeskondade võrgustikutöös osalemine ning piirkondliku juhtumi (perearstide esindaja) ja võrgustiku töös osalemine. Kõikide osapoolte roll on muudatusvajaduste kaardistamine ja tagasisidestamine. 2.6. Millised osapooled (lisaks ühistaotlejatele) peavad koordinatsioonimudelis esindatud olema (sh välja tuues, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad ja juhivad piirkondlikku juhtrühma ja võrgustikku vastavalt konkursi korra punktidele 3.2.1.2 ja 3.2.1.3): Piirkondlikku juhtrühma kuuluvad: - Saaremaa Vallavalitsuse poolt sotsiaalvaldkonna abivallavanem, sotsiaalosakonna juhataja, lastekaitseteenistuse juhataja ning sotsiaalhoolekandeteenistuse juhataja; - Muhu Vallavalitsuse poolt vallavanem ja sotsiaalnõunik; - Ruhnu Vallavalitsuse poolt vallavanem; - Kuressaare Haigla SA poolt kaks juhatuse liiget; - perearstide esindaja. Piirkondlikku võrgustikku kuuluvad lisaks ühistaotlejatele piirkonnas sotsiaalteenuseid osutavate asutuste esindajad (nt Kuressaare Perekodu, Kuressaare Hoolekanne, Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, Muhu Hooldekeskuse SA jne). Valdkonna spetsialistid osalevad võrgustikutöös vastavalt käsitletava sihtrühma spetsiifikale. Vajadusel kaasatakse teisi osapooli konkreetse teema raames, näiteks valdade arendusosakonna spetsialiste, IT spetsialiste, piirkonna teenuskeskuste juhatajaid. Piirkondlikul juhtrühmal ning võrgustikul ei ole juhti. Kohtumisi koordineerib projektijuht. 2.7 Millised kompetentsid on piirkonnas olemas tuginedes konkursi Lisa 2 vormile keskendudes juhtimise ja organiseerimise ning seire ja analüüsiga seotud oskustele ja kompetentsidele. - Strateegilise ja süsteemse mõtlemise oskus; - Projektijuhtimise ja/või eestvedamise kogemus ja meeskonnatöö oskus; - Konfliktide lahendamise ja ennetamise oskus; - Baasteadmised haldusmenetlusest; - Ajaplaneerimise oskus - Analüütiline mõtlemine ja analüüsioskus; - Oskus teha seire andmetest järeldusi piirkonna arenguvajaduste osas. Seejuures tuleb välja tuua: - milliste kompetentside tagamiseks piisab koolitusest ja täiendõppest (ehk potentsiaalne kompetents on olemas, aga vajab täiendavat tuge, mille tagab Sotsiaalministeerium): - Läbirääkimisoskus; - Esinemisoskus; - Finantsteadlikkus, st teadmised teenuste rahastamisest; - Oskus balansseerida abivajadusega inimese, tema lähedaste ja abi pakkuvate osapoolte vajaduste ja võimaluste vahel; - Oskused ja teadmised võrgustike ülesehitamiseks, arendamiseks ja hoidmiseks; - Oskus töötada infosüsteemide ja/või muude seire töövahenditega, sh riskihindamise lahendustega. - milliste kompetentside tagamiseks tuleb palgata täiendavat tööjõudu või teenust sisse osta: - analüütilised tööriistad ja kasutatavad lahendused. 2.7. Milliste ülesannete tagamiseks, lähtudes konkursi korra Lisa 3 vormist, tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu, anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid (sh mis koormusega) või osta teenust sisse, et toetada koordinatsioonimudeli rakendamist? Näidisnimekiri ülesannetest, mis võivad vajada katmist:  võrgustiku/juhtgrupi/projekti juhtimine ja sellega seotud ülesannete täitmine (sh üksikjuhtumite üleses piirkondlikus võrgustikutöös osalemine);  projektiga seotud arendustegevuste ja analüütiliste tegevustega toetamine (sh üksikjuhtumite ülene seire2),  projekti toetamine administreerivate tegevustega,  piirkondlike abimeetmete tervikpildi kaardistamine,  teenuste plaani koostamisega seotud ülesannete täitmine;  üksikjuhtumite põhise seirega seotud ülesannete täitmine;  projekti raamatupidamisega seotud ülesannete täitmine; 2 Üksikjuhtumite ülese seire puhul eeldatakse, et piirkond analüüsib ja hindab, kui palju on neil erineva keerukusastmega abivajajaid ja millised on nende vajadused (sh koordinatsioonivajadused) – millised inimesed ja teenused on piirkonnas, millised vajadused on katmata jne.  muude projektiga seotud ülesannete täitmine… Konkursi korra Lisas 3 väljatoodud üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesannete täitmiseks on planeeritud üks täiendav täiskohaga sotsiaaltööspetsialist, kelle ülesandeks on perearstide vaateväljas olevate inimeste abistamine, et nad jõuaksid vajalike sotsiaalteenusteni võimalikult kiiresti ning mugavalt. Lisaks on täiendav töökoormus (0,2 koormus) planeeritud haigla juures töötavale sotsiaaltöötajale, et välja arendada süsteemne info liikumine haigla ning piirkonna kohalike omavalitsuse sotsiaaltööspetsialistide vahel. Konkursi korra Lisas 3 väljatoodud üksikjuhtumite üleseid ülesandeid täidab osakoormusega (2020. aastal 0,3 koormust ning 2021. aastal 0,2 koormust) projektijuht (täiendav ülesanne olemasolevale inimesele). Käesolevaks aastaks on koormus planeeritud suuremana, kuna põhiline projekti käimasaamine jääb sellesse aastasse. Projektiga seotud analüütiliste tegevuste tagamiseks on vajalik teenuse sisseostmine. Täiendava tööjõu ja teenuse sisse ostmisega seotud kulud kajastatakse käesoleva Lisa punktis 2.10. 2.8. Kas ja millised paralleelsed kohalikud või riiklikud arendustegevused (nt insuldi juhtprojekt, isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine KOV-is, integreeritud teenuste mudel 0-15-aastastele lastele jne) on piirkonnas käivitumas või töös, milline on ühisosa käesoleva projektiga ning kas ja kuidas toetavad muud käimasolevad algatused koordinatsiooni eesmärke: Saaremaa Vallavalitsus osaleb järgmistes riigi poolt koordineeritud projektides: - integreeritud teenuste mudeli piloteerimine 0-15-aastastele lastele; - sotsiaalteenuste arendamine Saaremaa vallas, mille raames arendatakse kodu-, intervallhoolduse- ning päevahoolduse teenuseid; - puudega laste tugiteenused, mille raames osutatakse ning arendatakse raske ja sügava puudega lastele mõeldud lapsehoiu-, tugiisiku ja transporditeenust (projektis osaleb ka Muhu vald); - puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine, et parandada puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut ning vähendada lähedaste hoolduskoormust (projektis osaleb ka Muhu vald); - kodud tuleohutuks projekt, kus Päästeameti ja KOV koostöös toetatakse kodude tuleohutumaks muutmist; - sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise projekt, mille raames arendatakse sotsiaaltranspordisüsteemi. Lisaks on käimas kohalik arendustegevus, mille raames on plaanis lastele pakutavad haridus- ning sotsiaalvaldkonna teenused viia ühe asutuse alla, et teenused oleksid vanematele lihtsamini kättesaadavad ning omavahel paremini seotud. Käimasolevad algatused on peamiselt seotud teenuste arendamisega teenuste pakkumisega, seega on need abiks, et tugevamat koordinatsiooni vajavatele isikutele pakkuda kvaliteetseid ning nende vajadustele vastavaid sotsiaalteenuseid. 2.9. Lisaks tuleb esitada eelarve koordinatsioonimudeliga kaasnevate kulude osas lähtudes punktis 2.6b ja 2.7 kaardistatud vajadustest ja konkursi korra punktis 5 välja toodud lubatud kuludest ning võttes aluseks konkursi Lisa 1 Exeli vormi - eelarvevormi konkursi taotluse juurde. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitavad ühistaotlejad, et:  nad on tutvunud konkursi tingimustega, on nendega nõus ning kinnitavad, et esitatud taotlus on konkursi tingimustega kooskõlas;  nad ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  neil ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;  neil ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;  nad ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;  nende suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses sätestatud eesmärkide täitmiseks. Märkused: Kuupäev:11.08.2020 Taotlejate esindajate ees- ja perekonnanimed Marili Niits Raido Liitmäe Andre Nõu Märt Kõlli Mari Soots Sille Väli Anu Krischka Merike Rüütel Tiina Tarkin Lea Uutsalu Allkirjastatud digitaalselt Eelarvevorm konkursi taotluse juurde 1 PROJEKTI TÖÖTAJAD AMETINIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku (tunni/ töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu päeva/ kuu) kuud) maksumus Projektijuht Projektijuht vastutab üksikjuhtumite Töötasu 432,6 üleste ülesannete koordineerimise eest. eurot kuus (2020. Projektijuhi töökoormus 2020. aastal on aastal), töötasu ühes kuus 0,3 ning 2021. aastal 0,2 ühes 288,40 eurot kuus kuus. (2021. aastal). 1.1 Sotsiaaltööspetsialist Vallavalitsuse struktuuris, aga Töötasu 1200 perearstikeskuse ruumides töötav eurot kuus. sotsiaaltööspetsialist (ligipääs STAR- ile), kes on perearstide ja pereõdede partner, et aidata abivajadusega inimestel sujuvalt liikuda perearstide/pereõdede vaateväljast vajalike sotsiaalteenusteni. Töökoormus 1,0 ning töötamise periood oktoober 2020-detsember 2021. Sotsiaaltööspetsialist Haigla juures töötav Töötasu 269 sotsiaaltööspetsialist (ligipääs STAR- eurot kuus. ile), kes on haigla töötajate partner ning aitab haigla vaateväljas olevatel abivajadusega inimestel sujuvalt liikuda vajalike sotsiaalteenusteni. Töökoormus 0,2 ning töötamise periood oktoober 2020-detsember 2021. Tegemist on osalise koormusega spetsialistiga, kuna haigla juures juba ka töötab täiskoormusega sotsiaaltöötaja, aga üks täiskoormusega inimene ei ole piisav, et jõuda kõikide taotluses kirjeldatud sihtgruppideni. 2 PROJEKTI KAASATUD LISASPETSIALISTID SPETSIALISTI NIMETUS ülesannete kirjeldus (sh töö mahuühiku (tunni/ töökoormus/töömaht/töötamise periood (nt mitu päeva/ kuu) kuud) maksumus 2.2 3 MUUD PROJEKTI TEGEVUSED Tegevuse nimetus (nt võrgustiku tegevuse kirjeldus (sh maht - kordade/ tegevuse maksumus kohtumise korraldamine, …) tundide/päevade arv) mahuühiku kohta Üksikjuhtumite Üksikjuhtumite lahendamisega seotud lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumised, mis juhtumimeeskonna toimuvad vähemalt 10 korda (1x kohtumised. september-detsember 2020; 3x I kvartal 2021; 2x II-IV kvartal 2021). 3.1 Piirkondliku võrgustiku Kohtumised toimuvad perioodi jooksul kohtumised. vähemalt 6 korda (2x september- detsember 2020; 1x kvartalis 2021. aastal) ning vähemalt 1 kord igas piirkonna KOV-is, et leida parimad lahendused konkreetse omavalitsuse murekohtadele. Lisaks toimub projekti ava- ja lõpuüritus, kus kõik osapooled võetakse kokku. 3.2 Analüüsiga seotud tegevuste Analüüs ja hinnangu andmine, kui palju sisseostmine. on erineva keerukusastmega abivajajaid ja millised on nende vajadused (sh koordinatsioonivajadused) – millised inimesed ja tugi on piirkonnas katmata 3.3 jne. Uute teenuste välja Analüüsist ning piirkondlikust arendamine (sh võrgustikust tulnud sisendi põhjal uute kaugteenuste). teenuste välja arendamine taotluses nimetatud sihtgruppidele. 3.4 Kulu kokku (koos maksudega) Toetuse kasutamise leping Lisa 1 Kulud koos maksudega Aasta 2020 2021 IV Kvartal I II III IV (sept-dets) 8211,84 7054,2 7054,2 7054,2 7054,2 kulu töötaja kohta kokku 6945,84 2315,28 1157,64 1157,64 1157,64 1157,64 24084 4816,8 4816,8 4816,8 4816,8 4816,8 5398,8 1079,76 1079,76 1079,76 1079,76 1079,76 kulu spetsialisti kohta kokku 2300 4842 5642 5342 5442 kulu tegevuse kohta kokku 5000 500 1500 1000 1000 1000 6000 1800 700 1000 700 1800 2000 0 0 1000 1000 10568 0 2642 2642 2642 2642 59996,64 10511,84 11896,2 12696,2 12396,2 12496,2 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 17.08.2020 10:23 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Koordinatsioonimudeli konkurss Tere!Teile on saadetud Saaremaa Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Koordinatsioonimudeli konkurss, mis on registreeritud 11.08.2020, numbriga 10-6/4344-1. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida KontaktinfoSaaremaa VallavalitsusTallinna 10, Kuressaare, Saaremaa valdTel 452 5000e-post:
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →