dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 1. juuli 2020
Viit
5.1-2/2096-1
Registreeritud
1. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ornitoloogiaühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-2 Tervisekaitse ja tervisliku elukeskkonna kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-2/2020
Vastutaja
Aive Telling (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎EOY_EL_pliihaavlimaarus.asice37 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 30.06.2020 22:08 Adressaat: <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: REACH komitee kirjalik hääletus pliihaavlite kasutamise üle Tähtsus: Tavaline Tere!Lisatud on Eesti Ornitoloogiaühingu seisukoht 15. juulini kestva REACH komitee kirjaliku hääletuse osas, kus kaalumisel on märgaladel ja nende ümbruses pliisisaldusega haavlite kasutamise keelustamise eelnõu. LugupidamisegaVeljo VolkeLinnukaitse programmijuhtEesti Ornitoloogiaü[email protected] Eesti Ornitoloogiaühing BirdLife Estonia Lp Risto Reilson Keskkonnaministeerium digiallkirja kuupäev [email protected] Sama: Sotsiaalministeerium [email protected] Märgaladel ja nende puhvertsoonis pliihaavlite keelustamise määruse kirjalik hääletus REACH komitees Aitäh, et küsisite Eesti Ornitoloogiaühingu seisukohta Euroopa Komisjoni REACH komitees 15. juulini toimuva kirjaliku hääletuse osas, kus kaalumisel on märgaladel ja nende ümbruses pliisisaldusega haavlite kasutamise keelustamise eelnõu. Eesti Ornitoloogiaühing peab väga oluliseks, et Eesti annab kirjalikus hääletuses eelnõule oma toetuse. Põhjused on toodud allpool. 1. Plii toksilisus elusorganismidele, sealhulgas inimesele on tõendatud väga paljude teadustöödega. Pliil ei ole tervisekaitseliselt (sh looma tervise kaitseliselt) ohutut piirnormi, see on toksiline igas kontsentratsioonis. Igal aastal viiakse Euroopa märgaladel pliihaavlite kasutamisega keskkonda 4000 tonni pliid, mille tõttu sureb hinnanguliselt miljon veelindu aastas. 2. Euroopa Kemikaalide Agentuur (ECHA) on koondanud teaduslikud tõendid plii kahjulikkusest ja viinud läbi avaliku konsultatsiooni pliihaavlite kasutamise keelustamiseks märgaladel, saanud 2018. aastal põhjaliku taustadokumendi Riskide Hindamise Komiteelt (RAC) ja Sotsiaalmajanduslike Analüüside Komiteelt (SEAC). Eeltoodu oli piisavaks aluseks Euroopa Komisjonile seadusandliku initsiatiivi võtmiseks ning on piisav alus liikmeriikidele ja Euroopa Parlamendile, et keeld pliihaavlite kasutamiseks märgaladel ja nende ümbruses jõustuks. Määruse eesmärk on väga toksilise keemilise ühendi keskkonda viimise oluline piiramine. Oluline on, et keskkonna mürgitamine toimub mitte ühiskonnale esmatähtsate vajaduste rahuldamiseks, vaid meelelahutusliku hobi, jahipidamise käigus. Veski 4, 51005 Tartu, Eesti Tel.:7422195 E-post: [email protected], www.eoy.ee Arveldusarve 1120263328 Swedbank Reg nr 80041898 3. Tähtis argument üldise regulatsiooni kehtestamiseks on ühiste ja võrdsete keskkonnanõuete järgimise vajadus Euroopa Liidus ning EL rahvusvaheline kohustus AEWA kokkuleppe art 4.1.4. täitmiseks pliihaavlite kasutamine märgaladel lõpetada1. Valdav osa Euroopa Liidu riike on AEWA leppega ühinenud (Austria, Malta ja Poola ei ole, Kreekas on lepe ratifitseerimata), kuid ainult osades neist on pliihaavlite kasutamine märgaladel tänaseks keelatud. Kui EL ei suuda tagada oma liikmesriikide toimimist vastavalt rahvusvaheliselt kokku lepitule, kannatab EL maine (senise) keskkonnaasjades eestkõnelejana oluliselt. 4. Eestis on pliihaavlite kasutamine veelinnujahil keelatud alates 2013. aastast. See ei vasta üks- üheselt määrusega kavandatava piirangu ulatusele. Ühelt poolt on meil kehtiv piirang laiem, hõlmates veelinnujahti põllumajandusmaadel, mis ei ole märgalad. Samas lubab praegune jahiseadus ja -eeskiri pliihaavlite kasutamist teiste ulukite jahil, sealhulgas märgaladel. Arvestades, et ainuvõimalik tee keskkonna saastamise vähendamiseks toksilise pliiga ja inimtervise hoidmiseks on pliilaskemoonast täielik loobumine, peame Eesti puhul vajalikuks ja samas ka proportsionaalseks pliihaavleid sisaldava moona kasutamise ja omamise keelustamist kõikjal, nii märgaladel kui mujal. Määruse eelnõu soosib seda, andes suure märgalade osakaaluga riikidele (sh Eesti) võimaluse kasutada üks aasta pikemat üleminekuaega. Põhjendused: a) Pliihaavlitele on olemas mittetoksilised alternatiivid, mis on ka Eestis laialdaselt kättesaadavad ja mida meie jahimehed on harjunud juba aastaid veelinnujahil kasutama. Neist terashaavleid sisaldav moon on pliimoonaga umbes sama hinnaga. b) Eesti Jahimeeste Selts (EJS) on juhatuse tasemel teatanud2, et jahinduse suund Eestis on saavutada täielik pliimoonast loobumine aastast 2030. Otsustamisel olev EL määrus viiks meid EJS osundatud suunas, lõpetades pliihaavlite kasutamise. c) täielik loobumine pliihaavlite kasutamisest lihtsustab ja tõhustab oluliselt keskkonnajärelevalvet ja väldib vaidlusi selle üle, kas üldse jahti peeti, kas pliihaavlitega peeti jahti 100 meetri kaugusel märgalast või sellele lähemal jms. Pliihaavlitest täielik loobumine muudab selgemaks ka praeguse olukorra, kus pliihaavlitega padrunid võivad kaasas olla ka linnujahil, kuna samas võib tekkida võimalus väikekiskja laskmiseks. Eesti Ornitoloogiaühing eeldab, et Eesti esindaja poolt 23.06.2020 REACH komitees antud indikatsioon, et Eesti on määruse vastu või jääb erapooletuks, oli arusaamatus. Me ei näe riiklikke ega Euroopa Liidu üleseid huvisid, mida määruse jõustumine võiks riivata. Jahindus on hobi, mis ei tohi toksilise laskemoona keskkonda viimisega kahjustada loodus- ja keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist, veel vähem aga ohustada inimeste tervist. Eriarvamused puhvertsooni vajalikkuse või ulatuse üle ega muud detailid ei tohi hägustada peamise eesmärgi saavutamist, milleks on parem loodushoid ja rahvatervis. Eesti Ornitoloogiaühing soovib, et Eesti toetaks kirjalikul hääletusel määruse eelnõud. 1 https://www.unep-aewa.org/sites/default/files/basic_page_documents/agreement_text_english_final.pdf 2 http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2019/11/protokoll241019.docx Veski 4, 51005 Tartu, Eesti Tel.:7422195 E-post: [email protected], www.eoy.ee Arveldusarve 1120263328 Swedbank Reg nr 80041898 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Ots Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht, 5615 7088; [email protected] Veski 4, 51005 Tartu, Eesti Tel.:7422195 E-post: [email protected], www.eoy.ee Arveldusarve 1120263328 Swedbank Reg nr 80041898
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel