-864235 -144145 0 0 E ELNÕU 22 .0 6 .2020 Määrus 0 6 . 2020 nr Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põllumajandus- ja Toiduamet (1) Põllumajandus- ja Toidu amet (edaspidi amet ) on Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. (2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Agriculture and Food Board . § 2. Ameti pitsat ja sümbolid (1) Ametil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Põllumajandus- ja Toiduamet”. (2) Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord sätestatakse ameti asjaajamiskorras. (3) Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. § 3. Aruandekohustus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister ) ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 4. Ameti asukoht Amet asub Sakus. Ameti postiaadress on Teaduse 2, Saku, 75501 Harjumaa. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress märgitakse struktuuriüksuse põhimääruses. 2. peatükk AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED § 5. Ameti tegevusvaldkond Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusvaldkonnad on toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja -heaolu, põllumajandusloomade aretus, maaparandus ja maakasutus, taimekaitse ja taimetervis, taim n e paljundusmaterjal , mahepõllumajandus ja kutseli n e kalapüü k ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldami ne . § 6. Ameti ülesanded Amet: 1) täidab tegevusvaldkonna õigusaktides sätestatud ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve ), teeb majandustegevusteate, tegevusloa või muu loa menetlemise käigus nõuete kohasuse kontrolli ja viib läbi muud haldusmenetlust; 2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid; 3) täidab oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustik u s ja kiirhoiatussüsteemis; 4 ) täidab Euroopa Komisjoni otsusega maaelu arengu toetamiseks heaks kiidetud arengukava, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika , kalanduspoliitika kalandusturu korraldamise abinõude ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude rakendamiseks vajalikke ülesandeid; 5 ) tegutseb riikliku alkoholiregistri, riigi toidu ja sööda käitlejate registri, kutselise kalapüügi registri, maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri, maaparandussüsteemide registri, taimetervise registri, taimekaitsevahendite registri, mahepõllumajanduse registri, väetiseregistri ja sordiregistri volitatud töötlejana ning veterinaararstide registri vastutava ja volitatud töötlejana ning peab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 61 lõikes 3 nimetatud andmekogu ; 6) töötab välja ameti strateegilised arengudokumendid ning korraldab nende elluviimise ja tulemuste hindamise; 7) analüüsib § -s 5 nimetatud tegevusvaldkondade s olukorda riigis ning osaleb oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia, rahvusvahelise arengudokumendi ja projekti väljatöötamisel ja elluviimisel; 8) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta ; 9 ) teeb oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga ; 1 0 ) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu asutuste töös , töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning esitab asjakohase aruande ja teabe; 1 1 ) täidab õigusakti, välislepingu või ametkondliku välislepinguga temale pandud ülesandeid; 1 2 ) korraldab koolitust vastavalt oma tegevus valdkonnale; 1 3 ) volitab laboratooriume järelevalve käigus võetud proovide analüüsimiseks; 1 4 ) osutab otseseid avalikke teenuseid ja arendab nende kvaliteeti, sealhulgas töötleb isikuandmeid; 1 5 ) korraldab oma tegevusvaldkonnas ennetust egevust ja avalikkuse teavitamist ohtudest ning juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele; 1 6 ) täidab muid temale õigusaktiga pandud ülesandeid, samuti ministri või ministeeriumi kantsleri antud ülesandeid. 3. peatükk AMETI JUHTIMINE § 7. Ameti juht Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. § 8. Peadirektor (1) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitja kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja ning struktuuriüksuse tööd; 3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida täitev ametnik või töötaja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev ametnik tegutseb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel; 4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru ministrile; 5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest ; 6) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku ning sõlmib töötaja ga töölepingu ja lõpetab selle ; 7) määrab ametnikule distsiplinaarkaristuse ja töötajale hoiatuse õigusaktiga ettenähtud alustel ja korras; 8) kinnitab ameti arengu- ja tegevuskava, struktuuriüksuse põhimääruse, ametikoha ametijuhendi , dokumendihalduse korra ning muu ameti töökorraldust reguleeriva dokumendi; 9) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani ning sõlmib oma pädevuse piires lepingu; 10) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra; 11) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemeheliku kasutamis e kooskõlas riigivaraseadusega; 12) teostab teenistuslikku järelevalvet 6. peatüki kohaselt; 13) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 14) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna ja teenuse otstarbekamaks korraldamise ks ; 15) täidab temale seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse või käskkirjaga või kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid. (2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri määruse või käskkirja alusel teenistusküsimuses käskkirju ning ameti asjaajamise korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi. (3) Peadirektor teeb õigusaktiga ettenähtud juh ul ettekirjutus e ja otsuse. (4) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral asendab teda peadirektori määratud asetäitja või selle äraolekul muu ametnik. § 9. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on peadirektori asetäitjate ametikohad. (2) Peadirektori asetäitja: 1) täidab temale ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid; 2) juhib ja korraldab struktuuriüksuse juhi kaudu temale alluva struktuuriüksuse tööd; 3) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires; 4) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 5) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitika strateegia, arengukava ja rahvusvahelise arengudokumendi väljatöötamisel ning vastutab nende elluviimise eest oma vastutusvaldkonnas ; 6) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja haldusakti eelnõu väljatöötamisel; 7 ) teeb peadirektorile ettepaneku määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 8 ) kontrollib temale vahetult alluva struktuuriüksuse ülesannete täitmist; 9 ) täidab peadirektori antud muid ülesandeid. (3) Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, pädevus, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. 4. peatükk AMETI STRUKTUUR, STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE § 10 . Ameti struktuur (1) Teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister või tema volitusel peadirektor. (2) Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega osakonda nimetatakse regiooniks ja selle juhatajat regiooni juhatajaks. Ameti struktuuris on neli piirkondliku pädevusega osakonda : põhja regioon, lõuna regioon, lääne regioon ja ida regioon. Osakonna koosseisu võib kuuluda büroo . Bürood , mis asub Eesti ja Euroopa Liidu välise riigi piiril, sadamas või lennujaamas , nimetatakse piiripunktiks . (3) Osakonda juhib osakonnajuhataja. Osakonna koosseisu kuuluvat bürood juhib büroojuhataja ja piiripunkti juhib piiripunkti juhataja . (4) Osakonna ning osakonna koosseisu kuuluva büroo ja piiripunkti täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. (5) Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. § 11. Ameti osakonnad Ameti osakonnad on: 1) kalapüügi- ja turukorralduse osakond; 2) loomatervise ja - heaolu osakond; 3 ) maaparanduse ja maakasutuse osakond; 4) mahepõllumajanduse ja seemne osakond; 5) piirikontrolli osakond ; 6) põllumajandusloomade aretuse osakond; 7 ) taimekaitse ja väetise osakond; 8 ) taimetervise ja paljundusmaterjali osakond; 9 ) toiduosakond; 1 0 ) põhja regioon; 1 1 ) lõuna regioon; 1 2 ) ida regioon; 1 3 ) lääne regioon; 1 4 ) finants- ja haldusosakond; 1 5 ) kommunikatsiooniosakond; 1 6 ) personaliosakond; 17) strateegilise planeerimise ja analüüsi osakond; 18) õigusosakond . § 12. Kalapüügi- ja turukorralduse osakond Kalapüügi- ja turukorralduse osakonna põhiülesanded on: 1) korraldada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika turukorraldus abinõude rakendamiseks p uu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse ning kalandusturu korraldamise abinõu de rakendamiseks kalapüügitoodet e ühistele turustusnormidele vastavuse, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete märgistuse , s amuti alkoholi kvaliteedinõuetele vastavuse järelevalve t ; 2) korraldada kutselis e kalapüü giga seonduvaid toiminguid ning sellega seo tud andmete kogumis t ja aruandlus t . § 1 3 . Loomatervise ja - heaolu osakond Loomatervise ja -heaolu osakonna põhiülesan ded on: 1) töötada välja loomataudide ennetamise ja tõrje meetme d ning neid rakenda da ; 2) rakendada inimestele ja loomadele ühiste ning loomade kaudu levivate haiguste eest inimese kaitseks vajalik k e meetme id ; 3) korraldada veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli alla kuuluvate kaupade ja loomade veterinaar järelevalvet ja veterinaarkontrolli ning mitteloomse sööda ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid ; 4 ) korraldada kutsetegevuse loaga veterinaararstide tegevuse, loomatervise ja -heaolu, loomapidamiskohtade, loomsete kõrvalsaaduste ja nende käitlemise, loomkatsete, veterinaarravimite ning ravimsööd a kasutamise, sööda , sööda käitlemise ja söötmise nõuetekohasuse järelevalve t . § 14. Maaparanduse ja maakasutuse osakond Maaparanduse ja maakasutuse osakonna põhiülesanded on: 1) korraldada maaparanduse ja maakasutuse järelevalve t ; 2) korraldada riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutö id ; 3) korraldada maaparandushoiukava koostamis t ja kontrolli da selle täitmist ; 4 ) korraldada maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju seire t . § 15. Mahepõllumajanduse ja seemne osakond Mahepõllumajanduse ja seemne osakonna põhiülesanded on: 1) korraldada mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse, sealhulgas mesinduse ja vesiviljeluse ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid ; 2) korraldada mahepõllumajandusliku toidu ja sööda ning mahepõllumajanduslikke koostisosi sisaldava toidu tootmise ja turustamise ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid ning järelevalve t ; 3) korraldada seemne te sertifitseerimis t ja pakendamise ning turustamise järelevalve t ; 4) korraldada tuulekaera tõrje meetmete rakendamise ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride käitlemise järelevalve t ; 5) korraldada sordi registreerimis t ning sordilehte ja kaitse alla võtmis t . § 16. Piirikontrolli osakond Piirikontrolli osakonna põhiülesan ne on teha valdkondlikes õigusaktides ette nähtud ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid , sealhulgas veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli, Eestisse toimetatava kauba üle piiripunktis ja muus ametliku kontrollimise kohas . § 1 7 . Põllumajandusloomade aretuse osakond Põllumajandusloomade aretuse osakonna põhiülesan ded on: 1) korraldada põllumajandusloomade aretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise järelevalve t ; 2) põllumajanduslooma pidamise ja aretusega seotud toetuse taotleja järelevalve t . § 1 8 . Taimekaitse ja väetise osakond Taimekaitse ja väetise osakonna põhiülesanded on: 1 ) hinnata ja heaks kiita toimeaine id , taimekaitseaineid ja sünergiste, korraldada taimekaitsevahend i turule laskmise ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid ; 2 ) korraldada taimekaitsevahendite turustamise ja kasutamise nõuetekohasuse ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid ning taimekaitseseadmete nõuetekohasuse järelevalvet; 3 ) korraldada väetise käitlemise nõuetekohasuse järelevalvet . § 19 . Taimetervise ja paljundusmaterjali osakond Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna põhiülesanded on: 1) teha ohtlike taimekahjustajate seiret ning rakendada tõrjeabinõu sid nende sissetoomise ja leviku tõkestamiseks ; 2) korraldada taimede, taimsete saaduste ja muude objektide tootmise ja turustamise nõuetekohasuse üle valdkondlikes õigusaktides ette nähtud ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid ning järelevalve t ; 3 ) korraldada paljundusmaterjali , sealhulgas seemnekartuli , sertifitseerimis t ja toot mise ning turustamise järelevalvet . § 2 0 . Toiduosakond Toiduosakonna põhiülesan ded on: 1) töötada välja toiduohutuse tagamiseks vajalik ud meetmed ja neid rakenda da ; 2 ) korraldada toidu ning toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete käitlemise nõuetekohasuse üle ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid ; 3) korraldada toidu, sealhulgas veterinaar järelevalve ja veterinaarkontrolli alla kuuluva toidu j a selle käitlemise nõuetekohasuse üle valdkondlikes õigusaktides ette nähtud ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid . § 21 . Regioon (1) Regiooni põhiülesanded oma tegevuspiirkonnas on teha oma pädevuse piires ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, sealhulgas veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli , ning järelevalve t . (2) Peadirektor võib regioonile panna täitmiseks ülesandeid väljaspool selle tegevuspiirkonda. § 2 2 . Finants- ja haldusosakond Finants- ja haldusosakonna põhiülesanne on korraldada ameti eelarvestamis t ja finantsjuhtimis t , asjaajamis t , dokumendihaldus t , arhiivitöö d , riigivara haldamis t ja arvestus t ning tööks vajaliku inventari, töövahendite ja teenuste riigihan keid . § 2 3 . Kommunikatsiooniosakond Kommunikatsiooniosakonna põhiülesan ded on : 1) teavitada avalikkus t ameti tegevusest ; 2) viia ellu riski- ja kriisikommunikatsiooni ; 3) kavandada, koordineerida ja korraldada sise- ja väliskommunikatsiooni. § 2 4 . Personaliosakond Personaliosakonna põhiülesan ded on : 1) töötada välja personalipoliitika ja koordineerida selle elluviimis t ; 2) korraldada töötervishoiu - ja tööohutus alas t tegevus t ning personalivaliku t ; 3) koordineerida koolitustegevus t oma pädevuse piires. § 2 5 . Strateegilise planeerimise ja analüüsi osakond Strateegilise planeerimise ja analüüsi osakonna põhiülesanded on: 1) töötada välja järelevalve teostamiseks vajalik ud riskihindamise süsteemid; 2 ) koordineerida ameti strateegiliste arengudokumentide väljatöötamis t ; 3 ) koordineerida sisekontrolli ja kvaliteedijuhtimis t ; 4 ) koordineerida ameti tegevusvaldkondade riski- ja kriisijuhtimis t ; 5 ) arendada ameti ülesannete täitmiseks vajalik k e andmekogu si d ja teha koostöö d teiste asutustega asjakohaste andmekogude arendamiseks; 6 ) analüüsida ameti eesmärkide täitmiseks vajalike ülesannete täitmise käigus kogutud ja ameti tegevusega seotud avalik k e andme id ; 7 ) korraldada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute, sealhulgas veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli, ning järelevalv e rakendamise ga , nagu sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete vastastikune tunnustamine, seo tud läbirääkimis i ning teha koostöö d kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega. § 2 6 . Õigusosakond Õigusosakonna põhiülesan ded on: 1) nõustada ameti juhtkon da ja struktuuriüksus i ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusküsimustes; 2) osaleda ameti tegevusvaldkonnaga seotud ameti õigusakti eelnõu väljatöötamisel; 3) korraldada ameti tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta arvamuse andmist ; 4 ) esindada ameti õigushuv e ja korraldada nende esindamis t . § 27. Osakonna juhtimine (1) Osakonnajuhataja tagab tema juhitava osakonna ülesannete täitmise ning osakonnale eraldatud ressursside sihipärase ja tõhusa kasutamise. (2) Lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks osakonnajuhataja: 1) vastutab tema juhitavale osakonnale pandud ülesannete nõuetekohase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise eest ning kontrollib temale alluva ametniku või töötaja teenistus- või tööülesannete täitmist; 2 ) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud mitmeaastase kontrollikava ja ameti organisatsioonipõhise arengukava väljatöötamisel ning elluviimisel; 3) tagab kontrollisüsteemi nõuetekohase ülesehituse ja toimimise, sealhulgas planeerimi s e ja aruandlus e , töötajate le koolituse ja tööjuhiste olemasolu , töö tulemuslikkuse analüüsi ja hindamise; 4) täidab temale kõrgemalseisva juhi antud korralduse või teatab selle täitmise takistustest ning annab vahetule juhile aru osakonna tegevusest; 5) annab temale alluvale ametnikule ja töötajale korralduse osakonna ülesannete täitmiseks; 6) annab osakonna nimel arvamuse ja kooskõlastuse; 7) teeb vahetule juhile ettepaneku muuta osakonna struktuuri ja töökorraldust ning teenistuskohtade koosseisu, määrata osakonna ametnikule palk või töötajale töötasu, määrata ametnikule distsiplinaarkaristus; 8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ning korraldab nende nõuetekohase hoidmise, hooldamise ja kasutamise; 9) taotleb ametnikule ja töötajale koolitust teenistuskoha ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks; 10) sõlmib peadirektori antud volituse alusel ja hankekorra järgi iga-aastases hankeplaanis määratud piirsumma ulatuses lepinguid; 11) allkirjastab osakonnas koostatud kirja ja dokumendi, millega ei võeta rahalisi ega muid varalisi k ohustusi, välja arvatud punktis 10 nimetatud lepingud, ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälisele isikule, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 12) teeb koostööd teise riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutusega ning vajaduse korral osutab või tellib ametiabi. § 28. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht (1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht. (2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus. 5. peatükk KOMISJON, NÕUKOGU JA TÖÖRÜHM § 29. Komisjon, nõukogu ja töörühm (1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõuk ogu või töörühma (edaspidi koos komisjon ). (2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed, töökord, ülesanded ja nende täitmise tähtajad. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul. 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 30. Teenistuslik järelevalve (1) Peadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet ameti ametniku tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktiga määratud ulatuses ja korras. (2) Peadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha peadirektori asetäitjale või osakonnajuhatajale ülesandeks koguda materjali haldusakti andmise või haldustoimingu tegemise asjaolude väljaselgitamiseks, sealhulgas võtta ametnikult või töötajalt asjakohase seletuse ja arvamuse. 7. peatükk AMETI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 31. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Amet korraldatakse ümber või t ema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras. 8. peatükk RAKENDUSSÄTE D § 32. Määruste kehtetuks tunnistamine Põllumajandusameti ning Veterinaar- ja Toiduameti ümberkorraldamisega ja nende tegevuse lõpetamisega tunnistatakse kehtetuks järgmised põllumajandusministri ja maaeluministri määrused : 1) põllumajandusministri 23. septembri 2009. a määrus nr 97 „Põllumajandusameti põhimäärus”; 2) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 48 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus”; 3) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 49 „Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste ümberkorraldamine ja nende tegevuse lõpetamine”. § 33. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler
4083685 47625 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS ) § 42 lõike 1 alusel. Eelnõu on välja töötatud, arvestades Maaeluministeeriumi (edaspidi ministeerium ) valitsemisalas kavandatud ümberkorraldusi , mille käigus korraldatakse ümber Põllumajandusamet (edaspidi PMA ) ning Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA ) ning ühendatakse need Põllumajandus- ja Toiduametiks (edaspidi amet ) . PMA ja VTA ühendami sel lähtu takse riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada sam u tegevus i eri riigiametites, vähendada ametiasutuste arvu ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Valitsuskabineti 1. augusti 2019. aasta nõupidamisel heaks kiidetud „ Vabariigi Valitsuse riigireformi tegevuskava 2019–2023 ” kohaselt on Vabariigi Valitsus kokku leppinud riigireformi elluviimises. Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2020. aasta kabinetinõupidamisel kiideti heaks maaeluministri ettepanek korraldada P MA ja VTA ümber ametiks ning ühtlasi tehti ministeeriumile ülesandeks töötada välja selleks vajalik seaduseelnõu arvestusega, et uus amet saaks alustada tööd 1. jaanuaril 2021. aastal. Ameti ks ühendamine on kavanda tud selliselt, et P MA ja VTA lõpetavad tegevuse ning amet moodustatakse nende baasil. PMA ja VTA ümberkorraldamise järel täidab moodustatav a met kõiki seniseid kahe ameti põhifunktsioone, mis eeldab muu hulgas vajadust säilitada praegune kompe n ten tn e töötajaskond. PMA ja VTA ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, paraneb teabe haldamine kogu toidutootmisahelas ning tõuseb ennetus- ja teavitustöö kvaliteet õigusrikkumiste vähendamiseks , samuti väheneb klientide halduskoormus ja paraneb suhtlemine klientidega . Eelnõu kohaselt alustab amet tegevust 2021. aasta 1. jaanuari l. Määruse eelnõu on ette valmistanud ja seletuskirja on koostanud Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili (
[email protected] , 605 1711), Põllumajandusameti peadirektor Egon Palts (
[email protected] , 510 1075), Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk (
[email protected] , 625 6 226 ), Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu (
[email protected] , 625 6524) , Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme ( ingrid. raidme @agri.ee, 625 6163) ja Maaeluministeeriumi personaliosakonna nõunik Leiti Tulf (
[email protected], 625 6177). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Maarika Öövel ( maarika.oovel @agri.ee, 625 6259). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist id L eeni Kohal (l eeni. kohal @agri.ee , 625 6 165 ) ja Laura Ojava (laura.ojava @agri.ee , 625 6523) . E elnõu koostamisel on lähtutud PMA ja VTA ümberkorraldamise analüüsist ja VVS -i § - st 105 1 5 . Eelnõu rakendussätetes ei muudeta teisi määrusi. Nende muudatuste kohta, mis tulenevad P MA ja V TA ümberkorraldamisest , koostatakse vajaduse korra l eraldi eelnõud. Samuti koostatakse eraldi eelnõu ameti teenistuskohtade koosseisu ja osakondade põhimääruste kinnitamise kohta. P MA ja V TA ümberkorraldamisega ning nende tegevuse lõpetamisega tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: 1) põllumajandusministri 23. septembri 2009. a määrus nr 97 „Põllumajandusameti põhimäärus” (edaspidi määrus nr 97 ) ; 2) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 48 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus” (edaspidi määrus nr 48 ) ; 3) maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 49 „Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste ümberkorraldamine ja nende tegevuse lõpetamine”. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koostamisel on lähtutud VVS-i § 42 lõikest 2, mille kohaselt peavad valitsusasutuse põhimääruses sisalduma: 1) asutuse täielik nimi, asukoht ning tema kõrgemalseisva valitsusasutuse nimi; 2) asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded; 3) asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused; 4) asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded; 5) muud asutuse tegevuse korraldamise olulised sätted. E elnõu ga koondatakse PMA ja V TA tegevusvaldkond ja ülesanded loodava ameti tegevusvaldkon naks ja ülesanneteks ning määratakse nende jaotus struktuuriüksuste vahel. E elnõu kohaselt taga takse ameti tegevusvaldkon na ja ülesannete parem vastavus neid reguleerivatele seadustele . Samuti ka ei korrata ameti põhimääruse s seaduste sätte i d. Eelnõu §-s 1 sätestatakse, et amet on ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus . Kuna VVS-i § 70 kohaselt on amet ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses , siis puudub vajadus põhimääruse § - s 1 seda korrata. N eed ülesanded nimetatakse § -s 6 ameti ülesannetena. Ühtlasi sätestatakse eenõu §-s 1, et a met esinda b oma ülesannete täitmisel riiki , samuti tuuakse välja ameti ingliskeelne nimetus. Eelnõu §-s 2 sätestatakse amet i pitsat ja sümbolid . VVS - i § 41 lõike 2 kohaselt on ametil väikese riigivapiga pitsat . P õhimäärus es tuuakse välja selle täpsem kirjeldus. Õiguse kasutada a meti dokumendiplangil väikese riigivapi kujutist annab riigivapi seaduse § 7 lõige 1. Ameti dokumentiplangi kasutamise kord sätest atakse ameti asjaajamiskor ras . Ameti struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud struktuuriüksuse põhimääruses. Eelnõu §- s 3 kehtestatakse VVS - i § 41 lõikest 1 tulenevalt , et amet on aruandekohustu slik valdkonna eest vastutava ministri ee s. Eelnõu §- s 4 määratakse ameti asukoht, milleks on Saku . Ameti asukoht on määratud postiaadressi täpsusega , kuna ameti ametiruumid võivad paikneda erinevatel postiaadressidel ja ameti tegevuse käigus vastavalt töökorralduse vajadustele muutuda . Samas nähakse põhimääruses ette, et ameti struktuuriüksus või b paikneda ka teises kohaliku omavalitsuse üksuses. Sellisel juhul määratakse struktuuriüksuse asukoht tema põhimääruses. Eelnõu §- s 5 sätestatakse ameti tegevusvaldkon na d , lähtudes VVS -i § 64 lõikes 1 sätestatud ministeeriumi valitsemisala valdkonnast. Ameti tegevusvaldkon dade sõnastust on täpsustatud võrreldes määruse nr 97 ja määruse nr 48 sõnastusega . Ameti tegevusvaldkonnad on toidu- ja söödaohutus, loomatervis ja -heaolu, põllumajandusloomade aretus, maaparandus ja maakasutus, taimekaitse, taimetervis, taimne paljundusmaterjal, mahepõllumajandus ning kutselise kalapüügi , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamine. Eelnõu §- s 6 sätestatakse ameti ülesanded. Eelnõuga on ameti ülesandeid korrastatud ning sõnastatud üldisemalt ja selgemalt võrreldes määruse nr 97 ja määruse nr 48 sõnastusega . Eelnõu §- s 7 sätestatakse, et ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. Eelnõu §- s 8 sätestatakse peadirektori pädevus ja ülesanded. Põhimäärus koondab peadirektori pädevusvaldkonna ja ülesanded, et tagada parem arusaadavus ameti juhtimisfunktsioonidest ja võimalus leida nimetatud teavet ühest ja samast allikast. Põhimääruses on nimetatud need ülesanded, mis ei tulene otseselt Vabariigi Valitsuse seadusest, avaliku teenistuse seadusest või muust seadusest. Eelnõu §- s 9 määratakse peadirektori asetäitja pädevus ja ülesanded. Peadirektori asetäitja täidab ametis juhtimisfunktsiooni. Võrreldes peadirektoriga on tema asetäitja pädevus piiratud kindla tegevusvaldkonna või ülesande täitmisega. Põhimääruses ei määrata kindlaks peadirektori asetäitja te ametikohtade arvu, tegevusvaldkonda ega ülesan deid . Ka ei määrata põhimääruses täpselt kindlaks , kuidas jaguneb struktuuriüksuste juhtimine peadirektori asetäitjate vahel. Selline lähenemine võimaldab edaspidi paindlikumalt korraldada ameti tööd ja struktuuriüksuste alluvust, ilma et ümberkorraldustega seoses oleks vaja muuta ameti põhimäärust. Peadirektori asetäitja täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis. Eelnõu § -s 10 sätesta takse ameti struktuur. Ameti struktuuri koostamisel on arvestatud, et struktuur toetab riigi teenusepõhist lähenemist ja järelevalvetegevust , teenuste osutamine on kliendile lähedal ning juhtimisulatus on mõistlik . Ameti struktuuriüksus on osakond. Piirkondliku pädevusega seotud osakonda nimetatakse regiooniks ja selle juhatajat regiooni juhatajaks. Osakonna koosseisu võib kuuluda büroo . Bürood, mis asub Eesti ja Euroopa Liidu välise riigi piiril, sadamas või lennujaamas , nimetatakse piiripunktiks. Osakonda juhib osakonnajuhataja , o sakonna koosseisu kuuluvat bürood juhib büroojuhataja ja piiripunkti juhib piiripunkti juhataja. Ameti põhimääruses ei määrata kindlaks büroo ja piiripunkti olemasolu ega ülesandeid, vaid üksnes võimalus moodustada büroo ja piiripunkt. Büroo ja piiripunkti moodustamise vajaduse otsustab peadirektor. Osakonna ja osakonna koosseisu kuuluva büroo ja piiripunkti täpsem pädevus, ülesanded ja juhtimine määratakse osakonna põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor. Ameti- ja töökohtade ülesanded, õigused ning vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis või töölepingus . Eelnõu §- s 11 nimetatakse ameti 1 8 osakon da ja eelnõu §-des 12–26 määratakse osakon dade põhiülesan ded . Kõik ameti sarnased teenused ja ülesanded on koondatud ühte osakonda. Nii on m ääruses nr 48 nimetatud l oomatervise ja -heaolu osakond, toiduosakond ning kalapüügi- ja turukorralduse osakond ka ameti osakonnad. Määruses nr 97 nimetatud t aimetervise ja aianduse osakond, maaparanduse osakond, taimekaitse ja väetise osakond ning mahepõllumajanduse ja seemne osakon d on ka ameti osakonnad. O sakon na nimes kajastatakse osakonna tegevus, mistõttu nimeta takse maaparanduse osakond maaparanduse ja maakasutuse osakonnaks ning taimetervise ja aianduse o sakond ümber taimetervise ja paljundusmaterjali osakonnaks. Kuna struktuur on juhtimisvahend ja toetab ameti ülesannete täitmist , siis ameti moodustamisel lähtutakse PMA ja VTA ümberkorraldamise analüüsist . Uu teks osakondade k s on põllumajandusloomade aretuse osakond ja piirikontrolli osakond . M ääruse nr 48 kohaselt täidetakse loomatervise ja - heaolu osakonnas muu de ülesannete hulgas ka põllumajandusloomade aretuse valdkonna ülesandeid. Põllumajandusloomade aretuse eesmärgiks on suurendada loomakasvatuse majanduslikku tasuvust ja konkurentsivõimet, loomakasvatustoodangu kvaliteeti ning loomakasvatustootmise keskkonnasõbralikkust. Eesmärgi saavutamiseks on oluline põllumajandusloomade jõudlusvõime ja geneetilise väärtuse suurenemine ning genofondi säilimine . Arvestades eeltoodut , tuleb põllumajandusloomade aretuse valdkonna töö d tõhusamalt juhti da ja selleks luuakse ameti struktuuris põllumajandusloomade aretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise valdkonna s omaette osakon d . VTA ja PMA p iirpunktides töötab kokku 48 ametnikku. Sellise arvu ametnike töö juhtimine vajab eraldi struktuuriüksust . Piiri kontrolli osakonna piiripunktid asuvad Eesti ja Euroopa Liidu välise riigi piiril, sadamas või lennujaamas . Järelevalvet teostatakse toiduohutuse, loomatervise, taimetervise ja muude valdkondlike õigusaktide alusel . Põhiülesande täitmiseks kogub piirikontrolli osakond ka sisuosakondadelt andmeid, et ühtlustada järelevalve tööks vajalikke protseduure ja selgitada välja koolitusvajadus. P iirikontrolli osakonna põhiülesanne on teostada piiripunktis järelevalvet veterinaar- ja toidukontrolli, taimetervise kontrolli ning mahepõllumajanduse kontrolli alla kuuluva kauba üle. Osakonna põhiülesande täitmiseks on vaja tagada, et piiri punktis töötaks vajalik arv ametnikke ja nende koostöö toimi ks , seda eriti VTA ja PMA ümberkorraldamise ajal . Piirkondliku pädevusega osakon di , mida nimetatakse regiooni de ks, on k a määruses nr 97 ja nr 48 neli : põhja regioon, lõuna regioon, lääne regioon ja ida regioon. PMA ja VTA regioonide tööpiirkonnad on erinevad. VTA põhja regiooni tööpiirkonna d on Harjumaa ja Raplamaa, lõuna regiooni tööpiirkonna d on Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa, ida regiooni tööpiirkonna d on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Jõgevamaa ning lääne regiooni tööpiirkonna d on Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa ja Viljandimaa. P MA põhja regiooni tööpiirkonna d on Harjumaa, Järvamaa ja Raplamaa, lõuna regiooni tööpiirkonna d on Põlvamaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa, ida regiooni tööpiirkonna d on Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Tartumaa ning lääne regiooni tööpiirkonna d on Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Saaremaa. Ameti regioonide tööpiirkondade moodustamisel on lähtutud põhimõttest, et need oleksid teenistuskohtade arvu ja kontrollitavate objektide arvu poolest võimalikult sarnases suurusjärgus , et tagada regioonis ühtla n e töökoormus ja tõhus protsessijuhtimi n e. Ameti puhul jätkub senine regionaalpoliitiline lähenemine ning teenistuskohad paiknevad üle Eesti, võimalikult lähedal klientidele, koostööpartneritele ning ametnike ja töötajate elukohtadele. Ameti põhja regiooni tööpiirkonna d on Harjumaa ja Raplamaa, lõuna regiooni tööpiirkonna d on Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa, ida regiooni tööpiirkonna d on Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa, Järvamaa ja Jõgevamaa ning lääne regiooni tööpiirkonna d on Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Saaremaa. Regiooni tegevuspiirkond määratakse regiooni põhimääruses. Arvestades ameti ülesandeid ja koosseisu, on otsustatud moodustada tugitegevuste valdkonnas viis osakonda : strateegilise planeerimise ja analüüsi osakond , finants- ja haldusosakond, kommunikatsiooniosakond, personaliosakond ning õigusosakond. S trateegilise planeerimise ja analüüsi osakon d on uus osakond. S trateegilise planeerimise ja analüüsi osakon na loomisega koondatakse ühte osakonda kõik s trateegilise planeerimise ja analüüsi ülesanded, mis võimaldab paremini koordineerida ja tõhusamalt siduda ressursside ning tegevuste kavandamist ameti strateegilistes arengudokumentides. Ühtlasi tagatakse PMA ja VTA kompetents e töötajaskonna kasutus ja koostoime tulemusel suureneb võimekus täita osakonna põhiülesandeid ning viia ellu erinevaid strateegilisti arengudokumente. Strateegilise planeerimise ja analüüsi osakon d täidab ametiüles eid ülesan deid , sealhulgas tööta b välja järelevalve teostamiseks vajalikke riskihindamise süsteeme, koordineeri b ameti tegevusvaldkondade riski- ja kriisijuhtimist, koordineeri b ameti strateegiliste arengu dokumentide väljatöötamist j a täidab muid sellesarnaseid ülesandeid . Osakonnad täidavad ameti tegevusvaldkonnas ülesandeid oma pädevuse piires . Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruses, mille kinnitab peadirektor. Osakondade põhimäärustes täpsusta takse ka ne i d ülesande i d, mida täidavad mitu osakonda ühiselt , samuti osakondade vahel ise koostöö korraldust . Eelnõu §- s 27 sätestatakse osakonna juhtimine. Võrreldes eelnõu sõnastust määruse nr 97 ja määruse nr 48 sõnastusega , on osakonnajuhataja ülesan nete puhul tehtud sõnastuslik k e, mitte sisulis i muudatus i . Eelnõus on välja toodud osakonnajuhataja olulisemad ülesanded, kuna täpsemad teenistusülesanded, õigused ja vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis või töölepingus . Eelnõu §- s 2 8 sätestatakse võimalus, et ameti struktuuri või b kuuluda väljaspool struktuuriüksus t asuv teenistuskoht . Peadirektorile ja peadirektori asetäitjale vahetult alluvate ametnike ja töötajate ülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus. Sellisteks teenistus kohtadeks on eelkõige tugi osakondades olevad teenistuskohad ( näiteks abi , spetsialist jt), aga võib moodustada ka tegevusvaldk onna koordineerimise või kindla protsessi juhtimise eest vastutavaid teenistuskohti ( nä i teks nõunik, projektijuht jt). Selline suhteliselt paindlik struktuur on vajalik eelkõige kahe ameti ühinemise l , ku i ei ole võimalik ameti põhimäärusega üheselt kindlaks määrata ülesannete täpset jaotust. Eelnõu §- s 2 9 reguleeritakse peadirektori poolt komisjoni, nõukogu ja töörühma (edaspidi koos komisjon ) moodustamist. Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse sarnaselt määrus te nr 97 ja nr 48 kohaselt komisjoni liikmed, ülesanded ja nende täitmise tähtajad ning töökord. Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul. Eelnõu §- s 30 sätestatakse teenistusliku järelevalve teostamine . Eelnõu § 31 kohaselt korraldatakse amet ümber või tema tegevuse lõpeta takse seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 32 kohaselt tunnistatakse kehtetuks põllumajandusministri 23. septembri 2009. a määrus nr 97 „Põllumajandusameti põhimäärus”, maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 48 „Veterinaar- ja Toiduameti põhimäärus” ja maaeluministri 16. augusti 2018. a määrus nr 49 „Veterinaar- ja Toiduameti kohalike asutuste ümberkorraldamine ja nende tegevuse lõpetamine”. Eelnõu §-s 33 sätestatakse, et m äärus jõustu b 1. jaanuaril 202 1 . aastal. 3. Eelnõu terminoloogia Määruse eelnõu ei sisalda uusi ega võõrtermineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 5 . Määruse mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid mõjusid loodus- ja elukeskkonnale, riigi julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Määruse rakendamisega suureneb riigi ress ursitõhusam toimimine , õigusruum muutub arusaadavamaks ja paraneb avalike teenuste kvalitee t . Kodanike ja ettevõtjate jaoks väheneb nende riigiasutuste hulk, kelle kaudu oma probleemidele lahendusi leida. Riigiasutuste ühendamise laiem mõju riigis tervikuna on poliitika tulemuslik rakendamine vähemate allasutuste kaudu. 5.1. Ümberkorralduste mõju riigiasutuste töökorraldusele ja tegevuste kulutõhususele Sihtrühm: PMA, VTA , nende töötajad ja ametnikud, muud riigiasutused, välispartnerid. A metisse koondatakse kõik PMA ja VTA senised põhitegevused. Seega ei kaasne muudatusega otsest mõju muudele riigiasutustele. Sisulisi muudatusi suhtlemisel Euroopa Liidu Komisjoni ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kellega ametid teavet vahetavad, ei tule, kuid välispartnereid tuleb teavitada kontaktasutuse nime muutmisest. Ministeeriumi valitsemisalas on aastate jooksul tehtud mitmeid olulisi muudatusi, mille tulemusel on paljud tugiteenused konsolideeritud ja nende pakkumine korraldatakse ühetaoliselt või ühiste standardite alusel. Seega on PMA ja VTA ametiks ümberkorraldamisega mitmed riskid juba maandatud. PMA ja VTA jagavad ühtseid teenuseid ja standardeid järgmistes teenusvaldkondades: 1) ü htne IT - abi, IT - vahendite haldus ning lõppkasutaja töökoha teenused ; 2 ) r iigitöötaja iseteenindusportaal (RTIP) ; 3 ) raamatupidamise ja personaliarvestuse teenused ühtsetel alustel Riigi Tugiteenuste Keskuses; 4 ) s amadel alusel eesmärgistamine ja eelarvestamine koostöös ministeeriumiga (SAP BO , KAIS ) ; 5 ) kinnisvarahaldus ja -arendus Riigi Kinnisvara AS-i kaudu ; 6 ) dokumendihalduse süsteem nimega Webdesktop . PMA - s on 217 ja VTA - s on 33 8,95 teenistuskohta . PMA ja VTA ümberkorraldamise esimeses etapis keskendutakse uue struktuuri kujundamisele, lähtudes seadustest tulenevatest ülesannetest ja teenuste st ning ressursside optimaalsest kasutamisest. Asutuste ühendamisel peetakse oluliseks, et oleks tagatud ameti ülesannete jätkuv täitmine ja säilitatakse valdkondlik kompetents ametis. V aldkondliku kompetentsi säilitamine ja palkade viimine konkurentsivõimelisele tasemele eeldab ameti palgapositsiooni parandamist. P MA suurim ja olulisem tööpere põhitegevuse valdkonnas on nõustav ja kontrolliv järelevalve , mis on avaliku teenistuse palgataseme osas üks mahajäänumaid tööperesid (mahajäämus avaliku teenistuse palgataseme mediaaniga võrreldes keskmiselt on 17%). Järgmine oluline tööpere ameti põhitegevuse valdkonnas on poliitika rakendamine, mille palgataseme mahajäämus avaliku teenistuse mediaaniga võrreldes keskmiselt on 14%. Mõlemas tööperes on tuntav PMA vähene konkurentsivõime madala palgataseme tõttu valdkonna spetsialistide värbamisel. Eriti kriitiline on valdkondliku kompetentsi säilitamine maaparanduse valdkonnas, mis on põhjustatud maaparandusinseneride nappusest tööjõuturul ja tugevast palgakonkurentsist erasektoris pakutavate töökohtadega selle eriala töötajatele. VTA suurim tööpere on samuti nõustav ja kontrolliv järelevalve . S ellesse tööperesse kuuluvatest ametnikest asub enamik tasemel 3 ja nende palgatase on avaliku teenistuse mediaanist väiksem keskmiselt 9% (kogu nõustava ja kontrolliva järelevalve tööpere palgataseme mahajäämus avaliku teenistuse mediaanist 12,8%). Suuruselt järgmine tööpere on poliitika rakendamine, sellesse tööperesse kuuluvates ametnikest asub enam ik tasemel 3 ja nende palgataseme mahajäämus a valiku teenistuse mediaanist on 11%. VTA olukorra teeb keerukamaks asjaolu, et seadusest tulenevalt on teat ud teenistuskoh al nõutav veterinaar arsti haridus. Samas on tööjõuturul veterinaar arstile makstav pal k kõrgem kui VTA-s . Veterinaar arstide palgasurve on tekitanud ka asutusesiseselt käärid nõustava ja kontrolliva järelevalve tööpere 3 . tasemel . Asutuste ümberkorraldamisega ei kaasne kokkuhoidu palgakuludes, kuna võrreldes teiste ametitega on PMA palgataseme keskmine mahajäämus avaliku teenistuse mediaanist 11% ning VTA palgataseme keskmine mahajäämus 5%. Sisemiste ümberkorralduste arvelt saavutatav kokkuhoid suunatakse palgatõusuks . Võrdluse allikana on kasutatud Rahandusministeerium i RIHATO 2019 palgauuringu koondraportit . Asutuste ümberkorraldamise kontekstis tuleb sarnaste tööperede teenistuskohtade palgatasemed ühtlustada, et tagada ametis teenistuskohtade palgatasemete proportsionaalsus ning ametnike ja töötajate motivatsioon. Asutuste ümberkorraldamisega kaasneb ka vajadus ühtlustada püsikulusid, nagu kulud palga le , koolitus t ele, sõidukitele, töötervishoiule, tööohutusele, vormiriietusele, varustusele ja muule . Seda vajadust arvestatakse eelarve koostamise l . PMA ja VTA tegevuse ümberkorrald amisel liidetakse sõidukipargid , suureneb sõidukite ristkasutus ja hõivatus. Sõidukite haldamine ja hooldus toimub ühiselt, mistõttu on pikemas perspektiivis võimalik neid kulusid optimeerida. Ameti loomine võimaldab optimeerida ümberkorraldatavate asutuste struktuuri, jätta ära kattuvad tegevused ning kasutada sellest vabanenud ressurss e ameti töö jätkusuutlikkuse tagamiseks ja järelevalve tõhustamiseks. Asutuste ümberkorraldamisega suureneb riskipõhise kontrolli suutlikkus, samuti liigub teave olulisemate järelevalveobjektide kohta ühes asutuses kiiremini kui eri asutuste vahel ning paraneb ennetus- ja teavitustöö õigusrikkumiste vähendamiseks. 5 .2. Ümberkorralduste mõju elanikkonnale (sotsiaalsed mõjud, sealhulgas mõju tervisele) Sihtrühm: elanikkond. Mõju avalike teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. Elanikele suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks põllumajandus - ja toiduvaldkonna ülesandeid täitev asutus, mis muudab isikule riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Teavitusi ü mberkorralduste kohta saab ministeeriumi, PMA ja VTA veebilehtedel t . Teavituskampaaniaga alustatakse 2020. aasta juulis. 5 .3. Ümberkorralduste mõju ettevõtjatele Sihtrühm: toiduainetööstus, põllumajandustootjad, veterinaarid – kokku on kahel asutusel 20 20. aasta veebruari seisuga 47 337 klienti. Mõju avalike teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. Ettevõtetele suunatud avalikud teenused muutuvad kvaliteetsemaks ja ühetaolisemaks, sest edaspidi on üks põllumajandus- ja toiduvaldkonna ülesandeid täitev asutus, mis muudab juriidiliste isikutele riigiga suhtlemise selgemaks ja lihtsamaks. Ümberkorraldamine aitab suurendada asutuse tegevuse mõjusust, parandada tõhusust, selgust ja kvaliteeti. Keskse poliitika rakendamiseks moodustatakse üks asutus, mille eesmärk on kliendi rahulolu. Seaduste ühetaoline kohaldamine tagab isikute parema teavitamise kehtivate st nõuete st ning aitab sel viisil kaasa nende täitmisele. Halduskoormus (ettevõtjate ajakulu) võib alguses lühiajaliselt tõusta seoses uue lihtsama süsteemiga harjumisega, kuid seejärel väheneb oluliselt eelkõige nendes ettevõtetes, kus sarnase tegevuse kontrolltoiminguid teevad nii PMA ja VTA. S arnase tegevus e kontrolltoiminguid teevad PMA ja VTA mahepõllumajanduse valdkonnas. Samuti on kliendil lihtsam leida oma probleemile ametis lahendus, sest ta saab edaspidi suhelda ühe asutusega. Selles osas on halduskoormuse muutus kaudne ning ega ole nii täpselt hinnatav. Kõigisse maakondadesse jääb amet esindatuks senisel tasemel ja muudatus ei too kaasa tõrkeid ameti töös. Tegemist on asutuste sisemise ja vormilise ümberkorraldusega, mis ei too klientidele kaasa muudatusi , vaid pigem lihts ustab suhtlemi st riigiametiga. Muudatusega kaasneb mõju a meti töökorraldusele . Maaeluministri käskkirjaga kehtestatav a meti teenistuskohtade koosseis viiakse vastavusse a meti põhimääruse ga , nimetatud õigusaktid jõustuvad samal ajal. 6 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegevuse lõpetava te PMA ja VTA õigused ja kohustused lähevad üle m oodustatavale ametile alates 1. jaanuarist 20 21 . Ümberkorraldamisega seoses ei kavandata suurendada riigilõive, sunniraha määrasid ega trahve, samuti tasuliste teenust e hulka uues asutuses. Tulu võib suureneda lühikeses perspektiivis seoses tõhusama järelevalvetegevusega, pikemas perspektiivis on eesmärk vähendada rikkumis i . Ümberkorraldamise eesmärk ei ole otsene kulude kokkuhoid ega tulude suurenemine. Eesmärk on saavutada koostoime suurem tulemuslikkus ja tõhusam tegevus. Ümberkorraldamisega optimeeritakse asutuste haldus- ja tugiülesannete täitmisest tulenevaid tööjõukulusid ning vähendatakse samade tegevuste korduvat tegemist. Vabanevat ressurssi on võimalik kasutada uue asutuse töö tõhusamaks korraldamiseks. Samas tuleb arvestada, et VTA ja PMA ümberkorraldamine toob kaasa ka kulud , mida on kavandaud katta ministeeriumi valitsemisala eelarvest. Kulud tekivad seoses ametiriietuse ja ametitõendite uuendamisega , siltide ja viitade vahetamisega hoonetel ja hoonete sees, sõidukite ümberregistreerimise ga, IT - süsteemides olevate ametite nimetuste ja logod e ja muu muutmisega erinevatel vormidel ja dokumentidel ja muude vajalike tegevustega seoses . Ministeerium, PMA ja VTA on koostanud ümberkorrald amisega seotud tegevuste loetelu ja tegevuste täitmise ajakava. Oluliseks peetakse teavitustegevusi. Koostatud on kommunikatsioonistrateegia, et kommunikatsioon ja teavitustegevused oleks muudatuste elluviimise orgaanilised ja integreeritud osad. Kommunikatsioonistrateegias on nimetatud olulised sihtgrupid, keda muudatustesse kaasata või muudatustest teavitada. Nendeks on PMA ja VTA ehk loodava ameti ametnikud ja töötajad, koostööpartnerid, kliendid ja laiem avalikkus. Kõige otsesemalt mõjutab ümberkorraldamine PMA ja VTA ametnikke ja töötajaid ning nendele suunatud sisekommunikatsioon on vaieldamatult käesoleva aasta ja kogu ümberkorraldamisega seotud kommunikatsiooni kõige suurem väljakutse. Ametnike ja t öötajate teavitamine ja nende valmisolek muudatusteks on olulise tähtsusega ka partnerite le , klientide le ja laiema le avalikkusele . Kommunikatsioon toimub eelkõige otseste juh tide kaudu ning on regulaarne, avat ud, konkreetne ja kahesuunaline. Ametnikele ja t öötajatel e antakse võima l us teha ü mberkorraldamise kohta ettepanekuid ning selle kohta küsida ja saada vastuseid. K l ientide jaoks on oluline , et neid teavitatakse muudatustest 2020. a asta jooksul . Kliente puudutavad teenused jäävad samaks . T eavitamiseks kasutatavad infotelefonid, üldised e posti aadressid ja muud kontaktid , jäävad klientidele kättesaadavaks ka ümberkorraldamise ajal . K a koostöö partneritega muutub suhteliselt vähe, kuid arusaamatuste vältimiseks tuleb 2020. aasta joo ksul kõigi partnereid muudatustest teavitada . Laiema t avalikkust teavitatakse PMA ja VTA ümberkorraldamisest ajakirjandus e ja massimeedia ning turunduslik e teavituskampaania te kaudu . Määruse jõustumise ajaks viiakse lõpule PMA ja VTA ametiks ümberkorraldamisega kaasnevad toimingud, sealhulgas loodava ameti struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu väljatöötamine ning sellega kaasnevad personalitoimingud, samuti asjaajamise, töökorralduse reeglite ning muude töökorraldust reguleerivate juhiste, kordade ja muude asjakohaste dokumentide väljatöötamine. Tegemist on mahuka ülesandega ja selleks kuluva ajaga on arvestatud määruse jõustumisaja määramisel. VTA ja PMA t öökorralduse muutmisega kaasnevad muudatused tehakse õigusaktidega kehtestatud korras. Töö ümberkorraldamisega võib kaasneda ametnike teenistussuhte muutmine ja lõpetamine avaliku teenistuse seaduses sätestatu kohaselt . Kui ametniku ametijuhendit muudetakse asutuse ümberkorraldamise tõttu ulatuses, mis eeldab ametniku nõusolekut , ja ametnik ei ole seda andnud, siis rakendatakse tema suhtes avaliku teenistuse seaduse § 90 lõike 1 punkti 3 alusel koondamist. Sama kehtib ka töötaja suhtes, kellele võib tööandja töölepingu korraliselt üles öelda ja kellel on õigus koondamisele töölepingu seaduse § 89 lõike 1 kohaselt . Ametnik u teenistusest vabastamisega kaasnevad kulud sõltuvad eelkõige tema palgast ja teenistusest vabastamisel etteteatamise tähta ja järgimisest. Töötaja töölepingu ülesütlemisega kaasnevad kulud sõltuvad töötaja töötasust ja töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähta ja järgimisest. Täpsed k oondamiskulud on võimalik arvestada pärast ameti teenistuskohtade koosseisu lõplik k u kinnitamist ning selle põhjal peetud esmaseid läbirääkimisi ametnike ja töötajatega . Koondamis e tõenäosus on suurem valdkondades, kus liidetakse kahe asutuse sarnast tööd tegevate ametnike või töötajate sarnased teenistuskohad. Ameti põhimääruse ettevalmistamisega samal ajal valmistatakse ette maaeluministri käskkiri ameti teenistuskohtade koosseisu kehtestamiseks. Maaeluministri määrus ja maaeluministri käskkiri ameti teenistuskohtade koosseisu kehtestamiseks jõustuvad samal ajal. M ääruse rakendamisega ei kaasne eeldatavaid tulusid. 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 20 2 1 . a. 8 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse eelnõude info süsteemis EIS kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadus ministeeriumile , Justiitsministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduametile ning Põllumajandusametil e.
Haridus- ja Teadusministeerium Meie: 01.07.2020 nr 1.4-3/650
Justiitsministeerium
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandus- ja
Toiduameti põhimäärus” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Minister
Lisad:
1. Eelnõu, määrus_eelnõu.docx
2. Seletuskiri, määrus_SK.docx
Leiti Tulf
+372 625 6177
[email protected]
Ingrid Raidme
+372 625 6163
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/20-0842 - Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/abfa7c97-b688-487f-bd1d-4b2d3b483e08
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/abfa7c97-b688-487f-bd1d-4b2d3b483e08?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main