0 0 Tanel Kiik Sotsiaalminister Sotsiaalministeerium Teie: 02.07.2020 nr 1.2-1/2120-1
[email protected] Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/20/23 Arvamus vaimse tervise rohelisele raamatule Lp Tanel Kiik MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus vaimse tervise rohelise raamatule (edaspidi tekstis ka roheline raamat ). Lastekaitse Liit tunnustab Sotsiaalministeeriumi rohelise raamatu koostamisprotsessis huvigruppide aktiivse kaasamise ja konstruktiivse dialoogi eest tervikuna. Lisaks mõtestatud kaasamisele saab rohelise raamatu puhul positiivsena välja tuua asja- ja ajakohasuse (sh COVID-19 temaatika), värske statistika ja uuringute kasutamise, ladusa keelekasutuse, piisava illustreeriva materjali sh välismaise praktika esitlemise, ennetuse vajalikkusele tuginemise, aga ka kitsaskohtadest ja võimalustest adekvaatse pildi esitamise, ning konstruktiivsed ettepanekud edasiseks. Positiivne on tõdeda, et riik on astunud selgeid samme vaimse tervise tähtsustamisel, kuid samas on käia veel pikk ja väljakutseterohke tee. Vaimset tervist mõjutavad nii genotüübist tulenevad eeldused kui ka keskkonna mõju peegeldavad bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid. Seega on oluline vaadelda tervikut ja teha parendusi nii mikro-kui makrotasandil. Majanduskasv üksi ei tõsta edaspidi enam elukvaliteeti, kui SKP kasvuga ei kaasne sissetulekute ebavõrdsuse vähenemine ja kui SKP kasv ei paranda leibkondade toimetulekut. Eesti fiskaalpoliitiline edu on vaja viia mikrotasandini – inimeste igapäevaeluni. Nobelist Heckman´i (2008) arvutuste kohaselt inimkapitali tugevdamiseks varases lapsepõlves kulutatud eurod on tootlikkuselt topelt tõhusamad kui nooruses investeeritud vara. Lastekaitse Liidu eestvedamisel 2015. aastal koostatud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes on rõhutatud: Vaja on lu ua riiklikul tasandil ühtne vaimse tervise poliitika, määrata nimetatud valdkonna koordineerija ning omistada talle konkreetne vastutus. Korraldada selgepiiriline riiklik finantseerimine (sh hõlmatud ka eriarstiabi ning kohaliku tasandi teenused), suurendada ennetust, suunates valdava osa esmase ja teisese tasandi sekkumiste rahastusest lapse igapäevasesse keskkonda. ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta rõhutas , et ennetustegevus ei ole Eestis erinevate asjaomaste asutuste vahel korralikult koordineeritud ja fookus on suunatud rohkem tagajärgedele kui ennetusele. Komitee tõi välja, et vaatamata riigi poolt tehtud erinevatele algatustele vaimse tervise teenuste ligipääsetavuse suurendamiseks Eestis on esmatasandi psühholoogiline abi siiski ebapiisav, probleemiks ka lastepsühhiaatrite vähesus. Komitee soovitas, et riik tugevdaks oma pingutusi noorukite enesetappude ärahoidmiseks, sealhulgas laiendades kättesaadavaid psühholoogilise nõustamise teenuseid ja sotsiaaltöötajate teenuse kättesaadavust koolides ning kogukondades, samas kindlustades, et kõik lastega töötavad spetsialistid on piisavalt koolitatud, et ära tunda ja reageerida enesetapukalduvustele ning vaimse tervise probleemide. Samuti soovitas komitee, et riik tugevdaks täiendavalt vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti lastele kogu osalisriigis, sealhulgas tagades küllaldase arvu lastepsühhiaatreid lisaks teistele vastavalt koolitatud ja kogemustega vaimse tervise valdkonna töötajatele. Lapse subjektiivne heaolu on seda suurem, mida suuremal määral on tagatud lapse õigused erinevates keskkondades. Seouli Riikliku Ülikooli sotsiaalse heaolu professor Bong Joo Lee tõdes Tartus augustis 2019 toimunud rahvusvahelisel laste heaolu konverentsil ISCI 2019 et „ Laste igapäevaelu mõjutab nende heaolu, peamiselt pere, kool ja naabrus. Mõistagi mõjutavad laste heaolu ja toimetulekut ka kodune vägivald, vaesus, õppimine ja stress ". Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas toonitas 1. juunil 2018, et lastekaitsepäeva tähistamisega juhime tähelepanu laste heaolule ning, et kõiki lapsi tuleb hoida kogu aeg ja iga päev. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab, et riik peab laste huvidest reaalselt lähtuma igas otsuses ja mitte piirduma üksnes selle deklareerimisega. Otsuseid vastu võttes ja tegevusi planeerides tuleb alati arvestada lapse huvidega. Tsiteerides Islandi peaminister Katrin Jakobsd óttir´it, siis inimõiguste edendamine nõuab poliitilist julgust ja tahet. Allpool on toodud mõned kitsaskohad, mis Lastekaitse Liidu vaatest vajavad mh vaimse tervise edendamise valguses riigi kõrgendatud tähelepanu, julgeid otsuseid ja sihipäraseid poliitikameetmeid: a) Eesti inimeste sh laste heaolu sõltub muuhulgas sellest kuidas on tagatud nende sotsiaalsed põhiõigused. Eesti regionaalne ebavõrdsus ja selle süvenemine on jätkuvalt suureks väljakutseks . Lastega leibkondade heaolu ja toimetulek sõltub suurel määral leibkonna tüübist ja elamispiirkonnast. Piirkonniti erines 2018 lastega leibkondade ekvivalentnetosissetulek ligi kaks korda, suhtelise vaesuse määr kolm korda . Statistika ja erinevad uuringud osundavad ebavõrdsusele tervises, erinevustele mh teenuste, tugispetsialistide, huvihariduse jpm kättesaadavusel . Kaasava hariduspoliitika kontekstis on probleemiks nn piiripealsete (normintellektiga, kuid käitumishäirete või õpiraskustega, nt autismispektri häiretega) laste õpetamise kvaliteet ja neile sobivate klasside/koolide ja pädevate õpetajate nappus. Seega on laste heaolu ja õiguste realiseerumine endiselt sõltuvuses sellest, millises omavalitsuses tema vanemad elavad. Samas on igal lapsel õigus mitmekülgsele arengule, olenemata millises piirkonnas ta Eestis elab, või milline on tema pere majanduslik olukord. Riik on kohustatud selle õiguse tagama, vastavalt 1991. aastal ratifitseeritud ÜRO Lapse õiguste konventsioonile. Põhiseaduse § 28 alusel on lubamatu, et lapse sotsiaalsete põhiõiguste tagatus riigi eri piirkondades nii olulisel määral varieerub . Ka Riigikohus on oma 16. märtsi 2010.a lahendi nr 3-4-1-8-09 punktis 67 rõhutanud: „Nii näiteks ei ole PS § 28 mõtte kohaselt aktsepteeritav olukord, kus peamiste sotsiaalsete põhiõiguste tagatus on osas, milles selle eest vastutab kohalik omavalitsus, riigi erinevates piirkondades olulisel määral varieeruv /…/.“ Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on elamisvõimalused vaja tagada Eesti igas asustatud paigas. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu sektorite ja piirkondade lõikes tõenäoliselt erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Eestis veelgi suurenevad. Vaja on vähendada regionaalset ebavõrdsust, toetada erinevates piirkondades osutatavate teenuste kvaliteedi ja mitmekesisuse suurendamist . Tõhustada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd kindlustamaks lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet olenemata lapse elukohast ja nt haridusliku erivajaduse olemasolust. b) E nnetusega tegeleva inimressursi piisamatus on aastaid olnud suureks probleemiks nii lastekaitse kui ka tugiteenuste valdkonnas. Jätkuvalt on probleemiks lastekaitsetöötajate ebapiisavus kohtadel. Kui ei ole piisavalt lastekaitsetöötajaid, satub ohtu laste heaolu tagamine omavalitsuses ja me ei saa rääkida tulemuslikust ennetustööst. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artiklite 3 ja 12 kohaselt saavad kõik asjaomased ametkonnad, sh lastekaitse aidata tagada lapse õigusi, seades alati esikohale lapse huvid ning võttes arvesse lapse arvamust . Selleks tuleb rakendada kõiki meetmeid, sh kindlustada, et vastavates teenistustes oleks piisavalt sobivaid töötajaid. Paraku on haldusreformi järel lastekaitsetööga tegelevate spetsialistide arv vähenenud , kuigi suurenenud on abivajavate laste arv (nt 2018.a. oli 9488 last). L astekaitsetöötajate ülekoormatus ja läbipõlemise oht on suur probleem. Ennetustööks, mis pikemas perspektiivis aitaks töökoormust vähendada, ei jää tihti piisavalt aega . Töötajad vahetuvad sageli, põhjuseks suur töökoormus ja emotsionaalne pinge, avalikkuse kõrged ootused ja tihti ka negatiivne avalik tähelepanu. Samas oleneb abivajava lapse aitamine ja toetamine muuhulgas lastekaitsetöötaja heaolust. ÜRO Lapse Õiguste Komitee soovitas 2017 , et riik reguleeriks täiendavalt kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomise osas. K ehtivas koalitsioonilepingus on seatud eesmärk „võtta koostöös omavalitsustega suund, et igas omavalitsuses oleks vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta“ . Suunata kohalikesse omavalitsustesse täiendavaid sihtotstarbelisi ressursse lastekaitsetöötajate juurde palkamiseks, et igas omavalitsuses oleks edaspidi vähemalt 1 lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. c) Euroopa Liidu Nõukogu juhib tähelepanu, et COVID-19 tõi esile mõned tervishoiusüsteemi struktuurilised puudused, mis on seotud piiratud rahaliste ja inimressurssidega. Süsteemi vastupidavust on kahjustanud tervishoiutöötajate nappus, ebaühtlane juurdepääs esmatasandi arstiabile ja elutähtsate meditsiinitoodete ebapiisav kättesaadavus. Eesti seisab silmitsi ka väljakutsega tulla toime eriolukorrast tingitud edasilükatud ja kättesaamatu ravi kuhjumisega. Juba enne puhangut oli rahuldamata vajadus arstiabi järele inimeste endi hinnangul Eestis nii esmatasandi arstiabi kui ka eriarstiabi pika ooteaja tõttu üks suuremaid liidus. Need tegurid ja elustiiliga seotud riskid aitavad põhjendada elanikkonna kehva terviseseisundit. Tervishoiusüsteemi juurdepääsetavuse ja vastupidavuse parandamine on eeltingimus, et tagada tõhus reageerimine pandeemiate levikule ja lahendada elanikkonna terviseseisundiga seotud probleeme. d) COVID-19 ja e riolukord mõjutas ning mõjutab paratamatult ka edaspidi paljude laste ja perede olukorda. d.1.) Lapsevanemate stressitaseme tõus - Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-Uuringute AS aprillis läbi küsitluse, mille kohaselt eriolukorrast tingitud kodust elukorraldust pidas koormavaks ja stressirohkeks rohkemal või vähemal määral ca 44% küsitluses osalenud lapsevanematest. Mida rohkem lapsi, seda rohkem stressi. Rohkem kui poolte lapsevanemate töötamist on mõjutanud lasteaialaste kodusolemine või koolilaste distantsõpe. Suurem vajadus perelepituse järele. d.2.) Majandusliku olukorra halvenemine peres - E riolukord vähendas suuremal või vähemal määral pere sissetulekuid ja tõi kaasa pere majandusliku olukorra halvenemise – eelnimetatud uuringu kohaselt 42%-l osalenud peredest. Prognooside kohaselt suureneb töötuse määr 2020 aastal 9,2%-ni. Statistikaameti kohaselt oli ajavahemikus 01.03.-07.06. kõige suurem osa tööturult lahkujatest noored alla 30-aastased töötajad, neid oli lahkujate hulgas ligi kolmandik . NEET noorte arvu kasv. d.3.) Ebavõrdsuse suurenemine – seda nii sissetulekutes, piirkonniti, keeleliselt. Näiteks kaugtöö tegemise võimalus oli suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42%) võrreldes vene keelt kõnelevate lapsevanematega (20%). Piirkonniti oli kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel (60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30%. Ebavõrdsus piirkonniti nii teenuste kättesaadavuse kui mitmekesisusest lähtuvalt. d .4.) Ebavõrds us hariduse omandamisel – Kuigi väidetavalt sai Eesti distantsõppega hästi hakkama, siis Eesti koolides olid eriolukorra ajal suured erinevused seoses õpilaste järeleaitamise, tugiteenuste kättesaadavuse ja hindamisega. Eesti õpetajate keskmine vanus on 50 eakama õpetaja, st digivõimekus ei pruugi olla konkureeriv noorema kooliõpetajaga. Igale õpilasele distantsõpe ei sobi, iseseisvalt õppekava omandada võib olla keeruline. Lisaks bõib mõne õpilase jaoks muutuda kodus õppimine ühel hetkel väsitavaks. Käsitleda NEET-noorte probleeme terviklikult, st riigil tagada ennetamisest, sekkumisest ja kompenseerivatest meetmetest koosnev kompleksne lähenemine. Tuleviku perspektiivi arvesse võttes vajavad riigi kõrgendatud tähelepanu ja toetavate meetmete kasutusele võtmist: vähemate majanduslike võimalustega perede (töötuse lisandumisega arv hüppeliselt kasvab) toimetulek; pere- ja lähisuhtevägivalla ja sõltuvusainete kasutamise suurenemine; vanemate psüühiliste probleemide lisandumine ja kurnatus; paarisuhte probleemide lisandumine ning hooldusõiguslike ja suhtlemiskorda puudutavate vaidluste süvenemine ja suurenemine. Kui peresid õigeaegselt ja piisavalt ei toetata, võib muuhulgas kasvada ka asendushooldusel viibivate laste arv. e) Uuringud näitavad jätkuvalt, et multisektoriaalne koostöö on ebapiisav. MTÜ Lastekaitse Liit on aastaid juhtinud tähelepanu valdkondadevahelise koostöö vajalikkusele lapse õiguste tagamise ja hindamise osas . V aldkondadeülene koordineeritud koostöö (sh ennetuses) on äärmiselt oluline , kuna see aitab kaasa erinevate osapoolte ühtsesse vaatesse tervikpildis ja võimaldab piiratud ressursside olukorras vahendeid optimaalselt kasutada (sh vältida dubleerimist). Panustada multidistsiplinaarse koostöö edendamiseks. f) Vaimse tervise, puuetega inimeste hoolekande ja uimastisõltlaste abistamisega tegelevad spetsialistid ja poliitikakujundajad järgivad poliitika- ja abimeetmeid valides enamasti tõenduspõhisuse või tõenditeadlikkuse põhimõtet. Hoolimata viimaste aastakümnete jooksul kogutud paljudest tõenditest, et vaimse tervise või alkoholi- ja uimastiprobleemidega inimesed saavad ravist ja hoolekandeteenustest märkimisväärset kasu, levib kohalike omavalitsuste juhtide ja elanike seas sageli NIMBY (ingl Not in My Backyard ) mentaliteet, kui jutuks tuleb selliste teenuste osutamine nende kogukonnas . Tugevat vastuseisu vaimse tervise ja sõltuvusprobleemidega inimeste rehabilitatsiooniasutuste või füüsilise või vaimse puudega inimestele mõeldud tugiteenustega elamispindade suhtes põhjustavad sageli inimeste põhjendamatud hirmud, kuigi selliste hirmude taga olevatele väidetele pole tõendusmaterjali leitud enam kui 40 aasta vältel . Vaimse tervise poliitika ja sekkumiste arendamine peab olema suunatud sotsiaalset kaasatust toetavale lähenemisviisile, edendades vaimset tervist ning soodustades inimeste kogukonnas osalemist ja sidusust. Ühiskonnas NIMBY mentaliteedi vähendamiseks sihitatud kommunikatsiooni toel tõsta elanikkonna valdkonnaalast teadlikkust. Arvesse tuleb võtta elanikkonna kasvavat kultuurilist mitmekesisust ning soodustada positiivsete ühiskondlike hoiakute kujunemist kultuurilistesse erinevustesse. g) Eesti on alla kirjutanud Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa alkoholihartale, millega oleme kinnitanud, et kõigil lastel ja noortel on õigus kasvada üles alkoholivabas keskkonnas. Vastavalt Eesti täiskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringule esines AUDIT-C skoori põhjal kolmandikul vastajatest probleemset alkoholi tarvitamist, ligi pooltel (45%) meestel ja pisut alla veerandi (23%) naistel. Nädalas kaks korda või sagedamini alkoholi tarvitanud tarvitasid alkoholi sagedamini suuremas koguses. Igal seitsmendal (14%) inimesel oli esinenud terviseprobleeme alkoholi tarvitamise tõttu, nendest kolmandikul viimase aasta jooksul. Paraku on alkoholi tarvitamine Eestis ka laste ja noorte hulgas endiselt tõsine probleem. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) 2017/2018 kohaselt on alkoholitarvitamine ja ja eriti purju joomine endiselt murekoht. Elu jooksul kaks ja rohkem korda puruju joonud 15-aastasdi õpilasi oli 27%. Kuigi purju joomine ja suitsetamine on aasta-aastalt tunduvalt vähenenud, on poiste ja tüdrukute riskikäitumine üha sarnasem. Täiskasvanute kehtestatud reeglid ja normid ei saa olla vastuolus nende väärtusnormidega, mida me lastelt ja noortelt ootame . Ühiskonna hoiak ja täiskasvanute eeskuju on laste elus määrava tähendusega. Riikliku alkoholipoliitika muutmine on aeglane protsess, milles põrkuvad erinevad huvid. Samas ei ole Eestil aega oodata, inimkapital on meie kõige väärtuslikum vara. MTÜ Lastekaitse Liit on 30-tegutsemisaasta jooksul järjepidevalt juhtinud ühiskonna ja otsustajate tähelepanu alkoholi kättesaadavuse ja reklaamimise piiramise vajalikkusele. “ Alkohol on peamine põhjus pereprobleemide ja perevägivalla tekkimisel. Meie kõigi kohus on aidata teavitada ühiskonda selle probleemi tõsidusest ,” nentis 2003 aasta Lastekaitse Liidu üldkogu. Pöörata suuremat tähelepanu ja võtta kasutusele efektiivseid meetmeid alkoholi tarbimise vähendamiseks ühiskonnas ja suurendada võimalusi sõltuvushäiretega isikute raviks ja toetamiseks. h) Erialase kirjanduse põhjal (nt Qvortrup 1991, Corsaro 2005, James ja Prout 2005) võib väita, et lapsed ei ole enam pelgalt väikesed kaitsetud inimesed, kes elavad ja mängivad oma „lastemaailmas“ tundmata huvi ümbritseva vastu ning keda peab täiskasvanute maailma ees iga hinna eest kaitsma. Laste kaasamine otsustusprotsessidesse on sätestatud lapse õigusi käsitlevates õigusaktides, mille peamiseks aluseks on ÜRO lapse õiguste konventsioon (vt artikkel 12). Jätkuvalt on aga Eestis probleem laste ja noorte vähese kaasamisega erinevates keskkondades, st kui last ennast mõjutavates küsimustes saavad Eestis lapsed enamasti kaasa rääkida, on kogu pereringi puutuvate küsimuste korral kaasarääkimise kogemusi vähem ning koolieluga või laiemalt ühiskonnaga seotud teemadel veelgi väiksem . Isegi väga aktiivsed noored tunnetavad, et nende kaasamine on sageli pigem formaalne ja näiline . „Children’s Worlds“ uuringus küsitletud õpilased tundsid, et neid ei kuulata ja nende arvamusega koolis ei arvestata (iga neljas laps oli selles osas õpetaja suhtes kriitiline). Eesti laste tagasihoidlikku kaasamist koolis kinnitasid ka lapse õiguste ja vanemluse uuringu tulemused . Eriolukorra ajal olid noorteorganisatsioonid nördinud, et noori ei kaasatud kriisi lahendamisse riiklikul tasandil (vt: HYPERLINK "https://arvamus.postimees.ee/6950570/eesti-noorteuhenduste-liidu-juht-millal-otsustajad-noorte-poole-poorduvad" https://arvamus.postimees.ee/6950570/eesti-noorteuhenduste-liidu-juht-millal-otsustajad-noorte-poole-poorduvad ). Samuti oli arusaamatu, et ühtegi noorteorganisatsiooni, ega ka Lastekaitse Liitu ei olnud kaasatud p sühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE) arutelusse Riigikogu sotsiaalkomisjonis juunis 2020, kuigi see puudutas otseselt lapsi ja noori ning nende otsustusõigust. Suurendada laste ja noorte mõju ühiskonna kujundamisel, edendada laste ja noorte osalemist erinevates otsustusprotsessides ja keskkondades. i) Uuringud näitavad Eestis tendentsi, et vanuse lisandumisega laste subjektiivne heaolu väheneb, väheneb nii koolirõõm kui halvenevad vaimse tervise näitajad. Eesti laste arvates ohustavad koolirõõmu kaotsiminekut kõige enam kiusamine ja õpetajate ebaõiglane käitumine . Kiusamine on viimasel ajal mõnevõrra vähenenud , aga narrimist kogenute osakaal isegi suurenenud . Ebaturvaliste suhete tõttu on õpilased vähem rahul kaasõpilastega ja see vähendab ka koolirõõmu, mis osaliselt selgitab laste kooliga seotud rahulolu arvestatavat vähenemist pärast 4. klassi . Paljud LGBT+ noored ei tunne end koolis turvaliselt, kogevad vaimset ja füüsilist vägivalda ning ei leia toetust ka koolitöötajatelt . Koolikiusamine ei jää tihti kooliseinte vahele, vaid tuleb lastega telefonides ja internetis koju kaasa , aga ka huviringidesse . Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Kiusamisega on netis kokku puutunud 23%, paraku ligi 1/3 lastest ei räägi kogetust kellelegi . Kõrge internetikasutuse tõttu on lastel ka oht veebikeskkonna riskide (nt küberkiusamine, grooming, jms) kogemiseks suurem . Eesti ühiskonna väljakutse on aidata erinevate tegevustega kaasa Eesti laste kooliturvatunde loomisele ja koolirõõmu suurendamisele. Kiusamisennetusega on vaja alustada kõige varemas etapis – lastehoius/aias. Tugevdada meetmeid, mida rakendatakse erinevate kiusamisviiside vastu võitlemisel, sealhulgas lasteaia/ koolipersonali ja õpilaste võimekuse parandamine mitmekesisusega toimetulemisel ja konfliktide lahendamisel. Toetada laste osalust kiusamise erinevate vormide ennetamisel, sh et pealtnägemise puhul ei jäädaks ükskõikseks. j) Hoolimata erinevatele algatustele vaimse tervise teenuste ligipääsetavuse suurendamiseks on lastele ja noortele pakutav esmatasandi psühholoogiline abi siiski ebapiisav, tugipersonali ei ole kõikides haridusasutustes. Iga-aastaselt on juhtumeid, milles abi otsivad lapsed ei saa abi, sest nende vanemad on kategooriliselt psühhiaatrilise abi vastu. Nii ei võimalda tänane seadusandlus aidata neid lapsi, kes on hädas nt depressiooni, söömishäirete või sõltuvustega, kui vanem abisaamist ei toeta. Kõiki teisi tervishoiuteenuseid reguleerib võlaõigusseadus, mille kohaselt kuuluvad lapspatsiendile patsiendiõigused niivõrd, kuivõrd ta on võimeline poolt- ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma. Eraldi on psühhiaatrilise abi seadus, mis ei võimalda hinnata alla 18-aastase küpsust arstil, välistades seega ilma igasuguste eranditeta laste ja noorte iseseisva otsustusõiguse. Õiguskantsler on palunud kaaluda seadusemuudatust. On murettekitav ja taunimisväärne, et psühhiaatrilise abi seaduse § 3 täiendamise seaduse eelnõu (115 SE) menetlus on Riigikogu sotsiaalkomisjonis seiskunud seoses osade koalitsioonierakondade tugeva vastuseisu tõttu. Muuta psühhiaatrilise abi seadust, et alaealisel oleks võimalik pöörduda psühhiaatri poole ilma lapsevanema loata. k) Eesti on ratifitseerinud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mis rõhutab vanemate kõrval riigi rolli lapse õiguste kaitsmisel ja arenguks vajalike tingimuste loomisel. Vananeva ja kahaneva elanikkonnaga Eestis on iga laps väärtuslik. Kui otsused puudutavad lapsi ja laste heaolu suurendamist, siis on need otsused vaja teha parteipoliitikat kõrvale jättes ning leida konsensus erakondade üleselt lapse huvisid arvestavalt . l) MTÜ Lastekaitse Liit on seisukohal, et riigi raha kasutamine peab olema inimkeskne, õiglane, teadmistepõhine, tulemuslik ning läbipaistev . Märtsis 2013 Eestit külastanud Euroopa Nõukogu inimõigustevolinik Nils Muižnieks rõhutas, et statistliste andmete kogumise vajadust, kuna täpsem statistika annab tõepärase ülevaate sellest, millistes valdkondades vajab teenuste kvaliteet ja/või kättesaadavus parandamist . Tegelikku olukorda kajastav statistika võimaldab riigil senisest paremini poliitikate rakendamist ja mõjusust hinnata ning kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete ja kohustuste täitmist jälgida. Lapse arengut ja heaolu mõjutavad nii päritolu, kui ka bioloogiline, psühholoogiline kui ka sotsiaalne keskkond. Seda mõjutavad ka ühiskondlikud otsused ja sugupõlviti pärinevad sotsiaalsed, materiaalsed ja kultuurilised ressursid. Heaolu on argipäevast sõltuv, seega on oluline, et erinevad arengukeskkonnad nagu lastehoid, kool ja huviharidus toetavad laste ja noorte heaolu ja tugevdavad kaitsvaid tegureid. Heaolu toetamise ja igapäevaelu sujuvamaks muutmisel võib vältida probleemide teket ja nende lahendumist edendada. Probleemidesse sekkumise asemel tuleks ennekõike panustada heaolu ja hakkamasaamise tugevdamisesse, kus mh lastehoiu(aia) ja kooli roll tegutsejatena suureneb. Vaja oleks panustada lisaks põhiteenustele ka näiteks psühhiaatrilistele teenustele, kuna ennetav töö ja varajane sekkumine on esmatähtsad nii inimlikust kui ka majanduslikust aspektist lähtuvalt. MTÜ Lastekaitse Liit avaldab heameelt, et Sotsiaalministeerium on rohelise raamatu koostamisel arvesse võtnud Lastekaitse Liidu poolt veebruaris 2020 tehtud täiendusettepanekuid, sh teemade osas, mis puudutadavad: piirkondlikkust, ligipääsetavust, multidistsiplinaarsust, õppekeskkonna olulisust, tugipersonali vajadust, lasteaedade tähtust ennetuses, tervishoiutöötaja rolli märkamisel, enesevigastamiste osakaalu, tööandja rolli toetamisel, sihtgrupi (sh laste ja noorte) kaasatust teenuste disainil, kehalise karistamise mõju, meedia rolli ja suuremat koostööd, üksikvanemaid kui haavatavat sihtgruppi, vaimse tervise teenuste kättesaadavust kinnipidamisasutustes, kodukülastuste ja esmaskriiningute vajalikkust, Riigikontrolli audtiti andmete kasutamist jpt. Käesolevaga esitab Lastekaitse Liit rohelisele raamatule täiendavad tähelepanekud dokumendi ülesehitusest lähtuvalt: 1) Läbivalt on dokumendis viitamine korrektselt teostatud. Ühtlustamise eesmärgil oleks viitamine vaja siiski täiendavalt üle vaadata (nt lk 15), sh vältida viitamata uuringutele tuginemist (nt. lk 3; 63; 65). Lk 30 on esimene lause kogemata läinud kordusesse; lk 77 on statistikameti andmed 2020 samad, kui olid 2019 (versioon veebruaris). 2) Olukorra kirjelduses (lk 6) on toodud välja otsesed kulutused vaimse tervise teenustele Euroopa Liidus, samas oleks ülevaatlikkuse tagamiseks hea kajastada ka vastavad andmed Eesti osas . Majanduskoostöö ja -arengu organisatsiooni OECD 2017. aastal avaldatud raporti kohaselt kulutavad OECD riigid haiguste ennetuseks ja tervisedenduseks vähem kui 3 protsenti kõigist tervishoiukuludest. Ka analüüsid Eesti kohta näitavad, et rahastus on valdavalt suunatud tagajärgedega tegelemisse. Tervishoiukulud aga aina suurenevad, kui ennetusse panustamine ei kasva. 3) Rahvusvahelised uuringud näitavad, et kui tüdrukud raporteerivad rohkem vaimse tervise probleemide kohta, siis poistel on tegelikult tõsisemad probleemid (sh poiste ja meeste suurem osakaal ka suitsiidistatistikas). Murettekitav on tendents, et paljud lapsed ei räägi oma muredest kellelegi. Lapse õiguste ja vanemluse uuringust (2018) ilmneb, et iga kaheksas laps (12%) tunneb iga päev, et on üksik ning tal pole kellegagi oma murest rääkida. Sealjuures vene ja muu koduse keelega lapsed tunnevad rohkem väsimust ja üksindust ning seda, et neil pole oma murega kellegi poole pöörduda – nii tunneb igapäevaselt tervelt viiendik (19%) muu koduse keelega lastest (vs eesti koduse keelega lastest 9%) . Sama muster esineb ka kiusamise puhul, kus ligi kolmandik lastest ei räägi kogetust kellelegi. Seega on vaja jätkuvalt tõsta laste ja noorte teadlikkust vaimse tervise olulisusest, kaitseteguritest ja abisaamise võimalustest. Samuti tõsta kogu ühiskonna teadlikkust, et märkaksime abivajajaid õigeaegselt nii koolis, tööl kui tervishoiusüsteemis. 4) Rohelises raamatus pöörata suurem tähelepanu ka kehalise aktiivsuse olulisusele, seda nii laste kui ka täiskasvanute osas . Lisaks üha kõrgenevale depressiivsusele on Eestis probleemiks ka laste ja noorte ülekaal, mis omavahel tihti ineraktsioonis. Tervise Arengu Instituudi andmetel on kaheksa aasta võrdluses rasvunud laste arv Eestis üha kasvanud, risikirühmaks on kehvemast majandusliku seisuga peredest noored (21%). Laste rasvumise seireuuringu kohaselt on iga neljas 1. klassi laps Eestis on ülekaaluline või rasvunud . Teadusuuringud näitavad, et füüsiliselt aktiivsetel lastel on parem vaimne tervis – neil on kõrgem enesehinnang ning vähem depressiooni ja ärevust kui passiivsetel lastel. Näiteks poistel pärsib võistlussport või organiseeritud sport depressioonisümptomite teket. Uuringust nähtus, et 12- ja 16-aastased poisid, kes tegid võistlussporti, hindasid depressioonisümptomeid palju harvemaks kui nende iseseisvalt treenivad sookaaslased. Tartu Ülikooli spordipsühholoogia professor Lennart Raudsepp rõhutab, et lapsed ja noored, aga ka igas eas täiskasvanud saab aktiivsemalt liikuma vaid positiivsete sõnumite abil, sidudes need võimaluse korral tehnoloogiaga . 5) Ilmselt vajaks täiendavat analüüsimist tendents, et ambulatoorsete psühhiaatriliste haiguste esmahaigestumus on suurim vanuses 20-24. Kas üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et abivajajad ei saa abi (nt ei saa õigeaegselt piisavalt tugiteenuseid, ei jõua erinevatel põhjustel õigeaegselt arsti juurde, probleemid teenuste ligipääsetavuse ja kättesaadavusega, jne) enne kui probleemid on jõudnud eskaleeruda? 6) Korrigeerida loetavuse ja ühtse joonistele viitamise huvides lauset lk 11 ( Järgneval joonisel on välja toodud enesetapud arvestades RHK koode X60–X84, Y87.0). Kuna roheline raamat ei peaks olema lugemiseks ainult erialaspetsialistidele, siis võib olla oleks otstarbekas RHK koodide osas mingi ühisnimetajat või selgitust kasutada (kasvõi viites selgitusena). 7) Rohelises raamatus on markeeritud, et h innanguliselt kaotatakse EL-is depressiooniga inimeste madalama tööhõivemäära tõttu sissetulekuna 176 miljardit eurot aastas. Eestis paraku sellist arvutust siiani tehtud ei ole, samas on Eestis näiteks hinnatud perevägivalla maksumus. Seega oleks taoliste arvutuste tegemine ennetuse ja sobilike meetmete väljatöötamiseks hädavajalik. 8) Noori rõhub stress ja ühiskondlik surve. Surve noortele on suur ja ootused kõrged. Koolis põhjustavad stressi nii õppetöö kui ka õpilaste omavahelised suhted. Pingeid lisab sotsiaalmeedia, kus tuleb kujundada mainet, olla äge ja omanäoline. Euroopa Liidu uue noortestrateegia loomisel tõid Eesti noored esile vajadust pöörata ühiskonnas rohkem tähelepanu internetis tegutsemise tagajärgedele ja noorte vaimsele tervisele ning võrdsele kohtlemisele , kusjuures 81% vastanutest pidas ebavõrdsuse küsimust Eesti ühiskonnas oluliseks . Põhjamaades hiljuti läbiviidud uuringud näitavad, et koroonakriis ja isolatsioon kasvatasid noorte murekoormat ja pingeid veelgi. Üks kolmandik Soomes Laste ja noorte sihtasutuse küsitlusele vastanud noortest kinnitas, et koroonaepideemia on pannud neid mõtlema tulevikule endisest rohkem. Iga neljandas noor on tuleviku pärast rohkem mures kui enne. Üleüldine stressiatase on tõusnud, aina enam on inimesi, kes tunnevad end üksikuna. Nt Norra vaimse tervise abiliini Mental Helse koormus kasvas selle aasta viie esimese kuuga 46% võrreldes mullu sama ajaga. Lapsi räsib mure vanemate töötuks või haigeks jäämise pärast . Ka Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased usuvad, et ühiskond peab valmis olema vaimse tervise probleemide tõusuks, ning eelkõige tuleks keskenduda vaimse tervise probleemide tekkimise ennetamiseks või nende tekkimisel kiireks sekkumiseks noorte täiskasvanute hulgas . Vaja on Eestis viia läbi temaatilised uuringud koroonakriisi mõjudest lastele ja peredele ning võtta kasutusele asja-ja ajakohased meetmed laste ja noorte toetamiseks, et pidurdada lastel ja noortel vaimse tervise probleemide levikut ja süvenemist. 9) Tunnustamist on väärt lk 20 toodud aus väide, et eelneva 20 aasta ennetusele suunatud tegevused on olnud ebapiisavad. Samas on oodata vaimse tervise probleemide jätkuv suurenemine ühiskonnas. Seega on vaja suurendada psühhiaatria eriala rahastamist, et tagada teenuste mahu suurendamine. 10) Positiivne, et rohelises raamatus on viidatud ka linnaruumi/elukeskkonna kujundamise olulisusele (lk 27). Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantselei tellimusel Rakendusliku Antropoloogia Keskuse poolt tehtud uuringust “Laste ligipääsetavus” selgus, et laste ligipääsetavus ja tõrjutus on omavahelises tugevas seoses . Uuringu eesmärgiks oli kaardistada laste kogemuse kaudu nende igapäevaseid takistusi teekonnal koolist koju või huviringidesse, aga ka seoses kaupade ja teenuste tarbimisega. Laste kogemuslood paljastavad sügava mure: täiskasvanud ei märka või ei oska alati lastega arvestada ei avalikus ruumis ega ka ühiskonnas tervikuna. Lapsed ei julge täiskasvanutelt abi paluda, sest mõnel juhul on neil olnud negatiivne kogemus või on kuuldud teiste lugusid, kus abipalvele jäeti vastamata või sai abipaluja sootuks pahandada. Oluline on märgata lapsi kui eraldi ligipääsetavuse sihtrühma ja uued poliitikad aitavad kujundada võrdsemat, kaasavamat keskkonda, sh et koos füüsilise keskkonna ümberkujundamisega toimuks muutus meie väärtustes ja harjumustes. 11) Kogukonna vaimse tervise tugitegevuste (alates lk 31) korraldamisel pöörata suuremat tähelepanu ka kogemusnõustamisele ja – gruppidele (hea eeskuju Soome), sh peer to peer grupid. Samuti mitmekülgsele huvitegevuse võimaluste laiendamisele ja kättesaadavusele, sh piirkondlikku ebavõrdsuse vähendamist silmas pidades. 12) Punktis 1.3. on märgitud, et tervishoiutöötajatel on väga oluline roll laste vastu suunatud vägivalla märkamisel. Toimiv võrgustikutöö on ennetuses väga oluline, aidates lastekaitsetöötajatel vajadusel kiiremini reageerida. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja arendamine” kinnitas, et valdkondade koostöö alati kõige paremini ei toimi. Lastekaitsetöötajad teevad vähe koostööd tervishoiutöötajate, eripedagoogide, logopeedide ja juristidega ja vastupidi. Ka teistest uuringutest on ilmnenud tervishoiusektori passiivsus. Erinevad uuringud kinnitavad, et lastekaitsetöötajad teevad meditsiinitöötajatega koostööd vähem kui teiste siduserialade esindajatega, samas on näiteks perearstidel oluline roll lapse väärkohtlemise, hooletusse jätmise jne äratundmisel . Seega on vaja luua võimalused lastekaitsetöötajate ja meditsiinitöötajate tihedamaks koostööks, ühiste koolituste ja võrgustikutööd toetavate meetodite näol. 13) Ambulatoorses psühhiaatrilises abis ja konsultatiivses psühhiaatrilises abis tagada piisav arv vaimse tervise spetsialiste ka kinnipidamisasutustes, ennekõike igakülgse abi – ja nõustamisteenuste olemasolu alaealistele ja noortele kinnipeetavatele . Kaasajastada vanglas pakutavaid teenuseid, mis oleks üles ehitatud struktureeritud ja aktiivsele päevakavale ja hõlmaks nii psühhiaatrilist ravi, individuaalset kognitiivkäitumuslikku teraapiat, sotsiaalsete oskuste õpet, tugisiku teenust ja hariduse omandamist. 14) Rohelise raamatu lk 45 on toodud välja, et statsionaarse psühhiaatrilise abi kättesaadavuse seisukohalt on problemaatiline Ida-Virumaa piirkond. Veebruaris konsultatsiooni käigus esitatud versioonis oli märgitud ka Põhja-Eesti, kus elanikonna suurusest (ca 700 000) tingituna on abi kättesaadavus problemaatiline. Kuna ebatõenäoline on prboleemistiku kadumine, siis millega seletavad koostajad asjaolu, et esitatud versioonis ei ole Põhja-Eestit mainitud. 15) Lk 46 toodud vajadustesse lisada ka psühhiaatrilise abi seaduse uuendamine (vt eespool ettepanek j). 16) Rohelise raamatu p. 3 toodud ettepanekute täiendamisel puhul palub MTÜ Lastekaitse Liit arvestada ka käesolevas arvamuses toodud ettepanekutega . Samas lisada Sotsiaalministeeriumile tehtud ettepanekutele – tagada spetsiaalselt lastele mõeldud psühhiaatriliste ravimite kättesaadavus (probleemiks väikeste ravimiannuste ja erinevate manustamisvormide piiratud kättesaadavus). Haridus- ja teadusministeeriumile tehtud ettepanekutes – pöörata teadlikult tähelepanu ja töötada välja toetavad meetmed õpetajate vaim s e tervis e toetamiseks (stress, läbipõlemine, vaimne toimetulek, depressioon) , mis oluline ka lapse vaimse tervise seisukohalt (koolikeskkond, omavahelised suhted, kiusamine, vägivald jms) . 17) Rohelise raamatu lk 62 on loetletud keskkonnad, mis lapsi lisaks geneetilisele baasile ja soodumustele mõjutavad. Sinna loetelusse lisada ka internet. Erinevad rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et laste vaimset tervist mõjutab üha enam ka internet ja internetis viibitud aeg kui ekraaniaeg (TV, arvuti jm elektroonilised seadmed). 18) Punktis 1.1.1. täiendada haavatavate rühmade loetelu ka kinnistes lasteasutustes ja kinnipidamisasutustes viibivate laste ja noortega . Psüühikahäired on tõsiste käitumisprobleemidega laste seas pigem reegel kui erand. Sageli on ühel lapsel mitu psüühilkahäire diagnoosi ja häirete tõsiduse tõttu on määratud ka raske puue. Lisaks on paljudel alkoholi- või narkosõltuvuse probleemid . 19) Lk 76 p.13 täiendada loetelu ka kaasatusega teenusedisainis. Avalikud teenused peavad olema kasutajakesksed ja looma väärtust ühiskonnale. Teenusedisaini eesmärk on disainida teenust lähtuvalt kliendi vajadustest ja ootustest, et teenus oleks kasutajasõbralik, konkurentsivõimeline ja kliendile asjakohane. 20) Lastekaitse Liit kaasas rohelisele raamatule esitatava arvamuse koostamisprotsessi ka Lastekaitse Liidu Noortekogu, kelle tähelepanekud ja ettepanekud on kajastatud alljärgnevalt: - rõhk tuleks asetada nii ennetusele kui ka sellele, et lastel oleks tõesti olemas kindel arusaam kes-kus-mis tegeleb antud probleemidega. Tuleb panustada, et see konkreetne info jõuaks lasteni erinevate organisatsioonide jms osas, kuhu nad pöörduda saaksid. Parandamaks seda olukorda, kus hetkel on mitu organisatsiooni väljas sõnumiga "Kirjuta mure korral" - tuleks kõik suunata ühte kohta (nt Lasteabi); - lastest kuni täiskasvanuteni oleksid edastatud inimestele nende õigused neile arusaadavas keeles. See annaks võimaluse paljudele probleemidele saada lahendused juba alguses; - igas Eesti vallas peaks olema arvestatud sellega, et erinevate valdkonnaga seotud laste probleemid ka vaimse tervise osas oleksid kaetud ja järjekorrad oleksid mõistliku ooteajaga - abivajajateni kiirem jõudmine; - noorte poolt edastatud sõnum ka erinevates infokanalites on jätkuvalt - teha asju mitte nende jaoks, vaid koos nendega; - laste ja noorte kaasamist tuleb teostada juba ideeprotsessidest. Põhjuseks see, et mida rohkem nad on asjade käivitamiste ja süsteemide kaasas, seda enam on neil võimalus aktiivselt panustada, seista enda ja eakaaslaste õiguste jms eest. Teadlikumad lapsed, noored viivad edasi ka tolereeriva ühiskonna osas. Koos lastega tehes on ühtlasi kindel see, et tulevikus on kaasatud ka järgmine põlvkond. Lisaks, lapsi kaasates erinevatesse protsessidesse ja nende jaoks asjade selgitamine on oluline osa ka laste arengul, kuna haridusasutusest saadav teooria leiab praktikat päris elus – kaasamine; - rohelise raamatu lihtsustatud vormis kättesaadavus haridusasutuste, organisatsioonide ja huvitatud kodanike jaoks, sest sealne sisu on oluline kogu vaimse tervise temaatika juures. Eriliselt ka see aspekt, et nende teemade olulisus on vaja viia tegelikult kogu elanikkonnani, seega tuleks kaaluda materjalide osas ka selgeid, kokkuvõtvaid osasid; - vaimse tervise probleemide levikuga tegelemine peaks olema pidev ja teadlik protsess, mis ka haridusasutustes oleksid samuti mõistetavad nagu füüsilised haigused; - rahastuse osas peaks olema rõhk jätkuvalt ennetusega seotud tegevustele. Rahastuse osas tuleks kaaluda seda, mis tegevused on edasi jõudnud algtasemest ehk "mis on vaimne tervis" küsimustest, vaid reaalselt probleeme teadvustades tegutsevad. Positiivne on tõdeda, et vaimse tervise teemaga on eri tasanditel aktiivsemalt tegelema hakatud ja seda nii ennetuse kui ka sekkumise osas. Eri viisidel tõstetakse ühiskonna teadlikkust perevägivalla, kiusamise ja vaimse tervise probleemide negatiivsetest tagajärgedest ja rõhutakse varajase märkamise vajalikkusele . Ainult avalik arvamus, et kogu ühiskond peab noorima põlvkonna heaolu nimel investeerima arvestatava osa oma vahenditest, survestab poliitikuid ellu viima plaane, mis on kooskõlas mõttega, et lapsed on olulised kogu ühiskonnale juba praegu, mitte ainult tulevikus, täiskasvanuina . MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab Sotsiaalministeeriumi samme rohelise raamatu loomisel, kuid siiski rõhutab vajadust käsitleda vaimse tervise probleeme kogumis käesolevas arvamuses esitatud kitsaskohtade ja ettepanekutega . Vaja on tagada ennetamisest, sekkumisest ja kompenseerivatest meetmetest koosnev kompleksne lähenemine , kus suunaks reaal ne tegevuskava koos toetavate ressurssidega ja meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Igakülgsele koostööle lootma jäädes ning edaspidi jätkuvalt valmis protsessi panustama. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Varje Ojala MTÜ Lastekaitse Liit juhat use liige Helika Saar helika.saar @lastekaitseliit.ee 6311 128
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 14.08.2020 22:30
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Arvamus vaimse tervise roheline raamatule
Tähtsus: Tavaline
Tere, Suur tänu kaasamast. Käesolevaga edastame Lastekaitse Liidu
arvamuse.Parimate tervitustega,Helika SaarMTÜ Lastekaitse LiitEndla 6-18,
Tallinn 10142Telefon 631 1128Inimene, kes hoolib, loeb veebiajakirja
„Märka Last.Loe: <> /From: <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto:
<mailto:> <mailto: <mailto:> > > < <mailto:> <mailto: <mailto:> >
<mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >Sent: reede, 3. juuli 2020
09:49To: Tervise Arengu Instituut < <mailto:> <mailto: <mailto:> >
<mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti Psühhiaatrite Selts <
<mailto:> <mailto:> <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti
Ämmaemandate Ühing < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:>
<mailto: <mailto:> > > >; Eesti Perearstide Selts < <mailto:> <mailto:
<mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti Õdede Liit
< <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> >
> >; Eesti Haiglate Liit < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto:
<mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti Naistearstide Selts < <mailto:>
<mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >;
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto:
<mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Tartu Tervishoiu Kõrgkool < <mailto:>
<mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:>
<mailto: <mailto:> > > >; Eesti Puuetega Inimeste Koda < <mailto:>
<mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti
Tööandjate Keskliit < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:>
<mailto: <mailto:> > > >; Eesti Töö-ja Organisatsioonipsühholoogide Liit
< <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> >
> >; Eesti Töötervishoiuarstide Selts < <mailto:> <mailto: <mailto:> >
<mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti Ametiühingute Keskliit
< <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> >
> >; Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon < <mailto:>
<mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; MTÜ
Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE < <mailto:> <mailto: <mailto:> >
<mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; MTÜ Lastekaitse Liit <
<mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > >
>; Eesti vaimse tervise ja heaolu koalitsioon < <mailto:> <mailto:
<mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; MTÜ Peaasjad <
<mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > >
>; Eesti noorte vaimse tervise liikumine MTÜ < <mailto:> <mailto:
<mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Toetusteenuste
keskus Eesti Kaitsevägi < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto:
<mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Dementsuse Kompetentsikeskus <
<mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > >
>; MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit < <mailto:> <mailto: <mailto:> >
<mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti Koolipsühholoogide
Ühing < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto:
<mailto:> > > >; Eesti Psühholoogide Liit < <mailto:> <mailto: <mailto:>
> <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti Kliiniliste
Psühholoogide Kutseliit < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto:
<mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; Eesti Pereteraapia Ühing < <mailto:>
<mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > >; SA
Väärtustades Elu < <mailto:> <mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:>
<mailto: <mailto:> > > >Subject: Vaimse tervise roheline raamatTere!Teile
on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
arvamuse avaldamiseks dokument.Pealkiri: Vaimse tervise roheline
raamatRegistreerimise kuupäev: 02.07.2020Registreerimise number: 1.2-
1/2120-1Palume dokumendi kooskõlastada ja arvamust avaldada hiljemalt
14.08.2020. Tagasisidet ootame e-posti aadressile <mailto:> <mailto:
<mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > > või DVK
kaudu.LugupidamisegaSotsiaalministeeriumSuur-Ameerika 1, 10122
TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-post: <mailto:>
<mailto: <mailto:> > <mailto: <mailto:> <mailto: <mailto:> > ><> <> <>