Tööinspektsioon Teie 21.05.2020 nr 1.4-1/432-5/
[email protected] Meie 02.07.2020 nr 4.1-1/1729-2
Kollektiivlepingu seaduse alusel riikliku ja
haldusjärelevalve teostamise pädevus
Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole selgituste saamiseks kollektiivlepingu seaduse (KLS)
alusel Tööinspektsiooni (TI) riikliku ja haldusjärelevalve teostamise pädevuse küsimuses.
Viitate pöördumises Maksu- ja Tolliameti (MTA) seisukohale, mille kohaselt kollektiivlepingu
täitmise kontrollimise õigus on KLS § 14 lõike 1 kohaselt kollektiivlepingu osapoolte
esindajatel. Selgitame, et KLS § 14 eesmärk ei ole piirata riikliku ja haldusjärelevalve
teostamist. § 14 reguleerib lepinguõiguse üldpõhimõtet, mille kohaselt sõlmitud lepinguid tuleb
täita ning lepingu täitmine loetakse lõpule viiduks, kui leping on täidetud õigele isikule, õigel
ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Poolte õigus lepingu täitmist kontrollida on oluline, et tuvastada
kollektiivlepingu täitmise rikkumine. Rikkumise tuvastamisel tekib pooltel õigus kohaldada
kollektiivlepingus endas ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud
survemehhanisme lepingu täitmiseks.
Lisaks KLS § 14 lõikes 1 nimetatud poolte õigusele kontrollida sõlmitud lepingu täitmist, on
seadusandja KLS §-s 161 ette näinud TI riikliku ja haldusjärelevalve pädevuse KLS nõuete
täitmise üle. Ka 2017. a kui tehti KLS § 161 sõnastuses tehnilisi muudatusi1, ei olnud
seadusandjal kahtlust TI pädevuse üle teostada järelevalvet laiendatud kollektiivlepingu alusel
kokkulepitud nõuete täitmise üle. 2014. aastal algatatud kollektiivlepingu ja kollektiivse töötüli
lahendamise seaduse eelnõuga sooviti TI järelevalve pädevust kitsendada, kuid eelnõu langes
Riigikogu menetlusest välja koosseisu lõppemise tõttu. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et
järelevalve teostamisel on TI pädevuses ka järelevalve kollektiivlepingus kokkulepitud
tingimuste täitmise, sh kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu maksmise üle. Eelnõuga sooviti
muuta TI järelevalve pädevust kollektiivlepingu seaduse nõuete täitmise osas ning TI pädevus
oleks olnud teostada järelevalvet vaid kollektiivlepingu registreerimise ja töökatkestuse
edasilükkamise ja peatamise üle.
Kehtiva KLS § 4 lõigete 1 ja 4 kohaselt laieneb kollektiivleping ka neile tööandjatele ja
töötajatele, kes ei kuulu kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. TI-l on pädevus
teostada järelevalvet selle üle, kas tööandja täidab talle KLS-ig pandud kohustust rakendada
talle laienevat kollektiivlepingut või mitte. Juhul kui tööandjale laienevas kollektiivlepingus on
kokkulepe töötasu suuruse kohta, on TI-l õigus kontrollida, kas tööandja täidab töötasu
maksmisel tema suhtes kehtivat kollektiivlepingut. Kui tööandja vastavat kollektiivlepingu
tingimust ei täida, ei ole tööandja täitnud KLS § 4 lõigetest 1 ja 4 tulenevaid nõudeid.
1 Tulenevalt korrakaitseseaduse jõustumisest, mis reguleeris riikliku järelevalve teostamist, tuli
erinevates seadustes lahku lüüa mõisted riiklik järelevalve ja haldusjärelevalve.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
MTA on oma vastuses TI-le ekslikult viidanud, et KLS § 161 lõike 1 kohaselt teostab TI riiklikku
järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. TI teostab
järelevalvet siiski korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
Avaliku teabe seaduse § 38 lõike 3 kohaselt väljastatakse andmekogust asutusesiseseks
kasutamiseks tunnistatud andmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikule oma
ametiülesannete täitmiseks, tingimusega, et teabevaldajale esitatakse seaduses sätestatud
juurdepääsu alus ja eesmärk. See tähendab, et nii MTA kui TI ametnikule, kes täidab oma
ametiülesandeid, peab seaduses sätestatud juurdepääsu alusel (antud juhul KLS § 161 alusel)
avalikustama ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud andmeid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja
Monika Koks 6269 199
[email protected]