dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted

Sotsiaalministeerium · 3. juuli 2020
Viit
1.2-3/2132-1
Registreeritud
3. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Nele Nisu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
17. juuli 2020

Failid

  • 📎2-117-02004384 03.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc1095 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie 03.07.2020 nr 2-1/17-0200/4384 Majandus- ja taristuministri määruse „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Lisad: Eelnõu ja seletuskiri kokku seitsmel lehel Lisaadressaadid: Eesti Laevaomanike Liit Teadmiseks: Veeteede Amet Katrin Andre 6397641 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 02.07.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2020 nr Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted1 Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 391 lõike 5, § 59 lõike 4 ja § 611 lõike 6 alusel. § 1. Tervisekahjustusest või surmast tulenevate nõuete hüvitamise tagatise piisavuse hindamine (1) Tagatise piisavuse hindamiseks laevapere liikme kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks kontrollib Veeteede Amet, kas reederil on laeva osas sõlmitud vastav vastutuskindlustusleping või on olemas muu rahaline tagatis. (2) Tagatis laevapere liikme kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmetele kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest tulenevast tervisekahjustusest või surmast põhjustatud kulude hüvitamist. (3) Kui kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepingulised nõuded on tagatud muu kui lõikes 2 nimetatud tagatise alusel, loetakse piisavaks tagatis, mis katab kõikide laevapere liikmete töölepingutest või kollektiivlepingutest tulenevate kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete täitmise. § 2. Kojusõidu korraldamise kulude hüvitamise tagatise piisavus (1) Tagatise piisavuse hindamiseks kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks kontrollib Veeteede Amet, kas reederil on laeva osas sõlmitud vastav vastutuskindlustusleping või on olemas muu rahaline tagatis. (2) Tagatis kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmetele kojusõidu kulude hüvitamist. (3) Kui laevapere liikme kojusõidu kulud on tagatud muu kui lõikes 2 nimetatud tagatise alusel, loetakse piisavaks tagatis, mis katab kõikide laevapere liikmete kojusõidu kulud. Eeldatakse, et piisav on tagatis, mille suuruseks on vähemalt 6000 eurot laevapere liikme kohta. § 3. Laevapere liikme hülgamise korral kulude hüvitamise tagatise piisavus (1) Tagatise piisavuse hindamiseks laevapere liikme hülgamise korral kontrollib Veeteede Amet, kas reederil on laeva osas sõlmitud vastav vastutuskindlustusleping või on olemas muu rahaline tagatis. (2) Tagatis laevapere liikme hülgamise korral loetakse piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele hülgamisest põhjustatud kulude hüvitamist. (3) Kui laevapere liikme hülgamise kulud on tagatud muu kui lõikes 2 nimetatud tagatise alusel, loetakse piisavaks tagatis, mis katab kõikide laevapere liikmete hülgamisest põhjustatud kulud. Eeldatakse, et piisav on tagatis, mille suuruseks on vähemalt 25 000 eurot laevapere liikme kohta. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 56 „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“ tunnistatakse kehtetuks. 1 Nõukogu direktiiv (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (ELT L 22, 26.01.2018, lk 28–33) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 02.07.2020 Majandus- ja taristuministri määruse „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse meretöö seaduse § 391 lõike 5, § 59 lõike 4 ja § 611 lõike 6 alusel. Meretöö seaduse kohaselt peavad reederil olema tagatised laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete, kojusõidu korraldamise kulude ning hülgamise kulude hüvitamiseks. Määruses nähakse ette nimetatud tagatiste piisavuse hindamise põhimõtted. Kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuse lepinguga, piisab reederil üksnes vastutuskindlustuse poliisi esitamisest, kus need nõuded kõik on hõlmatud. Juhul kui tegemist on muud liiki tagatisega, kontrollib Veeteede Amet, kas arvestades laevapere liikmete arvu ja nende meretöö lepingus või kollektiivlepingus kokkulepitud tingimusi, on tagatis piisav. Tagatiste piisavust hindab Veeteede Amet eelkõige laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse käigus. Määrus on seotud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 03.01.2020, 1). Nimetatud seadusega võeti Eesti õigusesse üle Rahvusvahelise Tööorganisatsioon (ILO) meretöö konventsiooni 2014. a ja 2016. a muudatused. Meretöö konventsiooni muudatuste ratifitseerimine toimus Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seadusega (RT II, 17.12.2019, 2). Meretöö konventsiooni 2014. a muudatused on Euroopa Liidu õigusesse üle võetud nõukogu direktiiviga (EL) 2018/131, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu ja Euroopa Liidu Transporditöötajate Ametiühingute Liidu sõlmitud kokkulepet muuta direktiivi 2009/13/EÜ kooskõlas 2006. aasta meretöönormide konventsiooni 2014. aasta muudatustega, mille Rahvusvaheline Töökonverents kiitis heaks 11. juunil 2014 (ELT L 22, 26.1.2018, lk 28-33) (edaspidi direktiiv (EL) 2018/131). Kuivõrd direktiiv (EL) 2018/131 tähtaegse ülevõtmata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon 27.05.2020 kirjaga teavitanud Eesti suhtes algatatud rikkumismenetlus nr 2020/0169, on tegemist kiireloomulise eelnõuga. Määrusega tunnistatakse kehtetuks majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus „Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted“, mis hetkel käsitleb vaid reederi poolt laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks ette nähtud tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtteid. Eelnõu on valmistanud ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (tel 6397 641; e-post: [email protected]) ja peaspetsialist Reet Laos (tel 6256 334; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (tel: 625 6360, e-post: [email protected]). Keeletoimetuse tegi Katrin Andre. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Määruse reguleerimisalasse kuuluvad järgmised tagatised: 1) meretöö seaduse (edaspidi MTööS) §-s 391 sätestatud tagatis laevapere liikme meretöölepingust või kollektiivlepingust tulenevate kutsehaigestumisest või tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamiseks; 2) MTööS §-s 59 sätestatud tagatis laevapere liikme kojusõidu korraldamise kulude hüvitamiseks; 3) MTööS §-s 611 sätestatud tagatis laevapere liikme hülgamise korral kulude hüvitamiseks ette nähtud. MTööS §-des 391, 59 ja 611 sätestatud tagatiste olemasolu kontrollib Veeteede Amet eelkõige meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) §-s 1114 sätestatud laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuse (edaspidi ülevaatus) käigus. Pärast ülevaatuse edukat läbimist saab reederile väljastada meretöötunnistuse (MSOS § 1113 lõige 3). Meretöötunnistuseks on meretöö konventsiooni nõuete kohane meretöötunnistus, mille juurde kuulub meretöönõuetele vastavuse deklaratsioon (MSOS § 1113 lõige 1 punkt 1). Vastavalt MSOS §-s 1114 lõigetele 2 ja 3 liigitatakse ülevaatused järgmiselt. 1) esmane ülevaatus, mis tehakse enne meretöötunnistuse väljastamist; 2) vahepealne ülevaatus meretöötunnistuse kehtivuse kinnitamiseks, mis tehakse meretöötunnistuse kehtivuse teisel või kolmandal aastal; 3) täisülevaatus, mis tehakse iga viie aasta tagant meretöötunnistuse uuendamiseks. 4) reederi taotlusel ülevaatus ajutise meretöötunnistuse väljastamiseks; 5) meretöötunnistuse kehtivuse ajal lisaülevaatuse, mille ulatuse ja tegemise aja määrab Veeteede Amet, konsulteerides enne reederiga. Eelnõu § 1 lõikes 1 nähakse ette, et kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmast tulenevate lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise piisavuse hindamiseks kontrollib Veeteede Amet, kas laeval on vastutuskindlustusleping või mõni muu tagatis. Eelnõu § 2 lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 on analoogsed sätted vastavalt kojusõidu korraldamise kulude ja hülgamise korral kulude hüvitamise tagatise kohta. Ülalpool on täpsemalt selgitatud, et Veeteede Amet kontrollib tagatiste olemasolu ülevaatuse käigus. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt loetakse tagatis piisavaks, kui laev on kindlustatud vastutuskindlustuslepingu alusel, mis hõlmab laevapere liikmele tööõnnetusest ja kutsehaigestumisest tulenevast tervisekahjustusest või surmast põhjustatud kulude hüvitamist. Eelnõu § 2 lõikes 2 ja § 3 lõikes 2 on analoogsed sätted vastavalt kojusõidu korraldamise kulude ja hülgamise korral kulude hüvitamise tagatise kohta. Praktikas pakuvad laevakindlustust peamiselt laevaomanike vastastikuse vastutuse kindlustusseltsid (P&I Clubs), mis moodustavad rahvusvahelise klubide grupi (International Group of P&I Clubs). Märkimisväärne osa maailma kommertslaevastikust (umbes 95%), sh kõik välisvetes sõitvad Eesti lippu kandvad reisi- ja kalalaevad, omab grupi kindlustusseltside või selle põhimõtte alusel tegutsevate seltside kindlustuskatet. Klubide sõlmitavate vastutuskindlustuslepingute standardtingimused näevad ette peamisi praktikas esinevad juhtumeid, mis on kaetud laeva kindlustussummaga. P&I kindlustusseltsid on arvestanud 2 meretöö konventsiooni sätetega, mis näevad ette teatud kulude hüvitamise, ning lisanud vastavad viited konventsiooni sätetele oma lepingutingimustesse1. P&I kindlustusseltside kindlustuskate ei erista erinevaid kindlustusjuhtumeid – laev kindlustatakse üldise kogusumma ulatuses, mis katab kõik võimalikud riskid (kogusumma suurus on üldjuhul mitukümmend miljonit eurot). Seetõttu ei ole sellise kindlustuskatte olemasolul eelnõus eraldi piirmäärade väljatoomine vajalik ega otstarbekas. Eelnõu § 1 lõikes 3, § 2 lõikes 3 ja § 3 lõikes 3 on ette nähtud reederi tagatise hindamise kriteeriumid juhul, kui tegemist ei ole vastutuskindlustuslepingu, vaid mõne muu tagatisega (nt makse- või pangagarantii võlaõigusseaduse § 155 tähenduses). Nagu eespool märgitud, on selline tagatise vorm praktikas äärmiselt erandlik ning laevaomanikule ebaotstarbekas, sellist liiki kindlustuskatet ei ole rakendatud ühelegi Eesti lipu all sõitvale laevale. Kui reederil ei ole vastutuskindlustuslepingut, siis eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt on kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustusest või surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatis piisav, kui see katab kõikide laevapere liikmete töölepingutest või kollektiivlepingutest tulenevate kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse või surmaga seotud lepinguliste nõuete täitmise. Tagatise suuruse arvutamisel on oluline, et laevapere liikmete tervisekahjustuse või surma korral oleks võimalik hüvitada kõigi laevapere liikmetega seotud kulutused. Kuna tagatise piisavust hindab Veeteede Amet, on tal MTööS § 391 lõike 4 kohaselt õigus nõuda reederilt laevapere liikmete meretöölepinguid või kolletiivlepinguid, kust nähtuvad andmed, mille põhjal kujuneb laevapere liikmele tasumisele kuuluvate nõuete suurus. Kuna iga laevapere liikme puhul on see summa erinev, siis peab Veeteede Amet saama kontrollida, et reederi tagatis on kõikide nõuete hüvitamiseks piisav. Meretöölepingu kirjalikus dokumendis peab olema viide reederi pakutavatele tervise- ja sotsiaalkaitse tagatistele, sealhulgas hüvitistele seoses tööga seotud haiguse, tööõnnetusest põhjustatud vigastuse või surmaga. (MTööS § 9 punkt 4). Eelnõu § 2 lõige 3 on üle võetud kehtiva määruse § 2 lõikest 2. Kui reederil ei ole vastutuskindlustuslepingut, siis eelnõu § 2 lõike 3 kohaselt peab kojusõidu korraldamise kulude hüvitamise tagatis katma kõikide laevapere liikmete kojusõidu kulud. MTööS § 56 lõike 1 kohaselt peab reeder korraldama laevapere liikme kojusõidu, kas Eesti Vabariigi territooriumile, meretöölepingu sõlmimise kohta, kollektiivlepinguga kokkulepitud kohta või laevapere liikme elukohariiki, kuid pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Eeldatakse, et piisav on kojusõidu kulude hüvitamise tagatis, mille suuruseks ühe laevapere liikme kohta on vähemalt 6000 eurot. Selle juures on arvestatud nii lennupiletite kõrgema võimaliku maksumusega (mis võivad ulatuda kuni 2500 euroni), samuti reisi pikkusest tingitud toidu- ja majutuskuludega. Kui reederil ei ole vastutuskindlustuslepingut, siis eelnõu § 3 lõikes 3 kohaselt peab laevapere hülgamise korral kulude hüvitamise tagatis katma kõigi laevapere liikmete hülgamisest põhjustatud kulud. MTööS § 611 lõike 5 kohaselt on tagatise suuruse arvutamise aluseks laevapere liikmete arv ametikohtade järgi ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud reederi kohustuste täitmiseks vajalikud eeldatavad kulutused. Tagatise suuruse arvutamisel oluline, et hülgamise korral oleks võimalik hüvitada kõigi laevapere liikmetega seotud kulutused, mistõttu 1 Näidised P&I klubide kindlustustõendite kohta: https://www.skuld.com/contentassets/68db1f7546a443028ddc7a4d23566cad/mlc_extension_clause_2016_an nexes_1-4.pdf http://www.gard.no/Content/22463761/MLC%20Certificate%20templates.pdf 3 on oluline laeval töötavate laevapere liikmete arv. MTööS § 611 lõike 3 kohaselt peab tagatis olema piisav järgmiste kulude katmiseks: laevapere liikme nelja kuu töötasu ja muud tasud, mida laevapere liikmel on meretöölepingu või kollektiivlepingu alusel õigus reederilt saada; laevapere liikme mõistlikud kulud, sealhulgas käesoleva seaduse §-des 56–58 nimetatud kojusõidu transpordi, toidu- ja majutuskulud ning kulud meditsiiniabile;) laevapere liikmele esmavajaliku tagamise kulud, sealhulgas kulud piisavale toidule, vajaduse korral riietele, majutusele, joogiveele, hädavajalikule kütusele laeva pardal ellujäämiseks ja vajalikule meditsiiniabile ning muud mõistlikud kulud kuni laevapere liikme koju jõudmiseni. Eeldatakse, et piisav on tagatis, kui iga laevapere liikme kohta on arvestuslikuks tagatiseks 25 000 eurot. Juhtkonna ja reakoosseisu puhul peaks tagatis tulenevalt sissetulekute erinevusest olema erinev, kuid 25 000 eurot on keskmine arvestuslik suurus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ. Käesoleva direktiiviga võeti Euroopa Liidu õigusesse üle rahvusvaheline meretöö konventsioon, mille eeskiri 2.5 ja standard A2.5 reguleerivad meremehe tagasisõitu kodumaale. Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 2018/131, millega võeti Euroopa Liidu õigusesse üle rahvusvaheline meretöö konventsioon 2014. a muudatustest tulenevalt, mille standard A2.5.2 ning A4.2.1 ja A4.2.2. reguleerivad meremehe tagasisõitu kodumaale. Direktiivi 2018/131 ja Eesti õiguse vastavustabel on esitatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisana.2 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamisega ei kaasne täiendavaid mõjusid. Kaasnevad mõjud on kirjeldatud meretöö seaduse ja meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2014. ja 2016. aasta muudatuste ratifitseerimise seaduse seletuskirjades3. Sisulisi mõjusid määrusega ei kaasne, kuivõrd kõik Eesti lipu all sõitvad laevad, mis kuuluvad meretöö seaduse kohaldamisalasse ning millel peab olema meretöötunnistus, omavad P&I vastutuskindlustuskatet. Laevu, millel selline kindlustus puudub, Eesti lipu all ei sõida. P&I kindlustusseltsid on otseselt arvestanud meretöö konventsiooni sätetega, mis näevad ette 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/01895a95-f60d-4ace-b714- 7a1b4c7b0061/Meret%C3%B6%C3%B6%20seaduse%20ja%20meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muut mise%20seadus 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/01895a95-f60d-4ace-b714- 7a1b4c7b0061/Meret%C3%B6%C3%B6%20seaduse%20ja%20meres%C3%B5iduohutuse%20seaduse%20muut mise%20seadus https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/68ad9702-00f8-41ed-8281- 62f633f424d7/Rahvusvahelise%20T%C3%B6%C3%B6organisatsiooni%20meret%C3%B6%C3%B6%20konventsio oni%20koodeksi%202014.%20ja%202016.%20aasta%20muudatuste%20ratifitseerimise%20seadus 4 laevapere liikme repatrieerimise ja hülgamise ning tervisekahjustustest ja surmast põhjustatud kulude hüvitamise ning lisanud vastavad viited konventsioonile oma lepingutingimustesse. Kuna Veeteede Amet pädeva asutusena kontrollib reederi tagatiste olemasolu ka kehtivate õigusaktide (meresõiduohutuse seadus, kaubandusliku meresõidu seadus) alusel, ei tekita vastavate andmete läbivaatamine täiendavat töökoormust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid rahalisi kulutusi ega tulusid. Samuti ei kaasne määruse rakendamisega täiendavaid tegevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-0854 - Tagatise piisavuse hindamise ja suuruse arvutamise põhimõtted Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.07.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3b791ea-e7bf-41aa-aecf-628b36e9bf23 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d3b791ea-e7bf-41aa-aecf-628b36e9bf23?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel