Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 30.06.2020 22:08
Adressaat: <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: REACH komitee kirjalik hääletus pliihaavlite kasutamise üle
Tähtsus: Tavaline
Tere!Lisatud on Eesti Ornitoloogiaühingu seisukoht 15. juulini kestva
REACH komitee kirjaliku hääletuse osas, kus kaalumisel on märgaladel ja
nende ümbruses pliisisaldusega haavlite kasutamise keelustamise eelnõu.
LugupidamisegaVeljo VolkeLinnukaitse programmijuhtEesti
Ornitoloogiaü
[email protected]
Eesti Ornitoloogiaühing
BirdLife Estonia
Lp Risto Reilson
Keskkonnaministeerium digiallkirja kuupäev
[email protected]
Sama:
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Märgaladel ja nende puhvertsoonis
pliihaavlite keelustamise määruse
kirjalik hääletus REACH komitees
Aitäh, et küsisite Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohta Euroopa Komisjoni REACH komitees 15.
juulini toimuva kirjaliku hääletuse osas, kus kaalumisel on märgaladel ja nende ümbruses
pliisisaldusega haavlite kasutamise keelustamise eelnõu.
Eesti Ornitoloogiaühing peab väga oluliseks, et Eesti annab kirjalikus hääletuses eelnõule oma
toetuse. Põhjused on toodud allpool.
1. Plii toksilisus elusorganismidele, sealhulgas inimesele on tõendatud väga paljude teadustöödega.
Pliil ei ole tervisekaitseliselt (sh looma tervise kaitseliselt) ohutut piirnormi, see on toksiline igas
kontsentratsioonis. Igal aastal viiakse Euroopa märgaladel pliihaavlite kasutamisega keskkonda 4000
tonni pliid, mille tõttu sureb hinnanguliselt miljon veelindu aastas.
2. Euroopa Kemikaalide Agentuur (ECHA) on koondanud teaduslikud tõendid plii kahjulikkusest ja
viinud läbi avaliku konsultatsiooni pliihaavlite kasutamise keelustamiseks märgaladel, saanud 2018.
aastal põhjaliku taustadokumendi Riskide Hindamise Komiteelt (RAC) ja Sotsiaalmajanduslike
Analüüside Komiteelt (SEAC). Eeltoodu oli piisavaks aluseks Euroopa Komisjonile seadusandliku
initsiatiivi võtmiseks ning on piisav alus liikmeriikidele ja Euroopa Parlamendile, et keeld
pliihaavlite kasutamiseks märgaladel ja nende ümbruses jõustuks. Määruse eesmärk on väga toksilise
keemilise ühendi keskkonda viimise oluline piiramine. Oluline on, et keskkonna mürgitamine toimub
mitte ühiskonnale esmatähtsate vajaduste rahuldamiseks, vaid meelelahutusliku hobi, jahipidamise
käigus.
Veski 4, 51005 Tartu, Eesti
Tel.:7422195
E-post:
[email protected], www.eoy.ee
Arveldusarve 1120263328 Swedbank
Reg nr 80041898
3. Tähtis argument üldise regulatsiooni kehtestamiseks on ühiste ja võrdsete keskkonnanõuete
järgimise vajadus Euroopa Liidus ning EL rahvusvaheline kohustus AEWA kokkuleppe art 4.1.4.
täitmiseks pliihaavlite kasutamine märgaladel lõpetada1. Valdav osa Euroopa Liidu riike on AEWA
leppega ühinenud (Austria, Malta ja Poola ei ole, Kreekas on lepe ratifitseerimata), kuid ainult
osades neist on pliihaavlite kasutamine märgaladel tänaseks keelatud. Kui EL ei suuda tagada oma
liikmesriikide toimimist vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitule, kannatab EL maine (senise)
keskkonnaasjades eestkõnelejana oluliselt.
4. Eestis on pliihaavlite kasutamine veelinnujahil keelatud alates 2013. aastast. See ei vasta üks-
üheselt määrusega kavandatava piirangu ulatusele. Ühelt poolt on meil kehtiv piirang laiem,
hõlmates veelinnujahti põllumajandusmaadel, mis ei ole märgalad. Samas lubab praegune jahiseadus
ja -eeskiri pliihaavlite kasutamist teiste ulukite jahil, sealhulgas märgaladel.
Arvestades, et ainuvõimalik tee keskkonna saastamise vähendamiseks toksilise pliiga ja inimtervise
hoidmiseks on pliilaskemoonast täielik loobumine, peame Eesti puhul vajalikuks ja samas ka
proportsionaalseks pliihaavleid sisaldava moona kasutamise ja omamise keelustamist kõikjal, nii
märgaladel kui mujal. Määruse eelnõu soosib seda, andes suure märgalade osakaaluga riikidele (sh
Eesti) võimaluse kasutada üks aasta pikemat üleminekuaega.
Põhjendused:
a) Pliihaavlitele on olemas mittetoksilised alternatiivid, mis on ka Eestis laialdaselt kättesaadavad ja
mida meie jahimehed on harjunud juba aastaid veelinnujahil kasutama. Neist terashaavleid sisaldav
moon on pliimoonaga umbes sama hinnaga.
b) Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on juhatuse tasemel teatanud2, et jahinduse suund Eestis on saavutada
täielik pliimoonast loobumine aastast 2030. Otsustamisel olev EL määrus viiks meid EJS osundatud
suunas, lõpetades pliihaavlite kasutamise.
c) täielik loobumine pliihaavlite kasutamisest lihtsustab ja tõhustab oluliselt keskkonnajärelevalvet ja
väldib vaidlusi selle üle, kas üldse jahti peeti, kas pliihaavlitega peeti jahti 100 meetri kaugusel
märgalast või sellele lähemal jms. Pliihaavlitest täielik loobumine muudab selgemaks ka praeguse
olukorra, kus pliihaavlitega padrunid võivad kaasas olla ka linnujahil, kuna samas võib tekkida
võimalus väikekiskja laskmiseks.
Eesti Ornitoloogiaühing eeldab, et Eesti esindaja poolt 23.06.2020 REACH komitees antud
indikatsioon, et Eesti on määruse vastu või jääb erapooletuks, oli arusaamatus. Me ei näe riiklikke
ega Euroopa Liidu üleseid huvisid, mida määruse jõustumine võiks riivata. Jahindus on hobi, mis ei
tohi toksilise laskemoona keskkonda viimisega kahjustada loodus- ja keskkonnakaitseliste
eesmärkide saavutamist, veel vähem aga ohustada inimeste tervist. Eriarvamused puhvertsooni
vajalikkuse või ulatuse üle ega muud detailid ei tohi hägustada peamise eesmärgi saavutamist,
milleks on parem loodushoid ja rahvatervis. Eesti Ornitoloogiaühing soovib, et Eesti toetaks
kirjalikul hääletusel määruse eelnõud.
1
https://www.unep-aewa.org/sites/default/files/basic_page_documents/agreement_text_english_final.pdf
2
http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2019/11/protokoll241019.docx
Veski 4, 51005 Tartu, Eesti
Tel.:7422195
E-post:
[email protected], www.eoy.ee
Arveldusarve 1120263328 Swedbank
Reg nr 80041898
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht, 5615 7088;
[email protected]
Veski 4, 51005 Tartu, Eesti
Tel.:7422195
E-post:
[email protected], www.eoy.ee
Arveldusarve 1120263328 Swedbank
Reg nr 80041898